Tere eetris on portaal tehnolooga kommentaari esitab Kristjan Port. Viimati oli Microsofti investorite hinnangul Apple'ist väärtuslikum kaheksa aastat tagasi. Nende kahe kõrvutamine pole triviaalne. Tehnoloogiaettevõtete nimekirja rivistus. Mõlemad on tänase arvutite rikka normaalsuse loomisel olulise ajaloolise rolli kandjad. Mõlemad on olnud algusest peale ka teineteisega vaenujalal. Isegi liidrite kuvandit on kujundatud teineteisele vastanditeks, milles üks siis on geenius nohikust programmeerijana ja teine hipist kreatiivne looja. Pikka aega valitses arvutite maailma Microsoft. Apple'i osaks oli vaid mõni protsent koos juttudega kroonilisest pankrotiohust. Toonases olukorras oli vihasem osapooled, mis kisus vimma lisaks veel teise suure ehk IBM-iga. Tõenäoliselt oli oluline osa firma käitumismanerist seotud Steve Jobsi isiklike valikutega. Kuid sellesama Steve Jobsi teeneks loetakse MK Apple'i tõusu ebaõnnestumiste tuhast möödumist rivaalidest ja edutamist maailma väärtuslikumaks ettevõtteks. Apple'i börsil kaubeldavate aktsiate summaarne väärtus ületas pea aegult, et esimesena triljoni dollari maagilise joone. Selle sõna peaaegu väikese fakti täpsustusena. Olgu märgitud, et Hiina naftakontsern Petro China väärt tuss puududes sama joont juba 2007. aastal kui ettevõte värskelt müüki pandud piiratud hulk väärtpabereid ajasid investorite meeled kuumaks ja selle mõne protsendi kõrge hinnaga müüdud aktsiate põhjalt võis arvutada, nagu maksaks kogu aktsiapakk triljon dollarit. Tegelikkuses osutus naftakontserni väärtus umbes poole väiksemaks. Seega võib Apple'it lugeda õigeks triljoni joone ületajaks. Järjekorras teisel kohal on Amazon, Google Alibaba, suured pangad ja hiiglaslikud keemiaettevõtted pole nii kaugele jõudnud. Apple'i tõus algas 1996. aastal koos Jobsi kutsumisega tagasi firmasse millest oli jõuga eemal hoitud 11 aastat. Firmaväärtuse kasvu hakati aga tõsiselt uskuma kusagil 2003. aasta paiku, kui seda Apple'i aktsia maksis tänases arvestuses umbes dollar. Sealt algas väärtuse mitmekordistumine, saavutades möödunud suvel 230 dollari piiri, mida aktsiate arvuga suhestades jõuti siis selle lummuslikult suure väärtus numbrini. 2000 kolmandat aastat tasub seega korraks meenutada arvutifirma avast toona onlain muusikapoe aiti uns murdes ühtlasi arusaama, nagu peaks IT-firma tegelema ühe arvutite ümber kulgeva põhitegevusega. Apple jätkas haarde kasvatamist ja peagi sisenesid nad telefonide ärisse ning nüüd siis oodatakse midagi täiesti uut. Või siis mitte. Vahest just sedalaadi pessimistlik meeleolu kisub investorite usku allapoole, lubades vanal rivaalil maikrosoftil käia korraks siis mõttelise väärtushunniku tipus vanu aegu meenutamas. Rääkida saabki vaid hetkest, sest esmaspäeval juhtunu oli päeva lõpuks unustatud ja Apple taas teistest ees. Poolehoidjatel aga ei maksa liigselt rõõmustada, sest tegemist on oktoobris alanud kõiki suuri eitajate võtteid räsiva langusega. Olukord meenutab talvist mäest allasõitu, millest korra on ühed ees ja siis kihutavad teised ette juhul kui nii saaks aktsia väärtuse langust nimetada. Apple'i usulanguse ühe tegurina mainitakse uute telefonide oodatust kehvemat müüki. Nähtus on üldisem ja sellest tootjatele, edasimüüjatele kurvast tähelepanekust on lõppeval aastal palju räägitud. Kuid Apple'i telefon on siin natukene erilisem. Sellega kaasneb natukene teistsugune kuvand võrreldes ülejäänud toodanguga. Asjaolu, mida võib samuti pidada Steve Jobsi teeneks, kui omaaegseid lugupeetud eksperdid asusid nende uut telefoni olemasolevatega võrreldes kordades kõrgema hinna pärast pilkama. Erinevalt neist Jobs tabas ära, et telefoni ei pea ostma vaid kõneseadmena. Midagi sarnaselt randmel kantavate kelladega. Tehnilise abivahendi juurde võib luua muidki tarbimisväärtuseid, nagu näiteks ilu ja moega kaasnevad edukuse originaalsusega Vabaduse ja muude taoliste asjaolude kuvandit. Kallis ja ilus telefon teeb ka selle omaniku natukene suhkrusemaks ja sellest ollakse ju valmis maksma. Välja arvatud siis Hiinas, kus i telefon kannab teistsugust kuvandit. Seal teostatud uuringust selgub, et kohalike arvates on Apple'i omanikud nõndanimetatud nähtamatult vaesed ehk kuid kes tahavad jätta endast tegelikust varjevalt rikkama mulje. Hiinlastest Aiphony kasutaja omab enamasti keskharidust või sellest madalamat koolitunnistust on vallaline tüüpiliselt 18 kuni 34. Tal on naine keskmise sissetulekuga alla 430 dollari kuus. Kes tahab hiinlaste jaoks jätta rikkama tegelase mulje, kasutab kohalikku Huawei opo viivu võix joomi kaubamärgiga toodangut. Näiteks Huawei kasutaja, suurema tõenäosusega oma eluaseme omanik omab keskharidusest kõrgemat koolitunnistust ja teenib kuus kuni paar 1000 dollarit. Ja midagi sarnast kordub ju need ka investorite puhul. Kuigi veel pole selgunud, kumb on siis võrratum, kas Microsofti või Apple'i aktsiate omanik. Kuigi hetkel paistab, et mõlemal läheb halvasti. See on raadiokaadrit.