Need olid kaks kevade karmi päeva siin Pranglil. Prangli on Eesti põhjapoolsem paik, kus inimesed elavad. Sügis on siin pikk ja soe. Kevad tuleb pikkamööda, Jan karm. Aga soojust ja sitkust on siinsetes madalates majades palju justkui Prangli männi visadust. Inimesed on ju nagu männid. Nad on selle maa nägu, kus nad kasvavad ja elavad. Täna tõusis Pranglil päike kaunilt, meri on sile ja vastu päikest hõbedane. Kiilune. Prangli mehed on juba merel. Aga eile aga eile pilutas tujukas kevadtorm kõhnukest postipaati paraja külglainega. Pilveräbalad kallasid vihma ja vähesel reisiseltskonnal oli hapu nägu peas. Ei, aga midagi ei juhtunud. Läbi õitsutas ja märjaks tegi. Ning õpetas pisutki mõistma Prangli elanikku, kelle kodu asub keset Soome lahte veidi üle kuue kilomeetri suuruse saarekesel kõigi tuulte ja tormide sasida kiskus juba õhtuks, kui Kiirovi nimelise kalurikolhoosi Prangli osakonna juhataja Urmas mererand. Eks ole sümpaatne nimi. Mind küla peale viis. Hiljem selgus, et käisime kõigis kolmes Prangli külas inimeste juures. Prangli koolimaja madalad toad, madalad koolipingid, koolipäev ammu lõppenud, midagi tuttavlikku ja kodustan nendes ruumides. Justkui Arno ja Jorhaaniel, Toots ja imelik Tõnisson muidugi ka teele on siit alles läinud. Aga kuidas siis teisiti, ka julküüri? Kooli direktor Heino Kahro. Mitu koolilast teil Prangli saarel on 22 last, ainult kell on kaheksaklassiline kool, kaheksaklassiline kool aga seitsme kassiga, paljudel õpetajal on praegu momendil oleme kolmekesi neli, neli õpetajat ja laulatuse kohakaaslane kõiki aineid. Aga kas just kõiki, aga enam-vähem nii. Klassikomplektid on veel esimene, teine, kolmas on koos siis neljas, viies ja kuues, seitsmes kaks kolm tassi koostaja eksamid ei tuleb siis olla kauniskini meistrit, programmid läbi, saaks võetud, teadovske midagi teada saaks ja ära abiks. Teile on siis midagi niisugust, kui me veel kirjandusest võime lugeda. Mitu klassi oli ühes klassiruumis koos? Jah, on, ja seal on kolm klassiruumi, on kolm komplekti. Algklassid, esimene, kolmas, siis neljas, viies, kuues, seitsmes on liidetud vastaste arv, väike. Esimees on kaks last, teises üks, kolmandas kolm, nii et kuus on esimene komplekt siis neljandasse on neli last, viiendas kolm, seitse kokku. Ja kuuendas viis, seitsmendas neli, üheksandast. Ja nüüd neli, lõpeta meil tänavu kevadel, siis Lähevad põhiliselt Viimsi kooli. Te olete siin kooli juhatanud 52.-st aastast ja kui palju nendest teie lõpetajatest on tulnud tagasi saarele? Prangelile. Poisid on põhiliselt kiit tagasi tulnud kalu näiteks ja vähe, kes on välja läinud, aga siis tütarlapsed lõpetavad koolid ära, lähevad siis mehele mandril ja enam tagasi ei tule. Et praegu ongi siniomapärased? Noormehi on külade võrdluses palju. Aga nii-öelda pruudi tütarlapsi pole, neid ei ole ju mõni üksik on ainult Prangli meestesaar. Kas siis meestesaarega, aga brändi vangide omale pruuti tooma? Nagu siin viimastel aastal nüüd Kaie õige palju juhtumeid, kus on siis kas linnast või siis mujalt Harju rannikult toonud oma elukaaslane. Kas pruudid harjuvad Prangli eluga, paistavad harjuvad, kes siia on tulnud? Riski jooksnud teisele sündinud hoopis Mandri-Eestis ja Lõuna-Eestis Võru linnas, aga nüüd vist ei tahaks küla võrdu elama minna, siis tuleks neid kitsama serblastest meri merega nii harjunud, et et võib-olla sassi ei harjus ära. Kas teie olete nüüd Pranglitama kodu kandiks? Peaaegu küll kodukant sest abikaasa on siin sündinud, kasvanud kolm poissi, leiva siin sündinud. Saare teises otsas peeti videvikuperenaine, arvas, et me oleme telefoni sissepanijad. Et nüüd olla igasugune tehnika ju kõvasti moes. Ega ta ju ka paha idee, Ehcandast mõndagi abi. Peremees, merd ilma ja inimesi näinud Kalamees 82 aastane Oskar Sumberg aina muheles ja asutas ennast mugavalt istuma. Ju ta teadis toas. Praegu hästi mõnus soe olla. Ja kastil alati lõõtsunud väljas kevaditi. Tee nii võimas tuul. Nüüd on Kaadu Laagna praegast jälle. Teie olete eluaeg olnud kalur ameti vaadanud ja käike töö meer on olnud kalur ja mehaanik ja mootori paati, pantia ja repa töötajat ja hülgab öös käändülgajailia, käid joomalaat läbi ja toome küllat ja keetja kurja paadiga hülgepüük ja mootorpaatidega ja. No praegu me oleme lääneotsa külas ja Läänatav küla ja kalurite maja Tondil igal pool. Siin suur suurt Kaagordareid majas kuus kirja korderadon ja. Uuemat Jaagril ja muidugi uuema plaani järel ja paremat teada ega ajanud nii niisugusi, vannide diaga, eelnbolit. Aga miks tehti nii väikesed majad, et kui seal ka Vilebki elu ja Ivari tort nii haudu jäitada suurima harjaga nagu nüüd on, nüüd on ju raha igal igal poisid, kellel tarkus, kes Jenna laagris käidud ida korvaks rollid, käidkagruur, Myers, Jokerit, meraligalph, meri, paadidega, temale raad. Nüüd on igalühel riigi poolt püürüütate kolhoosidelt ja ma olin ka Jaagmaato nagu ja kolmandaks rokkari meri paadis käima. Kurja paadid merel, käägin. Korjalin Lyatter rihma ära ja kotkaid paatia. Temaga süntraalimas ka, nagu nüüdki käivad täieliku ris, ma jäin haigeks ja arst ütles, papa draaka nüüd võrku parandama ja Peter pensionäri peale tega sillale tarvidena kala püüda. Ja siis ma tegin ka jälgi. Pensionäriks ja ja nüüd on Bildkonnar elu ja egoelul Vigala, kuhu saab mööda jälle raha, tuleb. Missugused tuuled, need kõige paremad kilutuuled on ekslik, näed, ja loed tuulat ja kui suur veri veri toidab, me ütleme, veri kerkib ja disko alaneb, tühitleme v ütleme oma keele paganad alaneb, bjordisku alaneb, siis võib kalad ära, siis flip, vastasuome, Porkkala rinnad Läänemeres, siis on ida vooti idavirde kalad enam, aga kui on, kui on lääne ja loodetuuled ja edelast ja siis siis on luurateetialist tuleb meil aga Alo, meil kala tuulad. Praegu ei ole olnud jälle valuga kala. Need, mis olid kaua, olid idatuuled, Dianjeviidid, kalad ära siit kaugele sinna Läänemeres praegu ei ole. Kui ele hakkab pidama teedi tuuled ja suuremat õietja Ükskord ikka tule jälle tulemata, jää nendega iga aarde Harje plaan on nüüd agaa tursaid püüda, ma ju talvel jää alt jurate tuuralandi pilka kadeedi ja nüüd hakkavad traalim ka jälle rääkivat nooremat minejad. Mina olen hästi rahul olnud oma kalurieluga. Kõneviisi nii kaua õieti, rääkis Oskar Sumberg. Merepiltide kaudu avanes inimese elu, sitke, sirge ja elujaatav. Justkui akna taga pimedas tormi käes kohiseb Prangli mänd. Prangli rahvamaja on tuledes, siin on oma estraadiansambel, külakapell ja naisansambel. Kes te olete ja kuidas te Saarele sattusite? Tutvustega, igaüks palun käsitud Heldi. Olen Prangli kaheksa klassilise kooliõpetaja. Kaua aastaid? Jah, sügisel saab viis aastat. Tähendab, kuidas teid toodi, saarele saadi? Õieti võiks öelda suunamisega ja siis olen jäänud siiani paigale ja olen rahul ka selle eluga siin palun. Tiit Afanne, töötan sidejaoskonnas ide jaoskonna ülemana. Olen siia sisse tulnud kaua aastaid. Kuus aastat saab juba talvel. Tervitusi. Abiellusin ja tulin siia elama, tähendab, täitsa stuudes. Mehed ütlevad. Olete rahul? Peaaegu helme, olen sündinud ja kasvanud, siin koolis väljas käinud. Hakkan tööle suitsutsehhis. Austrial Urve põline saare elanik. Töötan ka suitsutsehhis. Miilberg Mitta. Töötan Prangli suitsutsehhis palun ka siia sisse tooks. Viis aastakse Kuustremeeldi Prangli kaupluses lõnga elanud viis aastat. Tollal. Nii väikesaare, nii vähe inimesi, et siin on juba aru saada, et omavahel hangitud tahavad ja läbisaamine on muidugi palju-palju suurem läbikäimine kui mandleid. Loodus on siin lihtsalt imekena. Ja suvel on see lihtsalt võrratu, siis kui ta liikuma siit, ei saa talle seda paremini Camite kesidavad, see on ainuke raske probleemist. Eriti niisugune aeg, kus, kus on jääd nagu hakkab, meri, tähendab, hakkab jääga kattuma ja ta ei ole õieti kattunud ja sesse jää liigub siia ja sinna ja hoiab meid nii jäävangis. Lihtsalt on tegemist selle eluga siin aeg-ajalt sellest jälle romantiline, võiks öelda, et siis küpsetatakse oma leiba mega mandril. Sumo esile ainult küpsetatud leiba saad ja see on ka kõik. Siiski kaupa ei tooda ju mitte midagi, post ei käi olema sel ajal ilma postita, põline olemuse puha, vaid me oleme rahul sellega, harjunud võrreldes üldse kõige sellega, me oleme siin kaua venelased Me oleme sellega nagu harjunud, ei oskagi, seda läheb nagu tähele panna. Et vaatasin juba talvel nii kaua peame olema, et ei saa kusagile. Nemad on nagu hiljem tulnud, sest rohkem suurlinnaga harjunud ja siis tuleb nagu kipub igatsus veel sinna tagasi. Nojah, küllap harjuvad, kui Brand liika kodu kandiks on ikkagi ühe pere liikmed. Ja eelnevast selgusid ka saare naiste tegevusalad, kodu ja saare korrashoid igas mõttes töö, kala suitsutsehhis kaasa arvatud. Ja need on hoolsad käed, mis kalamehi kaldal ootavad. Meri on meeste pärisosa sajandeid ja selles pole midagi imelikku. Ainult tormi püha. Nagu tänagi, paneb tuulest ja päikesest pruunistunud mehed kodus istuma. Väljas on kuusik. Kas niisuguse tuulega ja niisuguse tormiga kalur merel käib? Merel Kärkuse, merel olete, tuul järsku tuleb, eks siis ta ei olla ka muidu tegelikult ei ole ikka. Kui praegu minekul üks isik, kellele siis ikka ei lähe. Kui palju te olete merel üldse tuult saanud, mitu palli? Köik tuuladest ära saanud, proovitakse nii põnev, kui siin käit 10 11 on olnud Kaavast ja 900 ja kui olid ikka merel ja kaugemal torm pealas tuli vastavat aga midagi teha. Kui suure paadiga. Nujah vanem oledki väiksed lesta, paadid veel niisugused, mitte niisugused, nüüd kui suurt tormi kannatab välja nüüd tänapäeva kaluripaat, tema sellest tehtud, et kui juhul, kui torm tuletab igasuguse tuulevarju valutama ja kui tema ei kannata, siis ta kolba kuskile. Puu taha varju minna ei saa ja kui juhtub torm tulema, see tuleb vahekord, teinekord tuleb ta 10 minutiga mis garadiorite välja toonud. Vaimselt kilu, räim, lest, aga meil vääriskala võib öelda, kui põhimõtteliselt ei olegi nii vähe. Keskvere sees sügava mere sees. Vääriskala on ikka nii lahesoppidesse ja madalas meres ja Graz sügaval mere sees olemine mõjub ka kliimale. Ei saa nagu aru, aga nüüd ikka, kui linna lähed, siis ei tahaks hea meelega olla, arvast käid ikka. Kui linna saad, siis eriti suvel siis. On kohe ja valu ja Sa oled Ümera saarele tagasi, siis siis kauba ka nii palju ikka nohu, vahe on ikka suur koht. Saar on kuultuulte käes, tuulte pillutada, ökom, värske männid, toredad. Pintsiinil onu, kogu võla käes, aga palju linnas. Teie olete Prangli saare poiss, nii võib öelda. Jah? Jaa, ikkagi Noorema generatsioonipoolne mees. Ega ma nii kui noorema generatsiooni enam pole ikka üle keskaja ikka koos. Juba. Teie vanemad olid ka kalurit. Nojah, eks siin ole kalanädalat. Sinomenaatort. Ja järgmine hommik. See on praegu Prangli saare kagunurk. Kõrge liivakallas. 1941. aastal jaurikul eesti rand hukkunud nõukogude armee sõjameestele. Teie, Mati Lepmets, olete uurinud Prangli saare ajalugu ja olete huvi tundnud? Jäi, see võib olla mäletitega poisikesest peast. Kuidas need sündmused toimusid? Jah, see on silmadesse. Ma olen küll küllaltki noor, aga see laev sai pihta keri juures, siis ta võitis kere juures siia rongiranda ja siis noh, nii palju, kui ta üldse oli veel suuteline sõitma, nii et ta päris põhja ei vajuks. Jah, rahvas läks paanikasse ja siis seal osakesi hüppas üle parda merre ja need Kohavisid pärast siis meie omas saarerahvaga. Tõsi, kes hukkusid, aga siis Ušarli täis inimesi, kes sind laeva peal olid, need oli väga palju. Kõik nad kaevasid siin endale muldonnitia, elasid, kust said seal varjukuurid asja hakkadesse igal pool need väga palju tol korral rahvas, siin meie oma kalamehed viisid nad Kaberneeme, siit edasi nende saatus siis enam ei tea kedagi. Juut oli väga palju nende hulgas nüüd sakslane, need hävitas ära. Ja mul on isegi ühe juudi piltonil mälestuseks, ta oli seal meie juures rühma jälle siis ta kinkis meile oma raha taskusse kummagile poistele kaks venda olid. Aga arvatavasti tahukus. Siin on nüüd siis see plats või koht kuhu on maetud Eesti rannal hukkunud. Ta on nagu laevaellingu moodi tehtud, sellega tegime alles hiljuti, tegelikult siis kunagi ma töötasin kronoogus, olin siin. Ja siis oli nagu võib-olla jah, minu plaan oligi nimetatud taandadel laavalaeva kuju sellele siin. Ja siis vahetasime raudpostita tegemisel nagu laeva reelingu ümber, et siis ta on kuidagi nagu tavapärasem. Laevalt on meil pärit päästerõngas sellest originaal, see on originaal, jah, veel selle leidsime, siin oli seal kusagil kuurist. Saare selles osas vist elanikke ei ole. Siin on jah, ainult metsmarja seenemets. Mandril kohta karva, niisugust metsa hästi ilus. Jah, on küll eriline, vastu vaikne merekohin. Värske õhk ja järgmised asjad. Olete uurinud, pisut saartel huvi tundnud, mis siin on olnud, mis teie silmale ja kõrvale. Niisugust rääkimisväärivat on? Taksot kunagi ma ei tea, kuidas seda nimetada, et siin selline aset olu ei olnud mereröövlite saar. Legend, ta palaga ja vot siis rahvasuuska jutud siin kasvab, kuusemets ei ole üldse Wrangilinad, siis Lott, mereröövlid panid selle põlema vaipa, rahvas, seda ma ei tead. Lihtsalt ära peletada ja siis olid täitsa lage maas. Siin naha kaad nagu tuuluv nuhtub, nüüd kallab siiraid kliima Valdot ja silm Kasahstani seal. Kuuskedele üldse ei oles Jahkes istutatud, nii, mõni üksik on hakanud nagu vastu oma kaaslast. Kuna me metsast räägime, siis mis metsloomi teil siin on? Jänes on meil siin ainuke, kes liigub ringi talulist, kitsega, naha, aga see vist pani üle jää, ub jälle kontry peale tagasi. Ja kõik rohkem pole. Hind on meil küll sind igasugusel. Missugused linnud, moff siin on, ütleme, põhiline Lyndon varas, kes ikka see metsa Lyndon. Tema pesitseb siin ja muidugi väiksemad linnud mis igal pool metsades ikkagi on. Isegi kevadel ööbik, meil siin alaline külaline seal küla juures toomingas. Tunne, kas juba leht on läinud, siis? Veel seal igal hommikul annad kontserti. Teie olete Saare elektrijaama elektrik? Seda küll, jah. Hommikul seal kella sügisel pole olnud niimoodi kella seitsmest nagu Valgaks läks, ja siis, kui õhtul pimedaks läks, vaheaegade sees. Aga nüüd on jah, nüüd antakse öö läbi. Sest nii palju on ju televiisorit, raadiot, igas kõik majapidamises istuta, elektrilised. Ta läheb alati juba seletama, kui pole juttugi. Siin on siis Prangli osaga. Punkt siinse assa käibeummikut, sinna nõupidamised ja siin antakse edasi eelmise päeva püügiandmed, hunnikul siis suitsu, selliseid oodavad. Ja ühesõnaga kõik, mis, mis vajalikal. Sealtkaudu me saame ilma teatud. Siin on teil telefon ja raadiotelefon, õigemini siitsamast kuuletega kogu oma laevastiku tegevust raadio teel. Kui laeva üldse on laevastik don üldse 13 alust, nendest on silla Andraalid. Sellega viis gruppi hispaari ja, ja peale selle on veel transport, paat. Siis on reisijate paak lahja küttevabalt kokku 13 laevu küll veel suuremaid osakonda selles suhtes. Tolte noormees, kes te olete Prangli ilmine? Jah, ma olen siin sündinud ja seal ei pruugi solvugu kooli ajal olla nalja poolt Pavlik merd sõitnud ja kala püüdnud ennast osakonna juhataja ametit. Käisin kerel, püüdsin kala. Praeguse jutuajamine, mida meie, nii nagu kõrvalt hästi vaikselt kuuleme, eetrist, laevad omavahele. Traal polnud omal ajal ja seal suuremat laeva samuti lihtsalt töötanud traagiline naine peale osaleva vaatidele Kaldaga ühendus samuti omavahel saavad püügil püügitulemusi edasi anda ja ja omavahel rääkida, kus kala olla. Kui sageli ilmateadet antakse läbi eetri ilmudel, saame päev neli korda hommikul kell kuus, kell üheksa, 12 ja kell kolm päeval on viimane ja kogu side käibki teil põhiliselt eetri kaudu. Kolhoosiga kõikidel osakondade samalt läbi myydron. Telefon, telefon otsa. Linnal on meil ühendus, jaga läbi eetri. Kolm küla. Küla sadam asub kellase külas, keskel on idaotsa ja siis viimane lääneotsa. No need külad, meil on vist läbi käidud juba, eks ole, ja siis muidugi mootorrattaid on hästi palju. Igalühel mootorratas, põhiline sõiduriist, nojah, ega seal sõiduautodes on tarvis ei ole. Mootorratas. Kalurid tulid merelt Ja nii ikka minnakse ja tullakse. Heade tuulte aegu tullakse hiljem, aga suure loomusega nooremad mehed alla korraliku traallaeva enam merele ei teagi tahta. Ja kodu Prangli ootab, ootab kalaja mehi. Täna ei olnud meestel hea tulla, saak oli väike. Aga meil. On hea ära sõita. Päike kobrutab lainetel ja hommiku poolt on hõbeda, läikeline on kilu nägu.