Soome suomen, see ta. Ta näeb Soome vabariigi 100.-le sünnipäevale pühendatud saatesari jätkub ja täna õhtul on mul hea meel tervitada siin stuudios kirjaniku diplomaati ja Eesti endist suursaadikut Soomes Jaak Jõerüüt. Tere. Tere. Me ei hakka teietama meeme palun mitte päris tükk aega tundnud ja Soome komme ameti ju on, et inimesed omavahel päris kiiresti sina peale saavad, kui sa soome sattusid suursaadikuks, kas muidugi diplomaatilistest ringkondades on see etikett natukene teistsugune, aga kas see suur sinatamine tundus Eestist tulnud inimesele kuidagi natukene kummaline? No mitte eriti, mul oli neid soome sõpru ju läbi aastate juba olnud, nii et ma teadsin nende kombeid. Aga vaata, diplomaatilised ringid, nagu sa nimetada, need ju suhtlevad omavahel tihti inglise keeles. Ehkki soomlastega ma proovisin tööasju kõike soome keeles enamasti ajada. Aga inglise keeles pole seal suurt sina ega teie vahetanud kuskil, mingis kontekstis tuleb see välja. Aga Soome, vaata, see, mis sa küsid, soome enda inimeste käitumine, ütleme erineval tasemele, et kuidas nad siis välismaa esindajatest suhtuvad, Seppel, see oli päris huvitava. Eesti suursaadik. Noh, teine järjekorras, aga noh, Lennart Meri jõudis seal ainult mõne kuu olla. Nii et see Eesti suursaadik oli ikka omaettenähtust. Sisuliselt olid sa esimene jah, selle ka täisaja mõttes neli aastat esimene. Nii et soomlaste soomlast erinev käitumine alates vanadest tuttavatest, kuni siis noh, päris kõrgete poliitikute nii välja oli ka ikka väga huvitav. Tähendab, ma ütleksin, et nende kehakeel ja nende sõnastus, kuidas nad minu poole pöördusid, millest rääkisid, oli näha, mõned tunnevad ennast enesekindlalt, mõned, päriselt mitte. Selles sinatamisest õietamises juhtus vahetevahel niimoodi, et minu poole pöörduti igaks juhuks kolmandas isikus. Suur, lähed kirjas, on, on inhüve, suursaadik on nii hea ja teeb nüüd seda ja seda. Okei. Päris huvitav, see on võimalus leida kuidagi siis selline distants või kolmas mõõde suhtluses 93. aastal sai suursaadikuks, said 90.-te aastate alguses. Eesti oli ju iseseisvuse juriidiliselt just äsja taastanud. Eestlasi ei olnud Soomes ligikaudugi nii palju, kui neid on tänapäeval aga eestlastel jõudis juba sellel paari esimese aastaga tekkida teatud maine. Kui palju sellest suursaadikud tööst oli, oli seda, selle mainega võitlemist, et ei, eestlased ei ole pangaröövlid, eestlased ei olegi prostituudid, eestlased ei püüa teil nahka üle kõrvade tõmmata. Suhteliselt vähe on aus vastus ikka suhteliselt väga vähe, sest sellest tillandari röövimisjuhtumist oli aastaid möödas nagu, nagu selle ajaloo pöörde ukse taga veel. Ja rohkem siiski tunti huvi seda selle vastu saatkonna tasemel just et et mis ta nüüd oma riigiga teeb, et millised võimalused Soome ärimeestele Eestis oleks. Ja no teemade teema, kuhu siis tungis ka vahetavarjastuste käitumine, siis oli viisavabaduse saamine täna osta ja selles mõttes õige meenutada. Ta on niisugune asi nagu viisade olemasolu Soome ja Eesti vahel, mõlemat pidi anna nooremale generatsioonile täielik muinasjutt, et kõik on harjunud Schengeni ruumi mööda tiirutama, olin sama vabalt. Aga see oli tõeline teemade teema meie vahel ja vot siis tulid mängu need asjad, et kas eestlased on usaldatavad. Üks asi oli nüüd see, et ma ajasin välisministeeriumis peamiselt ja siis ka Soome poliitikute hulgas parlamendis nii-öelda seda asja, et kuidas me nüüd siis ikka viisavabaduseni jõuaks. Aednikud loomulikult räägivad seda juttu, mida poliitikud tahavad, poliitikud vaatavad jälle igas riigis ka Soomes seda, et mis rahvas arvab. Nii et küsitlusi oli mitmesuguseid. Aga küsitluste peale ehitati spekulatsioone. Ja sa ütlesid väga õieti, et eestlasi ei olnud siis Soomes kuigi palju oli üliõpilasi või abiellunud inimesi ja ja värskelt hakkas nüüd see uus laine alles peale isegi üle Soome lahe liikumine, siis kui mina sinna läksin, oli velanneta nii-öelda mõne üksiku laeva seljas. Et see esimene liikumismaht aasta jooksul ma mäletan seda suurusjärku siiamaani hästi, oli umbes niimoodi 200000, mitte midagi peale, praeguse on kuskil seal igal aastal umbes kuue miljoni kandis, nii palju kui ma tean. Nii, nii et siis tekkis spekulatsioone, eks tugevamaid spekulatsioone tuli ametiühingutegelaste suust, kes siis otse välja hüüdsida. Arvud on erinevad, aga võtame selle suurusjärgu, nad üldiselt arvasid, et sadu tuhandeid eestlasi tuleb silmapilk Soome tööle, mõni apelleeris haru peale umbes 300000 400000 ja et noh, Mei võisid mitte mingil juhul niukseid asja lubada. Seal üks dimensioonis ajas täitsa naerma, sellepärast et inimesed on lihtsalt võtnud elementaarset kooli matemaatikat abiks ja tegid puhast antipropagandat populismi. No sellest me saime ka üle, aga üks teema, mis oli suletud uste taga tõsiselt tõesti kogu aeg laua peal on just see, mille sa vaikselt vihjadet. Aga kuritegevus, kas meil Soomes hakkab kuritegevus seoses viisavabaduse saabumisega ehk vaba liikumisega suurenema et aga lõpuks ikkagi, kui me rääkisime argumentide keeles ja spetsialistid tulid appi siis see lihtne tõde sai korrutatud. No vot niisuguste asjadega tuli tegeleda niisuguste teemadega, aga see, mida sa niimoodi küsida, et kas saatkonnas oli, oli palju viisakalt öeldes jama. Nendega, kes seal kusagil ripakile jäid, kurja tegid, ei olnud. Neli aastat on pikk aeg olla suursaadik nelja aasta jooksul tegelikult Eesti muutus päris palju, sest 93. aastal veel olid nõukogude väed isegi otsapidi veel Eestis 97. aastal. Võib juba julgelt öelda, et kas või sellest samast kuritegevusest see kõige hullem oli möödas. Politsei oli suutnud ennast vähemalt mingil määral kehtestada. Eesti ei olnud enam selline maffiariik, siin ei tapetud inimest päevas keskmiselt. Kas eestlus ja eestimaine Soomes ka nagu märkimisväärselt, et muutus selle nelja aasta jooksul. Ta muutus kindlasti just sellel põhjusel, mis nimetada, et Eesti ise muutus, sest et jälgiti ju meid kõvasti, mul oli. Mul oli mitmeid kujundlike lauseid kasutusel kuma sõpradele, seletasin siin Eestis, et mis eluma seal elan väikses suhteliselt päikeses Helsingi linnas liikudes ju tegelikult põhiliselt kesklinna tsoonis ametiasutuste vahel ja siis oma poekäikudele. Et nii ajakirjandus kui huvitatud isikut kui rahvas, kui selline ikkagi oleks suhtunud igasse Eesti saadikusse samamoodi nagu minusse. Ehk ma kasutasin tihti fraasi, et mind ja nomeetavad saatkonda vaadeldakse korraga nii teleskoobiga kui mikroskoobiga. Kes nad seal on, kes raudse eesriide tagant välja ilmusid, mis nad arvavad, kuidas nad suudavad käituda, see oli lihtsalt kogu aeg luubi all. Me olime väga-väga lugu. Pidada, millega te suutsite soomlasi kõige enam üllatada, et kui nad need pesueht eestlast siis lõpuks kohtasid, et mis nende kõige suurem üllatusmoment Ma ei tea seda, sa pead soomlaste käest küsima. Me proovisime lihtsalt käituda normaalselt raamised sellistena, nagu me oleme ja no muidugi Võib-olla see oligi kõige suurem üllatus, võib olla täiesti meiesarnased inimesed, mõni räägib isegi. IKEA muide noh, see vana lause, et mis on veetilgast, siis peegeldub ookean kogu tõde. See on muidugi õigus, jah see meelde, mul tuleb meelde üks episood. See oli niimoodi, et üks mu välisministeeriumi modi häid partnereid Soomes oli Heiki talviti jää nüüd andmist pensionile läinud, aga ta oli niimoodi mitmekordne suursaadik vahepeal siis Soome välisministeeriumis, minu Ojala. Oli ta selle ala asekantsler ära? Nendel ei ole täpselt sama struktuur kui Eestis, mis tegeles ka viisavabadusega ja ka haldusküsimuste ja kinnisvaraga, nii et need mõlemad Eesti teemat meil oli tarvis vana saatkonna maja tagasi saada, selle me saime ka siis minu ajal, 94. aastal. Nii et Heigiga me saime headeks sõpradeks. Ta oli hästi lõbus mees oma ameti toolile ja töö tõttu oli ta igast asju arutada, aga nii nagu ikka kombeks, et kas sa tutvud siis siis sõbruneda, siis kutsutakse sind külla ja ükskord kutsus ta mind küll aga oma suvilasse. Ja muidugi Soomes sauna, see oli natukene maad Helsingist ülespoole kuskil järve ääres nagu ikka. Ja siis me seal saunas askeldasime natukene, seal oli üsna niisugune normaalne lihtne sauna, kusagil tuligi Ta ja kusagil oli sooja veepaak ja ja mina tegelesin siis tema aitamisega täitsa normaalses korras, äkitselt ajas selja sirgu, seal saame ruumis, kus me kahekesi ei ole nüüd küll, et ma nüüd saan tõesti alles aru, et me oleme ühest ja samast kultuuriruumist ja ütles, et kuule, mul oli ka kodus niisugune sarnane vanniahi, mida tuli brikettide või puu Bilbastega, küte ja nii edasi ja nii edasi. Tõesti see kõks käis tal seal saunas ära, sellepärast et noh, eks me kõik ole harjunud nüüd mina ka, et kusele saatkonda tuleb mõni inimene või välisministeeriumisse, tuleb mõni diplomaat Donalt viisakas. Aga mis siis, mis ta tegelikult on? Nii et see asi ja muud niisugused episoodid, jah, aga suuremas plaanis see, mis sa küsid, et kuidas nad aru said, kes me oleme või, või mis me endast kujutama hakkab, hakkame riigina ja lahkuda. Ma arvan, et sellele aitasid kaasa mitu asja. Esiteks Soome ärimehed, kes Eestisse tulid. Nad tulid just seda niisugust väiksemat äri tegema. Hästi ruttu ja varsti ka suuremat selgust, et keelebarjäär oli madal. See luges kõvasti, luges netoriike esimesel esimese hooga ikka suur laine ja eks nemadki andsid informatsiooni laiali, et mis on need eesti keerukused, aga mis on ka need sarnasused? See mõjus hästi. Teine asi oli see suur dimensioon. Saatkonnahoone tagasisaamine, vana saatkonnahoone. Ja me saime selle tagasi juriidiliselt 94. aasta jaanuaris. See oli ju, ütleme kuulajate jaoks, et Nõukogude Liidu omandisse läinud No see oli pikk lugu, aga hästi lühidalt niimoodi. Ta läks algul Nõukogude liidu omandisse siis ta mitmesuguste ajalooliste tehniliste finantsiliste operatsioonide tulemusel sattus lõpuks Bulgaaria saatkonnaks, et me saime selle pulgaarlaste käest kätte tänu Soome riigi abile. No see oli suur operatsioon. Hüva, aga lõpuks oli ta käes, sime, remontisime teda kiiresti ära sellega üks mu töödest ja sisustasime ära ja siis tegime uksed lahti, hakkasime seal vastuvõtte pidama. Ja vaat siis noh, see hulk rahvast, sealhulgas ka ajakirjanik, erivälja ja vastuvõtud, eriti jõulukuul ajakirjanikele. No siis läks informatsioon laiali sellest, et esiteks pikad jutud lehtedelt. Eestil oli ju siivsemais tuletate meelde kõiki neid Ants rebaseid ja Oskar kallaseid, mis oli, kuidas ära läks, kogu see ajalugu laoti mitte lihtsalt kuskile akadeemilistes väljaannetes, Iltalehti eeldasanamatesse, Helsingi sadamatesse, televiisoris muidugi selle koha peal on tarvis meenutada, et Eesti saadik kui selline, kuna ma rääkisin soome keelt peale minu rääkis tollel ajal suursaadikute tasemel soome keelt ainult Ungari saadik Bela Jamorske ja Läti saadik Anna Žīgure. Nii et televiisoris, raadiosse, kogu aeg hommikutelevisiooni ja nii edasi, nii et nägu oli tuttava palju sai rääkida ja et vaat missugused nad on sellega nad tegelikult hull, aga nad olid juba siis iseseisvad paljudele noorematele tuliseeriga pähe ja nendel oli siis juba seal niisugune saatkond ja siis punkti peal oli muidugi see, et kui nad nägid, mismoodi me olime selle saatkonna sisustanud vana maja stiilselt väga moodsalt Eesti Töömeeste remont, Eesti disainerite ja, ja välisministeeriumi sisekujundajate abi, nii et kõik see kokku ma võiks sellest pikalt rääkida, aga sa lihtsalt kujundad seda asja, kontserdid, näitused, esinemised, noh, kõik see kokku, see igapäevane saatkonna töö, aga kõik selle selle ilusa jutu taustal siiski ma ütleks, et tõde on tegelikult selles, et noh, nad said selle esimese informatsiooni ploki ja muljetbloki kätte siis alguses. Aga ma arvan, et see harjumine eesti kui võrdse riigiga või võrds rahvaga nii-öelda normaalsete inimestega kestis veel taga pikki aastaid mõnede inimeste jaoks. Selle praeguseni lõppenud. Räägime sellest mõne aja pärast uuesti, aga meie saatetraditsiooni on kuulunud see, et saatekülalised saavad valida ka muusikat. Millega sina ennast ja kuulajaid esimesena rõõmustab. Tangoga lühike seletus on see, et ega ma väga hästi seda uuemat soome muusikate tunne, klassikalist ega kergematest, et viimastel aastatel on mu pilkunud rohkem seal Vahemere ümber, mis muusikasse puutuda ja see on üks, teine ja pikem jutt. Aga kui soome muusikast rääkida, siis ma arvan, et nii isiklikult kuna ma väga väikse poisina hakkasin raadiot kuulama Soome raadio oli igapäevane asi. Kui ka üldiselt soome muusikast rääkides, ta on täiesti võimatu soome pangast mööda saada, siin mul. Väiksed üllatused mängus, aga noh eks need kuulsaid nimesid nii kirjutajate kui kui muusikakirjutajate kui esinejate poolt või paju leida Olavi virutama seal üks nendest tähtedest, võtame siis selle. Nii Olavi virda ilusas soome keeles laulis, ma jäin selle keele juurde pidama, et see on tegelikult päris kõnekas. Et räägivad soome keelt, kaks suursaadikud, kes on vennasrahvaste esindajad ja siis veel üks, kes ei ole tegelikult Läti, ei kuulu mingit pidi meiega samasse keelekeskkonda. Aga milline sinu esimene kokkupuude üleüldse soome kultuuri või soome keelega oli, kui kaugele sa ulatad? Sulatatud? Sinna raadio kuulamise aega väga pisikese poisina ehk 50.-te aastate kesk paika siis tuleb ju nooremale rahvale meelde tuletada, et televiisoreid siis veel ei olnud internet seda sõnagi, keegi ei teadnud loomulikult nii, et kõik need uudistesaamised olid lihtsalt paberleht ja raadio. Aga kui palju sa ikka sealt tolleaegsest, no väga nõrgast raadiost või mille puhul katusele tõmmati mingisugune vasktraat, mis mängis tenni. Kuulad nii, et Soome raadio kui selline on ikkagi maast madalast kõrvades. Ja sealt on meelde jäänud kõiksugust. Ja nagu ma ütlesin, juba muusikatangot tihti igasugust muud ka, aga naerma hakkasin veel, sest praegu rääkima. Aga mis mulle veel, kus esimesi kokkupuuteid, mis mulle tänaseni täiesti nagu kõrvu sa nendest raadio kuulamisest on kaks asja, ilmateade, Soome ilmateade ja siis Turu toomkirik kui kell, mis lööb keskpäevatundi. Ja sellel fikseerisime ära ja ma ka oma esimeses, ametlikus kõnesa 93. aasta alguses Helsingi Ülikooli pidulikus saalis nimetasin selle ära, et aga meil Tallinnas lõi Turu toomkirikukell mitte keskpäeval, vaid kell üks, sest meil oli moskvaaeg. Seepärast seda kõnet tulid paljud ametiisikud mulle ütlema, et see meenus nendele niukse välgu lööginat, siis tuli meelde, et mismoodi see kõik teiseks oli tehtud siinsamas, teisel pool Soome lahte. Aga ilmateade oli selles mõttes hästi võluv, et see oli täiesti teistsugune kui Eesti ilmateade, siis kus lihtsalt öeldi midagi kusagil. Aga Soome ilmateate puhul olid ju mängus väga erinevad punktid, kus üle Soome väga pika maa registreeriti, seda ilma. Ja samuti ka tehti vahet, et mere ja maailma 100 teadusmaa ja merialu Ella. Ja siis tulid kõik need ilusad sõnad sinna otsa ja paranda, kui ma, palun, kui ma nüüd eksin, aga või mereilmast räägib, siis kasutati ka pall. Nagu ma ei tea, mere ilma ühe mõõtühikuna ja sõlmis Bobori. Naine maandab Boboria sõna selle sõna kõlase. Siiamaani mees, mis asi see? Kusjuures ega see mereilm ei ole väga palju oma vormilt muutunud, aastate jooksul ta ta peaaegu samasugusena kõlab hästi, rahulikult, hästi meloodilise häälega diktori esitatud ja täpselt õigel ajal. Ja siis ma mäletan, ma olin ise soomes raadios tööl ja siis pidi kõik muu võis nihkuda isegi uudiste algus, mingi tähtsa mängud. Aga mereilm ei tohtinud, sellel oli ka lihtne põhjus. Laevadel olid sellised seadeldised, mis salvestasid selle alati ja need hakkasid täpselt õigel kellaajal salvestama ja selleks, et nad kõik sale saaksid selleks pidisega algama. Aga jälle meenutuseks, et mispärast siis Eestis ma hakkasin mõtlema, et ei olnud seda ilmateadet? Ma arvan, et esiteks muidugi raha vähe nõukogude riigis kõikide asjade jaoks, aga teine põhjus on ilmselt, et niisugune militaarjulgeolekuline, eks ei, tahetudki väga täpse, ei kindlasti mitte, ei tahetud reeta, kus kohas üldse seda ilma mõõdetakse, kõike hoiti saladuses, mis siin impeeriumi läänepiiril toimus, aga kolmandaks siia juurde lihtsalt ära maininud muidugi raamatud, mis need esimesed kokkupuuted, nii et üks esimesi raamatuid, mis ma just Soome teadlikult Soome kirjandusena registreerisin, oli mingit tobelise eesti keelde tõlgitud muinasjutud, hallatari jäljed või midagi sarnast oli raamatu pealkiri. Aga need olid eesti keeles eesti keeles, mis vanuses sul tekkis võimekus juba ise soome keeles ka suhelda või siis vähemalt lugeda mõista soomekeelset teksti. No ma arvan, et natukene hiljem ikka mingi tiineka aeg sai mööda. Neid raamatuid, ajakirju, lehte, neid ei olnud ju siin, mul ei olnud mitte mingisugust šanssi. Mõned üksikud, mis olid vanaema riiulis, kuna mõlema suhtes siin ka muuhulgas soome saadikutega ennisega näiteks kolmekümnendatel, aga noh, see ei aidanud. Nüüd ma tean sa pinnast, kus seda kasutada, nii et ma arvan, et ikka kõik, see läks kuskile 60.-te lõpu 70.-te algusesse, umbes kui kui saame televiisor muidugi kuuekümnendatel kodusa seaks seda keelt turgutama rohkem seitsmekümnendad sealse võimekus, mis sa küsid sealt pärit? Ja läbi mille ta siis arenes oma nii nii aktiivseks keeleoskuseks, et et sa suutsid tõesti soome keeles siis intervjuusid juba. No televiisorile lisaks raamatud, raamatud, loomulikult pikkamööda tuli see laevakene, mis käis, oli Georg Ots. Ärritust sinnapoole ei saanud, aga siiapoole eesti poole soome tõlkijad, kirjanikud tulid nii et Sala kandled Juhanit ainet mäletan ka kusagilt 70.-te lõpust juba Kulades estofiilid ja mõned teised estofiilid tulid siia, siis tõid vaikselt neid kaasa. Aga see päris ladusa soome keel, kus ma tunnen ennast suhteliselt üsna mugavalt, see tuli siiski 80.-te lõpus, sest kõik see passiivne keel, lugemine, no tead, ise see ei ole see, see ei ole aktiivne keel. Rääkimine kirjutamine soome keeles on hoopis midagi, on täiesti erinevad asjad, aga lugemine aitas ja 80.-te lõpus ülemineku ajal juba 90.-te alguses tekkis veel ja veel sõpru, tekkiski niimoodi niukseid poliitikahuvilisi, mitte lihtsalt estofiil, kultuuriinimesi ja nad hakkasid mind kutsuma sinna loenguid pidama või esinema lihtsas stiilis, mis teil seal toimub, niisugune organisatsioon nagu soo, Malaisia, too oli siis, seal olid väga toredad mehed nagu Timo Hanschevara ja Jari havi ja ja siis olime sunnitud esinemiseks ennast rohkem ja rohkem kokku võtta. Ma arvan, et ma rääkisin, üsna kohmakad siis. Aga noh, asja sisu oli oluline, saime hakkama. Ikka see vana tõde harjutades see asi tuleb, ega ta teistmoodi tuleb. Sa oled kirjanik? Kirjaniku kõige olulisem töövahend on tegelikult keel, keeletunnetus ilma selleta ei ole, ei ole võimalik, siis siis ollakse midagi muud, aga mitte kirjanik. Kui sa võrdled kahte keelt eesti ja soome keelt, siis millisena soome keel sinu jaoks kõlab? Võrreldes eesti keelega? Ai, no see oli nüüd küll küsimuste küsimuse, millisena ta kõlab, libisenud kohe mingisse kris sees, vabandust, aga ta tõesti on aeglasem kui eesti keel. Aga seal ainult üks dimensioone. No ta kõlab, ta kõlab teistmoodi. Just sellepärast, et. Ma kasutan eesti keelt, noh, aastaid juba töövahendina minu minu elu seal keele sees soome keeles on ju, sa tead ise grammatikas niisuguseid nõkse, mida eesti keeles ei ole, ehkki keeled on väga lähedased. Samuti on siis soome keele sisu, noh, seda me teame ka kõik. Ja selline väga sarnased sõnad tähendavad erinevaid asju ja sellega võib saada palju hullu nalja. Vist üks esimesi vastavaid sõnaraamatuid, kus need sarnaseid sõnu lahti seletati ja võrreldi, oli vist just see, mis minu sealoleku ajal ilmus, kas oli vist pulmapoigi neel oli vist selle pealkirja, kes Albri elavatest ja nii et kõik need, need naljad, mida Soome ärimehed hirmsasti armastasid, kuidas ikka vastavalt siis sõnamängule, et valitsus on hallitus hoopis ja nii edasi ja nii edasi. Aga see on see, see keele sisu jah, minu kõrvus. See on lihtsalt üks nüanss, aga see kõla kuidagi teistmoodi tagama keele, tagamoon teistmoodi. Siit läheb jutt selle peale, et miks üldse emakeelt on tarvis osata, miks ei saa ainult maailmas inglise või hispaania keelega hakkama? No ei saa, sinu mõtlemine pärsitakse, kui sa ei oska emakeelt, kus ei ole emakeeles sisse ennast mõtelnud. Nii et sinu tunnetus soome keele kohta on tegelikult natukene kirjutab alla sellele väitele et soome keel ongi nende pikkade vahemaade ja pikkade metsaradade keel, kus inimestel on olnud tohutult ruumi ühe järvistu juurest või randa pidi teise kohta minna ja aega mõelda ja aega üksi olla. Kindlasti mulle meeldib see teooria, mis ei ole veel selle saate teema. Aga mis on väga tõsine teooria, et keel ja maastik vastava maa rahvamaastik on omavahel väga tugevalt seotud ja maastik mõjutab keelt. See on meil rohkem, kui need pikad vahemaad mõjutab mitut pidi. See selleks. Aga teine asi ilmselt, mis ka keeles peab väljenduma, ma arvan on see, et ühesõnaga, nimetades vere, segu rahvavere segu me oleme sarnased, ega teisest küljest meie veres segu summa summaarum on pisut erinev ajaloolistel põhjustel geopoliitilistel põhjustel maa teaduslikel põhjustel, see on täitsa arusaadav ja see mõjub tõesti keele. Tahtmine teha põige läti keelde lõunanaabrite juurde, eks ma olen ka töötanud päris kaua ja öeldi, et markeerida, see keele teema võlu on see, et näiteks minu käest on küsitud, et kuidas läti keelde suhtute. Mõni eestlane ütleb üleolevalt, et oi, see nii hirmus keel, no siis ma hakkan porisemast minu arvates see on väga huvitav keel ja kõla on täiesti arhailine. Minu kõrvade jaoks läti keele kõla ja tema hääldus on ju väga teistsugune. Aga tihti ma olen pidanud Lätis, Sigma Lätis töötasin seletama eesti sõpradele seda, et ärge palun, kui vähegi saate, tahate, tahate läti keelt rääkida, et ärge palun rääkige seda eesti keeles. Ja esimene erinevus tuleb sellest, et läti keele elu on Soometel. See on tõesti tõsi ja selle järgi tegelikult saab päris hästi juba aru, et kui kaua eestlane on näiteks Soomes elanud, et mis seal pattu salata, isegi kui ma pärast pea kahtkümmet aastat Soomes elatud aega tulin tagasi Eestisse, siis alguses oli see üsna selline küll Soomelik aga rääkides veel keelest, siis ühtepidi me keeled on erinevad, teisalt on need sarnased. Ja kolmandad pidi on siis võimalik leida selliseid üksikuid sõnumi, millega saab palju nalja. Kas sul soome keeles on mõni selline lemmiksõna või, ja sõna, mis siin nagu tõesti kõnetab või mille kohta võib öelda, et see on ilus sõna siin selles, sõnas soome keel pääseb kõige paremini. Sest kui esile või puhkeb õitsele? Ei, mul ei ole ühte niisugust sõna kohe päris kindlasti mitte mul on hilisematest aegadest mitte sellest varasest keele õppimise ajast hilisematest aegadest, mul on lihtsalt mõned tekstid mõned raamatuda mis natukene vastavad ehk sinu küsimusele. Näiteks tsaarikavaski ja see luuletus kogude rühmise Tjarn ja seal tema hilisemad luuletused, sealt tuleb see soome keeles iseäralik võlu ja kõlav oska kõvasti küll välja. Noh, vist on natuke liiga banaalnegi öelda, et muidugi Eino Leino. Miks banaalne Soome juur nimi nii triviaalne ütelda, aga siiski jah, vot ega ega ta ilmaasjata oma positsiooni. Ta täpselt nii ja see läheb sellega kokku, et viimasel ajal ükskõik kus me kirjuta luuletustest või räägi nendest eesti luulest siis ma ei saa üle ega ümber Juhan Liivist seal täiesti müstiline ja mõistatuslik, kogu oma keele ilu ja, ja kogu selle luuletuste substantsi iga luuletuste kaudu tulebki tegelikult keel kõige paremini siiski välja, ehkki ma olen ka väga suur miga valdari lugeja eestikeelsed tõlked, aga soome keeles ka olen lugenud, aga ikkagi jah, luuletused on see, kus keel on nagu ühest küljest oma saladuste kütkes, aga teisest küljest on nähtav saladuslik, nähtav, proosanud, natuke midagi muud. Teeme väikese muusikalise pausi vahepeal mis ollakse järgmine, järgnevaga tango, aga nüüd on pilgete silma kolm asja nagu soomlased. Jast, aga eks nad ise tea, mis, mis rolli tango siiamaani mänginud nende, nende elusate muusika terves elus. Aga siin on üks niisugune asi, mida ma kardan, et isegi paljud soomlased pole kunagi kuulnud. Ja see on siis niisugune mees nagu Juka ammunud. Aastaid-aastaid tagasi laulis sisse ühe plaaditäie kurbi Soomet Angosid ladina keeles. Ladina keelde tõlkinud Jyvaskyla Ülikooli õppejõud, teivasoksale, puhtad soome tangot ladina keeles. No niisugust ise äralikumat asja. Argentosterneskeeridu paadi. Ris. Moore loo runud uudi. Jaa. Soome tango ehtsas ladina keeles, kuigi ladina keele puhul muidugi tänapäeval juba vaieldakse selle üle, et milline see ehtne ladina keel on, sellepärast et ega see ladina keel, mida tänapäeval inimesed kõnelevad ei ole enam see ladina keel, mida võib-olla 1500 aastat tagasi kõneldi, aga rääkides veel korraks keelest, siis Soomes elab päris palju eestlasi ja päris huvitavalt. Soomes elatud aeg mõjub neile väga erinevalt, on inimesi, kes kaotavad oma emakeele peaaegu kohe, kes juba ise räägivad natukese aja pärast sellist pool keelt, mis ei ole õieti Soomega eesti keel ja kelle lapsed räägivad üldse soome keeles. Ja samas on inimesi, kes suudavad oma keele säilitada peaaegu täiesti puhtana, hoolimata sellest, et nad igapäevaselt elavad täis soomekeelses keskkonnas, millesse tuleb Ei tea, õrna ainustki ei ole, seda saab asjad küsima, ma ei tea, vist korraga nihukesed konsiiliumid käest, kus on koos nii psühholoogid, psühhiaatrid kui igasugused füsioloogiline õpetajad, õpetaja ta sellepärast, et vaata, aga võtame Soome näite ja keele näita siis see, kuidas erinevad Soome poliitikud räägivad just need, kes suhtlevad rahvusvaheliselt, väga palju. Poliitikud, ärimehed ja ametnikud. See, kuidas soomlased räägivad inglise keelt, see on ju ka erinev sellest, kuidas nemad räägivad eesti keelt. See on ikka väga viisakas kokku võtta, nagu sa aru saad. Aga sellest pole lugu, ei ole kriitikast, kui inimene saab edasi öeldud seda, mida ta tahab ütelda, siis on kõik korras. Aga soomlaste inglise keele hääldus on ikka üsna kuulus. Eestlastele üldiselt keskeltläbi läheb see palju lihtsamalt, tuleb kergemini kätte. Ükskõik kes on siis väga Ameerika, on seda ka Oxfordi oma, aga tuleb. Nii et mine, sa küsi, mis pärast suhteliselt samas maailma nurgas elavad inimesed näiteks ühte teist keelt äkitselt nii erinevalt räägivad. Sama lugu on ju sellesama sinu küsimusega, et miks ühed kaotavad mõne keele kergesti ja miks teistesse säilib puhtalt. Miks, miks mõni itaallane, hispaanlane või ameeriklane, kes on Eestisse tulnud, räägib ootamatult ühel hetkel puhast eesti keelt vaja niuksed kohanud, mis on ju väga raske keel. Ja teised, kes elavad siin väga kaua ei suuda lihtsalt korralikult hääldada, ma ei tea. Võib-olla konsiilium lahendab selle küsimusega, me lihtsalt peame nentima, et nii on, inimesed on erinevad, on minu üks lemmikfraas igasugustel puhkudel ja nad ongi tee, mis sa tahad. Me oleme nüüd otsapidi juba tänapäevale lähemale jõudnud, Soome ja Eesti suhetes on erinevaid etappe, erinevaid punkte, mille puhul võib öelda, et see oli tõesti märgilise tähtsusega. No kasvõi Kekkoneni visiit omal ajal Eestisse ja laevaliikluse käivitamine pärast seda me võib-olla ei jõua siin Soome ja Eesti suhete kogu ajalugu oma viimase saate veerand läbi käia, aga aga kus me täna oleme, kuidas sa hindaksid seda, kus Soome ja Eesti rahvast ja riiki täna täna nab lisaks sellele, et me oleme samas Euroopa liidus Põhimõtteliselt päris heas seisus on see, et vahetevahel mõni niisugune tippisika, kes parajasti varitada, sobib rohkem või vähem sealpool lahte või siinpool lahte sellega, kes vastutama partner on. Need on niisugused nähtused, mis ikka muutuvad ja see toimub kõikide naaberriikide riikide vahel, et mõned sobivad keemia sobib paremini kui, kui teisega. Aga see selleks, põhimõtteliselt on olukord päris hea. Miks ma nii otse ja lühidalt kokku võtan. Mina olin ju koos Eskollilaga Soome poolt, et see, kes pidi tegema 2002. kolmanda aasta talvel ühe niisuguse raportimise nimetati tuleviku raportiks ja sellerit tellinud mõlema maavalitsuse ta peaministri isikus ja mõlema maavalitsustele tuli nüüd ka ühele samal ajal esitada. Ja see oli just nii-öelda hetk enne seda, kui me saime Euroopa liit. Soomel ei saanud Euroopa Liidu liikmeks 95. aastal. Ja meil oli ülesanne analüüsida tõesti seda, et mis siis nüüd hakkab saama, kui me istume formaalselt võrdsete isikutena riikidena juriidiliste isikutena ühe ümmarguse laua taga Brüsselis? Jaa, sellel Lool, kuidas me seda kirjutasime ja mis sellest lõpuks välja tuli, väga õnnestunud tuli välja, võib kindlasti kiita selle pikemalt peatumata. Ta on mu lihtsalt võrdlusvõimalus, et see oli siis ütleme ümmarguselt, et 14 aastat tagasi neli, 13 14 aastat tagasi. Soomlased ei olnud selleks ajaks veel arusaadavalt harjunud sellega, et ohoo, eestlase hetkel vabanesid, aga nad on ju palju vaesemad, tõsi. Peeemmuuni rahvuslik kogutoodang on väiksem, inimeste sissetulekud on väiksemad, palgad on väiksemad, see kõik on tõsi, siis oli seda vahet veel rohkem märgata, aga et nüüd me peame istuma võrdselt ühe laua taha mingis mõttes võrdselt Brüsselis koos kõigi teistega. Vaat see ei läinud eriti kergelt kohe kurgust alla, kõikidel osadel muidugi läks, aga ma märkasin, laseme, jään selleks, kes nimesid nimetada, see pole oluline. Ma nägin seda imlikku tõrget, ma tajusin seda, ma puutusin kokku selle nähtusega. Ma arvan, et see on möödas, sellel tasemel küll, et üksikud inimesed, noh, nii nagu osa eestlasigi ei tea ju siiamaani, mis tegelikult Soome ajalugu oli ja mida see Finlandi siirup sisaldas või ei sisaldanud või kui hea või halb riigijuht üks või teine Soome kuulus nimi on olnud. Seda ignorantse leiab alati Üksikute inimeste puhul aga summa summarum suhted on päris rahulikult läinud niisugusele mis peabki olema võrdsele tasemele. Ühed teevad seda paremini, teised teist. Kas see tõsiasi, et taolist raportit ei ole tegelikult aastaid tellitud isegi ja keegi ei ole seda praegu kirjutamas, kas see äkki räägib seda keelt taolisele raportile ei ole enam vajadust või, või peaks selle ikkagi ühel hetkel äkki ette võtma? Ta on minu arust, ei ole vajadust, mõni teine võib teisiti arvata, jätku raportu, tehti mõni aasta hiljem, aga nii-öelda see teine uurima, teised mehed tegid, aga vot see ongi see, et kui toona oli meie ülesanne, siis see, me satume mõlemad uude rahvusvahelisse olukorda mis tähendab ka kahepoolsetes suhetes Pilateraalsetes uut olukorda. Et kuidas siis elada, mis kiiresti, mis takistused tuleks likvideerida, mille peale peaks tähelepanu pöörama. Aga nüüd ma arvan, et ongi loomulik olukord, ma loodan, et on loomulik olukord, et mingit eriraportit pole vaja. Sellepärast et tähelepanu tuleks siiski keskenduda sellele, et mis me koos Euroopa liidus teeme. Mainisid ära rahvusvahelise olukorra, on Eestis neid, kelle jaoks võib-olla rahvusvaheline olukord, täpsemalt nimetame siis natukene nimesid, suhtumine Venemaasse ja suhtumine Kremlis võimul olevasse valitsusse või õigemini kliki on kõige suurem Eestit ja Soomet eristav joon rahvusvahelises poliitikas. Kas selle väitega oled nõus, kas me saame Venemaast kuidagi teisiti aru või erinevalt aru? Võib-olla ma üllatan nüüd mõnda rahvusvahelise elu uurijat teistmoodi, jäigalt teistmoodi arvab, aga ma ei arva, et see on kõige suurem erinevus Eesti ja Soome vahel. Tabelite tegemise puhul ma hakkan alati nina kirdutava järjekorda tegema 100, kõige paremad tähtsamat isikut Soome või Eesti ajaloos. No kuulge, see on niuke turukaup, aga see pole tõde. Kõigepealt, miks ma niimoodi ütlen, tuleb meeles pidada, et Eestis on ajalugu, on erinev olnud. Ja see ongi see kõige olulisem asi. Ehk teisiti öeldes hoiatuseks öelda, et kui oleks vastupidi millegipärast läinud, et soo oleks kuulunud nõukogude liitu ja Eesti oleks olnud vaba Islandi siirdunud mis vahekord siis oleks olnud suhtles idanaabriga? Ei tea, seda tähendab kõik need oleks küsimused, oleks oletused. Soomel on just see ajalugu, mis on olnud just need põhjused, miks ta käitub niimoodi nagu ta käituda. Ja Eestil on oma sihuke traumaatiline tulevik minevik, mis, mis mõjutab inimeste mõtlemist, aga ei, see ei ole see kõige põhilisem üldse, nagu ma ütlesin, et järjekordasid mis see kõige suurem probleem, kõige ilusam asi või armastan nende tegemiste, aga on kahtlemata muid asju, mis tulenevad ka esiteks erinevast ajaloost ja teiseks millestki, mis mitte mingil juhul ei muutu erinevast kliimast, erinevast asukohast. Mis on nii mandri kui mere puhul hästi oluline, nii et see reaalelu, mis määrab kõikide inimeste igapäevaseriaal elu ehk siis majandusdimensioon, kuhu me eriti pole jõudnudki veel. Vaat selles on väga suured erinevused, kahtlemata soe peab hakkama saama väga suurele maalapil võrreldes Eestiga, kus suuremas osas on ta küll palju külmem kui siin nüüd ja praegu see määrab real olu väga palju, kõige rohkem erinevus on seal. No võtame saate lõpuks ja ühendame need kaks teemat, mida me väga ei ole puudutanud üldse majandus ja teine tulevik. Tuleviku peale mõtlemine on alati minu jaoks vähemalt paeluv tegevus ja ma olen püüdnud isegi mõnikord 500 aastases perspektiivis näha seda, et kuhu Eesti ja Soome arenevad, kas nad arenevad koos, kas nad lähenevad veel rohkem, kas keeled, kultuurid, kas rahvad lähenevad teineteisele üks lahendamisel täiesti konkreetne mõõde on, on ka tunnel, mida on plaanitud siin Helsingi ja Tallinna vahel. Kuidas tulevik sulle paistab? Peeter Tulviste nüüd kahjuks lahkunud meie seast, kui ta oli eriti siis, kui ta Tartu Ülikooli rektor ja ja tema käest palju igasuguseid asju küsida, tee seda tihtipeale temale omase muigega või mistahes jutu konteksti sedasorti tähele panema, kui üldiselt kerjamine ja ennustamine talle ei meeldi. Ja nii ja naapidi see on lootusetu küsimus, vabanda rain, aga sellepärast et mitte keegi ei suutnud täpselt ennustada, pidanud nõukogude liit kokku kukub, ma räägin oma mälust. Ma räägin pikast ajaloost. Mitte keegi ei suutnud ennustada seda, et Eesti muutuks niisuguseks e-riigiks, mille poole siiski ikkagi üsna vaadatakse, ehk ennast kiidame natuke liiga palju, võrreldes sellega, mis võiks kõik olla. Ja keegi suutnud ennustada ka Soome-Eesti vahel neid lihtsaid asju, sellest samast viisavabaduse dimensioonist, liikumise, dimensioonist, tunnelit sa nimetasid tunnelist Teie rääkima, juba minu ajal tehti juba seal Soomes oli juba oma väikene niisugune energeetiline rühmake klõbisa jaama oli ja see täitsa tähtsusetu, kas ma ütlen täna siina, et ma olen tunneli suhtes mõõdukalt skeptiline, sest ta on tore ajakirjanduslik teema, millest jääb alati rääkida. Aga kui palju ta tegelikult ennast ära tasub, kui paljuded kõigest hoolimata tehnika arenemist hoolimata on, on, on turvaline. Kui ta lõpuks peaks valmis saama maitia, lubage mind jääda natuke skeptiliseks. Tulevik on üldiselt niisugune asi, see niuke puhas inimlik dimensioon, ükskõik kas inimesed on parajasti poliitikud või mitte, aga mõningaid niukseid asju käratada, noh nagu ma ütlesin, et. Ma ei usu eriti sellesse tunneline tulekusse. Samal ajal ma võin ütelda, et tore oleks, kui täna vähemalt ma näen nii, kui Soome astuks NATOsse. Aga need on niuksed pudinad. Millegipärast isegi meie eluaja jooksul on ajaloo lehekülgi keeratud vahetada nii järsult ja nii kiiresti, et ainult imesta. Üldiselt on Soome ja Eesti vahel sellest täna räägime, hirmus oluline see, et proovitakse aru saada, et ei ole üksteise kloonid eesti otsustajad võiksidki aru saada, seda saame küll eeskuju, riik olnud pikka aega, aga mitte kõike, mis Soomes on, toimunut pole mõtet korrata. Ta, esiteks sellepärast et saame teistsugune riik natukene teeks nende ajalugu on teistsugune ja vahest on ka nemad vigu teinud. Ühesõnaga, see, mis mulle Soomest juures meeldib ja mis meid lüüriliselt öeldes võikski ühendada, on see, et tuleks iseendaks jääda. Soomlased on kõigest hoolimata minu tunnetuse järele ikka niuksed, niuksed oma. Ta on niisugused väikesed Tasiku sõna võiks kasutada niisugust vaikselt omaette olekut hinnanud ball, ehkki nemad vaatavad ka suure läänenaabri poole, me teame ajaloolistel põhjustel Rootsi või eestlased vaatavad ka sinna-tänna okei, aga siiski korrutanud varemgi, et prooviks nagu leida seda alati, mis on meie oma. Huvitaval kombel minu arvates see läheb nüüd kaasaja rahvusteema juurde, mis on hästi, tulin igal pool. Minu sügav arusaamine on see, et kui sa ei ole päris sina ise rahvusena, inimesena, inimesena, rahvusena, siis sa ei suuda ka teistega adekvaatselt suhelda. See niisugune meelega lahustumine siis me oleme kõik ühesugused, ei tööta, see töötab kuskil. Nii et ma väga loodan, et tulevik on see, et me oskame oma seda, niisugust normaalset õiget, oma rahvuslust, rahvust, kõigi oma keelteköökide kultuuridega säilitada. Nende sõnadega on päris hea see tänane saade kokku võtta. Järgmisel nädalal Agame kuuleme juba, mida enam-vähem nendest samadest teemadest, aga ka mitmest muust teemast. Soome ja Eestiga seotult arvab Soome suursaadik Eestis Kirsti narinen. Ja põhjus, miks just tema sellesse saatesse on valitud, on ju selgemast selgem. Juba nädala aja pärast ongi käes see päris õige. Soome 100. sünnipäev. Aitäh, Jaak Jõerüüt, kirjanik, diplomaat ja Eesti. Võib öelda, et esimese täisametiaja suursaadikuna Soomes olnud mees, aga mul on sulle ka üllatus. Saate lõpuks kui sa siin rääkisid, saate alguses Soome tango tõesti, kui oluline tango on ja ütlesid, et sa seda nüüdisaegset soome muusikat võib-olla nii palju ei tunne, siis ma mängin sulle ühe näite, nüüdissoome muusikast majja vilkuma on üks Soome kaheldamata tult suurtest staaridest praegu, kes ei ole mingit rahvusvahelist läbimurret teinud selles mõttes võib-olla väga-väga soomlaslik, et paljud soome solistid laulavad meelsasti ikkagi oma emakeeles ja tangoga on see lugu ikkagi otsaga? D väga selgelt seotud, see jäägu tänast saadet lõpetama, aitäh, Jaak, et leidsid aega, siis tore aitäh Sulle.