Tere hommikust, saame nüüd öelda Tartusse ja rõõm, et teisel pool mikrofoni On Jaanus Järs, kes on Tartu filatelistidele seltsist. Tere hommikust. Tere, Anu. Täna on nii tähtis päev, ma arvan teie jaoks, sest täpselt 100 aastat tagasi tulid Eesti vabariigis müügile esimesed postmargid ja teie kui 10.-st eluaastast saadik marke kogunud spetsialistina ma usun, et tähistate tänast päeva ikka hästi pidulikult vastab see tõele. Peaaegu jah, et ikkagi peaaegu iga päev mingil määral oma hobiga tegeleda. Kas tänapäeval on veel nii palju tegeleda sellega kirju ju peaaegu üldse ei saadeta enam. Ma pean teile tunnistama Tartu Flattalistid seltsi liikmeskond või selle tuumik on küllaltki eakas, aga noh, ja lohutuseks on see, et osa võib-olla ei ole meie ümber koondunud, vaid võtab interneti võimalusi või, või on salakollektsionäär oma Mis teie kõige viimane mark oli muide, mis teie kogusse jõudis? Kuna ma paljudele inimestele saadan kirju, siis viimane mark, mis ma poest ostsin, oligi Eesti Postisajandat juubelit tähistav Mark, ta on mul siin kõrval, siin on Tallinna posti telegraafi hoone peal ja selline Kas see on nüüd see mark, mis 100 aastat tagasi siis müügile tuli? Aga sellel aastal on välja lastud ka post Markusse esimene mark ehk nii-öelda viie kopikane lillemuster on peal ja siis veel sellises ilusas raamistuses pidulikus raamistuses. See lillemuster siis on kõige esimese Eesti margireal, saan ma õigesti aru? Täpselt, niisiis lasti välja üks selline margiseeria, mis, kus oli neli väärtust ja esimene neist oli siis viie kopikane lillemuster. Ma kohe olen kuidagi sõnatu, ma arvasin, et esimene markimis Eestis välja lastakse, on ikka mingi väga eestiteemaline, ma loodan, et need lilled siis esimese margi peal on vähemalt rukkililled. Ei, tegelikult see ei olegi, need ei ole mingisugused lilled, vaid kuna see vabariigi institutsioonide tekkimine oli selline kiire ja pooljuhuslik siis pandi ka see mark trükikojas pool juhuslikest detailidest kokku. Keegi zero-nimeline trükitööline korjas selliseid väikesi trükimustrielement ja koostas sellise väikese sigrimigri klišee, mille peale on siis kirjutatud Eesti Post seal neljas nurgas on öeldud viis kopikat ja siis selline väikene noh, natukene lilli meenutav muster on sinna peale tehtud, nagu ka teistele selle seeria markidele. Ta on selline roosakat, ransikat värvi, temast oli mitu trükki, teda tehti paar miljonit ja haruldane ei ole ta ka tänapäeval. Miks just 100 aastat tagasi margid, Eesti hakkas marke välja andma ja margid meie ellu hakkasid tulema? No postmark on riikluse element ja siin aastaid tagasi näiteks üks tuntud Tallinna Filatalist Ako pärlist lasi välja näiteks raamatu riigi visiitkaart ja nii võibki öelda, et vähemalt tollel ajal oli postmark riigi visiitkaart, selline dokument, mis seda riiki igal pool tutvustas. Aga alguses, kuna ütleme, riik tuli niimoodi äkki ja suure hooga, siis tuli ka selline ajutise välimusega postmark hiljem juba Eesti ennesõja-aegseid, marke kujundasid sellised tuntud kunstnikud ka nagu näiteks Günter, räin dorf ja, ja nii edasi. Jaanus Järs, missugused siis on Eesti kõige väärtuslikumad postmargid? Ahaa. No võib-olla Eesti kõige peal postmargikorje Felatalist korjab selliseid asju, millega saadetakse kirju ja mõnikord on need mingisugused margid, mõnikord on nad mingisugused ümbrikud enam-vähem kõige huvitavamat, eks väärtuslikemateks eesti margiobjektideks takse võib-olla teatud maksjad ämbliktemplitega ümbrikud Rootsi ajast, näiteks siis, kui Eesti pealinn kolis Tartust Pärnusse, koos ülikooliga ja siis ümbrikute peale löödi sellist musta kirja Bernov Bernav ja praegu on need väga haruldased ja no oletame, et ka kallid Kui kallid need huvitav olla võivad? Noh, võib-olla kümnetes tuhandetes, Eesti on siiski väike riik ja siin on väike margiturkkkaa ja Eesti vastmarkide hinnad väga. Sellises mõõtskaalas ei ole nagu eesti maalid seal Konrad Mägi või midagi sellist, nad jäävad ikkagi tuhandetes või kümnetes tuhandetes parimate asjade puhul tavaliselt. Kas ma sain praegu õigesti aru, et ühe margi eest olete te nõus välja käima seal mõni 1000 kuni mõnikümmend 1000 eurot päriselt? No ma ütlen nagu jänese onu onu Remuse juttudest, et mina olen nõrk, mina nii kalleid marke osta ei, ei suuda, praegu hetkel aga, aga kümnetes tuhandetes kindlasti mõni on nõus välja andma hea asjast. Kuulge, mis siis kõige kallim mark teie kogus on? Minu kogus, no võib-olla mõnisada eurot ja see ei ole sugugi vana, Marx, on suhteliselt uus mark aastast 2012 näiteks Eesti postmark. Siin on olemas meil sellised postmargid nagu minu margid, mida saab, mille pildi saab lausa ise kujundada ja aga see margialus, mida kasutati 12. aasta Ta alguses oli selline, kus kroonid trükiti üle eurodeks ja ühte konkreetset väärtust. Üks euro ja 10 senti tehti juhtumisi väga vähe ja nüüd on ta väga hinnas. Ja teil on üks selline olemas, siis jah? Noh, kuna see mark oli ise kujundatav, ise tellitav, siis ma tookord tellisin ta kaks lehte. See tuletab meelde kunagist sumomaadleja Baruto suurt võitu ja ossekiks saamist, kuigi antud juhul see pilt ei ole vist tähtis. Ja me tahtsime teise tellitud lehe fännklubiga kinkida Barutale, aga siis hakkasime selles mõttes kahtlema ja siis maal need margid margilehe rebisin laiali ja siin odavalt oma tuttavatele, aga mõni jäi ikka oma kogusse ka alles. Kuulge, kellega te marki ostate ja müüte ja vahetate, on see siin ainult selline eesti Filatalistidega või käib ikka äriga üle-euroopaliselt? Noh, kuna ma olen tartu Filatalistid asjaajaja ja suhtlen nendega, siis siis ma tean, et tartu Filatalistid näiteks aktiivselt oma kogus markia hankimas käivad umbes vahemikus Venemaast Saksamaani ja mõnikord sõidavad ka noh, kuskile Indoneesiasse või Singapuri või, aga seda rohkem siis näitustele, messidele ja noh, vähem, aga sealjuures on tavaliselt ka margilaadad, kus neid marke ostetakse, müüakse. Härra Järs, mida siis ikkagi jahitakse? Ei, ma küsin ikkagi niimoodi, missugune teie unistuste mark, mida te tõesti enda kogusse tahaksite saada aga no veel ei ole, kas ei ole nii palju raha saanud kokku või lihtsalt liigub turul väga harva? Noh, inimestel on selline iseloom, et nad tahavad ikka kalleid asju odavalt niimoodi, et kui sul on piisavalt teadmisi, siis sa võid minna, noh nagu kalamees läheb kalale ja jahimees läheb jahile, siis margimees läheb margile nii eraldi, kui on selline suur laat ja kirju seltskond, siis ta võib-olla oskab oma mingisuguseid eriteadmisi ära kasutada, et noh, see mark kinni püüda. Nonii, ja mis see mark siis on, mitte kinni püüda. Tahate? Kui oleks, ütleme nii, et kui raha ei ole piiriks siis mis see on? Kui teil on see 80000 eurot käes, kuhu te lähete siis mis te ostate selle eest? See on, tavaliselt öeldakse selle peale, see on huvitav küsimus ja jäägugi ta huvitavaks küsimuseks. Sellepärast et noh, eks minu jutust saavad, kui ma midagi ütleks, eks sellest saavad aru siis. Margikorjajad, aga, aga noh, näiteks kui, kui ma tunneksin ära kuskilt selle mingisuguse huvitava rootsiaegse ümbriku niimoodi, noh, küllap see mulle siis meeldiks. Olime Rootsi all ja noh, siin on olnud isegi selliseid ümbrikuid, mis vähe sellest, et tal on mingi huvitav üllatalistlik märge peal on näiteks saadetud mingisuguse kõrge Rootsi valitsusametniku poolt või siis mingi riia templiga kiri lausa näiteks Karl Karl 12. enda poolt või midagi sellist. Noh, võib-olla see oleks tunnetuslikult väga põnev. Ei, see oleks väga mõne malev diabilatristidest midagi sellist ümbrikuma küll tuleks vaatama ja tahaks teada, missugune see välja näeb. Kuulge, kui populaarne see markide kogumine tänapäeval siis ikkagi on, see tundub nagu väga selline noh, selline iidne hobi, et kõik me kunagi rääkisime, koguti mark, kui aga tänapäeval, kes see mark enam ikka kogub, et tänapäeval on kuidagi see elu nii teiseks läinud. Et kas vastab tõele, et see filantalismi Pilati ristide hulk nagu ikkagi, nagu on vähemuse suunal ja ja te olete haruldased kesta kogutamarke. Haruldased me kindlasti ei ole, sellepärast et filateelia on kahtlemata demokraatlik hobimargikorjajaid on kindlasti rohkem kui maalide korjaja korje teatavatel põhjustel, aga noh, markide korjamine, seos dubkirjade saatmise ja kirjamarkide trükkimisega ja kui me vaatame kirjamarketi tiraaž, siis tõepoolest, kui Eesti 91. aastal oma posti taastas, siis markide tiraažid olid seal kuskil sadades tuhandetes, siis mõni aasta tagasi sellise huvitava pilt, margi tiraaž oli 50000 ja praegu on sellise huvitava pilt margi tiraaž 25000, mida te enam-vähem vabalt saate kuskilt kuskilt osta või tellida. Nii et siin on näha jah, seda, seda vähenemisteks sõltub postkontoritest postisüsteemist, kõigest sellest. Miks te kukute marke 10.-st eluaastast saadik terve elu härra järjes? Ühest küljest mingil hetkel nad tundusid huvitavad, aga teisest küljest on vajaga selliseid innustavaid inimesi ja minu jaoks oli see härra Henno Sepp Pärnust. Seal oli antud vist kunagine Vikerkaare kohvik tema ja noorte käsutusse ja tema oli selline aus ja õiglane mees, kes ainult ei püüdnud laste arvelt kasu lõigata, vaid võimalusel andis neile odava hinnaga noh, võib-olla midagi marke või midagi sellist ja, ja kahtlemata andis teadmisi ja infot ja kõike sellist asja. Nii et tervitused Hanna Sepale Pärnusse, praegu ta, ta on meie hulgas. Te kindlasti mäletate oma esimest marki ja raha, mida te sellest pidite välja käima? Kindlasti ma seda ei mäleta, et olid sellised mingisugused vanad margialbumid, kus olid sellised pisikesed seal mingisuguste vappide või portredega margikesed sigrimigri, aga ma mäletan, väga huvitav oli avastada mingisuguseid selliseid riike nagu Tšerna koora või, või midagi sellist, et noh, praegu on uuesti tekkinud ka Montenegro ja selline, aga aga selline põnev maailma avastamise efekt oli, oli kindlasti need olid mingid vanad pisikesed margid, mida oli põnev uurida. Kui palju Eestis selle 100 aasta jooksul marki ilmunud on? Oskate öelda? Sõjaeelse Eesti kohta oskan öelda hetkel küll, üsna täpselt, on olemas erinevad nimekirjad, erinevad kataloogid ja levinuma saksa kataloogi, Michaeli järgi on neid põhimar sõjaeelseid 164 või 160 564 Eesti vabariigi omad ja üks mar ka ENSV oma. Aga kuna markidel on mitmesuguseid erimaid, kus pilt võib olla sama, aga mis erinevad kas hammaste või paberi või millegi poolest, siis siis teise nimekirja järgi last enne sõda Eestis välja 210 postmarki. Aga uues Eestis need margid, mis on tulnud sinna juurde ja kui me arvame nüüd nii vana Eesti kui ka uuesti margid, kui siis võime saada kuskile umbes 900 kanti, nii et noh, Patriot peaks siis need kokku korjama. Ja paljudel neist olemas on. Noh igaükskõik ei korja näiteks, minul ei olegi noh, mul on olnud, aga mul hetkel ei ole vanade Eesti markide kogu mina näiteks koriangi sellist veidrat asja nagu Eesti isekujundatud postmarke, mida hakati tegema alles 2006. aastal. Noh, teisi asju ka, aga see on nagu selline värvikam kogu, näiteks. Ja, ja kui suurte ja kogu siis on mitu marki, te olete sinna sinna jõudnud panna? No täpselt, ma ei oska öelda, seal võib-olla võib-olla kuskil 1500 postmark aga selle paariteist aasta jooksul erinevaid tellimisnumbreid on minu margil juba kuskile 10000 kanti, kuigi osa pilte korduvad niimoodi. Võib-olla see number nii suur ei ole. Et ma võin elu lõpuni, näid minu marke veel taga otsida, kui neid kuskilt välja tuleb, niimoodi, et nende kohta mingit täpset nimekirja ei olegi olemas. Kuulge, härra Jaanus Järs, kui ma küsin, et kui suur rahahunnik teil selle kogu all on või kui palju teie kogu väärt on, siis mis see number on? Ei ole väga-väga suur niimoodi, et mõni 1000 sinna, mõni 1000 tänna. Igal juhul Konrad Mägi maali sellest ei saa. Te olete väga tore, härra Jaanus Järs on suur rõõm olnud täna hommikul teiega kõnelda. No palju õnne veel kord siis Eesti Post pargile. Nii tervitame siis Eesti viiekopikalist lillemustriga marki ja ma rüüpab lonksu vett, siis praegu selle jaoks Me teeme nii, aitäh teile selle tänahommikuse jutuajamise eest ja ja ilusat laupäeva jätku, ma loodan, et sinna v kõrvale te lubate endale ikkagi ühe väikse tüki torti ka. Õhtul õhtul ära aitäh veel kord head laupäeva read laupäeval.