Rehisaade reispass teejuhiks on Ivo Tšetõrkiniga. Tere päevast, kallid raadiokuulajad. Aitäh, et kuulate rännusaadet, reispass. Mina olen niootsepterkin ja kes on kuulanud meie eelmiseid saateid, siis te teate, et et me oleme jätkuvalt Peruus. Praegune saade jõuab teieni andidest. Ja minu kõrval istub hea sõber ja taas tõeline kaasteie juht Triin Hiiob. Tahaksin su käest küsida. Kuidas ennast praegu tunnetasin? Ja esimene vastus on, et ma olen sõnatu aga kuna saade on, siis ma püüan edasi anda oma tunnet. Tunnen ülev. Mul on kananahk ihul ja selline sisemine mõnus vibratsioon saadab mind. Me istume murul Ja meie ees on meie all on väga müstiline, väga võimas paik. Seda ei ole veel päriselt näha, sest et pilved on ümberringi. Me oleme mattunud pilvedesse. Aga ometi, see energia on siin nii võimas et seda on tunda ka ilma ilma nägemata. Ma ei tea, kui pikalt keerutada või ütleme nüüd kohe ära. Ja ütleme, ära. Ütleme ära. Me oleme matšubitsul. Peruu kõige kuulsama künka otsas Inkade kadunud linnas? Ühest seitsmest uuest maailmaimest. Kuigi see edetabel ei ole olulisem siinkohal aga. Proovin kirjeldada seda ümbrust, siis kes on näinud? Pole neid kuulsaid, pilte, matsu pitsast või seda kuulsat nii-öelda postkaardivaadet. Siis põhimõtteliselt meie ees täpselt see vaade praegu laiubki ees on varemed ja selle taga on see suhkruga mägi Vaino vitsu mägi. Praegu pole tegelikult teda üldse näha, hetk tagasi oli kõik kõik pilt klaar, aga, aga nüüd just jõudis jälle pilv peale. Aeg on umbes hommik kell seitse. Või natuke peale me oleme siin olnud veidi üle tunni, kell kuus avatakse vitsu külastajatele ja me olime siis. Proovisime olla. Nii-öelda siseste seas. Selja taga on kuulda veidi eemal ühte prantsusekeelset gruppi. Eks neid on siin veel, aga me otsisime ülesse kõige kõige vaiksema koha, mida me teame mis, kust kust sa matsu pitsugus need varemetel näha andnud. Istume ühe sellise vana inka põlluterrassi peal, mis seal umbes paar meetrit, kolm meetrit lai. Meie ees on meelnete rass, aga põhimõtteliselt läheb ikkagi sügavikkuse. Üsna järsult sügavikku härla olla urub hambajõe äärt. Ja surub ja surub hambajõgi, on Est umbes võib-olla 400 500 meetrit, võib-olla isegi rohkem, allpool. Voolab ta siis sellise moona ümber ümber selle oina pitsi matšubitsu varemete. Suubub hiljem muga ealis suubub hiljem oma soolasesse. Merepinnast meie kõrgus umbes 2500 meetrit. Ja need hommik, hommiksin, matš, ambitsioon, noh, ma ei oska öelda, et mul on alati, ma olen siin nagu sinagi, triin, mitu korda käinud. Aga iga kord mul on klomp kurgus, kui hommikul siia jõuan, ma proovin alati jõuda sealt väravast sisse ja tulla nendest ütleme täna juba siin on päris palju selliseid pea ja proovin alati mitte üldse vaadata, isegi kui need pilved korraks hajuvad ja see ja see vaade tuleb nähtavale, proovin üldse mitte vaadata, proovin tulla kohe-kohe siia, sellesse nii-öelda meie kohta ära, kus, kus on rahu ja vaikust ja kus saab seda seda maagiat nautida. Ja siis, kui ma vaatan, teinekord, mõnikord pead istuma tund aega kaks tundi, enne kui sa üldse hakkad nägema. Et sa üldse kuskil oled, sa võid vaadata, lihtsalt vaatad piinlast seina, aeg-ajalt võib-olla vilksatas mõni tipp ja tegelikult ka praegu nüüd jälle jälle on see pilv tulnud peale, nii et seda kergelt hoomatav. See vaade ja, ja need on minu jaoks need hetked, kui ma tunnen, et jah, et. Et see paik on imeline, hoolimata sellest, et siin siin käib palju rahvast ja üldiselt leian enda maagiat alati kohtades, kus, kus ma saan olla üksi või, või oma inimestega või kus ei ole. Kahtekümmet prantsusekeelset gruppi. Oskad sa öelda? Mis mõtted sind valitsevad? Ka mina püüan siin leida seda vaikust iseendas ja ma teen seda teadlikult, nii et. Ka ei, ei soovi nendest meeletutes turistide hulkadest ennast kuidagi häirida lasta, siis siis ma teadlikult olengi siia vaikuses otsustan, et ma ei räägi terve selle päeva, kui ma siin olen, või selle need tunnid, mis ma siin olen. Ja alati soovitan seda teha kamagrupil. Ja just selleks, et et kui me oma suu kinni hoiame siis meie meel vaigistub ja me saame rohkem tunda ja tajuda. Ja, ja tihti maa siis õigemini ma unustan siis selle ajaloo ära või see ei olegi tähtis tegelikult. Et mida, mida arvatakse, et miks see paik siin on ja kuidas te siia ehitati ja mille pärast, et et siis ma selles Vaik vaikses olemises lasen nendel varemetel sellel energial ise rääkida, ise suhelda minuga ja tänu sellele ma ei märka neid, meeletud turistide hordid, mõtlesin. Ja, ja mul on olnud selliseid väga sügavaid ja ilusaid kogemusi iseendaga. Et see on kummaline, et, et kuidas, kuidas sa saad sellises kohas kus on tõesti lubatud on siia 2500 turisti päevas, aga aga teada on, et, et see number on kindlasti palju suurem, kui palju siia päevas inimesi tegelikult sisse lastakse, palju siin läbi käib. Et aga ikkagi nende kõikide seas saab tunda ennast üksi ja ja, ja selle paigaga justkui nagu kahekesi seal, hästi võimas. See energia siin lubab seda tunda. Ma olen alati öelnud, et. Reispass on saada reisimisest, elust siin ja praegu, et. Need suured kivid, kadunud kultuurid või võib-olla ajalugu ei ole see, mis millal, millal me proovime liiga palju keskenduda, et teeme saadet esimesest reisijale, aga, aga võib-olla mõne sõnaga siiski sellest maitsva pitsast, nii palju kui sellest üldse teada on. Vanade inkade linn esitatud umbes aastal 1450. Ja kui tulid Hispaania konkistatoorid Peruusse, siis seda linna nad mitte kunagi üles leidnud. Ja seda ei tea, ei tea miks, et mis põhjusel see linn maha jäeti, võisid, siit lahkuti. Patsakutekali oli see mees inkade valitseja? Kes lasi selle ehitada väidetavalt? Ja, ja tõenäoliselt oli see tema suveresidents tema suve suvepeatuspaik. Ma proovin siis täiendada, et et kadunud oli ta siis aastani 1911, kui siia jõudis ameeriklane, neli ülikooli, professor, kiram Bingham. Otsis ta oma ekspeditsiooni ka inkade, muistse siis sellise või noh, mingi aja kestnud vabadusvõitluse kunagist pealinna vilkab hambad noh, võib-olla veel maastiku kirjeldades, et EPadžubitsule tänu saab ka mitut moodi sellest võib-olla jõuame, jõuame natukese aja pärast rääkida, aga see maastik siin on lisaks sellele, et on imeline, ta on ka väga ligipääsmatu. Siia ei tule ühtegi teed ka tollel ajal loomulikult mitte ja, ja, ja, ja noh, kui kujutada ette, mismoodi neid mägesid lihtsalt niisama ületada, siis ega niisama. Nii et umbes lähen, lähen jalutan ja otsin komistanud mingitele varemetele, et sellist asja juhtuda ei saa. See Iram pingam ka, tulin mööda legende ja lõpuks talle tegelikult rääkis üks kõrtsipidaja. Et ja et seal mäe otsas on ühed varemed ja jõudis ta siia kohale ja tegelikult kõik metsa mattunud, ta ei ole selline, nagu ta täna on, et et noh, et saad künka peal, istu istuda ja naudid nautida vaadet, kadunud linnalejatel kõik metsaga kaetud, et isegi kuskilt õhust ei oleks seda olnud võimalik näha. Tegelikult ei olnud ta ka mahajäetud, siin elas tegelikult kaks ketšova perekonda eemal kõigest tsivilisatsioonist õhuriigist ja, ja noh, ei ei tule ei olnud nendel ka õrna aimu, et nad istuvad sellise sellise koha otsas, mis võiks kellelegi kellelegi huvi pakkuda ja harisid neid vanu inka põlluterrasse siin. Ja noh, ma ei teagi edasi nii-öelda ajalugu, et pärast seda on seal mõtlesin vitsu maailmakaardil ja veidi aega tagasi tähistati 100 aast 100 aasta möödumist matšubitsu avastamisest. Sellest hetkest on siin nyyd seda uuritud ja ja turiste turistide huvi selle vastu tärganud. Turistide teadlaste pingam arvasin ka tükk aega, et ta leidiski selle inkade viimase vastupanuvõitluse kahintsi. Tänaseks on seal, on see teooria ümber lükatud, et on. Samas ei ole teada, mis, mis koht see oli, arvatakse jahetubadžakutagi suveresidents mingi aeg arvati, et ta võib olla erinevate põllukultuuridest katselabor, midagi sellist väga meeldib inimestele muidugi arvata, et, et see on püha püha paike, inkade kõige püham paik üldse, aga noh, miskipärast tänapäeva teadusmaailm on selle, selle sellega nii-öelda väga nõus ei ole. Ma ei tea, kas turismi või, ütleme külalise seisukohalt, kes nagu kõiki teadusartikleid selle matsu pitsu kohta ei taha läbi lugeda, üldse omab tähtsust kes või mille jaoks minu jaoks on kõige tähtsam või, või siin kõige võimsam just seesama see vaade, et mitte lihtsalt see, et ma kõnnin siin kivide vahel ja vaatan, see tempel ja toode Opel, vaid just see, et ma istun siin künka otsese, vaatan, kui erilises asukohas tangudest igasse külge kukub 500 meetrit kuristikku. Kuidas, miks keegi üldse sellise asja siia tegi ja vahepalaks võib-olla ühel tähti tuli jälle pilv ja panid terve selle pildi kinnivaheliselt lihtsalt istuda kuskil tiiva sees. Ja kujutada ette, et taller maitsev, kuid selleks ei kuskil mujal. Ja aga ka mina ei ole kunagi täpselt seda kaarti vaadanud ja neid templeid siin külastanud ja olen lihtsalt selle selle koha energia pärast siin ja kuigi kuigi väga paljud turistid käivad siin ikkagi giididega, kiilid seletavad, jutustavad väga intensiivselt vehivad lipuga ja ütlevad, et nii need kiiresti järgmise paigani. Et ma ei kujutaks ette, et ma sellises sellises tempos siin siin liiguccini oleksin. Või millise kogemuse ma siis saaksin, kui ma, kui ma, kui ma seda sisin, liiguksime ka kohe algusest peale tundunud tun tundnud, et see ei ole selline koht. Ja olen tulnud lihtsalt siia olema ja, ja kogema seda paika sisse hingama ja seda vaadet endale sisse võtnud. Igasse keharakku. Ja sama lugu. Ma isegi tunnen, et seda giidi juttu võib kuulata enne või pärast. Väga soovitan lugeda, kellel huvi, mõned aastad tagasi eesti keelde tõlgitud raamat Marek hädanud matšubitsu juurest paremale. Selline suur suur hea tellis, aga suures hallis kerge, kerge tellis ja ameeriklase kirjutatud, kes siis kõndis selle Hiram Bingham jälgedes. Mõned aastad tagasi tegi siis mitmekuulise ekspeditsiooni mööda mööda neid Andida andide nukke ja kuni matsu Pythoni välja, et saada teada, mida sirambingam tundis, mismoodi ta selle koha leidis. Ja minu minu jaoks võtab väga hästi kokku just ta ei ole nagu liiga teaduslik ja samas ta ei ole ka puhas reisikiri, et ta paralleelselt hoiab. Hoiab sellist, sa saad teada Peruu tänapäeva ühiskonna kohta nende mägede kohta vatsu pitsa kohta samasse tead üksjagu ka ajaloo kohta, et ta paneb niimoodi mõnusalt sellist põimib kokku ühtsesse konteksti ja ja selline mõnus lugemine. Ma Kädanud matšupitsu juurest paremale, võib-olla mõned saadaval raamatupoodides, aga kindlasti raamatukogudes. Raamatupoodides oli väga raske leida, kui ma paar aasta tagasi seda otsisin, ma leidsin. Leidsin kasutatud raamatu kuskilt otsast. Et aga võib-olla on vahepeal ei ole tulnud robotid ja ostan. Ja aga need, jah, need giidi, need kohalikud giidid siin veidi sellised nagu sama plaat peal ja kuidagi sellised lihtsad lahendused see templaya, too templooja Ei ole minu jaoks, kuigi varsti rääkisid ka sellest inimeste arvust, kes siia lastakse, et 2005 kuskil miljon inimest juba aastas. Iga aastaga kasvab aina sest et jah, see huvi kasvab. Ja nüüd on tehtud noh, tegelikult on Unesco maailmapärandi nimistus, aga aga kui seal turistide arv kasvab, et siis ta võib sattuda ka ohustatud objektide nimekiri, võib-olla enam ei tahetagi lasta siia inimesi ja sellepärast on, on, on palve Peruu riigile piiraks inimeste turistide arvu siia. Ja, ja selleks on, on siis proovitud nüüd panna see päevapilet nii-öelda nagu jaotatud kaheks, et on nagu poole päevapilet, esimesed kuuest 12-ni ja 12-st kolmeni või on siis see teine pool on kuueni ja just teine, teine pool, et aga reaalsus on nii, et inimesed ikkagi päeva olla, et keegi ei kontrolli, et sa poole päeva pealt siit ära lähed. Et see on lihtsalt see, kuidas nad nagu saavad rohkem inimesi siia siiski laste, kui, kui lubatud on, et mõnel päeval isegi isegi üle 6000-ga keskmiselt kuskil 3000 üle selle inimese päevas käib, siin oleneb hooajast. Ja see koht on piisavalt suur, et ütleme, et need inimesed ikkagi hajuvad siin ära. Et ei ole seda, et nüüd see oleks kogu aeg kuskil 3000 inimese sees, et meiegi siin leidsime veel nagu nurgakese, aga aga iga aasta edasi. On rohkem järjest igasuguseid lindikesi, nööridest, kesi, tõkke, puusid mehi, vilemehi nii-öelda, kes, kes istuvad kuskil müüri peal ja vaatavad, et nii kui sa kuskilt valas, kohast üle, läheb et annavad vilet ja juhatavad sind tagasi, pluss on päris mitu kohta, kus ei saa enam, ei saa enam tagasiteed, siis pead nagu tegema sellist ühtset ringi. Kuulda on, et nad tahavad teha ka niimoodi, et ilma ilma kiivrita üldse enam siia sisse ei saa. Sokid ei ajanud ja teed selle kiire ringi ära ja ja pääsed välja, et meil on see õnn olnud seda kogeda niimoodi ja ja loodame, et see mõnda aega veel on, nii. Samal ajal kui pealse pilv on endiselt siin, ta tuleb veidi külmaks läheb ka sellepärast et see pilv nagu Tuleb peale rääkida natukene praktilisest poolest, kes soovib maitsvat pitsat külastada, et ma mäletan, kui Krister Kivi Eesti Ekspressi reisi reisilisa toimetaja kirjutas ühe artikli, kus ta käis kõigis käinud, siis kõigis kõigis selles uues, kuues, seitsmes uuest maailmaimest ütles, et temale meeldis matsu pitsusest kõige rohkem sellepärast et et sinna on kõige keerulisem saada. Et siia ei tule ühtegi teed, seal on võimalik tulla tuuribussiga. Ja siis on kolm võimalust. Üks kuulsamaid võimalusi on incad Schweil inkade matkarada. Ma ei ole seda seda teed ise isa läbinud. Aga see on selline viiepäevane matkarada. Ei pidavat olema kõige lihtsam, vahepeal läheb 4800 meetrit üle merepinna aetud, et ei ole, ei ole nagu ei ole veel kergemat ööbitakse telkides grupis umbes ma ei tea, 10 inimest või midagi sellist. Need piletid müüakse välja umbes vähemalt kuus kuud enne enne enne sinu retke algust ja ja lastakse sinna päevas vist, kui ma ei eksi, umbes 400 inimest, nad ei käi kõik koos eraldi. Aga ma ei ole seda kuidagi nagu tahtnud teha. Terve see Peruu tegelikult terve Ladina-Ameerika on täis neid vanu inkade maanteed, inkade maanteed oli kokku umbes 10000 kilomeetrit. Ecuadori, Peruu, Boliivia, Põhja-Argentiina, Põhja-Tšiili, tänase siis ja neid on veel alles, neid on siin Peruus alles Põhja-Argentiinas neid käinud, kus viie päeva jooksul ei näe, ei näe mitte ühtegi turisti proovinud, proovin ise otsida selliseid radasid, aga matsu pitsule siis teine on võimalus tulla rongiga. Rong üks rong tuleb, kuskohast mingisugune, ma ei tea, neli-viis tundi, teine tuleb Hollandajaid Tambost vist oli kaks tundi 40 ja et see on ainukene üks raudtee, mis siia tuleb sisse. Ja siis enamus inimesi muidugi tulebki selle enamus sellest kolmest 1000-st päevast tulebki selle selle rongiga, aga enamus neist tuleb otse jõuavad siia kuskil keskpäevaks jah, või natukene varem üldse ei imestaks, kui varsti kuuleme oru põhjast rongi rongi vilet. Ames'ist tulime, nii et me tulime eelmisel päeval siia matsu pitsu jalamil asuvasse külakesse, mille nimi on Aguvas Kalientes. Me tänapäeval ütlevad ka matšubitšupuebloosest, noh nii lihtsam meelde jätta. Ja olime öö ära ja siis tulime hommikul tõusime kell viisa, tulime siia värava taha. Kui ma esimest korda tulin matsu pitsule, siis see oli aasta 2006 oli oht, siis on või noh, selles mõttes, et ei olnud ka hooaeg. Aeg on siis, kui on Euroopas puhkuste aeg, juuli, august. Ma mäletan, koos minuga oli siin ukse taga kuus inimest ootamas sissepääsu või noh, koos kahe sõbraga. Ja täna oli palju, täna oli Triin, mis arvad, palju võis olla? 300 oli küll värava taga pluss veel bussid sõitsid meie järel. Ja osad olid juba sees selleks hetkeks. Nii et ma arvan, et 600. Ega neile ühelegi seda pahaks ei pane, me tulime nemadki, aga, aga noh, annab võib-olla veidi aimu sellest, kui palju see, kui palju see paik on muutunud. Kolmas tee, kuidas tulla siia. Võib-olla räägi ise, sest see on see, mida mina olen käinud hipitööl ja see on selline viis, et tulla bussiga või taksoga või kollektiivoga mingisuguse mais maismaa teed mööda kõige lähemasse paika, kuhu siis see maismaa tee toob selle paiga nimi hüdroelektriikka. Ja siis sealt edasi kõndida mööda raudtee rööpaid. Ja, ja seda teed ma ükskord tulin ja mitte isegi vabal tahtel, vaid õigemini ma läksin vaid ühel korral, kui ma tulin grupile siia, siis juhtus nii, et oli streik. Ja matsu pits oleme küll, saime akvas Kalientisesse. Kohe kui me tulema hakkasime, siis oli teada, et, et rongid homsest streigivad ja tagasi me ei pruugi saada. Meil oli vaja teha kiire otsus, et kas me tulema ja kuidas me tuleme, aga kiire uurimise käigus selgus, et üks võimalus on, et see hipi treilon ja otsustasime tulla. Ja mis me tänu sellele saime, on see, et et siin oli vähe inimesi, kuna need keskpäevaks siia jõudvad rongid ei saabunud sellel päeval, kui meie olime, siis hommikul siin siis tavapärase turistide hulga asemel oli siin või kuskil 500 või oli tunne, oli küll selline, nagu nagu olekski oma grupiga. Võimas siis avanes ta isegi veel veel teistmoodi. Need on juba kuulda, et, et keegi on juba lähedale tulnud meil. Ja selja taga mõtlesin neid. Ja, ja kui me ära läksime, siis siis me hakkasimegi mööda neid raudtee raudtee rööpaid astuma. Ja naljakas oli veel selle juures see, et me täpselt ei teadnud, et kuhu poole ja kui me proovisime siis küsida, et kuhu poole see jääb, siis osad ütlesid, näitasid ühele poole teisele poole ja alguses hakkasimegi astuma vales suunas. Ja ma ei kujuta ette, kui pikaks hipi treid meil oleks läinud, kui kui oleks olnud tee peal Seniorasid, kes oleks võinud, kuhu lähete, on just. Ja, ja siis mõtlesime, et kuhu me teel oleme, sest et noh, sinnapoole läks ka turiste. Et siis siis õnneks me saime, saime õigele teele, alustasime teisele poole ja, ja matkasime, kuni pimedani 13 kilomeetrit on, see on see tee, mida me läbisime sinna hüdra elektrikasse. Ja pärast siis bussiga mööda väikeseid käänulisi mägiteid oma Hollandit hambasse pesasse. Said hästi, selline, selline huvitav seiklus sellel aastal, kui ma käisin Võib-olla avaldusele tausta natukene, et et see streik ei olnud siis mitte siin matšubitsu, mingit piletimüüjad või rongijuhid ei olnud need, kes ütlesid, et et neile makstakse vähe palka või midagi sellist. Et Peruus on kombeks eriti siin mägedes, neile ei saa samuti seda pahaks panna, et mingite oma sõna kuulda või oma sõna või soovi kuuldavaks tegemiseks pealinnas liimas korraldada, korraldada siis selliseid streike või Paarasid, nagu nad ütlevad, et ei olegi nagu otseselt streik, streik ei ole eestikeelne kui hea tõlge, paaro tähendab seisak. Et ta ei ole otseselt nagu tööstreika paaro tähendab seda, et, et rahvas tuleb tänavatele ja kuulutab tegelikult sellest antakse enne teada mingisugune mitu päeva ja pannakse seisma noh, kogu liikluspoed, turud, igasugused riigiasutused. Ja antud juhul oli see korraldatud selleks, et Peruu riik soovis 15-ks aastaks erastada maid, supidžub siis erakätesse anda selle opereerimine, ma ei, ma ei, tegelikult ei tea, liiga palju taustama. Ma ei oska öelda, kui ma näen seda, mismoodi seal seda täna opereeritakse, siis ega seal kaugel sellest, et olla perfektne ja valetatakse Unesco inimeste arvu pärast, selleks et mingitele erafirmadele andase bussiliikluse ja rongiliikluse ja nii edasi. Aga igal juhul taheti seda siis 15-ks aastaks erastada, rahvas ei olnud nõus. Tuli tänavatele, pani seisma lennuliikluse sellepärast, et pandil lendud. Ma ei tea, kas lennuliiklus otseselt, aga lennu lennujaama ja linna vahel minu meelest oli ka nii, et sa ei saa lennujaamast, ei saa linna ühegi transpordivahendiga pead kaheksa kilomeetrit jala käima olles just maandunud 3500 meetri kõrgusel merepinnast, ei ole kõige lihtsam koos kotiga ja poed kinni kõik igasugused riigiasutused ja ka siis ka raudtee kinni. Et siis teada teatavaks teha see tahe, et nad ei ole, nad ei ole sellega nõus. Ja kõik teenindusettevõtet nendelt oodata, et nad oleksid solidaarsed sellega. Nii et kui me alla jõudsime ja süüa soovisime, siis, siis noh, kõik restoranid ja poed ja, ja kõik, kõik olid kinni ja inimesed olid küll kohal, aga nad jätsid käsi, et noh, me ei saa teile süüa pakkuda. Jah, meil on küll kõik olemas, aga, aga noh, ei saa, eksju. Solidaarne ja aga siis kuskilt keegi kuskilt kõrvaltuksest vaikselt hoovi poolt lasi sisse ja ja, ja akna luugid pandi ette ja meil polnud täiesti vaikselt talle ja siis kokakas meile eks lõhepraadi valmistama kuskil küünlavalguses. Nii et ega sellepärast söömata jäänud. Ja ka, ühesõnaga alati on see oht, et et su reisiplaanid sealses matšubitsuga lükatakse, lükatakse ümber. Millise jagada ühte kogemust, kui oleksime ka oma seltskonnaga äärepealt ilma jäänud, sellest sellest maagiast? Taas kord tuleb. Tuleb kirjeldada ikkagi, et selle aja jooksul on see filmi eest jälle ära läinud ja see kogu see matsu vitsu oma ülemuse, kogu see postkaardivaade on jälle jälle meie pärani. Isegi Vaina pitsa tipp on nüüd näha ja kui hästi vaadata, siis on näha ka neid inimesi, kes sinna üles rühivad. Et seda vaadet vaadata, sealt veel kõrgemalt ülevalt. Ja ma ise ilmselt teeme õige varsti selle taustaks võib-olla veel, et Vaino pitsule lastakse iga päev noh, kuni 400 inimest, mis on siis veidi rohkem kui 10 protsenti nendest nendest, kes siia, kes emotšibitsule tulevad seal sisse suhkrupea mägi, matšupitšu taga tundub päris kõrge, tegelikult on umbes tund aega või natuke peale sellist mõnusat turnimist ja ja pärjatud saab seal siis jällegi taaskord surmavate vaadetega, nagu ma ütlesin sulle kui ümbruskonna kurub hambale ümbritsevat Loorgudele nägedale cappudele, nagu neid seal Peruus nimetatakse. Aga, ja ma tahtsin jagada seda seda ühte korda kui Peruus need lennukid on sellised, nagu nad on. Ei ole kõige uuemad. Ja, ja ühel hetkel otsustas üks nendest Või noh, kuna kuna see lendutõusmine maandumine toimub 3500 meetri kõrgusel, siis ground spiitlangu piloodi keeles öeldakse või see kiirus maapinna suhtes on oluliselt suurem maandudes kui tõustes, kui, kui muudes kohtades. Ja ühel lennukil läks õhkutõusmisel ratas katki ja ta pani lennurajalt välja ja midagi hullemat ei olnud, on inimesed ikkagi lasid mööda neid kaldeid alla. Umbes kolm aastat tagasi oli ka see lugu ja, ja siis oli see, kus ka lennuväli kinni päev 24 tundi, sellepärast et neil ei olnud vist ka vastavat tehnikat, et seda lennukit sealt suurt rasket kohe eest ära tõmmata. Hästi palju inimesi ei saanud, kuskohas, hästi palju inimesi kuskast ära, meie pidime just lendama, kuskohast see eliimast kõik lennud tühistati? Lennufirma pani ta ütles, et noh, et homme lendate midagi sellist ja siis järgmine päev oli tõesti see lennuk sealt eest ära saadud, aga ja teised lennufirmad kõik lendasid, aga miskipärast meie lennufirma ütles, et et ei, et noh, tegelikult valetas otseselt, ütles, et lennurada on kehvas korras, et me ei saa lennata, tegelikult meil ei olnud lihtsalt lennukeid, meie konkreetne tühistati oli tegelikult juba ühe päeva võrra edasi lükatud, kõik need kõik need ja rongipiletid ja noh, midagi sai teha, et mõtlesime, et noh, et äkki veel äkki veel kuidagi saab, aga lõhnas juba selle järgi, et noh, et ei jõuagi kohale, et kui veel üks päev edasi lükata, et siis tea, kas seal üldse noh, et kas ikka saamegi. Inimesed olid seal, teised ka paanikas, otsisid, otsisid seal mingeid varuvariante, otsisid kas või raha eest teiste lennukitega lennata, aga noh, kõigil täis, kõik oli kõik, kõik teised olid täis. Ja siis ma nagu mõtlesin, et oh, et Epic aka järve ääres asub selline linn, mille nimel huli, aga kindlasti jõuad sinna millalgi ma teavet tahtis müüdki minna, sütikagale. See asub umbes noh, sealt on umbes 10 tundi natuke peale autoga sõita siia. Et jõuda siis Hollandit hambasse, et jõuda rongi peale ja ja siis ma mõtlesin kah, aga lendame sinna sinna, Ali pileteid, panime kinni, mõtlesin, et leian sealt öösel mingisuguse mingisuguse vana kombi, kes, kes, kes, kes metsi Hollandit hambasse toob, maksab kinni Pole hullu. Ütlesime kohale ju oli, aga noh, see on selline täiesti planeet, ma olen ühe korra sealt läbi sõitnud, bussi just keevitanud, leiti seal buss peatus ja ja siis vaatasime mingi hobusenahk lihtsalt vedelas bussijaamas maas, toores kärbsed lendasid üle. Mingid noh, seal need on täiesti ilma planeerimata, seal ei ole asfalt, eitan, kasvab kuidas jumal juhatab ta nagu selline kuidagi nagu täielik kaos. Ja asub nelja kilomeetri kõrgusel, et seal lennukiga maandudes veel raskem hingata, helistasin kogemata oma sõbrale Wilberile seesama, kes teidki sealt Hydro elektrikast mööda neid kruusateid ära, teie tead, ma olen kogemata, olen siin. Tal on just punased, tulin turistidega ja jätsin nad sinna ja pidin ära magama või noh, pidin viima inimesed sinna ja pidin ära magama ja siis tagasi sõitma, aga noh, et muidugi ma tulen, võtan su peale siis tuli, võttis meid peale või on ka tegelikult nagu päris nagu väsinud Vislast kõrgusest läbi ja Silver ütles, tead kulumalt tegelikult pidin ära magama ja nüüd me tahame öö läbi sõitma, siis sina pead vaatama, et me magama jääks. Kõrval olema, mind üleval hoida. Aga noh, mis ikka, panime vana indiaani kombe kohaselt kokalehed põske ja ja tund peale ei tuleks. Ja tulimegi 10 tundi plaks jõudsime mingi paarkümmend minutit enne rongi väljumist, et oleks, oleks teda seal olnud, siis oleks ikka rongist maha jäänud, poleks saanud seda matsu pitsatiga, midagi on. Kas sa mäletad, kas esimest korda tulid siia mida sa siis tundsid? Ja ma olin kindlasti ka sõnatu. See vaade lummas mind. Aga ma tundsin kuidagi Nagu ma oleks kodus. See oli, see oli kummaline. Et oli hästi hea tunne. Mingis mõttes küll uus ja hästi-hästi nagu kuidagi ahhetama panev aga samal ajal oli hästi sügav rahu ja ja, ja hästi kodune tunne. Ja siin ma mäletan, et, et kuidas, kui ma hakkasin seal varemete vahel kõndima ja siis ma võtsin ühendust. Palusin endale teejuhiks kedagi, kes siin kunagi elas ja kõndis ja ema kuidagi tundsingi kõndis ringi tema tema nahas või tema kehas, et kuidagi tundsin, et mu keha oli selline. Selline joa ja proua kehand jässakam ja lühem ja, ja selline kuidagi nagu jalad olid suuremad ja raskemad. Kuidagi tema on oma, kõndisin siin ja ja isegi niimoodi, et ma nagu ei märganud, et, et sääsed, mu jalad ära sõid. Zimbatšubid sul on, hetkel küll ei ole, aga soojem on, et siis on, on siin sellised sääsed, kes, kes märkamatult sind ära söövad niimoodi, et et jalad on pärast verevalumeid täis. Aga ma olin kuidagi nii selle sees nii lummatud, et ma isegi ei märganud seda, et mis minu selle praeguse elukehaga toimub, et, et ma olin, olin kuskil milleski milleski muus. Et kuskil mujal mingisuguses vanas ajastus ja siin selles praegu samaaegselt väga müstiline kogemus oli, mida ongi sõnadega väga-väga raske edasi anda. Et sõnu jääb väheks. Ja ma olen alati öelnud, et me reisime kõikide meeltega ja mõned nädalad tagasi kosja kolleeg Jakob Rosinaga, kes on sünnist saadik pime. Käisime Amazonases ja avastasime. Ühel hetkel proovime ka. Läbi visuaalpildis vahendada, mida tähendab reisida noh, kõikide meeltega või mida tähendab reisida, kui sa paned ühe meele kinni või kui sul ei ole ühte meelt, siis sina ka ennem rääkisite. Täna räägime siis siis vaikusest, et et mismoodi on reisida siis, kui kui sa räägi? Ja need Võib-olla ongi täpselt see hetk, kus me kuuleksime muusikat sellepärast et meie kõrvale on tulnud üks. Uus kohalik giid. Tõenäoliselt ameerika turistidega. Hakkas helisema telefon. Ja ilmselt hakatakse kohe meile siia natukene vahele rääkima, et paneme ühe loo. Otsime üles või mitte üles, otsime lihtsalt mõne järgmise koha. Oleme natuke vaikuses ja. Ja proovime nii-öelda leida ülesse vaadata mis mõtted meile peale tulevad. Tunded, sest vaikuses tulevad tunded peale. Laseme sellel kohal endaga rääkida ja siis katsume edasi, mida see koht meiega siis veel rääkis selle vaikuse ajal? Kallid raadiokuulajad me oleme koos kaasteelised, riisi jagab endiselt matsu pitsult. Sel ajal, kui teie kuulasite kitsakäeliselt lugu jõudsime meie küla keskele. Ja praegu istume. Nende inkade poolt ehitatud vee kanalisüsteemi juures ehk siis koht, kus, kus on näha, kuidas nende nende väga hoolikalt läbimõeldud kanalid on ehitatud. Siis meil jookseb, väsib ja siis tuleb ülevalt liustik käsk või teistel andmetel allikatest. Aga hingad püüdsid selle vee kinni ja see voolab läbi selle linna. Nii et kõik paigad on niisutatud. Külg austria hoopis teine nagu ta ise ka arusaadav. Sest umbes kuue meetri kaugusel Sillamäes. Puusal on raadio puudu raadiosaatja, modeli lällar. 90 häält ütleb mehele, mis ta tegema peab, aga see niisutussüsteemi voolaksid ladinakanal jookseb ühest basseinist teise. Ise lugesin, saatis eelpool mainitud raamatust vitsu juurest paremale. Et nendest ei ei siit ega ka ega ka muudest sellistest näiliselt puhta veega niredest andides ei maksa oma veepudeleid täita ega janu kustutada, sellepärast et isegi kui meie ümber siin paistavad täiesti puutumatud mäed kaetud rohelise metsaga siis määraga on kõrgem mägi. Ja, ja kusagil seal karjatatakse loomi kolledzis, hobused laovad, alpakasid, kui nad. Need on väga tõenäoline. Et keegi meest on midagi sinna sisse poetanud, et seda ei tasu liiga usaldavad suhtuda kõigesse, aga kutsub välja. Laamasid on siin liikvel, nende ülesanne on siin muru niita. Et kõik oleks ilus. Hea oleks istumispaiku. Muidugi näevad natuke pildi peal suurepäraselt, välja, söövad need asjad mõjuga praegu nendest jõudis meieni jälle suur. Suurtuurigrupp. Ja liiguvad natsid usinasti ilmselt päikesetempli poole. Kes on maitsev pitsa. Kuulsamaid või tähtsamaid ehitisi. Jalaväe kaasa, vaata, mis seal on. Noh, jõudsime diskost prantslase tuuri grupiga päikesetempli juurde. Hea ja prantsuse grupis oli küsimus, et mida me teeme, kas me mõõdame selle. Äikesetempi vibratsiooni, et meil sellised aparaadid siin käsus, kaasasem, vastase miskipärast eitavalt. Kõigi, tegelikult oma oma kehaga, seda ju teeme. Kuidas sulle selle koha vibratsioon tundub iva? Küllaltki ma sulle päris ausalt öeldes Ega ma selle suurtest kividest otseselt niimoodi midagi ei saa. Võime seda vaadata ja seda katsuda. See on siis selline, ma proovin seda kirjeldada. Et see on selline. No meie jalgadest umbes praegu võib-olla siin kuue seitsme meetri kõrgusel kõrguv torn, kiita pioneeri varjusisele tuul sisse ikkagi kajab. Aga noh, sobib hästi sellepärast, et see torni hallanud koobas. Väidetavalt leidis Irambingamisid suure hulga muumiaid, millega USA-sse kaasamist mis on enamasti siiamaani seal ja käivad läbirääkimised nende tagasisaamiseks ning on osa saada. Sellega seoses mul tuli meelde üks eks Delfis ilmunud artikkel, mis kõlas niisugust pealkirjadega. Peruus ootavad 200 muumiat väljakaevamist. Ootavad kuidagi tühjad, ootavad, kuidagi ei jõua ära oodata. Ja voodi ootavad juba mitusada aastat, ootavad, ootavad, ei jõua ära oodata, millal välja kaevatakse. Klaasi taha pannakse. Laseme siga. Et nad elavad edasi ja tähtpäevadel toodi esiisade muumiat, tan ja hoomiatena ka väljapidustustele. Ja et nad saaksid osa sellest ja ei usutud, ära, lahkuvad, vaid nad siiski elasid edasi ja ja need ehitised ja maa, mis, mis, mis neil, mida nad omasid, nad jäidki nad omama ka siis, kui nad olid juba fikseeritud. Ja suhtlesid siis vastavate vahendajate abil ühtsusega. No aga selle kivi, no ühesõnaga selle kaheksameetrise päikesetempli seal all on siis nagu koobas seal põhimõtteliselt meenutab sellist loodusliku vormi. Ja selle peale siis laotud kividest kividest torn ja need kivid on, seal ei ole kasutatud sideainet inkad oma kõige tähtsamate ehitiste puhul siidiainete kasutanud sellised suured kiviplokid, mis seal nii täpselt tahutud üksteise kõrvale mida siin vahest krediidiga mõnuga demonstreerivad, et žiletitera või nugaga ei mahu, ei mahu vahele. Ja, ja see oli ühtlasi ka ehitasime Hirambingamises oma maitsevitsu avastusretkel kõige esimesena leidis meie esimene selline ehitis, aga esimene tähtsam ehitis, mille järgi ta siis sai aru, et et tõesti midagi, midagi väga suurt on sündinud. Väidetavalt suvise suvisel pööripäeval, mis on nüüd? Varsti paistab päikeseväravast, mis on siit umbes tunnise või natuke peale sellise tõusu mäkketõusu kaugusel, päike otse läbi päiksetempliakna siis ühele pühale kivile ja ja noh, inkad üldse, nad teadsid täpselt, kus, kus taevas tähed asuvad ja mis pidi maakera pöörleb ja pidi oma ehitised ehitada. Et see, see pilt oli veel ka väga paigas, aga. Aga mis ma oskan öelda? Lähme edasi, triin, vaatame, kuhu. Ja paneme kokalehed põske ja nii nagu ka need vilemehed siin teevad, just hetk tagasi oli näha. Ja vaatame, kuhu meie sisemine teejuht meid nüüd juhatab inglise templi juurde või millise suure kivi juurde. Me oleme nüüd jõudnud pühale väljakule ja kuulaks, mida kohalikud keeribki sellest räägivad. No mis me teada saime? Saime kinnitust, et see siin on voorus kolme aknaga tempel. Ja selline Kolmainsus kolmes osas on teiste seas, kuidas KV inkadel samamoodi ja nad uskusid siis, et et kondor nende väeloo Mäelini, et see siis sümboliseerib taevast seda, mis on meie üle siis kuuma on see, mis seal siis maapealne ja madu on see, mis on siis meie alma. Samal ajal räägivad ümberringi veel Raskovskyhide sama juttu, et helitaustaga eksin, hooldajad. Jällegi taaskord palju suuri kive tõstetud, täiesti kivide peale. Ühes kohas on näha ka seda, et need kivid on päris palju paigast loksunud ratsakinnitus sellest, et see piirkond on seismiliselt aktiivne. Ja ta pidi ka iga aasta mõned sentimeetrid vajuma. Ja muidu on need klientide inkade majad ja kõik on ehitatud niimoodi. Kergelt on seinad, on sisse poole kaardus. Et maabinesin värisema, mitte üles-alla, aga vasakult paremale ja siis on majas nii-öelda jalad harkis sellele et sellele vastu pidada. Ja noh, ma ei saa midagi parata, et see helifoon ja see rahvarohkus siin ümber need tropid Siis ma arvan, et kui läheks õige tagasi sellesse paika, kus me alguses olime ja ja naudime seda vaikus ja seda vaadet eemalt, kus ma saan päriselt sellega kontakti rohkem siin turistide seas selle kohta tagasi. No ei olnudki kaugele vaja tulla. Ja siitsamast pühaplatsi ja kolme aknaga templi juurest leidsime ühe vaikse nurgataguse järjekordse terrassi kust on jällegi väga maagiline vaade. Ja väga mõnus rahulik olemine. Ja saab kätte jälle selle tunde. Mida ma olen alati siin tundnud siis kui ma olen siin nii-öelda vaikuses iseendaga. Et esimest korda. Ma kogesin seda nii-öelda giidituuri nagu tavaturistina. Püüdsime käia giidide jälgides grupp gruppide jälgedes ja ja ma ei saanud pooltki sellist kontakti selle paigaga kui siis, kui, kui, kui ma olen seda üksi vaikuses teinud ja, ja pigem eemalt jälginud ja tunnetanud selle kohamaagiat võlu. Kuidas sinu liiva ja sama lugu, et? Oskan küll kõigile soovitada, kes matsu pitsule tulevad, et giidituure võib ka võtta ja ajalugu kuulata ja see kõik on tore, kes kui palju tahab süveneda, aga aga selleks, et, Selleks, et selle paiga võlumaagia läbi tuleks, selleks tuleb võtta endale see hetk. On see siis viis minutit, 10 minutit, kaks tundi või neli tundi. Aga lihtsalt olla omaette vaadata seda, vaadates neid mägesid vaadata, neid valemeid, mõelda, kes siin kunagi elasid. Olla nende haputähtmäe jumalatega kontaktis nagu Subaru Roberto meil eile ütles, et. Et ärge vaadake neid inimesi ehk siis, et seal on palju inimesi. Vaadake neid jumalaid seal mäe otsas. Vaatame siis. Aitäh, kallis kuulajad. Valitsev, tulin meiega. Tuletame meelde, et meie saade läks eetrisse. Matšupitsust Peruus. Tee kallid juht, Triin, hea. Mina olen juhatuselt, tõlkin värske vabanen, raadio kaks saadet, reispass ja kauni kohtumiseni järgmisel päeval.