Tere olen Mart Aas, loen kaks lühilugu. Ilmakriitik Nato lumi, unistuste reisikirjeldus. Enne oma surma tahan minna unistuste reisile Hispaaniasse. Oo, kui selgelt ma seda maad ja kirglikku rahvast endale ette kujutan või Hispaania, Hispaania Iidsete vaaraode maa lummavad on su püramiidide õhtupäikeses. Kuigi Hispaania asub kaugel kaugel Mehhikos ja ma pole seal käinud, on mul tunne, nagu oleksin seal juba käinud. Kas siis eelmises elus või unes. Oleksin nagu kõndinud Hispaania pealinna tooki õitsetel tänavat roninud Eiffeli torni tippu ja kohtunud nende kuulsa kirjaniku Hemingway-ga. Mööda šansseliseed tormavad, härjad keerutavad üles tolmu pannes tänavatel tantsivad flamenco tareid lõbusalt kähima. Oo, kui selgelt ma seda kõike vaimusilmas ette kujutan. Muidugi, Hispaanias on kohutavalt palav, nemad ise on sellega muidugi harjunud, nad on ju aafriklased, aga mina kardan enne reisile minekut kõige rohkem, et see on päikesepiste. Hispaania pealinnast Tokyost voolab aga läbi jahe jõgi, mida nad ise nimetavad Pariis, Pariis. Eks ma siis lääne jahutan ennast selles. Olen telerist näinud, et seal käivad miljonid miljoneid, hispaanlased ennast jahutamas, armsad, väiksed valged täpikesed otsa ees, elevandid käekõrval. Kallastelt kostab aga lakkamatu trummipõrinat, praetakse pühvleid. Hispaania ääretutes kõrbetes elavad aga kaamelid. Nende seljas istuvat tookio geišad vaikselt, salapärased loorid ees. Tahaksin teada, mida nad mõtlevad, miks nad nii vaiksed on. Isegi härjavõitluse ajal, kui teised kohalikud karjuvad täiest kõrist, nemad on ikka vait. Kindlasti ostan neilt reisil olles mõne vaiba, isegi kui nad minuga ei räägi. Hinda alla tingida oskama, rääkimata liigutuste abil. Harjutan seda juba muide kodus peegli ees. Ühest asjast ei saa ma ka aru, miks hispaanlased pulkadega söövad. See ei ole minu arust mõistlik, proovisin kodus viiner kukus pulkade vahelt. Ilmselt võtsid ameeriklased neilt noad-kahvlid ära, kui nende maa vallutasid. Midagi sellist olema vähemalt kuulnud. Ei tea muidugi, kui palju sellel jutul tõepõhja all on. Võib-olla on see lihtsalt jälle üks järjekordne Hispaania legend, nagu neile on see Loch Nessi järvekoletise lugu. Hispaania arhitektuurist lummab mind kõige rohkem kaudii ehitatud Hiina müür. See on ilus, eriti vitraažid ja see on kohutavalt suur. Seda müüri pidi kosmosest näha olema. On see siis ehitatud tulnukate hirmutamiseks või inimeste rõõmuks, ei tea. Ei tea, mis on tõsi, mis on legend. Ja, ja sellepärast Hispaania ongi nii fantastiliselt põnev. Tahaksin juba olla seal nende legendide keskel seista päikseprillides koos armsa kohaliku pilusilmse giidiga, kes mulle kogu selle saladuse selgeks teeks. Enne mu surma mõõduka tasu eest. Ilmakriitik Nato lumi, kõne rahastajatele, keskkonnavastase partei asutamiskoosolekul, sõbrad, aatekaaslased aeg on küps küsimusteks. Neiks karu nii imelikult kakerdab. Kas ta tarbib marihuaanat? Miks hunt öösiti kodust ära on, mida ta sel ajal teeb? Mis õigusega sööb orav tasuta pähkleid, kui teised loomad peavad samal ajal palehigis mööda metsi toitu taga ajama, milleks on olemas sisalikud? Ma nagu ei näe, nende tegevusel oleks mingeid reaalseid tagajärgi. Kuigi nad siblivad pidevalt ringi, jätavad mulje, nagu neil oleks käed-jalad tööd täis. Kes finantseerib tegelikult toonekurgede pikki lennureise. Mis toimub üldse looduse telgitagustes, kes on need niiditõmbajad selles rohelises maailmas, mida meie inimesed naiivselt jälgime, kustutame, filmime, pildistame, mida varjab rebane, kuhu viivad jäljed. Tahan küsida. Kasahh imiteerib inimesi sellepärast, et lahedana näida. Või on selle taga ambitsioonikamad plaanid, mis võivad meid ühel heal päeval vägagi ebameeldivalt üllatada. Kas papagoi mõnitab tegelikult oma häälitsemisega miljoneid peresid, maakerale meie narrid, kiidame vele, papagoisid, selle eest maksame kinni nende toidu ja elamise. Head inimesed. Sõbrad, aatekaaslased, rahastajad. Tuhandeid aastaid on möödunud sellest, kui esimene koer kodustati ja majja tungis. Kas, kas me oleme nende aastate valusatest kogemustest üldse midagi õppinud? Võim ruulib loomade kuningas, lõvi endiselt täiega. Ja meie, kes me endid looduse krooniks peame, oleme vaid suureks inimaiaks miljarditele, lindudele, muutukatele ja loomadele, kes meie elu reality show'd kogu perega päevast päeva vaatamas käivad. Mõelge sellele. Andke mulle lonks keemiat, ma tahan loomadega kakelda. Aitäh.