Perekonnapea eesnimi algab tähega Aleksander Ado Jaan pereema Aino atriad, kas teie valisite kohe A-tähe järgi oma abikaasa? Ei, seda mitte hädalastele, küll tuli niiviisi. Peaaegu poolkogemata, et vanemal tütrel on anne noorima laimi, nii kirjade lahti võtmisel mingit raskust ei olnud kellelgi, aa, need sai kohe kõik perekonnasaladused teada. Jah, no ega meil ei olnud saladusi, sest me ikka arutasime ikka ühiselt neid asju, mis maailmas sünnivad ja toimuvat ja ja sellepärast see ei pakkunud kellelegi mingite raskustega jalgu, kuni teatavate aastate saabumiseni. Kui vanad need aastad on rasked, eks need ole nii auditooriumi heerine. Tööline aegne aastane, aga ikka öeldakse 17 18, needki olulisem. No aga tegelikult siiski jah, meil seedesuurt probleemi eriti ei kergeid, aga praegu on juba teised nimed, need mingisugused lehkeldus seljale. Seal ei tule enam ja mujal elavad juba on ammugi juba kodunt välja lennanud. Juba üks, 10 aastat, teine seitse aastat tagasi. Kas teie oma, teie makske kassasse, kus ka ei, meil ei olnudki siis lasteaeda ja lasteaiaga sõime siis sel ajal minu meelest on nii kui kuni ikka laps on veel laps enne enne kooliealine peaks ikka olema perekonnas ja kasvama perekonnas. Ja seda peaks riik sellise võimaluse leidma, et naine tahaks olla kodus oma lastega praegu ei taha, sellepärast et see ei ole majanduslikult, ei ole mingisugust huvi selle vastu. Taimedega paralleel idanemiskeskkonnamõju arenevale taimele, sama on ka inimese juures, kindlasti avaldab positiivset mõju sama töö ju on ju kodune kasvatus. Kas võib huvi tunda, järsku on tegemist meil ka vanaisa vanaemaga? Ei ole aega, sest tütred on asunud isa ema jälgedesse ennast täiendama ja edasi arendama ja õppima õppima ja veel kord õppima ja väimehed ka, nii et aeg ei ole selleks olnud. Mis erialad on tütretel aimed ja see noorem on keemik. Ja vanem on inglise filoloog ja räimed Neine üks väimees. Nooremal väimehel indioloogil on valmis juba kandidaaditöö, loodame, et siis sügisel saab kaitsta ja noorem tütar tunneb huvi pealisele oma keemiaga bioloogia vastu ja koguni sellega ühenduses keemiaga jaapani keele vastu. Et väga palju tööd ja huvisid. Kuid ta tunneta oma eriala vastu huvi, siis on tööd ikka tõesti kohutavalt palju. Nii et mina näen oma töögi järgi, oli ligi 30 aastat tööd, enne kui sai oma dissertatsiooni kaitsta peale raamatu ilmumist raamatut kirjutada, aga koguni puhkehetkedel ka aias, otsidki vastusi küsimustele looduse seaduste kohta siin tõesti vabal hetkel tekivad päris huvitavad mõtted. Kui küsida lillede käest, nende koos eksis planeerimise ja siis kooskasvamise võimalustest ja, ja väljavaadetest Teie erialarohumaaviljelus, see tähendab kõik, mis seotud heintaimede kasvatamisega. Esialgu oli heintaimede sordiaretuse seemnekasvatus, nii et selle töö tulemusena olen ka kolme sorti kaasa. Ta ei olnud aega lõpetada oma tööd sordiaretusega ja siis seltsimees korjussiga on ühised sordid. Mõned sest tuli tööd jätkata. Teisel tüür, skulptuur, karjamaade küsimus alal ja väga niiskusel kitsal ja uuel alal, mis nõudis väga palju tööd. Nimelt rohukamaratüüp, pide uurimisega ja seemnesegude küsimusega. Meil Jõgeva sordiaretusjaamas on heintaimede uurimustöö olnud 50 aasta, 50 aastat saab täis tuleval aastal, aga ka teistes majandites ja katseasutustes on rohumaa küsimusi uuritud küllaltki kaua ja selle tõttu. Meie tulemused on küllaltki huvitavad ja annavad vastust paljudele küsimustele, mitte ainult nendele, mis on kohased, nagu varemalt oli väiketootmise tingimustes ja nii nagu see me näeme välismaal Vaita suurtootmise tingimuste jaoks. Teie olete kultuurkarjamaade rooma videldusega tegelikult? Jõgevale tulin 1935. aastal ja siiamaani on kogu aeg siin tegeletud. Mõned aastat olin ka pedagoogina põllutöö tehnikumites, Eesti maakarjamaad on peaaegu siis läbi käidud, no 30 protsenti, aga siis on ka mujal käidud, on käidud nii Leningradi, Moskva oblastis, Lätis-Leedus on karbaatides koguni käidud tanki Smolenski oblastis oli kutsutud ja siis Tšernovitš oblastist, kus on kõige ilusamad karjumat teie arvates? No ma ei tea, minu arvates maa ei ole kahjuks Hollandis käinud, aga ma ei saa ütelda, et mul oleks Saksamaa või Soome kärjamat meeldinud. Soomlastel on väiksed talud, neil on ju keskmine viis lehma talus ja on lühiajalisi karjamaid palju ja seal on ju palju metsade maha. On liitunud hapu muld ja pikaajalisi karjamaid on väga vähe. Nii et mina pean kõigepealt kõige paremad karjamaad, on ikka Eesti kasutajatele Eestis, kus on kõige ilusamad karjamaal seal, kus neid Ta hoolsasti ja korralikult tehakse seal, kus majandijuhid tunnevad suurt huvi selle vastu. Kõigepealt muidugi tuleb nimetada vanemaid rohukamarat, nii Vändra katsejaamas, Tooma katsejaamas ja samuti ka mõnedes sovhoosidest. Palju uusi häid karjamaad on rajatud suurtes majandites, nagu näiteks on Lenini-nimelises näidissovhoosis kure kure külas. Agronoom läänemets on väga suur nii asjatundja ja huviline rohumaade vastu, samuti ka soodaga sovhoosis Kree muidugi, rääkimata EPA õppemajandi karjamaadest, mis on ka eeskujulik, kus korras, nii sageli leiab seal, kus näiteks nagu hoidrema sovhoosis oli palju kiirustatud uudismaa rajamisega ilma maa viljakus oli tõusnud, oli mõned kamarat halvenenud, oli ka vanu aas-rebasesaba karjamaad, mis oli 40 aastat vanad ja kolmneli hektarit, oli tõesti haruldaseks eeskujuks ja õpetuseks praktiliseks õpetuseks, mida loodus võib pakkuda ja anda ja mida meie tootmisest sageli ei märka ja teadusemehed lähevad sellest mööda. Te olete 35 aastasel alal töötanud. Kas olete rahul? Ei, rahul veel ei ole. Sest on palju lahendamata küsimusi ja siin on vaja veel andmed saadet, seda nõnda ütelda, lipp lõplikult, nii kokku võtta, ma loodan. Tervist jätkub selle tegemiseks, sest kuigi mul on kirjutatud raamat, aga sellest on veel vähe ja siin on materjali veel palju, mis vajab. Läbitöötamist meie vestluskaaslane Nõukogude Eesti teeneline agronoom, põllumajandusteaduste doktor on ka, teenin ordenikandja, millal. Ma sain 66. aastal ja sellega on mul hea meel, ma ei tea, kas ma nii palju tööd olen seda teinud, et selle ärateenimiseks, aga ma arvan, et ma selle, nende vanade nende katsed säilitamiseks olen kulutanud palju energiat ja ei ole mõtelnud ainult oma dissertatsioone, mis tuli alles kolmekümneaastase töö tulemusena. Vait, olen püüdnud need teaduse saavutused mandritel kirja panna nii oma rohumaaviljeluse raamatut kui ka praktilises töös. Onu onusaega. Toostata imestama oi seal veel, et. Kes Imeised? Jogu tuua. Teil on köisite nimi. Kust te selle olete saanud? Isa läks 1907. aastal Ufaa maamõõdukooli, kuhu teda kutsus tuntud ees. Lukad ja isa jäi sinna kuni 1920 20. aastani tööle, ise abielus venelannaga ja ema läks koguni luteri usku ja õppis eesti keeli ära Venemaalt. Opteerusime 1920. aastal ja elasime Saaremaal, kus mina õppisin Saaremaa ühisgümnaasiumis kuni 25. aastani, siis küsisin Hugo Treffneri gümnaasiumis, mille lõpetasin 1929. aastal ja selle aasta lõpetajate kokkutulek oli nüüd. Peole oli sõpru palju. Kahjuks oli väga vähe. Kahest 10-st viiest inimesest meie klassis oli ainult neli kolm paralleelklassi oli seal 13 14 õpilast ja õpetajatest, õpetajanurm ja Silvet ja kuidas siis sai teist agronoom, keskkooli lõpetades ma tundsin huvi bioloogia vastu, läksin aga majanduslikel põhjustel õppima agronoomiat teaduskonda, kuid minu teaduslik kujunes kahe teaduse haru vahepealseks. Nii et geobotaanika ja rohumaaviljeluse vahepealse alal töötamine andis palju praktilisi tulemusi, mis omavad tähtsust eriti rohumaaviljeluse all. Kaunis nii kaunis. Nii kaunis on. Köögil on selline seerid maa, seda neile. Vaatlen, kuis on kõrge ja taevani tõuseks, nii paistab ta. Kuis nii kaunis on veel, aga olid nii kaunis, on ta. Küll, meil on selline, too. Esmase laaneheinamaadel. Kuskohalt, kallis perenaine, pärit on perenaine kaugelt lõuna eest Põlvast Himmaste keelast kurda mäelt, teie neiupõlve nimi oli hõõrult ja ainult naine horte. Kas teil on kuulsa rahvaluulekoguja ka sugulussidemeid? Jooned ikka oli ja, ja nyyd ka. Vanalelle kaudu niimoodi, kas teil on jakapulgast mõni mälestus killukene teada või? Noh, võib-olla ainult niipalju, et kuidas see hurda nimi tuli üldse hurda, nimi tuli niimoodi vana need perekonnal jutu järele. Et palun, võttis Rootsist enesele, vahetas hurdakoera vastu ühe varia, ühe mehe ja see pandi tema nende mõisas pandi koerapoisiks ja Hanki temale nimeks Hurt. See oli nii rootsi ajal kaua-kaua aega tagasi ja sinna kaua-kaua aega tagasi. Niisugune niisugune päripärimus on meil perekonnas edasi antud, et hurda nime sünnist. Kui palju seetõttu on päris, aga nii, nii see tore nii-öelda noh, põlvest põlve edasi on räägitud või vale, aga nii palju küll, et nimi ei riku meest. Ei mis köige portad on head jahikoerad ja ju nad sisse? Ei noh, ka läbi Leida nimena Jakob Hurt viis oma nime kaunis kaugele kaunis kuulsaks tegi ja tema tema üle võib ainult uhke olla. Kas perekonnas on kirjandus, andis edasi arenenud? No ei tea, just öelda ei ole tagasihoidlik, veel on andmed, et teie ise tegelete kirjutamisega, edasist sai loetud ja on kuulda seda rohkemgi. Noh, see on nii-öelda noorpõlve noorpõlve mälestused veel. Nendest pole vanas eas tuled, viisakam oleks vaikida, kui siiski natukene avaldaksite saladust. Omal ajal jah, koolis küll gümnaasiumis teate, tütar gümnaasiumis olles siis oli tookord neile olid oli meil ajaleht, ilmus või ajakiri kooli ajakiri ilmus kaks korda kuus trükituna Mattiiseni trükikojas kaheksa kuni 12 lehekülge igasuguste illustratsioonidega, linn on lõikidega ja luuletuste hõljetonid ja ja kõik muud koliüritused ja kõik olid siis seal ära toodud, jäi ühtlasi arhiividokumendiks koolile teie täidis agaralt kaasa, seal. No mina olin kolm, seda aastat olin ja toimetaja üks üks toimetaja. Ja sel ajal siis kloositisega sulges, tuli proovida seepärast, et alguses oli nii, et ei laekunud ju seda materjali nii, kõik olid tagasihoidlikud ja siis nagu ikka ja alati ta need töötajad peavad ära päästma selle olu. Ja no siis tuli teha kõik küll oletusi ja seletan ja muidugi siin jutt jutustusi ja kõike tuli teha ja eks niimoodi see alguse võib-olla saigi, et läksid läbi, kiideti heaks ja noh siis nii see läks. Sellest ajast vist ei ole meeles ühtegi lugu või on üks luuletus, hiljem läks veel vilistlaskogu albumisse ka seal oli hästi palju päikesest juttu, et kolm ainult äikest meie elus ükson, kõrgel siniõhus ja nii edasi, teine Ladze silmadesse kolmes meie unist elus ja sellest, et meil päikest palju Rahu südames midagi, nii, ta oli veel pikem, aga nüüd mõte oli selline. Ühesõnaga päikesest, et täna on kallis päikseline nagu seotud aga hilisemad lood, laulud, hilisemad loodia, laulnud, võib-olla võideldud tagasihoidliku sõja mõne loogilise, mõned väikesed pisikesed, võib-olla siitsamast omalt Jõgevalt korjatud siin noh, oma omast aiast saab ju neid noppida. Meil on kah nii. Individuaal-. Ja rohke lilleaed jah, küll kapsast ja kaalikat siin ei ole kahjuks kuigi seda peaks kah ikka olema, aga aga siis jah, möödunud jaanipäeval või jaaniööl õieti noppisin siit ühe niisuguse pisikeste, mis paberile sai ta peaaegu igas aias punane talimoon ja meil on temaga. Tal on hästi veripunane õie kroonleht. Ja üldse on ta hästi särav ja ilus. Jänese möödunud aasta Me käisime kollamassi, tulime muidugi kah aeda. Siis oli ta poetanud sinna mustale mullale mõnedama kroonlehed. Ja jumalistis sealt noppisingi ühe pisikese, mis paberile ka sai oma tarbeks. Helendav Jeanie. Nagu hea inimese mõte, poetab mustale mullale punase mooniõielehti nagu verd. Kui hea, et nakku verd, kui hea, et inimene võib jaanihommikul ärgates avada oma pihud kummaski poolteist miljardit sõnajalaõit. Ja kinkida need koos naeratusega, sulle jääb, sulle jääb sulle. Ühest väikesest moonist tuli siis laiamõtteline luuletus, noh, midagi ehk jah. Kas see oli esimest korda luuletus lugesite ja muidugi tavaliselt neid ei loe ja vaata, see pole lapsed ehk. Ta vahetevahel ikke tervivad seal lauasahtlist. Mõne annan ise ka möödaminnes pihku, pistan jälle mõne väikse mõttekese, ütlesid, et eks kasvatustöö käib ka veel vanas eas luuletuste kaudu luuletuste kaudu mõju. Ma loodan vähemalt. Nii taval Bristiks ei õhtu, et sireli istu mu südame. Son suvepäeva soojus ära viivita, kui päike loojub. Need ja nii vääreda jalaõnged, paino, saavu. Ja. Kuigi pall, Mill otsida võid õlajalaga Kas tuleb veel mõni lugu meelde? Noh, seal võib-olla ehk on pisikese jah, võib külla see üks ümmarduvale noorele seal isegi pealkiri on olemas. Tavaliselt neid vist ei ole, ei olevat moekas. Tuld kaminasse näita, sulle meeldib leegist soojenduda, Sulle meeldib? Süte hõiguses mõneskleda, sulle meeldib? Aga hallpead üle udus anguse kolme kohedata. Sulle ei meeldi? Kes küll peab koldest tuha välja viima, sinu eest? Sinu jaoks? Kuskohalt süda, luuletuse mõte tuli serid natukene laiemale ja kaugemale maagist, sellest parem vaikiks. Palun. Teil on muidugi kõik luuletuskogud olemas, mis on ilmunud, jah, on küll, mees on selle eest hoolitsenud. Koljade, mul on raamatukaupluse juhataja ja tema on ka mul nii. Tead, mis mind huvitab, läks, ja siis ma ikka olen saanud sealt ka, et ma olin ju ka 33.-st 36.-ni, olin tart tus praeguses akadeemilises raamatus letitöötaja ja sai muudki tehtud, ikkagi raamatute lähedal. See oli peamine. Ikka tõmbaks sinnapoole ja meie endine direktor, tütarlaste gümnaasiumi direktor Jaan Roos seni sinna rikas, sest ega tookord oli üsna raske kohti saada ja ega seekord ei olnud kerge. Ja nii ma seal olin kolm aastat kuni abiellumise, aga kuna abielu oli ikka kavatsetud tingimata maale, mitte mitte mingil juhul linna, siis sinna ma jäin. Näete teiega? Ka reisiunega peale. Ta. Emale rehaadee käiguna meile. Keera poole. Ja ta. Alect siin maarjamäel ja läppar. Vahetevahel on teil mahti ka publitsistikat teha, hiljaaegu lugesime edasist teie kirjutist. Kas selles laadis jätk, et ega see on nii, et rumal harjumus? Ei saa, ei saa, mitte, väike on ja nagu öeldakse, kui muud ei saa, siis ka need lihtsalt materjali, siis on ka nagu süda rahulikum. Et oled midagi ikka jällegi endast välja andnud juba ühe paberilehed lõikasime. Lõika siis. No võiks ju ka siis, kui te arvate. Silmad. Kõige enne olid nood silmad, mida ei olnudki. Nad olid küll väga ammu peaaegu et 10 kevadet tagasi, aga meenuvad aeg-ajalt. Võib-olla just sellepärast, et neid ei olnudki. Maanteel veskis seisis üksik võõras mees, käed tasakaalu hoidmiseks laiali. Peenleivataina sitke pori ähvardas statist kalossi omaks võtta. Nii ta seisis kohmakalt ühel jalal, püüdis teist saapavarju jalga tagasi tabada. See oli raske, sest paelaga kaelas ripuvad igas suuruses ja kujus, harjad segasid. Pidin just minema appi, kui saabus ta kaaslane, keskealine jumekas, toimekas naine. Oli kurb, kurb kontrast tuulest ja päikesest õhetav, väga elavailmeline naise nägu ja tühjade silmakoobaste iga mehe liikumatult hall ja Heatu mask varakevadises päikeses. Järsku oli mul põrandaharja kindlasti vaja ja ma ostsingi ühe ilusasti punaseks värvitud imevalgete harjastega sileda ja mõnusa sellesama, millega ma veel nüüd 10 aastat hiljem uues mugavustega majas valmivas karteris krohvi ja lubjatolmu püüan likvideerida. Öeldakse silmad olla hinge peegliks. Võib-olla töö on seda, aga kindlasti. Jutuajamine toimus veel nagu suvisel päeval ikka kombeks väljas aias aga eksel peredele vist muid uudiseid ka? No muidugi on juba möödunud sügisest saadik on niisugune mõnus uudised, ei saagi omale pidada. Ja ega see ei ole ka Ani, aga lihtne asi kolmetoalise korteri kõigi mugavustega majas saada, see on. Kas on nüüd parem elada? Muidugi endale, eks need väikseid paberimäärimise tegelikult üle sellest, et aega jääb nyyd üle. Ja teaduslikuks tööks jääb ka rohkem aega vaba aega, ei ole seda puude muretsemist ega v kandmistega muid muresid. Kas abikaasa ikka ikka aitab küll, väga palju? Mina ongi teda ekspluateerinud nõnda ütelda, mitte ainult aias, vaid ka töös, sest sulg jookseb nii kiiresti, et ei ole aega masinal kirjutada, ta aitab masinal kirjutada ja ühtlasi ka korrektuuri teha, sest ka mõte läheb teinekord Segija sassi. Tuleb sirgsirgeks teha, tõlgaksin ka palju ekskursioone, sel ajal, kui meie siin olime, lühikest aega oli koguni kaks tükki, perearst käis paar korda ära. Täna käisid Kungla kolhoos ja Kuusalu kolhoosi rahvas Harju rajoonist ja mõlemad tundsid, et huvi nii karjamaade vastu kui ka lillede vastu ja ühega läheb rohkem, teisega vähem aega. Ja tuleb ikka rääkida ka juba sellepärast, et rahvas on nii kaugele tulnud. Ja kuna kavatsus on mõnele kolhoosi majandile vastu minna, siis on vastukülaskäigule, siis on see ka veel põhjuseks, oma silmaga tahetakse ikka neid värvi näha. On ju tänapäeva maainimesele Jaka bioloogile teadusemehele lillekasvatus selleks kunstiliseks isetegevuseks, mis mõnelegi pakub palju võimalusi ja osalt ka spordiks, sest kükitamine, istutamine, kivide panek ja ja jõgi on ka siin kohe lähedal, nii et saab, aga ikkagi seda suvemõnu tunda on vajadus ikka vahelduse järgi, kuigi vanasti olin ma ka spordimeheks ja jooksin pikka maad, siis selle tõttu oli ka vastupidavust siiamaani olnud, aga nüüd annab juba vanus tunda, aga ujumas käin ikka ikka käin suusatamas. Kui kuumad ilmad siis ikka palju, sest oma reuma ei luba palju tänase ilmaga ikka täna jah? Jah. Ja, ja abikaasaga. Ikka vististi võidud, peremees nuga edule. Jõgeva rahvas tunneb, püüdke kui võimlemist, jah, üks vanni, vanim tervisevõimlemise rühmas ja küll ja ülemöödunud aastal käisime esinemas isegi viiel korral esinesid meile näidata, kuskohast kaks korda Sakus alul oli võistlus, hiljem kui me tulime võitjana, siis oli see päris nii-öelda autasustamine uuesti esinemine hiljem harjas esinesime siis Siimusti Jõgeval, Jõgeva kultuurimajas ja nii. Täitsa tore oli, väike kollektiiv, kuus-seitse inimest juhtunud seal, nõnda tamm, nõnda. Tamm on meil ju veel vana Idla kooli inimene, kes nad kunagi kodanliku päevil kalevi oma naisvõimlemise esindusrühmaga esinenud isegi Rootsi kuninga õukonnas, nüüd on tulnud uusi ja noori ja nii päris järgu võimlejaidki hulgas ja ja nii päris päris tore kollektiiv on meil praegu. Te oletegi vapralt kaasa ka vapralt kaasa, kus ta ei kanna selles sõrmes palju, eks see oli väga tore. Väga tore on, hea on tunda, kui sa oled oma kehade relees pandud nii, nagu sa tahad, jää paindub kohe ja vaatad, et ei ole palju maha jäänud noortest. Ei ole väga reisida, võib minna reisile kaugemale, kui mõni aasta tagasi käisin Kesk-Aasia reisil turismirongiga, see oli meie pulmareis. Me tegime küll see raudtee rongiga, aga sealt tuli ka ikkagi käia. Seal oli tarvis vastupidavust tarvis, ega see kerge ei olnud 11 linna läbi käia veel ja kui tahtsid täiendavalt veel lisa saada sellest maast ja rahvast, siis kindlasti. Minu meelest ei olnud raske, linnades käime, minu meelest oli raske rongis sõitmine, sõitmine kogu aeg, vahepeal istun ainult aknast vaadata, natuke liiga palju. Makromatkamine on palju huvitavam. Mina tõin sealt Karpaatides tõin huvitavaid sibullilli Karpaatia, Crocus ja siis samuti kala, lumikellukesed ja lumeroosi. Ja eks pärinevad ju meie tulbid. Tulbisordid algselt tulbisorti kodumaa on Kesk-Aasia enamikul ja väike asi, mida sageli ei tea. Nii et viktoriini küsimus, kus on küsimusele, kus on tulpide kodumaa 90 protsenti külastajaid, vastab Holland, kuna tegelikult on ikkagi teine koht. Mida te kaasa tõite result? Reisvalt hästi, palju muljeid esialgu ei oska nagu ei oska nagu orienteeruda, tegi kõigest sellest, aga lõppude lõpuks ikka sai midagi paberile ka jälle oma tarbeks ja siis oleks nagu jällegi midagi kaelast ära saanud. Võib-olla loeme, selle pallur tekkisid, tekkisid, võib lugeda küll. See on küll juba tükk aega tagasi, aga taaskohtumine uluktekiga, võlupek, ulukite küdema, ahjusuu ees, meenutan su linna päikselised küdema ahjus vees hingamisi vaid kar, kordan, sunnine põllukepik. Ja siis, mis ime, kui loobi kahjustasid okslikud puud, kes plahvatussisin, jäi lahti, mu suu mu kõrval ei näe, ei keegi muu kui tähetark Samarganud ulukeid. Just nagu professor Gerassimovi loodud puualuselt alla toodud hundid HP, turban kõrge lau halat ja sandaalid, kõik priima kaup. Salam Ale kätt rinnal hoidis ta ja kummarduse, tegi sügava ning jalad ristis laibale tüsistus. Nyyd liikmendristus, temal muhele mul üllatusestun saab, kutsusid mind, ei ole ema lumm. Kõik. Kuid miks teie, tähetargad ja ilmatargad sellist Kuletud pakast oma maast mööda ei juhi? Kui külma just olema peab, siis kolm kuni viis, aga mitte 35. Ja oma kohmetunud sõrmi koldesoojuses rajades õppi. Ta aevastas kordagi. Et olen naine, ei mingi ebamaine uudishimu kohkumisest võidu sai. Kas tõsi see, et teie templiväraval nii kaunil kaarel säravalt oli raiud kirini igaühe. Ja sest muidu ju ohus on rahva saatus. Teadagi nüüd teil see ei üllataks kedagi. Kuid minule tookord see maksis mu pea ei olnud ma rikas nagu Hortšahral. Mu varandus oli mu tarkus. Tegin kuskil vist vea, eks ise tea, on teilgi see küsimus, valus. Olid sõbrad, tal kindlasti halvad ka. Nende mõju teilgi ei ehitata noorelt võimu java raiskas, ihkas raamatuid, teadusi. Ja mis salata. Ning oma isagi vihkas Õim vaimu. Ta mõttesse jäi, sütti, hõõgus ta põsel ja ninal näis, kui oleks ta pronksist valad siis selgunud pilgul ilus, väärikad vurrud, nii et kortsud ja kurrud said jälle muheda moe. Mis rinn, et tubli, Aliigostsime täheraamatut päästis see, palju aega külma ilmale helist säästis. Aga mida teeksite te mu pojad Tulatifiga? Kas tooksite ta surmaksite kihtiga? Mehe ja see polekski nii lihtne? Ta on ülikute soost. Ta soontes voolab T ja R-i ehtne ja meel eladki pole. Pilliroost. Ei tasuks teda siiski veenda, Leida, sellest sõber, hellameelne tark, kes on valmis ohverdama iseenda, et võiks üllas rahus puhata, diasärk. Lumelaam, kui oleks langenud ahju süte alt hallati serv veel kiirgas hetkeks ja kadunud oligi, ei kaugeks, retkeks saanud hüvasti. Viisakalt. Oh hullucti oma poega julma Tammerlani pojapojapoega. Küllap paremini tundsid sa, et nyyd Irustava moega lindi üksinda on kindlasti sul õigus, ulub pekk. Sest peade siirdistutamist ei tehta niipea. Neigilist. Reisid on vajalik mitte ainult erialaliselt, ka nii silmaringi laiendamiseks ja see on ikkagi pakub huvi. Ega see kinoegade televisioon ikka kõike ei asenda seda aken maailma ei avane, Kesk-Aasia reisijast oli palju huvitavaid mälestusi, sest sai oma silmaga näha keskaegset ehituskunsti ja võrreldes seda ka tänapäeva ehituskunstiga. Huvitav oli see, et nii alma taas kui Novosibirskis on sellised uusehitused mis, nagu oleks soomlaste või koguni Moskvast sinna toodud. Väga moodsad ehitused ja väga ilusat, nii et meie Tallinnas ja Tartus kahjuks niisugusi uusehitusi veel ei ole, aga loodame, et ka meile tulevad. Ta ainult tüüpprojektid, vaid ka individuaalprojekti järgi tehtud kasutame juhust, kuna me oleme siin ilusas aias, eriti ilusad on siin muru. Kas peremees ütleks paari sõnaga, kuidas nendest mullu saak? Murre ikka oleneb sellest koostisega Murr, vanus üks ei ole tema voorus, vaid ikkagi koostis, nii et kui tihe koostis saab külvata korralikud väetatud mullale ja kui seda siis sageli niidetakse puudus on parem. Abikaasa teeb seda hooldustööd, sest minul teiste aega selleks ei jätku, Minaenud toon aeda lilli ja, ja siis külvanna murusegu. Ja temal ja ülejäänud on jah.