Hiirelõksu peaosaline on näitleja Garmen Tabor. Ta lõpetas lavakunstikateedri 15. lennu 1992. aastal. Trikoolis mängis titaani, et suveöö unenäos Ritat väikeses ei olfis Meero ema, keiser Nero eraelus ja teisi rolle. Aastatel 1992 kuni 2002 oli Draamateatri näitleja 2002 kuni 2003 vanalinnastuudios. Garmen Tabori rolle draamateatris. Lilli Ellert tabamata. Taime tea Heda kaabler Jelena Andrejevna onu Vanja, Hermiine tagasitulek isa juurde apteekri preili ja Laina härra punttila ja tema sulane Matti Marie Karoliine, Tribaadide ö. Naine, et see noor ja resoluutne kolm pikka naist Johanna Mao tee kalju peal halastajaõde Niina Mihhailov na tule minuga lendama. Sõrve naine Küüdipoisid, lesk Sorbas, Christa lepp, teekond kappi, esivanem Saaremaalt, Rehepapp, Brenda rahauputus ja teised. Garmen Tabor on draamateatri naistebändi elu õied liige. On mänginud VAT teatri lavastustes pähklipureja, näost näkku kolumats väike merineitsi. Seriaalis Õnne 13 on Garmen Tabor uue Varikuriksi naise Anne-Mai rollis. Samuti on ta üks tuntumaid hääli multifilmidele pealelugejana. Aastal 2006 esietendus Estonia Teatris Katri Aaslav-Tepandi lavastus Juudit, Garmen Tabor iga nimiosas. Ja Tammsaare juuditina on Garmen Tabor 2006. aasta parima naispeaosa auhinna nominent. Jaanuaris 2007 esietendus Pirita kloostri kabelis poeem lavastus Pirita peegeldused Püha Birgitta rollis, Garmen Tabor. Mina olen saate autor Pille-Riin Purje. Juttu ajasime Garmen Tabor iga 21. veebruaril 2007. Eesti teater on meil teatavasti noor, 100 aastane. Ja kui palju sellest 100-st aastast siis on? Garmen Tabori teatrielu. Mis aastast sa hakkad ise seda lugema või millisest sündmusest? Ametlikult sündmusest võiks alustada, et kui kooli lõpetasin, üks aasta, oli 92 15. lend, Kalju Komissarov oli meil õppejõud. Aga enne seda ma olin natukene Rakvere teatris aastakese, siis ma tegin riieturi tööd ja sinna kutsus mind Reinol maru. Ja selle kaudu võib tagasi minna Rakvere esimese keskkooli kooliteatriaega, mida juhtisid Linda ja Rein Alvaro. Ja kuuma sattusin tänu oma sõbrannale ja see ei olnud rohkem või vähem kui 11 klass alles varasem aeg. Teater oli siis hästi palju televiisoris sedakaudu see huvi oli. Aga see vahepealne teatris töötamine, see oli lihtsalt see aastaid ei olnud lavakasse sissesaamist või? Oh, sellega oli üks keeruline asi, tähendab kooli ma lõpetasin keskkooli 86. aastal ja siis oli kohe vastuvõtt ja seal vastuvõtul ma käisin ka. Aga. Ma ei tea see kuidagi nõnda, et oleks vist ka võib-olla isegi sisse võetud. Aga ma ei saanud oma dokumentide asjadega ühele poole, siis jäi niimoodi ripakile ja siis vedas mind Komissarov ikkagi sinna saali, sest ma seal oma sõbrannaga koos olin kus vastuvõtueksamid olid noorsooteatris ja näitas kateedri inimestele, et vaat siin on see tütarlaps, kes meil käis eelvoorudes ja kõiki nii ja naa, aga dokumendid pole korras. Mis me nüüd teeme? Siis kõik noogutasid pead, et oi ei, et kus me siis ikka nüüd niimoodi saame, et kui ikka ei ole, siis ei ole ja siis ütles Komissarov, siis pole midagi teha, tuleb kahe aasta pärast uuesti tulla. No nii ma tegingi, siis. Aga siis vahepealne aeg oli see, et kool oli lõpetatud, tuleb ikka kohe minna kuskile edasi õppima. Aga et no mis teine asi siis võiks olla, siis oli praktiliselt teise sõbrannaga koos, tulime Tallinnasse, vaatasime, et mis pedagoogilises instituudis toimub ja ma mäletan, Me istusime seal suure peamaja sureliku trepi peal. Põhimõtteliselt vedasime näpuga järge, mis meile võiks sobida ja siis me otsustasime, et raamatukogunduse ja bibliograafia eriti lastekirjanduse osa ja siis toimisid kollokviumis ja kirjand ja mis seal kõik, ühesõnaga sisse sinna saime. Ja mul vedas tegelikult, sest just sel aastal 86. aasta on niisugused reformid ja kõik muu. Sel aastal tuli hästi palju huvitavaid õppejõude sinna bibliograafiasse. Näiteks vene kirjandust andis Mihhail Lotman ja, ja Mati Heidmets andis psühholoogiat, Ants Juske. Kunstiajalugu. Ilma juba alustas oma juttu, sest sel ajal käis uue raamatukogu ehitus, et kõik see kursus, kes teil praegu siin on et lähevad uude raamatukokku tööle ja nendel põnevad loengud. Ja teine asi, et see aasta, mis ma siin Tallinnas olen, ma arvan, et praeguseks pole ma nii tihedalt kultuurielu vist elanudki, kui siis selle ühe aastaga ma püüdsin ahmida kõike, kuni linnahalli jää hokini välja. Ja muidugi kõikvõimalikud kirjandusõhtud Harju tänav üks musta laega saalis sel ajal olid Viiding, Rätsep, vastased üsna tihedalt üles. Teatrietendused ja kontserdid, kõikvõimalikud kirikud, lasin ikka, oli minu jaoks küll ja küll, mida vaadata. Aga ikkagi selle ühe aastaga, see piirdus selle ühe aastaga, piirdus jah, sest ma sain aru, et kataloogiat ja muud kirje taheta, et seda kevadel, kui need eksamid tulid, siis. Ma ütlesin, ära kaks eksamit. Perfektselt. Kindel viis, Ants Juske ja Mati Heidmetsa juures ja siis teadsin, et nüüd on maikuu ja ma lähen nüüd koju tagasi. Ja siis ma reisisime mööda Eestimaad ringi. Ja augustikuu hakkad lähenema, eksis sügised, mis siis nüüd edasi saab. Ja ma mäletan, et ma olen Võsul on oma suvilas. Ja minu endine klassiõde, kes oli vahepealse aja teatris töötanud eeva kolli riietory kohapeal, ütles, et, et kui sa tööd otsid, et ma võin nimetada, et ma ise lähen humanitaarinstituuti ja ta läks võsult külast ära, järgmisel päeval ma jõudsin juba Rakvere koju, siis Reinol maru helistasin, ma kuulsin, et sa otsid tööd. Ja siis ma sattusin sinna Rakvere teatrisse ja kas ma saan õigesti aru, et sa võtsid sealt mehe ka endale? Seda ei teagi, kuda pidi see oli. Võtsin sealt mehe. Võeti mind. Jah, aga nii ta oli jah, et Margus Tabor oli näitleja sel ajal seal? Jah. Hiiumaa mees oli tulnud just suvepuhkuselt teatrisse augustis suur ülepeakaela armumine, mis muud? Margus Tabor, kas on sellest kuidagi sinu käsi ka mängus, et Garmen Tabor näitlejaks sai? Tegelikult ei ole, need tahtmised olid tal varem. Nii et see tüdruk tuli siis. Ühel varasügisel kui hooaega, kas Rakvere teatrisse? Sest ta oli vist bibliograafiast ära tulnud, oli kord juba sisse astunud, Esta tuli teatrisse, tuli riieturiks, nii et tal oligi tahtmine ennem olemas ja ja siis ta aasta aega töötas seal, siis tulid eksamid ja no ja me andsime ka, mäletan, Terje Pennyga nagu leidsime sellist kuju, naist ei olegi teatris, et lass aga läheb ja sisse tema sai, kas ta sind ka riietas seal? Kuidas teil see asi noort romantiliseks läks, nurjetas, riietas. Aeg-ajalt tulid leksid tüsistused, kui Rakvere teatris oli automaatpesumasin, mis tol ajal oli ennekuulmatu, kellelgi ei olnud isegi mina pesin seal pesu ja kõik me esimesel rakveres oma asjad, noh kellelgi polnd kodus automaatpesumasinat ja siis keegi soovitas veel, et, et seal lavatornis on õhk, soe, õhk läheb üles kõige kõige soojem, et tõmbas tangedega oma linad sinna ülesse ja siis kuivati rohkem kiiremini ära ja nii ka juhtus. Aga ainult mõnikord hakkasid juba proovida pihta norimine, maga soovika kaua, enne kui Madis alustas peaproovidega udud lina siit alla, aga Karmen pesi selle masinaga, tema oli masinaoperaator ja aeg-ajalt, kui mõni sinine sokk ei läinud sisse, siis läks ju hästi, muidu oli tüsistustega tüsistustega töö, säilisid vastusest kõrvale ikkagi, et kuidas need leivad ühte kappi variante tuli tuppa. Ühel hetkel istus sead kartelli õudselt vihastab alati, kui ma räägin. Aga kui faktiliselt võtta, siis oli Saaremaalt ringreisilt ja mina ei tea, kas mina koputasin päeva kauem. No me olime natukene nii öelda seal mind juba varem ja ühel hetkel istus ta seal, kudumisvardad käes, minu arust on see viimane kudum, mis ta tegi, aga see ei olegi oluline. Mul on vanaema ja teised, kes on kudunud vardad käes ja sinna ta jäi. Sealsamas suves ma võin rääkida selle loo, et kui ma siis jalutasin aga ringi, siis ikkagi isa küsis, et et mis need siis on? Tulid Pedast ära, aga et mis siis edasi saab? Ta surus mu nii-ütelda nagu nurka või? See oli väga lõbus stseen isenesest saunas pesin pesu parasjagu, kui ta tuli, seisis ukse peale, küsis, et kuidas siis on. Ja siis ma ütlesin talle. Sest ega ma ei olnud seda kellelegi teisele rääkinud. Et on selline plaan otsida endale tööaasta pärast. Milleks ja kuidas ta sellesse suhtus või kas kodus ei tahetud, et mingi asjalikum ameti peale tütar läheb? Sellega on vist selline asi, et ma võin küll öelda, et ma olin oma isa lemmiktütart küll. Ta hoidis mind väga. Panin tema kolmas tütar, tütreid oli on neli ja kuna selleks ajaks oli ema juba surnud, siis ta ikkagi nagu hoolitses ju kõigi eest, eks ole. Aga seda tema auks öelda, et mingit, sellel on oma head ja vead, aga et ta ei surunud küll oma arvamust peale. Selles on üks väga suur tarkus, osata olla tolerantne. Usaldada kellegi teise arvamust ja lasta tal teha. Küllap need küsimused teda ikkagi piinasid ka õieti, et loomulikult, et mis temaga tõsine põllumees siis, see tähendab, aga aga ta aktsepteeris. Aktsepteeris ka Margust. Aktsepteerime põhjus võib olla õige sõna selle kohta, et ja muidugi kui meil sündis esimene poeg, teda Georg Johannest isa veel nägi siis oli ta muidugi iseäranis uhke, sellepärast et teised lapselapsed on, on siiamaani veel tüdrukud. Aga et see oli poiss kusagilt Hohise ilmselt tähtis. Millisena veel see õppimisaeg meeles on, see oli ju ka lend, kes tegi vist hirmus palju diplomilavastusi ja kohe varakult hakkas nii nagu lennunumber, nii tuli neid kokku lõppkokkuvõttes tõesti 15, see oli farmatu jah. Ja see ei olnud mõeldud. See lihtsalt kujunes nõnda. See kujunes ka ilmselt tänu sellele, et et kusagilt oli meil oma baasteater Ugala teater. Et see on kuskilt õppimise ajal üsna oluline. Niisiis olid veel omad lavastajad veel jahid, kes tahtsid lavastada. Ja seda Komissarov tegelikult soosis ka, sest poolametlikult või ma ei teagi ametlikult, kuidas seal täpselt oli, aga lõpuks kas kuidagi sulgudes mingi lavastaja diplomi või kuidagi said kaks inimest, Jaanus Rohumaa, Katri Kaasik-Aaslav, aga tegid ju oma lavastusi Renna Rannus ja Ingomar Vihmar ja et kui vähegi sellist mõtlemist kellelgi oli, siis Komissarov ikkagi. No mis seal rääkida, me kõik olime sunnitud. Koolid, lavastused minu lavastuseks oli antiidi kolm paksu naist, kus laval olid ülipeenikesed ja saledad inimesed, eesotsas Kristel Leesmendi, Marika Korolevi, Katri Kaasik kaaslasega, kes olid õhukesed, saledad. Aga meil oli väga lõbus. Ja siis, kui see ettenäitamise aeg kuskil seal poole peal oli, siis Komissarov sügas oma habet ütles, et see on üks tubli soome-ugri sügavkünd, mis tehtud. No kas on mõnel hetkel siis seda tunnet olnud, see teater on üks lõks selle sõna kehvas tähenduses või, või mingit kahetsust? Sellel alal on olnud või et see ala on valitud, kui, kui on niisugused keerulisemad ajad või koondamisega sellised asjad. Eks need kahtlused tulevad ikka. Aga ma arvan, et see on selle ameti juures kuskil paratamatu. Sest ta on nii lähedal sinu enda isiksuse ja kogu sinu olemisega. Et kusagilt kusagilt tuleb see teekond ikkagi jälle uuesti läbi vaadata. Tõuseb see küsimus uuesti üles ikka siis, kui on vähe keerulisem. See lõbus lause scapeni kelmustes on ikka seda ma olen kuulnud teistegi näitlejad suust, mis kurat sinna kaleerile rollis. Ja siis see teine laused ja need kepihoobid. Et noh, see käib selle ameti juurde, et see on paratamatu, sest tegemist ei ole, mitte et ma arvaks, et kusagil oleks midagi lihtsamat või mingi teine amet oleks lihtsam, aga see käib selle juurde, need kahtlused ja neid on olnud loomulikult alistun ikkagi üle saada, et nad on ära võidetud. Vahel ma olen isegi isegi selle üle imestanud Sest ma pean ikkagi tunnistama, et ega, ega ei ole tõesti kerge olnud. Ühel päeval mõtlesin, et et hea küll, sa suudad mõistusega kuidagi läbi mõelda või ennast rahustada või kuidagi selle asja korda mõelda veel, aga süda ja keha võivad rääkida midagi muud. Näiteks kasvõi niisugune asi, et ma tagantjärgi mõtlen, et pärast draamateatri lahkumist ma jäin ikka füüsiliselt väga haigeks. Mõelnud. Et üldse kuidagi püüda. Ja siis siis võib öelda, et ma sõna otseses mõttes kuskil mingil hetkel ujusin välja. Võlumine on üks selline väga hea spordiala, mis mulle meeldib. Vesi ja meri. Mu lemmikud, kui palju selles sõltuvas ametis ikkagi sõltub näitlejast endast, inimesest endast, et kuivõrd on võimalik oma saatust suunata on see puhtalt õnne asi või on see niisugune jõud, eks seal on, kõike. On õnne, on juhuseid, juhuseid, kellega sa, kus kokku satud, milliste inimestega, aga üsna palju on ikkagi ka seda, mis sa ise oled kogu oma mõtlemise ja minevikku ja lootuste ja ootustega ja see on mitmed asjad, mis mängivad. Ühest vastust minu meelest ei ole. Aga kõige tähtsam, et kui sul sisemine tahtmine on alles kui see ära kaob või jääb väga nõrgaks, siis, siis sellest tulenevalt lähevad kõik muud su tegemised. Juhused milleks peab olema valmis see niinimetatud püsimine või olemine, see on kõige keerulisem kõige kõige raskem oodata. Kui need läbi kogu selle aja eks nimetama enda lemmikrolle või endale olulisi ja kalleid, kas nad siis on ikkagi alati öeldakse, et viimane roll on kõige tähtsam, aga kas on mõni, mida eriti kaasas kannad? Viimane roll, need on ilmselt kõige lähemal. Juba sellepärast on nad kui nad on praegu töös, siis nad on ikkagi veel kuskil liikumiseks. Et siis on nad loomulikult paratamatult tähtsad ja kallid ja sa tegeled nendega, mõtled nende üle ja ja leiad ja avastad veel mingeid uusi nüansse. Aga tähtsamaid rolle nüüd on kujunenud ikkagi, mis, mis on armsad need on armsad, mis on olnud põnevad ja huvitavad kooslused. Ehk siis ikkagi jõuame lavastajate partneriteni. Kooliajast ütleme väga kummalised, need ei ole ka iga kord alustada kooliajast siis et need ei ole iga kord isegi tööd, mis on kuhugi jõudnud. Et minu esimene selline väga põnev ja ilmselt minu jaoks väga oluline koostöö oli ikkagi õppejõu Aarne Ükskülaga esimene partner selles mõttes ju Ingomar Vihmar kellega me tegime Kõrboja peremeest siis minu jaoks oli väga põnev kooliajast veel, kui viimasel kursusel hakkas meiega tegema seene kajakast Kalju Komissarov, kus avanes tema kui õppejõud hoopis hoopis teisest. Teisest küljest, mis ta senini oli olnud. Teatrisse olid väga olulised Priit Pedajase tööd. Kohe, mis võiks nimetada tagasitulek isa juurde, näiteks? Hiljem Mao tee kalju peal. Väga palju oleme koostööd teinud ju Katri Kaasik-Aaslav ega pärast sealt võiks näiteks jõuda kab partneriterni Tribaadide öö, mis me tegime, kus oli väga hea partner minu jaoks põnev näitleja Raimo Pass hiljem Hendrik Toompere teekond kappi, kus me koos mängisime, et see oli väga häälel tore koostöö. Aare Toikka on olnud väga põnevat tööd. Nüüd viimane väike merineitsi, ta on väga põnev lavastaja väga põneva mõttemaailmaga. Kuni tema luuletusteni välja. Praegu muidugi taaskohtumine Katri Kaasik-Aaslav igal juhul jõudis. See oli väga põnev ja ja arvestades seda, et kui näitleja ei ole kogu aeg töös ja nüüd äkki peab võtma ette millegi nii suure, siis see oli minu jaoks väga põnev, väga raske, võib öelda, aga ma siiski arvan, et ma sain sellega toimise. Praegu viimastest väga põnevatest töödest oli selline poeem, lavastus Birgitta see toimub Pirita kloostris ja kogu see kloostrielu ja nunnad ja emarikardaja isa Vello ja kõik, kõik see maailm on väga helge ja väga soe. Kuidas sulle endale tundub, kui ahvatlevad on sellised tugevad natuurid või noh, samas haavatavad dramaatilised natuurid? Ma ei oska öelda, kas endale ise ampluaad külge paned, et on ju ka koomilisi rolle mängitud, aga tähendab dramatism on ikkagi kuidagi rohkem sinu pärisosa. Ma ei oska seda ise hinnata, aga võib küll olla, et nii on. Aga siin tuleb mul meelde kahe selline lõbus kollokviumis. Küsimus, kui ma astusin kooli sisse, siis Coloklemil reetne Neymar oli pannud pildid laudade peale. Et kui palju lavakasse sisseastuja tunneb eesti näitlejaid lavastajaid äratundmise järgi ja siis esitati mõned küsimused ja, ja tema esitas sellise küsimuse, et no kuidas te ise arvate, kui te nüüd kooli astute, millise näitlejanna teed pidi, te tahaksite rohkem minna? Kas Liina Reiman või Mari Möldre? Ja ma mäletan, et ma vastasin talle, et ma ei tahaks siduda ennast ühegi ampluaaga, et ma tahaksin. Või ühegi ilmselt ka mitte piiritletud näitleja. Et mina kardan selliseid asju. Et kui pannakse, see on selline lõpliku hinnangu andmine ja ma arvan, et sellega tehakse inimestele ülekohut. Et hinnangutega peab olema ettevaatlik, Need nagu sulgevad mingi ringi, selles on mingi lõplikus, mis mis jääb lukku. Sain aru juba, et tuleb ettevaatlik olla igasuguste siltidega, aga aga võib-olla see mingi mulje veel lisaks sellele dramaatilisusele, et et ka mingi niisugune, mis see siis on elukogemus või eluküpsuse, kas, kas sa ei ole algusest peale kuidagi endast vanemaid natuke mänginud või on seal mingi latuuri küsimus, et ega see niisugune verinoor ei ole näitelaval minu mäluskile eriti olnudki. Et kohe ema seal kuus tegelast autorit selles pihislasi. Õige jah, kuus tegelast autorit otsimas. Kooliajal oli ju see peaaegu et nali, et ma oleks võinud ju ema diplomi saab. Alates sellest, et esimesel kursusel kohe juba see tuli juurde, eks, et et mul oli juba laps. Väga lõbus oligi muidugi, et kui Merle karusoo tuli tegema ka koolitööna Romeot ja Juliat siis kõik naisterahvad ju läbisid Juulia konkursi, aga noh, kolm inimestel olid kindlalt, kes võisid seal seda üllitada, aga Tammeks nad ikkagi lõpuks said. Mina, Katria Christian Leesment siis olidki pisut vanemad. Aga kuidas see on see kuidagi sisetundega kooskõlas ka või oledki niisugune varavana noh, on halb sõna, aga elu taiga meile meeldivad vanemad inimesed küll kuskil kooliajast ka, et ega ma ei ole kunagi olnud, kes tegeleks heliste tütarlapselik armsate asjadega, et oleks nagu hästi pidudel käinud või, või sellist kamba mingit noh, selliseid minu puberteet oli kuidagi teistmoodi ilmsetega kuidagi. Ja, ja ilmselt ikkagi see, mis sellesse aega sattusid. Need minu esimesed kogemused, need ilmselt on mõjutanud, et kui ma olin 12 aastane, suri ema. Siis vahepeal tulid seal keerulised ajad isaga mis sattusid kõik kokku just sellesse aega, nii et mul ei olnud. Mul ei olnud aega niisama nagu olla või võib-olla on see perekonnasündmused ilmselt on mõjutanud? Ei ole. Et ma olen pidanud natuke teiste probleemidega tegelema. Margus Tabor mainis ennist seoses Carmeni minekuga lavakunstikateedrisse, et sellist tüüpi naist eesti teatris Justkui ei olnudki. Küsisin üle, mida ta sellega mõtles. See on vist mingi hoiaku küsimus, niisugune selge, puhas, pisut pisut aristokraat kujuneb välja kuidagi niimoodi, et igale kursusele satub alati mingisugune grupp kuidagi sarnaseid tüdrukuid või mingis mõttes nagu sarnaseid ja mõtlesimegi, et arutasime. Ta võib proovida, et küllap ta saab, et et Seniš ongi nagu tühi. Samas on teile mõlemale niimoodi keeruliseks läinud Need teatriteed, et on igasuguseid erinevaid teatreid läbitud ja päris ilma ja koduteatrit avaldad, et kuidas siis on, kuidas see taluvus on olnud? Taluvus on ilmselt suur tegelikult, sest kui ma vaatan näiteks enda põlvkonna mehi juba miks minagi siin linnateatris praegu olen, sest need mehed on ära kadunud ja vaatad, kui hakatakse vaatama, et kus head rollid on kirjutatud pealt 40 aastastele meestele, siis polegi ju neid on nii vähe jäänud ja siis tuleb välja, et meie taluvus on väga suur, sellepärast et kui ma hakkasin mõtlema, mida ma teinud olen. Ma olen ennem kolmest teatris olnud, siis ma olen kolm perioodi olnud vabakutseline. Ja nüüd siis katsetan nagu neljandat korda. Jaa jaa. Siin mõni küsis ka vahepeal, kui nüüd kõige segasemad ajad olid, Carmen draamateatrist ära tuli ja siis vanalinna stuudiost, kui järgmine hooaeg ütles, et kuidas te elate, tehtavas kujunes meeldivaks harjumuseks, kui iga aasta saad nagu kinniga, et siis sellega harjud. Aga noh, muidugi tegelikult on keeruline ja raske ka see näitleja elu ja saatus ja kuidas sa nagu ellu jääd, see ei ole lihtne. Ja kuidas siis veel inimeseks jääda, seal veel kõige raskem punkt, teist see tugevam pool on või täiendate teineteist. Vaatame, kus see tugevus tegelikult on. Sellepärast et mina ei võta asja liiga tõsiselt, ma ikka aeg-ajalt suudan nagu kontrollida ja vaadata asju, et näed, luud-liikmed küljes, lapsed terved, peavari süüa on kõik nagu korras, aga teinekord on nagu sihukesed äralangemise hetked ka, aga aga Garmini puhul tema elab fanaatilisemalt ja täielikumalt läbi. Ma üldse arvan, et naisnäitlejad kõik kuidagi võtavad asja 100 ja 200 protsendiliselt ja ja see hetkel on nii jäägitu ja nii tähtis kõik, et siis selline, ütleme kodus köögilaua taga niisugune läbi surisemine ja põlemine, et noh, see, see on, igatahes ütlen karmi puhul on see igatahes tükk maad nagu niisugune jõulisem. Selles mõttes tasakaalus tegemata, et noh, mis häda, midagi pole häda, kõik on hästi, kõik on nii, elame, mis tema kõige parem iseloomujoon on sinu hinnangul kõige parem võib-olla kõige halvem, kui ka mind ajab kõige rohkem närvi see, et kui, kui mina tahan tülitseda temaga, siis kui ta kannatus katkeb, siis ta ütleb ainult kuidas sa võid, sa ei saa, kui nad on ja, ja sellega on meie tülid, nagu lahendatud see on. Ühtepidi on see nagu kõige parem, sellepärast et me ei saa tülitsema hakata. Et ta on nagu, ütleme sellel poolel on talle kui palju tasakaalustava ja kui meil teatrielu ja kõike seda vaatamissünnitamis keegi kellestki arvab või kuidas sulle tundub, et keegi sulle otsa vaatas, naised otsivad alati palju rohkem nagu tähendusi, kõigist pilkude, see selles aeg-ajalt ma mõtlen märkamist, näitleja, mina olen, ma ei märka nagu mitte midagi. Aga mis mulle veel meeldib, et teater tuleb ja koju nii palju kaasa. Ja ma arvan, et seda meie köögis ja tubades rohkem kui ma tegelikult tahaks, kui me kumbki tahaksime, ikka tuleb siukest mängu, pole ka mõtet, võtad sellist kokkulepet nüüd üldse oma töödest ja värkidest ei räägi. Aga Karmel on see omadus, et tegelikult ei räägi mitte kunagi oma kolleegidest teistest näitlejatest üldse inimestest halvasti, ütlen mina võin midagi välja, pahvatab ja kelle kohta ja ka ma olen nõus kohe hiljem nagu selle tagasi võtma või kainen sama kiiresti kui ägestunud ja siis vaatan nagu üle, aga Garmin nagu ei kiru kolleege ja ütleme kui ma kõrvaltvaatajana, et olekski nagu põhjust millegipärast kibestumist võib sisse jääda või puha. Ei, minu arust on suutnud alati adekvaatse pilgu säilitada hiljem teistes situatsioonides inimeste kohta, kellega võiks arvata, et kunagi on olnud midagi ebameeldivat või keegi kellestki üle sõitnud, aga ei ole, ta ei räägi kellestki halvasti. Ta ei räägi oma kolleegidest halvasti. Ta käib etendusi vaatamas ja. Ma ei ole vist mitte kunagi kuulnud siukest jäägitut hävitavat hinnangut, mis on, mis on nii kergele tulematud, täielik jama. Selliseid asju tema suust ei tule. Mõni tema roll on sind ka rabanud erilise mulje jätnud, üllatanud. No ikka noh, me alustame alati kodus sellest, kui keegi eetikat vaatamas, et sa oled kõige parem. Seda on raske vaadata, see vaatad ja higistad seal tooli peal, kui see esietendus on tulemas, muide veel hullem on koos mängida veel hullemal pruun ja kui ma näen, et teine on hädas siis tegelikult, kui ma olen lihtsalt ka selles trupis nagu näitleja, mängime koos laual, mina teist aidata tegelikult ei saa, mina ei saa ja see abitus teeb alati nagu ajab nagu sihukeseks hulluks. See on nagu hullem, aga aga viimasel ajal ikka see Saaremaatükk, mis nad seal avamiseks tegid mille Carmentisi lavastasin, mängis Nulltund oli tegelikult see, kus ma vaatasin ikka kohe täitsa uue pilguga nagu mõelda, et ütleme, hooaegade kaupa tal ei olnudki nagu ei õiget trupi, kust oleks olnud või, või tööderiti. Ja, ja siis ta korjas nagu ennast kokku kui ja leidis selle materjali leilisele, ei, said kokku selle inimesega ehk Piretiga, kellega nad hakkasid koos tegema ja genereerima seda ja tekkis nagu võimalused, et panna ise see materjal kokku lõpuks ja ise ka kavaleht ja mängida ise ja ja haarata Saaremaal ka need inimesed kaasa, kes ei ole nagu teatud grupis, kes on rahvateatris seal teinud ja ja seda sulandada ja ise seal mängida on, see on jah, sõnul on mul ka kõige puhtam vaatamiskogemus olnud, lihtsalt. Juuditist oli ka tohutult tubli, mulle mullegi Juudit väga meeldis. Suur Madistamine, palju neid naistel neid rolle ongi. Ja nüüd tegime seda Pill, Kitat, seal Pirital ka, oh õnnetust tegime jälle koos ja ma vahepeal mõtlesin, no kuidas ma teda aitan, minul oli seal köömes teha aga aga tema pühakuks saamise üleelamisi, mis tema pidi seal kõik kehastama ja värsis neid oli nii tohutult. Aga kokkuvõttes oli väga tore. Katkend kuuldemängust Ekke Moor Tamur Tohvri raadiolavastus August Gailiti romaanist aastal 2002 perenaine Garmen Tabor, peremees Margus Tabor, Ekke Moor, Rain Simmul. Oskame. Mis ta nüüd nii väga uudist, sooäärne rahvas, kõik ühtviisi igavad, mõni suisa opakas. Sinul ikka suuvärki nägu sees. Mis sa selle Pillerini kohta kohe nende äikemad jääb, justnagu kõik enda tähtis pidi käiks, aga mis see siis olgu, ema elas kündis, peescudki põldu, hooliselt lehm oleks hoitud, Poolakesed olid, ise käis naabriperemehe põllul tööl, metsatüdruk seal, eestlased keset tuba voodis, päevast päeva kuulajaskonna Lold langeb, annetasid sepitses. Mis ta siis tegema pidi, kui ema koolist läinud metsa jooksis? Poolakesed näljahädas kadusid jumal teab kus muidu jookseb metsa, kui sina, siis pole teinekord varjul, hakkan poisemaiski, koputab uksele ega väljanägemisest viga ole selle poolest saksa talu alla ja elamise sätid. Aadee Ebuks suisa Perani vaatab otsa ja silmad on sihukesed valged poistel kohe saba jalge vahel. Kas ta sellepärast teine opakas ole? Ehk unistab kaugetest maadest ja randadest ja randadest aitab proosid. Ja taomordil läks hiljuti imal tütar mehele. Nüüd on kõik linnud pesast lennanud ja kodu väit poledki. Nõnda. Too ju tuli. Jah, kui ka poega on, on, kes vanuigitoetakse ja see väga sul on, aga teinekord palaga kunde tervedel läks teistmoodi, sai poiss pikkust visatud ja linnade ära kadus, pole teiseski põrgata, metsad siis loota see vana isegi noorest põlvest sinna linnas Eestis ei saanud, ju siis oli poisi suhtes süda pehme, emal ka silma. Ema olid siia puutub, kui mehed toimetada, aga peas pole. Emal Karla läheb linnas ja koha peale läheb ikka rahanatukest ja muidugi toetuseks. Olles ta habemes haisen lina kontorisse ja ametnike annetega Balkani. Kui lõpuks ikka endal mõistus pähe tuli, siis poissi keelama hakkas ja see siis pärast protsibrast koe läks ja seen kooleb kui tagasivoolu maaka. Mine hullu tea, katkestust kõik kenasti, kuna kange ollakse, pole teisest ju kuulda, paar aastakest ei sellega veel koole, aga ta sõidab heal päeval ette uhked hilbud selga, kestavad raa täis. Kraasitja. Aastal 2007 on Garmen Tabori amet Kuressaare linnateatri dramaturg seal meretaguses teatris, mida nüüd juhtimas kursuseõde. Piret rauk on Garmen Tabori senised lavastused NULL tund Juhan Smuuli kodukohas koguval kirjad emale ning Aleksander Eelmaaga kahasse Saaremaa rahvateatri egiidi all. Jüri tuuliku Abruka aeg. Piret raudtee, Garmen Tabor, dubleerivad Natalja Petrovna rolli Kuressaare linnateatri lavastuses Kuu aega maal. Ja 27. märtsil 2007 peetakse teatripäeva pidu just nimelt Kuressaares. Oma teekonnast mere taha räägib Garmen Tabor. Ega me ei teagi täpselt, millest miski algab ja siis meliselt fantaseeriksime, mõtlesime ja käisime vaatamas, et mis olukord see on ja et, et mis peaks tegema ja kuidas võiks. Kuidas võiks edasi minna ja, ja Piret läks ametlikult sinna tööle novembrikuus. Ehk siis teatri mõttes tähendab ju hooaja keskpaika ja et kohe peaks midagi tegema. Ja mis see võiks olla, milliste inimestega uus algus, mis seal enne on olnud nende teemadega, et kusagile, kus midagi algab tegelikult jalga nagu tühjalt kohalt mingi ringiga jõuab ta kuhugi samasse punkti, vahepeal käiakse ringi ja kogu selle teemaga haakus tuli kokku selline materjal nagu nulltund. Ehk siis vajadus, juhus, millega maalingu parasjagu tegelenud iseenda jaoks. Ehk siis Doris Kareva ja Marie Underi luuletustega. Et kogu sellest loost selles hetkes tuli kokku selline asi nagu nulltund. Lisaks kõigele väga oluline oli selle juures ka aastal peatse olla muusika, Tauno. Sellega alustasime. Lavastanud sa ei olnud ka pärast kooli? Ei, ei, tähendab mul ei tulnud mõttessegi ja see ja lihtsalt tegime aega oli vähe ja kõik, aga et see oli niinimetatud siis minu esimene lavastus. Sest sellele järgnes teine. Ma mäletan, kui ma käisin seal kohalikus Kadi raadios rääkimas ja Tõnis Kipper minu käest küsis, et ja millised järgnevad lavastused ja materjalid on teie lavastaja portfellis, siis ma ütlesin, et ei, ei, järgmist ei tule. Aga koheselt null tunniga seoses oligi järgmine asi, sest Muhu muuseum pöördus kohe Kuressaare linnateatri poolelt, et kas oleks võimalik ka selle sama asjaga tulla võetud kuidagi midagi teha ja siis sellele järgnes Juhan smulist kirjad emale. Et üks asi tõi kaasa teise, aga sellist lavastaja ambitsiooni iseenesest. Et ma oleksin seda tahtnud, seda ma küll ei olnud, aga see meretagune asi sinu enda jaoks ei ole ju juured seal üldse, ega see ei ole Kodusaar, et mis, mis seal tõmbab, ahvatleb kehtan segu tööst, juhustest, uudishimust, inimestest, kes seal on. Võimalustest, iseennast proovile on, nii et selles mõttes niisugune vindunud või varjusurmas olnud Tret naisterahvad on need, kes ta nüüd käima panevad. Meestest pole kassi olnud? No küllap ka dioodil on väga tore. Jutt selle kohta võib-olla võib tsiteerida, naine on kuutõbine, kes kõnnika seal julgelt, kust mehe arukas samm tagasi kohkub. Kas oma mehega rahvusliku konflikti ei tuleilane, hiiglase välja läheb Saaremaa teatrit juhtivalt rahvusvaheline asi on meil seal saarel, ma ütleksin. Hiiglase naine, Viru veri ei värise. Ja Saaremaal Margus Tabori kutsutud külalisena mängima hakata lavastama ka? Ei tea, eks see kõik kõik paistab, kuidas on. Muidugi oleks tore. Margus Tabor on väga hea näitleja. Vaatame. Aga ütle nüüd ausalt, mis hiiglase süda sees ütleb, et Karmel nüüd Saaremaa teatrisse. Läheb vot see ongi, see on kõige hullema, kas võisin veel, arvad? Hiidlased Kuressaare teatrisse, aga las ta siis seal lavastab ja ja puhastab seda õhku. Võtame ehkle teise külje pealt. Las ta lööb natuke segamini seal, kaua need saarlased oma mahlas seal praevad? Seal oleks ka kaasa seal või on iirlase pool välistatud? Välja päikese kättemaks on ikka ei miks, miks välistatud võiks kaasa teha, vaat seda ei ole veel olnud, deta veel lavastaks ka mind, vaat kuhu me nüüd jõuame. Nüüd ta lõpuks annab tööd ja lavastan, mul oli üks kolleeg singi, mis sull margusiidiga. Klaastaveedeemia, sinu elu on kindlustatud, puhka. Puhka, Margus. Täitsa huvitav, ollakse, pojad, kisub neid ka teatri poole või? Kuidas see pilt peres on, et ikka see lauset ei taha, et lapsed saaksid näitlejaks? Ei taha, ei taha, aga, aga noorem poiss igatahes teeb hirmu küll juba kõvasti. Temaga oli see juhus, et Ta meelitati ühte lühifilmi eelmine kevad ja siis me käisime seal et tehti pilte või kas filmiti natuke, tehti pilte, teenid kurba nägu ja küll see Theodor mule itsitas ja itsitas seal, aga lõpuks ta valiti nagu välja kinnitati ja siis ta käis, minul ei olnud kaasa minna selle filmigrupiga, ta koos läks ja tulite tagasi ja siis öeldi, et et kogu grupp oli ta ka väga rahul, väga rahul. Ja siis, kui ta teisel võttepäeval veel käis, tuli tagasi, ma küsisin, kas sulle meelisest ei. Nii et silmad põlesid peas ja, ja ma nägin, et oht on täitsa olemas. Ta oli vist viieni või kuueni, seal siis sesooni tegi, mis ta mängis muusikalis kaasa, me oleme rahvusvahelisel areenil esinenud, ma käisin lapsi hoidnud, aga Saksamaal Luksemburgis kaasas heidan seda närvi küll anda, aga õnneks ta tegeleb jalgpalli ja kõige muuga ka, nii, et aga kindel ei kunagi olla kuri, võib tulla karja. Kas praegu mingi konkreetne leping või mingi kindel aastate arv? Kui kaua sa oled sidunud Kuressaare teatriga või, või see on tähtajatu? Ei Ma armastan suhteliselt konkreetseid asju ja praegu on see ikkagi üheks aastaks. Sest minu ametlik nimetus, töökoha nimetus on dramaturg ja see tähendab mitmeid ülesandeid. Esiteks, eks ole, eelkõige materjalide otsimine, inimeste otsimine, kes seda teeksid siis seal on hulk administreerivad tööd, siis sinna alla käib kohustus mängida ka lavastada, kui on, et need on mitmed ülesanded, aga ametlik nimetus on sellel dramaturg praegu jah. No ma ei usu, et see ühe aastaga piirdub, vaatame tegelikult kusagilt, ma võin öelda, et kui ma seda null tundi tegin, siis minu jaoks oli see kuskil ühel hetkel, et enda isiklikus plaanis. Et ma teen selle valmis. Võib-olla on see üldse tegemine, et kusagilt see tundmine on ka juures ja see ei ole sugugi halb. Nulltund on, see on küll tsitaat ka head sallalt. Tund pärast keskööd üks päeval lõppenud, teine pole veel saanud, kõik on võimalik. Aga null, tundivalla igal ajal pool neli hommikul päeval kell üks. Hiirelõksu peaosaline oli Garmen Tabor. Tema soovil kõlas Astor Beats olla muusikasaate seadsid kokku Külliki Valdma ja Pille-Riin.