Tere minu nimi on Kristi pumba ja ma loen teile Jaan Lattiku loo imeõe, mille on võru keelde tõlkinud Kauksi Ülle. Ants sõkvoki kõgesti jõust, suure vurinaga linnas, rättasembria, vigast nööri päält ärge imegija telgida akanist teie kangast üles kääre, kai äkki üles. Äga ehtus, õlg, külm. Soo poig mine tuuma, Rogusk sisse. Kas ma sulle 100 kõrdus, ütle, jätab OK rahula. Ants sääde suure hirmuga nööri voki pääle. Imetalled, kogu mõõdunöör, kats kiust läheb, vaibad sai tuumasõna ärritelda, Kuima Terrew silmi, Ärnenuid, nöör periselt katskioll. Missa võisid nüürum, katski. Osuisukeyst küll Wastnanüür Antsul purustut nööri voki pääle Bauda. Kurakäsi sate tal lõdvalt kõrvale nagu läbilast hüve vidide soovirdijad, suusas Edimetse sõrme, hambide Vaisele. Mõtsavaht vahest nägid välja, kui ta kogemata jänese pähe oma pini maha lasknud kudel Peep suunam. Ime Ugosmostaadid, Okotskitite, mine do vitsakimp sisse, maole sulle ütelnud imesale tuut kimbu sisse. Ants müügihinnast uus poole usus Trumpi vallale võtten saada viljute palluva kaeduse ime poole. Tõmastavusse kinni. Tükk haigulats müüde ussile Tassa paavstile, Anspitsid hinnest tarre ja jäi usse manu Saisma käänull tal paar kujunud lubadest võetud osse. Boy ima, jätto Mullessioogu Tondis maiputuem kunagi voki missat usast kinni, pea tule lähedale. Too vitsa siia. Ants, astu ligemale küünest vitsakimbu, ime kätte. Kas ta mõnitki pois? Olgu pääle, tookord ma ei jäta, aga kui sa hinnast prii, liigutad sess, ähvad ime ja pann kitsakimbu akna pääle. Ands läks laua manu kesklaua alt kolmanda jalaga pingi veel ja ronige sinna otse. Ime. Mis sul vaja on? Vedas Anul nüüd tükk leida. Tohozzokaalse nuusama seek. Võta sealt kapist väiksem Suhvlin. Ants Suhvlist väikse läks kapi manu ja lõiget pätsi otsast hindele Muroleibe. Siis panda leivapätsi riiuli peale tagasi nakas kapi, müüd nuuskama. Poiss, mis sa seal nuhid? Ime lubama, pan tsipake võiduga pääle. Kohtute ohutumaid, nuum, kosmoldu või Jum. Ütlesin nõela otsa, täius võidu ega tule kodu, mis ma siis toole anna. Kaheksa palju ei pane. Ime, aga sulinempaara piinaljuleb. No kuis siis kosmon puudus, son, hullumbarabime vabrik. Sukrunblik küll, mis sul pääsisenumma? Ants määr võidu leiva pääle pannkapiukse kinni, ronici pingi pääle ja nakas süüme. Kus värss jäi midagi. Ansbanud leeve lava peale saite pihta pannud käe kokku ja lugi. Kasson sirgukesel muret. Kostja, sa, Mistja süü, kostja nälge koolis, Dima Luutiks luu ja pääle kargas seal ossa pääle rõõmsast nõstics hääle. See siis teda ruttu maa hajahaard, leivatantsu peiu maha, Istan astuda kogemalda kassile ega kõrt söömi, käigu lambal tolgend jala pääle. Andsey ja lask vahetevahel kassile väikegi leeveraalselt köisi, lammala esikirguti Alguga. Tiiekas nimme või mitte, leida kassile Varbidega, vastan lõuga tuules Halle A. Imega ei vihatse ühe poisi poole. Sa oled kaid, Inese luum, õhkas suli jala paigal, ei püsimissa piinat vaest ei läiget. Ime hakkas, ma nimme müüb. Mine, sa oled üleannetu poiss. Ants leeve tükkivert sahistas piste pann käe kokku ja üteldi kõva Helga. Aituma tai väisele leevekese ja mõjukese eelist. Sihtida jälbingi pääle. Imede vahet, pidemel tööd vahepeal hünnigide hindajate kirikulaulu. Ants võt lava pealt väikse pitsid kate sõrmega väikse otsa vastu lauda ja tõmmatud käega. Väide pääd. Päiks Dilben vurinaga üles ja alla. Väit sulle Leinum kustub viguri küll, kas sa paned väitlejärg? Ansbon väikse laua peale tõugasta hinnest ära kauem pahe, peeste laua, viirde. Ime ja Kunnas, tule ise kodu. Aga kus siis madu, teede või konjak kõrtsi sisse lähed, siis ei tule diainööd imemärjast, hobune ise laadabelt vahid, kostja virvumbai jooba kosmosid tuutiie paiskiks verre, Vumm. Aime mind pärast ese kunagi varssa joosta. Ka pere Meerum, kats varssa väikeni varist siga. Millus kui dianurmedite lask siis undelliks han, sälen. Peremehel või mitu varssa olla Kossistud perekene varsa saaminga teada varsa pede. Ime. Nooh, ei teiega siseammuli saab ikka tuua, ei teaks lubasi tundva kullessiks häälega õlgud ja doosi küttepaari vinni saapaid. Tahtmi õisi küll, mis sul omma, mingastuese sulle neid too häägud ja paarid suuga jõud osta. Vaim riigilt, Sahapit kohistasid saabastega minema nakat. Hütte paari verevid minnes Aapik jahiks võisi tuua. Ole õige, parem paikija, mine härm magama. Ants alistas pistuja läts jälboki manu. Ime ma võisi tullega poole aia, kui sa humagu kangast Kudama Nakett majja, siis Küütele pool õnne. Kaakon mul pooli ajaja. Võtad heledalt ots puu üles, tuusattumuline maha. Ants ronis Idelgialab kude ots pooli üles leida, päevasta teletulpa ja nakas pääd kinni. Biden, Nuutskma. Usu üleannetus, kas Ilos toim mõistokke tule-i mokka aegas pää katski ei olnud. Ants ronigi veel ima surfioosse läbi. Ei ole midagi, Budat, puhka pääl ega pars valu harrakule halu musta nüüd sirgule muu tõbi, minu kui kärn magalu. Ants pühke käissega silmi. Ime murran poja küll välja ka minna, Torizogaaüütin, kassa siis ka mõni mees sa oled, kui Hüdsindab jällegi julgu minn, uss, juh. Udot, Motsuskaril paar kõrtsis module. Anskele imege väljene. Kui jälle tarre Tulti nakata Akva hinnast rõivist vallale võtma. Kubu panda sängu tulba otsa kaasad suusas päevalutse koti jala, siis ronisid säng. Ime. Kas sa jääd magalu kui isa tuule minnuga ülesse paist jäiksum saapa Tunuga. Missa kõneled, kihtiku naise, tule. Ants tõmbas teki üle pää kõrdaigu läksime müüde. Õe puiskassav meeley makkab. Keerake toru, subluu külg, ei, Tiia Kelf nihtsust, sa. Ants käänd pühvega Küle pääle ja nakkas pea norskama.