Soome siinile suomen. Nemad oma pimeda mehega. Ja taaskord on kõlanud juba tuttavaks saanud saatepea. Me läheme edasi mööda Soome silda, oleme jõudnud juba seekord kolmanda külaliseni. Aga kolmas külaline erineb kahest eelmisest kohe mitut moodi. Seda ma võin teile lubada, et täna õhtul on teie ees mees, keda seob Soomega pikk ajalugu. Nii muusikas kui ka ühes täiesti ootamatus valdkonnas. Raivo Rätte, tere õhtust. Tere õhtust. Sind tuntakse rahva seas muusika rahva seas tegelikult rohkem. Kõmmarina, kuidas soomlastel on see kõmar välja öelda, võttes arvesse, et õõdi soome keeles alati olemas ei ole? Ma arvan, et sa tead juba vastuse, et üldiselt nad nagu aeg-ajalt kasutavad virne suus, aga tegelikult soomlased kutsuvad peamiselt mind ikka Raivox. Aga ega see Raivo ka soome keeles ta raevu raevu on ju, et et selles suhtes mul on Soomes nagu nimega vedanud, et nimi mäletataks nii heas kui halvas. Aga räägime rahvale lahti, kuidas sinu isiklik ajalugu, seos Soomega alguse sai? Ma olen ingerisoomlaste järel järelpõlv, see tähendab seda, et mu isa ja ema mõlemad olid hingerlased, ingerisoomlased on vist õigem öelda. Mu kodune keel oli tegelikult, et juba lapsena soome keele ma olen. Ma olen siis nõukogude aegne see laps ja noor, kellel oli sünnitunnistuses kirjutatud soomlane ja Nõukogude Liidu passis kirjutatud Soomanest, nii-öelda see siseriiklikus passis sõjaväetunnistusele isegi soomlane ja, ja seal oli see hästi, mäletan seal hästi rasvaselt kirjutatud suure vihaga ilmselt et finn ja Üheks soomlastega oli sõditud joovet. Jah, jaa. Aga Ma ise näen, et see teadlikkus on minul olnud alati kaasas juba lapsest saadik, sest kodune keel oli meil ikkagi soome keel vanematel olgugi et meie, lapsed, rääkisime nendega eesti keeles. Ja siin oli mingi teatud häbi moodi asi, kindlasti mängused. Et me kuidagi nagu häbenesime vanematega soome keeles rääkida, aga nemad ei häbenenud, nemad rääkisid seda linna peal Tallinnas Järvakandis, kus me elasime liinibussis ja igal pool on, ma vaatan ma alati natuke nagu häbenesin seda, ma ei saanud aru, mis toimub. Päris huvitav sa siis elasid läbi täiesti pöördeliselt selle, mida mõned eesti lapsed ja lapsevanemad Soomes läbi elavad, et eesti lapsed ei taha oma vanematega eesti keelt rääkida ja vahetavad hea meelega, pigem nagu lähevad soome keelele üle. Ja häbenevad natukene seda vanemate eesti keelt ilmselt küll ma pole kusjuures ise selle peale üldse mõelnudki, et nii see oli just ja siis. Ma olen nii-öelda mõlemat pidi nagu läbi elanud, siis ma läksin Soome, ega ma siis kohe soome keelt ei osanud, nii hästi, et ma nagu oleks seal nagu kuidagi ära sulandunud, võib-olla näo poolest küll kõik arvavad, et ma olen soomlane, aga aga siis keeleliselt ei olnud niimoodi ja siis nimi kulges ikkagi kaasas, mis tegi mul teatud nagu pitsati alati otsaette. Ja sellest ma pole ausalt öeldes kunagi aru saanud, et kui mu vanemad olid soomlased, mis nad mulle Raivo nimetas. Mu vendadel on kõik soomlaste nimed, Jalmari ja Toivo ja mina, Raivo. Aga enne kui me jõuame selleni, et sa ühel hetkel jõuad Soome, siis kuidas Nõukogude liidus oli elada selle passi märkega, oli sellega mingit probleemi ka kunagi koolis või, või sõjaväes või. Ma ei taha mingiks halajaks hakata, tegelikkuses ei olnud probleeme, aga oli pigem ka austust aeg-ajalt. Jah, sest tulles tagasi selle fakti juurde, et Soomega oli sõditud, siis soomlastega soomlased olid vapralt sõdima. Ja siis minu puhul oli alati see, kui näiteks klassikaaslased olümpiamängudel Nõukogude Liidu suusatajate poolt on, siis ma olin millegipärast alati soomlaste poolt. Et see oli kuidagi nagu meil kodus kaasas ja siis isegi sellel ajal, kui hokit mängiti, kõik olid Nõukogude liidu poolt, aga Ma tean, et Soome sai siis palju-palju kere peale, nad mängisid seal päris kehvasti. On ju, et siis me olime ikka kodus nagu Soome poolt. Vabastage sinu klassikaaslased olid Nõukogude liidu poolt päris huvitav, sest 80.-te alguses küll jah, sest mina ei ole. Mäletan, et minu klassikaaslased olid just nimelt peaaegu konkurentsitult alad Soome poolt. No seda küll, eks meil olid need soomlasi veel klassis seal, et Järvakandi oli tuntud nagu ingel, laste pesa, pesa jah, et meil oli neid rohkem kui üks klassis, et aga mingisugune aeg-ajalt niisugune vaatan kuskil tahvli peale isegi oli oli kirjutatud, et võitud võitjad, kes on tihtipeale sinna ei olnud soomlasi, vanus. Aga millisena. Soome sinu jaoks selles olukorras paistis, sa oled ise ingerisoomlane. Su kodune keel on soome ja sa elad ikkagi hoopis teises riigis, kus ei ole väga pikk maa sellesse riiki kus on see kultuur, see keel, mis justkui peaks olema veel sinu identiteedi ja taustaga seotud, aga seal hoopis teine süsteem, ta on palju kaugemal kui see 80 kilomeetrit. Jah, ma olen tagantjärgi nagu olen mõelnud selle peale, et ma olen jälginud kõrvalt oma isa, kes tegelikkuses juba sellel ajal luges Soome ajakirju Soome lehti, ta käis käissis raamatukogus ja võttis need koju ja luges ja ja nüüd ma olen tagantjärgi aru saanud, et seal oli mingisugune kaeblus sinna Soome poole, kuna tema oli ikkagi sõja Soomes elanud, ta elas oma ilusat noorusaega Soomes. Ta sul ei olnud sellist sisetunnet. No ma sain tagantjärgi sellest aru, et ja kuulsin ka siis hiljem ema käest, et et isa, selline suur unistus oli soome saada veel, aga seda ta ei näinud kunagi enam, siis ta suri ikkagi varem ära, kui piirid lahti läksid. Millal sina esimest korda said? Mina sain aastal 90, kui ma tulin nõukogude armees, siis sama suvel läksin Soome laulukooriga, läksin Soome. Ja siis. Millisena see riik avanes või see maa avanes sinu jaoks? Oi, see oli hull aeg selles suhtes, et kujuta, ütles, et kaks aastat ma olin koorilauljana kusjuures tänapäeval juba Eestis väga tuntud ooperilaulja Mati Turi koos olime, testib, laskis punaarmee kooris ja siis peale seda nii-öelda kaheaastast kontsertturneed. Me tulime sõjaväest ära ja siis kohe ma hakkasin Soome ja mattis, kes kaebab, Soomes käin külasemad, sõjaväes juba rääkisime, kuid tema rääkis, kui äge Soomes on, ja siis ma sain sinna. Ma ausalt öeldes sellest reisist palju midagi ei mäleta. Kontserte oli, aga see üldiselt nagu oli ikkagi kõik oli üks suur selline imestus, et kujuta ette, kui sa tuled Kaliningradis, kus on poeletid tühjad oletkaliiningast kaks nädalat kontsertreisil ja sööd seal ainult soolakala ja musta leiba, teed ja mõnikord saad putru. Ja siis sa lähed Poola poole aasta pärast lähevad Soome ja vaatad, et seal on banaanid, seal on lihad, et ma olen ikka tõenäoliselt nõukogude inimese ahastuses õela kultuuri šokolaadi omal nahal ära proovitud. Aga ma ei mäletaks, et ma nüüd sellest ka nii käima oleks läinud, et ja siis juba aastake hiljem ma läksin juba siis seljakott seljas, ise. Mis sa tegid kõigepealt? Noh, kuidas ma asja väga romantiliseks võtaks kokku, et Georg Otsaga sõitsin Helsingisse. Ma ütlen ausalt, mul oli 50 marka taskus. Ma ei teadnud, kuhu minna. Ma olin täiesti nagu 20 aastane noormees. Ja sealt kuidagi siis hakkasin teatud poolhullu sõjajulgusega siis asja arutama ja ma olin umbes kuu aja jooksul oli juba koolis, et ma olin kuskil smugeldas ennast juba kursustele. Mis kursus tuleb kõigepealt, ma olin, pool aastat olin sellistel kursustel, et Mul kuidagi ajaliselt vedasid, ma läksin kohe seal tööjõuasutusse ja sealt pakuti, kohe kuuleme, nakkab just selline kursus, kus sa võiksid nagu kohan kohaneda ja ja ma julgen öelda, et see kursus seal natuke keelt ja grammatikat soome seaduse õppisime ja ja sealt edasi ma läksin, kohe sain kohe edasi õppima. Siis ma tegin need kursused ära ja see oli sügisel ja järgmine sügis siis see lõppes kevadel, suvi oli vahel sügisel ma olin juba Helsingi sellel ajal diagunisse laedus, oli selline Diakonia obistu diagunisse vajadus Diablo ja Diablo laedukese Nobistaja, seal ma õppisin siis sotsiaalpedagoogikas läksin sinna liinil õppima, õppisin aga see osutus alguses ikkagi väga-väga raskeks ja siis ma selle ühe aasta käisin ja mõtlesin, mis ma edasi teen ja siis hakkas juba Soomes hakkasid ka muutused koolisüsteemides juba siis sel ajal, et juba käisid juba mingisugused jutud, et sotsiaalpedagoog, Sosi oli kasvataja nii-öelda. Et see koolitusliin kaob ära ja oligi üks viimaseid gruppe, mis meie grupp oli. Mina jätsin selle pooleli ja võtsid natukene vaheaega, käisin mingisuguseid natuke laiemaid sellised kursused ja siis lõpuks leidsin ennast siis Mary Saara hoida koolist, et. Ma käisin siis selle sealsamas koolis nagu viisin paberid siis üle nagu laste kasvatuselt nagu täiskasvanutega suhelda eesti keeles. Tõlkinud, et põhimõtteliselt kui nüüd otse tõlkida, siis sa peaksid olema nagu psühhiaatrile õde, õde jah. Psühhiaatri õde põhimõtteliselt sellel teel, sa oled seal veel, ma olen siiamaani jah, et ma olen siis vahelduva eduga olnud aastast 96 97, siis sealt vahemikust alustasin. Kõigepealt ma olin Helsingi linnas, olin kolm aastat, töötasin kodututega kodutute varjupaigas ja olin seal nagu selline koordinaator. Et see, see oli, ma ei tea, mis eesti keeles kõlaks, oli esto, sellel ajal oli erilist Soseali toimisto seal siis põhimõtteliselt eri erivajadustega isale osa sotsiaalosakond ja et sel ajal mul on nagu vedanud, et ma olen sattunud kokku hästi toredad inimestega töökaaslastega, et et siis on olnud nihukest teatud arendamistki sellele, et ma just käisin siin paar päeva tagasi käisin nüüd uues majas, mis tegelevad sama sama nagu kontingendiga, et ja ma mäletan, kuidas me üheksakümnendatel oma oma nagu esimehega nagu unistasime, et milline võiks olla tuleviku selline kodutute nagu teenus. Siis ma usun, et see on alumine korrus, kus on nagu ollakse põhjal. Ja siis, kui sealt hakatakse tõusma, siis seal nagu on mitu korrust. Kui läheb elu paremaks, tõustakse ülespoole, siis seal üleval siis juba need, kes juba pääsevad omaette erakonda ühiskonda. Ja tänapäeval on sääst täiesti teoks tehtud, et ma võin uhkusega öelda, et et olin väikse mikroosana kaasas, sellises nagu suuremas jutused sillutasid tulevikku ja mitte üksi, aga me olime ikkagi tiimiga, mõtlesime nagu suurelt ja see tundus sellel ajal täiesti hullumeelsena. Aga siis sealt ma läksin edasi, läksin kohtupsühhiaatriaekspertiisi, seal töötasime kokku seitse aastat. Et seal oli labin lahti haiglas, legendaarne on siis kunstnike vallutatud ja niimoodi see oli ta sellel ajal täiesti töös. Aastal 2000 kuni 2007. Su kontingent kostab nii põnev, et ma tahaks tegelikult sellest täiesti eraldi rääkida, aga ma vahelduseks teeks korraks ühe muusikalise pausi. Need on sinul nagu kõikidele meie saate külalistele võimalus eesti publikut rõõmustada muusikaga, mis sulle endale südamele Okei võiks ju juba selle teemasse siis minna, kui juba rääkisime siin kodutustes ja suurlinna elust ja niimoodi võiks siis olla näiteks kauge rõhkaja paska kaugel. Meil lobeda lobahoogudega vajame kalul Valter Oja. Kuduaalne käredamalt paigalt loome Gerda. Ei pööra päeva ajal käega palju paremini abi. Difteeria, eta päevi. Kaugeltki. Rein tiivaliikluse mulle, et ma jään, kui pahapeol ruma niidul. Aga? Ta ei ole võib-olla kõige tähele Muuda voolikuid. Vahtida. See oli siis kaugel, rööke paska kaob, ongi, oli loo nimi. Ma usun, et siin pereraadiost piisab sellest, kui me tõlgime selle tagumise poole ainult kaubungi tähendab linna eesti keeles ja see esimene pool. Loo nimest räägib siis ära päris hästi selle, mida Gaucroice arvas oma konkreetsest linnast. Aga meil on külas Raivo Rätte ees, kes tegeleb muusikaga väga aktiivselt ja suisa võib öelda, et professionaalselt muusikast tahaks hiljem rääkida veel ja veel, aga räägime natukene sellest kontingendist, kellega sa töötad. Psühhiaatriaõena soomes on hästi palju tegelikult nii ajakirjanduses kui ka ühiskonnas laiemalt käsitletud vaimse tervise teemat ja otsitud justkui sellise rahvusliku sünge meelsuse ja masenduse ja depressiooni ja ühiskonnast iirdumise juuri. Tunnetad sa seda kuidagi veel rõhutatult soomlasliku probleemina või, või on see pigem Eestist vaadates selline asi, mis, mis on omane kõikidele rahvustele? Rahvusliku probleemina seda kindlasti tahaks käsitleda, et kindlasti on mingisuguseid mingisuguseid jooni, mis on tingitud teatud rahvuslikust ajaloost. Et ma jätaks nagu psühhiaatria, nagu see sel puhul kõrvale on ju, et aga, ja ma ei saa sellest ka mööda minna, kui me ikkagi räägime, et ma töötasin kohtupsühhiaatriaekspertiisi, siis ikkagi suurim kontingent olid ikkagi sellised purjuspeaga tehtud tapmised ja mõrvad siis koduperevägivald oli teine päris selline suur kontingent. Et siis purjus peaga oli siis abikaasa tapetud tavaliselt noh, meil oli meeste osakond, tavaliselt oli see siis nii-öelda pere õrnem pool ja siis sinna mahtus kõik siis nii-öelda ka pedofiilia peresisene kui pereväline püromaania. Et need olid niuksed, põhikontingent, kellega töötasin aga seest nagu mingil määral võib öelda, kui räägime, kas epu normalegi laulab. Et kuidas pereisa purjuspeaga paneb. Lapsed ja naise saadab talvel nagu. Toast välja paev kirveukse kõrvale, et ärge siia tulge nüüd on, nüüd on pidu ja ütleme isegi Matti Nüganen on siin öelnud Anniet, kus mehed peavad puhkus, siis naised on vait ja sellised ütlused ja ma ei tahaks nagu tänapäeva Soomes, seda ma ei näe sellist. Tegelikult Ma arvan, et tänapäeva soon on suht võrdõiguslik maa. Aga kindlasti ajaloos on, on see, on see oma taakia, on see sõjataak ja ja ma olen aru saanud, et väga paljud sellised põlvkondade teatud melanhoolselt ja nukrameelsed ja vägivalda kogenud vägivallast tulenevad probleemid on ikkagi see sõjajärgne Soome, mis see endaga kaasa tõi, mehed tulid rindel ja nende ei olnud kõik korras. Et näiteks isegi kui ma veel noore poisina seal meie haiglas töötasin, seal oli veel sel ajal käisid mõningad rindemehed käisid saamas riikliku toetusena amfetamiini annust. Et nad olid kunagi sõja ajal seda sõda sõltuvus sõjanud ja seda oli veel üheksakümnendatel oli veel selliseid See kostab päris karm maailm, aga sa oled sellesse ikkagi jäänud, et põhimõtteliselt on sul olnud ju võimalus igasuguseid valikuid tehes oleks võinud ka eriala vahetada ja ja nii edasi, aga, aga mis sind selle kütkes on hoidnud? Vaat kui ma koolis käisin, siis mul, ma mäletan, kui meil õpetaja ütles, et nüüd me oleme valinud sellise eriala, et ei ole valmis, kui te lähete tööle. Et 10 aastat teete seda tööd ära ja siis tavaliselt vahetatakse eriala, aga tegelikult, kui sa oled 10 aastat seda tööd teinud, alles siis võid öelda, et kogemustepagas on nii suured, sa võid hakata õigesti seda tööd tegema ja mul on need sõnad alati meeles ja ja nüüd tagantjärgi tarkusena võin öelda, et nii see tõenäoliselt on, aga see ei tähendaks, et ma nagu ei oleks mõelnud eriala vahetama, sest ma olen vahepeal ka eemal olnud sellel sellest tööst ja teinud täiesti show business i. Asju, aga aga mingil hetkel ikkagi sinna tõmbub tagasi ja tänapäevalgi mõtlen, mida ma suureks saades tegema hakkan. Aga ütleme, psühhiaatrias on ka mitu nagu valdkonda, et on nagu akuut on kohtupsühhiaatria, siis on ambulatoorne, siis on laste ja noorte, et tegelikult on hästi lai valdkond, et ja siis ma olen näiteks nüüd olen tänapäeval leidnud endale noored, et ma olen laste- ja noorteosakonnas teinud tööd, et aeg-ajalt et see on jälle huvitav, tuleb enda jaoks huvitavaks teha neid asju ja loomulikult käijaga koolitada. Kas sa pead natukene iseloomult maailmaparandaja, sest ükskõik, kas sulle meeldib mõelda nii või mitte, tegelikult sina ja sinusugused te teete oma tööga seda maailma palju rohkem paremaks kui nii mõnigi, kes kusagilt ülevalt parlamendihoonest raha külvab. Ma olen tulnud tulemusele, et tegelikult see nii ei ole et teatud baas inimesi teevad seda tööd ja, aga ma pean ütlema, et muusikuid on minu nagu erialal väga palju näitlejaid ja selliseid töötajate, mitte klientide töötajate hulgas ja klientide hulgas loomulikult juhtub ka, aga aga et see on kuidagi ikkagi seonduv, mingisuguse inimtüpaaži ka, et ma ei näe siin maailma parandamist. Son. Ma alati ütlen, et seda tööd teha võib-olla peab olema ka oma oma omakohaseid kogemusi. Aga see ei tähenda seda, et minnakse ennast nagu hoidma sinna tööle, vaid see on ikkagi ma alati ütlen, mingi mingi teema nagu tõmbab sinnapoole neid, kes seda tööd teevad, et ja ma võin ka öelda, et räägime avalikult. Ega see töö ei ole lihtne ja kindlasti on ka minu töökaaslastest inimesi, kellele see töö on jätnud väga sügava jälje ja nad ei ole sellest kunagi välja tulnud, et on ka meie seas inimesi, kes on teinud enesetapu. Kuidas sina oma vaimse tasakaaluga hakkama saab, mis, mis sind aitab seda hoidma? Ma juba siin ütlen, et tõenäoliselt harrastused kindlasti see, see, et, et see elu ei ole ainult see töö, et seal peab olema mingi teine äärmus kõrval. Et kas siis liikumine, muusika on mul, see sõltuvus on ju jaa? Jaa, et tegelikkuses ma muud moodi ei näeks seda, et et siis on juba olukord kehku, on ainult töö ja kodu just nimelt selline töö ja kodu. Ja sul ei ole muud elusat. Vahet aga seda valikut sa ei tahtnud teha, et sa oleksid läinud soome ja hakanudki ainult muusikaga tegelema, sest ma saan aru, et sa oled olnud andekas juba lapsest peale, eks. Ma ei tea, kas ma mul ei ole ühtegi klassi muusikalist haridust, et andekust ei oska ka midagi, ma. Ma mängin basskitarri sellepärast, et keegi seda ei tahtnud mängida. Et see on niimoodi, et kõik tahavad olla kas kidramehed või trummarid, et siis see on klassikaline bassimehe nagu stoori, et et ma laenan seda nagu ühte oma sõbra juuni hüneni nagu ütlustest. Mul on instrument rohkem nagu löögiriist. Mitu tükki sa oled need lava peal ära lõhkuda, mitte ühtegi, aga see, see on niukene. Tulistame vaimselt, siis. Jäätmejõudsime sõprade joonil fenomeni jooni, küüniline on ka otsapidi minu tuttav ja, ja kui ma vaatan hüneni, siis ta on teinud väga huvitava kahtepidised kuvandi, loonud endast, Soomest on ta on nagu selline tõeline macho-mehe avalik kuvand. Aga tegelikult on ta nagu hästi tore inimene ja teeb sporti tegelikult Jan üsna tervislike eluviisidega, võrreldes selle kõigega, mida ta laseb välja paista, aga, aga sina lased välja paista ennast siis enam-vähem sellisena nagu sa oled. Jah, ma ei näe vajadust, et mul peaks mingi roll olema peal, et võib-olla loomulikult, kui ma laval ja niimoodi, et siis tekib juba tahes-tahtmatult teatud teatud selline muusika kaudu teatud selline lavaloleku roll, et see, mida me esindame ja tahame nagu edastada, siis see ei ole lihtsalt niisama, et näe, võib-olla paneme T-särgi selga ja, ja džinsid jalga, onju, aga paneme ikka ülikonna ja et noh, see on ka juba roll, et meil on ülikond ja see energiavahetusel laval publikuga tekib, on ju, et noh et ikkagi artist on artist Me midagi vahendame. Oleme saate eelreklaamides välja öelnud, aga ütleme nende jaoks, kes meid täna võib-olla esimest korda kuulevad, et et mis on see bänd, millega sa laval oled ehk kosmikutes mängid sa tõesti basskitarri. Ja Kosnikutel on päris tihe suhe tegelikult just nimelt Kagu-Soome muusika esindajatega, seal on viigade ansambel minu pikaajalisest kodulinnast koolast ja Te olete päris mitu ühiskontserti korraldanud, et kuidas suhe nendes soome muusikutega sul on tekkinud tegelikult. Nad on väga lihtne, et neid meie muusikat on ka võrreldud nagu mingil määral soome muusikaga ja meil on ikkagi minu, lisaks on muud kõik siin Eestis kasvanud ja elanud mehed näiteks Tseeemmeksi muusikaga meid on nagu võrreldud juba. Ja muud mehed ei tea sellest männist tõenäoliselt midagi. Aga tegelikult see suhe hakkas ausalt öeldes juba 90 lõpus, kui me Kristo Rajasaare ja Taavi Berdyczyga Järvakandi kooli ansambli juubeli puhul tahtsime teha kauge rõhka paar laulu eesti keeles. Sellesse kosmikud tegelikult sündisid, siis ma me tegime need ära ja, ja ma küsisin, helistasin kauga rõhkale ja küsin, kas me võime teha seda asja, et meil on selline plaan, andis loa ja, aga sellest projektist projekti ühekordne projekt. Siis me tundus selleni äges, mõtlesime, teeme veel, proovime, ja siis põhimõtteliselt sündiski meie bänd, kunstnikud, et et selles on ka nagu soome, nagu osalus on ikkagi võimsalt olemas ja siis sedakaudu juba kakstuhatkolm, siis me tegime kogu rõhk aga juba koos kontserte ja hiljem juba viigatega ja siis oli ka Ismo alanguga ja sealt läks, et et ilmselt meil on nagu siis oma muusika sisuline pool on ikkagi kattub ka ja väga palju nende soome artistide sisulise poole ja muusikalise poolega. Et ja viigatega oleme tõeliselt nagu bändidena sõbrunenudki, et kuidagi see tundub loogiline ja loomulik, et me oleme juba üle 10 aasta siin koos kontserte teinud ja mitmeid tuure ja ja nüüd on jälle nad siia tulemas ja meie sinna minemas nende juurde. Kuidas sa tunned, kas, kas teid võetakse Soomes paremini vastu, kas teie muusika on soomlasele arusaadavam kui võib-olla keskmise eesti bändimuusik? Mina ei ole võib-olla õige inimene seda ütlema, seda soomlased endalt küsima, aga üldiselt ma arvan, et kui me nende artistidega koos oleme, siis me nii-öelda, kuidas öeldakse nende tiibade peal saame seda oma muusikat nagu kas selgitada soomlasele ja ja mina ei näe, keel on see barjääret? Tihtipeale Soomes ma muidugi ka meie sõnade sisu natukene ka väänan siis neile või teadvustan neile, aga aga ma arvan, et see helikeel on ikkagi see põhiline, millele see, see nii-öelda äratundmisrõõm võib olla, põhineb. Tekitame nüüd eestlastes pisut veel äratundmisrõõmu. Nii mõnigi tundis tõenäoliselt ära kauga rööke loo, aga mängime veel midagi, aga vanem Seppu normaani, kitarr, Dailasite. Kui normaalkitarat taevasi, et see lugu ma usun, et päris paljud eestlased siiski tundsid isegi mingit nostalgilist liikumist oma hinges, sest on see ju vähemalt kaheksakümnendatel aastatel kõlanud päris palju ka siinpool lahte, kui mitte muidu, siis vähemalt Soome televisiooni raadio vahendusel. Kuulasid põõsas soome muusikat, siis kui sa olid teismeline Nõukogude Eestis tingut, kuulasin seda, kuulasid kõik seda häbeldi, seda kuulata ja kõik kuulasid. Mina ei häbenenud? Jah, aga Järvakandis muidugi mul on jälle vedanud sellega, et ma olen Järvakandis kasvanud, et meil meil need suured moehoovused läksid nagu kuidagi mööda sealt rabade vahelt. Et meil on ees olnud sellised väga austatud vanemad pillimehed, kes seal on koolis juba mingit õhkkonda, loon Riho Sibul ja Ardo Juhkov. Jaa. Jaa. Ma ütlen alati, et Järvakandis on kooliraadios 70. mängisid sappa ja sellised sellised artiga progressiivne kooli väga progressiivne kooli raadioaja, et et kuidagi see Järvakandi on püsinud sellisena soode ja metsade vahel olevana, alternatiivsena kohana, muusikaliski mõtteliselt. Aga jah, ega ma ei, ma ei mäletaks yi karjalast, ma isegi mul oli üks plaat seda mäletama, kuulasime, aga see oli ka selline plaat, mis kogemata vist Nõukogude Liidu kaubandusvõrku nagu tuli müük ja siis kõik plaadid osteti ju ära, mis tuli müüki ega midagi jäetud sinna on jäänud. Et sedakaudu lihtsalt siis tuli meie plaadiriiuli, aga ma ei mäletaks, et pigem ma teadsin, võib-olla vanasid Olavi kirda selliseid lugusid siis vanemate kaudu, mida nad kuskilt Soome raadiost lindistanud, et. Kuidas sa hindaksid on seda võimalik hinnata, et kui palju soome muusika on tegelikult eesti nüüdismuusikale läbi selle, et mingid võtmetegijad on just oma nooruses soome muusika sees üles kasvanud, et kui palju seal oma mõju avaldanud või on ta üldse? Ma ei ole võib-olla õige inimene oma analüüsi nagu tegema, aga mida ma olen kuulnud jälle muusikaajakirja kirjanikelt nagu siin raadio kaheski, Erik Morna ja vanemad ajakirjad, nemad on ikkagi ka põhiliselt soome muusika peal üles kasvanud. Et siin Tallinnas pigem ikkagi kuulati väga palju soome muusikat, et siin oli kosta kuulda ka ikka onju ja Soome televisioon. Aga kas nüüd noorematel bändidel midagi seal, et võtan ma ei, ma kahtlen küll, et et, et minu arust nagu eesti bändide saund ja soome bändi sound erineb ikka päris päris räigelt kelle kasuks või lihtsalt erineb, erineb lihtsalt noh, me ei hakka võistlema, onju, et kes, mis on parem, mis ei, aga noh, me kõik ju anname aru, mis, mis on ikkagi soome muusikaseis nagu Euroopa ja maailmakaardile. Kuid mis on praegu näiteks tegelikult sellised väga-väga suured läbimurded, on jäänud ikkagi saavutamata võrreldes rootslastega neurootsast. Aga jah, aga ikkagi üheksakümnendatel neid oli päris palju ja tuli väga palju ja ja tegelikult, ega soomlased elasid ka sellel ajal sellist elu läbi murti salaja kuidagi ja siis, kui juba läbi murtud, siis hakati alles plaksutama Soome poolele, onju aga samas noh, tõenäoliselt on väga palju igasuguseid Tiitseeside produtsent, tegelast me võib-olla siin nii palju ei teagi, kes on tegelikult kirjutavad lugusid, mis maailmatähtedele ja vahepeal tehti videosid tehti maailma tähtede noh, seal ikkagi seda muusika ja show business ikkagi on harjutatud ja harrastatud väga pikalt ja väga süstemaatiliselt, et et see, kuidas üleüldse nagu lindistusprotsessid bändidel välja näevad ja kuidas selle selleks nagu vaeva nähakse ja mida tehakse, see on ikkagi kindlasti erineb eesti bändile omastest see selles selles ma võin anda garand. Eks nii mõnigi Eesti muusika on ka käinud ju tegelikult just nimelt nendel põhjustel Soomes salvestamas. Jah, et see on õppimisprotsess, et me tegelikult peaks mõtlema, et ega see ei ole nagu see, et me oleme kehvad või paremad mingis asjas, et kindlasti on siin ka midagi väga omalaadset, nüüd siin nooremad, need bändid, mis teevad, on ikkagi väga uudsed, väga, väga omanäolised. See ei ole nii üks-ühele võib-olla, et ma ei võtaks seda, et pigem on tegemist alati sellise alandliku õppimisprotsessiga nii mõlemal suunal, et soomlased peavad teatud asja jälle siin väga hästi toimivat, eks, et soome muusikut ka. Tuleme sinu juurde tagasi korraks mõtleme selle peale, et, et soomlasi on Eestis mingit tuhandet, ütleme, et natukene alla 10000 ja eestlasi on kümneid tuhandeid. Soomes osa elab seal lausa töötav osa pendeldab üle lahe, sina oled põhimõtteliselt üks sellistest vaimse töö kalevipoegadest justkui, kes käib ka üle lahe, kuidas selline kaksikelu üle lahe on, kas, kas nagu ühel hetkel tülpimus ei tule peale sellest sõitmisest? Noh, eks loomulikult ma tahaks õhtul kodus ahju ees istuda ja su kodu on, mida sa pead oma koduks ikkagi Tallinnas Tallinnas olevat kodu oma koduks, et et ma tahaks ikkagi seal ahju ees istuda ja tuld teha ja vaadata seda ja aga ma annan endale aru, et ma lihtsalt praeguses elusituatsioonis ei saa seda lubada. Et mul on seal ikkagi lubadused antud ka töörindel ja ja siis, kui meil on nii palju lapsi siin siis need vajavad ülevalpidamist ja kasvatamist. Puhtpragmaatilised süüd on. Ja muidugi ma ei saa mööda minna ka sellest, et vabandust, aga ega soomlasest Soomes ka nagu minu töö ei ole mingi kõrgelt hinnatud nagu palganumbritega ja nii edasi, aga. Et miks minu töö eest nagu et ma olen küll käinud töövestlustel, aga siis seal on umbes öeldud, et vaadatud mozzeeveedia või me ei saa, Sulev, mis asule kindlasti pakkuda midagi, mis sind rahuldaks ja et kus me siis nagu edasi lähme aga et siin on need põhilised süüd. Ja muidugi, kui mul on seal juba üle 20 aasta teinud, siis loomulikult on seal palju muudki siis sellist positiivset, et ma tunnen töökaaslasi, tunnen inimesi, et mis aitab ka seda tööd tunduvalt nagu paremini teha. Tundmine on üks huvitav sõna, sellepärast et ma kohtan pigem võib-olla rohkem eestlaste puhul Soome suunas, aga mingil määral ka soomlaste puhul Eesti suunas seda tohutut kindlust, et ah see on nii tuttav ja me tunneme seda ühiskonda ja, ja kõik on hallatav. Aga tegelikult noh, on see üsna pinnapealne lähenemine, sest inimesed tihtipeale on, on käinud ikkagi võib-olla jah, maaelu jooksul võib-olla isegi mitukümmend korda, aga käinud suht lühiajaliselt ei ole, keegi neist ei elanud sellest teises ühiskonnas. Kas võib öelda, ütles, et eestlased tunnevad ja saavad Soomest päriselt aru? Ma ei saa öelda seda teiste eestlaste kohta, aga ma saan ainult öelda oma kogemuse kohta, et ma saan mõningatest asjadest kindlasti aru, aga on ka asju, mida ma ei hakka kunagi aru saama, et näiteks. Ma ei tea, kas minna otsekoheseks või ei, aga minna võib minna, et ma ei tahaks nagu sildistada, aga. Me oleme, vaata eks siin ka on siin just Linnar Priimägi kuskil ütles, et eestlased on hakanud jälle pealekaebamine teineteisele, et see on nagu uus ilming, et tegelikult see ei ole midagi uut, onju, et vahepeal see on, lihtsalt on natukene peidus. Aga see, et soomes nagu kaevatakse teineteise peale, ma olen neile öelnud, et kuulge meil stalinism olnud, pöörates stalinismi sõtkuda siin kaebate, et mul tuleb kohe meelde, et et ma pean nagu vanemate ajalugu vaatama, on ju, et mu isa istus Siberis ja ema oli Siberis. Et et keegi kaebas kuskil Ja sa mõtled praegu soomlaste puhul pealekaebamise all seda näiteks, et naaber annab kuhugi maksuametisse teada, kahtlustab, et naaber või esimene töökoht. Autodes ikka ikka leidub laululinde, onju, et kes, kes tahab ennast nagu tõsta ettepoole ja kõrgemale ja kaugemale ja et see on selline, mida ma ei harju vist kunagi ära ja edule harjuma ka. Aga seda on mõlemal maal, et ma ei tea, et siin just öeldakse, et ka, et on hakanud jälle esinema sellist asja. No võib-olla seal siis ajastu märk, rofession, ajastu märk, jah, aga või on äkki see soomeugri inimestes veres. Aga noh, võib-olla see on niisugune natukene siuke kriitilise noolega. Ma pean ikkagi tunnistama, et eks ma ise valin oma tuttavaid ja sõpru, Soomes on ju ja mul on, et ikkagi väga toredad ja ägedad inimesed, on nad siis töökaaslased või muusikud või niimoodi, et ma, neil on kajalised, sellised peresuhted ja et ma tean, et ma saan usaldada 200 protsenti neid inimesi, soomlast saab usaldada selles suhtes, ma ütlen küll, et et kui ta annab nagu enda hinge sulle nagu sõprusena märgiks, siis teda saad usaldada surmani, et et see on nagu soome soomlasele väga selline. Minu silmis selline üllas sihukene loomujoon. Kuulame vahepeal muusikat, paneme siin juba juttu, oli viigates siis kuna kuna nad siin Eestis on käinud, paneme viigataja hauda ja süda on seal, on ka tobi Sorsakovski, et see, see võtab kokku tegelikult sellise soomlasliku melanhoolia ja sellise Eino Leinuliku kurbuse ja et ja Soome nii-öelda hinge maismaad. Liigade veel kord olgu öeldud, koobalast Kagu-Soome väga toredast linnakesest pärit tänud ja luguoli haudesüda, nii et tõepoolest seda melanhooliat, mida Raivo Rätte enne loo algus lubas selles ka. Tõepoolest oli. Kui mõelda eestlase ja soomlase peale, siis need on mõlemad sinus olemas. Kuidas sama identiteeti tunnetad, et ma ei hakkagi ütlema, et kas sa tunnetad, et sa oled eestlane või soomlane, aga kas nad on sinus segunenud? Olete soomeugrilane? Jah, mul abikaasa ütleb, et ma olen soomlane, et minul, Soome mentaliteet ja mida sa selle all silmas peab, ma ei tea, aga et võib-olla teatud asjadest mingisugust konkreetsust või et Soomes nagu mingit, kuidas öeldakse, on mingid kombed, minnakse õigeaegselt tööle ja see on nagu neile väga tähtis. Isegi see ei ole nii tähtis, et mida seal tööl tehakse, siis lõpuks aga see, et sinna minnakse ja sealt minnakse ära. Vormiliselt vormiliselt nõuded on jah, ja et need ikkagi hoiavad, et ma alati ütlen, et soomlased on ikkagi maailma jõukas riik ja millest see tuleneb, et see ei ole niimoodi, et Oulus või Rovaniemi ühel hommikul kell neli jäetakse lumet lükkamata, et ühiskond peab keerlema, see eeldab sellist selget. Vormi ja seda, et tegelikult kõik selle ühiskonna osad, ükskõik väiksed mutrikesed või väike liigutus on, töötavad. Just et see on see vormida, ma kaeban ka Eestis ausalt öeldes, et tihtipeale. Ja, aga ma usun, et eestiga liigub sinnapoole, et küll ta sinna jõuab. Et see nagu ikkagi see vormilisus ikkagi on ka arenenud riigi tunnusmärk ja ja teine, mis on tähtis, et et mis mulle meeldib, et inimesed ikkagi olgu, mis on, aga Soomes ikkagi inimeste jää. Et inimest ei jäeta oma õnne najale, et teda ikkagi ühiskond võimalikult pikale ikkagi aitab. Ja peabki ütlema, et et siingi Me võime mõelda, me ei tohi võrrelda neid riike omavahel, aga ma ikkagi isiklikul mõtlen seda. Riik on just nii hea, kui hästi ta hoolitseb abivajajate eest kõige nõrgemalt, kõige nõrgemate eest. Et see on see, see, mis mind nagu peab, võib-olla minu puhul rohkem nagu Soomaslikuks teeb, et aga see ei ole ka mingi maailma parandamine, on lihtsalt faktid. Kas keeled on sinu jaoks võrdsed või on, on üks keel Tugevam Maailma tunnetavuses või asjade kirjeldamisel või võib emotsioonidekeelena? Küll, ma tunnistan, et ikkagi praegu soome keel on mul ikkagi võib-olla isegi natuke tugevam kui eesti keelt. Küll need suht võrdsed on, aga mingites asjades ma tunnen, et ma oskan soome keeles nagu eriti, mis puudutab minu ametit, siis ma ei tea, et ma oskaks eesti keeles ennast väljendada, et see, mis ametikeel on, see on, ma ei oska eesti keeles kindlasti neid väljendusi nii hästi kui soome keelest. Aga see küsimus veel, et ma ikkagi tunnistan seda, et ma olen, Eesti on mu sünnimaa. Ja kodumaa. Aga ikkagi minus voolab Soome veri murda seda, seda ka aru andma, et ma võin öelda ka, et ma olen kodumatu või niimoodi, aga see oleks liiga traagiline, et nii see ei ole ju, et et kindlasti ma olen saanud kodust kaasa mingisugust soomlasliku soomlasliku, heas mõttes ka hullustet. Et seda on nii juba koolis mulle õpetatud ja niimoodi, et, et kangus pidavat mul olema, et seda kutsutakse ka, et soomlased on kanged suomen, sisu, Andres Raid alti räägib soomlane, sisu, et mis see on, et see on see, et noh, et romani ja meil ikka kell neli minnakse, lükatakse lumi ära, et olgu see ükskõik kui paks 100 või pussnuge, jah, ja, ja ma pean tunnistama, et ikkagi mu vanem tütar on täis soomlane, ütleksin ta on praegu käib Soomes gümnaasiumis ja ma pean teda hästi isamaalaseks lapseks. Ta on seda, et Soomesse isamaalisus on väga niisugune tõsine teema noorte ja laste seas, et seda on näha, et kuidas nad suhtuvad sellesse riiki ja iseseisvuspäeval, kui tõsiselt nad on ja ikka vaatame see tundamatuma sodilanud tundmatu sõdur on, vaatame ikka iga kord ära ja siis veteranid, kui tulevad, siis on vaikus. Et need on niisugused asjad, mida nagu mis, nagu tiksuvad mul ka nagu südamesse, et et vanaisa oli ju ka ju Soome, Soome sõjaväes ja sedakaudu on mul võib olla tulnud teadvus ja teadlikkus sellest sellest oma perest. Ma ei tea, kui puhas see küll on, aga aga ikkagi ma ei saa sellest üle ega ümber ja ma olen ikkagi oma lastele, ütlen Te, olete poolenisti soomlased, et ei saa seda identiteeti endalt ära tahate või. Ja kui rääkida sellest tunnetusest ja, ja keelest, siis hoolimata sellest, et sa tunneb praegu, et soome keel on sul natukene tugevam ja võib-olla sul on väike soome aktsent juures siis on sulle ometi olemas keel, mida mõistavad kõik inimesed maailmas ükskõik millist keelt emakeelena ei räägiks. Ehk muusika. Aitäh sulle, Raivo Rätte, et täna õhtul jõudsid siia tulla, aeg läks, jutt oli väga tore. Teiega, head kuulajad, kohtume juba nädala aja pärast. Siis on meil siin stuudios inimene kelle õmblukestel õlgadel iseenesest lasub suur vastutus, sest tema vahendab Eestist üsna palju seda kuvandit, mis läbi ajalehe Helsingin Sanomat soomlasteni jõuab. Kaja Kunnas. Mina olen Rain kooli. Kohtume nädala pärast. Soome sile suomen. Ta ei ole ka veel aga teine saada.