Mina olen Katariina Lauk ja ma loen Ellen Niidu luuletuse suur maalritöö. Kord õige ammu kullakai, kui maailm alles valmis sai. Ta oli värvimata. Kõik oli tehtud justkui veest ning ilmetu näis pealt ja seest kuis hoida lahus tinti teest või mahlapiimast liimimeest, kui kõik on värvimata. Nii segi, raud läks kullaga, liiv Mannaga ja mullaga, jääkarud metsakarudega, öövarud päevavarudega ja nõnda edasi. Kõik lilled olid jumeta ja talved valge, lumeta. Ei sügisega suvi ei äratanud huvi. Jäid viljad, marjad värvetuks ja lapsed lausa närvetuks, kõik sedasi. Nii lõpuks ilmast igavaks läks juba nõnda igavaks, et rahvas tõstis lärmi, on vaja lihtsalt värvi. See pole mingi õige ilm, kus sees ei võta, ükski silm, ei jää, ei metsa, karu, ei ei päeva aru, kus kõik on värvimata. Siis tuli platsi pintslimees käes värvinõud, kus värvid sees, et värviga kõikata. Ta vaatas ringi enne tööd ja küsis. Mis värviööd siis onde aru mööda kõik hüüdsid, on siin küsimus. Öö, teadagi on süsimust, kui on üks õige ööda. Nii võttis pintsli pintslimees ja värvi nõugus musta sees ning tegi algust tööga. Värvis mustaks pikka tööd, maamulla rõõmsad künnitööd, jääkaanest vabanevad veed ja märjad kevadised teed. Siis värvis veel putukaid, veekirpe, õhu mutukaid ja laisa poisi räämas peod ja igasugu häbiteod kuid värviska veel asju, muid Külsil mitmete marju, puid ja hulga rahvast mitmel pool ja mõnest asjast ainult pool, et oleks lõbusam. Kuid maailm pole ainult must, vaid kirju-mirju, on ta justkui silmad peale lööd. Nii võttis Patti pintslimees, kus sinist värvi oli sees ja jätkas oma tööd. Mis siniseks, mis siniseks siis tegi pintslimees. Eks ikka taeva üleval ja põlisLaaned kaugel all ja mered, järved, lätted, jõed ja ojad, lombid, nende õed, kuldnokamunad, unenäod ja varahommikused, käod ja sinililled sambla sees. Ja heeringate parved vees kalameeste tööd. Kuid ainult sinav pole ilm seal palju värve märkab silm, kui pilgu peale lööd. Nii pintslimeeski, kohe vist seejärel võttis rohelist. Ta võttis värve kahest nõust ja segas seda kõigest jõust ning jätkas kähku tööd. Mis head siis rohelisega seal värvis pintslimees. Ta värvis värskeid lehti Buil ja põlde, suvehommikuid ja põõsastikku, kohevust ja heinamaade rohelust ja kurke, kapsaid ubasid ja metsahall jäitubasid. Kuid sekka värvis mürgist meelt ja keelekandja, sapist keelt ja vase, roostes raha ja mõnda muudki paha. Siis värvis Heod veel terasse ja rohekindad kerasse ja tõugu, millel liblik sees ja poisi, kellest kasvab mees, kes õppimist ja tööd. Kuid ainult haljas pole ilm seal palju värve märkab silm, kui pilgu peale lööd. Nii värvipoti võttis mees, kus punast värvi oli sees ning jätkas ruttu tööd. Mis punaseks, mis punaseks siis tegi, pintslimees, eks patsipaelad, palged, suud ja suvelilled, sügispuud ja punakarjad karjamail ja punamarjad marjamail ja mõne noore käbi ka ja õige suure häbiga. Kuid palju oli teha veel, värvis koidu eha veel ja pidupäeva lipud ning kõik elava meil sees on hing ja kuumade asi tööd. Kuid ainult verev pole ilm seal palju värve märkab silm, kui pilgu peale lööd. Seepärast võttis pintslimees nüüd värvi nõugus kollast sees ja muudkui jätkas tööd. Mis kollaseks, mis kollaseks siis värvis, pintslimees. Ta värvis, viljaterasid ja suuri, juustukerasid ja kaalikaid ja taevakuud ja sügistuules vahtrapuud ja mesikärge linnu, mett ning väikses virvendavate vett ja linde, kolla puguside, terveid rahvasugusid ja lilli, lehti, liivatuld ja ainet, mille nimeks kuld ja kuldset põllutööd. Kuid ainult kuldne pole ilm seal palju värve märkab silm, kui pilgu peale lööd. Siis aga paistis sedasi, et töö ei lähe edasi, sest pole enam värvi vaid nõude põhjas Wilkija vilk, neis kiiskavat veel mõni tilk ja rahvas tõstis lärmi kui nõnda, kuidas sedasi pea Pärvitama edasi, kõik hüüdsid, pahandatud Suist on selgelt näha ju, et muist on ikka värvimata. Nüüd rahu ütles pintslimees ei tasu minna närvi, vaid väike vahemäng on ees ja kohe on meil värvi. Ma arvan, te ei näinud vist, kust võtsin ennist rohelist, et lööte tühja lokku. See võib küll nõnda olla, sest ma sinisest ja kollasest ja segasin ta kokku. Ja kohe sama silmatilk siit potist piisk sealt potis, tilk te värve liitma hakkas. Tööimedabastoonid all järk-järgult, võttis pintsli all ja meistrit kiitma, hakkas, sai sinisest ja punasest need tehtud, kõik, mis lilla, kõik tõrvalill ja kurekell ja näälikesed niitudel ja õhtu pilvelillad, said osa sinipunasest, muist metsalinnumunadest ja õietupsud sirelil ja siin ja seal veel mõni lill ja mõni karp ja mereloom ja sitasitikas ja ploommaa elanike killast. Kuid tüdis lillast rahvasumm. Kui Liljal juba puudus lumm, siis meister hetkeks peatus nüüd jõhvikast ja munadest ehk kollasest ja punasest maroogeteenta, teatas. Ja oligi nii asi, ants, sai valmis, rooge, värv, oranž karuskeks vahel hüütud. Ning ergavaks nüüd otseteed said pintslitõmbest asjad, need, mis seni näisid tüütud. Apelsin, see vesipall ja orav seni vesihall, kes talveks ruuge näha ka nüüd veel tõmbab maha ja pihlamarjad, pihlapuus ja saialilled suve kuus ja tarbeasjad sellised, kui tule lasketellised. Siis see, kas meister värve veel täisvärvimise lustimeel. Ja kui see töö nii käis ja käis, sai maailm lõpuks värve täis. Seal olid paatias pruun ja beez ja kahkes roosad vilkus vees ja varjundeid said hall ja must ja hõbe ilmus, kes teab kust ja veerev lõõskas kümmet moodu ja rohelised omasoodu. Siis algas äkki jälle kisa. Ei enam ära värve, lisa liigkirju on see uus maailm, siin lihtsalt puhkus, tahab silm. Nüüd hakkas naerma, pintslimees ja lihtsalt maha istus ja ütles nõnda pintslimees. No küll on Ristsa kristus de täitmatud ja arutud, küll on teil soove varutud, kuid olgu, mis seal ikka. Miks teha juttu pika, las tulla appi lapsemees kõik topsikud, kus värvid sees. Me seame siia ritta. Ei ole mõtet halada. Kui kõik siin kokku valada, siis saame nagu vaja. Hea silmarahustaja. Ei uskunud küll rahvasumm, kuid ootas siiski vaike tumm. Kui meister nõu viis jõusse. Kõik kallas ühte nõusse. Ja kui siis täis sai tõhus doos, kõik põhivärvid olid koos, käis naerdallile palge. Nõus oli puhas valge. Ah, tegi ootav rahvaparv, vaat see on alles õige karv. Vaat nüüd sul käes on õige soon, vaat see on alles õige toon ei olnud üldse vaja vist maailma kirjuks ajamist. Nüüd naeris meisterile näo, ta naeris lihtsalt üle ja, ja pistis pintslipotti. Oh sõbrad küll, jutt on narr. Teil peas on värvi Virje varr ei saada enam sotti, et valge mõjub sellel moel vaid kõige kirevuse toel. Kas seda te ei taipa? Ja kuulamata enam nõusuurmeister võttis kokku jõu, et panna valge paika talpintselviskes direleid, kui värvis valgeid sireleid ja ülaseid õisi, muid ja õiekuhjas maikuu puid. Taktimeistrihabe, pikk, kui meister värvis paberit ja muhe muie oli tall kui värvis pilvi taeva all. Ning mängistantsis pintslijoon, kui värvi sealt said kits ja voon. Või lendab merelinnuparv või väikse puudli krussis karv. Jääkaru kõigi teiste seas ka oli meistril seisnud peas, et kõik võiks saada aru, mis sorti on see karu. Töö käis, pintsel, kihutas Jäki pilvi, pihutas ning viska stiir taeva all, kui oleks, tuli karvustal ja vaata pehme kohe vill kui udusulg, kui lambavill, eks valgest pilvest lange, suur valge lumi, hange täis Lunsaid, vaatajate peod ja värvimeistri imeteod. Kõik lumi kinni kattis ja valge alla siis just nagu soovis mõni mees, kõik saigi valgeks silme ees. Siis naeris meister, olgu nii, need, kes ei taha värve nüüd kuni suure sulani, las rahustavad närve.