Soome suomen. Ta ei ole ka veel advokaadina saada. Tere õhtust, head kuulajad, on esimene november ja me alustame vikerraadioajaloos üsna tavatut saadete sarja. Põhjanaabrid soomlased tähistavad sel aastal oma sajandat sünnipäeva, kuuendal detsembril see kätte jõuab. Meiega kohtume esimese novembri ja kuuenda detsembri vahel kuue erineva inimesega, kes on seotud nii eesti kui Soomega, kelle jaoks Soome laht ei ole olnud lahutav, vaid ühendav tegur ja kes kindlasti räägivad meile põnevaid lugusid sellest, kuidas eestlus ja soomlus on viimaste aastakümnete jooksul omavahel põimunud. Aga ka lugusid muusikas, ehk nad on kõik välja valinud oma lemmikmuusikat või vähemalt sellist muusikat, mis nende jaoks Eesti ja Soome sidet kuidagi sümboliseerib. Meie esimene külaline täna õhtul siin stuudios on Mikko Savico, tere õhtust. Tere õhtust. Mikko on kaua aega turismitööd teinud ja ajakirjandustööd teinud turismispetsialist. Mikko nimi on kindlasti tuttav paljudele, kes on üle Soome lahe laevadega liikudes paranenud kaasa sellise ajalehe nägu voodikaid selle soomekeelses versioonis. Mikko nimi on eriti tihedalt esinenud, et olid ka ju päris kaua aega selle peatoimetaja. No 11 aastat ja keegi veel ei ole nii kaua voolud. Alustasime algusest. Kuidas sa üleüldse sattusid väikesesse lõunapoolsesse Vabariiki nimega Eesti, samal ajal kui Soomes, ometi on ju turismieksperdil samuti päris palju töö ja mängumaad. Aasta oli 94 ja tegelikult Soomes olenevalt minu endise tööandja suur murrang, seal juhtus igasuguseid asju. Ja üks inimene juba sellest organisatsioonist Eestisse kolinud Jürjo vananen ja oli siis just alustanud Mudeli Viru juhatajana. Ja Jüri oli olnud minu arust poolteist kuud vana tuttavat tervitama ja ja siis läks nagu jutt peale, et et mis nüüd võimalik sind teha ja ja alguses ma olen konsultant ja, ja nagu ma ütlesin, et seal ainult konsultandid, põrgu ma tegin plaane, mis me siis hiljem ka teostas ja lõpptulemus oli see, et ma tegin, need, plaanite just täitus ja need plaanid, mis ma olen teinud ja ja saime, saime sellelt osad ehk Viru hotelli restoranid poole nagu selle tulemuse miinusest plussile. Ja no ma võin süüdistada ürje vananenud, kelle ma just kohtusi eelen, Soomasse temal ei söödeta, ma tulin siia. Ja kuna veeres siis juhtusedasamas majast ma mitte maja töötajad teda lihtsalt samas ma leidsin praegusel abikaasa ja sellele teele, et ma siin olen. See on alati tee, mis on võib-olla üks kõige Õlsamatest teedest, mis inimesi üle lahe ühele või teisele poole viivad. Aga siiski ei ole niimoodi, et sina oleksid jäänud soome keele peale ja abikaasa oleks pidanud sinu emakeelega kohanema, vaid sa oled ära õppinud eesti keele. Kuidas sujub? Mul oli selge, et kui ma jään Eestisse ja, või jään lihtsalt selle projekti lõpuni tegema, virus on ainus võimalus losoolse eeter, nopin eesti keeles oskan seletada inimestele neid asju, mis on vaja teha ja mis need muutused ja kõik, et need protsessid, mis läbi viidi, oleks võtnud aega aastaid, oleks õpetanud inimestele selle protsessi üleviimise kontrolle ja kõik nii edasi, et parem, et ma tegin selle oma selle professionaalsuse kaudu ja nii, et hoopis võimalikult kiiresti eesti keele. Sellel ajal sinule pale soomlasi, kes praeguselgi hetkel oma äri gaasin, et oleme seal laua ümber ja Päris päris hea ja, ja ütleme mingi pool aastat, et ma hakkasin aru saama näiteks sellest, mis räägitakse televiisoris või, või mis on ajalehtede peale jah. Aga see jääb nagu ütlema, et ma olen tõesti õnnelik selles, et kodusoo ja eesti keele õpetaja, kes parandab küll veelgi 20 aasta pärast 94. aasta oli tegelikult kirev Eestis, siia tuli igasuguseid soomlasi, meenutame siin kas või skandaalset ärimeest, kardan hammeriti ja ja siin oli igasuguseid karvaseid ja sulelisi. Millise pilguga sa vaatasid neid kaasmaalasi, kes siin Eestis tegutsesin, tan Hammer tõesti aastal 94. Me teeme teistest parem, mitte midagi ja midagi, aga vaatasin, mis peaaegu nagu dingo soenguga mees, kes jookseb paarest täis, jätab muud maksma hoone ja see, et aga eks tutvusin temagi ka sellel ajal, aga see, et sellel ajal tõstis kriminaal nagu grupp, mis nagu Soomest siia tuli, need, need, ma ei ütle, et täname täitsa nest hullu materjalid, vot see, et oli üks spetsialist, kes käis tegemas nagu sellest turvaRabordid viru nagu sellist toimingut tõsta ja mis seal on, mis, millised kliendid ja, ja niimoodi liinine temalegi endine mingi kriminaalpolitsei ütles, et kolm päeva läks ja siis tema juba teati, et hoonetes ütles kõik vanad kliendid oli juba Tallinnas. Ja tõesti see aeg oli nii, et, et informatsioon ei läinud üle Soome lahe, nii nagu nad on juttu olnud, et ühe päeva jooksul sa saad kas maksuametil või teiste ametnikud teadet kohe kätte. Aga 94. aasta oli ka see aeg, kui Eestis aastas keskmiselt tapeti vist inimene päevas 365 mõrva ühe aasta kohta ja need ei olnud sugugi needsamad kriminaalid, kes olid Soomest tulnud, vaid siin möllas erinevaid maffiagrupeeringuid ja politsei oli nendega püsti hädas ja Vabaduse väljakul plahvatasid pommid ja nii edasi. Kas sul kunagi hirme ei olnud või sellist tunnet, et kuhu ma nüüd olen sattunud võtavad need õnneks ma nii hästi seda eesti eesti keelt ei osanud, nagu ajalehtedest praktiseerima. Hiljem ma olen mõelnud, jah. Ta imelik mulle ei, tõesti ei juhtunud mitte midagi. Üks selline nagu hea anekdoot sellest ajast hooned Viru praeguselgi hetkel Amy koha nimel töötavad. Seal oli seal garderoobis soli relavat. Värav, et kus nagu tuli kohe teade, et ilvesel on midagi rohkem nagu proteesid. Ja see, et sellel ajal oli kuidagi nagu inimeste arvus normal relvad kaasas, kui sa lähed restorani ja, ja see, see oli üks selline, mis nüüd nagu Alex hiljem alandavat meede, et imelik, et mul midagi juhtuma. Et üks üks Soome, Soome mees, sai surma sellel ajal just sellised mõttetu nagu nagu alluma käitumise kaudu, et, et seda, seda juhtus küll. Kuidas aastatega see siia saabuvate soomlaste profiil on muutunud, samal ajal kui eestlased, kes üheksakümnendatel aastatel Soomesid ühel või teisel põhjusel läksid, nemad pidid mõtlema selle peale, et ikkagi mingi stereotüüp neist, kui võimalikest prostituutidest või kurjategijatest elab, aga samas soomlased pidid silmitsi seisma sellega, et nemad on kõik vodkaturistid või, või lihtsalt muidu lärmavad ja laaberdajad või, või siis äärmisel juhul rahamehed, kes tulevad oma oma rahaga siin laiama, aga aastatega on, see profilmutab hoone ja seda on uuritud ka ta tõesti siis kujuri piirid kinni, noh, enam-vähem niimoodi ainult Georg Otsa liikus siin ja ja Eesti iseseisvus oli eestlastele selline. Üldiselt positiivne nagu arusaamine Soome aastal, et on mingi imelik rahvas. Aga siis tõesti 94, üheksa piisavalt, millal sa oled, tehti see üks uurimus siis oli põhiliselt kõik olid vist need iseloomustused, mis soomlastele ja see oli näha, näha ka nagu igal pool, et nagu üks mees, ma mäletan, ütles ükskord tänaval, et soomlased ei ole nii head-paremat kui venelased. Et need olid nagu selline, mingi mingi nagu ei niin oleks nagu vaja siia tuua. Aga see, et sellel ajal ajas siis soomlastel käitumine oli ka seoses sellega, et Soomes, nii nagu nüüdki veel ana seda alkoholiseaduste ja nende kaudu nagu inimeste käitumist pannakse nagu sirged, nagu piiriteeridele piiratakse. Ja see oli näha, et kuna inimesed ei saanud viia, kui kas see oli veel seda aega, kui savi ja minu arust 600 väikest purki õlut korraga ja hitler viina ja niimoodi inimestele lihtsalt tõmbast lina siin täis, soised, odavad ja siis oli viimse vereringes? Jah, jah, ja see, ja seda oli, ma mäletan, et esimesi kordi et oli väga piinlik, vahel oli vaadata seda, kuidas Lailosnenu soomlasel läks ta seal. Nii noored kui vanad oli täitsa nagu umbes noh, seda on ka näha, aga väga harva. Et praegusel hetkel me veel rohkem ei liigu siin siin üle Soome lahe edasi-tagasi ja et see on kadunud sellepärast et need ei ole lihtsalt midagi piirangud teistes öeldakse Soome riik paneb, paneb piirangud, tegelikult Euroopa Liit paneb, et inimene saab ainult 240 liitrit korraga, Vi alkoholi, see, seda minu minu arust, kui need, kes tõesti millegipärast ostavad suurel määral seda, seda algavad. Aga muutmuutused on olnud ja see, et ta tõesti on kasvanud huvitaval viisil ja tõesti kasvanud sellest hoolimata, et ma olen kuulnud kogu aeg-ajalt et Soome, Soome turismi langeb üks päev, aga aga siiamaani on kasvuolud. Me oleme kokku leppinud saatesarja külalistega, et iga külaline saab valida teatud arvu lugusid, mida me oma saates ka ette mängime ja külalised siis räägivad nende muusikapaladega seoses mingi loo. Mikko, kuulame vahepeal muusikat, mida sa kõige esimeseks tahaksid kuulajateni tuua? Ta oli huvitav oleks üks terves maailmas üks rohkeim soomepäraseid kuuldud laule ehk iievam polka. Ja ka nüüd ma tahaksin selle, et seda mängiks odava jov Peterburist Vene ansambel. Kuna mul on päris head mälestused, on Viljandi folgil, kus ma olen natuke ainult 19 korda järjest ja odava joojuks lemmikansamblit, väljaspoole Eestit. Ja tõesti, need mängivad Soome palka, mis, mis on nende kontserdil iga kord viimane lugu. Selge, kuulame ära ja vaatame, kas, Eestlased ka seda lugu kuulates ära tunnevad tuttavad noodid. Jõhvikad. Nii kõlas siis polka. Mikko Saviku on meie tänase saate külaline saatesarjas, mis on pühendatud Soome 100.-le sünnipäevale. Mika kui ma ütlesin, et sa oled turismiekspert, siis ma selles mõttes rõhutasin seda täiesti teadlikult. Turism on sulle alati hästi südamelähedane teema olnud. Soome turism Eestis on oluline ja sa oled rääkinud sellest rohkematel foorumitel ja kauem ja innukamalt kui paljud teised. Samas mitte võib-olla sellist keelt või, või võib-olla su sõnum ei ole ikkagi kõigini Eestis veel piisavalt jõudnud. Üks sinu lemmikteesidest on see, et Soome turism on Eesti jaoks tegelikult palju olulisem, kui eestlased sellest tihtipeale aru saavad, sest see toob märkimisväärse osa Eesti rahvuslikust kogutoodangust. Ja see, et siis ta ei ole neid numbreid leiutanud. Soome külastavad keskus ehk statistikaamet on kokku löönud numbrit kui balla, soomlased kasutavad raha laevatele ja, ja, ja siis Eestis ja see on kokku natukene alla miljardi aastaseks miljardi juurde. Ehk see tähendab, et seal on rohkem kui Eesti põllumajandustoodang ja see on üks kümnendik Eesti riigieelarvest ja ja see, et ma olen siin ka aastaid rääkinud seda, et põllumajandusminister ja seal on 250 ametnikku. Ja siis, sellel ajal, kui ma hakkasin rääkima seda oli kaks inimest, kes Soome turismiga tegelaspraegusele hetkele seisuga ei olnud kedagi. See on üsna värske uudis, tegelikult EAS just hiljuti otsustas lõpetada Soomes turismi edendamisse punkti tegevuse. Ma ei tea, millal need otsustas, aga suvel tuli nagu välja ja selles ei ole veel kinnitatud sellel sügisel. Ja mina ei räägi seda sellepärast, et ma olen soomaal on see, et kuna ma olen selle äriga väga kaua tegelenud, mane siin sellise vea. Et unustatakse üks marketingi üks põhi nagu mõtteid. Sa saad kõigi parima tulemuse, müüd sellele, kes kostab juba. Keeraksin teistpidi praegusele hetkele mõned numbrid näitavad, et äkki sa saad kõige halvema tulemuse, kusa keeras selja sellele suurele turule. Võime öelda niimoodi, et et viis protsenti, 10 protsenti, et ei ole midagi, aga see ta, Soomaste selle osakaal on nii suur, et 10 protsenti vähemalt 100 miljonit, 100 miljonit eurot toonaseid, nii suur number, et keegi nagu sa arugi sellest, et mida sellega võiks osta, aga see, et kui pannakse näiteks Eesti keskmine palak see tähendab, et tsoon umbes need personalikuludega neelne, umbes 5000 inimese aasta Paavat. Kui nüüd Eesti otsustajad arvavad nii, et võime riskida sellega, et ta 5000 inimest jääb töötuks see on enne nende Os teine 100 miljonit, on see summa, mis arvatakse lõdvaks alkoholist saada. Aga kui Soomalases käivadki Lätis nagu. Ei no on on see, et, et kui keegi tõsiselt mõtle turismi peale ja jäi, tegeles sellega, ei saa sellest aru. Võib-olla kurvad nagu sündmused, mis siin tuleb. Ja kui meil ei ole sellele aastaid mõelnud, et see ei ole mingi sele nagu üheaastane protsess või seda, seda nagu tehakse midagi nagu kiiresti ühele teisele suunal. Vaid küsimus on lihtsalt selles, et Eestisse ideerindus vaatkonnast konna suhtes seene ei arva ta hästi. Kõigis halvim amet, mis võib-olla mingi marketi kassapidaja ja, ja siis siis sama, samas nagu see arvestus on ka restoranid ja hotellid. Need tegijad. Ja väga suureks probleemiks on see, et Eestis pole koolitust selle selle eriala juhtimises. Ei ole ole nagu oma oma koolitust. Et mõned on käinud Soomes või mujal maailmas, aga see, et sellest ei piisa, rääkides sellest, siis millega sa seletad nii vähest tähelepanu Soome turule, kas seda peetakse enesestmõistetavaks, et soomlased on tulnud kogu aeg, nad nagunii tulevad ja ja piisab sellest, kui meie hinnatase on natukene madalam kui Soomes ja kõik toimib automaatselt või on see lihtsalt lühinägelik suhtumine, et ei mõelda üldse millegi peale seda ja tõesti see, et, et sellest on mingi kümmekond aastat tagasi, ma mäletan, veel oli suur per kirja sommid tulevad niikuinii minema, et olen isegi kogemus. Kui ma tulen nädalavahetusele Helsingist Tallinnasse. Ma maksan peaaegu sama hinnangu, ma plaheksi samal ajal üheksa Lõuna-Hispaaniasse lennukiga. Ja eestlased kindlasti teavad ka, et Lõuna-Hispaanias on, on mitmeid, asjahinnad on veel odavamad ja seal on suve vähemalt. Et kui inimesed hakkavad kaaluma selliseid asju, et kasvatab nelja tunni lennu lennu Hispaaniasse ja, ja, ja on seal nädala või kaks. Või siis tuleb Eestisse Osama temperatuur ja, ja see, see süsteeme, mis siin toimub, teeninduses, nii hakkab ka kuidagi nagu kama, kuna soome keele oskus on kadunud. See on üks selline päris ohtlik asi. Minuvanused noored nagu ma ei tea, kes on nagu üle 50 aastaseid nii tavaliselt Soovasse ei oskagi midagi muud keelt nagu oma oma keele ja võib-olla siis selle murraku, mis, kust on pärit. Ja see tähendab seda, et jäädhüümeta et siin on see teine, teine tark lause marketingis, vaata, sa saad müüa ainult selle keelega, mida klient räägib. Sa võid osta ükskõik mille keelega. Aga see, et kui sa tahad teha lisamüüki ja just sellise lisamüügi või klienditeeninduse tase ja need, need nende asjad Eestis nii vajaks küll minu arust varemat koolitust kui praegusel hetkel. Et see üldine suhtumine tõesti teenindusvaldkonda turismi on päris nagu leige. Ja kus siin on veel? Räägime turismist üldiselt, et riigikogu, see iga viie aasta pärast minu arust tehtud turismiplaanid Misso tehakse strateegia turismist, arest, Radegija Eskele, liinin seal, ainus turist doose, kes sööbib Hodelis ja tegelikult praegusel hetkel hotellis ööbivad, soomlaste päevad on ainult kolmandik soomlaste päeva Torres, minu päris suur. Ja ta siis on, et need inimesed, kes, kus nad on need ülejäänud soomlased minu ja, ja sinu sinu juures külas siis omas korteris IRL-i näiteks Tallinnasse ninarbiir, tee nagu need voodikohad on mingi minu arust mingi kaheksa. Et, et siin on väga palju, turg on muutunud ja, ja tõesti, see tasin, ei tihti saada aru, milles küsimus oli mitu stereotüüpi, mis kestsid veel üheksakümnendatel aastatel ja ja tegelikult ka selle aastasaja alguses noh, näiteks, et soomlane tuleb ainult alkoholi järele, et ta tuleb siia ainult lõbutsema, Tallinnast kaugemale üldse ei lähegi ükski nendest stereotüüpidest tegelikult ei vasta enam tõele. Kas üldse saab rääkida mingist soome turistiprofiilist, kas on üldse enam mingit tühist profiili? Keskmist inimest ei ole olemas, nagu öeldakse, aga niimoodi võime panna nagu kokku, seal on erinevad. Peale külastuskeskuse, kes need firmad näitas, ju uurivad, on see, et ta tüüpiline Soome turist on keskealine naine. Naised käivad päris palju siin ja noh, see osakaal, et on mingid 52 54 või midagi ja teine asi on see, et viimasel ajal on muutunud see, et enne oli nii, et tüüpiliselt üle 35 aastased olid need, kes siin rohkemgi. Aga nüüd on selge, et arvatavasti tänu Darling Music riigile ja, ja Weekend festivalil Pärnus ja nende nendele on noored hakanud Eestis enam enama nagu rohkem käima. Samal ajal just vanema generatsiooni, see ei ole nagu kuskile kadunud. Aga ma kardan, tänu just sellele, et soome keele oskaja ise läinud soome nagu räägitaks ei ole enam sellised nagu mõnusaid kohti, kus sa soome keeles ka teenindust. Ja nagu see üks minu anekdoote, mis vastab tõele ta kui eestlased, ei aru saa seda, soomlased tahaks hele Darrastik kohvi, mida soomlased joovad 80 Rosendid. Et mis me räägime teenindusest, et eestlased ütlevad, et selliste Lurje jook, keegi, aga kui soomlased 80 protsenti Jaapani, kas nendele ei voiks müüa, teha ärrisega Kuldse hele terroristi kohvis on kusjuures kofeiini veel rohkem kui selles keskmise või tumedama. Seda ka, ja olles ise Soomes elatud paari aastakümne poolt ära rikutud, valin ma alati võimalikult Helena ristiga kohvi. Aga nüüd me oleme praeguse saate osa jooksul osutanud päris mitmele probleemile, kas seal on võimalik niimoodi punktide kaupa välja tuua, et mida siis nagu tuleks teisiti teha reaalselt, et olukord muutuks? No ma olen seda aastate jooksul tihti ja kuidas, ütleme ma ei taha kõlvata midagi, abad teada ka see, et niikaua kui Eesti on selline mehelik ühiskond, kus on tähtis, on kilovatid ja, ja, ja eurot ja protsendid ja muud ja ei, ei nagu ma ei karda seda, et neid maailma muutub kogu aeg üha rohkem ja rohkem teenindusühiskonnaks. Ei juhtu mitte midagi. See, et niikaua kui Eesti valitsuses on alla pooled nats ministreid nüüd esimene sammu juba vanas president, aga sellest ei veel piisa. Ja niikaua, kui ei ole riigikoolitust riigi nagu puhata, nagu väärtustada seda teenindus alaseni jooda enam. Mul on selline tunne, ma olen sellest rääkinud SIIN VÄGA palju ja mitmel nagu kohtadele ja ja lõpptulemus on seisatada sellena sõbralikke noogutus ja, ja keegi ei kuule, kuule seda tõsised. Ma ei tea näiteks eestist kedagi nimekat poolitiga tegelast, kes oleks rääkinud kordagi turismist teenindussaladust ja seda peetakse enesestmõistetavaks, aga mida need naised päästaksid, et kas naised oskaksid kuidagi pehmeid väärtusi rohkem hinnata ja ja tuua muudki kui, kui sellist külmalt mõõdetavat dimensiooni, seda küll, aga see, et, et siis tehtaks sellega, kuidas seda natukene vägivaldselt. Niisiis läheks vähemalt need mehed, kes arvavad ainult nagu raha ja muu peale hakkaks kas või midagi midagi muud muud tegema füüsilist tööd või midagi. Meil siin Eestis on üks hea näide, kes said, et volikokku ka tagasi, et kes ei suuda nagu omast sellest võimustaja vallas, nagu loom. Nii ta kipub olema, kuulame meele kergenduseks vahele muusikat, millega Mikomeid järgmiseks rõõmustada. Marvaatavaksota see, et nad selle vanuse mõttes sata, kurdane, noorus, kullane, noorus, mis on tegelikult need Soomel neid lugusid, mis on tulnud tulnud üle Soome lahe ja ja kuna küsimus on Valses, mis, mis ei ole nii tüüpiline soome valasse, natukene kiirem nagu Kukerpillimehed on rääkinud, kui nähakse esimest korda Soome, keegi tuli ütlema, et olen kiire valssi siis alles hiljem sain aru, et Soome vallas Soomaailma aeglasem siin vahel on see tavaline varssa eesti kiireima. Nii et tuleb oma valsi mängimise oskus alati häälestada õigeks üle Soome lahe sõites kuulame ära kulda, noorus ja kullane noorus ja siis räägime natukene põhjalikumalt sellest, et miks me Mikuga ka muusikast täna räägime. Pika savika on meil stuudios ja jätkub saade, mis on esimene saade sarjast, mis on pühendatud Soome 100.-le, sünnipäevale, aga Soome 100. sünnipäeva puhul on Mikko ette võtnud ka ühe huvitava projekti, mis on otsapidi seotud ka Eesti 100. sünnipäevaga. Mõlemad siin lähestikku juhtuvad Soomes kuuendal detsembril Eestis 24. veebruaril ja sa oled otsustanud ühte raamatusse koguda laulud, mis on meile ühised, tihtipeale isegi nii, et me ise ei tea seda. Jah. Vahe tuli selle proži ajal meelde, et miks pidi suu lahti teha, aga see, et päris huvitav on olnud senine ase läks aastaid tagasi juba nagu liikuma, ma tegin sellest jutusarja ühiselt lauluta. Ja sealt ma tõin, mingi oli 20 need lugusid, ma hakkasin mõtlema need hiljem, aga, ja, ja hakkasin aru saama, kuhu räägiti 100 sedajad 100 toda Te, arvate, et vähemalt 100 sellest, mis me arvame, et meie omad laulud ja mõlemal pool ja nii juhtuski. Et ühtlasi saatkonna naistele, kes elad, praegusel hetkel on Hannele Valgevene ja meie leelist nõus, siis pressinõunik ja, ja, ja ker stsenaariume, kas suursaadik keda ma tean, et ta laulu inimesed ka? Ja lõpptulemus oli see, et otsustasime, et mina, mina korjan kokku neid lugusid ja teete natukene seletusi ja teeme selle seal raamatu ja ja, ja tõesti neid lugusid ei ole sadam vähemalt 250 nimekirjas praegusel hetkel. Ja seal oli siis oli võimalik valida, mis need kriteeriumid nende lugude valikul sul on olnud, kas nad peavad olema mõlemas keeles lauldud või peab olema meloodia, mis on mõlemas riigis tuttav või meloodia, mis seal sündinud ühes riigis ja teises riigis võib-olla natukene tundmatum või see, see oli ostetud meloria on nagu sama ütlete, sõnad võib-olla täielikult erinevad. Ja tõesti see, et tervesse lai hulk, mida onu lastel laulatust, kirikule, ootest rahvalaulud tõsta ja löögilauludes popmuusikasse ütleme niimoodi. Ja veel nii et need on umbes sellest ajast, kui nad laulusid on, on kuidagi nagu võimalik leida 1800 need esimest aastat. Ta on nagu mõned rahva rahvapärased, laulud ja rahvahümnid, mis on nii kassoritel Eesti või Soome oma oma, need rohkem kune nagu siia siiamaani. Ja tõesti, seal on nii ja naa, on viis, voib olla maaemad kas on idalihast või kuskilt mujalt, see võib olla mingi rahvaviis võib-olla Soome või Eesti helilooja tehtud ja rohkem muidugi seenest minut taustast nagu sõltub see, et, et need on need, mis on nagu soomes olud tundub lihtsalt mul on siin vastu, et ahaa, see on ka eesti keeles. Ja, aga hea näide sellest, et mis nüüd see seekord ei mängida, on Georg Malmsteni lauldud hülijate väidi ehk selline päris kurb lugu, lugu naisest, kes üksinda lapsega on ja natuke gene, kuidas, ütleme, hästi toob Soome sellise melanhoolia nagu sellise laulu, mida Eestis tuntakse nimega raha paneb rattad käima, mis reibas reibas laulu ja, ja, ja tegelikult arvatakse, et täitsa lugu. Tegelikult see on Poola rahvaviis, millel on tehtud lastelaulu Poolas ka. No siin Läänemere nagu kultuuri nagu laise põld tuleb nagu seeni arvates meremehed, on need need lugusid siia toonud? Kõige tuntum laul, mis on mõlemal pool sama viisiga ja erinevate sõnadega on muidugi hümn mis on Soomel ja Eestil ühine, aga kas sul on tulnud üllatusena see, kui palju neid laule on? Jah, see, et, et tegelikult ma hakkasin nagu neid asju nagu otsima päris nagu võimalikult igalt poolt ja, ja, ja mis mind üllatas, oli positiivselt üllatas, oli Heldur Karmo toodangust tehtud internetilehekülg. Ma olen mitu korda imestunud, kui head sõnad ja kui hästi on tihti ka tema neid tõlkinud soome keelest ja, ja see, et sisu on üks ühele ja korralikult teksti ja need et see palju huvitavat ase jõdulesin. Ja ma loodan, et me saame selle selle asja lõpule ja, ja siis see kõik 100 laulud, mida on võimatu siin nagu rääkida, mis seal kõik oli. Aga on sul äkki tuua mõni näide kõige ootamatumatest lauludest, mille puhul ei teagi, et ohoo, et selline asi ka üks selline vara ja aga see ei ole siis, kui ma tegin, juttusid sinna lehte, oli Soome koolid, lõpetavad kevad virsse ja noh, see, see, see kirikulaulu, mis on, kujutad sa ütleme, et kui on usuinimene või mitte, nende jääb selle, selle laulukooliaastale seoneta see soonigakordse, see olemas ja siis ma hakkasin otsima seda ja küsisin siini ja, ja tõesti praegunegi Soome selle koguduse, kirikuõpetaja Hannale Päivi oli abiks tema, viimati siis leidis ühe Eesti inimese, kes teadis seda seda ja, ja see, et no enam-vähem samad sõnad ka on olemas. Aga see siin on nüüd hea näide, kuidas Soome kultuuri üks kirikulaul on nii tugevalt, Eestis oli tõesti kellelegi ühe teadmise kaudu tuli kätte seas. Aga need huvitavad juhtumeid oli see, sellega ma tegelesin ka juba aastaid tagasi oli see päikese lapsed filmi tunnusmeloodia, mis tegelikult ei ole ainult sellest nagu huvitavate soon, eesti filmi lugu, mida eestlased ei tea ja Soomes väga populaarne pulma viis. Vaat see, et nüüd on olemas vähemalt erinevaid teooriaid, kes need sõnad on üldse teinud. Et kui midagi asja hakkab nagu tõesti, nagu uurimanevad tullagi, et see, mis on kuskil ühes arhiivis, son öelda, nendes ei, oledki ta teises jälle nagu tõstatud. Neto on olnud selliseid, mis nagu pidanud mitu korda vahele, nagu vaatama, kuulame ära, sul on kaasas mälupulgal üks üsna tavatu salvestis just nimelt sellest samast loost. Nii küsimus selle filmi terve muusika, helilooja Georg mammuste kes laulab eesti keeles seda laulu. Ja ma ei ole kuulnud, et ükski eestlane oleks seda kuskil lindistanud või plaadile laulnud. Tõesti, sinna laulus on ainult üks saarlane Soome keeles selle kaks salmi tehtud ja, ja seda, seda laulavad näiteks Tapio raudvara ja, ja, ja resi lampe ja moned ooperilauljad. Aga see teema? Eks see ongi selline tüüpiline soome laulma, nagu minu kasutütar ütleb, et ta soome pulmalauda nagu eesti matuselaule. Tallinn on päris hästi öeldud, aga rääkides ooperilauljatest, siis tegelikult eesti operetilaulja on Soomes tuntud estraadilaulja ehk Soome üks kõige tuntumaid eestlasi on Georg Ots olnud läbi aegade ja Saaremaa valss. Ma julgeksin öelda, et soomlaste jaoks on palju tähenduslikum lugu, kui ta eestlaste jaoks on, millega Georg Otsa fenomeni seletada, et tuleb võõramaalane Veld hoopis teistsugusest süsteemist ja korraga võlub soomlaste südamed ja mitte ainult oma eluajal, vaid ka veel tükk aega pärast seda. Selline tunne, et kuidagi mäletan veel seda aega, kui sarma vastase nagu tuli, tuli nii Soome, et ma midagi sellest aastatki aastaski, midagi mäletan, on see, et mida kodus vaja, nagu räägiti, sa oled kuidagi nagu oma inimene. Et New York otsulate nagu midagi nagu eestlane või välismaalane, vaat see oli nagu oot, ei hästi vastu. Ja see huvitav just, et kuidas tema laulab soome keeles, kuskilt ei ole kuidagi jätta, tema, tema on kuskilt mujalt pärit ja tõesti sellest Georg Malmstenist reisijat New Yorgist. Nii, tema ema oli venelane ja isa oli rootslane, et eks soomlased on vähemalt seal muusikas väga hästi nagu välismaalased vastu võtnud. Sallivad jah, see, et kui hea muusikana siis sobib. Ja peale selle tegelikult, kui mõelda nüüd Saaremaa peale, siis see võiks olla täpselt ka mingi soome kohanimi, et ta ei ole ka kohanemine, et kui ta oleks mingi poola kohanimi, siis tõenäoliselt oleks teda palju raskem hääldada ja omaks võtta. No Georg Otsa teisi ka neid laulusid, mida näiteks Rauno lehti nendegi temale, et ja neil läks Soomasse hästi peale, sellel ajal ja veelgi need rohud tuleme, saate lõpetuseks natukene üldisemate teemade juurde tagasi. Soome ja Eesti sillast on räägitud hästi kujundlikult. Aga ometi see sild tänaseks on juba ütleme, peaaegu materialiseerunud tunnelit meil veel ei ole, silda ka päriselt mitte, aga meil käib tohutult palju laevu. Kahe tunniga on võimalik hoolimata jääoludest hoolimata aastaajast pääseda Tallinna kesklinnast peaaegu Helsingi kesklinna. Kuidas sa näed Eesti ja Soome suhete tulevikku, millisena sa seda vaata? Väga keeruline vastata, sellepärast et kui ma mõtlen seda niipidi ka, võib-olla eestlased on koledad Soome. Ja see, et kui kiiresti eestlased sulanduvad sinna Soome ja samal moel ma arvan, et siin on soomlastele, kes siin Eestis Soone sulanduvad samamoodi. Ja kui ma mäletan, kuskil on uuritudki seda, et eestlased on kiiremini Soome Soome ühiskonda sulanduvad. Et kas on küsimus siis tulevikku, see on selline ühised isamaad või, või, või ühine ühine kultuur. Aga muusika suhtes, need, mis, mis ma olen palju rääkinud siin seda liikumist, nii palju enam Tullu käivana puhul, nõukogude ajal oli sädelust sillalt laia muud muud, mis, mis seda, seda nagu edendas, aga aga see huvitaval viisil Soomes, kui on neid seltse, Tuglase seltsi ja muude, nii, eestlased on tulnud sinna siin Eestis nagu kaas. Ja no Eestis need selliseid seltse pole olnudki, niimoodi, et ja eestlased ei seda tühistada, arvatavasti ei ole harjunud tegema, aga eestlased duple, topi others Sooms Soomest. Et midagi, midagi seal nagu Soomes toimub nagu eestlase kaudu ja ma olen seda varemgi nagu määrdunud. Tead, Margenegi inimesed oleks need eestlased, kes Soomes nagu elavad nii teha Eesti turismi poolt nagu soomlastele seda marketingi Tseenin. Toimub teenin, ma ei usu, et siin, et midagi suurt langust juhtub, aga see, et kogu aeglasel piir kaob meel. Samas on normaalne nagu liikuda üle üle Soome lahe. Ja mina olen aastast 90 midagi olnud nagu selgelt sellise veendumusele see tunne tuleb, aga see, et kas mina seda näen juba siis teine asi, aga see, et see on Soomele nagu tõesti oluline. Sa ise jäid pensionile hiljuti ja tegelikult elad niimoodi natukene kaksiklinna elu nagu, nagu paljud eestlased ja järjest rohkemad soomlasedki. Kuidas sul plaanid on, kas pensionipõlve kavatseb peamiselt Eestis või peamiselt Soomes veetud arvatakse midagi peamised ja nagu me oleme öelnud ka, et oleks mingi kõige hullema talvel, on veel, mis kolmandas riigis? Aga tõesti see, et mind seob Soome nagu vähemalt viis väikeste inimeste ja, ja see, et lapselapsed ja, ja see, et need, need on tähtis minu meelest praegusel hetkel aga Eestisse mind seob päris tugevad eesti kuutur ja see, et meie elus Soomes kunagi käinud ooperis siis ma käisin, kui ma võin, eestes, hakkasin õppima. Ja, ja tõesti, sa oled muusika ja mu mu kultuuri suhtes nii eesti pakub mulle nii palju juba sellist nagu emotsioone ja hea tassi juhatajat, sellest ma ei loobu küll. Meil oleks ruumi veel üheks looks siia saate lõppu. Võib-olla võtame midagi uuemast ajast, noh, see, et üks võiks olla täitsa nagu viimane lugu, mis tegelikult läks siia minu raamatus soome keeles ballari rosso Roobestamis. Lauri õunapuu, hästi tõlkis rulov mustaks ja, ja seda, seda näiteks lõõtsavägilased tundute noorteansambel ka mängib. Et see siin on võib-olla sellised anekdoodid Soomessaa musta rullofoni, mine lugu ka, mis räägib ka meremehest, aga lugu on täitsa erinev. Aga selle musta musta need sõnad on enam-vähem sarnased kuusele. Selle Rosforo päeva. Muu kraadiga iilaiutus. Oi käranaa luu, kuumi saab kurvasta, son laulmer, kellel nime tolku, must armuvalus Darnell peale. Seal laulmerrer, kellel nimeks ruu, tolku oli armuvalus kadumine peale. Noor ja tugev me ei pea. Oi, ta oli saanud laava joogeda aasta OlyBet jaka uus ja tolle pärast sai hirmust lõhus joogeda. Ta oli peatu ja tolle pärast Uudolti kaid hir. Yanaised berburi, säi vaimu, õel laenamu ja uda Rabosid kui õhus, röövlile ja hirmust viibur väärise, kuid huuled haavale. Rabosid KUI POLE õhur blile ja hirmut viibur väriseb, kui tuules avale jale juhel impordistati või unusta ära ja kui nad kõrgtuleks, siis ühel päeval heal sõivad viidad, arhivaar ja mõõdu maitsesid. Jane'i Jul epolid, südame kuiv lill. Last räsivad viidaga iva ja mõõduvaid. Ja neiul koliti, mida puid röövlil. Koju, et see lugu ei võinud jääda Sõrver kui Ruudoldkonna kuu tava Sallo Liivi üht nööbida. Ta töö Sänna ja viie asemel asid püüda. Pida õmmelda, töös ennast muuta ja viie asemel lasin üleandmine, kuidas nüüd ela Lonre doosi. Jagan soola välja, nii tsaari-ha tüdrukuga, ava ribandi altaril ja nõndamoodi Ruudolf vaikselt oksad tavana tüdrukuga, ava riballi altaril ja nõnda voodi muudolf vaikselt oksa tõmmata. Oleme oma tänase saatega lõpule jõudnud. Külas oli Mikko Saviku turismiekspert, endine turismiajalehe The Baltic kaid, peatoimetaja pensionär ja suur suur Eesti ning eesti kultuurisõber. Aga lõpetuseks Mikko, ma tahaksin hoopis Omalt poolt sind üllatada ühe Soome ja Eesti suhteid peegeldava looga mille ma nüüd siin ka käima panen, aitäh, et sa täna meiega said ühineda. Tappel, kumba autor?