Soone siinile suomen. Nemad oma pimeda mehega. Tere õhtust, head kuulajad, on taas kord aeg astuda Soome sillale. Seekord oleme juba jõudnud silda pidi päris kaugele ja oleme jõudnud päris suurte teemade juurde ja üks nendest teemadest on see, kes ja kuidas kujundab meie pilti, kujundab soome pilti Eestis ja eesti pilti Soomes. Ja üks nendest inimestest, kes seda pilti kujundavad, on meil täna õhtul stuudios. Tere õhtust, Kaja Kunnas. Tere. Sa ilmselt oled kokku puutunud varem ka küsimusega, et kumb see siis lõpuks oled, kas soomlane või eestlane, sest su nime järgi ausalt öeldes ei ole võimalik seda otsustada. Kui sa seda küsimust kuuled, mida sa vastad sellele küsimusele? Ma olen nii soomlane kui eestlane. Et mõlemad, et see on tänapäev üha sagedasem juba minu põlvkonna, mitte nii tavaline, aga aga mõlema, et aga ma olen Soomes sündinud-kasvanud, õppinud, täiskasvanuks saanud. Eesti on uut riik, mida ma olen külastanud ja eesti keelatud keel, mida ma olen rääkinud nagu ainult siis oma isaga päris kaua aega lapsepõlves. Nii et Soome on minust tugevamalt, aga nüüd ma juba 15 aastat elan Eestis jällegi. Nii et mõlemat on minus. Aga kui sa Soomes Eestist esimest korda kuulsid, kas sul oli, kas seal oli mingi pilt ka silme ees, et mis Eesti võiks olla, sest sinna ju ei saanud niimoodi nagu tänapäeval, et ma lihtsalt istun laeva ja sõidan nädalavahetuseks kohale kujutasid sa üldse midagi ette Eesti kohta? No mina tegelikult sain Eestisse, sest Inturisti ka sai ikka. Et ma, nii kaua, kui ma mäletan, et ma olen ilmselt nelja-aastane, kui ma esimest korda käisime Tallinnas minu emaga, siis ei olnud Viru hotellis, ööbisime laeva peal ja ma mul on mingi mälupilt sellest laevasõit oli tore. Siis oli kummaline, et laeva ülemises otsas trepi otsas meil kontrolliti ja trepi alumises otsas meid kontrolliti. Seal trepi peal võiks midagi muutuda. Ja siis jälle pealt kontrolliti kuskil, et see kontrollimine ja need relvamehed jäid nagu mulle meelt ja samuti siis meil oli oma tuttavaid siin, keda me nägime ja nii et ma ei mäleta, et see nüüd muidu oleks olnud nii ahistav see pilt peale selle selle saabumise. Et siis vanalinn oli väga ilus ka ja siis need. Väga palju ma sellest esimesest korrast ei mäleta. Aga mingi mälupilt mu sellest on olemas. Ja niimoodi me käisime siis üle aasta minu emaga lapsepõlvest saadik, et selles mõttes mulle jõudnud kujuneda mingit sellist illusiooni või oma oma fantaasiat sellest. Aga mis hetkel sa hakkasid aru saama, et et kuidas ühiskond nagu tegelikult on või loomulikult nelja aastasele tundub, osad asjad tunduvad vaistlikult natukene kummalised või ähvardavad isegi, aga paljudest asjadest siiski nelja aastane ei saa aru, et mis hetkel see ühiskond hakkas sinu jaoks nagu lahti hargnema. Ma võib-olla ei mäleta ka seda hetke, sest see oli ikkagi sellepärast, et me käisime siin nii palju ikkagi käisime ja nagu sellest oli jutuks, et see oli nagu ma sain, hõikad, kui raske siia tulla, kuidas teda reisi ette valmistati? Stressis, mis emal, emal ja hoiad. Ma arvan, et see jõudis lihtsalt kohale jumalad Muueks ma. Ma ei mäleta mingeid hetke. Seda mäletan, kui ma juba suur olid need siis, kui me käisime siin, nüüd siis juba imestasime, et kuidas selline asi vett koos püsida. Juba mõtles laeva, kas Helsingi poole sõitis, et kuidas on võimalik. Ega ta väga kaua siis lõpuks ei püsinudki. Nojah, aga seal oli muidugi ka üllatus, siis, kuidas läks? Kui sa rääkisid isaga eesti keelt ja elasid soomekeelses keskkonnas, kas eesti keel, mis sulle siin Eestis olles toonases Nõukogude Eestis olles vastu tuli? Mis tunde see sinus tekitas, et, et korraga on mingi koht, kus seda sama keelt mida, mida sina räägid, ainult ühe inimesega räägivadki hoopis palju rohkemad inimesed. Ja see oli tore toitmenet, meie tuttavate peredes olid mõned minuealised lapsed, kellega sai mängida ja rääkida. Aga meie külaskäigud olid kaks-kolm päeva päeva, et see nagu ma ei jõudnud, ma ei mäleta mingit erilist sellist, et see keel või midagi, et see lihtsalt oli, aga midagi rohkemat ma. Ma ei tundnud mingit erilist huvi nüüd eesti keele vastu, et ma põhiliselt lugesin kaid raamatut soome keeles. Et isa küll andis neid eestikeelseid raamatuid, aga ega ma neid nii väga ei lugenud. Et ikka Eka põhilised. Ja mida ma lihtsalt võtsin, seda, mis ma sain. Ma ise ei pingutanud selle nimel. Siis, kui sul eesti keelt hakkas rohkem vaja minema tulevikus kas sa ühel hetkel said aru, et see eesti keel on kuidagi teistmoodi olnud või, või see argieesti keel on midagi muud kui, kui, nagu see laiem ajakirjanduslik eesti keel või see tõsisem eesti keel, mida, mida? Suurel alal muidugi ma sain aru, et minu keel on puudulik ja vanaaegne ka ja aga ma nagu ei kannatanud väga, sellepärast ma ei mäleta, et ma oleksin nagu nüüd mõelnud, et nüüd hakkab pingutama ja mine ülikoolis eesti keele kursustele. Et ma olin veel, pole selles suhtes natuke laisk. Et letamist saan, aga ise ei pinguta nii väga, mul on ikka ikka suur aktsent, et seal on küljes. Ei ole pingutanud, ei ole käinud logopeedi juures. Aktsent on muidugi teine asi, kui keeleoskuseks sa, sa kirjutad siiski soome keeles, tuleme selle juurde natuke hiljem tagasi, aga kuidas sa lõpuks Eestisse sattusid, kas ilma rõõmsa perekondliku sündmuse ta oleks seda üldse juhtunud, et oleksid Eestisse jõudnud? Ja ma tulin siia täiesti jamad töö pärast, et ma olin Helsingin Sanomate välistoimetuses tööl ja samal ajal. Mul oli tahtmine küll siia tulla, sellepärast et ma teadsin, et võiks oma oskuseid nagu kuidagi kasutada oma ametis ja ma olin nagu ajakirjanik juba välistoimetuses just sobival hetkel ma tahtsin siia tulla, et oleks tore näiteks aastaks-kaheks kolmeks tulla, mis aastal 2001 ja siis oli nukkaristlaki, kes töötas siin Helsingin Sanomatele pensionile ja siis ma kohe nagu teavitasime, et ma olen nagu väga huvitatud, ma nagu tõesti aktiivsed. Näitasin huvi ja me tegime sellise lepingu, et ma tulen aastaks. Ja nüüd oledki juba 15 aastat siin olnud ja mul on kolm last. Kuidas laste puhul mõtled, kes nemad on, kas eestlased või soomlased või on nemad samuti mõlemad? Kumb keel nende jaoks selline tugevam või kodusem? Minu arvates nendel on väga võrdselt, ma ei oskagi ütelda. Nad oskavad mõlemaid väga hästi, et muidugi see eesti keel on nüüd nagu käib kõvasti peale, sellepärast et son kooli keele. Aga nad loevad väga palju ka soome keeles, nendel Nad käivad kord nädalas ka Soome tundides. Et tuleks selline soome kirjutamisoskus. Nendel on nüüd see palju lihtsam, kuna see liikumine Soome ja Eesti vahel on nii. Nii et te olete otsustanud siiski oma lapsed panna eesti kooli, kuigi siinsamas, mitte kaugel siitsamast raadiomajast, on ka Soome kool täiesti olemas. Ja ma hetkegi ei mõelnud, et panna need Soome kooli, et ma arvan, et et kui me elame Eestis, et siis nad käivad eesti koolis, kui me oleme Soomest, siis Soome koolis, et ma tunneksin natuke, et siis eraldada neid ühiskonnast. Et see ei, ma ei näe mingit põhjust, et miks niimoodi nagu teha mingi oma väike, viia need mingisse eraldi kogukonda. Et nad on osa sellest ühiskonnast, kui nad on siin kooli kaudu. Aga su enda kogemus on siiski Soome koolisüsteemist kui nüüd põgusalt võrrelda, et, et millised on Soome ja Eesti koolisüsteemi vahe, et kas neil üldse tänapäeval on nimega vahesid. No kindlasti on väga suured vahed tegelikult esimene kord, kui ma mõtlesin päris tõsiselt, et kolime nüüd Soome tagasi, oli see hetk, kui mu kõige vanem laps läks esimesse klassi ja ma sain aru, milline, nagu möll hakkab. Ta peab katset tegema selleks, et saada kodulähedasest koolist. Ja siis ma olin küll üsna frustreeritud sellest süsteemist ja mõtlesin, et kolime, kolime terve pere tagasi Soome, et siis on nagu lihtsam, et see kooliminek ja nad saavad kodulähedasse kooli ja seal hakkab kõik nagu palju pehmemalt. Et on ikka suured vahed koolis koga püüdnud seda siiski. Noh siis me läksime sinna massipsühhoosi kaasa. Olime osas ühiskonda ja õpetasime last ja grillisime teda. Ja siis saime teda. Nüüd on kolmas laps ka juba koolis. Kuidas nüüd tundub, et, et kas Eesti koolil on siiski võrreldes soome kooliga mingeid eeliseid ka? Jah, minu vanem tütar küsib siis, kui me tuleme Helsingi sadamasse trammist tihti, et mis mul on praegu parem, kui me elaksime Tallinnas kui siis, kui me elaksime Helsingis. Ja siis ma ütlen talle, et sa näiteks ei oskaks nii hästi inglise keelt, sae loeks kõiki Harry Potterit inglise keeles, et saaksid kuskilt täiesti tavalises Soome koolis, kus see tase oleks tegelikult madalam. Räägime natukese aja pärast edasi kuulame vahepeal muusikat. Me oleme oma külalistel lasknud valida kolm lugu. Enam-vähem nii palju saatesse mahub. Mida sa kõigepealt tahaksid meie kuulajatega jagada? Hästi sobib sümboolselt Soome lahte kujutama. Ka meeldib mulle väga tore, kuulame. Meeli Undu joogas. Nüüd on oigaburdes ja leiab Söör, elu oli nii jääs, et väärid. Oli ansambel ja Kaja Kunnas on meie tänaõhtune külaline siin Soome silla saates. Kaja, sa kirjutad Helsingin sadamatesse, mis on Soome kõige laiema levikuga ajaleht. Et väga paljud inimesed loevad, Sul on tegelikult väga suur võim käes vähemalt Eesti kuvandi loomise suhtes, sest kõik see, mida sa kirjutad, väga paljuski, siis loob Eesti pilti nende inimeste meeltes, kes võib-olla ei ole kunagi Eestis käinud, ka neid on Soomes päris palju või kes on käinud vähe ja tunnevad Eestit palju vähem. Kas sa tunned mõnikord sellist vastutust ka, ma kuidagi nagu peaksin hooli kalt mõtlema, mida ma kirjutan, sest et Malone Kuvandit välismaa, see on äärmiselt äärmiselt üksikul juhtumil, kui olla nii, et ma olen ikkagi olnud nii kaua ajakirjanike, enne kui ma tulin Eestisse, et see on nagu Kõik eestlased, kes on Soomes samamoodi samamoodi kõik need 100000, kes seal töötavat elavat. Ja samuti see, mida siin Eestis toimub, see iseenesest loob seda kuvandit, et sellist Ma ausalt öeldes on mõni üksikteema, mida ma selle pärast, aga see ei puuduta ka Eesti kuvandit, aga aga WIPO lauset eesti naise kuvandit on mingite, ma ei hea meelega prostitutsiooni teemat käsitlevaid siis inimkaubanduse teemat sellest praegu ei ole juttugi, aga veel pole kunagi mõned aastad tagasi sellest oli rohkem, et siis ma tundsin, et selle ainuke mõju on see, see nagu mõjutab seda main eesti naise mainet. Et siis ma meelsamini ei tee sellest mitte mingisuguseid lugusid. Aga hästi öeldud, et ma olen väga nõus sinuga eme tegelikult mõlemad oleme natukene silmitsi seisnud sama küsimusega sellepärast et et ka minuga pahandatud teinekord mõne loo pärast, mis on Soome ajakirjanduses ilmunud ja ka sina oled olnud olukorras, kus Eestis on olnud inimesi, kes ei ole olnud rahul sellega, et kuidas sa Eestist kirjutad. Kas see oli üllatus sinu jaoks, et eestlased on nagu hästi tundlikud selles suhtes, et, et kuidas neid kujutatakse? Eritulu, see ei ole mulle üllatus, ma tean, et see on nagu soomlastele on ka see mida kirjutatakse, see on uudis. Aga võib-olla mingil hetkel üllatas see, et Eestis mingid võimulpositsioonil olevat inimesed hakkasid sellest seisukohta võtma, et see nagu, kui sellesse sekkuvad. Riik omab hõimuga ühe ajakirjandusse töösse. Et selline periood oli ka ja sellist. Ma ei oleks iialgi oodanud, et see on loomulik, et inimesed ei ole kõik rahul ja ja on õrnad, loomulikud, kuna nii palju ei kirjutata. Soomlased on samamoodi, et kui keegi kirjutab väljas Pootsis, onu vahest tõuseb uudiseks. Aga seda, et riigi võimsust sekkub, see oli üllatus, aga sellest on juba mitu aastat aega. Ja vahepeal on ka võimukandjad vahetada. Kui nüüd mõelda selle peale, et milline on Eesti kuvand Soomes laiemalt kuidas sulle tundub, kas see ettekujutus, mis soomlastel noh, keskmiselt, sest ega ei ole olemas mingit ühesugust soomlastega, aga laias laastus kas see ettekujutus, mis soomlastel on Eestist, kas see vastab tänapäeval enam-vähem tõele? Raske arvata, väga raske küsimus, see on ju nii, et eestlasi on ju nii palju ja siis igaüks loob selle pildi selle oma eestlase ja oma tuttavate oma nende nägemist ei käi, et ma usun, et see on nagu muutunud realistlikumaks summutunud igapäevasemaks. Et neid müüte on üha vähem. Nii palju ei tunta üksteiest, kui võiks arvata, võttes arvesse, et siin on üle 10 miljoni piiriületust meie riigi vahele et võttes arvesse seda massimäärad, võib-olla siis nii sügavalt tundmist ei ole, kui võiks oletada selle arvu poolest, et ma arvan, et see on nii selline, kes tunneb, see tunneb ja kes ei tunne, ei tunne. Aga kui vaadata teistpidi, et, et kuidas sulle paistab see soome kuvand, mis Eesti ajakirjandusest vastu vaatab, kas see on tõene, kas, kas see on see soome, mida sina tunned? See on ka huvitav küsimus, see on, need on sellised suured rasked küsimused. Aga jah, osalised jah, aga osaliselt ka üldse mitte, sest sest ma muidugi elan üsna palju sees, et uudistevoos, mis ma vaatan, mis ma, mis mind vaatab vastu seal eesti meedias. Niisiis ikkagi need lähevad väga tihti nagu Online'i kaudu, et siis on tõlgitud refereeritud ja vahest on tõlgid nagu lihtsustatud ja siis on refereeritud sellest mingist hoopis teisest vaatenurgast, mis nagu vaipa lahuvitabki rohkem mingi täiesti vahelt pead peale pööratud ja et, et selline, et see, see info liigub natuke kummalise moe siin siin nagu üle lahe meediamaastikus. Et ma ei saaks öelda, et see nüüd täpselt vastab seda, mida, mida mina zoomi kohta mõtlen. Aga see on selline killustatud, et seal on nii palju, et ma ei oskagi öelda, mis tervikpilt täpselt on praegu Soome kohta. Aga muidu mulle tundub, et praegu mõlema mõlema riigi kohta mõlemas riigis üsna selline, et austatakse ja, ja, ja ollakse kuidagi üsna neutraalsed. Et praegu ei ole selliseid suuri emotsioone. Soome suhtest on natuke see, kuidas soome sadat peetakse meeles, et sool nagu selline romantiline ja ja ilus ja täiesti erakordne, mida kuskil teises riigis ei oleks. Et see on nagu hämmastav kuidas seda tähistatakse Eestis, kui tähtis see Soome ise. 100 iseseisvus on Eestile. Et see on huvitav, selline selle aasta nähtus. Ja ma arvan, et soomlased paljud ei teagi, et, et sul on eestlastele nii tähtis. Ja samas ei ole Eesti meedias kusagil näha näiteks Läti või Leedu 100. aastapäeva erilehti, mis oleks kusagil avaldatud. Soome 100. aastapäev on päris hea hetk, vaatamaks natukene ringi, et noh, inimesed alati vajavad selliseid ümmargusi punkte või suuri suuri tähtpäevi, kus peatuda ja vaadata korraks ringi. Sa oled Eestis olnud üsna pikka aega, tegelikult ma julgeksin öelda, et üle poole sellest ajast, mil Soome ühiskond on päris palju muutunud. Kui sa nüüd lähed üle lahe Soome ja võrdled seda oma lapsepõlve Soomega või oma oma veel nooruse, ütleme, et teisme ja Soomega, et kas ühiskond tundub sinu jaoks nagu väga teistmoodi. Ja sa oled nagu natuke vahest tuleb sama tunne kui siis, kui me lapsepõlves läksime Stockholmi. Kui me läheme nüüd Helsingisse, et see on nagu värvilisem, seal on nagu natuke võib-olla midagi prügiga maas, kuskil rohkem. Samas on palju jõukam, natuke külmem ja siis selline samas on mingit elavam ka, sest on tänavamuusiku, ütle kõike seda, mis oli siis nagu Stockholmis, kui ma olin laps ja, ja nüüd on natuke sama selline värvilisus ja hetkeks selline tulnud sinna Helsingisse. Sama pilt natuke pigem meenutab seda. Ja sul on õigus, et Soome on tõesti selle vaja päris palju muutunud ja osaliselt just selle sisserände tõttu, et kas see on uus nähtus, et et kuuled trammis ja lähirongis eesti keelt, et siis, kui ma kolisin sealt ära, siis siis ei olnud nii vinge raudteejaamast rongi oodates kuulen tehes tegijad pileti müüa. Kas see muutus on olnud läbinisti positiivne või või on selles muutuses mingeid negatiivseid külgi? Tegelikult noh, mina olen selline, mulle tegelikult meeldib, et on erinevaid rahvuseid. Et ma tean, et see kõikidele ei meeldi, aga, aga mulle tegelikult see meeldib. Et mulle meeldib natuke kirju ja erinevaid inimesi ja erinevaid keeli. Aga no samas on kuidagi külmeks külm, külmemaks läinud, et ma seal on nagu see, et jõukust on toonud juurde, aga samal ajal tuntud toonud ka palvetavad kerjused tänavale, et mõlemapoolseid, jõukust mõlemad, nii et Soome oli just selline riik, kus nagu jagati köike võrdselt, et oldi nagu, et ei olnud väga rikkaid ega väga vaeseid. Et kõik olid umbes nagu ja seal ikka väärtus. Aga, aga nüüd see on nagu teistmoodi, et Soome on jah, jõukamaks läinud, rikkamaks, kerjused on tulnud mujalt, aga ikkagi need torkavad silma selles, nagu tänavu on soojendatud, nii et seal lumi sulab ära, see on kogu aeg puhas ja kuiv. Ja siis seal keegi kerjab. Jah, ega 90.-te aastate alguse Soomest ei mäleta küll sellist pilti. Jah, ja ega sellest nagu ainult Soome teda süüdistada. Et niimoodi areng on läinud, aga nii see lihtsalt on läinud. Ja lahendust nagu ei ole leitud. Kuulame veel muusikat vahele. Nii, Me kuulasime ühe mereteemalise loo, mis järgmiseks? Kas võib-olla sobiks selle, kui rääkisime sellest sisserändest ja muust, nii fyyrtotüüele see laulu sa sellest 70.-st, kui soomlased läksid rootsi massiliselt tööle rongiga, aga. Siirduti peale selle laulu oleks siis nagu töömigrandi lauluke. Ja kuuluma. Vaat niimoodi siis kujutatakse seda, kuidas inimesed massiliselt töö pärast kuhugi välja rändavad, samal ajal ka kuhugi sisse rändavad ja ega paljud eestlaseidki seda teevad. Saate alguses mainisid kaja, et Sa Eestisse jäid ikkagi täitsa isiklikel põhjustel. Pole vist väga suur saladus, et su abikaasa on Leo Kunnas, sealt sa oled saanud ka oma perekonnanime. Te olete nii palju, kui ma teid mõlemaid tunnen, Leoga mingil määral üsna sarnased ja mingil määral jälle erinevad inimesed. Kuidas Eesti ja Soome ja, ja kahe iseloomu ühendamine on, on teil sujunud? Raske küsimus, tütar ikka ütleb, et kuidas kaks nii erinevat saanud Kolku. Aga Leon, piisavalt selline isikupära Reineminejad puhul on nüüd raske seletada, et kuidas nüüd need, meie meie suhted, aga mingis mõttes toimib, saame vaielda, aga kui me oleme erineva arvamusega jumalad, jumalat me peale me kõigest samal arvamus ühel arvamusel ja ja Leolon ju oma Soome taust ka, mis on minust täiesti sõltumatu. Jah, ta on õppinud seal kõrgemas sõjakoolis ja see selle pealt ma just mõtlesingi, et, et kui lean sõjaväelase taustaga ja sina oled nagu ajakirjanik ja loomeinimene kui palju te jälle teistpidi täiendate teineteist, et kui palju Leo teadmistest on sulle sinu töös abi ja kui palju sinu teadmistest näiteks Soome ühiskonna jaoks on siis abi Leole nagu selle mõistmiseks ja mõtestamiseks? No mul on kindlasti abi sellest, et Leon nagu sõjaline ekspert, et mina ei ole ajateenistust läbinud ja ja mina köiki neid mõisteid ei tea, et tema teab need nii soome keeles kui eesti keeles. Et ma väga tihti küsinud, mis asi see on ja ja kõik sellised sõjalised terminid, et mul on selline entsüklopeedia olemas, et ma pean küsida köik need ja ta teab, need kohe peast ja KuMul isegi kiireni, ma saan kohe selle, mul ei lähe segi need, mis on tank ja mis on soomuk ja, ja kui suur on brigaad ja kui suurpataljon ja kõik sellised made selliseid vigu, mida paljud teevad tänu sellele. Aga Leo võib-olla nii palju ei vaja nagu seda Soome ühiskonnatundmis oma tööst, sest tema kirjutab Need raamatut ja köitmist, artiklite muutmist, emade Epni on põhiliselt seotud ikkagi nii tema nagu selle, Eesti Kaja, selle Eesti kaitsevatkonnaga muuted. Et ma küll loen, loen neid üle, ma lähen seeni, kriitiline lugeja. Aga ma ei tea, palju miinust on tegelikult abi. Ma mõtlesin selle peale viimati siis, kui ma lugesin leo raamatut sõda 2023 ja, ja kas hind oli tegelaskujuna, sinna ju? Prototüüp, et me ei ole need tegelaskuju. Ta prototüübina oli sisse kirjutatud. Ja ma ma ausalt öeldes natukene ehmatasin selle peale, sest ma mõtlesin, et huvitav, mis tundega inimene ise loeb seda, kui, kui ta on pandud olukorda, kus ta on reaalses sõjaolukorras ja, ja tegutsebki ajakirjanikuna ja, ja ühes versioonis veel lõpuks saab surma. Et kas sa kõigepealt nagu teadsid seda teksti, lugesid sa käsikirja või lugesid sa valmis raamatut? Meil oli see leo luba, et ta kasutab meie pere, võib-olla tema prototüüp ja sealt neid mõtteid nagu, mis me räägime. Tead, ta saab selle arusaama, kuidas see ajakirjanik ja, ja muud tegutsevad, et aga ma ei suutnud lugeda ausalt öeldes seda käsikirja ja raamatut jaoks ma pidin võtma nagu oma täielikud vaba vaba päeva, et ma saan lugeda algusest lõpuni ühe hoobiga. Et loomulikult see mitte ainult nagu mina, aga seal nagu möeldud seda meie pere seisukohast ja laste seisukohast, et et see võib-olla olulisem, et puudutab ja sa mõtled, mõtlete ikkagi koiki prototüübid, me ei ole need inimesed, see läheb tihti segi. Leo ei ole ühegi oma raamatu peategelane, ta lihtsalt prototüüp ja sama meid kõiki, aga muidugi loomulikult sa hakkad mõtlema seda oma pere seisukohad, kuna sa tead, et muidugi see on raske ja see nõudis, nagu et ma pidin eraldi võtma selle jaoks aja ja ma ma ei suutnud seda alguses teha. Aga lõpuks mulle väga meeldis, see köitis need mõlemad raamatud. Nendesse ma ei ole sekkunud üldse siis kirjutamise ajal, et kui sa küsisid, et kas minust on kunagi abi, et siis Kulio kirjutab soome keeles ta nüüd hiljuti tegi ka soome keeles Soome selle kõrgemale sõjakoolile ühe raamatu jaoks artikli, et siis me köik nagu korrigeerisin, ta kirjutab soome keeles, et siis loomulikult ma olin viimane, kes vaatas teda keeleliselt üle. Meie peres lapsed korrigeerisid ka. Aga ta kirjutas hästi soome keeles. Mõeldes selle olukorra peale, kus, kuhu raamatus ajakirjanik satub, siis pärast 2000 neljateistkümnendat aastat. Me kõik oleme pidanud enda käest küsima, et kas äkki kunagi võib-olla meie eluajal veel. Me päriselt satume sellisesse olukorda, kas sa oled, kas sa oled küsinud? Ja loomulikult siis, kui see Venemaa selle krimmi vallutas, et ma arvan, et siis muutus selliseks nagu, et kõik mõtlesid selle korraks läbi oma peas, et mis siis, kui kuidas ma tegutseks siin. Aga ma ausalt öeldes tean, et mina ei ole sõjakorrespondent. Et mina ei ole see iialgi olnud, et kes on tahtnud sellistesse sõjaolukordadesse, et ma, ma olen teistsugune ajakirjanik ja ma ei naudi nendest olukordadest, et juba mingi pronksimöllu kajastamine, et mulle ei meeldinud seal tänaval olla, loomulikult ma olin ja käisin seal ja jooksingaadaja adrenaliin ja ei saanud magada ja läksin see tänav nagu tõmbas, siis ma peangi sedasama. Et sellised olukorrad, aga ma net ei ole selline, mida ma tahaksin teha, et osad just välistoimetuses on need inimesed, kes tahavad seda teha ja on selleks just vahele, mis. Et jah, et loodame, et sellist olukorda siia ei tule. Seda kindlasti ja, ja loodame kõik ja kogu südamest tuleme natuke helgemate teemade juurde tagasi. Kui te lähete, sina kõigepealt aga, aga koos perega jubedate vaba aega ka Soomes. Teil on sugulased seal ja, ja nii edasi. Kas teinekord tekib selline tunnetus ka, et ma tunnen ennast kodusemalt nagu ühel pool või, või, või teisel pool lahte? Ja Soomes mul on selline, ma olen saanud aru, meil on Kesk-Soomes selline suvila järve kalda täiesti metsa sees, et see loomulikult ei saa iialgi olema minu kodu, et majaka selliseks, kes aga seal on kuidagi selline, et ma seal on see maanteel, siis on puhkus täielikud, kui on nagu elekter välja lülitatud järvel. Mets ja tegutsed selle püüad kala, korjad, marju seal täiesti nagu metsa sees, et see on nagu see, see ei ole võib-olla siis kodu, aga see on see, kus, kus sa tõesti nagu puhkadel lülitate ennast välja. Kas võib öelda, et teatud mõttes sellisesse hetke või sellisesse olukorda koondub kogu soomluse olemust teatud? Jah, jah, see on väga oluline, et see, see on nike, mis seal metsa sees on, seda mu vanemad ehitasid siis, kui ma sündisin. Et ma olen seda terve oma elu olnud ja seal, seal on sellised väga sellised looduse lähedased soomlased, need naabrid, kes elavad kilomeetri ja pooleteistkilomeetri kaugusel, kes elavad sellist looduslähedast. Elu. Selliseid soomlasi ei näe nagu Helsingis ja ei näe ka Tallinnasse. Et sellised inimesed ja nad räägivad oma murret ja nad on sellised. Nad tunnevad nagu väga täpselt, kõik, mis seal järve ümber toimub ja mis seal metsade keskel toimub, muutuda. See on minu jaoks suur unustus. See on minu, minu soomlus. Kusjuures neid kesksoome, soomlasi peetakse nagu teatud mõttes isegi võib-olla kõige enam soomlase kandjateks, noh seal on pikad vahemaad, pikad Järvistud, paksud metsad, seal ajalooliselt inimesed on juba rännanud, ilma et nad puutuks väga palju teistega kokku, nad on, neid peetakse keskmisest natukene aeglasemaks ja rahulikumaks ja nii edasi. Kas eestlastest ja soomlastest on sinu jaoks selline selge iseloomuvahe? Saab seda kuidagi kirjeldada. Ja mingisugune on, et, et mulle tundub, et eestlased on ikkagi kuigi eestlased ise pole, mõtlen, et natuke rõõmsamad. Natuke elavamad. Et soomlased on võib-olla natuke sellised melanhoolisemad või vähemalt näitavad seda võib-olla rohkem mäel ja keegi ütles, et see on nagu, et eestlased on tuurise soomlased on mul isaga. Kuigi nüüd, kui muusika peale mõelda, siis tegelikult ju üsna palju molli suunas laule on ja muusikat on, on mõlemas riigis. Ja, ja ega ma ei uskuse usu tegelikult sellistesse sellistesse rahvuslike ise loomudesse, et et ma usun, et iga igas rahvuses on igasuguseid ja igasuguse iseloomuga. Et see nüüd on selline suur üldistus, mis ma tegin. Mõeldes Soome peale ja, ja Eesti peale tuleviku võtmes, siis, siis praegu ju umbes 12 korda on võimalik laevaga ühe ööpäeva jooksul üle lahe saada, see reis kestab kaks tundi. Tegelikult Tallinnast Tartusse enam-vähem on sama ajaga võimalik jõuda võib-olla isegi natukene aeglasemalt. Kuidas sa tunnetad seda Eesti ja Soome vahelise piiri kadumist, et, et kas, kas need kaks riiki on nüüd sulandunud juba täitsa selliseks piiri vabaks või ühistsooniks või, või on seal mingi vaimne või füüsiline või või siis elatustasemest tingitud piir ikkagi veel vahele? No meri on ikka, vahe on üsna suur ja siis, et tegelikult see ikka nagu harva on ainult kaks tundi see reis, et sa pead ikkagi olema pool tundi varem seast sadamas ja ja siis läheb natuke aega sealt sadamast välja saamiseks ja ja selline tegelikult see sõit on nagu pikem, kui kui kujutatakse ette Kas sulle meeldiks seda merd? Ei oleks, kas, kas sinu jaoks oleks, oleks kuidagi toredam mõte, kui, et see tähendab see, et tunnel. Isabel topiks. Mulle sobiks küll, et 20 minutit rongiga või kapslis kaua see läks kiiresti. Ja olekski kõrvaldas selles selles sõitma, et see mulle meeldiks, et, et ikkagi see on sa saed natuke väsinud, kui sa oled selle mere ületanud Saadet ootanud sadamas ja sa oled kõndinud selles torus, kuigi nüüd need torusid on vähem ja see ei ole päris see kaks tundi kuigi seal mugav. Jah, sul on õigus, et sinna lühikese maa minna, kui Lõuna-Eestisse. Kas see kaks tundi ja natukene peale ja see, et sa oled ikkagi natukene loksutatud ja natukene väsinud ja sa oled pidanud olema sumisemas laevas ja, ja nii edasi. Kas see takistab ka kuidagi nagu eestlaste ja soomlaste sellist nagu lõplikku teineteise leidmist see fakt, et seal meri siiski vahel, no lätlastega, eestlastel on nagu see probleem, et seal on keelebarjäär hästi suur soomlastega ei ole tegelikult seda aga et kas see, kas see meri on see, mis, mis sellise lõpliku, nagu vennastumise sellele mingi takistuse ette panna? Ehk pole vaja, sest tõesti on soovide geograafiline tõkesi vahel ja ja et muidugi noh, meil on, arengufaasid on erinevad. Et see nagu, et ikkagi tänapäeval meie nagu eestlased tulevad põhiliselt Soome tööle ja soomlased väga ei tule siia tööle, et siin on ikkagi soomlased, sa lähed ühe laevaga. Ma just läksin viima oma last Soome laevaga üheks laabumise sinna selle samal ajal nagu laeva tahes pensionäre suurtes kampades. Tulin sellesama laevaga tagasi, mis oli täis selliseid nagu töömehi. Et see nagu ikkagi ei saa siis väita, et see nüüd mingit vahet ei oleks, et see, see nagu loo soovmõtlemine, et ei oleks seda vahet, et see ikka on ja väärtustest on ka vahed. Meie väärtused on ka erinevad. Mida eestlased rohkem väärtustavad, kui soomlased? Ma arvan, et see on nagu täitsa teadlased on väga selgelt konservatiivsemat konservatiivse maja mõtlemisega kui soomlased, et et siin on just, mis on seotud sallivuse kaja. Et see nagu, mis on soomlastele suurele osale soomlasi väga olulised, see nagu sallivust, sallivust erinevate inimeste vastu. Et mida siin just näitab kirikus erinev suhtumine, tehti luterlikku luterliku kiriku arvates piibel ütleb, et samasooliste abielu patt, aga Soomes jälle Soome luterlik kiriku järgid. Piibel ütleb, et käigi nagu tuleb austada sellisena, nagu nad on ja et see on siin on nagu see, et see, need väärtused on erinevad, ma arvan, et see on tegelikult olulisem, kui see elatustase vahelist ei ole enam nii suur. Aga võib-olla see on ka, et meil on ühiskonna erinevas arengufaasis. Et Soomes on tõesti nagu see, mis olime, niisiis, kui ma olin laps nii Rootsis. Aga et siin siin on tugevam see hirm selle selle pööra vastu kui Soomes. Ja samuti nagu erinevuse vastu. Ja siin on need hoiakud konservatiivsemad kui Soomes. Ja samas on muidugi olukord selline, et et see annab Eestile lootust, et kui Soome on praegu selline, nagu sinu lapsepõlves Rootsi oli, siis noh võib-olla paarikümne aasta pärast, kui, kui meie lapsed on täiskasvanud kõik, siis siis on Eesti paljudest vaatenurkadest samasugune nagu nagu Soome on täna. No minu arvates tähtis on väga palju hoiakud muutunud selle aja jooksul, mis ma olen näinud et juba see nagu, et naiste ja meeste vaheline selline võrdsus on palju kaugemale läinud, et et ei ole enam nii, et keegi ütleks, et naine, president kuna seal on üsna selge, et naine paljud toetasid naist presidendiks, on rahul naispresidendi kaja. Ja keegi ei ole ka öelnud, et naine ei tohiks olla väliskorrespondent. Selle üle on, meil on ainult hea meel. Kaja, aitäh sulle, et sa täna õhtul siia saatesse leidsid aega tulla, me kahjuks peame otsad kokku tõmbama, sest saateaeg on üürike, see läheb ruttu nagu Saaremaa valsis. Lauldakse, aga me ei mängi, saate lõpetuseks Saaremaa valssi, mida me mängime? Jah, nüüd ma valiks selle. Soome filmis Vuosaari esines eesti laulja Lenna Kuurmaa ja ta küll laulab selle laulu inglise keeles näikt hääbo aga tänapäevast suhtlevad paljud tänapäev, kuigi me sulle mulle see võib-olla ei meeldi, aga ikkagi inglise keeles palju suheldakse. Aga samas tore, et eesti näitleja laulab seal. Filmis esineb sees Soome filmis. Aitäh Kaja ja nädala aja pärast kohtume siin Soome silla saates mehega kes on olnud üks oluline sillaehitaja, mitte ainult loomeinimesena paika diplomaadina. Jaak Jõerüüt. Minu nimi on Rain kooli. Aitäh kõigile ja kohtumiseni. Soone siinile suomen. Saada.