Kell on kuus, Päevakaja võtab kokku laupäeva esimese detsembri päeva sündmused, mina olen Uku Toom. President kuulutas välja tuleva aasta riigikogu valimised, kus kutsus seekord valimisi vaid rohkem tähelepanu pöörama kandidaatide väärtushinnangutele. Milliste väärtuste eest teie kandidaat seisab, millele tuginedes otsuseid teeb kiigacy oma otsust tehes lisaks valimisreklaamile ka inimeste sisse ja vaadake nende väärtuskompass. G 20 on alanud. Merkel ja Putin rääkisid Kertši väina sündmustest. Eile õhtul suri USA 41. president George Bush, vanem rohelised uuendasid oma põhikirja ja programmi. Võib-olla, mis minule endale on sealt nagu erinevad. Üks olulisemaid ja ka on sama metsloomade rehabiliteerimiskeskuse loomine. Narvas avatakse vaba lava teatrikeskus. Tšehhis alanud meeste saalihoki maailmameistrivõistlustel on Eesti koondis, kui esimeses mängus neil minutitel vastamisi Austraaliaga kahe kolmandiku järel eestlased juhivad. Ilm on pilves selgimistega, homme päeval sajab vihma, lörtsi ja lund ja õhutemperatuur miinus ühest miinus seitsme saartel ja rannikul pluss kahe kraadini. President Kersti Kaljulaid kuulutas täna jõhvis Vabatahtlike tunnustamisüritusel välja tuleva aasta riigikogu valimised. Presidendi sõnul on tähtis, et kodanikena kasutaksime meile antud võimalust riigi juhtimisel oma valikutega sõna sekka öelda ja samuti kutsus ta üles langetama väärtuspõhiseid otsuseid. Üha enam peame mõtlema, kas me teame, milliste väärtustega kandidaat seisab millele tuginedes ta otsuseid teeb kiigacy oma otsust tehes lisaks valimisreklaamile ka inimeste sisse ja vaadake nende väärtus kompassi või isegi vaadake eelkõige neid. Väga praktilised lubadused ei ole tühi tolm. Ka need on väga olulised ja väga tähtsad. Aga nendest veelgi olulisem on see, kas Meie poliitika on abikäe ulatamist, poliitika, üksteise toetamise, poliitika, üksteise kõrval seismise, poliitika. Maailma liidrid on kogunenud Argentiinasse juhtivate majandusriikide G20 tippkohtumisele. Saksamaa liidukantsler Angela Merkel del vestles Venemaa presidendi Vladimir Putiniga hommikusöögi ajal Kertši väina sündmustest. Õhtul on aga tähelepanu suunatud USA ja Hiina liidrite kohtumisele, kus üritatakse lõpetada omavaheline kaubandussõda. Maria-Ann Rohemäe räägib. USA president Donald Trump vältis G20 tippkohtumisel riigijuhtide foto tegemise ajal nii Venemaa presidenti Vladimir Putinit kui ka Saudi Araabia kroonprintsi Mohammed bin seal Manni. Viimane on endiselt kriitikatule all ajakirjaniku jamal Khashoggi mõrvasüüdistuste tõttu. Valge maja kinnitusel tervitasid trumpi pintsel man teineteist viisakalt. Me ei arutanud mitte midagi, ütles trump hiljem ajakirjanikele. Saudi Araabia kroonprintsil tundus aga olevat maailma liidrite seas vähemalt üks liitlane Vladimir Putin. Teineteist tervitati väga soojalt. Putin on samuti sattunud G20 tippkohtumisel kriitikatule alla, sest teda süüdistatakse pingete suurendamises Ukrainaga. Putin pidi Kertši väina sündmusi muuhulgas selgitama töise hommikusöögi ajal Saksamaa liidukantslerile Angela Merkelile. President Trump küll tühistas kohtumise Putiniga, kuid andis märku, et sooviks temaga siiski tulevikus vestelda. Stavasti suudavad nad varsti selle olukorra lahendada, sest me ootame kohtumist president Putiniga. Täna on peamine tähelepanu aga suunatud Trumpi ja Hiina presidendi Žižind pingi kohtumisele. Õhtusöögi ajal arutatakse kahe riigi kaubandussuhete üle, mille märksõnadeks on viimasel ajal olnud vastastikused tariifid räägib Hiina välisminister Gengshang. Me loodame, et USA näitab oma siirust ja teeb Hiinaga koostööd, et jõuda mõlemale poolele vastuvõetava lahenduseni. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe, Washington. Eile suri 94 aastaselt USA endine president George Herbert Walker Bush. Vabariiklikku parteid esindanud George Bush vanem oli president aastatel 1989 kuni 93. Tal oli erakordselt oluline roll külma sõja lõpetamisel. 90. aastate alguses välisministeeriumis töötanud praegune kaitseminister Jüri Luik meenutab, et Bushi tegevus aitas kaasa külma sõja rahumeelsele lõpetamisele ja võitis kommunismi kokkuvarisemise Ida-Euroopas ja Baltimaades ära suurema verevalamise. Kindlasti ongi tema suurim roll seotud sellega, et ta toestas aitas igal viisil nii-öelda, pani õla alla seal, kus Ida-Euroopa ja Nõukogude Liidu lagunemine oleks võinud katastroofini viia. Ja kui vaadata Eesti seisukohalt, siis tõepoolest Volker push ju peatas näiteks ema väga olulise välispoliitilise sammu USA Nõukogude Liidu eksport-importlepingu ratifitseerimise USA kongressis. Sellel hetkel, kui president Gorbatšov saatis tankid Leetu, siis võitlema Leedu vabadusvõitlejatega ja selliste sammudega survestas väga tugevalt, et Gorbatšovi ja loomulikult kui Eesti, Läti, Leedu taasiseseisvusime, siis ta tegi suuri jõupingutusi selleks, et Nõukogude Liit tunnustaks riigina mitte ainult Venemaa, vaid ka Gorbatšovi, Nõukogude Liit. Seda heideti talle hiljem ette. Öeldi, et tema oli lääneriikide hulgast üks viimaseid, kes üldse tunnustas balti riikide iseseisvus, ta ütles, jah, see võib olla õige. Aga ma tegin kõik selleks, et Gorbatšov tunnustaks balti riikide iseseisvuspäev varem, kui mina. Erakond Eestimaa rohelised pidas üldkogu ja muudeti nii põhikirja kui programmi. Küsisin erakonna juhi Züleyxa Izmailova lühikommentaari. Kui siis niimoodi vaadata seda meie üldprogrammi, siis ega siin selliseid väga üllatuslikke momente ei ole, aga me kaasajastasime oma programmi, kaasajastasime just ka ka Pariisi kliimaleppe osas võib olla, mis minule endale on sealt nagu selline selline üks olulisemaid asju ka on, on seesama metsloomade rehabiliteerimiskeskuse loomine riiklikul tasandil, mis meil on praegu täiesti puudu, et praegu on suur koormus meie vabatahtlikel ja MTÜdelt, kes tegutsevad omast vabast tahtest ja on tihti läbipõlemise äärel nii-öelda, et kindlasti peaks riik siin appi minema. Ja loomulikult kõik need teemad, mis puudutavad metsade kaitset, taastuvenergiale üleminek, sotsiaalset killustatus ja nii edasi, et kõik need teemad said uuendatud. Nüüd jäämegi põnevusega ootama, siis kuidas meil, valimisprogrammitoimkonna võib vist nüüd öelda, et paari nädala jooksul peavad siis kokku panema meie valimisplatvormi ja loodetavasti see saab selline, mis kõnetab väga suurt osa ühiskonnast ja tagab meile meie pääsemisega Riigikokku tulevastel valimistel. Nüüd aga Narva, kus just praegu on peal vaba lava, teatrikeskuse avamise sündmused ja kohapeal on Narva korrespondent Jüri Nikolajev sõnana sulle. Vaba lavakeskus Narvas avatakse just praegu just praegu saal rahvast täis, inimesed ootavad kõnesid ja nii-öelda lindi läbilõikamist. Just mõne minuti pärast on algamas ka esietendus või esimene etendus Narva teatrikeskusesse teater, raam mängib etendust Transiit. Peatage muusika. Kas on Peterburi režissööri Dmitri Jegorov lavastus? Vaba lava keskuses avatakse sellise rahvusvahelise kavaga teatrid, tsirkusetendused, eksperimentaallavastused, dokumentaalteatrid, kunsti tegijaid on Põhjamaadest, Eestist, Venemaalt ja siin saab elamusi igale maitsele. Hoone on samuti tore vanas tehase haldushoonest ümber projekteeritud Matrix, seda tegi arhitektuuribüroo allianss, arhitektid ja ehitusettevõtte rand ja Tuulberg ja kogu see projekt läks, läks maksma on umbes 3,7 miljonit, eurodes on suurelt jaolt riigi tugisambaid hoone ja siis on tegelikult ju hoonest tähtsam. Minu kõrval on praegu on rikaste kaaluv vaba lava Narva teatrikeskuse juhte kohalik inimene, kes kindlasti kohaliku inimesena oskab öelda, mida sa teatrikeskus Narvale tähendab. Kuidas muudab teatrikeskus Narva elu? Esialgu shampuseklaasiga käes, tahan õnnitleda kõiki narvakaid ja Eesti elanikud meie külalissellesse suurepärase keskusega. Et mulle on suurim isiklikult, et see keskus tuli Narva, isegi kui ma ei saaks selle juhiks oleks niikuinii rõõmu. Et väga tore asi tuli siia, ma tahaks, et iga inimene, kes siin elab, väärtustaks seda keskust, see on suure Pärne platvorm erinevatele etendus kunstidele, nii kaasaegsesse, linna tantsumuusikateatrile kui ka muudele asjadele. Kontserdid, näitused, moeshow'l, kino, isegi tsirkus ootab meid ees, et kohalike inimene eritsi võiks olla uhke sellesse keskuse titu ja igaüks on oodatud siia. Jälitusi oodatud muidugi ka inimesed Tallinnast Tartusse, sellepärast siin saab seda piiriülest kunsti väga tähelepanelikult jälgida ja see teatri kunstiline nädala, mis täna algab, kestab Narvas kuni 11. detsembrini. Aitäh sulle, Jüri ja läheme nüüd veidi maad edasi, õieti tagasi. Millest algul rääkisime, Ida-Virumaal tunnustati täna Eesti tublimaid, vabatahtlike esitati üle 100 kandidaadi, nende seast valis komisjon 17, aga jätkab Rene Kundla. Eesti külaliikumise kodukant eestvedamisel jõhvi kontserdimajas toimunud tunnustusüritusel anti autasud välja kolmes kategoorias. Autasustati vabatahtlikke, vabatahtlikke, kaasajaid ning tublisid ettevõtteid. Vabatahtlike tänanud. President Kersti Kaljulaid toonitas oma kõnes, et riik ja omavalitsused ei tohi võtta vabatahtlike inimestena, kes täidavad oma rolli vaid seni, kuni neile appi tullakse. Kui me vaatame ringi, siis mida me näeme? Me näeme inimesi, kes riskivad omaenda eluga, päästes teiste elusid. Me näeme neid, kes vabatahtlikult teevad väga keerulist tööd aidates inimesi probleemide ja hädadega, mille peale me ei taha isegi mõelda. Aga nemad on seal on ka vabatahtlike, tänu, kellele kestavad ja arenevad meie kultuuri ja spordiharrastused õpiringid ja talgupäevad vabatahtlikke, kes rakendavad oma erialast talenti ning kogemusi lisaks palgatööle seal, kus selle eest ei maksta. Tänu sellele on meie eluterve sisuka ja ilusam. Ja ma väga loodan, et ka teie enda elu kallid vabatahtlikud on sisukam ja ilusa Ja anna vool mittetulundusühingust Iisaku priitahtlik pääste sai autasu küll vabatahtliku päästjana, kuid päästjana töötab ta ka igapäevaelus. Iisaku priitahtlik pääste on meie MTÜ tegevus aga tegutseme ju tervele Ida-Virumaale, käime nii üritustel, nii ennetusüritustel kui ka päästetöödel. Käime üle Virumaa, et kuhu välja kutsutakse, sinna me lähme, eks töö käib nii päeval kui õhtul, et päeval kella kaheksast kella viieni teeme siis oma kutselist tööd ja vabast ajast teeme ikkagi seda vabatahtlikku tööd ja, ja tuleb kindlasti organiseerida tööajast valve graafikud meestele, et nad oleksid, et oleksime kogu aeg turvaliselt kaetud. Oma piirkonnas midagi teha ei ole siis, kui on vabavam momenti, et oma vabast ajast siis lähmegi välja ja sest näha on, et on vaja tööd teha ja vaja siis need tulekahjud kustutada. Kui ka inimelusid päästa. Raadiouudistele jõhvist Rene Kundla Sellel nädalavahetusel peetakse neljas Lääne-Eesti maakonnas kaitseliidu õppus Orkaan, kus harjutatakse konventsionaalset ja mittekonventsionaalset sõjapidamist ja korrakaitse ülesannete täitmist. Haapsalus lihvis Lääne malev täna oma koostööd politseiga. Juhan Epner jätkab. Iga-aastast õppust orkaan peetakse tänavu paralleelselt lääne-Hiiu-Saare- ja Pärnu maakonnas osaleb ka Rapla malev. Kaitseliidu Lääne maleva pealik kolonelleitnant Rasmus lipur ütleb, et malevate ühised õppused on väga tähtsad. Minu meelest on see väga oluline, sest et kui päriselt peaks midagi juhtuma, siis me peame olema võimelised koos tegutsema ja sellepärast ongi vaja seda harjutada. Lääne maleva vastutada selle harjutame kriisisituatsioonides reageerimist. Haapsalus pandi rõhku koostööle politseiga, näiteks otsiti ühiselt läbi autosid, mille puhul oli alust kahtlustada, et nendega liiguvad ohtlikud isikud. Haapsalu politseijaoskonna patrullitalituse juht Meelis Laurman ütles, et Haapsalus tegutses politsei orkaani raames koos kaitseliidu korrakaitseüksustega. Meie tegevused rohkem algavadki, seda, et me oma õppuste raames ka siis orkaanil olles õpetame korrakaitserühma liikmed välja, et kuidas autose näiteks kontrollida turvataktikalisi elemente ja kõike seda Tänavusel orkaanil osaleb kaitseliidu kaitseväepolitsei ja piirivalveameti ja Läti vabatahtlike poolt kokku üle 1000 inimese. Orkaani peetakse kolmeteistkümnendat korda. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner, Haapsalu. Selle Kangur räägib, milliseks kujuneb ilm Homme saab mõjusamaks läänepoolne madalrõhuala, millega ühineb Ukraina kohal tekkinud tsüklon. Nii tuleb eeloleval ööl pilves selgimistega ilm, mitmel pool sajab peamiselt lund. Puhub lõuna ja kagutuul viis kuni 11, saartel ja rannikul puhanguti 15 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on miinus seitse kuni miinus 13, saartel ja läänerannikul miinus üks kuni miinus viis kraadi. Tädi. Pühapäeva päeval on muutliku pilvisusega ilm. Ida-Eestis sajab kohati vähest lund, Lääne-Eestis lund, lörtsi ja vihma. Puhub lõuna ja kagutuul viis kuni 11, saartel ja rannikul puhanguti 15 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on miinus kaks kuni miinus seitse, saartel ja läänerannikul kuni pluss üks kraadi. Ning Johannes vedru võtab kokku spordiuudised. Tšehhis Prahas algasid täna kaheteistkümnendat korda peetavad meeste saalihoki maailmameistrivõistlused. Üheksanda detsembrini kestval turniiril teeb 16 meeskonna konkurentsis kaasa ka Eesti koondis. Maailma edetabelis üheksandal kohal asetsev Eesti kuulub ühte alagruppi Austraalia, Poola ja taiga. Esimeses alagrupimängus on Eesti vastamisi maailma edetabeli 13. riigi Austraaliaga. Eesti võitis avakolmandiku kolm. Üks ning teise kolmandiku lõpuks oli eduseis kasvanud viiele väravale väljendudes numbrites üheksa. Neli. Turniiri formaat näeb ette, et kui Eesti jõuab oma alagrupis kahe parema hulka, jätkatakse kaheksandikfinaalis, kus on vastaseks maailma edetabelis esimese kaheksa hulka kuuluv riik. Kui eelmisel nädalavahetusel võistlesid maailma paremad murdmaasuusatajad ning kahevõistlejad ühiselt Rugal, siis sellel nädala lõpus jätkub MK-sari Norras Lillehammeris. 30 parema hulka ei õnnestunud täna jõuda ei meie murdmaasuusatajatel ega kahevõistlejatel. Murdmaasuusatajate meeste 15 kilomeetri eraldistardist vabatehnikasõidus oli parim eestlane Karel Tammjärv, kes kaotas norralased võitjale tele kahe minuti ja 13 sekundiga ning teenis 39. koha. Andreas Veerpalu oli 70. ja Raido Ränkel 85.. Marko Kilp katkestas. Naiste murdmaasuusatamises on väga head hooaja algust tegemas dopingukaristusest vabanenud Therese Johaug. Lillehammeri 10 kilomeetri eraldistardist vabatehnikasõidus edestas kolmekümneaastane norralanna Rootsi suusatajad ebaAndersoni 9,2 sekundiga. Eesti naissuusatajad võistluses ei osalenud. Kahevõistlejatel oli aga täna kavas formaat, kus esmalt läbiti ühisstardist 10 kilomeetri murdmaasõit, millele järgnes hüppevõistlus, kuhu pääsesid suusatamise 50 paremat. Kristjan Ilvese jaoks lõppes võistlus väga kurvalt, sest murdmaarajal jäi ta 51.-ks ja hüppetorni ei pääsenudki. Andreas Ilves kvalifitseerus hüppemäele. Eelviimasena tegi Lillehammeri 98 meetri suurusel mäel 79 meetri pikkuse õhulennu ning kooli lõpetajatest viimane, 47. tänu suurepärasele pele võitis võistluse norralane Jarl Magnus Riiber. Murdmaasõidu oli ta lõpetanud viiendana, kuid Mäelgandus Riiberi hüppe lausa 100 meetri kaugusele. Ja ongi tänaseks Päevakaja sõnumit teieni toodud kuulmiseni.