Kas te oskaksite ütelda, kuidas inimene tuleb kultuuri juurde, kas seal on mingi erinevus sel ajal, kui teie olite väike ja neid, kui teie lapselapsed on väiksed? Ja küllap see on igal eri juhul erinev. Kui nüüd kultuuri võttani kitsamas mõttes siis enda kohta võiks öelda, et kirjandust, hõimukultuuri, kirjanduse lugemine Selles mõttes erinevusi minu ja mu lastelaste vahel vast ei ole. Kirjandus oli siis on nüüd ja ma arvan, et ka tulevikus kaugeltki tulevikus üks olulisemaid tunnuseid kultuuri Kirjanduse ka veel pealegi kõik kõik kunstid aga võib-olla ehk siiski kõige tähtsam. Ja küllap see mingil määral ehk sünnipärane. Ja küllap küllap kõik kunsti alad ja teadused seda täiendavat kõige tähtsam kultuur on muidugi südamekultuur. Aga kuidas inimest viia kultuuri juurde nii et ta läheks sinna südamega. Eks ole vist jälle, kuidas keegi ja, ja kus, kui jällegi rääkida kirjandusest. Küllap peaks olema raamatuid igas kodus. Et laps juba maast madalast nende keskel elaks ja õpiks neist lugu pidama. Kahjuks on meie kodudest kadunud või kadumas. Muusikaharrastuse kultuur tähendab muusikat, olgu roodudes küll väga palju, aga seal mehhaaniline muusika, raadio ja grammofon ja televiisor, mis on muidugi head asjad. Aga, aga niisugune Kodune perekondlik muusikaharrastus, kas siis perekondlikud lauluansamblid või siis viiulimängu harrastused? Need on vist küll üsna harvaks jäänud, tõsi küll, mul endal ei ole ka nendega kunagi tegemist olnud. Aga ma igatseks. Ma kujutan ette, et see oleks üks olulisi ka südamekultuuri juurdetuleku võimalusi. Kuidas inimene saab kirjanikuks? Tuleb hakata kirjutama. Ega siin siin ka vist mingit seaduspärasust ei ole. 15 on nii, et kirjanikuks saab ehk siis kui tal on midagi niisugust ütelda või kirja panna. Mida ta ei saa ütlemata jätta, kui lihtsalt ette võtta. Ma hakkan nüüd kirjanikuks ja siis hakata välja mõtlema, mis ma ütlen. Ega sellest head nahka ei tule ja lugejad tunnevad kohe ära, et seal nii täiskirjandus. Millal teie tundsite esimest korda ette, olete kirjanik? On mul kogu aeg olnud ja tunnen ka praegu, et see on ikkagi nii, läks harrastus. Mida ja tahaks teha. Aga mille kogu aeg on mingisugune nii sisetsensor peal saetee ikka küllalt hästi ja selle tõttu mõnedki kavatsused on jäänud jäänud realiseerimata, et ega ma sellega ikka nii hästi toime ei tule. Ja mida aasta edasi, seda rohkem kiusab mind niisugune enesetunnet. Kui mingi plaan tekibki, hakkad kirjutama, siis äkki tuleb mõte, et aga mis ma sellest ikka kirjutan, kellel seda vaja on. Ja siis mõnigi kord jääb hoopis kirjutamata. Aga on ju ikkagi vaja olnud ja Kirjanike Liidu liige, olete te ju 1943.-st aastast? Seda küll, aga ega Kirjanike Liidu liikmekaart on muidugi jah üks niisugune formaalne tunnus, aga selle taskus hoidmist oleks pidanud muidugi palju viljakamad ja parema tööga õigustama. No ja liikmekaart on kahtlemata üks asi, aga teiseks selle tõendiks on ju ka paljud ilmunud raamatud. Kuidas teise ütleksite, milline laps nende hulgast on kõige? Kui nüüd päris tõtt-öelda siis päris armas ei ole mitte ükski. Eks see on ikka nii, et eks viimased tunduvad paremad olevat varasematest tunnet enamasti häbi, mõni üksikpala välja arvatud, aga, ja neid mingil määral nisugune. Kui raamat ilmub, siis on hea meel küll, aga mõne aja pärast juba tekib mingi piinlikkuse tunne, et see pidanuks olema hoopis-hoopis teisiti ja hoopis paremini. Käesoleval teie juubeliaastal on ilmunud kaks raamatut, äsja luulevalimik katkenud lõng ja artiklite kogumik mitme laululood. Mitme laululugudes olete Te kirjutanud paljudest inimestest, aga see raamat on juba mitu kuud väljas. Nii et sellega ollakse tutvunud. Ma tahaksin küsida niimoodi. Kellest on teil veel kirjutamata nendest paljudest paljudest inimestest, kellega te olete kohtunud ja kellest te tahaksite kirjutada? Neid on kindlasti palju. Aga ma ei oska nüüd järsku ütelda, kellest nii eriti tahaks kirjutada. Ja tõesti ei oska nende asjadega on jah, nii mitmel viisil ja on, et tekkinud mõnikord satun mõne pisikese detaili peale, mille ümber siis hakkan arendama, näiteks mul on seal selles viimases kogus C1 kirjutis inimliku Anna haavast sellel kirjutusele viisaieti. Mind on haava järelejäänud paberit sirvides üks kiri. See on teadlase professor, plekiri, mis on seal kirjutas avaldatud Stahli saatnud Genfist Anna Haava noorpõlve armastuse aualt. Anna haavale formaalseks ettekäändeks oli ka Anna Haava 100. juubelipäev. Kus ma siis selle mõtte realiseerisime? Mõnideni kirjutasin teisiti lähtealuse saanud. Näiteks ühe laululugu, mille kutsus esile laulu Mu isamaa on minu arm. Suur menukus 1000 960. aasta laulupeol. Või Visnapuu, kolme isamaa laulujälgedel selle mõtle, ma tulin siis, kui koostasin Visnapuu väikest kogumikku väikeses luuleraamatus, kus arvasin, et, et need kolm laulu. See on siis koduma laul, ärge tapke inimest ja idaruum, mis mulle nooruses väga tugevalt mõjusid ja just selle tõttu mõjus, on võib-olla, et nende poliitiline taust oli sel ajal väga lähedane ja ma arvasin tänapäeva lugeja tervitanud noored, kes seda tausta ei tunne. Neile need luuletused ilma niisuguse kommenteeriva selga ehk jääksid kaugeks ja nii on, iga kirjutas puhul on mingisugune lähtealus. Paljud kirjutasid nuga lihtsalt tellimise peale kirjutatud mingi juubeli puhul või ja võib-olla deka mingi sellekohane jäin, on kirjutustes praegu olemas. Tahaks loota, et neid lähtealuseid oleks veel hästi paljude ja paljude inimeste puhul. Peale enda kirjutatud raamatute olete te olnud ju ka paljude raamatute, eeskätt luulekogude koostaja, sealjuures ka meie viimase eesti luule antoloogia koostaja, missugune nendest raamatutest on olnud meeldejäävaim. No vist jälle, eks viimased oleksid nagu lähedasemad võib-olla ehk kõige rohkem nii endale lusti on valmistanud neid ka parkimishiljuti ilmunud väikene raamatukene papa Janseni posti paunast ja nagu kuulda, on seal taga lugejat väga rõõmsalt vastu võtnud ja kunagi kui võimalust tahaks 100 isegi veel laiendatud kujul veel korrata, äärselt sobivat ei huvitavat, materjali oleks Janseni loomingust analoogilist materjal oleks väga palju veel võtta. Aga luulekogudest, missugune on kõige rohkem meelde jäänud? Luulekogusid ma olen terve hulk koostanud muidugi kõige rohkem vaeva ka rõõmu aga võib-olla veelgi rohkem muret ja südamevalu muidugi jah, valmistusse juba mainitud antoloogia Eesti luule. Seda tahaks küll veel kui jõudu on. Ja peamiselt, kui selle vastu kirjastus huvi tunneb või kui tal ka tehnilisi võimalusi piisaks tuleks uuesti teha. Esiteks seetõttu, et ta on juba 20 kadunud. Teiseks on vahepeal juba koostamise käigus see aeg oli pikk, tekkis juba niivõrd palju uusi luuletajaid ja häid luuletusi, mis oleks pidanud selles fantaloogias olema. Muidugi mingi punkt peab alati olema, ega kunagi päris valmis ühtki teost ei saa. Aga siiski jah, seal paljud asjad teeksin neid teisiti, kui ma tol korral. Tegin nii enda oskamatusest kui ka mõnest välistest asjaoludest tingitult. Aga võib-olla, et nii väiksematest kogudest Väga mõnus töötada Marie Underi luulevolinikuga, mis ilmus 1958. aastal ja mis paraku on seni jäänud ka sõjajärgsel perioodil Eestis ainukeseks. Küllap undrit tuleks, mitte enam niisugune valimikuna vait oleks suurendaski kogus meie lugejaile kättesaadavaks teha ja mitte Alt Underid, paljusid teisigi vanemaid autoreid. Omal ajal olete Te kirjutanud ka ooperi libreto Osid. Need olid Eugen Kapi ooperit tasuleegid ja vabaduselaulik ning koos Kersti Merilaasi ka Gustav Ernesaksa ooper käsikäes. Millal on oodata järgmist ooperi libreto? Kapi juubelil andsin talle nelja silma all tõotused, et teeme veel kord koos. Ja küllap tema oleks valmis juba ammu tegema olnud, aga aga ma ei ole ikkagi leidnud head mõtet ja head hakkamist, et midagi temale anda. Kai Ernesaksaga on mitmel puhul juttu olnud, aga millegipärast olen nagu sellest žanrist eemale jäänud ja ei neljaõigelt hakkamist, et uuesti pöörduda. Ta on muidugi väga vajalik töö, aga aga ta on natukene niisugune rakenduslik värtsistamine mis omal ajal nii päris köitis, aga nüüd nad on hästi, ei taha enam istuda ja üldse olen värss värsside tegemise maha jätnud tükk aega juba. Ja ei leia enam õiget vormi. Võib-olla siiski. Küllap ma pean ikke vähemalt kapilandatud lubaduseks kord realiseerima. Millal see on? Täpselt ei julge ütelda. Aga kas mõni aaria või mõni koor kõlab kõrvus, me võiksime. Kuulata Nov kõlavad kõrvus võib-olla sellisena, et nad on hirmsasti ära tüüdanud mõned Eesti raadiole mitte ainult, aga, aga ka temale noh, näiteks mis mullad kapiosas. Ja olin omal ajal ise ka sellega kuidagi rahul, see kuulus või praegu võib-olla juba kurikuulus Neeme aaria tasu leekidest. Mitmel laulupeol on ju lauldud teie poolt kirjutatud sõnadega kantaate. Mis tunne on, kui suur ühendkoor Laulab teiega taati, eks niisugune kõrvust tõstetud tunne ka mingil määral, mis nüüd näiteks viimasel juubelilaulupeol kuuldud lõpukoori Cap rahva võimust puutub, siis jah, see muusika mõjub tõesti ka nüüd veel hästi tugevalt. Aga teksti pärast oleks nii tahtnud seal maa alla vajuda tanki küllalt primitiivne omaja laps. See oli 1950. aastal Islandaks 50. aastal jah, kirjutatud või 49. aastal 50. aasta laulupeo jaoks saaks. Muidugi oma aja, märgid on tal küljes ja kui nüüd kontaatest rääkida, siis teksti poolest, kuigi see ei ole ka nüüd suurem asi, aga mis mind rohk rahuldaks. Tänapäeval on kantaat, mille me kirjutasime koos Ernesaksaga, ma isegi ei mäleta, mis mitmendaks laulupeoks oli 1000-st südamest lihtsalt Pealkiri. Teie olete seotud olnud ju kõigi üldlaulupidudega, mis on toimunud pärast isamaasõda. Milline nendest on olnud kõige meeldejäävam? Kindlasti äsjane juubelilaulupidu ja ma usun, et kui see küsimus esitataks ka, ütleme viie ja poole aasta pärast, MM seal, ma ütleksin ka siis isegi nii ajalise distantsi järel. Nii et see vist ei ole siiski ainult nii värskete muljete küsimus. Aga see laulupidu minu nähtud laulupidudest ja kaasaelatud kuuldud laulupidudest alates 1928.-st aastast? Muidugi, see on kõik kõiki varasemaid pittu kordselt ületav kunstilise tulemuse poolest rahvaauto poolest ja selle suure ja vapustava niiskuse ühistunde poolest, mida rahvas seekord eriti nii laululaval kui ka hiiglaslik saal koostantsid. Ja nüüd niisugune traditsiooniline küsimus, mis juubilari tele ikka esitatakse, et aga mis saab edasi, teie edasised plaanid? Kui ma tohiks jätta selle küsimuse vastamata sest mul on niisugune rumal lugu, et kui ma olen oma plaanidest isegi mõnele üksikule inimesele rääkinud rääkimata, siis nüüd siin raadio kaudu rääkimisest, kui ma veel kord juba rääkinud, siis siis ma olen kindel, et ma seda ei realiseeri kuidagi, siis läheb isu ära. Ja konkreetseid plaane, nagu ma ütlesin, ei tahaks avaldada. Ja tõtt-öelda, ega neid väga kindlalt ei olegi, siis mul on nii, et kavatsused särki ja aga kavatsusest plaanideni on sageli väga palju aega. Küll aga on mind juba kogu aeg juba noorest peale, mida aasta edasi, seda rohkem võlunud niisugune tegelemine kultuuriajalooga ja eriti kirjanduslooliste küsimustega. Ja nii eriti ajas hambaverre möödunud suvi. Kui ma olin kuu aega Soomes ja seal palju aega kulutasin istudes Soome Kirjanduse Seltsi käsikirjade arhiivis ja Soome riigiarhiivis sealse rikkaliku eestika materjalide juures. Seal on tohutu palju Eesti kirjanike ja kultuuritegelaste kirju, mis meil praktiliselt on tundmatud. Ka käsikirju ja nende kallal valikuliselt tahaks veel istuda. Ma tõin Tõin kaasa tänu Soome Kirjanduse Seltsi juhtkonna vastu tulelikkusele. Tõin kaasa küll koopiad. 1300 suurt lehekülge koopiaid Eesti kirjanike kultuuritegelaste kirjadest. Mis Soome Kirjanduse Seltsi arhiivis on? Neil on praegu kirjandusmuuseumi üle antud nende läbitöötamiseks ja publitseerimiseks ja populariseerimiseks. Muidugi seal piisab paljudele tööd ja ise tahaks ka veel nende kallal istuda. Küll aga tahaks, kui võimalust ja tervist ja aega on veel minna. Lähemalt. Ma tutvusin põgusalt seal Hella poole väga rikkaliku arhiiviga, selle kallal tuleks põhjalikumalt istuda mitte ainult selle Eesti-Soome ühiskirjaniku pärast, vaid ka sealt hargnevad niidid väga paljudesse maadesse ja mõni mõnigi eesti kirjanduslooline ja kultuurilooline. Soome riigiarhiivis ja eriti ka paljudes erakätes Soomes on meil meil palju tundmatut Eesti kultuuriloolist materjali. Muidugi, mina ei, mina olen nii asjaarmastaja kirjandusloolane õieti peaks Need, kes kutsutud ja seatud on selle kallal töötama, aga huvi oleks ka veel seal elab kaasa lüüa. Noh, küsimus ei ole muidugi mitte ainult Soomes olevast Eesti kultuuriloolisest. Ja see nii kas päris tundmatu või peaga tundmatu materjalist. Niisugust materjali on kogu maailm täis. Eks ju, ajakiri, keel ja kirjandus ole näiteks viimastel aastatel avaldanud huvitavat materjali, mis leidusid siinsamas meie naabruses Leningradi arhiivides. Ja küllap nii Leningradi kui Moskva arhiivid küllap Jerevanis seoses sidemed, ega seal Tartu Ülikooli ja ja Armeeniaga. Küllap on palju veel senitundmatut materjale, mis meie kultuuriloole uusi huvitavaid materjale võiks anda, eks ole ju eestlasi ka igas maailma nurgas nende vanemat või uuemat kultuurilised organisatsioonid, nende arhiivid ja üksikisikute käes olevad arhiivid kuskil, olgu see siis Ameerikas või Rootsis või Austraalias või kus keegi satuvad olema. Need on väga sageli täiesti kadumisohus. Ja ma usun, et need peaks kuidagi Eestimaale koondatama. Meie ma mõtlen eeskätt, et meie kirjandusmuuseumi sest muidu lähevad nad lihtsalt ajaloole kaduma. Ma tean mõningaid kiirelt asendamatuid kaotusi, mis on meie endi, nii ebaoperatiivsuse ja algatusvõime puuduse tõttu igaveseks kaotsi jäänud, ma mõtlen näiteks Eduard viide kirju kuuldavasti väga huvitavaid kirju mis olid erakätes Iisraelis. Nende säilitaja oli valmis neid loovutama kirjandusmuuseumile, aga meie omaalgatusvõime puudumisel jäi see pakutud võimalus vastu võtmata. Ja nüüd kuuldavasti on nad hävitatud. Niisugune oht on väga paljude materjalide juures ja mitte ainult väljaspool, vaid ka päris meie oma pinnal on Eesti pinnal. Küllap on paljugi pööningutel täiesti teadmatuse tõttu kiirte või muidu ilmastikutingimuste tõttu minevikku huvitavat materjali hävimisohus. No meil siiski vist ikka enamus jõuab Tartusse kirjandusmuuseumi. Jah, õnneks küll, sest muidugi meie kirjandusloolased, mis Eestisse puutub, siis siin meie kirjandusloolased muidugi maalivad väga põhjalikult. Aga jah, Eesti piirist väljapool siin me oleme küll alles väga saamatud. Te ütlesite ennemete koostaksite hea meelega uuesti antoloogia Eesti luulekaste toimetaksitega, väiksemaid luuleraamatuid sama hea meelega ja mida te arvate meie luulekassettide saatusest, mille kohta on olnud ka pessimistlikke? Teid hiljuti istus koos luulekasseti toimetuskolleegium. Ma olen nendes kolleegimides olnud algusest peale 62.-st aastast saadik kolleegiumi koosseis on, mõningatel on muutunud, aga palun kuidagi sinna avate sisse sattunud. Ja ma arvan, et see pessimism kassettide suhtes on mõnevõrra levinud olnud ja mis on ka mind ennast vahest vaevanud. See on siiski õigustamata. Muidugi niisugune algne kavatsus, nagu meil alguses olid, igal aastal tingimata kassett välja anda, niisugune plaan ennast ei õigusta, sest iga aasta lihtsalt ei tule uusi sedavõrd häid noori luuletajaid keda maksaks just otsa kohe kassetis tutvustada. Ja kui, kui nüüd tuleks igal aastal nii palju väikese trahvi juures, siis võib-olla see oleks tekitakskisele luule, inflatsiooni, millest, millest ka on kas õigusega või õigustamatu räägitud. Aga kas minu arvates peaks jääma ja mitte mingeid tähtaegu määrama, vaid anda välja siis, kui kui on kogunenud vastava tasemega autoreid? Muidugi see vastav tase on kahjuks relatiivne mõiste ja, ja kogu aeg muidugi nõudlikkus kasvab. Aga mulle tundub, et see, see järgmine kassett, mida me arutasime neid viimati ja väga nõudlikult. Sest seal kandideeris Et autorit ja mõnessegi eelmisse kassetti tasemega arvestades oleks nad võinud Kõitlejate kuuluda need arutatavat. Aga nõudlikkus on kasvanud nii lugejatele kui ka toimetuskolleegium-il. Aga ma arvan, et need kolm kellemini kolleegium välja valise kirjastusele ette pani. Need moodustavad siiski eelmistega sõitjatega võrreldes ikka tubli sammu edasi. Niisiis, tööd on palju kultuuriloo uurimisel, raamatute koostamisel ja ma arvan, et küllap ikkagi kirjutajatega ise veel midagi. Ma sooviksin teile palju jõudu ja ma loodan, et me kohtume mikrofoni ees enne. Vist juubelitööd on palju muidugi, aga tahtmist oleks ka, aga alati ei ole seda tugevalt küllalt tugevat enesedistsipliini, et ei, ei suuda alati kätte võtta ennast. Aga ma katsun ennast veel parandada ja aitäh heade soovide eest.