Tere, minu nimi on Külli Palmsaar ja ma loen katkendi Andrus Kivirähki rehepapist. Hommikul selgus, et tuul oli öö jooksul palju paha teinud murdnud hulgaliselt oksi ja langetanud mõned puudki. Tuulele oli lisandunud lörts ja maad kattis vedela löga, mida 100. aina juurde. Keset seda roppust lähenes külalegi kinni-is. Ta tuli jala pikk kasukas seljas ning veidra moega mütsile peas hoidis küüru, et silmi õhus lendlev lobjaka eest kaitsta. Ning urises tasakesi, kui tuul talle mõne suuremal lörtsilaraka krae vahele sokutada oskas. Lõpuks ei pidanud ta enam vastu, keeras esimese ettejuhtuva maja poole ja kopis uksele. Kes seal kolistab, kostis seest tont või ristiinimene. Inimene ikka ja ristiga, kui tarvis, vastas võõras ja astus sisse. Rehepapp keele maja juurde teekäija sattunud oli, tuli talle vastu ning tunnistas külalist. See juba muna ott, hüüdis ta siis. Kust sina siis tuled? Kõik arvasid, et hundid on su nahka pistnud või kollid ära kägistanud. Sellest on ju oma 10 aastat, kui sind pole nähtud. Aga räägi nüüd ikka kõigepealt, kus sa need 10 aastat olid. Minu mäletamist mööda jäi kadunuks pärast kiltri tütre varrusid hakkasid juua täis peaga kodu minema, aga kohale ei jõudnudki. Täitsa õige, nõustus muna, ott. Ma olin nii pump kui pump ja muudkui tuikusin mööda metsa ning lõugasin laulda. Ja mingil hetkel vaatasin, et mis jama see on, kodu ei mõtlegi paistma hakata. No ma olin kuraasi täis ega hoolinud sellest, läheksin aga muudkui edasi ja edasi, aga ei midagi. Mets ümberringi aina võõra. Siis hakkas värske õhk mõjuma ning ma muutusin kainemaks. Istusin kännu otsa ja pidasin aru, et mida edasi teha. Ööseks metsa jääda ei tahtnud kuidagi, kes teab, mis seal kõik sel ajal liikvel on? Aga ega mul eriti mingit muud võimalust ei olnud kah. Istusin seal ja kirusin ennast, kui korraga läksid põõsad kahte lehte laiali ja tuli vanapagan. Ahaa, ütles Rehepapp. Tema ise. No ja mis siis sai? Mul oli kangesti hea meel, sest vanapaganat olin ma mitu korda petnud ja igatpidi lüpsnud. Mõtlesin, et küll vana mulle kodude kätte näitab, kui ma talle midagi õige head luban. Pärast aga laku panni ja hakkasin kohe teda meelitama ja rääkisin, et kui ta mind koju juhatab, siis annan ma talle imemütsi, mida tuul iialgi peast ära viia ei saa ning mille alt tema sarved üldse välja ei paista. Nii et ta võib käia, kus tahab, ilma et inimesed teda ära tunneksid. Mis müts siis selline on, küsis Rehepapp. A polegi sellist mütsi, mul oli plaan vana pagannale kodus lihtsalt kirves pähe lüüa ja öelda. Kanna terviseks. Vana semu, seletas Otia naeris ise. Vanapagan oli sellest mütsist kangesti huvitatud ja tahtiski mind juba kodudele juhtima hakata. Aga ikka nagu kõhkles ja sügasin siit ja sealt ja lõpuks küsis. Kuule muna, ott, ma võin su koju juhatada küll, aga kas sa parem ei tahaks minu juurde sulaseks tulla? Mul oleks ühte abimeest hädasti vaja. Ja mina mõtlesin. No ega ma päris kaine ju veel polnud ka, et miks mitte, käin korra ära, kes teab, mis head-paremat sealt põrgust pihta panna annab. Eks koju mõis orjama jõuab minna alati ja lõimegi käed. See on väga huvitav lugu, kiitis Rehepapp, mis siis edasi sai? Esiotsa oli mul plaan põrgus lihtsalt korraks ära käia, vaadata ehk sünnib miskit kotti toppida ja siis budget teha, seletas ott. Aga näe, 10 aastat kulus, enne kui tulema sain. Ja mitte sellepärast, nagu oleks vanad ühi mind vangis hoidnud. Ei, lihtsalt nii hea elu oli seal. Millised portsud ja söödi viis korda päevas. Ööd polnud õieti mingit, hoia ainult tuld katelde all. Mis katlad, need olid? Samad katlad, kus patuseid keedeti. See oli hea amet. Eks ma, kui juba kraani juures olin, vaatasin ka, kellele suurema tule alla teen ja kellel ajan v ainult leigeks. Kes oli sihuke lahkem ja heldem, see ujus umbes nagu vannis, aga kes oli ihne ja kelle nägu mulle ei meeldinud, sellele tegin ikka kohe hernes, pinnin, varbad lõhki, lõid. Vanapagan oli minuga väga rahul, ütles, et nii tublid sulas pole tal veel olnudki, et muidu ikka kipuvad tema sulased katlarahvaga mesti lööma ja aitavad koguni mõne patuse potist välja ennast jahutama, mis on nagu rangelt keelatud. Mina ütlesin, et mul pole põhjust kedagi aidata, sest ühtegi omakandi meest ju kateldes ei ole ja teistega pole mul asja. Mis sa sealt siis ära tulid, kui vanapoiss sinuga nii päri oli. Ja vaata, sellega on sihuke lugu, et ma oleksin lodevaks ja jäin vargusega vahele, seletas ott. Eks ma kandsin kogu aeg tasapisi head-paremat kõrvale ja matsin kindlatesse peidupaikadesse maha, kust keegi enam iialgi midagi üles ei leia. Aga siis. Ühel päeval olin just vanapagana söögilauda metsa tassimas. Kui vanamees mulle peale sattus, kargas mulle kallale õnn. Nii ei jäänudki mul muud üle kui teenistusest lahkuda. Kahju küll, oli alles kuldne põli. Ja kaasa meil sellist härra põlve pidada ei saa, arvas Rehepapp. Kui kaupledki kuhugi sulaseksis Padade eest hoolitsemisega, pole siin võimalik leiva kannikat välja teenida. Meie sulastele on hoopis teised tööd, nagu sa ehk mäletad. Miks ma seda koera elu ei mäleta, kirus muna ott. Halumehe juurde, mina sulaseks ei lähe. Vaata, mul on parem plaan. Kas kirikuõpetajaks on ikka seesama Moosel? Tema ise noovat tema juurde ma lähengi, ehk on tal tarvis kirikuteenrit? Soho tuled just vanakuraditeenistusest ja tahad end nüüd kirikusse kaubelda? No mis siis, kehitas ott õlgu, töö on töö ja peremees on peremees. Vanakurat keskis küll, jah, igal hommikul enne tööle minekut risti peale sülitada. Sülitasid. No muidugi, aga ega ma sellepärast vähem ristiinimene pole. Ega ma pole mingi Burask, kui kirikuõpetaja käsiks mul näiteks vanakuradi pildi peale sülitada, kaalun väga kohe teeks, peaasi et eelistus oleks hea. Ja see on jumala tõsi, nõustas Rehepapp. Ma usun, et saad ehk tõesti Mooseli juurde sooja koha, räägi, et oled lesk ja vaene laps, et su maja on maha põlenud ja lapsed surnud. Mul lapsi polnudki, mis siis Moosel ei mäleta, ütelda, ikka võib, siis ta lakkab, sus tale, ainult vanakuradist, ära hinga. See õpetajale ei meeldiks öö otsa mind eilseks või? Küll ma ise tean, mis lora madala ajanet ametisse saada. Hakkangi kohe minema, ilm, ehk pole ka enam nii hull. Aitüma käraka eest. Võta heaks. Ja muna ott asuski teele kirikuõpetaja majakese poole, et leida endale vanakuradi asemel uus isand.