Üle Soome, ma tahan sinna saada. Tere õhtust, head kuulajad, on käelise järjekordne novembri kolmapäev ja me jätkame oma Soomes Sandrale sünnipäevale pühendatud saadete sarja. Nagu tavaks saanud, oleme me juttelnud selles sarjas inimestega nii Soome lahe lõuna- kui ka põhjakaldalt, kuigi praeguseks hetkeks nende inimeste jaoks lõuna ja põhjakallas peaaegu et minetanud tähtsuse, sellepärast et mõlemad kaldad on ühtmoodi oluliseks või armsaks saanud. Tänane külaline on kulle raig, kellest räägime kohe pikemalt. Tere õhtust. Tere. Aga Cullen? Sina tegelikult oled Soomega ühenduses olnud algselt just nimelt selle maja kaudu sellest majast, selle maja või rahvusringhäälingu raadioeetrist on sinu soomekeelsed sõnad kandunud üle Soome lahe soomekeelsete kuulajateni, jah, kas ma võin täiendada ja loomulikult. Minu sõnad ja arvatavasti ka minu visuaal kandus ühepalju varem. Kas ma võin rääkida ka loomulikult, see on seotud ka sellega, kuidas mul üldse tekkis huvi soome keele ja soome vastu päris algust, ma olen nii palju rääkinud, et ma arvan, et inimesed teavad seda peaaegu kõik. Aga kui ma olin kümnendas klassis kuueteistkümnendas keskkoolis Tallinnas oli meile eesti keele õpetaja Viivi Maanso, kes tegi soome keele ringi ja seal siis esimesed süstemaatilised teadmised. Aga ringi ringiks, meie pääsesime selle algelise soome keele oskuse oma initsiatiiviga ka Eesti televisiooni nimelt eestitelevisioon tegi ka soomekeelseid saateid 1956 kuni 74, nii et, et see on varasem kui minu Soome saadetes raadios töötamise aeg. Millised nõudmised toona keele oskusele asetati, nüüd ma siin ideoloogilised nõudmised praegu jätan kõrvale kõike Nõukogude ajast mäletame, pidi olema korrektne ja kõik oli ette üle ja läbi kuulatud. Aga milline see soome keel pidi olema? Sellist nõudmist meile keegi ei esitanud, sest sest see oli nagu tund meie emakeeleõpetaja, keda ma alati hea sõnaga meenutan ja meelespead Viivi Maanso. Tema oli nagu õpetaja ja meie siis vastasime, mis me vastasime, üksikasjad mul lihtsalt ei ole meelesõna. Aga, aga niisugune ajalooline fakt on aset leidnud. Aasta oli, ma arvan, et 57. Aga hiljem tulid sa siis sellesama soome keelega siia raadiosse tööle. Jah, kolmas mai 1975. Milline see toimetus oli, kus üle läve astusid? No toimetuses oli, ma ei mäleta, kui palju meid oli, aga noh, saated olid ju pikka aega käinud 47.-st aastast. Üks soomlane oli üks päris soomlane, see oli taimi seljamaa. Tema lugu on ka muidugi huvitav see oma mälestusraamatus kirja pandud mälestusteraamatus pikk teekond lähedale, kuidas ta Eestisse tuli ja missuguseks tema saatus siin kujunes. Taimi oli soomlane ja teises olid siis ingerimaalt kaks prouat. Toimetajad olid Tartu Ülikooli ajakirjanduse osakonna kas esimesed lõpetajad peaaegu või tuli sealt juba varem, aga igatahes ja taimi läks pensionile, mina tulin asemele. Aga sul enne kooliaega soome keelega mingit pistmist ei olnud? No oli huvitav pistmine, kui ma olin, ma ei tea, kas 10 või 11 aastane ma olin haige ja laman voodis ja järsku ma kuulen meie vanast raadiost imeliku, sügava rinnahäälega kõnet, mida ma justkui saaks aru. Noh, tegelikult ma ei saanud, aga ma olen pärast mõelnud, et Vastma kuulsin soomekeelset jumalateenistust. See tundus mulle see keel nii tuttav. Ja teine moment oli see ikkagi lapsepõlvest jälle, kui ma naabrite juurest leidsin raamatu, mille leheküljed olid paksust läikivas paberist, aga ääred olid pruunid ja natuke katki. See oli soomekeelne soome, kas nüüd siis vabaduse või venna sõjaajalugu. Ja ilmselt seda oli püütud põletada. Sellepärast pruunide ajal, et no see oli ebasoovitav raamat, need on kaks niukse varasemat mälestust. Aga siis sa tulid soomekeelsesse raadiosse tööle ja hakkasite tegema saateid. No loomulikult oli sellel tegevusel riiklikult mindi ideoloogiline eesmärk, ega ju niisama neid soomekeelseid saateid ei tehtud, aga, aga kui palju teil õnnestus neid saateid tehes sellest ideoloogiast mööda hiilida? Ma julgen öelda, et üsna palju sellepärast no näiteks siis ei olnud ju muud võimalust Moskvast saadame, me pidime Moskva uudiseid ja kommentaare ikkagi tõlkima, eetrisse laskma. Need tulite Lexiga. Ja ma mäletan 75. aasta suvekooli etük, mis ta nüüd eesti keeles oleks siis, aga vanasti oli tükk minu jaoks. Sealt tuli siis nagu lõppematu voona nagu käterätikuid venekeelseid tekste, mida me siis pidime soome keelde panema. Aga nende poliitkommentaaride asemel, mis Moskvast tuli, meie sageli lihtsalt tegime, nii et jooksime alla, kus olid meie väliskommentaatorid eesotsas Peeter Kaldre ja võtsime sealt mõne meie oma kommentaari ja Moskvast tullu viskasime prügikasti. See kontroll ei olnud kuigi tõhus. Üks kord aastas käis Moskvas keegi, tavaliselt oligi vist ainult mehed, ma ei mäleta, et kunagi oleks sealt naine käinud aga temal oli kodust juba kaasas pikk nimekiri, mis ta siit ostma peab prouale. Ja noh, nätsu, sukkpükse ja nii edasi. Aga ta ei osanud saami keelt, ta ei saanud seda mingil mingil määral kontrollida meid. Nii et see kõik oli niisugune pro forma tegevus muidugi. Ja siis keegi toimetusest läks siis temaga mööda linna käima shoppama nagu nüüd öeldakse, aga õhtu veetis ta mõistagi Viru hotellis lamades ja Soome televisiooni. Kas see oli meil teada ja siis, kui üks kord aastas pidin minu mäletamist mööda saatma mingi saate näha mingi lindi parandasime tekste ka suupärasemaks, aga üldiselt ei olnud, me saime ka jõulude ajal jõululaule lasta, oma kuulajatele ja jõulukohata saata ja ja nii edasi, nii et noh, muidugi oli see ideoloogiliselt suunitletud, miks ta muidu siis töötas, aga, aga Pekka Lehto kirjutanud mälestused mille ma välja andsin sügisel ta oli üks viiest soomlasest, kes oli siin aastal 66, kui ta tuli. Ja no ta ei teadnud, kuhu ta satub, 20 aastane poiss. Ta kirjeldab seda meie elu väga hästi detailirikkalt ja lembelt, kuidagi niiviisi kaasaelamisega ja toredasti ütleme nii, et noh, Pekka, on ka pikad jutud sellest, mis siin kõik tehti. Mismoodi mehe kõrval hiilisime, muidugi miilisime. Kui sa oled tükk aega soomekeelseid saateid teinud, siis ühel hetkel jõudis kätte hetk, millal sa oma jalaga soome said, millal see hetk sõelus saab? Meil oli kuulajatega kohtumisi ka varem. Ja ükskord ma sain kaasa ka ei mäleta, kas see oli 78, jah, 78 ja kus me kohtusime, täpselt ei mäleta, aga aga igatahes see oli nii. Aga mitte ainult Soome saadetega ei olnud käimist, vaid Eesti raadiol ja üleslaad oli väga tihe koostöö. Muidugi käisse Moskva taktikepi all, selles mõttes, et igal aastal koostati plaanid missugust koostööd võib teha, aga tavalisest läksid need asjad läbi, mis siit sooritati. Otse saadetki tehti Kuko Kiiegu näiteks televisioonis ja noh, raadiokooslust rääkimata, see oli see seal seal kontserdil. Ja see oli tähtis mitte ainult toimetajatele ja meie artistidele, see oli tähtis ka meie tehnika poistel. Sealt sai jälle uusi vidinaid tuua ja nii edasi, nii et see oli niisugune tore traditsioon. Ja siis Soome saadeti inimesed kamina, pidime aitama väga palju ikkagi üle inimesi, kes tegid siit saateid seitsmekümnendatel väga usinasti kaheksakümnendatel, nii et seda koostööd ja läbikäimist oli väga palju. Aga millisena Soome ühiskond sulle ennast esmapilgul näitas, sa olid ju Soomest palju rääkinud, palju kuulnud päris elavate soomlastega suhelnud, aga ühel hetkel sa ikkagi saabuda esimest korda sellesse riiki, millest sa oled nii palju mõeldud ja, ja mida sa oled justkui pildis näinud, aga, aga mitte päriselt. Jah, esimest korda saabus Soome aastal 65, siis töötasime paar aastat intuur Eestis ja, ja organiseeriti mingisugune niisugune seltskond. Noorsoo-organisatsioonide komitee oli ka olemas. Ja selle esimees tol ajal see oli praeguse linnavalitsuse majas olime isaldanuv venelane, kes rääkis väga hästi eesti keelt ja kuskile ta läks pooleks aastaks siis ja palus mul olla seal ma olin just ülikooli lõpetanud ja aastal 64 siis sügis, tulin Tallinnasse keeltekooli õpetama soome keele algkursust. Ise ma veel midagi osanud, aga oli julgust vastu võtta niisugune töökoht ja asendasin teda, kas ta oli Moskvas kursustel ja kui ta siis tagasi tuli, oli suvi 65, ütles ta mulle, et kas sa tahad minna, et teeme siis ühe niukse rühma. Oli väga sümpaatne mees, muuseas. Ja siis, ja siis ma läksin, sa järve ei jälgi, mis esimesena mulle seal. Üllatav oli. Aga ma ütlen, lõhn Me võime nimetada saia kapitalismile, annaks võib-olla, aga see oli kuidagi hoopis teist suur, see oli nagu puhtam ja ja muidugi siis poodides need puuviljad, mis kõik olid välja lahutab, sealhulgas oli kõik ikka midagi, midagi hoopis teist. Ma tegelikult kujutan ette, sellepärast et nüüd selle jutu peale meenub mulle oma esimene Soomes käik 89. aasta sügisel ja tegelikult ma kogesin seda ühiskonda üsna paljuski mitte ainult visuaalselt, vaid vaid just nimelt Nende, lõhnade, maitsete ja isegi õhuteist sugusus. No täpselt samad asjad ja need on nii ürgsed elemendid, et see lööb sulle vastu ja sa märkad seda erisust. Nii et see oli esimene asi. Aga noh, soomlastega ikkagi ma. Ma olen terve elu tegelenud soomlastega Soome ühiskonnaga, soome kultuuriga ja nii edasi, et praegu, kui keegi küsis minu käest, et kus ma siis tegelikult olen, ma olen vahel öelnud, ma olen nagu keset lahte. See on hea võrdlus. Me oleme traditsiooniliselt lasknud saatekülalistel valida ka muusikat, keda sa tahaksid esimesena esile tõsta. No, ma mõtlen, me ei ole veel jõudnud sinuga rääkida, võib-olla ei jõuagi Soomest Estofiilsusest. Aga noh, ega siin saladust kellelgi käsi on inimestel teada, aga vähem võib-olla teatakse, et Eino Leino oli väga suur estofiil ja eriti tema vend ja, ja kui siis võtaks mõne leinaluuletuse, mis on viisistatud näiteks. Vesa-Matti loeri ettekandes oli terve plaat, mida meie mängisime vahetpidamata Soome saadetes kuulajate soovil. Meil oli nimelt Soome kontserdiga. Just täpselt kuulama. Miks vähenes kaal? Ja vain on ta läbi Valga. Lähme oma saatega edasi kulle raigi endine Eesti raadioajakirjanik, soomekeelsete saadete toimetaja, endine Eesti esindaja, Soomes ja palju muid asju teinud inimene on meil täna stuudios. Kuule, kui sa mõtled Soome ühiskonna peale, siis põgusalt mainisid, et millise tunnetuse sa said alguses? Soome ühiskond on kindlasti nende peaaegu 50 aastaga, mis sul ongi viie 10 aastaga, mis sulle esimesest käigust on möödas päris palju muutunud. On tulnud värve, maitseid, kõike seda, mida sa kirjeldasid, on tulnud juurde. Kas sull, kui suurel soome sõbral on selle muutusega olnud lihtne toime tulla. Sellele küsimusele ei olegi nii lihtne vastata. Viimased 25 aastat olen maju elanud tegelikult Soomes. Ma olen olnud ise selle muutuse sees. Inimene kasvab igasuguse muutusega kuus, nii et ma ei oskagi täpselt, ma jään vastuse võlgu. See on nagu Eestiski. Me võime enda käest ka küsida, kas meil on olnud kerge selle muutusega toime tulla, mis viimase 25 aasta jooksul meie elus on toimunud. Me nägu ei suudagi seda, vähemalt mina ei suuda seda nii konkretiseerida. Kas ma olen selle muutuse sees olnud, see pädeb ka minu soomekogemusega. Aga kui sa püüaksid kuulajate soovil või minus natukene vaadata tagasi ja mõelda näiteks Soomet kasvõi siis 25 aastat tagasi, kui see Eesti esindus seal tööd alustas, noh nüüd pisut rohkem juba kui 25 aastat tagasi. Et kui mõelda selle Soome ühiskonna peale ja praeguse, tänase Soome ühiskonna peale, mis need kõige selgemad erinevused 80.-te lõpu poole õieti 80.-te keskpaigust, ma räägin nüüd suhtes Eestiga oli selgelt näha Soome ühiskonna muutus. Ja, ja see lähtekoht oli siiski lahe lõunakaldal ja need olid need õpilaste noorterahutused 80. aastal. Vot siis hakkas nagu Soome ajakirjandusse imbuma informatsiooni selle kohta enne oli väga vähe, nagu sa hästi tead, ka Soome kooliõpikutes ei olnud eesti kohta suurt midagi muud, kui et see oli üks, üks nõukogude liiduvabariikidest. Siis hakkas asi muutuma, siis tuli siia Seppo heegi tuntud muusikakriitik rahudema põrmule ajakirjanik, kes aastal 82 tegi just oktoobrikuus kaks väga põhjalikku artiklit, mina olin ise tema abiline ja, ja tõlk ja need avaldati Helsingi sõnumites olid väga kriitilised Nõukogude Liidu Nõukogude Eesti suhtes. Ja vaat sealt tasapisi hakkas, hakkas asi muutuma, Soome press hakkas ilmuma Eesti koht. Artikleid, mis kindlasti ei olnud meeltmööda ei kremlile ega ka Nõukogude Eesti komparteile. Jaa, sepa kuusistu näiteks uues soomes lehes, mida enam ei ole kahjuks tema artikleid hakkas ilmuma, siis siis rajati Tuglase selts. See on nüüd see kodaniku anud, eks ole. Ja ma ütlen, et niisugune verstapost. Ma olin ise 82. aastal soomes, sügisel kui seal korraldati luuleõhtu eesti luuleõhtu. Helsingi Ülikooli pidusaal oli tungil täis inimesi, seal oli 1000 inimest kuulamas eesti luule. See oli haruldane uskumatu ja neid luuletajaid siis, kes kohal oli kuus tükki. Seitsmes Juhan Viiding ei saanud, sest tema oli alla kirjutanud 40 kirjale, muuseas ka 40 kiri ikkagi imbus Soome läbi. Ja see oli nagu selline pöördepunkt, siis hakkas asi sealt edasi minema. Ega kodanikuühiskonna tasandil on kõik. Ma ei teadnud tegelikult, mis Eestis toimub, tähendab, soomlased ei olnud nendele mingisugune tundmatu, ma selles mõttes noorsugupõlv oli natuke teine tänu sellele õpikutes ei käsitletud. Ma ütlen, et ükskord ma olin mingi loenguga ühes Soome väikelinnas ja pärast seda loengut tuli minu juurde naine, tal olid pisarad silmas, ta ütles. Ma rääkisin Eesti ajaloost. Tal ei ole aimu jõlves asjadest umbes 42 aastani. Sellest on nüüd 10 aastat või 15. No ühesõnaga, et informatsiooni puudus meedia tasandil oli ikkagi väga suur ja me ei saa neid aegu enam üldse võrrelda. Praegu, sinul, võib-olla isegi nüüd on ju paremad teadmised, kuna sa oled tegevajakirjanik, mina enam nii ühiskonda selle pilguga jälgi. Et ma oleks täpselt oskaksin öelda. Noh, aga sina jälgid ühiskonda mitte ainult kodaniku pilguga, vaid ka vanaema pilguga näiteks ja enam pelgalt kui nüüd vaadata Soome ühiskonda ja mõelda selle peale, et, et palju on muutunud tegelikult ka viimase 25 aasta jooksul on tulnud uusi rahvusi, on tulnud uusi keeli ja nii edasi. Kuidas sa hindad? Olgem nüüd ausalt, rändekriis on avaldanud mõju ka Soomele ja sealsetele meeleoludele. Kuidas sealne ühiskond on suutnud hakkama saada tõsiasjaga, et paar aastat tagasi ikkagi ujutati riiki üle kümnete tuhandete varjupaigataotlejatega, kellega küll soomlased olid eelnevalt harjunud, aga mitte sellistes kogustes. No kui torni ja üle marsib riiki ligi 30000 noort Iraagi meest siis võib ju ette kujutada, et niisuguse hulga haldamine mitte mingil juhul lihtne ei ole. Kui enne oli Soomes just ükspäev vaatasin, tuli televiisoris statistika, no ütleme, 56, pagulaskeskustes Soome võttis kogu aeg vastu, aga ta võttis mõõdukalt ja hallatavalt. Ja siis ühtäkki oli 760 keskust. Kuidas neid administreerida, mis seal tegelikult sees toimub, need on väga väikesed ühiskonnad, mis on omavahel nagu öeldakse, nugade peal, seal on, on Suneetes syyte, seal on teisi, seal on teisi rahvuseid, afgaane ja nii edasi. Et see, see on tohutu tohutu raskus. Ma arvan, riigil kanda, võib-olla sa oled eri meelt, aga ma arvan, et see on ja, ja noh, demokraatliku riigi põhimõtetele kohaselt nad annavad sellele asüülitaotluse protsessile täiesti niisuguse käigu, nagu ollakse harjunud, eks ole. Mitmes astmes võib edasi kaevata, aga, aga see kõik võtab aega, see on kohutavalt aeglane. Ja praegu, kuuldavasti nüüd on seis niisugune, et umbes 10000 inimest, no antagu mulle andeks, kui ma nüüd arvudes eksin see, mul, ma ei saa nii täpne olla, praegu siin ootab tagasisaatmist, aga on riike, kellega ei ole tagasivõtmislepingut, näiteks Iraak, sellest on räägitud. Ja seda lepingut ikkagi ei ole. Kuhu, kuhu saata inimesed, see on väga problemaatiline pluss pluss suur hulk, neid võib olla tuhandetes, kellest ei teagi, kus nad on. Nad on kuskile läinud ja, ja ma ma arvan, et, et riigile on see kindlasti ohtlik nii Soomele kui ükskõik teiselegi mõnele teisele. Kuidas see igapäevaelus kajastub, kas see kajastub üldse igapäevaelus, võttes arvesse, et Eestis on räägitud sellest, et rändekriis isegi kui ta Eestit ei ole väga puudutanudki Eestis ei ole väga palju pagulasperesid siis sellest hoolimata on ühiskond võib olla rohkem lõhestunud, kui ta on olnud ehk mõni aasta tagasi ja see on küsimus, mis, mis inimesi emotsionaalselt puudutab ja ajab tülli omavahel ja nii edasi. Kuidas Soomes igapäevaelus mõju avaldanud? No igapäevaselt võtame lihtsalt elamise keskkonna, ega seda ei ole ju näha, aga meil on ju sotsiaalmeedia ja, ja seal need meeleolud muidugi kajastavad. Ja noh, mõnel puhul ma mõtlen, et et võib-olla otsustajad peaksid rohkem kaitsma oma kodanikke, mitte stigmatiseerime neid inimesi, kes oma arvamust avaldavad. Ja mis, mis ei pruugi ametliku poliitikaga kokku minna. Kuidagi on niisugune õhkkond ka, et justkui ühtemoodi teid ühes suunas võiks ainult väljendada, teisi jälle nagu ei võiks, see kõik kajastub sotsiaalmeedias ja on igasuguseid. Aga üldiselt ma kasutan jälle Barbi Pilvre väljendit, ma olen seda ekspluateerinud igal pool. Kui minu käest küsitakse soomlaste kohta mõne sõnaga, et missugused nad on, no siis ma ütleks niiviisi, et soomlane on avatult heatahtlik ja nad on heatahtlikud ka pagulaste suhtes. Aga ikkagi, kui asi hakkab üle piiri minema ja poliitikud ka ei ole ausad, ei räägi rahvale, nagu asi on, see tekitab trotsi ja vastuseisu, mis ei ole sugugi hea asi. Ma luban endale sellise natukene krutskiga mõttekäigu praegu, et kui Eestis on kõlanud vähemalt osade inimeste suust selline lause, et nüüd Mill Euroopas ringleb väga erineva kultuuritaustaga ja palju kaugema kultuuritaustaga inimesi, siis need kodused, venelased hakkavad väga armsad ja omad tunduma. Kas Soomes on samamoodi läinud, et et pärast seda, kui järjest rohkem on väga erineva kultuuritaustaga erinevatest religiooni piirkondadest pärit ja erineva nahavärviga inimesi, siis eestlased on hakanud soomlastele kuidagi veel omasematena ja kodustena tunduma? Seesam krossigi küsimus küll, aga, aga, aga ma jään sellele ka vastuse võlgu, selles mõttes, et ma ei ole kohanud niisugust meeleolusid, mis kuidagi neid asju ühe rea peale või vastanduval, et niiviisi seostaksid, ma ei ole seda kohanud, aga no kui nüüd rääkida Eestist, no siis võime võime ükskord olla tõesti olukorras, kus, kus meie oma, venelased hakkavad meil hirmus armsad tunduma. Kuidas suhtumine eestlastesse on aastatega muutunud? Paremuse poole, ma arvan, kindlasti ma mäletan, algusaegadel oli niiviisi, et eesti ema toidupoe kassas rääkis lastega konarliku soome keelt kuna ta häbenes eesti keelt ja, aga seda ei ole nagu mina ei ole seda enam kohanud. Ja, ja peale selle olgu siis need kalevipojad, need meie meelest, mis nad siis ka ei ole, aga, aga eestlastel on siiski siiski hea tööinimese kuulsus. Kui ma mõtlen seda, et ma olin ju Soomes ka olnud tööandja omal ajal, eks ole. Ja kui ma mõtlen niiviisi, et kes mulle töötajatena oleksid kõige soodsamad, siis ma ütleks nii, et protestantliku töömoraaliga hästi haritud keskealine eesti naine on see, keda ma usaldan ja kelle kätte ma võiks ükskõik missugused anda. Nii et eestlased, töötajatena, ma arvan, et suhtumine on, on hea. Väga tore kuulda, kuulame vahele uuesti muusikat. Eino Leino Lapinkese Vesematelloyri esituses on juba ära kõlanud, mida järgmiseks? No ma mõtlen, et ma ei ole suure muusika asjatundja, see, mis mul kõrvas kõlab meeldivalt või tekitab mul mingisuguse mingisuguse emotsiooni, selle järgi mina orienteerunud ja omal ajal tõsi küll, juba mõned kümnedki aastat tagasi meeldis mulle karjalained, kes on Eestis ka tuttav ja ma mäletan, et ma kuulasin tema seda lugu varani väga hea meelega. Mulle see meeldis. No me võiksime võtta selle näiteks. Karjalainel oli jah, 90.-te aastate esimeses pooles eriti võllas Eestis enam-vähem kõikjal, kus vähegi muusikat avalikult kuulata sai. Aga, aga varani ei ole temad võib-olla kõige tuntumaid lugusid, nii et selles mõttes väga hea valik. Eksikas kiiver. Peenegi üle. Reinvald. Kuule, räägi, on meil stuudios? Kuule, me oleme päris palju kuulnud võrdlust Soome sild, tegelikult saatesari kannab nime Soome sild. Kuidas sa hindad, milliseks on Soome sild täna kujunenud? Mõlemis suunas ülitihedalt liigeldavaks teeks ütleksin niiviisi. Omal ajal oli see ühesuunaline, mina olin esimesel laeval vastas, mis tuli Kaheksandal juulil 1965 218 turisti. Ka tol ajal said eestlased käia, kuid väga piiratult ikka delegatsioonidega ja välismaaga, kultuurisuhete hoidmise ühingu kaudu ja ametlikult, eks ole. Aga no me ei saa üldse võrrelda neid aegu enam. Et, et praegu on ja kui, kui keegi küsib, et missugust koostööd millises vallas tehakse, siis on võimatu. Seda ei ole võimalik kaardistada, nagu tänapäeval räägitakse kaardistamisest. See on võimatu. Sest isiklikul tasandil ja väiksemate ühiskonna väiksemate rühmade tasandil see see läbikäimine on ju meeletu. Mainisid ära juba sõna kultuur. Hästi paeluv küsimus tegelikult, et kui piisavalt ajaloos tagasi minna, siis iseenesest ju ei saa Eesti ja Soome keelegi puhul rääkida eraldi keeltest. Veel 1500 aastat tagasi räägiti ühist keelt, mis hakkas levima lõpuks mõlemale poolele Soome lahte ja olles geograafiliselt eraldatud, hakkas alles siis uusi tähendusvarjundeid omama või saavutama. Kuidas sa hindad, kas Eesti ja Soome kultuuris on rohkem ühiseid või rohkem eraldavaid jooni? Ma arvan, et meil on väga palju ühist tegelikult ja nagu sa ütlesid, rääkisid keeles praegu soome keelest eesti keelest. Neid on juga segatud, tuleta meelde, Lydia Koidula armastuskirja, maskum kapalaisele anti Alberile, eks ole. Et mask on KaPolalisem pojal, seal on ju kõik segamini ja niisugust, seda keelt on ka kogu aeg harrastatud, eks ole, mis nüüd see on, see on lihtsalt argine tähelepanek, selle mingi keeleteaduslik, niisugune seisukoht ka siin on huvitav asi sellega, et mina kui kirjutaja ja, ja tõlkija ja keelte vahel sekeldaja, kui nii tohib öelda ikkagi eesti keel, minu arvates näiteks on väiksem keel oma sünonüümide võimaluste ja kõige selle poolest soome keel on siiski suurem keel. Seda on huvitav tähele panna. Ja miks see nüüd on, rahvas on ju ka suurem ja maa suurem. Aga, aga ma leian näiteks, et mõnikord kuigi minu emakeel on ju eesti keel ja ma räägin seda iga päev. Aga kui ma tahan midagi, midagi täpsemalt väljendada, mingit asja, siis tuleb mul järsku meelde mõni parem soome keele sõna. Minu puhul nii, kuna ma olen eluaeg kahe keelega töötanud. Aga jah, niisugune mulje, et eesti keel on väiksem, muidugimõista eesti keel on ju uuendusliku, meil ei ole enam meie keeles, ei ole enam ei possessiiv sufikseid või lõbukaal on kadunud. Kui lendrud siin käis 1844 ja rändas ühe suve paljajalu mööda Eestit, nagu ta ise on kirjeldanud siis ta tuli tagasi ja oma mälestustes on öelnud, et et see sugulusrahva keel oli väga tore ja kõrvale hea kuulata, aga millegi poolest ta mõjusnik kulunud. Ja siis ta sellega pidas muidugi silmas just seda lõpuvokaali kadu. Sõnad on nii lühikesed. Ja, ja me räägime kiiremini, meil on kiirem tempo ja soomlastel on muidugi seetõttu eesti keelest raskem aru saada. Soomlane räägib pikaldaselt, peab pikki pause. Eestlasele on aega mõelda, et mis ta nüüd mõtleb ja tuletada sealt see, selles mõttes eestlane saab nagu paremini soome keele hakkama. See puudutab nüüd keelt, aga kui mõelda kultuuri peale laiemalt siis ka Soomes sees on tegelikult kultuuriliselt üllatavalt suuri erinevusi, kas või toidukultuuri peale mõeldes lääneranniku ja ja Ida-Soome vahe on, on tohutu, mõned elemendid täiesti puuduvad. Kas Eesti ja Soome kultuuris on mingeid märkimisväärseid vahesid? Tegelikult samad elemendid on ju olemas mõlemal pool lahte, isegi laulupeod. Tõsi, natukene väiksemas mastaabis eksisteerivad. Soome lahe laulupeo traditsioon Soomes ei võtnud jalgu alla, 84 tehti külje, vas kõlas. Aga ja ist oli pärast üks veel, aga sellest ei kujunenud. Meil oli seal juurikad palju sügavamal saksa romantismi ja vennastekoguduse tegevuses. See laulutraditsioon aga Soome sees näiteks Soome murdedki on nii omavahel niivõrd erinevad, kui sa võtad näiteks Rauma murre seal on, seal on segamini nagu eesti keel. Seal on rootsi sõnu, seal soome sõnu. See on huvitav, see on naljakas ja tore, ma just sain, nad annavad igal aastal väljaleht, et üks kord aastas Raumakeelset ajalehte ja ma loen seda, ei, ma panin ka Facebooki üles sealt mõned paremad palad. See on hämmastav ja Soome läänerannikul kohtadesse teeviitasid, mis viitavad selgelt nagu Eestile. Nii et muidugi tuleme tagasi selle juurde. Enne kui meie keeledki lahku läksid, olid meil veel suurematki, läbikäimised võib olla geograafilises mõttes. Räägime ajaloost natukene räägime Eesti ajalugu. Me kõik, ma oletan ka, et kõik kuulajad teavad, milline on Soome ajalugu, tuntakse vähem, meie sinuga võib-olla teame rohkem, aga tihti on kõlanud mõte ka soomlaste endi suust, et soomlastel ei ole võimalik tegelikult Eesti ajalugu mõista ja pisut ka eestlastele soomlasi läbi ajaloo mõista, sest kuigi näiliselt sarnane on ajaloos ikkagi väga palju elemente. Näiteks Helsingi raamatumessil Ki 26. oktoobril oli arutelu Volgo virolayst ümber ta, kas eestlasest on võimalik aru saada, kas eestlastel ja soomlastel ajaloo kontekstis on võimalik teineteist mõista. Miks mitte, ma ikkagi arvan, siin, siin on erisusi võib-olla siis võtame nüüd esile kas või selle, et, et eestlane on loonud pärisori. Eesti talupoeg, Soome tal ei ole olnud, soome talupoeg on olnud vaba. Ja noh, sellest juba johtub palju-palju asju. Aga põhimõtteliselt ju, kui ikkagi sidemed on olnud ja läbikäimine siis ikkagi see, see arusaamise võimalus on olnud läbi ajaloo siiski väga suur. Nüüd neid nõukogude aeg on niisugune eriline aeg, kui sellest natukene rääkida. Soome jäi iseseisvaks oma majandusega riigiks, mis küll palju sõltus Nõukogude Liidust. Meie saime osaks Nõukogude Liidust, me teame, missuguste tagajärgedega ja võiks võiks siis arvata, et, et soomlaste enesetunne selle seda seonduvalt on kõrgem kui meil. Aga mulle tuleb alati sellega seoses meelde üks Jyväskylä ülikoolis tehtud uuring, kus hinnati soomlaste minapilt. Mis hinnang nendele endale enda kohta on ja sealt selgus järjest, et see minapilt ja enesehinnang millegipärast on madal, madalam kui eestlastel seal oli tehtud, olid, oli kontrollgrupiks oli võetud eestlased. Ma olen mitu korda sellest kirjutanud ja rääkinud, et huvitaval kombel eestlaste enesehinnang kõigest sellest orjusest ja nõukogude ajast hoolimata oli kõrgem eestlased, arvasid et nad on, on head, toredad, töökad, kõigega toime tulevat igas olukorras orienteeruvad soomlane arvanud enda kohta seda, miks see nii on. Keegi ütles mulle, aga mis siin siis arvavad? Ta nii, aga Soome võrdleb ennast rootslastega eestlane võrdled venelastega, et sealt juba tuleb midagi välja, aga põhimõtteliselt me oleme ikkagi nii lähedased, et me peaks aru saama. 11, saamegi. Sa oled töötanud koos ühe Eesti presidendiga Soomes ja vahepeal see presidendid ei omanud Soomega sellist sidet nagu Lennart Meri nagu sina. Nüüd aga on meil lõpuks taas Kadriorus president, kes on võimeline pöörduma soomlaste poole hüvet suvamalaliselt justavad. Kas sul hinges midagi liigastas ka, kui sa said aru, et, et sellel presidendil on hoopis teistsugune suhe Soomega kui, kui paarile? Ma rõõmustasin selle üle väga. See ei ole ainult ainult keel. Aga ma, ma teadsin ka seda tausta, ta oli Euroopa kontrollikojas, tal olid Soome töökaaslased, seal kolleegid villaheide ala näiteks. Ja kas alanissile vist jah, nii et ta oli võimalus soome keelt rääkida, tal oli võimalus ka muidugi Soomest ühte ja teist ja võib olla keegi teada, nii et see on väga tore ja see on väga vajalik ja see on väga hea. Aga no mis lennates puutub, naasis malevast raamatu kirjutanud nagu sa tead. Ja ma tundsin teda ju väga kaua, enne kui 80.-te lõpul ja üheksakümnendatel need vabadusliikumised algasid siin ja tulid uued noored tegijad. Mina olin tõlgiks tal mitmeid kordi ja õpetasin talle ka soome keelt. Ja siis, kui ta tegi Linnutee tuuli see oli niisugune kolmi kanda üht-teist, eks ole, ungarlased olid ka seal ja, ja Eesti ja Soome ja õietigi, Moskva, ma olin talli filmi telliks tegelikult Lennarti. Ja noh, see oli seitsmekümnendatel ja ka enne seda. Nii et ma tundsin ta ikkagi kaunisest ja ongi võib-olla võib-olla ma võin siin esile tuua soomlased seda minu käest küsinud. No mis tähtsust tema siis oli nüüd Eesti rahvale või Eesti riigile. Ja mina siis olen ühte lausesse katsunud, panna selle tähtsuse ja ütleks nii, et kui alla miljonisel rahval on õigel ajal õiges kohas inimene, kellel on midagi öelda nii Euroopale kui maailmale, nii et teda kuulatakse, tohutu õnn ja meil oli õnn. Loomulikult ei arva ma, et ta oleks Eestile igas olukorras igal ajal parim president, seda ei saa öelda. Aga siis ta oli õigel ajal õiges kohas ja mulle tundub, kui president Kaljulaidi ametisse astus ja tema esimesed kõned siis siis tundub mulle järsku, et meil on lennati salme, uus president, kas sul ei tundunud nii? No pisut pisut ja, aga ma olin muidugi Kersti Kaljulaiu sõnavõtte kuulanud varemial, lugenud tema kirjutisi ja oli kuuekümnenud temast arusaam, kui selgelt mõtlevast, selgelt ütlevast inimesest, analüüsijaste intelligentsust. Nii et Eesti-Soome suhted on sellest ainult võitnud. Kui nüüd püüda saate lõpuosas pisut mõelda tuleviku peale, siis võibki ju mõelda, nii, et ainukene koht siit edasi kuhu liikuda, on veel ainult tunnel, pidin hiljem ühine keel ja, ja siis sulandumine, kuidas sulle tundub, kas, kas need kaks rahvast kunagi ajaloomõõtmes ajaloo sellise triikraual võivad sulanduda? Oi, ma olen ise selle peale mõelnud, aga nüüd Lennart oli jutt. Lennart omal ajal juba ütles, meil on ühine Soome laht, ühised ohud, seega ka keskkonnauud. Et tema ei näe küll mingit põhjust, miks me ei võiks olla ühinege keskkonnaministeerium ja, ja lisas, aga miks mitte ka ühine haridus ja kultuuriministeerium ja see oli ometigi kindlasti 25, kui mitte 30 aastat tagasi, nii et enne meid on selle asja peale mõeldud ja mõtteid mõlgutatud. Ma ei tea, see on võimalik. President Päts omal ajal kaks korda pöörlas soomlaste poole valmiskavaga liitriigist. Ja eirati seda mõlemal korral. Viimase sellesisulise dokumendi andis ta soomlastele kaks päeva või päev, enne kui ta ära viidi. Eks ole, nii et need häid mõtteid on kogu aeg olnud, see võib lõpuks tõeks minna. Mis sellesse tunnelisse puutub, siis 90.-te algul Helsingi linnavalitsuse mehed rääkisid mulle silmade särades, et niisugune kava on olemas. Aasta oli kas 92 või kolm marti asuma, oli see mees, kes linnavalitsuses selle mõttega välja tuli ja ma mäletan, tal olid kirkad sinised silmad, mistõttu me teda kutsusime. Vana sinisilma? Vist ei, Sinatra hüüdnimi oli meil siin eeskujuks ja tema tuli selle ka välja ja siis oli, oli üks teine mees seal, kes oli arhitekt ja noh, räägi rääkisid sellest tõsimeeli ja mina vaatasin neid mehi, ma mõtlesin, et taevas hoia, et mis asja nad räägivad, see ei ole ometi võimalik, ei ole võimalik. Ja nüüd me oleme siin, kus asi tõenäoliselt on teostumas, muuseas arvan, et seal tehakse ja tuleb meile ka see ülikiire ja moodne raudtee. Ega niisuguseid asju ei ole võimalik peatada, kui nad kord on juba idanema hakkavad hakanud mõttega. Ja tunneli tasuvusuuring on ju on ju ka ikkagi aktuaalne praegu, eks ole. Jah, miks mitte kõike võib juhtuda, aga see, et poole tunniga saab lahte ületada tunnelis no see tähendab praktiliselt seda, et, et see on nagu üks linn ja üks maa. Kuidas seadusandluse kooskõlastanud läheb ja ühiskonnad on siiski erineval tasandil oma arengu poolest. Nii et seda ei tea, aga no see jääb pärast mind arutada inimeste, ma ei oska selle kohta midagi öelda. Aga no minul selle vastu ei oleks küll mitte midagi. Aitäh kulle. Nii pika isikliku ja riikliku ajalooga inimese ka võiks rääkida veel kaua meie saateaeg hakkab otsa saama. Meil on aeg veel üheks muusikaliseks tervituseks. Sa valisid midagi kergemat. No ma ei tea, kui kerge see on, aga minu jaoks natuke müstiline, natuke maagiline lauljatar on tuulehamberdar ja, ja tema laulda näiteks ma pakun välja loo, see on ka niisugune öistel tänavatel, kulgeljast, tütarlapsest. Ma ei tea, kui kerge see sisult on, siia saate lõppu, aga las ta olla. Praegu on meil ju kampaania käimas ka, nii et võib-olla isegi haakub kuidagi sellega. Aitäh, kulla raig, et leidsid aega selleks vestluseks ja soovime sulle kena koduteed. Järgmisel nädalal aga kohtume siin stuudios juba mehega, kelle jaoks tee üle Soome lahe on samuti vägagi vägagi tuttav muusiku ja mitut moodi veel huvitava inimese. Raivo Rätte ehk Kõmmari kuulmiseni.