Täna on Eesti rahvusringhäälingu ja Rahvusooper Estonia töövahetuspäev ja meil on Vikerhommikustuudios saatejuhi toolil istumas rahvusooperi kogu esimees, pikaaegne Estonlane Aarne Mikk, kes saab tutvustada oma külalist, kes temal intervjueeritav tänaval. Tere päevast, lugupeetud raadiokuulajad. Mul on suur rõõm ja suur au istuda siin otsesaates ühise laua taga veetleva daamiga, keda kõik eestlased tunnevad, armastavad. Tere hommikust, Eesti parim naissaatejuht, Anu Välba. Tere hommikust, Aarne, tere hommikust, Meelis, ja ma tänan väga sellise nii liialdust rohke sissejuhatuse eest ja tere hommikust, kõik head vikerraadio kuulajad. Eelmine aasta oli teile juubelihõnguline 20 aastat Eesti televisioonis ja raadios 100 saadet, hommik Anuga. Kuidas sattus üldse Toris ja Sindis oma kooliteed alustanud noor neiu, Tallinna Pedagoogikaülikooli telerežiid? Oh, see on, on ma tänan selle nii haarava küsimuse eest on nii põhjaliku eeltööga küsimus. Ma arvan, et see on ikka see sellise, Ühe maatüdruku ikka nagu unistuste poole rühkimine. Et tõenäoliselt kuna mina olen kasvanud Toris, kus ei olnud just väga palju tegelikult midagi teha, ma küll käisin Pärnus seal erinevates ringides ja kõik nii aga tegelikult väga suure osa oma elust veetsin televiisori ees, ei ole mitte midagi teha, see lihtsalt läks nii valima, küll õues, aga televiisor oli, noh, see oli nagu parim osa päevast saatus olidaates. Ja, ja kui tegelikult me elame Eestis, kus kõik on võimalik ja see on suurepärane, et meil on nii väike Eesti ükskõik mis unistus kellelgi on, sa saad selle teha teoks, ei jää selle taha. Ja, ja ma arvan, et, et mul lihtsalt oli õnne, nagu et ma olen väga õnnelik praegu seda tööd tehes. Jaa, jaa, ja oma omades selliseid kolleege, nagu mul mul on ja kui veel kuulajad ja vaata vaid ka köidab või neil läheb korda millest minu külalised räägivad, siis ma olen õnnelikum, saab olla. Teil on tehtud nii fantastilisi saateid, terevisioon, paar ringvaade ja igal pühapäeval, nüüd juba kolm aastat. Hommik, Anuga. Kui kaua aega võtab sellise saate ettevalmistamine? Selle saate ettevalmistamise aega ei oska mõelda, tegelikult see ei ole ju see nädal, mis saatele eelneb, vaid tegelikult see on see elu, mis meie ümber on. Nii et tegelikult ma arvan, et, See see võtabki kogu minu aja, ma peaks ütlema, et ma lihtsalt vestlesin oma kalli kolleegi Tiina jooksoniga möödunud nädalal, kui avati Eesti televisiooni muuseumi ja ta küsis, minu meelest küsimus, et noh, Anu, et mis on sinu hobid, kuna me avasime Eesti televisiooni legendide näitust, eetrinäod, kellel kogu aeg on olnud suured hobid, muid, ela, Tõnissonist, suurepärane portselanimaalija perekond, Karemäe, pärased, bridžimängijad, Raivo Järvi, mäesuusataja Tiina küsib, et noh, Anu, et mis siis sinu hobid on. Ja mul on pikk paus, seda ma tahtsin ka, minu onu on. Ja tegelikult ma arvan, et minu praeguses eluetapis, kui minu väike poeg Karl on viieaastane, siis on suurem jagu minu, hommistasin tema hobisid, minu hobi. Ehk et ehk et tema täidab väga suure osa minu minu nii öelda vabast ajast, mille üle ma olen väga õnnelik, õpindanud emal uusi oskusi ja näen maailma sootuks teistmoodi, kuidas, kuidas ilm ilma avastada. Et tegelikult aga jutu alguse juurde tagasi tulles siis tegelikult tõesti see saade koosneb nendest hetkedest inimestest, kes, kes on meie ümber ja, ja mis ette tuleb. No ja siin on meil ju palju saateid, eurolaul laululahingvabariigi aastapäeva vastu isegi kreisiraadioregistris. Et kuidas üldse kahe maja vahelt seda aega ei jagata ja ja kuidas puhkatega vahel? Mulle nii meeldib, kuidas ta intervjueerinud juurde kooli tulevad, see on lihtsalt suurepärane. Tegelikult on asi nii, et ma arvan, et suisa, et teleinimestele peaks olema raadio tegemine, kohustusi, kes on hoopis teine meedium. Siin inimene kuulab sõna, kuidas sa kõneled, missugune su keel ja telesse võib väga kergelt lappama minna, sest nii palju on muud infot, mida inimene saab, kui ta vaatab ka pilti ja kui pilt kõneleb. Ja, ja seetõttu mul on kohutavalt suur rõõm, et ma saan siin Vikris aeg-ajalt käia hommikul tegemas ja iseennast testimas ja saan ka väga head ja sellist pisut isegi sihukest kriitilist tagasisidet, mille eest ma olen tänulik, konstruktiivne kriitika viib edasi. No ja väike teema nüüd siia edasi. Anu Välba ja sport. Ma lugesin, et te olete mitmel korral edukalt jooksnud treppidest üles ja koos väikese pojaga ka Kadriorus osalenud heategevuslikul juuni jooksul. Kas te kunagi näiteks president Kersti Kaljulaidi ka võiksite minna ka New Yorgi maraton? Tema on minu iidol, ma vaatan ja imetlen seda, mida Kersti Kaljulaid teeb. Sport on väga tähtis ja sport on oluline, aga minu elus hetkel nagu ütleme, on rattasport peamine, kui me lapsega rattaga sõidame, aga see on tähtis, on, siis ma tahaks väga. Kersti Kaljulaidi, kui ma vaatasin, mis ajaga ta jooksis ära New Yorgi maratoni, siis kahtlustan, et minu elu elu jooksul siis see number nagu kättesaamatuks. Et aga, aga jah, ma imetlen seda loomulikult sporti tuleb teha ja ma seda teen, et istumine on uus suitsetamine nagu räägitakse ja nii palju liikuda kui võimalik ja seda tegelikult oma lastele õpetada, et see, ma arvan, on kõigi meie kohus. Teie elus on väga palju aastaid olnud vaja tõusta hommikul väga vara. Kuidas te üldse saate nii kiiresti vormis oma päikselise häälega tulla publiku ette? Teete hommikvõimlemist, joote kohvi, ütlesite, kuni seitse tassi võib päevas juua. Vaimustunud te olete mu eelmist saadet vaadanud ja täpselt nii. Tegelikult ma lihtsalt olen hommikuinimene. Ja mis on suur viga, et tõesti, ma tõusen liiga vara, et siin selle nädala jooksul olen ma ikka kaks hommikut tõusnud, kell pool kolm saavad veedega valmis ja ma kuidagi olen aeglane võtta ja mulle kohutavalt meeldib, et Raul Rebane on öelnud, et tänapäeva edukas inimene ei ole mitte see, kes teeb palju tööd, vaid see, kes suudab võimalikult vähese ajaga teha palju tööd, et sa oskad oma aega hästi kasutada. Vaat seda ma ei oska ja seda ma pean õppima. Anu, ma olen näinud teid mitmel korral juhtimas, Ooprigalasid nii Saaremaal kui Pärnus, mul on au olnud ja võiksite üldse täna minu asemel ju sassis päeval ühe programmi kokku panna, millist muusikat te sinna valiksite? See on nii hea küsimus, ma olen nii õnnelik, tegelikult Aarne, mul on olnud teiega ju ka koostöö Saaremaa ooperipäevade raames ja seda tõesti, kui sa kui kuuled neid imelisi aariaid, mai tea Durandotist või, või kolletost ja mis lood nende taga on? Nendest ma paneksingi ikkagi kokku, aga mulle väga meeldib kõik see töö, mis teie olete teinud kaasaegse ooperi ooperi nii-öelda siiatoomisel või nagu vaat selle, vaat seda ma tõesti ei oskaks, ma arvan, ma tuleksin teilegi õpilaseks. Aga mul tuleb meelde, et akadeemik Harald Keres on kunagi ütelnud, et igal inimesel peaks olema oma eetiline piir, millest madalamale kunagi ei lasku. Ja kui me vaatame vahel tänapäevast meediat, loeme, kuuleme, siis on nii palju provokatsioone, ärapanemist ja kõike muud. Ja mul on väga hea meel ja rõõm, et ei ole kunagi sellisele libedale teele läinud. Teie eetiline baromeeter on õiges kohas ja juba see, millest te rääkisite ise Eesti televisiooni minevikku, inimeste muuseumi ja näituse korraldamine. See sisendab alati austust, et mitte metsakalmistul, me ei loe Juhan Liivi lauset, et kes minevikku ei mäleta, elab tulevikuta. Aga keda ta minevikust, televisioonist, selle näituse puhul nagu uuesti avastasite või leidsite? Jah, see minevik on hästi oluline, eriti nagu ma arvan, meie töös, kus tegelikult nendest minevikust ei ole alles peaaegu mitte midagi. Et kui lehtedest me saame näha arhiivist, lugeda lehti, aga telesaade tegelikult üsna paljud on hävinud, meil on alles Ahto Vesmesest ainult üks minut, 19 sekundit Jupiteri või et mis meil on alles andres vihaselemast või mis meil on, on alles siin paljudest suurtest tegijatest. Ma ei, ma ei saa öelda, kelle ma avastasin, ma avastasin, või, või imetusega, vaatasin seda kirge, millega toona tehti tööd siin majas ja vot see on lummav, nagu see, see, see mingi mingi seletamatu missioonitunne, ma loodan, et see kõla nüüd õõnsalt kuidagi pateetiliselt, aga, aga see, mille pärast inimesed tulevad nagu seda tööd tegema. Ei noh, need põhjused, eks ole, ei ole kuulsaks saamine, see tou, ma selle tüübi televiisoris näidatakse, et see on nagu midagi muud, midagi suuremat, mida inimestel on öelda, sest televisioon isegi ma arvan, aastaid tagasi, mõjutas ühiskonda, ma julgen öelda, et tegelikult televisioonis tehti saateid ja otsuseid, kus julati öelda välja asju, mis mis muutusid väga tähtsaks või kust väga olulised protsessid said alguse, mõelgem aastal 88, mõelgem saated, et mõtleme veel ja nii edasi. Nii et minu sügav lugupidamine ja, ja tõesti nendele nendele legendaarset teletegijatele, kelle hõng ja hing hõljub nendes maja selles majas veel ringi, tulge muidugi näitusele kindlasti ka Tenetlasele. Tegevus haakub väga hästi Gustav Ernesaksa mõttega, et rõõm on töötada alal, millega tegeled vabal ajal. Aga nüüd üks selline küsimus, et kui kunagi Brexit lõpeb ja BBC teeb teile ettepaneku, Anu Välba, teil on võimalik teha pooletunnine intervjuu ükskõik kellega Euroopa tuntud inimestest, kes võiks olla. See on väga raske küsimus ja see on väga libe tee, sellepärast et inimesi on hästi palju, aga kui ma praegu niimoodi eksprompt mõtlen, siis. Ma tahaks rääkida kellegagi, kes on, kes on olnud kui kunagi väga tipus ja kes on kunagi no ikka muutnud maailma, ma tahaks väga rääkida madin Vivian Westwoodile tuntud moeloojaga, ma tahaks väga rääkida poolmekaatniga, ma tahaks väga rääkida, ma tahaks öelda, Stig Larssoni kahjuks teda ei ole enam meie hulgas mõne ägeda kirjanikuga, et neid, neid inimesi on väga palju ja ma tahan öelda, et, et, et tegelikult, mis on hästi oluline, mida ma olen oma tööd tehes avastanud seda, et kui huvitavat tegelikult inimeste lood, kes võib-olla ei ole või kelle, kelle elusaatused on olnud nagu niivõrd värvikad, et neid peab jutustama ja vot seda ma üritan oma saates ka teha, et üks asi on need suured nimed ja kujud, kes on kiftid. Ja teine asi on need inimesed, kes meie kõrval elavad ja kelle elusaatused on omaette romaanid, millest meil kõigil on, ma ei tea, õppida või kuidagi avaramaks silmavaadet muuta ja mõelda selle üle, mis elus päriselt oluline on, et see tööl käimine ei ole kõige tähtsam, on tähtis. Aga mitte kaugel, me teame kõik seda lauset, et I have triim. Mul on üks unistus. Kutsuge pool McCarthy oma hommikusse. Küll, ma arvan ja ma arvan ära, miks ei ole võimatu tegelikult ei ole. Tavaliselt ei ole selgeks, miks ta peab siia Eestisse loojub sest me tahame. Absoluutselt aitäh. Väga tore on olla. Teiega ossi, suur tänu, Anu ja ma arvan, et te tulete õhtul Estonias, see aitab seda sassis. Kusjuures ma vaatasin, et linnu kauplejale on tegelikult veel pileteid saada ja tõepoolest meie täna riideid võtame koos Karmel Killandi ka, ma tean, Arv Aivar Mäe lubas tulla nii et kui ta riidehoidu tulete, siis siis tulge rahulikult, me võib-olla ei liigu nii kiiresti, aga me teeme endast parima. Ja Margus Saar ja mingid kolleegidel kontrollivad pileteid ja müüvad kavas, nii et tulge Estoniasse, täna on. Täna on seal palju etendust ka väljaspool etendust. Aitäh, Arne Mikk ja aitäh, Meelis.