Läheme Vikerhommikuga edasi ja tegelikult on nüüd mul päris eksklusiivne külaline Eesti mõttes vähemalt muusikamänedžer Renee Meriste, tere hommikust. Tere hommikust. Sa oled 12 aastat elanud Ameerika Ühendriikides ja ega sügisesel ajal sa vist ei ole väga sattunud. Traditsiooniks on saanud, et me käime Eestis suvel, toome, et lapsed saaks paar nädalat või kolm nädalat Eestis olla vanavanematega. Muul ajal ja ma viimati, ma arvan, käisin üks, 10 aasta tagasi, käisin jõulude ajal. Väga hea on ja nagu sajab vihma, siis on eriti jäävad Los Angeles kunagi ei 100. Ja siis, kui näiteks suvel me oleme siin ja vihma sajab, siis me lähme kõik õue. Praegu sa oled Eestis sellepärast, et sul on valmis saanud raamat pealkirjaga mina teen sind kuulsaks ja sisuliselt see on õpik ühele muusikamänedžer, mida sa oma töös tegelikult pead kõige õnnestunum mõtteks projektides. Kui nagu Eesti poolt vaadata, siis ma arvan, et kõige õnnestumad on, on siis Vanilla Ninja ja Maarja N-Euro, kes kõik olid tabelites väljaspool Eestit ja kõrgel kohal ja müüsid väga suuri koguseid. Oskad selle sõnastada, et, et mis selleks teha tuli, et nad jõuaks sinna, kus nad ikkagi oma tipphetki lollid? Väga palju tööd teha oskan lavastada väga paljudele on seesama, et kui ma selle raamatu paar päeva tagasi andsin oma emale ja siis ema ütles, et et noh, see on nagu nii palju tööd, et ta ei teadnud, et ma nii palju tööd tegi. Et ega muud ei olegi, sest et konkurents Eestis on nii väike, on ju laias laastus kõik teavad, kus mõni raadi asub ja kedagi tunned ka või tele ja ajalehed. Suurel territooriumil on lihtsalt see, et konkurents on nii suur, et saksas on ta veel väiksema ja Los Angeleses on kogu maailm koos. Et aga ikkagi on konkurents suur ja ainus võimalus nagu sellest läbi murda nagu tööd teha, inimeste kokku saada ja jõuda sinna, aga noh, see on 24, seitse, et see, kõik need saksa projektid olid sisuliselt 24, seitse, et noh, seal ei ole midagi valida, öö kuluks seljas, Saksa on piisavalt suure töö kulus selles, et ühes linnas teise minna. See oli siis mänedžeri jaoks 24, seitse või artisti jaoks ka ja ma arvan, et artistil on ikka kergem, kergem. Aga artisti on ka väga palju tööd tegema, oluliselt rohkem, kui on harjutud tegema, see on nagu selge. Aga kui see hetk on käes, siis artist teeb 24, seitse noh, ja siis on ikka väga raske leida üldse hetki, kus magada, sest et sa pead tegelema, kui sul on kontsert, siis sul on promo ja siis sul on fännid. Ja nii ongi kogu aeg, midagi pole parata, nendest nimedest, mis sa välja tõid Eestis ilmselt kõige rohkem ikkagi jälgiti Vanilla Ninja sellist teekonda, et mis see tööna kolimis ära tegid paneljanyost Saksamaal saaks see, et pöidlad pihku siis jälgisime, et ohohoo, mis toimub, arvan, et see oli, et meil oli nagu väga eriline kontseptsioon, esimene, et sellist bändi sel hetkel ei olnud. Saksamaal, kus oleks neli tüdrukut olnud pillidega, et üldse muusikas kõige tähtsamad läbilöögisee ongi, et sa pead mõtlema välja selle mida ei ole ükskõik kus territooriumil. Tegelikult kui sa hakkad tegema seda, mida 20 tükki on ikka palju raskem, noh Eestis on teistmoodi. Et Eestis kahjuks ma näen nagu mingi viis, kuus artisti, kes on minu jaoks täpselt üks samana muidu tänaval, ma ei teeks vahet, erinevad inimesed, et aga mujal territooriumil sa pead ikka selgelt eristuma, et miks, miks sa üldse saad tähelepanu, miks sa saad tähelepanu meediast, miks sa saad tähelepanu inimestest samamoodi nagu maalt tol hetkel. Kui ma arvan, oleks mingi üheksa kuud, et leida nagu laulukirjutaja? Ma arvan, et nagu laulukirjutamise ja eriti sõnade Poolas on inglisekeelsete sõnade osas on Eestis kahjuks väga nõrk, mis on, noh, mõnes mõttes nagu loogiline mees ei ole meie esimene keel. Et, et noh, kõigepealt leidma sõnade kirjutaja prodotsen ja veenma neid, miks ta peaks üldse töötama mingi bändiga, kus mingis maas, kus ta ei ole elus kunagi käinud, et noh, et, et noh, see on kõige raskem töö on ikkagi selles, et kuigi noh, ütleme 15 aastat möödas on ju, et me saame muusikat, võib-olla inimesed saavad teha nii-öelda magamistoas on ju et, et nagu muusika tegemine lihtsamaks läinud, aga ega nagu fakt kuskile ei muutu, et ikka pea laul olema. Head sõnad. Miks meil praegusel hetkel on Eestis niimoodi, et et justkui ei ole kedagi, kes, kes läheks välismaale ja üritaks mingisuguseid asju teha, et nii palju töötavad sellepärast. Ja, ja see, nii uus situatsioon, kui selgub, et ütleme, kui sa nagu Eestis kuulus juba siis on täiesti uus situatsioonist selgub, et sa enam ei ole kuulus. Et nagu see on uued kohad, keegi, keegi ei tea, keegi ei taha ka teada ja see nii nagu suur töö ja see, see noh, ütleme et keegi ütleb sulle muusikatööstus, sest et see on hea ja torena ikka on ju tore, kõik on tore, ma kuulen nomi kasahhi laulu ja mul on väga hea meel, on nii-öelda noh, reaalsuses ma ei pane ju kasahhi laulu Eestis müüma nagu väga harva noh ütleme või ei, Gangnam sain, oli mõni aasta tagasi koreakeelne laul üle maailma on ju, tegelikkuses ei pane seda, noh, ja see ongi see segadused. Et isegi kui see võib nagu meeldida, see laul sellest, et ta müüma hakkaks, on turundus. Ja turundus on nii kallis näiteks nagu, kui me räägime vaenujalal Ameerikas, et noh, normaalne turundus algab ühest miljonist dollarist enne alla selle nagu ei arvesta keegi, et oleks võimalik hitiks saada. Et ja, ja see, et nüüd sellesse artisti keegi paneks miljon dollarit selleks peab olema nagu piisavalt olla. Nagu mina olin, ütleme nii, aga, aga noh, ma arvan, et tänapäeval nagu see hullus on üldse nagu tagasi tõmmanud, nagu ma arvan korraks kuna kõik on mingisuguses kindluses ja mingis muudes asjades kinni, et selline ütleme selline minu hullus pärineb 90.-test on ju, et ma kasvasin üles, Eesti sai vabaks ja tahad nagu ehitada, teha. Aga nüüd järgmine generatsioon on juba kasvanud nagu üles heaolus ja nad nagu ei noh, neil ei olegi nagu, et ta peaks midagi hullu tegema või noh, nagu ikka niikuinii on mugav see, et ma tulin nagu raamatu pärast, teine asi on, mida me tegelikult veel teine, et ma annan otsa koolis tunde, see nädal muusikutele ja milles mõte on, sisu on selles, et, et näiteks otsavool konservatoorium onju, et meil on nii palju muusikuid kes oskavad väga hästi, Pille. Ja nad ei, ei saagi tööd. Viis aastat hiljem lõpetavad ära veel mingisuguse nooruse inertsiga, nagu saavad veel. Aga siis on üks klassivend või klassiõde, saab võib-olla ta kuulsaks ja kutsutakse presidendi vastuvõtule ja teised, kui läheb hästi, siis saab muusikakoolis järgmist põlvkonda õpetada või lasteaiana. Ja kui läheb halvasti, siis on sedagi, et nagu et ma arvan, et see, ma arvan, et selle pärast nagu ongi vaja nagu õpetada seda, et need muusikud ise nagu hakkaks nagu looma ja mõtlema oma oma jooni välja, et kus nende koht on ja mõtlema nagu välja sellest igapäevasest tsoonis, kus on nagu vaatavad, ah, teised nii teevad, on ju ja näed, et ma olen võib-olla palju andekam, onju, aga mul ei ole midagi ja see tegelikult ei osanud üldse klassivend ja nüüd Eestis kuulus. Et nagu iga inimene peab ise nagu rohkem enda eest nagu mõtlema. Ja teistpidi, ma arvan, vaja õppida tohutult Eestis nagu üksteise toetamist. Et see on nagu kõige suurem puudus, kus inimesed nagu selle asemel nagu toetada 11, nagu vaatad, teevad nagu pigem halba, kui kellelegi midagi hästi läheb. Et sellest eraldi raamatu kirjutada, kui ma välisbändiviisi, mis minu minust räägiti, onju, aga see on siis puhas kadedus või? Ma ei tea, mis seal on, ma ei tea, kas ma ei tea, ma ei, ma ei taha sellistel teemadel rääkida, et ma ei tea, mis see on, et noh aga selge on see, et oli neid küll, kes ütlesid, no ei noh, mis ei oska laulda seal, kus ei tule midagi ja mis siis, kui esimene laul tuli mõelda vahel, mis laul see üldse on? Ainus võimalus on mitte midagi kuulata, et pead oma asja tegema, et ma arvan, kui sa enne rääkisid sellest, et miks miks see välismaale ei tehta. Siis see nagu üks oluline punkt, et sa ei saa kuulata kriitikat nagu. Ja ma arvan, et nagu see sotsiaalmeedia tänapäeval annab sulle selle kriitika toru nagu jube kiiresti kätte. Ta on ju inimesed võib-olla Haabuvad palju kiiremini kui keegi sõber kirjutab, nii-öelda kohutav on ju. Siis noh, inimesed, haavad nagu rutem, et et ma, et seal, seal, ma arvan, sellest kirjutan ka, et sotsiaalmeedia nagu vahend, aga seda ei saa võtta nagu mingi tõekuulutaja või noh, sa pead ikkagi ise nagu sa ei tohi midagi kuulata, kui sa usud mingisse bändis, sa pead sa selle nimel töötama, hakkasin neli, seitse jagu ja ükskõik, on ju, teistpidi, on testile, mis ma näen kõige negatiivsem sotsiaalmeedias. Kõikides väikestes territooriumit, mitte ainult Eestis on see mingi artist, kuulus artist sellel territooriumil teeb uue laulu ja seal sotsiaalmeedias on tal mingi 100 või 200 fänni mingit suurt fänni või sugulast või kitarristi või kes iganes tal on seal bändis või keda tunneb ja kes kõik ütlesid nii super, laulan ja noh, laul ei kõlba mitte kuskile. Ja see on nagu tohutult võtnud alla selle muusika nagu kvaliteedi. Et sotsiaalmeediasse artist arvavad oppa, näed, kus tuli nii palju 200 like'i või 500 laikimise ja saia ja ta ei anna nagu arusest, et, et nagu, et see ei ole hea laul. Sest need 200 ütleks nagu siis, kui ta lihtsalt hingaks mikrofoniga. Siis on teine asi, mis on nagu alahinnatud selgelt, et mänedžere pole vaja nagu Eestis. Aga on vanastki, sa pead, sa pead nagu leidma inimesi, keda sa usaldad, kes sulle ütleb, et see kehv laula mine tagasi stuudiosse, kirjuta uus ja mida, nagu on siis suure kogu artistil hästi valus kuulata, ta just tegi puhta kulla, on ju kõik teised 100 muusikud, keda ta elus tundsid, ütlesid jubeealine. Häving on tegelikult enamikus ja see sotsiaalmeedia, sotsiaalmeedia kasutamine on nagu väga selgelt vaja nagu artistil, nagu selgeks mõelda ja vajaks nagu inimesi. Iga artist peab olema keegi, keda ta usaldab nagu päriselt. Noh. Sest see tuled kiitu väga, lihtsalt sotsiaalmeedias tuleb laimu, aga lihtsalt. Aga tegelikult sa pead kedagi kuulama ja just nagu see kirjutamiskvaliteet on alla läinud, sõnad on ju kohutavad ja nagu noh inimesed jäävad laule, kes ei. Võib-olla ei peaks tegema laule iga päev, noh, ma ei tea, kui palju sa kursis oled, kas sa näiteks teatistest selliste artistide nagu nublu, kes on selle nublut, ma olen nüüd kahe päeva jooksul kuulnud, mis sa arvad sellest nublu väga lahe. Ma ma tahaksin seal näha kohe, kusjuures see on nagu väga äge. Mulle meeldivad sõnad. Mulle meeldib muusika ja mulle meeldib see nagu mingi mingi natuke müstiline anda ümber vist keegi olete näinud, ühe korra on antud intervjuu, noh ma olen nagu hästi kiirelt, et ma võib-olla eksin, aga noh, ma saan aru, et ma, mul oli nagu kõik, mis ma olen kuulnud, ma tahaks talle helistada mulle, öelda numbreid praegu, et ma tahaks nagu kuulata, mis ta nagu aru pärast nublut annaks viia näiteks välja või, või see on nii eesti keeles, noh ma arvan see oleneks, milline ta välimus, onju. Ilus noor poiss, tundub olevat kapuutsi peas olnud, aga võib aimata, mis poiss, see on, väga hea selle, mis ta nimi on, kes Eestist väljas mängib ka natukese Tommy Cash, et noh, see on nagu väga hea nagu mina selgelt kõige ägedam artist on selgelt Tommy Cash praegu siin ei ole nagu mingit konkurentsi isegi ligilähedal kellelegi. Aga nublu puhul, noh, ma ei tea, natuke peaks nagu vaatama, kas see muusika on väga hea ja eesti keeles on sõnad väga noh, vaata kui välja minna, et eesti keeles nagu noh, ma ei tea, kui keeruline nagu inglise keeles teha, et kas ta siis ise, kes oskab teha ja see on nagu teine küsimus, aga, aga Eestis on väga hea. Aga siit edasi minna, mis meie raadiotes kõlab? Taukar, Tanel Padar, nii edasi, nii edasi. Birgit, oled sa kuulanud neid? On see huvitav? Olen, kuuled, hämarman Taneliga olen koostööd teinud kunagi Taneliga salvestavad selle tol ajal, kui peale Eurovisiooni võitu selle unistuse laulumisele tohutu heitmingi aastaid, mida me siiamaani ja et noh, selle mana organiseerisin. Et noh, ei, ma arvan, Tanel on väga hea, aga noh, ma arvan, et need nagu Ma kahjuks nagu ütleks, hääd nüüd viimasel ajal laulud on nagu. Ma arvan, et nagu liiga liiga, lihtsalt anna. Et ongi see sotsiaalmeedia fenomen. Et nagu ütleme, ma ütleks niimoodi õige nii-öelda Taneli potentsiaal on 100 korda suurem kui see, mis ta praegu kirjutada. Räägime sinu näitel natukene sellisest eduloo lõpust ka mingil määral, et, et kui ninja puhul rääkida, et miks, miks see lõppes niimoodi, et miks ei tulnud hüpet järgmisele tasemele, kas need rahasummad, mis tuleb sisse panna, lähevad nii suureks või inimesed lihtsalt väsivad? Ma arvan, et inimesed väsivad ja inimestel esinemine oleneb, inimeselt tuleb nagu erinevalt, et see oleneb nagu iga inimese indiviidi psühholoogiast ja ja elukogemusest ja nii edasi, et igaühe närvikava on täiesti erinev, et inimesed väsivad, inimestel tulevad teised mõtted. Järgmine asi, mis juhtub, kui on nagu seotud, nagu Manageerimisega on see, et et kui artist saab kuulsaks, siis talle tulevad juurde nagu suuremad plaadifirmade, kuulsamad, mänedžeride ja nii edasi. Artisti nagu reeglina vahetabki kõik asjad ära, sest arvab, et see on õige, aga, aga tegelikkuses keegi ei võitle, sest nii nagu need võitlesid, kes võisid üles. Ja seda on väga raske nagu aktsepteerida artistidel. Traditsioon on, see, vahetatakse kõik ära ja siis 90 protsenti edasi enam ei lähe. Aga seal kripeldab näiteks Vanilla nisa sai läbi ühel hetkel võimeid n euro tuli tagasi, Marek tuli tagasi Eestisse ei üritanud rohkem. Ei no nii, nin, sealt oleks saanud ikka väga palju edasi teha. Selles mõttes on muidugi kahju, aga noh, läks nagu läks noh, et et ja noh, enne eurot ka, et, et noh ma ei tea, paljud üldse teavad, et ta oli näiteks seal Ameerikas. Tali, Maiami muusik talvemuusikakonverentsil olid esi viie Euroopa laulu hulgas nominente. Et ma arvan, et enne euro puhul jahi jäi nagu see koht puudu, kus, kus oleks nagu võinud minna Ameerikasse, aga siis seal raharahad lähevadki nii suureks, et ei suutnud leida. Et aga noh, ma ütlengi, et iga igalühel on erinev, sinul on see hullus tulnud kasuks, et sa oled ikka saanud rohkem tagasi, kui sa oled sisse panna, ma arvan, et kui ma poleks hullu olnud, siis ei oleks mingeid lisasid olnud. Et noh, et ei oleks olnud enne Maarjat, et noh, see nagu, et noh, kui ma ütlen, et keegi peab olema nagu, kes läheb tulest ja veest ja segane noh, et muidu lihtsalt juhtunud konkurents on nii suur. Me me väiksel territooriumil ei tunne suure riigi konkurentsi ei tunneta seda ära. Me näeme ikkagi oma nägu mätta otsast ja proovime, öeldud ei ole noh, siin on, aga see on nagu nii palju suurem noh, see nagu ma ütlesin, siis jälle veel Ameerika edasi seal nagu noh, Ameerika on lihtsalt kogu maailma konkurents. Kui aga, aga ma ütlengi, et siin on nagu hea näide jälle mõelda tagasi, et kui et nagu on raha taga, kui võetakse, nagu näiteks 70.-te või 80.-te tänu sellele, kuna kuna sotsiaalmeediat ei olnud ja inimesed olid julgemad just samas hullumus on ju et, et seal ei ole mingi probleem, et mänedžer kutsus ise politsei on ju oma artistile kuulsaks saada, sest et see oli kiire lehtee lehte leht trükiti ja järgmine päev on ju raadiot, keegi ei saanud kohe infot, järgmine päev raadiotele, lehed kõik rääkisid. Et noh, ütle, võta paljaks laval või midagi, noh et ja siis kui oli või jäta, kutsus sõbradest, lööge aknad, siis on ju, et noh, kõik kõike sai nagu teha ilma rahata, sest et see ei tulnud nagu välja ja keegi ei saanud nagu üles asju. Et noh, ja oleks seda julgust, et ma arvan, et selles mõttes see toimiks ka täna oleks nagu julgeid inimesi, kes julgeks, aga aga ühiskonnanormid on läinud teistsuguseks, et nagu ei tohi teha enam nagu imelik on. Et aga siis nagu tohtis, noh ja see on nagu äge ja nüüd tagantjärgi ka kõik meenutatud, vaatame siis Alice Cooper tegijana väärtumis, stuudios pole midagi, kõik on nagu Megane. Aga keegi ju täna ei tee, noh, ei ole, nii läheb, ma ei tea, ma tean, nublu ei lähe lavale, ei söö kana ära või eluskala ei söö. Jah, ilmselt noh. Aga noh, et ma, ma arvan, et kui nagu see hullus tagasi tuleksid kõik, kus siis siis siis see meediakajastus on täpselt sama noh, ükskõik kus maailmas ühiskonnanormid on muutunud selliseks, et meie et ei julge enam hullusaid teha. No selles ma ütlengi, et Tommy Cash on selles mõttes väga hea, et noh, nagu julgeb teha. Ehk siis oleks vaja olla julgem ja teisest küljest oleks vaja olla ka ausam, muulas, ausam enda vastu. Ja kindlasti ja, ja tuleks selgeks teha nagu, mida teha, kellele teha. Noh, ma küsin praegu ka igalt artistilt, esimese küsimusena ma küsida. Et kellele seda muusikat teed? Kui artist vastavad kõigile, siis noh, on ikka väga nagu keeruline midagi nagu teha, noh ja ma olen nagu öelnud ka, et mis mõttes kõigile nagu võtan ikka kokku, et kellele sa teed, ei ole ju päris kõigile. Et, et ma arvan, et mida selgemalt artist teab, kellele teeb seda lihtsam kõik on muidugi veel ühe erilise asjad mul nagu just seesama sõber, kes luges raamatut, siis ma ütlesin, et mul on raamatu lõpus oma email. Et noh, mis on nagu, et ma lihtsalt mainin oma kellelegi midagi, tahab öelda mulle palun et ei ole midagi nagu varjate saatesse vahel täitsa ikka nii. Uskumatu, et Eesti raamatu lõppu oma emailiga Ewerti läätsedega võib-olla võib-olla et omal ajal. Ei, tore, ta on nagu äge, ma arvan, Eesti riigi väga. Renee Meriste, suur aitäh selle intervjuu eest ja ma soovin jaksu.