Sellest päevast ja nüüd nüüd nüüd üle 30 aasta, kuid Taškenti pioneeride paleesse tuli üks väike poiss, keerulise nimega lutsiaan ja ütles, et tahab klaverimängu õppida. Ta sai oma tahtmist, aga nagu see ikka on, ei teadnud ta siiski isegi, mida õieti tahab. Nüüd ja kui ta jõudis heliredelit nii ning oli neid tüütavaid asju tüütuseni harjutanud ikka päevast päeva, siis hakkas ta oma ema. Ma asendasin redelite mängimise introviseerimisegare. See oli palju huvitavam tegevus ja kuna see toimus ikkagi klaveri taga, siis võis emale Luisata, et ka see kuulub õppeülesannete hulka. Nii siis saigi alguse helilooja luts Brigoshin, kes nüüd Leningradi konservatooriumi õppejõud juhatab sümfoonilise muusikasektsiooni Leningradi helile, et liidus on koormatud mitmesuguste ühiskondlike ülesannetega ja peab kõige selle juures oma esmajärguliseks ülesandeks siiski muusika kirjutamist. Heliloojate liidu liikmeks võeti ta juba õppeaasta Leningradi konserve tooriumis, mille lõpetamisestki on nüüd möödunud 20 aastat. Nii et pri kuulsin, kuulub sellesse omamoodi õnnetusse muusikute põlvkonda, kes sattus elu ja maitsete murrangu kääride vahele. Väga andekas, kuid oli viiekümnendail aastail nende heliloojate iseloomustuse, käibe, vormel. Nende teosed tekitasid vaidlusi, milles ka mõist kippus peale jääma. Nad ise aga kasvasid kiiresti omaenda teostest üle. Minu sümbonieti selle ma kirjutasin 1953. aastal hiljem ka teist sümfooniat süüdistati pessimismi, formalism, mis hiljem muutus ühiskondlik arvamus. Neid teoseid hakati esitama kontserditel ja raadios kuid selleks ajaks oli juba minu suhtumine neisse muutunud vastupidiseks. Nad olid minu jaoks vananenud. Kuuleme kolmeosalises sümfonietta kolmandat osa. See oli Brigoshini loomingus esimene sümfooniline teos pärast konservatooriumi lõpetamist. Viiekümnendatel aastatel 55. ja 57. loodud kaks sümfooniat on seni jäänud ainukeseks teosteks selles žanris. Mõlemad on ülesehituselt traditsioone arvestavad helikeeles kajastub tugev kiindumus Šostakovitši muusikasse. Punju varem mõjutas minu muusikat tugevasti Šostakovitši looming. Unustamatuks on jäänud tema kaheksanda ja üheksanda sümfoonia esiettekanded. Kuid kõige püsivam on olnud mu kiindumus Johann Sebastian Bachi muusikasse. Minu kõige vapustamate muljete hulka kuulub selle helilooja muusika, Kanada pianisti Glen kuuldi ning saksa tooma koori esituses. Kaasaja kõige silmapaistvamaks elli oleks peama Igor Stravinski. Tema on andnud algtõuke mitmele uuele suunale, teisalt on aga ta oma muusikas kajastanud kõiki 20. sajandi otsinguid ja saavutusi suurema huviga Noonoja Lutoslovski loomingu vastu. Ma arvan, et murrang ela toimunut ainult maitses vaid ka mu loomingus. Seda tähistas oratoorium, lugu Igori polgust. Sellele murrangulised oratooriumile eelnes kolm vokaalsümfoonilised teost. Kõik need käsitavad ainestiku, mis võimaldab jõulisi emotsiooni väljendusi. Õppeaastatest pärineb kantaat stend garaazin. 1000 959. ja 60. aastal ilmusid kantaat Laul leiväest ja oratoorium alistamatud Prometheus mille mehiselt motoorsed rütmid samasugust ägedat protesti äratasid nagu räätsa samal ajal loodud kolmanda ja neljanda sümfoonia masinarütmid. Kuus aastat hiljem 1966 saigi lõppeks valmis oratoorium lugu Igori pool kuust, mis luts ämbri Kuushini muusika vastu, on tähelepanu äratanud ka välismaal. Kavatsused seda teost luua tekkis mul juba õppeaastal. Aga alles uute väljendusvahendite omandamine muutis selle kavatsuse realiseeritavaks. Tonaalse süsteemi piiratud võimalused tekitasid minus rahulolematust ammu ja pimesi püüdsime neist raamidest välja ka varasemates teostes. Ma ei tea ühtegi juhust, millel oleksin kergelt kirjutanud. Mulle näib, et seda võimaldavad ainult Sabloonsed ülesanded. Kui aga veel juhtub, et loomiskäigus toppama jääd siis haarab mind põhjatu pessimismi hoog. Mulle näib, et ma olen andetu, see tippsaavutus ega suuda eales midagi väärtuslikku luua. Siiski on alati kõige raskem alustamine. Ma ei ole veel kordagi teost kirjutanud, esimesest taktist alates võtan ikka ennekõike käsil lõigu, milles, nagu mulle näib teose põhikujund peab kõige reljeefsemalt esile tõusma. Kui see sõlmmoment on lahendatud sisenejat juba ladusamalt. Üldse on mul selline tunne, et ma elan pidevas kriisiseisundis, sest kui kirjutamine edeneb kergelt ja kiiresti, hakkab mind piinanud mõte, et ma kordan ennast. Alates oratooriumast lugu Igori polgust olen ma muusikat kirjutanud uue süsteemi alusel ja seni on see mind rahuldanud. Ilmnes, et Aleatoorika ja vabaseeriatehnika on eriti sobivad vahendid IC eepose kujude kehastamiseks muusikas. Maigastunud selles teoses mitte mingisuguseid välja kujunenud skeeme teose ülesehituse laenanud teatud muusikalõikude varieeruvale kordumisele kaugdistantsilt. Seda tingib tekst ise. Selle rütmistruktuur ja sisuloogika. Pärast lugu Igori polgust on pri kuulsin kirjutanud veel kaks vokaalsümfoonilise teost. Kammeroratooriumi tuisk Aleksander bloki poeemi 12 järgi ja möödunud aastal valminud kammerkantaadi eelkäijad kahele lauljale, Altflöödi-le, klarneti lle, kontrapassile ja löökpillidele. Kuid 60.-te aastate loomingus domineerib siiski kammermuusika ja lava ning saab muusika ballett põrgurõngast. Räägi ooperid lastele.