Vikerraadio see on väga hea. Anvar Samost ja Toomas Sild. Tere päevast kell Tallinnas saab hetke pärast 13 ja viis minutit kui kõik on oma kellad õigeks keeranud. Loodetavasti. Ja vikerraadio otse-eetris on ajakirjanikud Anvar Samost ja Toomas Sildam. Ja meil on siin mõlemil laua peal ees üks põnev dokument, et mis sai avalikuks reedel ja mille pealkiri on teenistusülesannete täitmisega seotud kingituste ja soodustuste hea tava. See kehtib siis riigiametnikele, tegemist on sellise. Eneseregulatsiooniaktiga. Nagu on näiteks ütleme, ajakirjanduseetikakoodeks, et kui sa kellegi suhtes kriitilist materjali kirjutajad või räägid või näitajad, siis kuulajad ka teise poole ära ehk selle, keda sa kritiseerid Ja selle on kokku pannud selline asutus või noh, ma ei tea, asutus on vist liiga kõva sõna, aga selline nõukogu nagu ametnikueetika nõukogu koosneb väärikatest inimestest ja mõtlesime, et vaatame seda korra, et siin põhimõtteliselt juba võib-olla peaks alustama sellest, et et kas sellist asja üldse vaja on, et noh, meil on olemas lõppkokkuvõttes erinevad korruptsiooni käsitlevad seadused, mis ütlevad, et millisel juhul on mingi tegu korruptiivne ja õnneks neid ametnikke, kes, Kurb aktiivseid tegusid toime paneksid Eestis pigem on järjest vähem ja, ja neid on üldse tegelikult, et siin ma julgeks väita, et võrreldes võib-olla meie ajalooliselt taustalt samamoodi tulnud riikidega kuidagi nagu vähem Ma arvan, et ametnikud on oluliselt ettevaatlikumaks ja mõtlikumaks muutunud olukordades, kus neil pakutakse mingeid hüvesid või pakutakse mingeid kingitusi. Ja, ja aga noh, vot see ongi küsimus, et on veel siis mõtlesin tava ka vaja, et siin on reguleeritud siis juba tegelikult ikkagi vägagi detailselt, et millal peab ametnik keelduma mingisugusest soodustusest, mis on tema ametikohaga või ametikohustustega seotud, millal ta võib neid vastu võtta. Ta, kuidas nende soodustuste vahel vahet teha mis on siis tavapärane viisakusavaldus, aga mis on ikkagi eksklusiivne soodustus mingisuguse nii-öelda? Eesmärgiga tehtud, eks siis on kontrollküsimused ja siis eriti põnev osa on selline mitmeleheküljeline loetelu vist ligi 20 või enam. Näidisjuhtumit, noh, ma ei tea, et nende juurde jõuame vist hiljem, aga siin enne saadet vestlesime ja tõesti mina arvan, et seda sellist eneseregulatsiooni reeglistikku tegelikult pigem on vaja, et, et seda on vaja kindlasti ametnikel endale selleks, et olla kindel, et et nad midagi nagu, kas siis õigesti teevad või, või siis vastupidi, jätavad vale asja tegemata. Aga teiseks ka väljaspoole vaja, et samamoodi nagu ajakirjanike sedasama eetikakoodeks on vajalik nii tsunftisiseselt kui ka suhtelisi väliselt, et muidu hakkavad need reeglid kehtestama. Välisväljaspoolsed inimesed. No ma ei tea, mulle küll tundub, et iga ametnik, iga riigiametnik, kes natukenegi töötanud ja kui ta on väga vähe töötanud, võib alati vanematelt kolleegidelt küsida. Saab väga hästi aru, kui olukord läheb, läheb teispool lubatavuse piirid. Okei olla näiteid, vaadata, siis on tegelikult ikka väga piiripealseid juhtumeid ja lõpuks nagu kui sa otsustad nagu mingisuguse kingituse näiteks vastu võtta, siis on sul alati võimalik öelda, et näete, meil on siin selline eetikakoodeks, mis on kokku lepitud, üleüldine, ja selle koodeksi kohaselt nägis juhtum, see reegli punkt, see ja see ei ole selle vastuvõtmisest midagi ebaseaduslikku. Ebaeetilist ütleme siis niimoodi, et, et kaitsta kaitses seda ametnikku siis nagu mingite võimalike rünnakute eest. Et, et noh, see ei ole nii enesestmõistetav, et kui me vaatame siia näiteks Eestile muidu kogu aeg eeskujuks oleva Skandinaavia pool on üks Soome poole, et mul on siin Soome Soome sellise ärikeskkonnaga ja tavadega olnud, et päris palju kokkupuuteid ja ma pean ütlema, et mingid asjad, mis soomes tunduvad nagu iseenesestmõistetavad ja keegi ei erutu nende peale, kui kas ametnikud või mingit suuremate ettevõtete juhid mingeid selliseid kingitusi soodustusi vastu võtavad, et Eestis need oleksid ilmaga sele koodeksit ta viimasele hea tavat oleksid kindlasti nagu väga küsitavad ja ja neid vastu võtta ei tohiks ja, ja see ei tähenda seda, et soomes ohaks mingisugune räme korruptsioon, lihtsalt ajalooliselt on välja kujunenud teistsugused traditsioonid ja nii on Näen neid näiteid vaadates on ju ka tegelikult päris selliseid lustlik lugusid üks näide kui mingi koostööpartner, kes kinkis riigiametnikule šokolaadi, ma saan aru siis mingi šokolaadikommikarbi ja kinopiletid šokolaadikommid söödi selles kollektiivis rahulikult ära, kinopileteid ei jõutud kasutada ja siis asutuse juht otsustas, et ikkagi liiga suur kingitus ja šokolaadi hind ja kinopiletid saadeti siis sellele koostööpartnerile tagasi ja ma ei tea, mulle tundub, et näiteks kui err kingib Eel oli seetõttu ametnikud jah, aga ütleme, kui r kingib mingile ma tea, näitame, lähed, lähed kellelegiga intervjuud tegema, võtad kaasa mingi mingi ERRi logoga kommikarbi. Ma saan fain, ma saan aru sellest heast tavast. Jah, õnneks ametnikueetika nõukogu ütles, et tegelikult šokolaadi võiks rahulikult ära süüa, ei pea seda hinda tagasi tagasi maksma. ERR-i raamatupidaja. No seal üks asi, mis minu jaoks on natukene jätkuvalt hägune, aga ma saan aru, et seda ongi võimatu reguleerida, on ju see, et kust hetkest alates mingisugune noh, mingi pilet või, või šokolaadikarp muutub nagu liiga kalliks, eks põhimõtteliselt šokolaadikarpe on kindlasti igasuguseid ja samas on muidugi ka noh, arusaadav, et kingin shokolaadi, palju tahad, et tõenäoliselt mingisugune keskkonnaministeeriumi asekantsler puhtalt šokolaadi Pädastama nagu head mainet ja ametikohta vist ohtu seadma ei hakka. Tänapäeval. Jah, ja ma arvan ka mingi pastapliiatsi pärast ja muidugi ametnike ametnike eluga käivad ju igasugused olukorrad kaasas. Näiteks lennu. Lennufirmade boonuspunktidest on ju hästi palju räägitud, sama ametnikueetika nõukogu on aastal 2016, kui ma õigesti mäletan, on jõudnud järeldusele, et nende boonuspunktide kasutamine mida sa oled siis saanud tänu tööreisidele, et nende kasutamine isiklik piletite või pereliikmetele lennukipiletite soetamiseks, et see on täitsa OK. Okei, aga mille üle võiks ka, mille üle võiks ka nagu diskuteerida. Ja selle üle on olnud, on olnud suuri tülisid, mäletan siin kümmekond või rohkem kui 15 aastat tagasi, äkki äkki seda käsitleti ajakirjanduses väga põhjalikult ja ma ei mäletagi, mis siis tollal nagu see lõppjäreldus oli, et vist ikkagi ajakirjanduse vaates pigem viltu selle peale ka ametnikud oma need boonuspunktid ära kasutasid, aga olgem ausad, et eks see elatustase oli ka tollal nagu nigelam. Boonuspunktid tundusid tollal ilmselt ajakirjanikele mingi tohutu hüvena nagu võib-olla ka ametnikele, aga tänapäeval noh, ma ei tea, et võib-olla võib-olla see nagunii-öelda elatustaseme tõustes on ka see piir kuskile nagu kaugemale läinud peale selle, et kui sa saad neid punkte, et kas nagu ametnikuna teinud mingeid teistsuguseid otsuseid, et seal võib küsida, et kas sa teed mingi asjatu reisijat, ütleme reisid eriti eriti agaralt Brüsselisse näiteks ma hästi ei usu seda muidugi. Ei, seda ma ka ei usu, sellepärast et reeglina on ametnikel ikkagi mingi mingi kodune kodune elu on ju Eestis ja üldiselt inimesed ei vaata. Amet riigiametnikud ei vaata Tallinna lennujaama kõige sõbralikuma pilguga. Sest tegelikult need on nende sellest reisimisest tüdinud ja väsinud. Aga see on ka muidugi veel paar päris seitsmendast head näidet, et mida, mida võiks nagu üle läbi rääkida, mis on minu arust täiesti arukad, et see loetelu algab siin sellise näitega, kus on mingi rahalisi toetusi jagav komisjon, no ma ei tea, mis iganes regionaaltoetuste põllumajandustoetused, mis, mis, mis neil neid on meil siin palju siis selles komisjonis on üks liige, kes on riigiametnik ja Ta saab. Ühelt taotlusi sagedasti esitavalt isikult saab jõuludeks jõulukaardi, mille vahel on kaks kinkekaarti mingisse spaasse. Ja näitas, on siis niimoodi toodud, ametnik broneerib kaardi abil nädalavahetuse spaas endale ja abikaasale. Ja hinnang on siis, et see ei ole eetikanormidega kooskõlas ja, ja, ja miks eelkõige siis sellepärast, et see seab kahtluse all ametniku erapooletuse. Ma arvan, et siin on isegi natuke rohkem kui see. Kui see taotluse esitaja, kes ametnikule spaa kinkekaardi kinkis, peaks saama sellelt ametnikult isegi võib-olla täiesti objektiivsetel põhjustel positiivse otsuse mõne aja pärast oma taotlusele siis veel mõne aja pärast ei tasuks imestada, kui kohale saabuvad Kaitsepolitsei ametnikud. Kohale saabuvad inimesed jah, ameti fetooniga ja teostavad ametniku töökohas läbiotsimise ja võtavad ametnikuga 48-ks tunniks kaasa. Ja aga nüüd siin kui lennukipunktidest, ents lennu, mis iganes boonuspunktidest me rääkisime, siis teine selline näide, mis on siin ära toodud ja mis on võib-olla tänasel päeval hullust elulisem on, on siin ka olemas, kus ametnik on lähetusel välisriigis ja ei naase sealt vahetult pärast lähetuse lõppu, ei tea peale ütleme nädalavahetuseks koha peal puhkama. No oletame, et see lähetus lõppes neljapäeva õhtul, aga ametnik veedab seal geograafilises sihtkohas siis veel reede, laupäeva ja pühapäeva naaseb pühap õhtule tuleb esmaspäeval tööle. Et, et siin on nagu loetletud. Et kui ta nagu on asjad korraldatud niimoodi tolle päeva raha puhkepäevade eest ei maksta nende täiendavate ööde eest hotellis tasuv ametnik ise ja lennupilet ei lähe kallimaks tänu sellele pikemale sihtkohas viibimisel, et siis on see aktsepteeritav ja noh, selle, selle selgituse võib ka tegelikult nõusse jääda, et et ei maksa ka nagu ikka päris lolliks minna, ütleksin. Vastavaid näiteid on siin minu meelest mingit ametnike suhtes tegelikult paar paaril korral avalikkusest läbi jooksnud, kus on üritatud nagu näidata, et see on mingi tohutu korruptsioon. Ma ei teadnud võib-olla ka enda enda isikliku mineviku tõttu, aga mina ei oska nagu kõigis ametnikes näha nüüd selliseid omakasupüüdlike ahne, väikse, kes, kes elavad iga päev ainult selle mõttega, et kuidas saaks oma ametikohast mingit isiklikku kasu lõigata ja midagi sahkerdavad, ei oska. Nojah, siin muidugi minu meelest, nagu see ametnikueetika nõukogu võiks, võiks veel seal enne ennuse regulatsiooniga edasi töötada, et ma ei tea, kui palju neid selliseid hea tavamoodi pabereid on vaja koostada, et et siin on minu meelest tänaseks on tekkinud hoopis teistsuguseid küsimusi, et üks teemaga, millest me siin kohe rääkima hakkama, et mis puudutab seda, et kui kui agaralt peab ametnik oma noh, nii-öelda ülemuse või siis poliitilise juhtkonna silmist nende soove lugema. Ütles tegelikult jutuni, mis puudutab töötingimusi, ei jõutud, ma küsisin neid asju pärast, palusin oma võimalusi. Tegelikud protokollitud otsused. Milliste tingimustega saab hakata nõukogu esimees minuga läbi rääkima, jõudsid minuni telefoni teel viiendal oktoobril, kolm nädalat hiljem. Aga kust teil selline uljus siis sellisel juhul, kui pole veel teada ei tööle asumise aeg ega palk. Et te julgete siis välja hüüda seal samal 13. septembril, et kõik poliitikaga on lõpp, mina, Eesti kontserdi uus juht, noh, tegelikult ei olnud seda paberit laual. Paberid olnudki laual, ausalt öeldes jäingi uskuma seda, mis mulle öeldi, helistati telefoni teel, otsus on selline, tõesti, paberit ei ole aga otsus valituks osutuda. See otsus oli protokollitud. Kui mulle öeldi, et see on protokollitud ja alla kirjutatud, siis mul ei ole põhjust hakata kedagi kahtlustama. Samuti ei olnud mingeid läbirääkimisi, selles valdkonnas ei tohi kellelgil midagi öelda, kohe kutsus mind klassikaraadiosaatesse. Läksin klassikaraadiosaatesse, rääkisin oma visioonist, ei pidanud seda sugugi halvaks tooniks, et rääkida, missugused plaanid, milliseid kontserte võiks teha või kuidasmoodi kogus elus korraldada, seal väga südamelähedane, võiks sellest rääkida tundide viisi, aga kuulsin juba ühest või teisest kohast kuluaarides. Et kuule lained, sa pruugid liiga palju suud, et sa liiga palju arvad midagi, sa tunned ennast juba liiga palju Eesti kontserti direktorina omavahel öeldes tõesti tundsingi päriselt ka, mind on valitud, ma tundsin. Ja, ja sellepärast ma hakkasin küsima, et aga kus on leping, kus on nagu see leping, millise raha eest ma tulen kõik täpselt, et mina võin tahta tulla esimesel veebruaril, välti, aprillil movi tahta tulla esimesel juulil, aga läbirääkimised hakkavad sellel hetkel, kui sulle esitatakse tingimused. Ja see oli siis see pikk lõik, siin oli siis vestlus Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni liikme Laine Randjärve ja Ringvaate ETV saate Ringvaade juhi saatejuhi Grete Lõbu vahel. Laine Laine Randjärv selgitas siis seda, kuidas tema näeb asjaolusid. Nüüd siin viimaste nädalate jooksul, mis algasid sellest, et ta ühel hetkel Eesti Kontserdi nõukogu poolt valiti Eesti Kontserdi uueks juhiks ja lõppesid sellega, et seesama nõukogu otsustas, et temaga lepingut siiski ei sõlmita. Jah ühelt poolt võiks nagu kogu teema lõpetada Eesti muusika teatriakadeemia rektori Ivari Ilja küsimusega, et mis mõtet sel konkursil oli. Sest tõepoolest, kui 13. septembril Eesti Kontserdi nõukogu liikmed häältega viis. Null valisid Laine Randjärve uueks Eesti kontserdi juhiks ja isegi mitte lihtsalt häältega viis null, vaid tegelikult häältega üheksa. Null kui panna juurde ka neli sõltumatut eksperti siis 24. oktoobril häältega kolm. Kaks miks? Otsustati, et Laine Randjärv ikkagi ei saa Eesti Eesti kontserdi juhatuse liikmeks? Mis muidugi see viimane hääletas minu arvates, noh see oli ka selge umbusaldusavaldus Eesti Kontserdi nõukogu juhile Indrek Laulule, kes toetas lõpuni Laine Randjärve. Aga see on selline, selline kurb, kurb lugu. Ühelt poolt inimlikult on Laine Randjärvel minul kahju. Ja samas see näeb ka suhteliselt kehv välja. Tahtmata, tahtmata teha kellelegi mingeid mingeid etteheiteid, milleks mul fakte ei ole, aga kui me enne rääkisime ametnikueetika Siis lubatavusest, et milliseid kingitusi või soodustusi võib vastu võtta ja üks kriteerium oli see, et ei tohi tekkida ka näilist tunnet, et kusagil on keegi mõjutatud siis paratamatult kui Eesti Kontserdi nõukogu häältega kolm, kaks, kusjuures need kolm olid olid ametnikud Kultuuriministeeriumist, Haridus-Teadusministeeriumist, kes siis otsustasid, et Laine Randjärv ei saa Eesti kontserdi juhiks. Et noh, paratamatult tekib nagu küsimus, et kas siin on kusagi kultuuriministri ja haridus-teadusministri kõrvad paistavad, paistavad foonil välja, mis ühelt poolt nagu oleks ebaloogiline, sellepärast et eriti valimiskampaania ajal ju kõik peaksid olema väga õnnelikud, kui Laine Laine Randjärve hääled, hääled jah, ütleme kolm-neli 1000 häält ikkagi jäävad vabalt jäävad turule valimisturule siis teiselt poolt noh, mina ei tea, see, kuidas, kuidas nagu Eesti Kontserdi nõukogu jõudis jõudis ühe kuu ja ühe nädalaga jõudis siis selleni, et Laine randjärve ei sobi mitte kuidagi Eesti kontserti juhtima. Selles on ikka üksjagu üksjagu hämarat. Jube lihtne on siin Laine Randjärve teemal veel võib-olla 10 minutit rääkida, aga, aga see oleks ilmselt nagu selles mõttes vale, et see ühe isiku sissetoomine ilmselt viiks nagu selle fookuse pigem valesse kohta, et minu meelest võiks rääkida sellest, et et kuidas on ikkagi tekkinud olukord, kus varsti erinevatele avaliku sektori tippjuhtide kohale, kuhu otsitakse konkursiga inimesi eelkõige ma pean silmas sihtasutusi ja muid avalik-õiguslikke institutsioone, et kuidas, kuidas ikka nii halvasti alati nagu välja kukub, et siin on oluline vahet teha, et et mõned aastad kaks aastat tagasi umbes läbi suure ulgumisi hammaste kilistamisega poliitikud leppisid kokku selles, et riigi äriühingud, mis on täiesti eraldi teema, eks ju noh näiteks ma ei tea, Eesti Energia, Eesti Post ma tean ise sinna otsa neid nimesid, et nende nõukogude liikmete nimetamisega hakkab tegelema üks selline sõltumatu ja pikaajalise tega nimetamiskomitee. Ja kui te panete tähele, et siis tegelikult viimaste aastate jooksul ei olegi riigi äriühingute juhi konkurss sellega mingisuguseid samalaadseid jamasid peaaegu olnud, et noh, olulise oluline kvaliteedivahe on tekkinud ja noh, eks aeg annab arutust ja kaks poolteist aastat on võib-olla väike aega, et mingeid lõplikke hinnanguid anda, aga mulle tundub, et tänu sellele nimetamiskomiteele on need nõukogude koosseisud saanud sedavõrd sõltumatuks, et seal ei saagi enam päriselt samalaadseid asju juhtuda, nagu me siin näiteks Laine Randjärv, Eesti kontserdi näite puhul näeme. Ja, ja mida me näeme, on ju see, et tegelikult kogu see otsustusprotsess on erakordselt läbi paistma. Ta algab, algab juba kuskilt kaugemalt, sellest hetkest, kui me veel ei teadnud üldse, kes need kandidaadid võiksid olla või kes võiks selle konkursi nagu võita. Ta algab sellest, et kuskilt hakkavad liikuma jutud selle kohta, et on tekkinud üks kandidaat, kellele eeldatakse mingit kohta, eks ju, tihti juhtub niimoodi, mõtled alati, aga tihti juhtub niimoodi. Siis on mingisugused inimesed, kes nagu tunnevad huvi selle ametikoha vastu, kes põhimõtteliselt võiksid nagu kvalifitseeruda, nad hakkavad helistama oma tuttavatele kas selles asutuses või või kuskil ministeeriumis küsima, et kas see on päris konkurss seekord, et või on äkki mingi nagu tavaliselt ja noh, kõik saavad aru millestki, mida küsitakse, et see on väga piinlik tegelikult, et nii peaks need asjad olema. Kui konkursikuulutus ilmub, siis seal tegelikult ei ole väga palju nagu sisulist infot, kes nagu viitsib, võib vaadata näiteks mõne suurema inglisekeelse ajalehe tagumist otsa, kus on need tippjuhtide konkursi kuulutused seal tihti me leiame näiteks, et see on killas, inimesed palka. Aga Eestis, noh, nagu me jälle viimasel juhtumil näeme, on see, et et kui inimene on konkursil välja valitud selle hetkeni, tal ei ole tegelikult aimugi, et millise, nagu palga eest ta seda tööd nagu tegema peab ja siis, kui ta hakkab läbi rääkima nende töötingimuste üle, siis algab mingisugune arusaamatu jama. Hakatakse etteheiteid tegema, miks ta nii palju palka tahab. Või, või, või ma ei oska öelda, miks ta üldse selliseid tingimusi seab, miks on, miks on tema soov asuda tööle mingist kindlast kuupäevast kuskil erasektoris need kõik need sellised arutlevad oleks nagu loomulikud tuleb mingi uus juht, eksju, tal on mingi oma elu, tal on mingid omad plaanid, kavatsused, tal on mingisugune turuhind, mida ta ise hindab, eks ju, toimuvadki läbirääkimised selle üle, et kus kokkuleppele jõutakse, et see on alati nagu individuaalne. Aga, aga, aga noh, Eestis toimuvad ka enne seda vestlusvoorud, kus tegelikult nagu ma Laine Randjärve juhtimist aru saan, et isegi puudutatud neid olulisi teemasid Ja mis, mis ongi absurdne, sellepärast et kui sama 13 13 september, kui Eesti nõukogu nagu Eesti Kontserdi nõukogu otsustas, et Laine Randjärv on parim inimene Eesti Kontserdi juhi kohale siis mitte keegi ei esitanud talle seal vestlusvoorus küsimust. See on vähemalt mina aru. Vabandust, mis ajast tööle saate tulla. Meie soov on, et te tuleksite tööle esimesest veebruarist. Vabandust, millise palgaga te ise arvestate, meie pakkumine on teile selline. Ja see hakkas kõik alles hiljem tulema ja siis olgu, ma saan inimlikult Laine Randjärv isegi aru, et tõepoolest ta ütles, et ma tulen tööle esimese hooga, ma tulen tööle esimesest aprillist ja siis ma saan ka riigikogu riigikogu liikme lahkumishüvitise kätte 20000 eurot, see on suur raha ja võib vaielda, eks ole, kuidas see asi välja paistab, aga, aga kindlasti noh, see on. Vähemalt mõistan, miks Laine Randjärv alguses nii otsustas, siis kui tal hiljem öeldi, et me tahame, et te olete tõeline esimesest veebruarist. Ja kui ta sai ilmselt ka aru, et olukord on muutunud palju hapramaks, kui ta oli, oli alguses ja kui ta ütles, et ma olen sellega nõus, ma olen nõus ka selle palgaga, mida te pakute, ma saan aru, et astus mitu sammu enda palgasoovist tagasi ja nõustus selle nõukogu palgasooviga. See jutt, et kas ta saab, kas ta saab pärast riigikogu ametiaega kohe-kohe Venemaale sõita ennast? See on võib-olla minu jaoks ka natuke nagu hämar, sellepärast et riigikogu tavaliikmel selliseid selliseid piiranguid ei ole. Tegemist ei ole nüüd riigikogu liikmega, kes oleks olnud, ma ei tea riigikaitse komisjonis väliskomisjonis kapo kontrollkomisjonis, aga kõik need asjad oleks olnud kuidagi nagu rahulikult läbiräägitavad ja, ja muidugi minu jaoks, mis nagu muudab selle asja täiesti arusaamatuks on see, et kui siis lõpuks löödi Vöödi Eesti Kontserdi nõukogus tempel alla otsesele, et Laine Randjärv ei sobi kontserdi juhiks, et siis isegi teda ei kutsutud kohale. Nõukogu istungile, aga noh, jällegi üritaks sest isikust natuke kaugemale minna, et, et see ei ole, kirjeldab ei, nõus, aga, aga see kõik kirjeldab sellist mingit. Arusaamatut hämarat ametisse nimetamise süsteemi läbi läbi konkursi otsekui. Et ma, ma olen aru saanud, et, et need kolm ametnikku kolm nõukogu liiget, kes hääletasid siis kõigepealt nagu lepingu sõlmimise poolt ja siis lepingu sõlmimise vastu ühekuuse vahega umbes vist. Ja 13 september ja 24. Aga noh, kuu ja viis nädalat, eks ju, et et, et need olid kõik riigiametnikud ja nüüd see on sama asi, mis me rääkisime enne ametnike ametniku eetikast. Et tegelikult sellise nagu kuidas ma ütlen siis avaliku sektori maine kahjustamine sellisel viisil on palju lamedam kui mingisuguse šokolaadi ära söömine ja selle eest raha mitte tagasi maksmine. Et see on üks asi, millega seesama ametnikueetika nõu võiks tegeleda, aga jällegi, et see ei ole kõige tähtsam probleem, on see, et Eesti on nii väike, et siin on nii vähe inimesi. Meil on tegelikult eluliselt oluline, et igas vastutusrikas vähegi nagu olulises positsioonis oleks meil alati nagu parim inimene, mitte et sinna ei satutaks või jäädakse sattumata mingite arusaamatute alibaistmatute põhjuste tõttu. Ja see on kahjulik tegelikult meile, kui me oma suurt osa avaliku sektorist opereerime sel viisil, et sinna võib sattuda parim inimene, aga ei pruugi sellepärast, et kuskil toimub mingisugune tagatoakokkuleppe või vastupidi keegi erutub väga tugevalt selle peale, ta saab teada, et konkursikomisjon või nõukogu on teinud mingisuguse valiku, mis talle ei sobi, et see on, see on lihtsalt väga halb ja samas me näeme, et tegelikult riik kogu aeg pingutab, ta nagu on korraldanud siin mingeid erinevaid juhtide tippjuhtide arendus ja ma ei tea, misjärelkasvuprogramme eks ju, sama äriühingute riigi äriühingute nimetamiskomitee loomine on erakordselt kõva sõna, noh, tegelikult siin jällegi väga-väga hernes regioonis, eks ju. Et noh, väga paha tegelikult, et mul on niisugune tunne, et varsti ongi nii, et kui mingisugune mitte äriühing äriühingust, tippjuhi koht avalikus sektoris nagu vabaneb, siis neid kandidaate saabki sinna juba potentsiaalselt tulema ülivähe ja, ja siis laiutame käsi küsinud, miks nii on, et põhjused on meil ju ilmselgelt siinsamas nagu kõigil nagu silme all ja see on, see on väga halb, et, et mitte jääda üldsõnalisus, ma ütlen, et aga äkki peaks tegema sinna ühe teise nimetamiskomitee veel juurde, et, et meil on selgelt, et ei ole võimalik seal äriühingute nimetamiskomiteele mingeid täiendavaid vastutuse või kohustusi panna, et neil on niigi palju tegemist, ma kujutan ette, et teeks siis veel mingisuguse sellise vahelüli, kes annaks ametnikele seda, juhul kui nad satuvad sinna nõukogusse, et tegelikult võib-olla seal Nõukogude peakski ametnike nii palju olema, et ma saan aru, et sedasama riigi äriühingute nimetamiskomisjon on teinud vist reegel, et üle ühe ametniku ühes nõukogus ei peaks üldse olema, et aga annaks siis nendele nõukogu liikmetele natukese suuremat sellist, et enesekindlust ja võimaluse otsustada lähtuvalt selle asutuse või mis iganes institutsiooni pikaajalistest nagu eesmärkidest, mitte sellest, et milline noh, ütleme nii meeleolu tundub ministri kabinetis valitsevat. Jah, mis taastaks või õigemini võib-olla looks siis. Selle kindluse, et asjad ei ole poliitiliselt manipuleeritud, ükskõik, kas nad tegelikult on või näivad sellised Aga nüüd, mis edasi juhtuma tuleks, korraldasin seal üksikjuhtumite tagasi. On ju see, et et ma saan aru, et see asi pöördub poliitiliseks, kuna kuna kandidaat poliitikast lahkuda soovinud Laine Randjärv on opositsioonilise riigikogu fraktsiooni liige. Ja talongi nagu väga raske nagu midagi ette heita, kui ta nüüd palkab advokaadi, laseb advokaadil välja nõuda kõik need dokumendid, mis konkursi korraldamisega seotud olid. Kui sealt nüüd selgub, mingisugust haldusrikkumist või, või, või muud rikkumist, et siis kindlasti see pöördub omakorda ministeeriumi ja ministri vastu, kes on omakorda valitsuse esindaja. Võib-olla see nagu teeb, annab meile pisut enam selgust, aga ta ei tee kindlasti nagu paremaks ja see ei ole etteheide mitte kellelegi, mis ütleb nii, asjad lähevad. Et täitsa paremaks, seda, kuidas me endale avalikus sektoris nagu tippjuhte saame. Vaatame siis korraks valimisteni intervjueerisin sel nädalal kaht Ühte erakonna juhti ja ühte uue erakonna loojat, et siis sotsiaaldemokraatliku erakonna esimees Jevgeni Ossinovski üllatas mind eelkõige sellega, et suutis peast öelda, mitu päeva on valimisteni, noh, küllap on kuskil erakonna kontoris mingi tahvel seina peal, siis esimene sisse tuli ja kustutab ja kirjutab uue numbri hommikul või kuidas see käib, mina nagu peast ei tea, et mingi umbes 110 päeva või miskit sinna. Seda jah, ma usun, et tegelikult sellised me oleme näinud ju isegi mingite piltide pealt oleme näinud erakonna kontorites tõepoolest, valimisteni on jäänud ütleme tinglikult 110 110 päeva või 130 päeva. Et see on oluline oluline tähis. Ja aga, aga noh, see tähendab ka seda, et tegelikult meil on teada enamuse suuremate erakondade need valimisloosungid, et me võime nende üle siin naerda ja nalja heita, aga need on need asjad, mida me hakkame nagu kogu aeg igal pool tasutud pindadel ja tihti ka mitte tasutud pindadel meedias nägema järgmiste kuude jooksul, kuigi samal ajal meil oli vist ühelgi erakonnal vist avaldatud veel sellest täis valimisplatvormid. Miks ta ei ole, jah, küll, aga on tõesti Facebookis või sotsiaalmeedias on kokku võetud senised erakondade valimisloosungid tinglikult siis lausega parema igaviku eest kõigile või parem igavik kõigile. Kui keegi nüüd aru ei saanud, siis ma igaks juhuks ütlen lihtsalt, et et meil on teada opositsioonilise Reformierakonna valimisloosung, milleks on parem tulevik siis meil on teada peaministri erakonna Keskerakonna valimisloosung, mille nimi on. Tuhises kõlab õiglane riik kõigile. Nii õiglane riik kõigile, siis on meil olemas teise valitsuserakonna Isamaa valimisloosung vist moletan, kui sa nüüd jääb, nii et midagi muud juurde ei tule. Oma igavene isamaa on igavene. Opositsioonilise Eesti Konservatiivse rahvaerakonna valimisloosung. Eesti eest risti Eestist ja midagi oli meil veel või olnud rohkem sotsiaaldemokraatide loosungite sotside oma ei ole suutnud tuvastada. Ei suutnud. Ja vabaerakonna oma ma väga vabandan jällegi, et kirjutage meile, kui teil see loosung on, et ma ka ei ole tähele pannud, et oleks, oleks nagu kuskil nähtavalt. Et, et ja noh, siis on meil mõned erakonnad, kes ei ole veel erakonnad ja mõned erakonnad, kes on valimiskünnise üsna kaugele, et, et ka nende puhul ma ei ole täheldanud, et mingit väga selget loosungit oleks, et aga noh, vaatame siis neid loosungeid eraldi, et see ikkagi mingis mõttes on ju paljude inimeste mitmekuise mõttetöö vili, et mille tulemusel siis jõuti selleni, et kirjutatakse kuskile paberi peale suurte tähtedega õiglane riik kõigile või parem tulevik või, või, või Eesti eest. No. Reformierakond parem tulevik, mida me oleme ka visualiseeritud näinud ju Kaja Kallase plakatiga on vallutanud Tallinna ja ma usun, ma arvan, et veel suuremaid Tallinna või tähendab Eesti asustatud punkte. No siis on selge, on täiesti täiesti loogiline tegelikult Reformierakonna jaoks mis on loogiline, parem tulevik, sellepärast et olevik on halb. Mis siin ebaloo seisukohast muidugi, Anvar, mis siin ebaloogiline. Ja mina, mina vaatasin seal teise külje alt, et need sõnad nagu ja see visuaalses mingiteks tükkideks teha, et esiteks parem viitab sellele, et tegemist on parempoolse erakonnaga ja parempööre ja, ja seda saab Reformierakond korduvalt erinevates valimiskampaaniates varem kasutanud, et tulevik on selline progressiivne, edasiviiv. Nagu arengule viitav, eks ju ka ka täiesti arusaadav, ja siis need Kaja Kallase pildid, mis sinna juurde on pandud, need on ka sellised kuskil ülespoole üles, mis ta siis vasakusse, nurka suunatud pilguga eks ju, kuidagi selline väga ka progressile ja arengule arengule suunatud visuaal, eks. Et natukene keerulisem on minu jaoks lugu lahti seletada, võib-olla oskab aidata Keskerakonna loosungiga, mis on see õiglane riik kõigile. Et natukene, kui nüüd sinu loogikast lähtuda, siis on seal sellist tunnetust, et praegu siis nagu ei ole kõigi jaoks riik õiglane. Mis sellises noh, alati vastab tõele teatud määral Ja, ja muidugi, võib-olla tabasin siiski ka sinu hääles tiba irooniat, muidugi kui nüüd ei tahaks selliseks, kes meil kunagi oli, Kremleoloogid selliseks keskkoloogiks muutuda, aga ma arvan, et rõhk on muidugi rõhk on sõnal õiglane. On väga oluline on ka sõna riik. Sellepärast et. Ma arvan, et Keskerakonna kampaaniameistrid tahavad väga tugevalt näidata, kuidas praegune Keskerakond on riigivalitsemisega seotud, noh, kõigile see annab. See on väga lihtne, eks ole, et see õiglus ulatuks kõigini, kuigi muidugi siin on see konks ju, et see, mis ühele on õiglane, on teisele väga ebaõiglane. Kas sa muidu oled tuvastanud, et kuidas loosung võiks nagu vene keeles kõlada vene, vene, valijate jaoks saab olema see olulisem oluline selline sõnum. Et maantee koduleheküljelt esimese raksuga ei leidnud et kus on nende Ma arvan, et Keskerakond erilise hoolega mõtle, see, et kuidas loosung kõlab, kõlab vene keeles ja mõtles ka sellele, et kas kõla saaks olla ikkagi väga sarnane sellele, mis ta on eesti keeles. Sest et noh, ka varasematel valimistel nüüd Keskerakonna loosungid on olnud alati nagu vene keeles vaata et sellised haaravamatki, et noh, siin viimastest kohalikest valimistest oli vist võõrabotayam. Ta oli pikem küll, et eesti keeles ei kõlanud sugugi nii, nii, nii, nii, nii vaimukalt, nüüd ka tegelikult see See see õiglane riik kõigile, ma arvan, et küllap seda hakatakse kasutama sellisel viisil, et see õiglane riik on kuidagi väiksemas kirjas, nagu ta vist eesti keeles juba tegelikult ongi ja siin on suurelt on kõigile lisaks tšehh vene keeles jälle omab selliseid tähendustasandeid, et neid on eesti keeles võib-olla isegi vähem ja, ja iseenesest nagu raske selgitada, aga vene vene keele ja kultuuriruumis kindlasti töötab päris hästi. Vaatame teisi ka isamaa on igavene raskenud raske nüüd öelda, et kuivõrd see on valimisloosung küsisingi enne, et äkki tuleb midagi veel, et äkki tuleb valimisteks veel mingi täiendav täiendav loosungi, et sa äkki sihuke eelkampaania loosung, kui nii jääbki, siis muidugi. Ma arvan, et see on ikkagi mäng selle vanaisamaa, ma pean erakonda silmas Isamaa kuvandile, mis, mis on nostalgiliselt positiivsem võib-olla kui IRL-i viimase otsa kuvand. Ja siis on Eesti eest Ekrel, et mida, muide seda lauset on ju vanem ka Isamaa kasutanud IRL, mis iganes täpselt ei mäletagi, mis, mis aastal ja mis vormis, aga valimisloosungid on seda kasutatud ja ja noh, jälle ma arvan, et nagu sellele sihtgrupile, kuhu EKRE ennast suunab, on see kindlasti päris päris toimiv loosung. Naljakal kombel on see väärtusruum liikunud meil siin sellisel viisil, et et Eesti eest on muutunud radikaalseks loosungiks, kuigi noh, ütleme 20 aastat tagasi või 25 aastat tagasi tundus sellise meinstriimina, et see ongi see, selline nihestus või vastuolu, millele EKRE kindlasti üsna osavalt tegelikult mängib. Ma vaatasin ka nende seda valimisreklaamivideoklippi mis oli oma otsekohesuse-s, oli väga muljetavaldav. Ei, ma arvan, EKRE ongi, EKRE ongi muljetavaldav ja seda ju kinnitab ka see, et kaks erakonda vabandust, üks erakond ja üks tekkiv erakond siis nii sotsid kui Eesti 200 on ju välja öelnud, et nemad välistavad valitsuskoostöö EKREga. Ma tean, et sina oled selles suhtes väga skeptiline, kas selliseid asju? Jevgeni Ossinovski artikkel ilmus Postimehes sel nädalal. Kas ta oli möödunud nädalal või selle nädala alguses üks kaheksa. Sellest on nii palju räägitud, ma ei taha siin kuulajate aega kulutada, aga, aga kui juba kasvõi taktikaliselt tasandil tundub see mulle natukene läbimõtlemata, sellepärast et igasuguseid küsitlusi uurides võib näha, et sotsidel Ekrel ei ole võib-olla nagu programmiliselt palju ühist. Küll on aga neil tõenäoliselt päris märkimisväärne ühisosa nende valijate näol, kes võivad mingitel tingimustel hääletada sotsiaaldemokraatliku erakonna poolt ja mingitel tingimustel Ekre poolt ja eriti ma pean maal elavaid valijaid silmas minna ja öelda nendele valijatele. Nagu näiteks kooseluseaduse vaidluse ajal sotsid seda korduvalt tegid, et kuulge, te olete mingid dinosaurused, pagulased, rumalad, et see tegelikult ei tööta hästi. Ma ei tahagi siin nagu väga mingit sihukest, nagu väärtuspõhist seisukohta võtta, ma räägin puhtalt poliittehnoloogiast. See on natuke nagu minu jaoks kahe otsaga. Et ühelt poolt On väga hea, kui valijad teavad, et kui mingi erakond tuleb hääletan mingi erakonna poolt, kui see erakond saab valitsusse, et millist poliitikat hakkab ajama, milline on selle erakonna maksupoliitika välisjulgeolekupoliitika, mida ta arvab, et ma ei tea tasuta transpordist ja nii edasi. Tegelikult ei ole see tasand ära, ma tahaksin ka teada, millised. On selle erakonna eelistatud koalitsioonipartnerit ja, ja võib-olla siis ka seda, kellega ta koalitsiooni ei lähe. Jah, aga vaat siin ongi nüüd selles mõttes nagu suur vahe, et kas sa ütled, kes on su eelistatud koalitsioonipartnerite või siis sa lihtsalt ütled, et, et nendega ma ei lähe ja siis laod sinna otsa mingi tohutu hulga selliseid väga. Noh, kuidas ma ütlen tagasi võtmatuid argumente, mis kõik on erakordselt suure kaaluga, et kas, kas see on nagu antud juhul nagu põhjendatud, kastan poliittehnoloogiliselt mõistlik ja kas ta tegelikult vastab sellele olukorrale, mis meil nendes nende erakondade omavahelistes erinevustes Eestis on, et selles ma väga kindel ei ole? No ma ei tea, minu arvates see on nagu suhteliselt aus kuju, kui ma mõtlen, et kui EKRE, kes on öelnud, et nad tahavad kooseluseaduse tühistamist kes on, kes on öelnud midagi liberaalsete väärtuste kohta, et sotsiaaldemokraadid, kes on selgelt on seisnud kooseluseaduse ja liberaalsete väärtuste eest, ütleb, et meie EKREga ühist valitsust ei tee. Kooseluseaduse tühistamist soovivaid poliitikuid on meil minu meelest praktiliselt kõikides riigikogu fraktsioonides peale Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni. Ma räägin Ja ma nägin, aga, aga mis siis? Peaks ette võtma, et näiteks oletame, et nüüd tuleks nagu kuskilt tuleks Reformierakond ütleks, et meie tegelikult ka tegelikult ikka seesama kooseluseaduse pärast ei tee koostööd EKRE'ga kas nad peaksid Igor Gräzini välja heitma või Aivar Sõerdi näiteks. Keeruline öelda, mida nad, mida nad Igor Gräzini ka teha saaksid. Et ma saan seal kõik selline nagu keeruline, liiga liiga lõplik ja, ja praegust poliitika, politsei olukorda minu arust nagu liigselt vastandusele ehitab, mis ma tahaks ta taksot kriitiline ka EKRE suhtes vabandust, ja mis ma tahtsin öelda, on see, et EKRE ise on ka välistanud koostöös Sotsiaaldemokraatliku Erakonna seda ei ole nagu viimase nädala jooksul väga jutuks võetud, siis on täpselt samamoodi väga lühinägelik. Ja sealsamas, kas sa kujutad seda kahte erakonda ühes valitsuses koos Kustas, kujutan. Sul on häma, hämmastav kujutlusvõime, minul see ilmselgelt on oluliselt väiksem, aga. Kõige valitsuskõnelusi siin mitte väga ammu. Kas. No nalja võib alati teha. Poliitikas tehakse nalja, aga või, või jäetakse jäetakse mingit muljet, mis tegelikult, et mitte mitte keegi ei arvanud novembri pöörde ajal 2016, tegelikult, et hakatakse mingeid väiksemaid, neljandat partnerit veel, Jüri Ratase, Jevgeni Ossinovski ja Margus Tsahkna valitsusse võtma. Aga kui me vaatame, kuidas Keskerakond hirmutab täpselt samuti Ekrega te näete, tuleb Reformierakond ja teeb EKREga valitsuse, reformierakond hirmutab EKREga täpselt samuti näete, kuidas tuleb Keskerakond ja teeb EKREga valitsuse. Ja siis suure tõenäosusega nad kumbki ei tee seda. Valitsus tegeleks. Ja ma pean seda tõenäoliseks. Võib-olla ühele erakonnale, tulevasele erakonnale peaks korra veel kaks lauset pühendama, et ma saan aru, et kui me järgmisel nädalal siin raadiomaja seitsmendal korrusel istume, siis üks erakond on Eestis juures. Tallinnas lehvivad erakonna Eesti 200 lipud. Kas need lehvivad, aga, aga igal juhul Eesti 200 on see 500 liiget kokku saanud, mis on siis vastavalt seadusele vajalik erakonna asutamiseks ja järgmine selline oluline tõke on, mis takistus, mis tuleb ületada, on siis noh, suurusjärgus 125 kandidaadi kokkusaamine järgnevate mõnede kuude jooksul. Mis, mida nimetatakse riigikogu valimisnimekirjaks ja see saab olema muidugi nende väga tõsine katsumus, kus ühelt poolt sul on vaja nimesid ja teiselt poolt Sul on tegelikult väga vähe aega, Sist, kolmandal, kolmandal novembril on aega siis täpselt neli kuud vä? Vahemike vahemiku. Nimekiri tuleb esitada jah, ei, ei, ma ütlen, aga valimi valimispäevani ongi jah, tegelikult kaks kuud põhimõtteliselt kui sedagi, jah, ka selle üks asi on nimekirjade esitamine, aga teine on see, et sa pead. Sa pead ikkagi tulema tugevalt kõigi teiste olemasolevate erakondade kõrvale valimiskampaanias. Räägime riigireformist edasi eelmises saates, meil ei olnud seda paberit käepärast, tegime siin erinevaid oletusi, aga nüüd on siis ma ei teagi, miks seda paketina tükikaupa vilgutatakse, et minu meelest ei ole kõige mõistlikum, aga noh, see on üks võimalus siis sundida nagu ühiskonda sellest pikemalt rääkima nagu meidki siin, et et, et on olemas meil siis esimene komplekt. Need puudutavad siis parlamenti valimisi, kohalikke omavalitsusi, õigusloomet, et suuri üllatusi nii olnud, et kindlasti on suur kiusatus rääkida sellest, et riigikogu liikmete arvu on ettepanek piirata 91 peale, aga ma ei hakka sellest rääkima. Ja on samuti siin ettepanek, et tuleks piirata õigusloomet, et näiteks suhteliselt minu meelest nutikas nutikas ettepanek, et kehtestada põhimõte, et iga uue normi kehtestamisel tuleb tühistada kaks vana samaväärset normi, et on riike, kus selline reegel ma ei tea, kas nüüd toimib, aga vähemasti olemas, et noh, see ei oleks võib-olla üldse paha. Tegelikult on ju minu arvates kõik ettepanekud, on sellised, mille üle võiks, võiks täiesti rahulikult arutada ja ma loodan väga, et ema ei, tegelikult ei ole ka. Võib-olla ma olen midagi kahe silma vahele jätnud, aga ma ei ole ka märganud väga, et keegi oleks oleks üritanud neid ettepanekuid käigult prügikasti visata või pean silmas erakondi? No muidugi võib vaielda, noh, kui riigikogu ja kohaliku oma omavalitsuse volikogu valimispäev tõsta tõsta ühele kuupäevale Siis või samale kalendriaastale, siis noh, mulle tundub, et suured erakonnad võidaksid sellest ja väikesed valimisliidud kaotaksid, sest erakonnad lihtsalt teeksid kaks ühes kampaaniat, et sisuliselt see, mida me näeme järgmisel aastal, kuidas on riigikogu ja Euroopa Parlamendi valimised ju väga-väga lähestikku. Riigikogu liikmete abide ja apoliitilised ja mitte koosseisulise nõunike kogu süsteem väga tore. Minu arvates oleks täiesti asjalik, ma ei tea, kas iga riigikogu liige peaks enda personaalset abi vajama, ikka see võiks olla teine variant on see, et fraktsioonides oleks rohkem nõunikke kes suudaksid riigikogu liikmeid sisuliselt sisuliselt nõustada. Erinevates teemades komisjonides oleks riigikogu alalisteks komisjonides, ajutistest, samuti oleks rohkem personali erinevad võimalused. Aga minu arust kõik on, kõik on sellised mis ilmselgelt muudaksid, muudaksid Eesti, ütleme seadusandja kvaliteeti paremaks. Siin on üks ettepanek, millest muidu võib-olla ei räägikski, meil sel nädalal on juttu olnud jälle kuluhüvitistest, kuna on need dokumendid siis seal ajakirjanikele kättesaadavaks taas tehtud ja oleme saanud siis ülevaate järjekordselt kuluhüvitiste eest ostetud ukuleledest ja kohvidest ja Facebooki reklaamist ja ostsin ma pean ütlema, et ega midagi väga nihukest koledat sealt ei paistnud, et loodetavasti härra Sults nukule kinkis mõnele tublile noorele inimesele ja ja noh, mis puudutab Facebookis reklaami ostmist, mille peale siin Postimees kangesti kurjustas, et ma nagu ütleksin, et mis vahet seal on, kas ostetakse reklaami, kes või maakonnalehes või ostetakse kringel kultuurimajja kohtumisele minnes, et seal on ikka samasugune tegelikult. Poliitiku enese tutvustamisele oma ideede tutvustamisele suunatud kulu, et see on võib-olla kõlab kuidagi enneolematult, aga sisuliselt ei ole seal mingit erinevust. No mina toetan riigireformi jättest ettevõtjate ettepanekut kaotada riigikogu liikmete kuluhüvitiste süsteem tõstis vajadusel riigikogu liikme palka. Aga kas sa saad aru sellest, et et mis nendel riigikogu liikmetel seal viga on, et nad Ma saan seda avalikkusele lasevad iga sellel toimuda minu arvates seni on riigikogu. Kui juhatused on lähtunud täiesti valest eeldusest, Nad on lähtunud nimelt sellest, et kõik, mis puudutab riigikogu liikmed Te palka ja kaasa arvatud kuluhüvitisi, seda saab muuta siis, kui on olemas riigikogus konsensus, mis tähendab, et antud juhul kuus fraktsiooni peaksid kõik selle poolt olema mida mitte kunagi ei juhtu, ei juhtunud isegi siis, kui riigikogus oli neli erakonda ja juhtu kuuega ja ei juhtu ka järgmine kord, kui ükskõik, kui palju neid erakondi sees on. See tähendab, et loomulikult riigikogu liikmed võivad iseennast piinata, võivad lasta avalikkusel ennast piinata kõigi Facebook'i võimestamise kringlit mis iganes kuludega. Selle asemel, et lihtsalt öeldes, kui praegu Reformierakond ja Keskerakond ütleksid, et kuulge, aitab küll. Ja, ja keegi ei otsiks sellist konsensust siis võiks täiesti rahulikult kuluhüvitised sellisel kujul ära kaotada, võiks kasutada sama süsteemi, mis on valitsuse liikmetel, on ministri palk, pluss 20 protsenti palgast esinduskuludeks, mis kantakse igakuiselt sulle üle, ilma et sa mingeid tšekke esitad. Mul on muidugi väga kahju kõigist kolleegidest ajakirjanikest, kes sellisel juhul ei saaks kuluhüvitiste tšekkide lugeda. Aga soovitus parlamendile tehke esilihtsalt ära. Ja meil on umbes minut aega selleks, et rahustada inimesi teemal keskma ulatusega tuumarelvade piiramise leping ja selle lõpetamine ja tegemist on siis 30 aastat ja natuke peale kehtinud kokkuleppega endise nõukogude liidu tänase Venemaa ja siis Ameerika Ühendriikides. Aastast 1987. Mis reguleerib seda, et milliseid keskme ulatusega seal 1000 kilomeetrisele sinnakanti 500 kuni 100 tuuma. Tuumarakette võib Euroopas omada üldse omada nende kahe riigi poolt ja siin on nagu üks asi, mis minu meelest vajab nagu selgitamist, et, et kohati mul hakkab jääma mulje, et oleme aastast 87 ka selles mõttes tagasi, kuskilt tulevad mingid rahuvõitlejad, kes ütlevad oi kui paha ameerika õhutab uut võidurelvastumist, kõik kordub. Mina tahaks öelda, et vastupidi väga hea. Aga sa räägid nüüd sellest, et president Trump just otsestest sellest lepingust väljuda. Väga hea, et kui Ameerika ühendriigid näevad, et teine pool rikub seda lepingut, siis tuleb lepingu täitmine ka enda poolt ära lõpetada ja sellega ainult tagatakse Euroopas turvalisus, sest et mis kasu on lepingust, kui venelased seda lepingut, rikkuvaid rakette panevad siit meist 600 kilomeetrist kaugusel Berliinist ka umbes 600 kilomeetri kaugusel asuvasse Kaliningradi oblastisse, et ega noh, siin on ju ajalugu on näidanud, et võib pidada kauneid kõnesid ja ulatuda igaseid nupukesi, nutta pidulikult mingitel kohtumistel, aga ikkagi Venemaaga kremliga suheldes tuleb nagu olla jõuline ja seda nagu praegune Ameerika administratsioon ka vaieldamatult on, et ärge muretsege tegelikult turvalisust suurendada. Sa tahtsid öelda, et raketid ei hakka lendama ja turvalisus suureneb. Mina ütlen muidugi ka seda, et mulle siiski meeldib kokkulepetele ja lepingutele tuginev maailm, aga kui see juhul, kui see on võimalik kahepoolne mitmepoolse just, ja ma möönan, et kui kui mingid raketid, mille nimi on novaator või mis iganes Jah, seda lepingut rikuvad siis dubväed. Ja sellega lõpetame, Anvar Samost ja Toomas Sildam taas vikerraadio eetris nädala pärast. Kõike head. See on väga hea, et, Anvar Samost ja Toomas Sild.