Siin Tallinn. Algab meie laupäeva õhtune saade mikrofoni mitu külge. Dane lõõtsalugude saatel jätkame mustlasmuusikat kuulates ja lõpetame estraadi. Niisiis vanu pillilugusid ja vanade kalameeste püügi juttu. Hiljuti külastasime Matsalus kirikukülas Tooma, Jaani, Aru, Jaani ja Ennu möldri, Priiniku. Nende seltsis meil kalameeste jutud ja pillilood lahti läksidki. Esimesena külastasime Jaan sibulat ehk nagu teda kohanime järgi kutsutakse Tooma Jaani. Alustame pillilugudest. Mul on oma loomingut, ka siin võiks pähe proovid, kas tuleb veel meelde? Mina pidin üheksa aastaselt pilli mängima ja vanaisa üheksa biljoni, aga tegelikult ei olnud mitte silbil. See on mul juba kolmas uue viie-kuueteistaastane meiega kehtestanud sibilisem 32. aastal tehtud pulmavarusid on ikka läbi mängida taand. Vanasti pandi ju pulmas käidi siis sokid-kindad pandi gaasipilli külge siis kui ma ükskord naise võttis, seal niuke pool superfood'i koti oli, naine saab sellest kinda ja soki kil tegemist vabaks. See oli, kuidas öelda, liigub pillimeestasu või kommega. Isa isadest seda lugu, vaen, kuulsin, mängitavad ja ja läheb edasi veel siin, võib-olla minu poeg Ida-üks kord veel mängib seal talgupolka siinsamas külas ja heinaniidutalgud olid käsitsi heina niita kõik noored ja isegi vanadelt koos suurt rehealune, see oli siis õhtul rahvast täis. Siis vanemad olid siis seal õllekapa ümbristest võib-olla õues maas, seal isegi nooremate hulgas. Nooremad on kõik omaette seal rehalvel tühjaks tehtud. Seal käis igavene tantsupulm, siis kuivast hommikul valgi, mängisin natukehaaval ka, aga väsib inimest, polnd. Meie külalisi pole väga palju pillimehi, sellepärast väiksem pillimehe õpipoiss tohtinud just välja. Millisele meie küla kanneks öeldakse pilli isa, seansi mõnikümmend meetrit eemal, 203 aastat raudkivi Priidu, nagu praegu pilli kätte võtab, kaheka. Ei jääluudest võlvu. 100 nimeliselt laialt tuntud kalamees ja pillikalamees kalamees ka kõva kalamees. Noortele silmad ette, tee, elupõline elanike elupõline ja Tal on poeg, vahu pillimise pojatütar, praegu käib isegi muusikakoolis väga heaanniga. Aga kust see vana Priiduse sisesele pillimehe soone võttis, päris vaata, ma ei tea, kas ta isa vist ei olnud, inimesed nende lastega, ei tea, tal on jah seda vesi head muusikandi kohe tarneid ise teinud ja parandanud ja ja mängib praegu ka lõhka, praegu tellivad labakindad kätte ja tõmmud tüki välja. Jaan Roose niidiga ehk nagu sõbrad teda kutsuvad aru Jaaniga seadsime sammud Ennu möldri talu poole, et puhuda juttu küla kõige vanema pillimehega Priidik raudkiviga. Ennu möldri Priinikon juba 83 aastat vana. 70 aastat on ta Matsalu lahel kala püüdnud. Sellepärast teatega hästi jutustada, kuidas need rannad aastakümneid tagasi välja nägid. Nüüd, kus surve jõgi alla läheb ja siis Hiiu keskel torn ehitati, paabel on siia see nüüd päris padriku sees, puhta lage meri seal pole, Metuks Uwerson hakkas sidusama kloostri maa-arst hakkas peale. Ma püüdsisaina võrkuv püüdisainost 100 sammu maad maast eemal. Sai 180 säinast üksüüdis. Aga nüüd pole ta enam olemas. Puhtav kaba ja sealt hakkab tulema ühte otsa pidi läheb maksu alla väljapuhutav padrik. Ma ei mäleta enam, kui vanasti lõikurid püüniees aines. Kipredon aru juriidil püüdis, ei, ma seda ei tea, seda ei tea ju enne mind siia ennem siis on kõigil lõik, panid omad mõrrad ühte ritta kusagil olla ja ka sellest sellest kasu, keda? Naelad katsest üks aasta Lattik püüealsi panid ju suure pika aina välja. Viited Tõnis Laks, tükk maad üledzi ja oli üksi bänese Tõnisson latikut ja see suur dekain kaladonson tahale, tagatsia läks Tõnissoni kalaselt ja teised, keda mullad, pojad pikalt ainult tulepaadil olid vanad. Puute Köst puudust puutuvad jälle otsidki metsast Haavia jäme oli. Löödi Eesti pealt, löödi natuke maad ära. Ja siis hakati seda hoolitsemise eest, vaat see oli tööl. Ja siis sai ta seest ära. Siis hakati tavatalis laada siis väeti tuppa Parssil alandada pala torm siis hakati välja laota ja siis seda, kui neid raiuti, tähendab otsast tehti Eesti laiemalt sedasi ja keskelt jäi ainult väike pragu jäi, muidu vaevalt kirves läbimas ilusat ja siis naaslide kogu aeg katsutud, kui pakse seinud, muidu ei teadnud raiuda. Mu vanaisa on teinud kolm tükki. Ja see on siis mehepäeval töö on metsa minna vene puu maha võtta ja siis kirvega otsad valmis lüüa ja pealber kirvega raiuti maha saagi tohtudes lüpsutuks Muhu mees, vaadamet, isse ristiku jäme puu olnud, kus see pool on pandud, ta seda ei teadnud, terve puu ümbruse tarbitav laiali, mulline kordnik pealt pool ära raiunud. Priidu ja siis omana landis. Mul see oli vana mõisa vene oli, no see oli jurakas oli külge, majandusse lööma. Loodlane bioplast bioLoyol aetud tonni habe on nüüd eluaegne tõmmatud igasugukalu välja. Kas on meeles suuremaid purakaid, missugused siit on? See on võetud? Kaks ütlesteetrina tulevad, aga siis olid jala geenomeetritestatult tuurakalaga tühenessi alla kärmid välja võtsid ja teine oli jälle suure kõrge veega. See oli siinsamas olla. Kaasik, nihkunud surnuid, nihklane hobust. See roos, ESTCube1 latvallatalotalt. Ökolotalatalad, mis asi see on, lähen vaatama. Suur kala, seal. See on natuke suurem jälle veel, kui olla mees, ei ole enam mitu seitse puudet peaaegu vankri peal, saba lohin sel ajal. Väiksed tantsud ka, peadmat latika, mis sa said, see oli viin teist naela, 16 16 16 majandus omad, sest see oli mõrdusse kahe poos vahel. Vokk suur suurem koer, see magu lülit, tõmmu, eakas uurimidest, viimaseks liigutab haugi, mis nurk sai, see oli? 34 nael, oli sellel suurel Daugejale tasand. Ja mina ükskord pidi ühte. Säinad mängisid, mul sain võrgumudelit seal. Jääkist sisu oli või kahingaga kohaga töötada kõik äkkist Augi mängsa. Ja üks jääb seisma sadamadi. Münaarus sõda, Chuks, upun inimsoo lahingus käe lahingus lahti läinud on hiigoda Siskeeris siis samale muda lendas, puhas ja teised väiksed ühema raiusin, see oli 10 naela raske veel. Isa moodi lõi veel CW kiirdusel see suur ja keeris ja seega võis kooks mullikas kolm pikkuste oligi jämedust. Nii tugeva saba hooguljat, ütleme Põhja-pani liikumuse. Siis oli olla kaheksa, arvan, et õnged, onlain, kusiti, notti Taka läbildil siiani kantideri sugutis ja tal on tugev nöör ja päris jõu poolest tõmbab, tõmbab äkkist vaatamegi, kuidas kailased tuleb. Kuidas üle maksa, üldse oli küll silme vahedel laine sammal nina peal ja minul juhtus siis üks öösi olid ja alla oli tulnd, see peab olema vest, saaremat sead tõke jõest, seal peavad olema niisugused suured räimed, mustad kuus ja seitse naela kaalus säinas. Ja siis maa sai selle omi, kui sai mõrdest sai, ma ei tea, 72 või 74 neid säinast. Nii et haugil oli kosilased suuremad mõrrad, üks mõrd oli nii täis ja siis hakkas ta hakkab järjest, hakkas üks, muidu ei saanud mõrda Jaan Keerdo kuskil kahe pooluse vahe kõikul täis. Mõisal maksete 10-st käega sel ajal. Nii et neil oli siis matsu mõisa sai olla kaks tündramat, lõigata välja sisupealsele, olla võrgusarja võrgud, purk, kus siis oli neetud siis Nobiaal kauba olid, siis oli, siis oli ja pidi õpidi pilet olema, põlmet võeti kinni, süüdised kohe ära ja siis ma käisin kontrollis siis mõisast tuli, Ma ei tea, Metsalate elas seal jõeäärses metsamajand, praegu arend. Üks vana liias oli olnud, viimati rääkis üks libul mees, teine niisuguste ajal olid need merest võetud mõrravõrgud. Ilma piletite püüdsid. Teise loomingu ära, nii et tulevad, kelle võrgud siia keegi ei räägi, need vaatad oma mõrdused liialt, tarin võrgud välja ja siia randa ja müüb oksjonitel maha. Siis, kui müüdud on tulnud välja omad võrgud. Mu isa oli sel ajal siis väike poiss, alles vanaisa, minu vanaisa seltsis ja siis 40 meest oli neid olla siis piiratikus, latikas, nurgandis kokku, piirati tiibadega ümber ja igaüks oli seal kaks tunded. Jaur, tünder mõõtu. Kui suur see tünn reageerivat ühessegi ülimat oli vist aktsiaid tuut 12 Toompeale kaalutis, ta oli 30 naelust. See on siis ütleme 12 kilu, praegust kaalu olid siis külimaid ja neid käissis tündre sees käis ühes aga töökorra juba nii palju saanud, igaüks lõin oma vene täiega, polegi muud mõõtu olnud. Ja, ja, ja nagu siin juttu oli, esiotsaesisel siia üks inimpõlv tagasi meri täiesti lage. See, kus on praegu kindel karjamaa näitel, siin see külmamees läheks taolisi, raiu lahinguid, angerjaid jurisele, laikus ja jalglejale terava asja vast ei hakka niukestest verd juurde ta vaadanud, mis asi see põen sõnaga mõtlesime kaks muul piirid, sankurt. Ja nüüd on seal kindel maa ja loomade peale. Järgnevaks paarikümneks minutiks, kallid raadiokuulajad, kutsume teid mustlasmaale. Te imestate. Ütlete, et sellist maad pole olnud. Tõsi küll, ega vist polnudki. Meie rahvas on aastasadu hulkunud kodutuna ühelt maalt teise, keda on taga kiusatud, koertega välja aetud, tapetud fašistlikest koonduslaagrites. Logisevad plaanvankrid on olnud meie koduks. Seal oleme me sündinud ja surnud. Seal on möödunud rõõmud ja mured. Kuid ometi on mustlasmaa olnud, me oleme seda kandnud endas, oma hinges. Soojadel suveöödel ja kõledal sügisõhtutel on kõlanud lõkke paistel meie kord kaeblevat. Kurk kirglikud. Kas see polegi too salapärane kauge mustlasmaa? Varem olime linnud kuid siis muutusime lindudest mustlasteks. Kõigil muslastel olid varem tiivad ning ei toitnud end ei töö ega vargusega, vaid lendasime nagu kõik linnud ning sõime sedasama, mis nemadki. Sügisel, kui väljas külmaks läks, asusime koos teiste lindudega teele kaugesse Aafrikas, kas ja kui ühes kohas elamisest tüdinesin, siis lendasime teise kohta ja kui sealgi igav hakkas, lendasime jällegi edasi. Ärge ainult arvake, et see oli kuldne elu. Janu ja nälja käes. Piineldes lendasime me kord juba mitu päeva mõõtmatus stepi kohal. Ja vaat ühel õhtul või õigemini videvikus polnud veel päris pime. Nägime meie allun, viljakad niidud. Siis meie lindude juht andis tiivaga märku ning meil laskusime ja hakkasime nokkima raskeid viljateri. Sõime sõime ning sõime lõpuks oma kõhud nii täis, et ei saanudki enam sel õhtul oma teed jätkata. Sealsamas mesis ööbisimegi ning hommikul hakkasime uuesti vilja nokkima ja jälle ei saanud lendu tõusta. Juba saadus keskpäev siis õhtu. Meie aga ei saanud ikkagi paigast. Aeg möödus, harjusime selle eluga, oli isegi meeldiv, et ei tulnud mööda ilma rännata. Et kõik, mis vaja, võis leida ühelt põllult. Varsti pöördusime mitte ainult lendamisest, vaid ka hüppamisest. Kuid saabus sügis ja viljakad põllud tühjenesid. Viimased terad koristasid ära rotid ja põldhiired mis jäi meilgi üle. Hakkasime endale toitu varuma, nagu need loomad nakesedki. Kaevasime urud, tegime need soojaks, tassisime sinna järele jäänud toidu ning kaitseme pealt kinni. Seejärel tegime endale okstest jõles tonnide nendesse talveks peitu pugeda. Nime töötasimegi ja me jalad muutusid tugevateks jämedateks. Tiibadest aga said käed jumalaga, vaba elu, jumalaga, rännakud ja kauged maad. Kuid me oleme siiski jäänud lindudeks. Kui me viibime orus, kisub meid igatsus mägedesse. Kui aga oleme mäetipul, tahame jälle alla laskuda. Ainult et meil pole enam tiibu. Kuid me teame, et kord saabub päev, mil me muutume jälle lindudeks. Ja sellepärast me elamegi lõbusalt muretult. Mustlasi ümbritses kaua romantiline salapärasuse linik. Nende muinasjutud ja legendid andsid õige segase ettekujutuse nende päritolust. Kõige enamlevinumaks oli arvamus, et mustlased on pärit Egiptusest. Arvati ka, et mustlased on tatarlaste ja saratseenide järeltulijad. Tõsis jälle katku levitamise pärast Saksamaalt välja aetud juudid. Selguse tõi sellesse küsimusse Ungari teadlane Istvan Vain. Õppides koos mahlabaari üliõpilastega, pööras ta tähelepanu sellele, et mustlaskeel on sarnane mitmete uus india keeltega. Sel teel tegidki uurijad kindlaks, et mustlaskeel kuulub sanskriti Uusindia keelte rühma. Mustlaste elektide edasine tundmaõppimine näitas, et nendes on palju laensõnu, mille abil on võimalik umbkaudu kindlaks teha mustlaste liikumise tee. Keeleliste andmete võrdlemine näitas, et mustlased lahkusid Põhja-Indiast umbes 10. sajandi paiku praeguseni teadmatuks jäänud põhjustel. Pärast pikemat peatust Iraanis suundusid nad Egiptusesse. Siit siis ka Kesk-Venemaal levinud mustlaste nimetus. Vaarao rahvas. Euroopasse ilmusid mustlased 15. sajandi algul. Oma tsaari syndeeli juhtimisel tulid nad Rumeenia kaudu Doonau ääres asuva Pesti linnani. 1422. aastal leiame mustlasi Itaalias 1427. Prantsusmaal, 1500., aasta paiku ka Venemaal. Mustlased ise nimetasid end rumm, see tähendab inimene. Alguses võeti mustlasi Euroopas hästi vastu kuid umbes sajandi pärast hakatakse neid taga kiusama hulkuva eluviisi ja võõraste kommete pärast. Kuid peaasi, neid kahtlustatakse spionaažis Türgi kasuks. Neid müüdi orjadeks, nendele peeti jahti. Muslastel keelati igasugune kultuurielu. Nii anti 1633. aastal Hispaanias välja seadus, mis ei lubanud mustlastelt n-i nimetada ja oma keelt kasutada. Saksamaal purustati neil seitsmeteistkümnendal sajandil ninasõõrmed ning nad aeti maalt välja. Venemaal keelati mustlaste 1759. aastal Peterburis elamine. Sageli kahtlustati mustlasi ka nõiduses. Üks taolistest nõiaprotsessidest leidis aset Saksamaal 1929. aastal. Võrdsed elutingimused teiste rahvastega said mustlased alles Nõukogude Liidus. 1928. aastal anti neile maad. 1932. aastal asutati esimesed mustlaste kolhoosid. Kõige rohkem on mustlased andnud inimkonna kultuuri varasalve oma muusikaga. Meenutagem kas või sara saate mustlasviise, Tšaikovski muslanna, laulu ja Kalmani operette, kus mustlasmuusika on ümbertöötatud kujul rahvale tagasi antud. Originaalse mustlasmuusikaga, mis esines laadi laulude ja vanade romansside näol ja mis on nüüd paraku välja suremas on tuttavad vaid vähesed asjahuvilised. Vana mustlas romansi mustad silmad esitab Fjodor Saljabin. Siinkohal ei saa kuidagi mööda minna kõigi aegade suurimast mustlaslauljatarist varjapaaninast. Ta kuulsus oli otse legendaarne. Aleksander Kubriin märkis tema esinemist kui erakordset elamust. Samal arvamusel oli ka kunstnik Konstantin Caroovin. Järgnev enne 1900 kümnendat aastat tehtud helikirjutus ei anna kaugeltki täielikku muljet paanina peaaegu mehelikult võimsast häälest. Jah, mustlasmäed pole olemas, ei leia seda üheltki kaardilt. Kuid kas punute praegu seal koos meiega, kas peab alati see maa olema konkreetne, käega katsutav maale? Inimene võib oma kodumaad ju ka südames kanda igatseda selle järele, kuid ometi iialgi leida. Nii ka meie mustlasi. Olen küll leidnud omale kodu ja inimväärse elu kuid olematut mustlasma ei suuda iialgi unustada. Meie õhtu jätkub estraadirütmis. Sekka kuuleb homoreske ja estraadistseene. Kui miilitsavolinik õllebaari astus, katkestas kooperatiivi liige košatka laulu. Peremees seal üks viru arvel, hüüdis ta ülevas meeleolus ja tahtis korravalvurite emmata. Esiteks ütles miilitsavolinik karmi häälega, olen siin tööülesannetele ja sellepärast pole ma teile mingi Aalik. Ja teiseks, kuidas on võimalik, et kella poole nelja aegu päeval teie istute õllebaaris, traktor seisab ukse all ja ise joote, viinalukk Kivila parandaks, kus saad, ka see on ükskõik. Ja miks antakse teile alkoholi, kuigi kõik teavad, et olete mootorist traktorist. Kui teada saad, vaata nende kõnelust, katkestas köögist kohale tulnud paari peremees, kus soodkaa, sina, suli, teed meile Aalikuga. Vabandust, seltsimees seersandiks, ainult tüli ja pahandust söödama sul. Tema ei ole söe. Jätkas, kui saad ruttu nähesid miilitsavolinik, tüütab hoolikalt protokolli. Hommikul ma sõitsin välja metsaäärsele heinamaale, viia rõugu röövleid. Enne kui jõudsime üksteisele kõige ära selgitada ja veel enne, kui ma jõudsin redelilt maha laadida oli. Kuid siis tuli Joosep Ma siis teatasin talle ka, et ta on Sa võtad tedagi ka ametlikult, eks ju, ja hakkasin redelit uuesti peale laadima. Kui olin juba poolteist peale laadinud, jookseb kohale kauplusi juhatada. Seda mida temagi enam üldse ei räägi, nende tema minuga ka mitte. Siis ta lõpuks ütleb mulle mees, sinuga täna juurdunud, otsustasin mitte vastata. Sest peetaksegi viisakaks inimesi, eks ole. Sirjega jahtus ei võtnud käiku ja juhuslikult möödasõitev õllevabriku auto, kes siia õlut vedas, käigu sisse. No ja siis oli juba kell 13 ja veerenud, kui neemikalisaator mulle mootorrattale järele sõitis ja 130 kuradiga sõimasid, meel olevat igavene vedelvorst. Ei, see õnni jäi vait ja õllebaaris võis kuulda ainult kärbeste suminat. Miilitsavolinik tõusis aeglaselt ja mõtiskles. Ja härra Marma ei kesta lõpuks paari meremeest. Alpikus atgale veel üks minu arvel. Tere päevast. Tere. Tere. Jah. Hammas valutab. Ma palun teid. Tõmmake ta mul rutem välja, istuge toolile, palun. Vaat nii, avage palun suu. Kas te mulle toimelduseks teate, mul on haige seda, kas olete selles kindel ja mis elukutsel on? Ma olen satiirik. Satiirik. Pidage, seltsimees, ma peaksin teid tundma. Ega te pole juhuslikult satiirik kell ja see olen mina. Ah nii, on seal elamine väga rõõmustav teiega tutvuda. Mäletate, te kirjutasite kunagi oli hambaarstist, kes seal patsientide vastu, jokker, kes töötab lohakalt, kes hilineb tööle. Võtsid tega vaesekese mehe voodi läbi ja mulle meenub ta perekonnanimi oli vististi pesku ja see ema just olengi. Mis? Kas tõesti vä? Mina olengi seesama Bobescu. Avage palun suu. Mis ma pean tegema? Suu avama, millest? Ma pean suu avama. Suurselega helistanud hammas tuleb välja tõmmata nii-öelda ekstreerida, mis juttu te nüüd ajate? Milleks ekstraheerida? Pole tarvis mingisuguseid ekstraheerimise, kui tõsise ütlesite, teil hammas valutab? Mul ei valuta midagi. Ainult näis nii. Head päeva. Nägemiseni, üks moment. Kui teie ei lase haiget hammast välja tõmmata, lähevad teil ka ülejäänud hambatrikiks. Tõesti? Uskuge mind, oodake, ma teen teile kohe valuvastase süsti. Üks selle nõelaga ja, ja kas ei ole liiga suurool hoole? Mitte põrmugi. Kas te alati kasutate seda nõelaga? Muidugi, palun avage suu. Ja vaat. Nii ma mäletan, retsifeljeton võttis ajalehes oma alla kolm veergu. Teist nõela ei ole, paistab mulle tavaliselt nädalast poole suuremana, ainult näib teile nii, jagage palun suu rohkem. Kas valus ei ole joole, ma teen teile jultuurimendus süsti, aga kas te olete kindel, et ma üleni ei tuime ka? Muidugi olev. Võid rahulik olla, sest see ei ole ju mul esimene süst elus. Palun nüüd avage suu. Instrument natuke maad. Kõik, kes seda Feljetoni lugesid, naersid hääletult, mul ei olnud nalja. Ka tema eelmine koosolek lepiti kokku, et ma tulen homme tagasi. Võib-olla nakkab hammast iseendast varutamast? Ma ei tunnegi enam õieti mingit valu, see läheb ju ka korraks ja ongi kõik, et mis kõik, millest juttu. Mis küljest te räägite hamba väljatõmbamisest, hoidke palun sulati. Vot nii, üks loved. Ärge kirjutage, ärge paneeli. Mis te värised? Suljoneer ühte pronkssõduri valu. Ma ei käinud nädalapäevad pärast väljetoni ilmumist kodust väljas, piinlik oli. Noh. Kas oli valus ja mõne minuti pärast hakkab mõjuma? Ma ei, ma ei taha üldist Tuivendanilt. Te ütlesite, et kui mõelda, et ainult selle igeme miks te ei lasknud mul ära minna, ma muidugi on ainult haige, ide tuimeldatud, istuge rahulikult. Ja nüüd tõmbame ta välja. Mis riistapuu see on, need on tankid, nii suured. Õnneks ei, selle parajad teil kõigil ei ole spetsiaalset kandid purihammaste väljatõmbamiseks. Nii, avage palun suu. Kuid võtke teadmiseks, mina ei olnud milleski süüdi, kuulge homme toimendasite nagu nii, haige hamba ja mul ei ole enam valud. Üks moment, avage, palun suur. Nii sellest Eeeffeljetonis ajasite te tookord asjad kõvasti sassi, otsige palun, võib-olla leiate teised pongilt, ei, teele sobivad ainult need tangid. Isekülg toodetakse tenniseid, pange mingite purihammaste väljatõmbamiseks. Aga võib-olla on nad Etpunnatut hullemate hammaste jaoks. Teate, mul on väga väikesed hambad, nad isegi minu kinganumber on 39. Need tangid on ette nähtud igasugu suurusega purihammaste jaoks. Nii, nüüd avage palun suutlust. Vot nii, vot lini natukene veel rohkem, rohkem. Nii. Sel päeval, millest te kirjutasite, Ma lohakalt töötanud ei olnud ma üldsegi. Teate, avage palun Su Primmake ainult üks hammas muidugi, tõmban ainult hamba ja ainult haiged, et mul leidub suuska, terveid hambaid, nii väga terved nad ei olegi. Teater on nad halvad või head, aga jätke nad omale kohale. Kuidas ma siis eksida või sääraseid asju siis kunagi ei juhtu, muidugi juhtub väga harva, kord 20 aasta kestel. Kui kaua teie hambaarstina töötate? 20 aastat, tahan alandlikult. Malahku. Üks moment, üks on meil seal võivad tulla. Tegin ju teile süsti. Vati, hoidke palun suu lahti. Neek teate tooli, teine Po kesku, meil on sarnanevad perekonnanimed. Teiega kirjutasite följetoni minus. Kuni seda ei tõmmanud, ei olnud mul alus. Kuid sellest peale, kui ta väljendab mõtlemiseks valmistust, ananesid kümneastmele. Mitte kuidagi ei mõista, milles võis tingitud olla. Tubli poiss, doktor Aussõnad Tuuli poiss. Ma kirjutan veel täna kiitva artikli hambaarstidest tonteist.