Metsa all on nähtud Ülaseid tuhanded spordihuvilised on sel nädalal ette võtnud mõlad või aerud ja püüavad Tamula järvest Võõpsus omal auru jõul jõuda. Rajal on ka rahvateenrite teine saatejuht Taavi Eilat. Tema võistkond kannab nime rest vingo viide Sispaatkonna autovalikule. Jõudu nii Taavil, aga ka teistele veespordihuvilistele. Rahva teenrid alustavad täna oleme koosseisus Evelyn Kaldoja Postimehest ja Heidit Kaio ajakirjast. Pere ja kodu. Mina olen Mirko ojakivi. Tere Heidit ja tere Evelin. Tere. Tere. Tere. Lõviosa tänase saate teemadest võtab enda alla sisepoliitika, et räägiks alustuseks nii viimases Turu-uuringute erakondade populaarsusküsitlusest, aga see annab ainest ka sisuliselt kõikides erakondades toimuvate protsesside ja ühiskondlike mullistuste hankimiseks. Et aga siis nende numbrite juurde tulles siis neljapäeval avaldatud Turu-uuringute tulemused, mille tellijaks oli rahvusringhäälingu uudistetoimetus, olid sellised, et Reformierakonna poolt hääletaks. Kui homme toimuksid valimised 33 protsenti inimestest, mis on siis pluss kaks protsenti võrreldes eelmise kuuga Keskerakond 26 protsenti, muutust pole kere 14 protsenti ja nad on ühe punkti ühe protsendipunkti juurde võitnud sotsidel kuus protsenti ja nende langus on võrreldes kuu aja tagusega miinus neli protsenti. Isamaa ja Res Publica liit on samuti seal valimiskünnise juures, aga allpool neli on nende number ja miinus üks võrreldes eelmisega ja vabaerakonna number kolm ja muutust pole, et kõigi, kui kõigil teistel parlamendierakondadel on muutused, siis seal kusagil vea piires, siis põhjuseid muretsemiseks on peaaegu ennekõike siis sotsiaaldemokraatidele, et noh, selline numbrimaagia, et 40 protsenti toetajate langust ühe kuuga, et see on selline iga erakonna õudusunenägu või mis teie arvate, et minu jaoks võib-olla isegi hoopis põnev on see, et kui Ossinovski lootis, et ametist lahkudes ja erakonna poliitikale keskendudes saab ta sellise, ma ei tea rahva heakskiidu, siis seda ei saabunud või mis sa, Heidit arvad? No ja eks see, eks see Ossinovskile oligi väga raske valik iseenesest see maailma sellises poliitika praktikas ei ole ülemäära haruldane. Erakonna esimees loobub valitsuse vastutusest selleks, et valimisteks ette valmistuda, et ma olen tähele pannud, et ka Skandinaavias seda noh, on ette tulnud ja seda tulebki mõista, et, et erakonna juhtimine ja valimiskampaaniaks valmistumine on silmapaistvalt pingeline töö. Et aga samas, kas see on õigustuste minna ära valitsusest, on iseküsimus, sest et on ju tegelikult poliitika tegemise eesmärk ikka see, et, et minna valitsusse ja enda poliitikat ellu viia. Et mina näeksin siin pigem võimal Ossinovskil võimalust. Sellist legaalsed võimaluste, senise alkoholipoliitika ikka ajamise nagu tulemusel võiks isegi öelda tagasi astuda. Sest et Ossinovskil ei olnud ja siiani väga häid valikuid teenisuse uus alkoholipoliitika nii-öelda kõrgemat hüve või sellel on tõesti noh nagu mingisugune hea mõte taga olemas ja sellest oleks väga keeruline loobuda sõnades, et öelda, et oi, vabandust, neil läks nüüd nihu midagi ja ma astun tagasi või või me loobume sellest, et tegelikult sellist võimalust ju sotsidel pole olnud. Nii et see oli, oli siis Ossinovski tagasiastumine või loobumine ministrikohast, on just see võimalus, kus, kus ma saan aru, et sotsid loodavad selliste uut energiat või, või lehekülje pöörata, et enda enda ja, ja valimist valijate suhtumises. Mina arvan, et see, et kui sa oled võtnud üks on erakonna juhtimise vastutusega teine, kui sinu erakond on valitsuses, sa oled selle erakonna juht, siis sa vastutad ka selle eest, et see ministrikoht, mis on sinu parteile antud, oleks täidetud, et kui sa nagu lähed niimoodi praegu jääb mulje, et läks nagu katse-eksituse meetodil minema aga ei olnud enne mõelnud ära järgmist käit, kuid kes siis tuleb tema asemel, et selle koha täitmine on ka tema töö. Teine asi on see, et alkoholipoliitika, et ega tegelikult selle nagunii-öelda pikemat tulemust saab mõõta ta pikema perspektiivi pealt, et kui seal mingi asjas seisad, siis seisa edasi, kui sa väidad, et see on õige siis seisa oma oma selgroogu, ei ütle, et see on sinu arvates ikkagi õige asi, mida sa ajad ja vastuta selle eest. Kui sa arvad, et see on siiski natuke nihu läinud, siis ära astu kuidagi häguselt tagasi, vaid ütle ootoot, mulle tundub, et me keerasime siin veidi üle vindi menüüd, korrigeerime, et, et minu meelest see oleks nagu mõistlikum käitumine, et praegu jääb nagu niisugune, nagu, et selline planeerimatu ja nagu natuke ütleks, selgrootu läheb. No mind selle Ossinovski taandumise puhul mulle tundub, et see reitingu nii järsk kahanemine on paljuski just seotud sellesama aspektiga, et et rahvas ei mõistnud seda ja teine samm on see Ossinovski, ei ole ka seda järeltulijad siis nimetanud, sest lõppev nädal tõi uudised maris. Jesse seda pakkumist vastu ei võtnud, sest väga raske on minna valitsusse selliseks lühikeseks kohatäiteks, sest ega midagi ju suurt selle järelejäänud 10 ja natukene rohkem kuu jooksul teha ei saa, aga mis mind nagu ennast on nagu hakanud häirima on see, et selline kuidagi süü laiali määrimine mis puudutab just seda alkoholipoliitikat või ennekõike siis aktsiiside teemat, et just see sõnamäng, et alkoholipoliitika ta aga et see, et aktsiisipoliitikaga läks midagi nihu, et selle eest vastutab rahandusministeerium või rahandusminister, et tekib alati küsimus, et milline rahandusminister, et meil on olnud selle valitsuse jooksul mitu rahandusministrilt nii Sven Sester kui ka siis praegune Toomas Tõniste. Aga ma julgen täiesti vastutustundlikult väita, et tegelikult selle aktsiisipoliitika nihu minekus on ikkagi ka sotsidele Ossinovskil ikkagi oma süü komponent olemas, et kas nüüd täielikult või osaliselt. Meenutaks taas, et kui sotsid läksid 2014. aastal Reformierakonnaga valitsusse, siis sooviti tõsta kiiresti lastetoetusi ja see, ma arvan, ühiskonna poolt, sai sellise heakskiidu, see oli positiivne samm, sest lastetoetused olid väga madalad. Aga et sellest selleks majandussurutise ajal kusagilt raha saadi, siis mindi kõikide aktsiiside, nii diisli bensiini, aga ka alkoholiaktsiisi kallale mida Reformierakond üllatus tempos toona tõsta lubanud oli lahja alkoholi aktsiis, et miks seda niimoodi tehti sõnuma ette küsimuseks, siin on see vana nii-öelda lobigruppide võitlused millised lobigrupid, milliseid erakondi ja millised tööstusharud toetavad. Aga kui saabus Jüri Ratase valitsuse moodustamise aeg, siis sotside survel asuti ju mitmekordistama just lahja alkoholi aktsiisi ja taaskord see oli selline paljuski kümnete miljonite eurode tulu. Kas on tõsi, et ei saa eitada, et sellel aktsiisitõusul olid ka tervisepoliitilised eesmärgid, millest ka siis rahandusminister Sven Sester toona Parlamendis umbes kaks aastat tagasi rääkis, et me ei lähe raha teenima, me läheme tervisepoliitilisi eesmärke ellu viima, et aga kõige olulisem oli see, et, et, et see kerge alkoholiaktsiisi tõus, mis välja pakuti, et ka oma kulude katteallikana, et see oli läbirääkimistel, ma saan aru, selline sotsiaaldemokraatide pakkumine, et sellega nüüd nõustusid ka teised ja ma ütlengi, see on valitsuse nii-öelda ühtlase vastutuse küsimus, aga nüüd öelda, et meie üldse sellega ei ole seotud. Valitsus saab iga nädal ju kokku, et see ei ole me, et nad said korra koalitsioonileppe all kokku ja siis pärast seda kõike hakkasid oma laua taga nikerdama, et keskus tõstab aktsiisi ja kes teeb siis seda kampaaniat, et joomine on paha, et nad saavad ju iga nädal kokku, et sa ei, et see on ikkagi valitsuse ühisvastutus. Minu meelest on jälle huvitav see, et, et kas, kas selle sotside reitingu languse taga on tõepoolest see, et, et inimesed ei sa odavat kärakat osta või on selle taga nii-öelda luuseri või ebaõnnestu ebaõnnestu ja kuvand. Ma arvan, pigem viimast, pigem viimast ja, ja ma arvan, et tegelikult sotsiaaldemokraadid ise suutsid eile nii Eiki Nestori kui ka Jevgeni Ossinovski suu läbi endale väga hea diagnoosi panna, et me ei peaks minema rahvast õpetama, kuidas peab elama, see on hämmastav, kui kaua läks aega selleks, et aru saada seda tekkinud ajakirjandus, aga ka teised erakonnad, et noh, eriti kui tegemist on ju ikkagi sellise erakonnaga, mis väärtustab just selliste ütleme vabaduste teemat, et ma ei räägi, et vabadus on see, et inimesed, inimeste põhiõiguslik, vabadus on ennast surnuks juua, kuigi on ka selliseid poliitilisi, filosoofilisi koolkondi, kes arvavad, et kui inimene tahab, siis tal on see õigus. Aga nüüd ongi, et kui ikkagi riigi tasandil öeldakse sulle, et ma ei tea, et jah, et millist saia sa tohid süüa ja, ja kui palju sa juua tohid, et see on natukene keeruline jah. Kommunikatsioonis, et kas sa ütled, räägid inimesele, et see või teine asi on paha või teine asi on see, et sa ütled talle otseselt loll, et kui sa ütled valijale, sa oled loll, siis tõenäoliselt valija ei hakka sind selle võrra nagu või ükskõik kes teine inimene ei hakka sind nagu hindama selle võrra kõrgemalt, et sa ütled talle, et ta loll. Minu meelest on see juhtum hästi huvitav selle võrra siis siis sotside reitingu langusse alkoholipoliitika valimise puhul, et et iseenesest ju saavad kõik aru, et siin püütakse ju tõesti kõrgemat hüve teenida, aga kuidas, aga see me näeme seda, et see ei toimi ja see on hea näide sellest, kuidas püütakse mingisuguseid otsuseid ühiskonnas vastu võtta, ilma et oleks kindel, et, et on, et selleks on olemas konsensus või, või ka lihtsalt arusaamine, milles, mis minu meelest on väga suur viga, sotside endi poolt oli see, et, et nendel, olles valitsuses oleks olnud võimalus ka mingisugune suurem riiklik kampaania selle otsusega ehk see alkoholipoliitika otsusega kaasa tuua, et, et siin tegelikult jäiga sellisest mõtleksin kahurväest puudu. Ja oluline on ka kuulata riigiametnike, et kui sul ikkagi rahandusministeeriumi ametnikud ütlevad, et tõstes aktsiise mitmekordse tempoga, siis me ei suuda teile öelda, kuidas kujuneb salaturg. Meeletult areneb piirikaubandus, sest ma saan aru ametnike poolt need, et ohuhinnangud öeldi koheselt välja, arvati, et ehk läheb hästi, ei läinud hästi ja nüüd, et kui öeldakse, et, et ma ei tea, rahandusministeerium peab sellest vastust, võta oma rahandusministeerium, võib vastutada selle eest, et nad ei suutnud tolles olukorras prognoosi numbreid õigesti nii-öelda paika panna. Aga, aga ega laekumist ju ikkagi rahandusministeeriumi ametnikud ega nemad ei ole ainsad, kes käivad, tarbivad. Ja nemad ei kujunda poliitikat, poliitikat kujundab ikkagi sotsiaal, sotsiaalminister või siis antud juhul ka sotsid, et see oli nende poliitika ja rahandusministeeriumi võimalus, on lihtsalt neile vahendeid pakkuda või mitte pakkuda või prognoosida siis nende olemasolevate vahendite piisavuse või mitte piisav. Kuni sa oled võimul, seni on ka sinul võimalus asju ümber kalibreerida, et see ongi, et okei, natukene nagu ma enne ütlesin, natukene, võib-olla läheb siia-sinna üle võlli, siis sa saad esiteks, kas muuta maksumäärasid või teine asi täpselt nagu heiditena ütles, teha paania, miks joomine ikkagi on paha? Mizzilgeid haigusi sa saad, kui sa just nüüd tuli rahvusvaheline uuring peale, mis ütleb, et umbes kui sa iga päev kaks klaasi veini võtad, siis sa lühendada oma elupäevaelupäevi väga süstemaatiliselt, et teises kampaaniaid ja selgita inimestele, et noh, tõesti see joomine ei ole tervislik. Et püüa, püüa toestada oma poliitikat või natuke ümber kalibreerida. Just, ja kui siin juba selliseks süü laiali määrimiseks läks, siis loomulikult on süüdi ka isa, Res Publica liit, Keskerakond ega Reformierakond, sest nemad kõikidel nendel läbirääkimistel, kus aktsiisitõuse ennaktempos on arutatud, on olnud siis erinevatel ajaetappidel laua taga, nad ei ole suutnud veenda või siis on vastupidi kuidagi selle ideega tuttavalt kaasa läinud, et, et see on nende süü, et koos on need otsused vastu võetud ja nüüd öelda, et üks on rohkem süüdi. Noh jah, see ei ole, ma arvan edasi viia. Kusjuures minu meelest on ka huvitav see, et see alkoholipoliitika mõjutas just nimelt sotside reitingut, et selles iseenesest oleks ju võinud juhtuda, et rahulolematud näiteks alkoholipoliitikaga on hoopis, ma ei tea, EKRE valijad või, või IRL-i valijad ja kuidagi nad Pole kunagi sotside valijad ja põrisevad niisama ja samas sotside reiting selle käes ei, ei, ei väärata. Aga huvitav on just see, et, et selle selle poliitikaga tabasid nad nii-öelda iseennast jalga, et nad tabasid tegelikult iseenda siht sihtgrupi või iseenda valijaskonda, kes ilmselt on väga hinnatundlik, et nad hindasid iseenda valijaskonda nagu valesti. Aga tulevad uued reitingud ja ma arvan, äkki juba uus nädal. Vaadates seda, et EMORi ei ole Postimehe vahendusel juba tükk aega reitingut avaldanud, äkki siis uuel nädalal saavad sotsid sellise järgmise numbri, aga siis mis puudutab seda, et kuidas avalikkus on Ossinovski ehkki otsuse vastu võtnud, ma arvan, see indikatsioon oli olemas, aga nüüd küsimus selles, et kas Ossinovski lahkumisest valitsusest on sotsidel võit, on? Ma arvan, et on küll ennekõike, ega Ossinovskil endal, sest praegu ikkagi ta on ju minister veel, ta ei ole Stenbockis lahkunud. Et tal on rida teemasid, mis on seotud siis ainult siis tervise ja töö poliitika teemadega, aga kui vaadata tema tuleviku peale, siis kui ta naaseb riigikokku, siis ma arvan, et me kuuleme üha rohkem pigem teistel teemadel Ossinovskit kaasa rääkimas ja, ja see annab tal kindlasti uue võimalused. Mulle meenutab praegu Ossinovski Oliver Kruuda, kes ütles kunagi olles tookordne tere piimatööstuse ja Kalevi kommitööstuse omanik ja ideeline juht siis ütles midagi sellist, et sattus elus etapp, kus tõesti igasugust jama tuli poolt kaela ja ta ütles, et mul on tunne, et ma olen see mees, kes võtab lingi ukselingi pihku ja see link jääb alati pihku, et midagi läheb valesti. Et Ossinovski on kuidagi sattunud sellele sellesamale nihumine kuuliinile ja nüüd on küsimus tegelikult selles, et kui kaua sotside endi närvid vastu peavad ja nad ei kiirusta siis seda nende lingi meest välja vahetama. Aga viste mulle tundub, et ei pea, sest sotsid tegelikult on teada-tuntud erakond, kes on suutnud selliseid sisemisi kraaklusi nagu väga avalikkuses klaarida, et meil on siin teada-tuntud sellised erakonnad nagu Isamaa ja Res Publica liit ja Keskerakond ja viimasel ajal ma arvan, on selle oli või noh, Eesti meistritiitli erakonnasiseses kraaklemisest saanud Reformierakond kus siis kirju kirjutataksegi juhatusele, aga, aga ma saan aru, pannakse siisi reale kohe ka siis kas Postimehe või Päevalehe toimetus ja ja niimoodi aetakse siis asju, aga et üks Lauri Läänemetsakiri jõudis siis lõppenud nädalal ka ju siis avalik, kusjuures kus oli ka väga palju selliseid tõsiseid heiteid praegusele esimehele ja ma olen kuulnud, et Läänemets ei ole sotside juhatuses ainukene, kes on siis mitte mitte neid kirju kirjutanud, aga, aga kes on nagu pahandanud ja neid kriitikuid seal ikkagi kostab nagu et on palju rohkem ja kui vaadata nagu ka seda, et seda reitingu nii-öelda kukkumise põhjuseid siis sotsiaaldemokraatidel on venekeelse elanikkonna hulgas vaid üks protsent toe, et kui teile meenub, siis veel nii eelmistel kui ka üle eelmistel valimistel väga oluliselt kasvatati seda venekeelset valijaskonda ja need sõnumid isegi hakkasid võib-olla häirima eestikeelses valijarühmas kampaania läbiviimist, aga nüüd siis ainult üks protsent toetust, et Ossinovski ise, kui ta siinsamas Vikerraadios eile intervjuu andis, seostas näiteks ühe põhjusena ka seda, et paljuski on Ida-Virumaal kaotatud toetajaid seepärast, et siseministeeriumi valdkonnas tehti umbkeelsete päästjatega Parve, et ma meenutan, et nad lasti lihtsalt lahti, et ega selliste sõnumitega tõesti poolehoidjaid ei võida. No ma ei alahindaks siin ka alkoholipoliitika mõju ja, ja kui on räägitud Lätti alkoholirallides, siis siis tegelikult ei ole midagi räägitud üle idapiiri käiv alkoholirallist ja ma ei imestaks, kui see toimub, sest et meil on ju küllalt inimesi siin elamas, kes, kes saavad üle piiri vabalt liikuda ilma mingisuguse pikema või suurema takistuseta. Seal on küll, kogused on oluliselt väiksemad, et kui sa Lätist võid tuua endale põhimõtteliselt järel kaaru haagisega kaupa, et lihtsalt Euroopa Liidu teenuste ja kaupade vaba liikumine seda soodustab, siis Venemaa piirikaubandusega on nagu mõnevõrra kehvemini. No kui sa käid iga päev just ja ma sain aru, et kui sul on hall pass või vitsa ja sain aru, et seal on ka inimesi, kes käivad mingid nädala piirangud, kes käivad ka lihtsalt poekotiga tavapärast sööki ostmas Venemaa poolelt, et et kui sul aega on, siis sa võid ju seal tutterdada nende kahe riigi. See on ka see, et ma arvan, et me oleme Läti rallist teadlikud sellepärast, et on eestikeelne ja venekeelne inforuum, et kuna eestikeelses ruumis lihtsalt on need inimesed, kes kleebivad oma autole sildi, et ma viin oma maksud ja nii edasi, et ja neid protsessi mist eestikeelset on lihtsalt rohkem, et need venekeelsed võib-olla jah, tõesti nagu Heidit viitas, võtab oma koti, tutterdab ära, läheb, toob oma viina ära ja saab, saab sellega nagu tehtud, et see lihtsalt me ei pane seda tähele, võib-olla. Mida nüüd selle sotside ploki lõpetuseks neile soovitada, et kindlasti rohkem sotsiaaldemokraatiat, et mulle tundub, et nad ei julge päriselt oma varamaksude ja vahemaksudega lagedad lagedale tulla, et äkki tõesti, kellel kellelegi ka see poliitika meeldiks, et ma saan aru, et nüüd kohe öeldakse, et kõigepealt võtame rahvalt võimaluse juua ja siis maksustame nende majad ja autod, aga, aga et siin mõnevõrra on selline poliitiline loogika olemas, et et liiale ei saa minna, aga, aga noh, sealt saadav tulu kindlasti paljudele pakub või noh, mingisugusele osale ühiskonnast pakub märkimisväärset rõõmu. Ei no selgrooga võiks enda sõnade taga seista, et kui su valija ilmselt sotside valija ma siiski ei eeldaks, et ta on nagu vasakpoolne, ta ilmselt tahabki vasakpoolset sõnumit, siis anna seda sõnumit, ei seisa selle sõnumi eest mitte ära nagu ürita ära nihverdada, et nagu praegu paistab Heidit, sa ei anna neile. Ja praegu sain nõu otsa. Ja aga meil on teisi erakondi ka, et Isamaa ja Res Publica liit on samuti künnise juures maadlev erakond, nende kohta võib muidugi öelda, et nad on üks eesti stabiilsema reitinguga erakond, et viimasel ajal vaid valimiskünnise piiril, aga kampaania situatsioonis ma arvan, et tegelikult ei Isamaaliidule ka sotsiaaldemokraatidel künnisega ei tohiks probleeme olla? Noh, eriti tõenäoliselt ikkagi sotsiaaldemokraatidel, aga IRL otsustas siis lõppeval nädalal, et nad vahetavad nüüd nime ära ja koostavad ka uue positiivse rahvusluse programmi, et uus nimi on neil siis vana tuntud isamaa. Aga nüüd on küsimus, et kas sellele nimevahetusele järgneb ka midagi või mitte, et see positiivse rahvusluse programm, see kõlab muidugi väga võimsalt. See on, no aga vaadata, kui vaadata see, mille üle, mille järgi tagasi igatsete siis tundus, et see oli just see vanaisamaad enam pole, et ma ei ole väga palju kuulnud, et inimesi, kes räägiksid vana head Res Publica vaimu, pole enam, et et see RL-i osa seal, et nagu või r-i osa sealt ei olnud niikuinii väga populaarne, et eks nad, eks nad siis püüavad seda nüüd ka valijad, kes on läinud võib-olla siin veidi paremale või siis läinud vabaerakonna taha, et eks need üritavad seda tagasi meelitada tegelikult, et see loogiline nad brändi vot selle peale, mis nende minevikust on tugev. Minu meelest on IRL-i sellises reitingukaotuses põnev see, et jällegi kas nad kaotavad seda reitingut seoses sellega, et nende valija orienteerub ideoloogiliselt ümber, ehk siis järjest rohkem koondub koondub EKRE taha või siis on siin ka mängus nende vusserdused maksudega, et ma nimetaksin seda uut maksupoliitikat Baraks Vuzerduseks, et ma mõistan, mõistan vajaduste suurem suuremat hulka makse kokku korjata, hästi, sellist poliitikat võib ajada aga lihtsalt see, et heast peast hakata Eesti lihtsalt maksupoliitikat keerulisemaks ajama, seda ma ei, ei sellest, ma ei saa aru. Tegelikult nendesse ümber brändimine kõlab väga hästi kokku üleeuroopalise sellise, kuigi ma saan aru, et Eesti parteid mõtlevad siiski eesti valimistele mitte väga eurovalimistele, ta kõlab väga hästi kokku sellesama üleeuroopalise tsentri konservatiivide natukene konsolideerimise selle taha, et näiteks nad tegelevad nüüd rohkem immigratsioonijulgeolek, kui see oli teema, mille nad mingil hetkel ootamatult kaotasid. Võib-olla ennekõike tänu sellele, et ka Angela Merkel on nendega sama nii-öelda sama diiva konservatiiv, kes ütles, et, et tulge kõik Saksamaale. Ta tahtis olla kaastundlik, aga nüüd on ta selle jällegi ümber vaadanud ja tegelikult see on nagu üle-üle-euroopaline, samasugune tendents minu meelest. Kui vastab tõele see, et Isamaaliit suudab nii-öelda selle positiivse rahvusluse programmi kuidagi paberile panna ja suudab näidata, et ka seda päriselt ajavad, siis see kindlasti eristab Isamaaliitu ja EKREt, et kusjuures mitmed uuringud on ikkagi juba pikka aega näidanud seda, et Isamaa ja Res Publica Liidu valijad EKRE valijad ei ole enam väga üldsegi toovad, et selline pigem Isamaa ja Res Publica Liidu valija esimene eelistus on Reformierakond ja seal Reformierakonna teatud valijarühmadel. See järgmine eelistus on samamoodi Isamaa ja Res Publica Liit seal kre pigem, see on ikkagi protestihääl, see on kõikides pettunute hääl ja ühiskonnas nende arv suureneb ja seepärast ka suureneb. Mina ei ole sinuga nõus, et, et see on nagu selline hästi laialt levinud kuvand EKRE valijast, kes on kõiges pettunud. Ma tunnen isiklikult mõningaid EKRE valijaid ja nad ei ole ühiskonnas pettunud, et see on ikka, need on näiteks mingisugused väike, tead, kes majanduslikult saavad väga kenasti tulevad toime. Aga kes laupäeva õhtul sõpradega napsu võtta, kes kiruvad siis seda multikulti poliitikat, et, et ma ei näe, ma ei näe neid Petkunuid ja ma tean, et ka näiteks EKRE toetajate seas on üllatav suur hulk ajaloolasi, ajalooharidusega inimesi, kes ka kindlasti ei ole ühiskonnas kui sellises pettunud, vaid pigem pigem on siis sellise globaliseerumise ja, ja selle moodsa ühiskonna pealetungi vastu. Mina olen näinud nii üht kui teist, et tegelikult ka EKRE puhul on ka, neil on ka Keskerakonnaga näiteks kattuvusi, et inimesed, kellele seesama keskerakonna teatud poliitika, maksud ja nii edasi meeldi nüüd siis kui need on valitsusse saanud, et või kes on nii-öelda eluaegsed protestijad olnud, et sealt on tulnud mingi Tiibet. Igal juhul paistab, et IRL-i või siis nüüd siis Isamaa puhul peatse Isamaa puhul, et see, kust nad saavad endale midagi tagasi võtta, on ikkagi see nii-öelda rahvuslikkuse ja konservatiivsuse taas rõhutamine, et neil ei ole mõtet minna sinna rohkem tsentri poole, sest ega meie valija mulle tundub, eesti valija on ikkagi üsna paremale kaldu, et et sa võtad tagasi ainult paremtsentrist, et tegelikult, ega neil eriti palju muid variante ei olnud kui kui sellesama vana brändi peale, sest tundub, et seal nostalgia ikkagi oli päris suur ja seda, seda uut tegelikult seal. Ma ei saa sellest nostalgiast selles mõttes aru, et vaadates-kuulates ka Kaja Kallase läinud nädalast troonikõnet Diviise majandavast Eestist, mis on ikkagi siis nostalgiline norra särki, selle asjani, mis Keskerakonna nii-öelda panustame ikka sinna rahvarindeaegadesse, et ja nüüd siis naasmine Isamaa rüppe siis ma ei tea, kui palju see tegelikult nagu päriselt valijat kõnetab. Veneta mina arvan ka, et ei kõneta, sest meil on terve põlvkond noori valijaid peale kasvanud, kes varsti ei ole elanud mitte ühtegi päeva, Mart Laari ühegi valitsuse nii-öelda all ja, ja, ja nii edasi, et on olemas ka juba täiskasvanud inimesi, kes ja nii edasi ja nii edasi. Aga selleks on vaja uut uusi poliitika, seal on juba uut inimjõudu, et sellest ei piisa, kui sa võtad needsamad vettinud, mäkrasid ümber paigutate uutesse konstellatsiooni, lihtsalt selleks on sul vaja uut energiat ja uusi inimesi, et see on see sama, kui me räägime Macronist pärast, siis Emmanuel Macroni üks võlusid. Ta on uus, ta on enesekindel, tal on mingi visioon, et ta, see uudsuse võlu on teatud mõttes ikkagi positiivne ka, kuid ei meeldi, võib-olla seal rivaalidele ei sotsidele konservatiivne, ta ei meeldi, aga nad ise ka midagi öelda, sest ta ei ole tegelikult populist, vaid ta lihtsalt uus inimene, kes ei ole seotud vanade sidemetega ja kes pakub midagi värsket. Et tulles siis just nende juhtide juurde või nendega rihma juurde, siis on juba selles mõttes praegu huvitav olukord, kus meie, meie selliste suuremate võitleme, kõigi parlamendierakondade juhid ei ole tegelikult silmapaistvalt karismaatilised või nende reiting ei tugine nende isiklik kul karisma all. Ja ma tooksise ainukese erandina võib olla hoopiski EKRE, kus, kus perekond helmed on tegemas väga silmapaistvat tööd, kus kus ka nende konkurendid ütlevad, et et helmed suudavad kuidagi neid inimesi ikkagi kõnetada. Kelle, kes, kes nende valijate valijad on ja noh, sama selle, selle miinuspool on see, et, et ilmselt on EKRE mitte ilmselt vaid silmnähtavalt, on EKRE pink üsnagi lühike, mis võib saatuslikuks valimistel saada, et nendel võib olla küll. No ütleme, selline kena toetusprotsente statistiliselt ette näidata, aga kui valimisteks läheb, siis neil lihtsalt ei ole selliseid inimesi ette lükata, kes, kelle nimed inimesi kõnetaksid või kes keda inimesed tunneksid. Ma kuulsin eile, kuna see pingi pikkuse teema või kujund on väga paljuski läbi käinud, et noh, kui me siin võiksime mõelda, et kes oleks kui nüüd maris Jesse ütles sotsiaalministri või töö- ja terviseministri koha üles, kui palju sotsidel oleks sinna midagi pakkuda, et kui me nüüd õige pea jõuame Jaak Aabi lahkumise juurde, et kui palju oleks neid järeltulijaid Jaak Aabi kohale ja, ja kui me nüüd siin ütleme, erakonna esimeeste ja ka EKRE pingist räägime, siis ma kuulsin sellist tabavat, et nalja, et kõikidel erakondadel pink on väga pikk. Kandidaate sellel pingil on lihtsalt vähem. Agassi. Puusseppade kunstnik. Homme, muuseas on EKRE'l, on kongress, valitakse uus esimees, kelleks saab tagasi vana esimees, sest teisi kandidaate ei ole ja piisab Mart Helme enda häälest, et osutuda tagasivalituks üks valitakse ka uued aseesimehed, ma sain aru, et seal ka väga palju muudatusi ei ole saabumas, et põhimõtteliselt kõik praegused aseesimehed Tin, Helme, Henn Põlluaas, Jaak Madisson on valmis jätkama ja siis juhatuse liikmed, et osas oli küll 11-le juhatuse liikme kohale, oli koguni seal 45 või midagi sellist kandidaati, mis on nagu märkimisväärne tung, aga, aga ma saan. Eeldan, et see loogika on see, et, et kuuludes EKRE juhatusse, siis tagab järgmistel valimistel sulle ka ringkonnas mõne hea positsiooni, ehk siis tõenäoliselt järgmise parlamendiliikme koha. Aga siis, kui edasi minna nüüd saate kõige huvitavama osani ehk siis Keskerakonna seisuni, siis siin on isegi kaks aspekti, mida lõppevast nädalast peaks analüüsima. Näiteks on Keskerakond kaotanud Tallinnas küsitluste kohaselt oma liidripositsiooni. Neist populaarsem on siis nüüd Tallinnas Reformierakond ja seda pole nähtud väga pikka aega. Teiseks on keskerakonda tabanud valitsustasandil järjekordne õnne tus. Lõppeval nädalal esitas tagasiastumispalve riigihalduse minister Jaak Aab, kuna ta jäi 11. märtsil tuss politseile vahele. Alkoholi jääknähtudega ning kiiruseületamisega. Ma ise selle Aabi kaasuse puhul ütleks, et lisaks sellele, et millega ta hakkama sai, on minu jaoks võib-olla isegi kõige jaburam see, et ta ei andnud oma eksimusest peaministrile teada viie nädala jooksul. Ehk siis Aabeksis kahel korral, esimene kord, kui ta pani ohtu enda ja kaasliiklejate oma kaaslase elu, kes ma saan aru selles autos oli. Teisel korral pani aga haabohtu peaministri ja Eesti riigi usaldusväärsused. No kujutate te ette näiteks olukorda, et ühel kaunil neljapäeval oleks valitsuse pressikonverentsil küsitud üks lihtne küsimus, et küsimus, et ütleme, Eesti Päevaleht oleks küsinud, et härra peaminister, kuidas te kommenteerite riigi haldusminister Jaak Aabi nähtudega sõitmist ja kiiruseületamist Tartus 11. märtsil ja kui ratas oleks öelnud, et oi-oi, et mina küll midagi sellist ei tea, et see tuleb mulle üllatusena, et ma arvan, et tagajärjeks võinuks olla tõenäoliselt ka Jüri Ratase valitsuse tagasiastumine, et ma lihtsalt need kahtlused, et kas siis teadlikult üritati midagi kinni mätsida, valetada, vassida, et neid kahtlusi ei suudaks ka väga hea kriisikommunikatsiooniga kõrvaldada. Siin on täiesti arusaamatu, mida, mida Jaak Aab mõtles või kas ta üldse mõtles, et selline lapselik lootus, et järsku keegi näed, kommid ära sõin, et, et see tõesti võiks nagu viiekümnese mehe puhul olla mõistlikum käitumine. Aga samas see lugu iseenesest on minu meelest väga, väga õpetlik, et sellest ja väga inimlik, et see on, see on, see on küll selline lugu, mida, mida tegelikult paljud raadiokuulajad peaksid nagu mõtlema väga sügavalt järele ja ka iseennast seal selles loos ära tundma, et et kuivõrd-kuivõrd vähe on selleks vaja, et politsei huviorbiiti sedavõrd tõsiselt sattuda, et tegelikult ju 0,23 promilline promillises jääknähud ei, ei ole midagi väga märkimisväärset, arvestades seda, et enamikes Euroopa riikides, eriti nendes, kus on tugev õlle ja veinikultuur, see ei ole ütleme siis selline selline jäätmeselline, sellised numbrid ei takista autojuhtimist ja ilmselt pole need ka sellised numbrid, mis, mis otsustusvõimet, et muudaksid või, või siis ka reaktsioonikiirust muudaksid. Aga kuna Eestis on nulltolerants, siis jumal sellega, mis on meie kokkulepe ja seadustest tuleb kinni pidada. Aga jah, tõesti see, et pühapäeva hommikul või õigupoolest siis pühapäeva keskpäeval sellise jääknähuga liiklusest saada maha? No ma arvan, et paljudel meestel on põhjust siin peeglisse vaadata ja mõelda, et kas on olnud elus selliseid hetki, kus nad ei ole päris kindlad, mis nende promill on. Ja naistelt, ma arvan, et ka naised joovad mõnikord alkoholi, et pühapäeval kell keskpäeval ikkagi 0,2 välja puhuda, see nõuab teatavat tööd, eelmisel õhtul? Tundub Ma arvan, et mõnikord joovadki naised, aga see on tõsi, et õppetund, et sellised asjad ei jää varjatuks. Ja teiseks, kui seaduses on nii ette nähtud, siis täida seadust, et noh, et võib-olla tõesti, et mõnes riigis on see lubatud, aga meil ei ole ja meil on selleks ka teatud head põhjused. Ja kui sa oled minister, siis ma arvan, ma arvan, et see võiks olla mingi asi, mis loodetavasti tulevikus mõjutab inimesi. Et nad teavad, et soetada endale koju koduse alkomeetri, kui sul on niisuguseid probleeme. Ja kuigi need kodused alkomeetrid väidetavalt tegelikult väga hästi ka nagu ei anna seda õiget tulemust, et et siis arvesta sellega Aga ma arvan, et Jaak Aab lihtsalt kartis Jüri Ratasele helistada ja päriselt selles mõttes, et see tunne võis olla väga kole ja, ja lihtsalt, et see tunne, et kedagi niimoodi alt vedada, sest Jaak Aab on Jüri Ratase juhitava Keskerakonna üks võtmeinimesi sest vaadates seda, kuidas sündis Jüri Ratase valitsus, kuidas toimus võimupööre keskerakonnas siis ilma Jaak Aabi ta seda ei oleks sellisel kujul juhtunud, sest kui te meenutate presidendivalimisi, mille tulemusel siis presidendiks sai Kersti Kaljulaid, siis Mailis Repsi kampaania oli tegelikult see koht, kus Keskerakond käis läbi piirkondi, kus lisaks sellele, et kohtuti omavalitsusjuhtidega, kohtuti ka oma erakonna inimestega ja ala, see oli täiesti märkamatult nendel kõikidel kohtumistel lisaks Mailis Repsile kaasas ka Jaak Aab. Ja kui vaadata ka seda Jüri Ratase valitsuse esimesi Parlamendis, kus ju Keskerakond oli lõhki, siis kokku traageldas seda ikkagi riigikogus tõelise kupja kombel. Jaak Aab. Ta oli siis Keskerakonna peasekretär ja kui sa oled väga palju panustanud sellesse, kuhu siis Jüri Ratase valitsus noh, Keskerakonna nii-öelda tasandil on jõudnud siis see tunne, et nüüd ma vedasin alt, see võis olla tegelikult, ma arvan, väga kandev. Aga seda enam, kui sul on teeneid, siis võib-olla ja arvestades, et see kuritegu oli siiski nagu ohtliku olukorra tekitamine, mitte täidab pruut kedagi ära või väärad väärtegu, seda enam, et tegu on väärteoga, mitte ta ei tapnud kedagi ära või ei hoidnud arvutis lapspornot või noh, midagi sellist, mida tõesti ei saa mitte kuidagi. Tegelikult ei olnud ju kriminaalne, et tõesti see, see on, see kõik on inimlik, isegi ka see kiiruse ületamine, tõsi, 50 alas ligi 80-ga sõitmine, see näitab seda ikka mingisugust sellist teadlikku otsust, et see ei saanud olla see, et, et on nad natuke raskemalt, vajus jalg gaasipedaali peale, et, et need, kes on autot juhtinud, teavad, et selline 80 50. tsoonis see on ikkagi juba selline tuntav tuntav kiiruse ületamine, aga samas jällegi pühapäeva keskpäev, ilmselt väike liiklus, kusjuures politsei pidas ta kinni kiiruseületamise pärast, mida oleks võinud tegelikult tõesti juba ka selle oleks võinud ära jätta. Et ma kujutan ette seda Jaak Aabi tunnet, et pagan, miks ma seda pidin tegema ja sealt ka tõesti see nõuab parasjagu suurt julgust, et tunnistada, et läks midagi nihu. Aga samas on need asjaolud kõik sellised nagu sa andestuse saamine, kui sa selle kohe ausalt üles tunnistad kõigi nende asjaolude valguses ehk noh, muidugi oleks on paha poiss ja minevikus olnud minevikus tark olemine on täppisteadus. No sellistel puhkudel, kui minister sellise eksimusega hakkama saab, siis ma arvan, et pärast seda, kui politsei tal lubas sõitu jätkata või rooli asus, siis tema kaaslane neid asjaolusid ma ei tea, siis ma arvan, esimene kõnevale pidanud minema oma erakonna esimehele ja teine kõne peaministrile. Keskerakonna eelis on see, et need on üks ja sama isik ja lihtsalt viieks nädalaks panna oma erakonna esimees olukorda, kus Tom tiksuv pomm tiksub ja kus siis ühel hetkel lihtsalt ütleme siis protsess jõudis nagunii kaugele, et, et kuna see otsus oli vormistatud politsei ja piirivalveameti peadirektor protseduuriliselt pidi sellest teada andma siseministrile ja siseminister peaministrile, et lihtsalt jabur on see, kui peaminister kutsub kuuleb sellisest asjast nagu siis ametlikke kanaleid pidi, mitte asjaosaliselt esimesena. See tähendab, et minister ministrina pead teadma, kuidas riik sellistes asjades toimib, et kusjuures eriti testi abil oli ka õnne, võiks öelda, et neide, prominentseid, inimesi, kes on politsei poolt vahele võetud ja, ja põhimõtteliselt samal tunnil ajakirjandus teab, neid on ju ka noh küll ja küll, et, et Jaak Aabil oli selles mõttes nagu veidrat õnne, et politsei ei tundnud teda ära ja seal oli veel ka selline veider asjaolu millegipärast arvusid arvutisüsteemis muutus tema töökoht ministri omast või valitsuse liikme omas siis nagu riigikogu töötajaks. Et, et kas selles kohas oli tal nagu selline veider, veider õnn, et ütleme, juhus soosis teda, aga poleks pruukinud, et see kõik oleks võinud. Aga mina arvan, et sellistel puhkudel ongi mõistlik hoopiski ise ikkagi avalikustada, sest no ma ei tea, ma meenutan siin ühte ütleme ühte kaasust, kus ühel suvisel hommikul vist oli ka pühapäeva hommik Pärnus keelumärgi all. Ta keeras parklasse sisse Margus Tsahkna, kes samamoodi siis jääknähtudega, kellest sai hiljem Eesti vabariigi kaitseminister. Sellega ei ole poliitiline karjäär lõppenud, aga nüüd ongi küsimus selles, et et selle kaasuse puhul ikkagi selle usalduse küsimus, et kui sul või, või ma ei tea Kas sa julged kriisi korral vastutuse võtta, see on nagu ka ministrina ka nagu seesama Ossinovski juhtum, mida ma enne rääkisime, kas sa julged vastutuse võtta ja kriisi ise hallata või sa vingerdada sealt kuidagi kõrvale ja loodad, et kuidagi elu iseennast ära settib, et kui sa oled ikkagi minister, sa oled juht, sa pead julgema juhtida, sa pead julgema vastutada, Justa Evelin ütleb väga täpselt, et tegelikult on see kriisijuht, juhtimisolukord või informatsiooni juhtimise olukord. Et senikaua, kui pall on sinu käes, on sinu käes ka kõik relvad. Ja siis, kui see pall, kui sa avastad, et pall on kellegi teise, käesolev lödistanud kellegi teise kätte, siis sa avastad ennast ainult vabandamast ja koogutamast ja, ja noh, nagu olukorda klattimast Just aga mida tegid Zahkna tookord pani Facebooki pildi, vabandas ja elu läks edasi. Jällegi keegi ei kiitnud tegevust teoks. Aga noh, selle Aabi lahkumise puhul see teine nüanss on siis see, et kes võiks olla uus minister, et kui me sotside puhul siin ei ole suutnud kuulda kahe nädala jooksul mitte ühtegi nime, kes siis oleks nõus seda tööd tegema? Heljo Pikhof vist siiski teatas, et tema oleks valmis, kuidagi ettepanek tehakse aga, aga et maris Jesse ütles ära, siin on räägitud, ütleme siis Rannar Vassiljevi nimest. Kindlasti ütleme selle tööga just tööministri Poolalt saaks väga hästi hakkama sotsiaaldemokraati Peterson, ministri kogemusega on siin olnud Liisa Oviir, kindlasti selle ametiga annaks välja igal ajahetkel Eiki Nestor, aga noh, tema puhul on see natuke keeruline, sest riigikogu esimehe töö vajab ka tegemist. Aga kuidas Keskerakonnal on? Oskate te nimetada mõne hea Keskerakonna ridadesse kuuluva inimese, kes võiks minna kas või homme sedasama riigihaldusministri portfelli kandma? Näiteks Jaanus Marrandi. Tema ei ole Keskerakonnast, haad on sots, just, õigus, jajajaja. Aga kunagi oli Keskerakond nestaga. Jah, hea point, võib olla Mihhail Korb mõneks ajaks nagu puhanud, nalja tagasi minna. Nagu see koht. Et kui sul on, kui sul muid variante pole, trateeri neid, kes sulle puhkusele lähvad, et aga samas on ka käidud välja mõte, et, et see see ministrikoht üldse ära kaotada. Nüüd pärast seda, kui haldusreform on ära vormistatud Muidu ei ole haldusreform ära vormistatud, et haldusreformiotsad on ikkagi jäänud, et, et need omavalitsused tööle panna, nende reformile tuleb anda sisu ja teine asi on ikkagi see, kus ju kõik seisab. Kui vaadata riigireformi radarit, siis see on just seesama riigireform ehk siis riigi funktsioonide üleval vaatamine ja, ja, ja nii edasi, aga nojah, ega ausalt öeldes minul ei ole ka ühtegi head nime keskerakonnale soovitada, aga eks Keskerakonna pink on samamoodi. Ainult et kandidaate sellel pingil on vähe. Et küll ma arvan, järgmise kahe nädala jooksul keegi leitakse, aga kui muutuda jällegi tõsiseks, siis ma olen kuulnud, et tegelikult esimene eelistus on leida inimene väljastpoolt erakonda kellel oleks selline hea positiivne kuvand ja kes siis tooks justkui sellist värskust juurde. Enne järgmist ka järgmisi valimisi, siis liituks ja saaks üles tehtud uue kandidaadi. Nii, ja võib-olla võiks Villu Reiljan Kambeki teha, hakkasime mõtlema. Uues erakonna liitajaloo värvikaid peatükke leidub. Ja see sega ka, see oli Janali nii, aga ühel teemal siiski võiks natukene veel rääkida, et kuigi meil saade algas siin alkoholipoliitikaga, siis üks uuring lõppevast nädalast näitab seda, et alkoholipoliitika mõneti toimib, aga, aga rida küsimusi on ikkagi õhus, et siin sotsiaalministeerium tutvustas Eesti elanikkonna alkoholi tarbimise ja piiriülese alkoholi ostmise küsitlusuuringu tulemusi ja küsitluse tellija oli siis sotsiaalministeeriumi küsitluse läbiviija Turu-uuringute aktsiaselts ja sealt selgus, et 59 protsenti Eesti elanik hinnangul 59 protsendi Eesti elanike hinnangul on siis nende alkoholitarbimine 2000 seitsmeteistkümnendal aastal jäänud võrreldes varasemaga samale tasemele ning 35 protsenti. Ta ütles, et see on vähenenud, sealhulgas on siis alkoholi tarbimine langenud ka piiri tagant alkoholi ostnud hulgas 77 protsendi Eesti 77 protsenti Eesti inimestest ei ole valmis odavama alkoholi järele reisima. Mitte ühtegi vahemaad, selgus siis sellest uuringust. No kuulge, ma ei tea, kui teilt küsida, et kuidas teie hindate oma eelmise aasta ja selle aasta alkoholi tarbimist, siis ma ei tea, kas iga endast lugupidav inimene ütleb ju ikkagi, et ma joon vähem või. Ma tean, et ma tahtsin sedasama öelda, et inimesed ei ole ausad enda, eriti halbade harjumuste suhtes, et ma arvan, et on palju neid, kes ainuüksi mõte, et ma võiksin vähem alkoholi tarbida, kirjutavad selle arvele, et ma nüüd tarbingi vähem. Et tõesti, et mina, kes ma tegelen, ka terviseajakirja tervis pluss siis, siis ma näen seda väga palju, et, et paljudele on see, et ainuüksi tervisteri spordist rääkiv ajakirja läbilugemine on juba tegelikult põhimõtteliselt see transport tehtud ja ka samamoodi tervislikest eluviisidest mõtlemine on juba see, et, et on peaaegu juba elangi tervislikult. Et ma ma väga ei usaldaks ja inimeste enda hinnangut, et nende enda tervisekäitumise kohta, eks see muidugi kuidagi tuleb mõõta ja see on üks osa mõõtmisest, aga teine osa mõõtmisest, palju nad ostavad ja palju sealt üle piiri teatud asju läheb, kuigi ma arvan, et näiteks see osa, mis näitab, et kui palju on inimesed ostnud eelmise aasta jooksul teiselt poolt piiri. Et see võib olla päris aus, sellepärast et see tundub olevat kujunenud teatud mõttes nagu uhkuse asjaks, et inimesed käivad või tellivad endale järele, et selle puhul võib-olla see vastab, aga see on päris suur. No aga see tulemus oligi, et odavamat alkoholi naaberriikidest on ostnud 39 protsenti elanikust elanikest toonud ise või siis kasutanud vahendajate abi. Seejuures 10 protsenti elanikest on odavama alkoholi toomiseks võtnud ette spetsiaalse reisi. Ma arvan, et see hästi suure muudatuse riba sellel suvel, et, et noh, nagu see igasugused käitumised ka tegelikult Lätis alkoholi järel käimine nõuab harjumist selle mõttega harjunud näiteks mina olen 39 protsendi sees, ma ei ole kunagi, käin spetsiaalselt Lätis alkoholireisil, eelmine suvi käisime Siguldas, muuseas läksime läbiga poest, seal oli müügil, ühte kaovad, ma väga armastan, kaovad kavad, mida ma ei olnud Eestis müügil näinud, ostsin selle kava, ma joonud seda tee peal Lätis ära, järelikult ma olen juba seal 39-st protsendist et tegelikult noh, inimesed käivad üle piiriga niisama, et nad noh, kuigi tundub, et siin rohkem on nagu siin ikkagi hinna tendents, aga on ka sellist juhuslik Aga jah, üldiselt, et inimene jõuaks faasi, kus ta oma tarbimist hindab suuremaks, siis see peab ikkagi juba suur probleem olema, et ma arvan, et kui küsida inimestelt oma partnerite kohta näiteks naiselt, et kas sinu mehe alkoholi tarbimine võrreldes sellel aastal eelmise aastaaiaga on suurenenud või vähenenud, ma arvan, et me saaksime ausama pildi? Jah. Palju kriitilisemad oleks need tulemused, aga samas sellel korral tuleb kiita ka sotsiaalministeeriumi ja tervisearendajaid selle asja eest, et nad ei läinud selle uuringuga ründele, et näete nüüd, kuidas kõik töötab, et selles mõttes töötajaid, kui seitse protsenti inimestest ütleb, et nad joovad rohkem ja ma kujutan ette, et nad joovad siis märgata vastavalt rohkem, kui endale juba ka tundub siis rahvatervise seisukohast ma arvan, see on palju hullem, kui näiteks 20 30 protsenti joob seal kahe õlle asemel nädalas ühe väikese õlle, et see on nagu see teema. Ühesõnaga selliseid sotsioloogilise sotsioloogilisi imesid ikka esineb ja oma ise ootaks selle alkoholipoliitika toimimise osas siiski ära selle, et mil selgub ühe elaniku kohta ära joodav alkoholi kogus eelmisel aastal, et seal on siis nii valim kui ka metodoloogia veidi põhjalikum. Ka räägiks natukene ka Euroopa Liidust, et Prantsusmaa president Emmanuel Macron tutvustas teisipäeval Strasbourgis Euroopa Parlamendis peetud kõnes oma nägemust Euroopa Liidust. Parlamendisaadikud ei olnud ühtmoodi Macroni ideedest vaimustudes vaimustuses, aga Macroni sõnul on siis Prantsusmaa valmis suurendama oma panust rahvaliidu eelarvesse. Ta kutsus eurooplasi ehitama Euroopa liitu kui liberaalse demokraatia kaitsevalli tavapäratu ja ohtlikku maailma eest. Ja ta lisas, et isekas rahvuslus võtab maad ja viitab kodusõja atmosfäärile Euroopas. Et piitsa präänikut ühes kõnes korraga ja vaadates ka poliitiliste gruppide sellist kõnevooru, siis paljud ütlesid, et Macron esindab ka meie mõtteid. Eks see on muidugi see, et oma kõnes sa saad ise kujundada selle vaenlase, mida, mis sulle siis sobib ja kui sa nagu kujundad oli, just valiti siis Ungaris Fidesz'i partei, keda on süüdistatud korduvalt ja keda kahtlustatakse, et nad võiksid sattuda Euroopa Liidu sisesanktsioonide alla, et kui sa valitsemise vaenlase, siis loomulikult raske nagu väidelda selle vastu, teisipidi jällegi esimesena siis parteipere, rääkis konservatiivid, kes ütlesid, ütega aktsepteerige ikkagi valimistulemusi ka. Ja mulle tundub, et võib-olla kõige rohkem on makrooni vastu julgenudki, nagu sellist selgroogu näidata konservatiivid Macroni mingit pidi, tal on väga hea sõnum, ta tahab rohkem Euroopat, pat, rohkem sellist integreeritust, kõike ilusat ja head. Ja noh, see, et sa ütled ka suurrikas, riik ütleb, et ma olen valmis rohkem maksma, see tundub kõik pealtnäha väga tore. Aga teisipidi, et kui Prantsusmaa ütleb, et nad on rohkem valmis maksma, see tähendab, et nad eeldavad, et Saksamaa maksab veel rohkem ja praegu sellest nädalast, et Macron ja Angela Merkel said Saksamaalt siis tundus, et Angela Merkel ja arusaam sellest, mis võiks olla, mis võiks edasi saada natukene teine. Aga muidugi, Macron jällegi tegi ka seal suurepärase kõne, kus ta võrdles siis ennast põhimõtteliselt kaude kooli François mitteraaniga, kes on siis Euroopa integratsioonist sellised suured tegijad, et samas ma saan aru, et oskab ennast hästi müüa, aga ma saan aru, üle aegade on seal nagu ainest suureks poliitikuks või Euroopa poliitikuks olemas, tõsi ta on, Elle Prantsusmaa Prantsusmaad juhtinud ja tegusid teinud liiga lühikest aega, et selliseid ajaloolisi paralleele tõmmata, aga, aga Evelin, kuidas sa hindad, et kas seal siis, kas seal on seda ainest olemas, et ajalooliseks isikuks saada? Ma arvan, et ta on väga karis mata, väga võluv, ma ütlen, et seda ka, nagu ma ka üks ühes intervjuus sel nädalal tsiteerisin Yana Toomi, kes tunnistas, et ta pidi kogu aeg nagu ennast ratsionaliseerima, et need ideed ei kattu. Aga väga võluv on see Emmanuel Macron. Tegelikult esimene proovikivi on tal ikkagi Prantsusmaa. Prantsusmaa streigib, kas ta suudab Prantsusmaal tuua mingeid majanduslikke reforme või see jääbki nii, et raudteelased, kellel vanasti oli raske, teie tänapäeval on natuke lihtsam töö lähevad viiekümneselt pensionile ja siis neil on mingid täiesti imetabase soodustused. Kui ta suudab Prantsusmaal kõigepealt, et Prantsusmaa kontekstis sõltub, kas ta suudab seal teha ära reformid, mida ükski tema eelkäija pole teinud. Euroopa kontekstis ta ikkagi esindab Prantsusmaa huve, et ja need ei pruugi alati. D kas nende lähetatud töötajate või nii edasi nendes teemades need ei meie huvide, nende huvid ei pruugi alati kattuda, et Prantsusmaa on teistsuguse mastaabiga, teistsuguse ajaloo, teistsuguste huvidega. Et praegu on meile on hea näiteks, et ta on Venemaa küsimuses, saab asjast aru nii nagu meie, mis on meile välispoliitiliselt väga oluline, aga majanduslikult alati kõiges ei pruugi ja ma saan aru, et et Prantsusmaal, Prantsusmaa, tõenäoliselt ka mais ületab vähemalt korra uudiskünnise, kuna mais saab 50 aastat, siis 1968. aasta tudengi revolutsioonidest. Et see saab siis olema küsimus, kas need, kas May toob kaasa uued protestid ja uued uued uue revolutsiooni või möödusse, lihtsalt pidulikult, et ajaloomälestusi mõlgutades. Lõppevast nädalast veel üks uudis Tallinna Gustav Adolfi Gümnaasiumi Kotzebue tänava õppehoone puhveti menüüst kaovad alates mai algusest ebatervislikud tooted, mis asendada asendatakse siis tervislike vahepaladega ja kooli. Direktor Hendrik Agur teatas lapsevanematele saadetud kirjas, et menüü muutub alates teisest maist kaotame müügist kõrge suhkrusisaldusega hüdrogeenitud taimerasvade ja säilitusainetega tooted. Asendame need tervislike vahepaladega, milleks on näiteks pähklid, rosinad, maasikad, alles jäävad ka praegu müügil olevad puuviljad, porgandid, võileivad, tortiljad, salatid, maitsestamata veed, seisis teates. Täiesti valeuudis täiesti vabatahtlikult tehti ära, ei olnudki tarvis ühtegi määrust ja korraldust. Tervet mõistust esineb küll, aga ei tea, kuidas lapsed sellesse suhtuvad. Ma arvan, et lapsed on sunnitud sellega leppima ja tegelikult see ongi ju üks võimalus läbi koolimenüü laste toitumist kujundada, et et mulle tundub see täiesti lubamatu, kui sellist võimalust ei kasutata. Kõrval on poed ikkagi olemas, et kui sa vaatad, mida selline tüüpiline 10 aastane ostad poest, siis ikka värviline, magus. Jah, nii ta on, aga ma ise arvan ka, et see on saate lõppu üks selline hea uudis, mis näitab seda, et ilma käsu ja keeluta saab, aga, aga nüüd on muidugi see, et õpilaste seisukohast tõenäoliselt öeldakse, et aga see ei pruukinud olla meie valik, kuigi ma ei tea seda otsustamise protsessi, et võib-olla tõesti õpilasesindustegija ja nii edasi. Aga täna on riigikogus avatud uste päev ja kell 12 algab istungisaalis infotund, ma loodan, et seda riigikogu koduleheküljel kantakse ka üle, kus inimeste küsimustele siis vastavad peaminister Jüri Ratas, kaitseminister Jüri Luik ja kultuuriminister Indrek Saar. Soovitan vaadata, sest et eesti rahvas oskab alati oma valitsejatelt küsida häid küsimusi. Ja ma arvan eeloleva tunni jooksul. Me kuuleme nii häid küsimusi, aga ka väga põnevaid vastuseid. Täna olid rahvateenrite stuudios Heidit Kaio, Evelyn Kaldoja, Mirko ojakivi nädala pärast siinsamas võtavad koha siis Taavi Eilat, Sulev Vedler ja Peeter Helme. Tänan kuulamast ja kena nädalavahetust.