Mina olen Juhan Ulfsak ja ma loen teile, peet, vallaku, loo, maanaine nägu, suurrätti mähitud, seisis Reet alevis Urbaku raamatukaupluse aknal. Aknal oli pandud postkaarte, sulgi, sulepäid, mõni tähtraamat väljas tibutas vihma. Taotlustükk aega üksi leti ees, enne kui tuli kaupmees Urbak, käed müüridest, savised Jõgised oli neid kähku loputanud, kuid ikka nad olid veel savised ja Nõgised. Kas teil tinti on? Tint oli reedel kodus otsas, tinti läheb aga mõnikord hädasti vaja. On küll tinti. Urbak pöördus riiuli poole, ladus sealt mitu poti lauale, tintelli riiulil, palju, mitu rida. Reetnejatas küünarnukkidega letile hoides sõrmedega lõua alt halli suurräti kinni veeretas teise käega tindipott lätil. Mõni neist oli ümmargune, mõni tahuline kõlisesid kokku lüües. Reed pigistas suurräti lõua alt veel tugevamini kinni, vajus mõttesse, mõtles ja tilistas laual pott, tinti oli kaupmehel palju igasugust tinti. Väljastibas vihma, kes teab, mis maksab, tint. Kas teil lahtist tinti ei ole? On küll lahtist tinti reeta, võttis taskust tühja klaasi ja pani letile. Urbak kogus potid letil kokku ja asetas tagasi riiulile. Lubage mulle siis lahtist tinti. Lahtine tint on odavam reeta seda pikka lahtist tinti, kes teab, aga kas see on ka hea tint? Soris sõrmedega rahakotis. Kes teab, palju kaupmees selle eest nõuab? Oi, see on adent, paremat tinti enam ei olegi. Reet ei usaldanud kaupmehe juttu, vaid veeretas ikka veel potti letil. Ei tea, kas see on must tint või sinine kas see on must tint või sinine? See on mustjassinine. Mustjassinine ent Reet oleks meelsasti tahtnud sinakasmusta sinakasmust, võib-olla on ilusam. Kas teil sinakasmusta ei ole? On küll, sinakasmusta. Urbaka valas mustjassinise tindipotist välja ja sinakasmusta asemele. Kas see on ka hea tint? Oi, see on ka hea tint, paremat tinti enam ei olegi. Liikumatult nagu väsinud olid alevisse tulekust, nagu kahju oli vähimatki liigutusest. Suured august paistis ainult nina mustad silmakoopad, liikumatute silmadega. Vaatas tindipotti ja peas elasid varjatud mõtted. Ka sulgi oleks ta hädasti vajanud. Lubage mulle ka sulgi. Valis kastist kuldse sule. Kas see on hea sulg? Oi, see on hea sulg. Ei teadnud Urbakas ostja veel midagi, ostab, ei teadnud seda, Reet isegi. Kuid sulepea oli kodus kadunud, oli küll hoolega otsinud, aga kätte ei saanud. Ehk leiab selle siiski üles või ostab siiski uue. Kas teil sulepäid on? On küll sulepäid. Lubage mulle ka üks sulepea. Urbak tõstis sulepead karbikesega letile. Reed tahtis neist osta kõige ilusama. Missugune neist on kõige ilusam sulepea? Oi, need on kõik ilusad sulepead. Kas need on head sulepead? Oi, need on head sulepead. Paremaid enam ei olegi. Reetvalis sinise sulepea, Reeda meelest sinine sulepea on kõige ilusam. Urbak rullis asjad paberisse. Kas naine ostab võib-olla veel midagi? Midagi enam ei osta. Kolm asja lasknud tindi, sule sulepea. Väljastibas vihma. Reet ei tahtnud väljuda vihmavarju, ta oli jätnud koju kodus veel vihma ei sadanud. Rullis asjad paberist välja. Kas on ikka hea tint? Küsis kaheldes. On, on küll head, ent ja kaupmees ulatas Reedale paberit. Kirjutage midagi, olge lahke. Kirjutada, tahtis Reet tõepoolest midagi mõtlas ja vaatas aknast välja. Rasked pilved liikusid majade kohal ja räästad, jooksid sorinal. Reetnejatas küünarpeadega letile ja mõtle sedasi. Midagi ei tulnud pähe, millest kirjutada. Tindina sulg oli valmis paberil. Aga meelde ei tulnud mitte kui midagi. Ei tule midagi meelde kirjutada. Pea oli tühi. Ühtki mõtet ei vilksatanud. Mis seal kirjutada, naeri, Surbak, kirjutage ükskõik mida. Kuid Reet ei tahtnud kirjutada ükskõik mida. Kirjutage. Väljas sajab vihma, ei seda Reet ei tahtnud kirjutada, mis sellest vihmasajust kirjutada? Mõtleb midagi muud, paremat. Kirjutage koer jookseb maanteel. Koer jooksiski maanteel. Ei tahtnud sedagi kirjutada, oodaku, varsti tuleb paremate. Ja ta naeris väsinult. Imelikke asju sunnib kaupmeest teda kirjutama. Urbaku ootas leti taga. Reetika, mõtles. Kirjutage, pea on tühi. Ah, parem mõte tuleb kohe. Nüüd vaatas isegi Urbak hajameelselt välja ega mõistunud enam midagi öelda. Ent nüüd võpatas Reet. Nüüd tuli mõte. Hea mõte. Kummardus leti kohale ja kirjutas. Suur reheahi. Oh kui hea tint, hea sõlg ja sulepea rullis asjad paberisse, maksis raha ja lahkus kauplusest.