Tere eetris on portaal tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Hiljuti lahkunud füüsik Stephen Hawking on võib-olla juba kadunud kosmilise musta auku. Jätkame vaidlust, mida see isikkoos kolleegi Getthorniga Pedas kolmanda kollegi Jon Presceliga küsimuses, kas mustast august võiks maailma tagasi kosta, sinna eksinud informatsiooni sobib lahkunu ja nimetatud kihlveo kaotanu Vembuna raamat mis ilmus pool aastat pärast autori surma jättis mulje, nagu saaks surma järel veel raamatut kirjutada. Mis on allegoorilise kooskõlas kihlveo lõpetanud kokkuleppega, et kõike kaduvalt neelavatest kosmilistest aukudest võib informatsioon välja pääseda. Efekt on erakordselt Astraalne sarnanedes põletatud raamatutuhast raamatud taastamisega. Sellise naljaga pooleks võrdluse pakkuskistimend hoogingisem kaotama poolse hüvitise napp võit ja pesapallientsüklopeediat üle andes väitis, et vähemalt teoorias võitjat peaks rahuldama ka raamatu tuh. Samuti pakkuda oma viimast oktoobris avaldatud raamatut meile tuhana. Raamatut Pealkiri. Lubab lühikesi vastuseid suurtele küsimustele. Paar neist suurtest küsimustest puudutavad inimese ja tema loodava tehnoloogia tulevikku. Füüsik arutleb, kas inimkond jääb püsima ja kas tehisintellekt suudab ületada inimese oma. Raamat pole siiski tehniliselt postuumselt loodud vaid see oli valmimas autoreid. Eluajal ja rajaneb isiku isikliku arhiivi märkmetel avalikest loengutest ning esseedest tehtud valikutel, milledest raamatu lõpuni viimise võltsid üle tema kolleegid ja pereliikmed. Stephen Hawkingi arutelu on optimistlikult ettevaatlik. Ta peab tõenäoliseks, et kohtume peagi inimeste ületava tehisliku superintellektiga. Selle rakendamisest sünnib palju kasu, aga seda punktini, kuni mainitud kasu langeb kokku inimese omaga. Ebakõla puhul satume kardetavalt. Suurde hätta püsik loodab mõistuse ja leidlikkuse võidule. Aga seda ei saa võtta garantiina. Tõenäosus pole suur, kuid on vähemalt motiveerib. Kooking loodab, et suudame punnistada tarkuse võidu nimel. Olukord võib nõuda arvatust kiiremat tegutsemist võib-olla ka senisest suuremat enda kokkuvõtmist USA-s Virginia Ülikoolis ökonomist Anton korinak loengusarjad tehisintellekti ja tulevikus tehtava töö teemal hiljutises intervjuus reflekteerita hoogingi mõtet ja täpsustab, et suuri muutusi nii on võib-olla jäänud vaid 15 aastat. Jutt käib universaalsest intellektist sellisest, mis ei lahenda üksikuid ülesandeid, nagu seda teevad täna teadaolevat nutikad seadmed. See oleks inimesega võrreldav samaaegselt mitmesuguste probleemide lahendamisega. Hakkama saab tehnoloogia. Inimese probleemiks on tema suhteliselt fikseeritud nutikus. Looduse ja loomade keskel on teatud taibukuse määrast piisanud. Väga harvad jõuavad. Suure tööga natukene parema tasemeni olgu näiteks kas või mainitud Stephen Hawking, aga see tase paistab olema ka kõik, mida loota. Mitte labast ainest intellektikandjatel taolist vaimse suutlikkuse piirangut ei paista niipea. Direndavat sihtis ka allegoriline kirjeldus milles inimeste Samm progressi Marsil jääb üha aeglasemaks. Samas kui tehisliku oma jätkab kasvavas tempos. Teis intellekti progress kulgeb eksponentsiaalselt. Võib-olla kuvandub siingi arengule piir, aga Anton korinak pole seda oma. Vaimusilmas näinud tõenäoliseks konfliktiks võib osutuda kummagi grupi kasvab ressursi ennekõike energiavajadus. Nutikamad peaks selle tüli lahendama siis enda kasuks. Tulevikus aga on selleks kardetavalt masinad. Meie võimalus on täna edu omades edasiseks vajalik. Tarkuse poole püüelda. Sellest siis vajadus korda, hoogingu küsimust, kas suudame? Olla nii targad. Järsku peame inimese tuleviku mõistmiseks kasutama endast targemaid masinaid. Sellekohaseid vihjeid on ju antud juba pool sajandit, mille jooksul on näiteks USA majandus peaaegu kolmekordistunud aga lihttööliste sissetulekud on jäänud samaks. Nende tööd on automatiseeritud. Mida see tähendab? Tehisintellekt on ju automatiseerimise arengu jätkufaas mille tulemusel hakkab töö kaduma üha kõrgema kvalifikatsiooniga tööjõult. Masinad lihtsalt teevad seda paremini. Andan korinak kasutab intellektuaalse töö tegijatele ja sama teeb ju ka nimetus tehisintellekt. See tähendab, et kui me ei oska täna targalt pidurdada, kasvab majandus kiirenevas tempos, samal ajal ostujõudu langetades. Rikkus jaguneb väheste vahele kuid probleem ei olegi rahas, vaid jätkuvalt vähenevas inimeste arvus, kes peaks koguma tarkust superintelligentsete masinate juhtimiseks. Nad on lihtsalt töötud. Taolisi arenguid. Tulemusel sünnib tõenäoliselt olukord, milles masinad kujundavad ja lahendavad nende enda agendat. Ja siis võib kosmilise musta augu allegooria osutuda miljardite mõtteaineks.