Soone siinile suomen. Ta ta veel, aga ta näeb veel. Soome silda pidi oleme läinud nädalate jooksul kulgenud juba päris kaugele ja peaaegu oleme kohal. Täna pidulik päev on kuues detsember on Soome iseseisvuspäev ja mitte tavaline Iseseisvuspäev, vaid Soomet tähistab täna oma sajandat aastapäeva. Ja sellisel päeval on mul ülimalt hea meel tervitada siin stuudios Soomes saadikut Eestis Kirsti narinini, tere õhtust. Tere õhtust. Oleme vanad sõbrad ja põhjamaine tava on, et vanad sõbrad räägivad omavahel sina, nii et me ei hakka ta kuulajate petmiseks siin praegu teietama. Ma usun, et sulle sobib, sobib suurepäraselt või? Eesti ja Soome on päris lähedal mõlemad nüüd oma 100.-le sünnipäevale. Eestil on nüüd mõned kuud veel minna. Kui aga mõelda natukene sügavamalt, siis Soome hoolimata sellest, et paaril korral on tundunud, et see iseolemine või iseseisvus on noatera peal olnud või vähemalt relva ähvardusel on seda püütud käest ära võtta ei ole seda kunagi kaotanud. Eesti puhul jälle, kui arvutada, siis neid ise oldud aastaid isegi viitekümmet peaaegu kokku ei tule. Kuidas sulle tundub, mida soomlastes ja Soomes on see iseseisvuse katkematus muutnud või mida see on Soome ja soomlastega teinud? Ära tegelikult siin on, siin on nagu kaks elemente, siis mina leiaksin sellest kaks elemente, üks on see, et mis on Soome iseseisvuse narratiiv ja väga tihti nüüd tuli tundmatu sõdur jälle, jälle tehti film uuesti, et meile öeldakse, et narratiiv, sõda, mis tähendab, et just nagu sa ütlesid, et selle noateral viibimine oli see, mis on see iseseisvuse narratiiv, tegelikult näeksin, et see ei ole nii, et see põhiliselt see põhitöö, mis iseseisvuse jaoks tehti tihti enne seda, kui ähvardada ja selle kaotamisega, et ta seepeale kodusõja 18 kevadel algas selline uuesti ühiskonna ehitamise aeg ja see, et meil oli demokraatia paigas 39, kui paasikivi läks Moskvasse läbirääkimisi pidama ja tal ei olnud vaja küsida kellegi käest, et kas see nüüd on õige, see oli enesest selge, et niimoodi tehakse ja Soome on ju olnud tegelikult Euroopa riikidest ainukene välja arvatud britid, keda ei ole okupeeritud ja kus on kogu aeg läbi selle 100 aasta olnud demokraatide, sealt ja demokraatia institutsioonid nagu jõus. Et seda ainult nagu nende kriiside kaudu mõelda, nii, minu arust see ei ole õige ja see on, see järjepidevus on see seoses aladel. Ma igaks juhuks täpsustan, et Rootsi vist ka Vabadust täpsustuseks, et sõjas need, kes olid sõjas kaasatud sõjas ühel või teisel poolel nendest jah, Rootsi muidugi. Aga väga kena tegelikult, et sa leiad, et sõda ei ole Soome iseseisvuse narratiiv, sest Soomes on iseenesest viimaste aastate jooksul viimase 10 aasta jooksul tegelikult juba päris palju räägitud sellest, et võib-olla soomlus ja Soome olemist määratletakse tänapäeva kohta natukene liiga palju. Sõja ja kannatuste kaudu. On see tõsi? No minu arust see on ja ei ole, ta ei jäta siis teatavas mõttes muidugi enesest selge, minu isa oli ka sõdas sõjas oli nii nii talvesõjas kui ka jätkusõjas, ta oli sündinud 11 sellepärast, et talle juba täiskasvanud meest tolajal. Et muidugi selles mõttes on, et kui ähvardada vot sellega, et nad nagu, et kaotatakse, nii muidugi selle eest võitlemine ja võistlemine oli see, mis on see üks põhiasi. Et ilma selleta muidugi olukord oleks teine. Aga selles mõttes, et ta oleks olnud, see oleks olnud nagu päriselt valik, et kas need lähenemiseta või ei, see ei olnud, see ei olnud see asi. Aga kõige tähtsam on see, et mis toimus peale sõja ja see, mida toimus selle sõja kaudu, nii et hästi verise kodusõja, kõik nad, pinged enam-vähem läksid maha, et ühine vaenlane ikkagi ühendas soome rahva üheks ja siis peale sõja see ehitamine, ühiskonna ehitamine näiteks 100 asja Soomest, mis oli see näitus maarjamäe lossis, see rääkis väga ilusti kenasti selle loo ära. Et kuidas ühiskonna arenemine, arendamine tegelikult on, see on tegelikult see iseseisvuse narratiiv rohkem kui nad mõneaastased sellised nagu lahingut või, või, või, või, või sellised nagu vaheajad, et tegelikult see pikem arengukaar on see, mis on see meie, mis on see kõige tähtsam. Ühendatud olemist Ma usun, tunnetavad ka paljud eestlased ja soomlased üle lahe. Ja on ka neid, kes võib-olla ei tunneta või kelle jaoks see side ei ole üldse oluline. Kui mõelda Eesti peale, siis millal selline väike riik, nagu Eesti sinu teadvusesse jõudis, noh, Eesti pidi olema okupeeritud toonassi ikkagi veel. Ja päriselt, esimest korda ta vist nagu minu minu maailmasse astus, oli sellega autot minu ema käes 70.-te alguses Stahli, mingi Marta ühingu sellisel ühe grupireisil Tallinnas ja arvatavasti tema mulle kindlasti nagu Dali vastases mõjukas peres. Nagu mitmes mõttes seda tema kindlasti nagu temale selle kindlasti üllatada. Et meil on selline nagu Tallinn ja meil on selline riik olemas vaid see oli esimene kord ja muidugi ma ise tulin esimest korda 80, ma ütleksin, 85, ma läksin Leningradis viisaosakondadele ja arvatavasti alguses aasta alguses, 86, kui ma tulin esimest korda Tallinnas. Ja see oli väga selline uus maailm, mis avanes diplomaatiliselt öeldes siis selles mõttes uus maailm, et, et elasime Leningradis. See info mõju, mis oli nüüd olnud see 50 aastat ja oli veel täiesti täiesti nagu jõus, 86. aastal oli see, et meile meile oli hästi, lühidalt geograafiaraamatus oli selline üks ma mäletan ikkagi, teate, ma isegi mäletan, oli üks lehekülg. Seal olid sellised mõned laused, 20 lauset oli, et on olemas Eesti, Läti ja Leedu osa nõukogude liiduvabariikidest ja ja seal on põllumajandust ja tööstust ja, ja nii edasi ajaloost mitte ühtegi sõna. Et see oli täiesti avastamata maailm ja, ja siis, kui sa said aru kohe Ivangorodi kui Narva sillast nagu üle tulid, et nüüd ma tulin Euroopasse. Et see oli ka, siis oli aru saada. Absoluutselt, ja see oli kohe näha, et kui sa tuled nagu ingerimaalt ja seal sealt nagu et nad teed, olid täiesti hoopis teises seisus ja ma mäletan, eriti ükskord oli see nende oli hästi lume tormiline talvel päev, kui ma sõitsin autoga, ma tulin ja kõik seal oli, mis oli väga huvitav, et see Vene poolel on nagu kolm rada mitte neli, aga siis nagu kolmele trepile kuidagi nagu see tehtud. Ja siis, kui sa tulid Narvasse, nii olid puhast patud juba lumest teed nii sees, see oli uusmaa. Sa oled olnud tegelikult päris kaua välisministeeriumi süsteemis tööl. Kuidas sa mäletad, mis hetkel hakati Soomes ametlikus Soomes nii-öelda uskuma, et nad teevadki selle ära, et nad nagu päriselt võivad? Vabaks saada ma arvatavasti siis ma olin isegi fookuses tol ajal Leningradis jälle tööl foi Peterburis tol ajal ikka veel Leningrad kahe 90 92 nagu peakonsulaadis, nagu peakonsuli asetäitjana ja meil oli kombeks käia, me käisime peakonsul, kes Tallinnas ja mina käisin Riias Riias villas ja meil oligi selline välispoliitiline otsus, oli tehtud, et allusid Baltimaad tegelikult Peterburi peakonsulaadi mete Moskva saatkonnale ja me käisime väga tihti siis see 90 91, ma käisin ka mina ja see, et ta siis me, meil oli ju kohtumised tema, arvatavasti meil Leningradis arusaam oli selgem juba varem, et see oli siis, kui see putš tuli augustis 91 ja tulid need viimased. Ja nagu otsused tehti, nii see ei olnud meile üllatus. Et see oli meile nagu täiesti loogiline, järgmine samm sellest, mida me olime nagu ja kirja pannud ka, et olime ju arutanud inimestega, muidugi see verevalamine Riias ja Vilniuses oli jälle siis üks selline üks selline pöördepunkt selle selle tee peale ette, kui vägivalla kaudu, kui vägivalda hakatakse kasutama, siis juba häda käes. Võimul, aga siis muidugi protsess oli hästi aeglane, sellepärast aia kui ja, ja kui sellega kokku läks Nõukogude Liidu lagunemine ja see Nõukogude Liidu ja vöös ühtteist avunenda sobimus lepingul ei olnud selle, meie meie välispoliitika nagu põhifundamendiks. Et selle, selle nagu kaotamine ja selle nagu uuesti mingi süsteemi uuesti ehitamine ja kui laguneb midagi nagu suure hooga selle uuesti ehitamine ei olegi nii kerge, et ja siis oli see, see oli tegelikult seoses sellega, et jah, 90, muidugi siis valmisolek muidugi oli, sellepärast et hingeliselt ma arvan, et kõik soomlased soovisid ja kõik soomlased tahtsid, aga et meil oleks vaba eest. Ja selline sugulane ja, ja selline külaskäigukoht, mis nüüd siis selliseks, mida ta milliseks tangi arenenud. Kui mõelda selle peale, kuidas soome reageeris, siis on eestlasi, kelle jaoks on ikkagi jäänud natukene kõlama selline ettevaatlik noot, hoiatav, ärge kõigutage paati ja, ja nii edasi. Ja samas on Soomes avaldatud viimasel ajal ka uurimusi, mis näitavad, et selline kaudne mittena, Ta tugi oli, oli palju suurem, kui, kui avalikkuses paistis, et kas soome on natukene teenimatult olnud pisut kehva mainega või Soomet toonane juhtkond. Ja kindlasti, ma ütleksin isegi nagu absoluutselt sellepärast, et et Soomes, Soome selle stabiilsuse otsimine on olnud ju meie välispoliitikas, see põhi on ju alati väiksematel riikidel niimoodi käitutakse see, et vene kõigutame, meil ei ole jõudu kõigut või meil ei ole jõudu tasakaalustada paati siis, kui seda keegi teine kirjutab. Ja sellepärast, et me veel hakkame isesta kõigutama, siis see oli täiesti nagu määrus, nagu mõttetu asi ja see, et Nõukogude liit oli, oli võimas ja Venemaa on võimas, et me teeksime, elaksime nii, et, et, et eelkõige see suur naaber säiliks tasakaalus. Sellepärast et kõik see kõigutamine, mis seal nagu riigi sees toimub, on see, mis nagu oma mõju meie poolele kindlad. Kuigi just nagu ma ütlesin, et siis ikkagi soomlased nagu soome rahvas ja tegelased kogu aeg nagu hingeliselt olid, olid muidugi seda poolt, et Eesti ja Baltimaad saaksid aga eelkõige eesti saaksid vabaks. Et selles mõttes, et toetuseks ja toetamise motiveerimine ei nihutanud mitte midagi, see oli enesest selge ja see just, et, et seal liikus ka raha. Muidugi on Heiki Raus maa kirjutanud ka kirja, et raamatu, et või sellise uurimisdoktoritööd kultuuri nimel võiks teha palju. Ja see oli isegi president Koivisto otsuse tema tsitaat, et tema ütles, et tehti kultuurikoostööd ja pange selle pealkirja alla ükskõik mis tahate ja ükskõik, mis ta läheb maksma. Aga väga palju oli tegelikult sellist nagu hingelist toetust, nõustamist, oma mudelite jagamist, mille peale nagu hinnalappe lihtsalt ei ole, ei ole võimalik panna, ei ole, ei ole vajagi panna. Et selles mõttes jah, siis tulid ka teised, võib-olla vahest oli nii, et siis teised panidki neid hinnalappe nagu juurde nagu meelsasti ja meelsamini kui meie pani me sellepärast, et selle abi ja toetuse numbrite näitamine ei olnud meile oluline, et meil oli oluline see, et meile jälle, et meil oleks naabrina tasakaal alushästi stabiilseks erida arenduv Eesti ja naaberriik ja rahvas. Räägime sellest kohe edasi, aga traditsiooniliselt oleme selle saatesarja jooksul palunud külalistel valida muusikat, millega me rõõmustame Eesti kuulajaid. Esimesena. Ja mul on, mina kuulsin tujurikkuja selle ei ole ükski ükski maa. Mõni see oli vist kaks, kolm aastat tagasi ja see, see on olnud mulle selline lugu, et siis kui mul on väga selline mingi, ma olen väsinud või, või ei jaksa ja ei viitsi teha midagi, siis ma Youtube'ist võtan selle. Kuulen kvaliteetsed, hästi põnevad, ironiseerivad, tehtud, kvaliteetne muusikalugu ja see ei riku tuju, vaid pigem jutustab absoluutsetest ja pika, nii et saar. Peab tarkus, toit, Tartuma epi, Lamo, see, mis mõruma. Selts. Ei ole üksi? Ei ma. Ei sallinud seeria. Tujurikkuja ei ole üksi ükski maa. See oli Soome suursaadiku Kirsti narilyni esimene valik. Tänasesse õhtusse ja olgu veel kord öeldud, et on käes, kuues detsember seal Soome iseseisvuspäev ja just seetõttu on Kirsti täna stuudios. Milline see sinu side Eestiga pärast neid esimesi ehmatusi või, või esimest, ütleme, et ehmatus on võib-olla vale sõna pärast esimest üllatust, et ohoo, selline teistsugune, uus maailm. Kuidas ta lähedaseks kujunes, sest sa oled, ma julgen öelda, et sa oled estofiil selle sõna kõige kõige õilsamast mõttes. Mina estofiil on muidugi, tal on ka selline nagu pisut selline mustvalge kõlada selliselt estofiil oleks selline, kes kritiigita armastab midagi, et ta seda ma teatavas mõttes olen, sellepärast et ma olen positiivne inimene, ma püüan alati nagu leida neid positiivseid asju ja eelkõige see, et estofiil uus minu või olla estofiil mulle tähendab seda, et see, et Soome-Eesti ranna rahvat on teineteisele tähtsad teineteisele vaja vajalikud, me täiendame kenasti teineteist, sellepärast et oleme just piisavalt erinevate piisavalt sarnased. No siis ma siis käisin siis kaheksakümnendatel käisime mitu korda ühe selle absurdsus ja ma mäletan ka, et ma olin, ma olin siin, me käisime ju, saad sealt peakonsulaadis viisasid vormistama, see oli üks. Me tulime pühapäeviti ja pühapäev peale lõunat oli selline Soome raadio. Me kuulasime Soome raadiot, vaatasime telekat, mis oli, mis oli väga selline kummaline asi siis Leningradi vaatenurgast vaadates see tuli selline radiosaadik, näin naabrs mis oli tehtud radio, saadi nõukogude liidus ja hästi kiitvad. Seda, seda sõnastati alati ja siis see reaalsus, kus meie elasime. Nii see Mustamäe, Sütiste tee 12, korter ühe vaatenurgast. See absurdsus oli midagi nagu päris, nagu nagu jäi meelde. Siis tuli ühte teist, Malineb valt esimene tulise diplomaati, koolitus ja tegin üht ja teist ja siis sattusid tagasi sinna sinna Leningradi. Ja see, et ma sain olla sees pood vaatamas nii seda Baltimaade Iseseisvusprotsessi kui ka seda putsi, putsi ka käitumist ja kuidas, kuidas Venemaa Nõukogude eriti Leningradi Peterburi võimud nii nii sisevõimud kui ka linnaisad seda nagu käsitlesid, vastu võtsid ja ma olen väga uhke selle eest, et mulle pakuti selline elu, pakkus mulle poise karjäär, pakkus mulle sellise võimaluse, sellepärast et diplomaatidel väga harva on, nii et sa oled mingis sellises otsustavas protsessis sees. Ja eriti nii, et see on selline protsess, mis väga sügavalt mõjuks oma riigi tulevikule. Mul on ka hea meel, aga ma ma loodan, et sa oled selle kogemuse kätte saanud ja rohkem nagu diplomaadi aja jooksul nii otsustavates, sündmustes või sellistes sündmustes, vähemalt Eesti kontekstis ei ole vaja olla. No ja siis ei ma ja ma arvangi, et ta nüüd me elame juba nõndanimetatud valmis maailmas, et ta siis, et see oli ju selline, see oli selline šampusepudel, mida oli, mida oli piisavalt nagu raputatud ja siis kui see, kui see kork läks lahti, niisiis see kõik läks ja, ja kõik juht toimus juba hästi sellise kiire hästi kiiresti ja selles suure suure suure jõuga. Ja sellepärast sellepärast ongi hea olla tagasi Eestisse. Ja siis, kui ma tulin siis Eestisse 93 juba saatkonda tööle, võttes arvesse, et ma olin siis 32, kui ma tulin, et kõik see oli juba toimunud enne, kui ma sain nagu kolmekümneaastaseks, et see kõik see seep, karjääri ja selline professionaalsuse tõttu oli juba toimunud ja toimumas nii palju hästi noorele eale, et see on, on, see on teinud hiljem elu väga palju kergemaks, et ta selliselt nagu päris ette ootamatuid asju enam ei, nagu tegelikult ei tule. Et see kõik tulis ütleme, 85 kuni 98 selle peale kõik on olnud nagu enam-vähem selline nagu tasane ela, elamine. Eesti oli 90 kaan hästi teisesugune võrreldes sellega, mida ta nüüd ja, ja see, et mul oli võimalus, nüüd tuleb tagasi 2014, mul on selline nagu 20 tegelikult peaaegu 30 aasta perspektiiv. See on diplomaadile privileeg. Tõesti on sellepärast et diplomaadid tavaliselt seda riiki, kus sa elad, tunnemat või tutvuvad sellega sõltuvalt inimesest, aga hästi võrdlemisi pinnalised. Kas eesti keel oli sinu jaoks lihtne õppida? Ei, ei olnud sugugi sellepärast, et on keeled on nii sarnased, et ta siis muidugi alguses, aga see oli teadlik otsus, see oli juba 93, kui ma ootan või mitte, mina, meie ootame või eeldame isegi, et Eesti diplomaadid, kes Soome tulevad tööle, räägivad soome keelt või, või rootsi keelt, kui mitte kohe nii ikkagi võrdlemisi kiiresti ja täiesti enesest, selge. Et see toimub, töötab ka teistpidi. Noh, ma olen ka keeleinimene, et mulle ma olen keelehuviline, et see ei olnud ka see otsus ei olnud raske teha, aga väga palju harjutamist ta nõudis. Helga Laanpere, see oli minu austatud esimene keele õpetaja ja, ja tema sümpaatne olemus oli kindlasti see, mis aitas kaasa. Teinekord kõlab väide, et soomlasel on eesti keelt keerulisem õppida kui eestlasel soome keelt saab, muidugi eestlased seisukohast ei oska hinnata. Nii ma just tahtsin öelda, et mulle võrdlemisi raske seda hinnata, aga jah, võib-olla on öeldud nii, et siis tegelikult eesti keel on nagu nagu are nenud kaugemale kui soome keel, et selle pärast nagu tagasipööramine on nagu kergem? Jah, võib-olla ei tea. Kuna ma veel natukene muusikat Me oleme tänases õhtus jõudnud juba sügava irooniani. Järgmiseks. Järgmiseks mille me läheme päris traditsioonide peale. Georg Ots ja Saaremaa valss, ilma selleta ei ole Soome ja Eesti suhteid. Räägime natukene Walesist, miks soomlastele nii südamelähedane on seal täiesti uskumatu selle paarikümne aasta jooksul, mida ma ise olen Soomes elanud, ma ausalt öeldes võib-olla soomlasest olengi kõige vähem aru saanud sellest, et miks Georg Ots on nii märgilise tähendusega. Nii tegelikult, nüüd kui sa küsid nii, mina ka ei tea. Mina ka ei oska seda öelda, et võib-olla siin on see muidugi siis Georg otsi, hääl on lihtsalt, et see, et see on lihtsalt nagu musikaalne elamus. Arvatavasti see, võib-olla see Saaremaa ka oli selline nagu unistuste maa, ma ei ole kindel, et isegi kõik soomlased tol ajal teadsid, et Saaremaa on täiesti olemas. Ta on olemas selline koht, kui Saaremaal on Eesti nii-öelda saan Eestis sellepärast et Saaremaa oli ju suletud saaredasinaisega turist, isegi eestlased ei saanud päriselt minna, et seal oli mingi selline nagu väljamõeldis, võib-olla isegi unistuste unistus. Saar võiks olla. Päris huvitav, et ta on seotud soomlastele omase motiiviga, mis on ka kusagil Tangodes läbi käinud, et ikka ikka püüeldakse kuhugi siniste, randade ja, ja, ja, ja kaugete maade ja merede poole, et Saaremaa oligi tegelikult illusioonis. Nii võib-olla ta oligi niimoodi, et nii ja seal on ta nii valged ja kuluvad, et siis aga selline lugu, et ja meil on ka valged ja, ja kuluvad ruttu ja ja siis muidugi siis tol ajal seitsmekümnendatel kindlasti, siis kui mina esimest korda kuuleni kindlasti seda viimest seal ei olnud, et siis tüdrukut ei keerutanud punatähega sõdureta, see, see oli, see oli, seda ei olnud olemaski, et. Ja võib olla Georg Ots, siga on ka mingi selline nagu müütiline ajalugu ka ta ta oli ju, ta oli kindlasti arvatavasti Boy kindlasti esimene Eesti artist kes nagu korduvad soomes käes. Et ta oli nagu selline üks üks selline lugu ka meie ühisest ajaloost ja kunstilisest ajaloost. Ta käis korduvalt Soomes ja ta võeti hoolimata sellest, et ta tuli, noh, ta tuli nõukogude liidust või põhimõtteliselt ikkagi Nõukogude esindaja ja samas ta võeti nagu väga omana vastu ja, ja, ja mina väidaksin, et Soome ühiskonnale natukene on, on omane see vähemalt tolle aja ühiskonnale, kus iseenesest välismaalase ju väga palju püsivalt ei, ei käinud ja ei elanud oligi see, et valitigi välja üks nii-öelda kodu välismaalane, kes võetigi. Hästi-hästi omaks, sellepärast ta rääkis soome keelt. Kes no ikka veel hästi lahe peale eestlaste, kes rääkisid saami keelt ja ta laulis soome keeles, nagu ta oli selles mõttes, et oh, võib-olla see võeti ka nii, et ta nagu, et see on nagu selline austus soome keele ja kultuuri kohta on see, et ta teeb seda, seda oma tööd ka meie keeles. Peale selle ta teeb seda oma keeles. Kuulame, kuidas ta seda tööd soome keeles teeb? Nagu harjunud Loomi liidu jõele, laulu sinul oi. Lapsed ühelegi. Saaremaa valss Georg Ots ja stuudios jätkuvalt Kerstin, arenenud Soome suursaadik Eestis. Kui suur asi on Soome jaoks, kus ollakse harjutud siiski iseseisvust tähistama on juba 99 aastat tähistatud. Kui suur asi on see, et seekord on 100, et meie riik, meie maa on 100 aasta vanune? Nii tegelikult kui sa kindlasti kuse Soomegi soomlaste käest küsiksid, nad ütlevad, et no jaa Tartsal tavaline pidu, sarnane nagu oli eelmisel aastal meil linnalossis on vastuvõtt ja tarida aga siis Soome, et juubeliaasta on tegelikult nagu siis puhutud ülesse. Selliseks suureks juubeliks on Õudsalt venelasi. Hästi ebasoomlane on see, et me teeme nii nagu, et, et meil on nagu peo, nagu objektiks on meie ise. Et me oleme vaoshoidlikud ja sellised nagu, nagu värdjat ei ole harjutud uhkustuma. Absoluutselt mitte. Ja sellel aasta jooksul me oleme olnud uhke selle eest, mida meie oleme ja mida meie oleme selle 100 aasta käigus ja jooksu teinud, saavutanud ja, ja me olime joiga poolel edetabelitest esimese 10 hulgas, ükskõik millest, nagu sellistes positiivsetest asjadest me räägime, kui on loodust ja, ja demokraatiat ja naised ja lapsed ja koolitus ja ja, ja puhas looduse puhas vesi ja väärtused ja metsad ja, ja innovatsioonid ja ükskõik siis nii hingeliselt kui ka materiaalselt edetabelit me oleme ikka iga poolel ees ja see, et meil on nüüd olnud nagu selline tegelikult matemaatiline põhjus nagu olla uhked selle eest, et nendes edetabelites oleme, et me ei ole seal juhuslikult. Nii, ma arvan, et see on teinud sellest meie juubel aastast tegelikult juubeliaasta. Et iseenesest see 100 ei ole olnud see asi, see, mida meie oleme nüüd ikkagi otsustanud, et meie teeme sellest juubeliaasta. Ja siis, kui see läks, see Soome Finland 100 see sümbol, kui seda hakati kasutama nüüd aasta alguses, nii oli kohe veebruaris. Nonii, nüüd aitab, et need on piisavalt nähtud ja ja, ja muidugi neid on, neid tooteid on tohutu palju, et mõned on öelnud, et tal on küll pisut liigagi materiaalseks läinud. Okei, minu arust mitte sellepärast et nats sümboolika ja see, et see asi tehakse nagu nähtavaks on, just toetab sedasama uhkuse tunnet, mida tegelikult me võiksime tunda ka püsivad, ütles, et tegelikult ei nõua seda seda juubeliaastat, aga see on andnud selle raamistiku. Selle, selle jaoks. Ma julgeksin isegi väita, sa võid ümber lükata selle väite, kui sa ei usu sellesse, aga ma julgeksin väita, et soomlased, kes on ise käsitlenud seda enda eneseusu ja IZ tunda, on soome keeles väljend see ei tähenda enese tundmist, aga see tähendab just nimelt seda enesekindlust, aga mitte negatiivses mõttes, vaid vaid positiivset tasakaalu iseendaga. Ja, ja see on olnud problemaatiline, soomlaste jaoks on palju räägitud sellest, et natukene on ikka puudu ja kusagil lauludes ja lugudes ollakse ikkagi nagu pigem need, kes tunnevad ennast ikka pisut tossikestena või väiksema vähematena, kui, kui suuremad ja uhkemad ja rikkamad või kasvõi läänenaaber kõrval. Ja ma nüüd väidaksin, et seesama juubeliaasta võib-olla tähistab olulist pöördepunktiga Soome jaoks, et inimesed on lõpuks ometi julgevad olla positiivses mõttes enesekindlad ja, ja rõõmsad, just nimelt nagu sa ütlesid, iseendale. Ja ei, ei, mina ei lükka seda üldse ümber mitte sugugi sellepärast seda, kui vastupidi toetan sellepärast et see, see IZ tundo enese tundmine on enesehindamine on muidugi see, et oled teadlik sellest, mis sul ümber on ja mida sa ise oled. Ja see, et ta sai, raamistik on nüüd antud ka selle jaoks, et me peatuksime selle asja juurde, mida me tegelikult oleme ja, ja see, et kuidas me sellest nüüd edasi kasutame kõike seda, mida meie nüüd juba oleme või mis meil juba on. Ja, ja selles mõttes selles mõttes ma arvan, et juubeliaasta on hästi, tähtis on, et meil ja ma arvan, teine element, mis on muidugi see, mis on mõju, mis on mõjutanud, kindlasti on see Eesti iseseisvus, et 91, et üks punkt on see, et me saime aru, et ta nii et meie iseseisvus ei olegi enesest selge. Nii nagu ta oli meile tulnud juba minule minu sugupõlvele, tal enesest selge, meie vanemad olid sõjas. Nüüd ma tulen küll jälle selle narratiivi selle sõja narratiivi juurde, aga ikkagi see oli nüüd see üks pöördepunkt. Ja, ja siis, et meil on olnud võimalus ehitada seda ühiskonda nagu oma otsuste põhjusel ja omal jõul ja omal omal oskuste ja oma tegevuse kaudu ja meil ei ole olnud vaja küsida kellegi käest või tunda hirm oma ühiskonda, oma ühiskonda tegelasi, sest et see on nagu üks punkt. See, mis puudutab jälle Eestit, on see, et ta võib-olla Eesti on olnud meile ka, nagu ma ei tea, see eesti keeles barri Sparrajana. Et nagu sellise nagu treening Bortna treeningpartnerina, et meil on olnud üks peegel siin, et vanasti meie ainukene peegel oli rootsi ja sealt peeglist. Me nägime ainult seda, et nemad on suuremat ja paremat ja nendel on rohkem ja nad on targemad, rikkamad viisakamad käituvad paremini. Vigased. Aga siis, kui me saame teise peegli, nii et eestlaste Ühelt küljelt see, et ta meil oli, meil oli võim, Malus olla võimsam, oli üks element ja teine oli see, et me nägime ta, eestlased arenevad kiiresti. Et see ongi selline, et tuleb sellist selline tore partnerlus. Ka selle eneseteadvustamise ja, ja kindlusele juurde. Sa ütlesid, et varem, et Eesti on alates 93.-st aastast palju muutunud, mina väidaksin, et Soome on 90.-st aastast või 87.-st aastast viimase 30 aastaga ka ääretult palju muutunud, see ei ole enam sugugi see Soome, mis oli veel 90.-te aastate alguses. Ja, ja kõigile inimestele Soomes ei õnnestu sellega kuidagi tasakaalu leida või, või nad ei tunne ennast päris kindlalt selle muutumise käigus, et alates sellest, et poes on valikute hulgas ka välismaist kaupa toidukaupade hulgas, lõpetades sellega, et hoopis teist raviinimesed hoopis teise emakeelega inimesed, hoopis teise religiooniga inimesed ja hoopis teistmoodi riietuvad inimesed käivad meie keskis ringi. Kuidas nendele inimestele sellel nagu tasakaalu või või hingerahu tagasi annaksid, sest nende inimeste hulgas, kes muretsevad, on ka palju. Eestlased. No on ja see see 95 muidugi see oli see üks sellise pöördepunkt siis, kui Soome sai Euroopa Liidu liikmeks soli Soome identiteedile. Hästi suur asi. Sellepärast, sest et noh muidugi, meie arvates meie ei olnud kõikunud kuskil nagu lääne ja ida vahel oli enese-selge, et Soomel ei lääneriik täpselt nii nagu Eesti oli lääneriik juba aastal 86, siis kummasildist Narva sillast nagu üle sõitsin. Aga see selle Euroopa liidu identiteedi kaudu muidugi tuli ka juriidilised tagajärjed, tuli vaba siis vaba tööjõudu, liikumine ja kapitali liikumine ja selle kaudu tulid nagunii eestlased Soome tööle siis hiljem, siis kui Eesti liikmeks sai. Aga see mõjus eelkõige seda selle kaudu, et inimesed hakkasid mõtlema. Pisut rahvusvahelisemad. Me olime seal, kus tehti otsuseid, meile tuli euro esimeste hulgas võib olla, kui meie peaministriks oleks olnud keegi teine, kui Paavo Lipponen, võib-olla oleksime teinud teisesuguseid otsuseid. Et meil meil vedas ka nagu juhtide ka seda võiks ka öelda. Kekkostan kritiseeritud. Tema muidugi oli oma aja laps ja selle oma aja tegevuse toodet ka, et minu arust teda ei saa kritiseerida tänaste hindajate põhjusel. Ütleme neile, kes ei tea, kes on Kekkoneni vabanen, oli Soome president päris mitu aastakümmet. Kümmet aastat ei jõudnud aga aga üle 30. 56 kuni 80 näiteks et siis hästi ka liiga kaua. Sellepärast piiraticki nad ameti aiadetelenud nüüd tänases ja põhiseaduse järgi jäänud kaks korda võib või üks kord võib uuesti või oli nii, et see rahus vaheline maailm tuli nagu tasapisi meile nagu sisse nagu vajus sisse. Aga see ta siis, et, et, et siis veel nüüd see, mis tuli see 30000 Iraagist, Süüriast, Afganistanist pärit põgenikud 2015 ja somaallased juba siis, kui paarikümne aasta jooksul see oli muidugi muidugi alguses ta oli suur šokk inimestele, kuidas käituda, aga siis, kui nemad hakkasid olema nii suur inde, ma ei, mulle ei meeldi sõna, integreerimine, integreerumine, siis me elame koos, aga meie sarnaseks ei saa. Ja nemad toovad sellise nagu oma värvi ja oma vürtsi see meie ühiskonda ja meie sellest lihtsalt üle ei saa enam, et et oleks. Hakkasime seda nagu päris nõndanimetatud põlisSoomet tagasi, sellest ei ole olemaski enam. Ja siis, kui noored inimesed nüüd mina räägin, noortest on nagu 30 pluss. Nemad on juba Euroopa liidu liikmena elanud nagu terve oma elu peaaegu või, või täiskasvanud elu. Nemad reisivad palju. Minu tütar on hetkel Berliinis lihtsalt nädalavahetusel läksid kontserdile Berliini. Et, et siis see ei ole selline, mida varem ei tehtud. On täna täitsa tavapärane asi, et rahvusvahelisus on lihtsalt vältimatu osa meie elust täna ja, ja, ja see on ju, see on lisaväärtus. See on kindlasti selline asi, mida eelkõige peaks nägema positiivsena. Kuigi äärmusilmingud muidugi on ka negatiivset, aga noh, kui nüüd vaatama, et välismaalased, kõik ei ole tööl, soomlased, ka keelega töötuid soomlasi on, on Bartlemisegal isegi töötuid eestlasi on Soomes isegi töötuid. Eestlasi on nii Eestis kui ka Soomes, et see, et, et ei saa, ei tohiks nagu ajada segamini asju, mis, mis ei ole, mis ei sõltu teenetest. Hästi palju põnevaid teemasid oleks ja, ja tahaks nad kõik läbi käia. Paraku saateaeg on piiratud. Räägime tänasest päevast natukene. Kuues detsember on olnud Soomes alati seotud teatud traditsioonidega. Just saate alguses mainisid juba, et presidendilossis on vastuvõtt ja terve Soome. Seda vaatab. Üle miljoni inimese vaatama seda, kui seal sisuliselt ühte lõpuks suhteliselt tagasihoidlikkus lossi erinevatelt külgedelt sisenetakse ja siis nad näevad inimesi, kes on küll ennast ilusasti riidesse pannud, aga näevad lihtsalt kätlemas presidendipaariga ja siis natukene näidatakse seda, kuidas nad tantsivad ja, ja siis ongi nagu justkui pidu läbi. Nii, ja siis õudsalt hea küsimus, mul oli au ja rõõm olla see eelmisel aastal ma olin ka kohal, et see on tegelikult hästi põnev, aga võrdlemisi tavaline vastuvõtt, et diplomaatidel igasuguseid vastavalt see on kogu aeg see, et aga ikka nagu pidulikud riietunud, nii see on muidugi see see ja see loss on hästi keeruline labürint, et sa isegi ei oska seal liikuda. Ma arvan, et see on, kui meil kuningaid ei ole, meil on vaba riik tasalauda mis on nagu sõna on see, et et meil on võrdne võim. Et kui me oleme nii võrdsed, et on see üks päev, et me saame pisut tunda, et oleme peaaegu kuninga riik ja meil on kuning, kas kuninganna, kes võtavad külalisi vastu ja, ja, ja meil on aadel on kohal. Et midagi taolist seal võiks olla, või et noh see on nagu võib-olla ta nagu pisut nagu selline nagu kunstinäitus ka, et siis, et et käime seda, seda moekunsti. Tomas. Jah, ja samas viimase 10 aasta jooksul on Iseseisvuspäev tähendanud ka seda, et on liikvel kõikvõimalikke protestijaid lossi ümber mõnel aastal rohkem, mõnel aastal vähem, aga teinekord lüüakse ka lahinguid. Et sõna otseses mõttes, aga, aga keegi ikka proovib kusagilt politseikettidest läbi joosta ja kas see, kui esimesi aastaid tekkis iseseisvuspäeval selline protestiliikumine ja peaaegu nagu vägivaldne protestiliikumine, kas oli kuidagi ehmatav? Sul ei ole ja see oli kummaline, et kuidas, kuidas võib-olla sellised ja eriti nagu noori inimesi, kes jahust seda päeva ja austas seda, mida, mis lossis toimub, sellepärast et kui, et, et seal nüüd on nõndanimetatud eliit on kutsutud, aga noh seal on väga palju tavalisi inimesi ka tõesti väga palju tavalisi inimesi ja see, kes seal on nagu selle ameti põhjusel nemad esindavad neid institutsioone, kes nagu kannavad vastutuse selle riigi ja, ja, ja ühiskonna arendamise eest, et tegelikult nad on selle kutse ja selle peopeol osalemisega ära teeninud. Noh, aga vabas ühiskonnas demokraatias iga arvamus nagu nagu millegi väed ja peaks muidugi vaatama selle peale, et okei, milline sõnum nendele inimestele on, et kas see sõnum on selline, mida võiks nüüd ikkagi nagu, nagu ühiskonnas nagu arutada, mitte vägivalla kaudu, aga sellise demokraadilise protsessi kaudu, et ta nagu päris kõrvale lükata ei saa. Ma küsin siia lõppu võib-olla pisut keerulise küsimuse nii ootamatult või nii kiiresti vastamiseks. Aga kui sa mõtled iseseisva Soome peale selle 100 aasta peale, siis milline on sinu jaoks soomluse ja soome sügavaim olemus? Soomlase Soome sügavam olemus minule tähendab seda, et me elame ajas. Vastame nendele väljakutsetele, mida aeg meie ümber käest palub. Et meil on piisavalt tark kat ja koolitatud inimesed, kes ka üksikisikute individuaalsel tasemel saavad aru sellest, et maailma ümber muutub jäätmepeaks sellel muututest muutustele kohanema. Aga teised küll, et see, et me oleme ka selle muudatuste subjektid, mitte ainult nii, et need toimuvad meie ümber. Et siis meie saame aktiivsed ja proaktiivselt osaleda nende muudatuste tegemisel ja see, et meie kõik tunneksime ennast et meil on turvaline riik nii füüsiliselt kui ka psüühiliselt. Meil on ühiskond, mis hoolitseb meie eest ka teisedki, vaid see tähendabki seda, et meie peaks selle ühiskonna eest hoolitsema ka ise käituma demokraatias, nii nagu demokraatias käitutakse. Suurepäraselt öeldud, aitäh. Kirsti. Soome suursaadik Kirsti Nalinen on täna õhtul stuudios ja kuigi ma kirstiga hea meelega räägiks ka niisama, täna oleme rääkinud eriti rõõmsal põhjusel on Soome iseseisvuspäev. Ja Soome saab täna sajaaastaseks. Kui mõelda, millega jääda sellist kaunist hetke tähistama ja seda saadet lõpetama, siis ega vist sobivamat laulu ei ole kui üks nendest lauludest, mis on Soomele ja Eestile ühine. Aga kuulame selle ära praegu soomekeelsete sõnadega. See on Soome hümn. Mamme laulu. Aitäh sulle, Kirsti, et täna õhtul meiega siin koos tunni veetsid. Aitäh, et kutsusite. Ja ega polegi muud, kui elagu Soome ja elagu Eesti. Soome sile suomen. Ta. Tahab saada?