Vikerraadio see on väga hea löögi. Anvar Samost ja Toomas Sild. Tere päevast kell Tallinnas on 13 ja viis minutit ning sellel erandlikult päikeselisel pühapäeval on siin vikerraadio otse-eetris ajakirjanikud Anvar Samost ja Toomas Sildam ja kolmandat korda alustame ilmselt viimast korda siis riigireformi sihtasutuse ettepanekutest. Eesti. Töö ja ülesannete muutmiseks ja. Oleme siin nüüd selles kohas, kus meil on piltlikult öeldes laua peal, siis need valitsust ja riigiametnikke puudutavad ettepanekud ja vist on ka esimene, esimene kordne nende ettepanekute avalikustamise jooksul, kus ka need Välja käidud seisukohad on leidnud sellist teravamat sorti kriitikat poliitikute seast. Riigireformi sihtasutus teatavasti ise on ühekordseks kasutamiseks loodud ühendus teevad oma ettepanekud ära, esitavad erakondadele ja lähevad siis laiali ja enne seda olnud, et väga paljude erakondadega kohtunud ja rääkinud. Kõik on nendega kokku saanud ja ma saan aru, et kuna tegemist on Eestis lugupeetud ja austatud ettevõtjatega, siis see retseptsioon on olnud erakondade poolt selline pigem ettevaatlik ja vaata et toetav. Aga nüüd pärast seda, kui siis sel nädalal. Käidi välja ettepanek, et vähendada valitsusliikmete arvu piisaks riigireformi sihtasutuse hinnangul 10-st ministrist vähendada järgmise kahe valimistsükli jooksul poole võrra riigiametnike arvu ja luua üks selline suur superministeerium, mis teeks kõikide praeguste ministeeriumide tööd ja samas tõsta ministrid sealt ministeeriumi juhtimise tasandilt natukene kõrgemale. Ühte vaadatud ühtne valitsusasutus, nagu öeldakse. Ja siis minu jaoks pigem üllatavalt on see kriitika tulnud nüüd siin just Reformierakonna opositsioonierakonna kahelt selliselt raske Kallaselt esimesena siis Jürgen Ligil, kes on pikaajaline minister erinevates ministeeriumides, siis rahanduskaitse-välis- ja kas on mõni ministeerium veel? Rahandus-kaitse- ja välisega ta juhuslikult haridusminister. Ja haridusministeeriumi, haridusministeeriumi juhtinud mehelt ja, ja siis ka praegu Euroopa Komisjoni voliniku kohta täitev Andrus Ansip, kes nad on üldse Eestis käies, oli üsna sõnakas, et ka tema leidis, et et ei ole vaja hakata ministrite arvu vähendama ega peaministri funktsioon ümber vaatama või muud sellist, et et see näitab muidugi seda, et niikaua kui need ettepanekud olid sellised tegevvõimust kaugemal nii kaua poliitikud suutsid käte peal istuda, aga kui asi jõudis, nagu siis valitsus valitsusele ja ametnikele ja eriti just ministrikohtadele lähemale, siis indikatiivselt saime kohe teada, mis positsioonid siis olulisemad on? Võib-olla ongi iroonia, võib-olla ongi põhjus selles, et. Et tõepoolest Reformierakond, kes on 17 aastat enne opositsiooni langemist valitsenud et nad on harjunud täpselt nii, nagu nende ajal asjad käisid ja nad ei arvagi, et need asjad peaksid teistmoodi käima. Ja tõepoolest, kui lugeda Reformierakonna, mis ta nüüd siis on eelmise üleeelmise üle-üle-eelmise aeg läheb kiiresti, inimesed vahetuvad esimehe Andrus Ansipi esinemist Rimi Rimi konverentsil. Mesilane saadetki, kuulasime seda, jah, koos vaatasime, oli, oli selline stand-upi moodi etteaste. Jah, ma, ma ei suuda jätta ühte tsitaati ette lugemata, kui ta rääkis sellest, kuidas 340 miljonit eurot, et laekub vähem alkoholi, tubaka, kütuseaktsiisi prognoositust ja kui Andrus Ansip ütles, keegi peaks peeglisse vaatama ja ütlema, et mina tegin, mul on häbi ja minema ära mitte ainult valitsusest, vaid terves sellest riigist. Vabandust, esitasid. Vabandust. Ma ikka jäin nagu tõsiselt mõtlema ja ma jäin mõtlema ka selle üle, et see kõik kõlab väga ilusti, aga ma ei ole näinud näiteks Reformierakonna parlamendifraktsiooni muudatusettepanekud riigieelarve eelnõule järgmiseks aastaks alandada kütuseaktsiisi, alandada tubakaaktsiisi, ma saan aru, et ka need on kõrged mitte ainult õlleaktsiis. Kui Ansip küsis, kes kurat tõstis õlleaktsiisi 70 protsenti? See on päris hästi nii-öelda sihitud küsimus, sellepärast et kui oleks ta pidanud, oleks küsinud, kes tõstis alkoholiaktsiisi üldisemalt, siis kindlasti sinna. Tõstjate ritta kuulub kogu Eesti poliitiline spekter suuresti ka Reformierakonna peaministreid. Kama sama tubaka, tubaka ja kütuse. Aga kui küsida, kes tõstis õlleaktsiisi 70 protsendi võrra, siis muidugi jah, täpne küsimus, kuna Reformierakonna valitsuste ajal alkoholiaktsiis oli selline seesama alkoholi kogus, kui ta sisaldus viinas ja kanges alkoholist, siis ta oli maksustatud kõrgema aktsiisiga ja kui ta sisaldus õlles, siis ta oli maksustatud madalama aktsiisiga niipea kui Reformierakond valitsusest lahkus, nii väga see erisus tõepoolest Jüri Ratase valitsuse ajal kodus, nii et see on vastus Andrus Ansipi küsimusele. Aga nüüd me oleme riigireformist küll. Väga-väga kaugele liikunud, mul on piinlik. Aga. Mis ma tahan öelda, on see, et Ansip ERRile antud usutluses on siin öelnud, et ta üldse ei näe mingisugust mõjuvat põhjust hakata siin väga praegu valitsuse tegevustest, eelkõige aga riigi tegevust laiemalt ümber tegema, et et põhjendus, noh, seal lühike intervjuu, võib-olla ta ei saanud ennast päris selgelt ja lõplikult ja põhjalikult väljendada, seda, seda ei saa välistada ja aga, aga mõte oli see, et ega, ega riigi reformimisel suurt vajadust ei ole näiteks valitsuse puhul toodud põhjendus see meeldis mulle nii, et, et ministrite arvu ei saa vähendada, sest nad peavad osalema ka Euroopa Liidu poliitika kujundamisel Ministrite nõukogude töös ja näeme juba praegugi, et osad ministrid sellega ei tegele. Et noh, see, et ministrid Euroopa Liidus Euroopa Komisjoni kuskil sellistes kohtades käivad, et see on põhjenduseks, et miks Eestis peab just 15 ministrit olema, et see on kui Andrus Ansipi enda väljenduslaadi kasutades lapse jutt põhimõtteliselt. Et tegelikult muidugi 15 ministrit on Eestis sellepärast, et meil on tihti kolmest osapoolest koosnev koalitsioon ja 15 esiteks jagub kolmega. Teiseks, ta annab lihtsalt võimaluse jagada erakondade vahel viie võrra rohkem ministrikohti kui, kui näiteks 10 10-st liikmest koosnev kabineti. Nii lihtne see tegelikult ongi. Meil on mitmeid ministeeriume, kus on ametis lausa kaks ministrit, mida veel, noh isegi vist Andrus Ansipi enda valitsuse ajal meil ei olnud, et näiteks majandusministeeriumis on meil kaks ministrit, et sotsiaalministeeriumis on kaks ministrit, rahandusministeeriumis on kaks ministrit. Et kas seda on tingimata vaja, et noh Julgen küll täie sellise kindlusega öelda, et ei, tegelikult ei ole. Kas see on muide ka üks riigireformijate ettepanek kaotada ära portfellita ministrite ametikohal? Portfellita ministrid meil ju tegelikult ikkagi ei ole ametlikult, et nende ettepanek dubleerida. Ja noh, nii-öelda portfellita ministrit kellel ei ole, kellel ei ole sellist selget ministeeriumit, aga minut riigireformijate on tegelikult ju mõned päris päris selliseid huvitavaid kaalumist väärivad ettepanekud sellesse ühtsesse valitsusasutusse ja selle loomisse. Võib-olla mina suhtun natuke skeptiliselt, sest ma Ma lihtsalt ei kujuta ette, et see saaks poliitiliselt võimalikuks, et erakonnad, kes iganes valitsuse valitsuse moodustavad, et nad oleksid sellega nõus, kus nende tipp-poliitikud jäävad ikkagi suurest suurest osast nagu senisest võimutäiust, ilma aga see, et kõrgemate riigiametnike vali valikukonkurss toimuks personalifirmade kaudu, kes siis peaksid kolm kandidaati lõpp lõpuks otsustamiseks esitama? Sea haakub sellega, mis oli sinu ettepanek nädal tagasi. See oli natuke teistsugune ettepanek, aga põhimõtteliselt, et see, et meil nagu kõrgemate kuidas öelda, siis riigile kuuluvate sihtasutuste ja muude selliste tippjuhtide kohtade täitmine on väga ütleme ebamugavalt sageli ebameeldivalt sageli muutunud selliseks farsiks, nagu me siin näiteks Eesti kontserdi puhul nägime, et see on küll tõsiseks Ja, ja muidugi see, et kõrged riigiametnikud või kõrgemad riigiametnikud võiksid olla ametis kaks korda viis aastat. Noh, mis on, ühelt poolt võiks küsida, et aga kuhu jääb siis kõrgemate riigiametnike professionaalsus, mis kujuneks välja aja jooksul ja teiselt poolt ütled aga võib-olla tõepoolest 10 aastat ongi see aeg pärast, mida inimene paratamatult muutub, natuke mugavamaks, rahulikumaks, loiumaks. Üks asi võib-olla millega sellel teemal peaks nagu kokku tõmbama on, on see, mida ütles väga staažikas riigiametnik Marika Priske minu meelest väga õigesti, et kui ta vaatab, et kuidas Eesti riigi tegevused ja funktsioonid ja regulatsioonid on kasvanud nüüd loeb neid ettevõtjates riigireformi sihtasutuse liikmed, et ettepanekuid siis talle meenub, kuidas tihtipeale ettevõtjad on just need, kes on käinud riigi käest küsimas, palun reguleerige seda või teist või looge mingisugune. Ma ei oska öelda järelevalveorgan või suurendage mingisuguste riigiametnike volitusi mingites küsimustes reguleerige paremini, palgake rohkem mingeid muid bürokraate, et see on ju tegelikult tõsi, et selles mõttes see kriitika nüüd vastuseks nendele ettepanekutele on kindlasti õige ja eks ka ettevõtjatel on eriti nendele, kes riigiga ise äri teevad või riigi regulatsioonidest suuremal määral sõltuvad, on ka põhjust peeglisse vaadata. Jah, aga Anvar, mul on tunne siiski, et sa eksisid alguses, kui sa ütlesid, et me räägime viimast korda riigireformijate ettepanekutes, sellepärast minu teada järgmine nädal peaks tooma nende ettepanekute viimase paki, milles on, milles on siis president põhiseaduslikud institutsioonid? Õiguskantsler riigikontroll. Aga siis sellest räägime juba järgmisel pühapäeval. Nii ta ütles. Kui suur sa eelarve auk ikkagi umbes on, et te peate teadma, et kas seal juttu on kümnetes tuhandetes sadadest tuhandetest, et see on päris suur vahe. No ma ei oska paraku teile selle kohta täpseid numbreid öelda, aga, aga see ei ole. See ei tohiks olla protsentuaalselt midagi sellist, mis muudaks Eesti Kontserdi jätkusuutmatuks küll, nagu ma ütlesin, et seal on potentsiaalne raha vooline probleem, et kuidas majandusaasta niimoodi lõpetada, et arved oleks makstud ja võlgu ei teki. See oli kultuuriminister Indrek Saar ja selle, kes siis andis intervjuu ETV ETV esimeses stuudios. Ja selle tsitaadi või selle katkendi valisime selleks välja, kuna see iseloomustab kogu kogu seda suurt segadust turbulentsi praegu, mis üldse siis kultuurivaldkonna ümber toimub minu arvates see on vist ka Indrek saarel kui kultuuriministrile esimest korda, kui ta on selliste selliste probleemidega silmitsi sattunud või selliste probleemide alla sattunud. Kui seni seni on tal võib-olla olnud nagu erakondlikud erakondlikud mured rohkem siis nüüd on läbi otse oma valitsemisala. Ja küsimus on siis selles et see nädal tõi uudiseid, kus kui me nüüd Laine randjärvest kohe ei alusta, tõi uudised, et nii, Eesti Kontsert on miinuses 300000 eurot aasta lõpul ja Vene teater palub täiendavat toetust 130000 eurot, et ära maksta aasta lõpus oma inimeste palgad. Ja see indrek sage vastus, millest me alustasime, et, et see on meil ikkagi siin sellepärast et eksisteerib, et meil mõlemil vist kahtlused, kas Indrek Saar tõesti tol hetkel ei teadnud, missugune see miinus seal oli või ta ei teadnud siis nagu ütleme siis lõplikes detailides seda, aga, aga juba järgmisel päeval kui ma ei eksi, siis saime teada, et see miinus 300000 Ma arvan tegelikult ja Indrek Saar võib mind kindlasti parandada ja ma olen nõus. Ma olen nõus tema ees vabandama, aga mulle tundub, et sel hetkel, kui ta selle vastuse andis, siis ta teadis küll, kas see on kümnetes või sadades tuhandetes see Eesti kontserdi miinus ja see oli ju küsimus tegelikult, mida talt küsiti. Aga miinus miinuseks, et tegelikult nendest mina tahan rääkida, on see 2000 seitsmeteistkümnendast aastast pärinev Eesti kontserditegevuse audit, audit puudutas siis aastaid 2013 kuni 2016, ehk siis mingis mõttes päris ammust ajalugu, kui Indrek Saar kindlasti ei olnud veel kultuuriminister. Ja noh, see on üks võimas lugemine, et kes tahab, võib minna lugeda seda kokkuvõtet teeleli veebist, aga, aga noh, ütleme mina olen lugenud palju erinevaid selliseid dokumente oma majandus ja muu ajakirjanikukarjääri jooksul ja igasuguseid vahvaid asju olen lugenud. Aga nüüd üle hulga aja, see oli selline paber, et lugesin kaks lehekülge, panin paberid laua peale. Hingasin, kuidas mõtlesin, et huvitav, et kas, kas, kas see on mingi nali või siis tõstsin jälle üles, lugesin järgmised kaks lehekülge. Et sellisel viisil ühes riigi sihtasutuses 2016. aastal asju aeti, et see on raskesti usutav tegelikult, et põhimõtteliselt minu küsimus on pigem see, et millest ikkagi lähtus prokuratuur, kui ta jättis selles küsimuses kriminaalasja algatamata? Ta ilmselt ikkagi, kas need vormiliselt formaaljuriidiliselt ehk leitakse, leitigi põhjendus, miks see nii ei ole, aga ma kahtlen arvama, et kuna seal oli tegemist sellise tuntud muusikuga eelkõige nagu Andres Mustonen ja tema maailmakuulsa kolletega tiiviga Hortus Musicus, aga et siis seetõttu, et võib-olla ei ole mõistlik olukorras, kus Mustonen või tema esindaja on lubanud kõik need Eesti kontserdile tehtud kahjud mingi pikema aja jooksul hüvitada, et ei ole mõtet siis nagu krimasja algatada, aga see on ainus sisuline põhjus, mis tundub nagu loogiline olevat, et kõikidel teistsugustel näidetel, kus seal ei oleks olnud, ütleme, tegemist Eesti kontserdi Andres Mustoneniga ka noh, ma ei tea minu poolest riigile kuuluva äriühingu mingite töötajatega, et siis kindlasti oleks asi lõppenud kriminaalasjaga, et niisugune on see korralagedus ja võiks vist öelda, et, Oli oli, oli hästi loominguline, oli hästi loominguline rahakasutus selline. Kui tsiteerida riigikogu esimees Eiki Nestorit, siis leiutajateküla. Eiki Nestor rääkis selles kontekstis küll enda enda kolleegidest Riigikogus kui kuluhüvitistest. Riigikogu liikmete kuluhüvitistest. Mart ja Martin Helme lasi kinni maksta Facebook'i võimendav võimendas kampaaniat. Aga aga selle kõrval küll Mart Helme täiesti korrektselt käitunud, kui vaadata seda, mis seal Eesti kontserdis toimusid sealt leiutajatekülast eelkõige mulle meenub see jänes Albert vist, kes lubas teha porgandite tükeldamise masinaga, tegelikult panime abikaasa sinna kasti istuma ja tema tegelikult tükeldas neid, et see on pigem see kohane võrdlus, et, et et noh, aga nali naljaks, et see ei ole tegelikult üldse naljakas, et see on nagu iseenesest ikkagi noh, traagiline, et sellised asjad võimalik, kui ta on ja, ja noh, päris aus olema, et ma ei ole Eesti kontserdi noh, nii-öelda tegevuse osas väga pädev olnud, et ka nüüd siin sel nädala jooksul käisin mitu korda erinevatest ametlikest allikatest siis uurimas, et millega üldse sihtasutus tegeleb. Et noh 100 kontserti aastas. Ja kaks sellist tuntumat muusikakollektiivi Mitu kontserdisaali? Majad üle Eesti, et see on päris suur asi, tegelikult, et samas muidugi ma ei tea, et kas on riigi asi päris nüüd, kui selle nurga peale minna, et omada kontserdisaal ja ma ei tea Pärnus ja ja muudes sellistes kohtades näiteks noh, ma kujutan ette, et Narva Jaani kiriku puhul lahendati küll hoopis ühte muud küsimust, kui et Eesti Eesti kontserdi kontserttegevuse selliseid vahetuid väljakutseid, aga, aga, aga kui me nüüd vaatame, et kust see kõik algas, algas sellest, et Eesti kontserdile otsitud vot juhti. Aga tänaseks me oleme jõudnud olukorda, kus Eesti kontserdil ei ole juhti, vähemasti see on ebaselge, kes see juht on. Eesti kontserdil ei ole nõukogud. Just ja, ja Eesti Kontserdi majanduslik seis on noh, ütleme niimoodi, et väga kahtlane noh, kas ta nüüd on sellises kohas, kus küsimärgi all on Eesti Kontserdi jätkusuutlikkus, seda selle kohta vastuolulisi andmeid, aga kindlasti on ta on ta vilets ja, ja, ja noh, Laine Jänes, kes siis vabandust Laine Randjärv, kes siis võitis selle konkursi algselt, et Eesti Kontserdi juhi kohale ja kes nõukogu meele muutudes selle koha justkui nagu kaotas, et et tema puhul mina tegelikult täitsa siiralt tahaks teada, et kas pärast kõige selle teada saamist on tal üldse enam reaalset soovi selle asutuse juhiks asuda. No Laine Randjärve, advokaat Maria Mägi-Rohtmets on ju öelnud, et Eesti Kontserdi nõukogul, mis siis või nõukogu otsusel, mis teatas, et Laine Randjärv ei ole enam nende favoriit Eesti Kontserdi juhatuse liikme kohale, et sellel otsusel puudub õiguslik mõju. Ja heidab heidab kolmele nõukogu liikmele, kes on siis ametnikud, nõukogus oli viis liiget. Kolme nõukogu liikmele heidab, kes olid siis lõpuks Laine Randjärve vastu, heidab ette liigset emotsionaalsust. Kõiki selliseid asju. Kes suudaks isegi teoreetiliselt praegu seda nõukogu otsust tagasi pöörata, mis oli, mis oli tehtud nüüd siis ootamatult Laine Randjärve kahjuks seda nõukogu, et enam ei ole olemas. Küsimus on, et mis see otsus oli ka tegelikult sellepärast et siin Laine Randjärve esindav advokaat on noh, see ei ole tavapärane tavapärane situatsioon Eesti Eesti äriõiguses, aga ta on asunud seisukohale ja mulle tundub see seisukoht täiesti loogiline ja arusaadav. Juhatuse liikme kohustused või juhatuse liikme roll õiguslikus mõttes algab sellest hetkest, kui nõukogu, ettevõtte või ühingu nõukogu on ta sinna juhatusse hääletanud kinnitanud seda enam kui seal ühehäälne. Ja, ja see on see, mis toimus septembris. Jah, ja see on, see on iseenesest ma kujutan ette, mingis mõttes ka ilmselt asi, millele tasuks tähelepanu pöörata ka äriettevõtete omanikel ja juhtidel, et, et selline tõlgendus tõepoolest on, ma arvan, adekvaatne et ka näiteks äriregistrisse kantud Ta juhatuse liikmeid mitte lepingu sõlmimisel, vaid ikkagi tegelikult nõukogu otsuse alusel. Ja, ja sellest tulenevalt see küsimus, et mis sest juhatuse või vabandust siis juhi Juha juhatuse esimehe või juhi nagu opositsioonist edasi saab, et see on kindlasti vähemalt sama terav kui see küsimus sellest, et mismoodi seal Eesti kontserdis nagu pikki aastaid nagu asja aetud, et, et kas üldse sellises kas üldse sellises olukorras on nagu reaalselt mingit sellist lahendit, mis, mis noh, ei, ei paiskaks seda sihtasutust kuudeks sellise noh, selles juhtimiskriis. Kultuuriministeeriumil ja nende juristidel on tõsine, tõsine peavalu ja tõsine peamurdmine, kuidas sellest olukorrast üldse välja tulla ja minu arvates saaks olla paratamatult ainult kuidagi koos Laine Randjärvega kelle puhul oleks tõesti huvitav teada, et mida millised on tema edasised plaanid, kas ta tõepoolest üritab, üritab iga hinna eest jääda Eesti kongress vabandust Eesti Eesti kontserdi tegevjuhi rolli või annab ta mingil hetkel siis loobumise ja teatab. Ta osaleb ikkagi järgmise aasta kevadel parlamendivalimistel Reformierakonna nimekirjas. Aga kultuurist räägime edasi kaudselt ka Indrek Saare kultuuriministri valitsemisalast, aga nüüd küll tahaks mingi selge vahe sisse teha, et siin ei ole jutt enam Eesti kontserdist, siin on jutt hoopis teisest asjast teistsuguses situatsioonis nimelt siis 14 aastat tegutsenud teater NO99. Tiit Ojasoo, Ene-Liis Semperi teater sel nädalal teatas, ta, lõpetab jällegi selline asi, mis ei juhtu iga päev ega iga nädal aega iga aastaga isegi vist tegelikult ma ei tea, kas üldse varem Eestis kunagi on juhtunud, et üks. Sellisel kujul on see ikka esimest rahastust. Teater ühel hetkel teatab, et me rohkem enam ei tee, aga, aga noh siin võib küsida igasuguseid vahvaid küsimusi, nagu siin ka Andrus Kivirähki eile Eesti Päevalehes küsis, et kuidas üldse, kuidas üldse saab niimoodi, et teater lihtsalt teatab, et ta enam etendusi ei anna ja ei tegutse, kuna peanäitejuhil läks tuju ära. Aga noh, no 99 muidugi on hoopis teistsugune teater olnud algusest peale ja jällegi mina pean ütlema, et ma saan nagu sellest aru, ma ei ole kõige suurem teatris käia ja ei ole ka kindlasti ei kuulu nende inimeste hulka, kes kõiki teatri NO99 etendusi näinud oleksid. Aga mingeid märgilisi etendusi, oled sa kindlasti mingeid etni saart? Sa oled näinud ühtse Eesti suurkogu, ma ei ole näinud, kuna ma olin sel ajal välismaal. Aga ma olen vaadanud, eks ma olen näinud ka sellist haruldast etendust nagu Reformierakonna juhatuse koosolek, mida noh, ei olegi enam olnud rohkem pärast seda ühte korda võimalik vaadata. Kepi vist olen, olen näinud ka neid hilisemaid asju ja olen näinud fool of Estonia olen näinud ka siis seda viimaseks jäänud etendust nimega Kihnu junn, mille kohta ma pean ausalt ütlema, et ega tegelikult väga ei soovita. Aga mis nüüd tuleb välja tegelikult, kui me siin juba neid nimetusi nimetasime, siis need kõik olid sellised lavastused, aktsiooni tükid, mis ei sobi kordamiseks ega uuesti esitamiseks ega taas lavastamiseks, et nad olid omas ajas omas hetkes väga mõjusad väga uuenduslikud ja ühekordsed, et kas see teater iseenesest, kui me tahame välja jõuda, ongi selline alguse lõpuga väga selgelt. Lavastus tervikuna. Et selles mõttes see lõpp oli, oli, oli loogiline. Jah, loomulikult me ei kujuta ette, et et Draamateater või Tallinna Linnateater või minu pärast ka Vene teater, millest me just rääkisime et seal tuleks siis pea Lätti ja ja mingid näitlejad tuleksid kokku, vaataksid kaamerasse ja ütleksid. Me lõpetame, seda me ei kujuta ette. No 99 puhul, see oli üllatus, aga tegelikult nagu sellist tõrget, et oot-oot, mis nüüd juhtus, kuidas see võimalik on, kes lubas, sellist tõrget minul ei tekkinud, kuigi nüüd, mis on nagu edasigi on minu jaoks huvitav, järgmiseks aastaks, kui ma õigesti mäletan, nende tegevustoetus miljoni riigieelarvest oli, oli neile ette nähtud 1,4 miljonit eurot. Ja nüüd on minu küsimus, kui kui nad on teatanud, et nad lõpetavad siis mis saab sellest rahast ja see on muide 1,4 miljonit Eesti kultuuris on väga suur raha. See on vabaturul. Kas see läheb, kas see läheb teatri valt konda, kas riigieelarve arutelu käigul nüüd hakatakse, parlament hakkab otsustama, kas valitsus teeb oma omaettepaneku, hakkab parlament otsustama, kuidas kasutada seda ühte koma nelja miljonit eurot ja kus võib-olla hoopis mingis teises valdkonnas. Ma olen sügavalt veendunud, et see ei ole oluline küsimus antud kontekstis, aga kuna Sulle tundub, et on, siis ma vastan sulle, et minul on olemas ettepanek, kuhu võiks teatri NO99 tegevustoetuseks ette nähtud ja riigieelarve projekti sisse kirjutatud 1,4 miljonit eurot järgmisel aastal anda nii, et sellest oleks Eesti ühiskonnale kõige suurem tulu ja tagataks ka NO99 poolt aetud asja jätkumine. Selleks eelarve eelarve. No aga, aga ma saan aru, et sinna ei jõua kuigi kaugele, et sellega me vist testi Aga ühiskonnakriitiline positsioon, ma arvan, et kindlasti saaks nagu tagatud. Ei, no mis ERR-i töötajatel ja siin on neid nägemisulatuses aga kolm tükki. Mis saaks selle vastu olla? Aga las ta olla, et, et ma tahtsin, tahtsin tegelikult veel siin paari asja no 99 lühikese ajaloo kohta mainida, et et siin viimase paari aasta jooksul nad olid sellise kriitika objektiks ja erakordselt, nagu pinnuks silmas ühel erakonnal, Eesti konservatiivsel rahvaerakonnal, kes tegi neist vaatajat omaette, sellise valimiskampaania teema. Seal oli nimelt tegu oli EKRE-poolse sõnumiga, et nemad Tegelikult ma täpselt nimetatakse. Vähendaksid oluliselt või võtaksid või võtaksid üldse ära riigipoolse toetuse, mis seal praegu üheksani panemistele riigipoolne toetus võtaksid ära selle 99-le. Et aga noh, põhimõtteliselt nad olid seda meelt, et sedasorti kultuuri Eestil vaja ei ole ja seda ei ole vaja ka maksumaksja rahaga toetada, et loomulikult igal inimesel erakonnal on õigus selliseid seisukohti evida, mis ma tahan öelda, on see, et siin nüüd pärast seda, kui see teade tuli, vist oli neljapäeval, et 90 900 õpetab siis ka mitmed EKRE liikmed avalikult avaldasid oma rõõmu Jättes Kasatavate võimaluse vaikidele Mis ikka, et jällegi mina olen seda meelt, et alati inimene võib ennast vabalt väljendada ja ei ole minu asi teistele öelda, millal peavad vait olema. Aga, aga ma tahan öelda lihtsalt seda, et mul on selline tunne, et see rõõm oli enneaegne. Et, et siis, kui no 99 alustas kuskil, mis ta oli siis 2002. aasta paiku või et siis Eesti teatripilt ja üldse ühiskonna pilt oli täiesti teistsugune, et EKRE-ga tänasel kujul olemas ei olnud, eks. Ja rahvaliit ja, ja siis selline ühiskonnakriitiline teater ei olnud üldse levinud praeguseks, tegelikult kui me vaatame ringi, et kes tegelikult Von Krahli oli siiski mitte sellises võtmes tänasest, kui vaatame ringi, et palju on neid teateid. Ta, kes tegelevad sellise ühiskonnakriitilise teatriga sellises uuenduslikkus eksperimentaalses piltlikult öeldes publiku ja trupi vahelist seina mahakiskuvad võtmes. Et neid on NO99 kõrvale tekkinud terve hulk, et isegi selleni välja, et kui me vaatame näiteks seda väga palju vaidlust tekitanud teleseriaali Pank, et mina näen seal selgelt NO99 mõjusid No need on kindlasti olemas, sellepärast. Pool, et, et, et rõõm EKRE poolt on enneaegne ja ma arvan, et asjata, sellepärast et selle nende vihatud no 99 asemel on tekkinud terve valik erinevaid kultuurinähtusi, mis täpselt sedasama vaimsust nagu kannavad ja osa neist ei ole üldse tegelikult riigi poolt finantseeritud, aga maksumaksja poolt Jah, aga minu arvates me jääme ikkagi no 99, et jääme kuidagi taga taga igatsema ja see, kellel on mahti, võib kas või selle Lõppeva aasta 24.-st veebruarist Endel peale panna. No 99 lavastatud vabariigi vabariigi aastapäeva vastuvõtufilmi, mis oli päris mõjus. Ühe ühe asja tahan siia lõppu veel öelda ebaviisakalt, et palun palun, et sama etendus, mida mina ei näinud, et sealt etendusest on üks tükk, mis Youtube'is on aeg-ajalt maha võetud ja siis on uuesti heade inimeste poolt jutumärkides üles pandud, mis levib ja mis on väga vaadatud, mis on see nii-öelda lipuga katuselt peetud Andres Mähar. Monoloog, kus ta, ma väga vabandan, kõik perse saatis, aga eelkõige ta saatis sinna kohta need inimesed, kellel on ükskõik. Ja see oligi minu meelest selle teatri suurim teene ja mõju Eesti ühiskonnale käis ja torkis ja ja tegi ebamugavaks nende inimeste elu, kellel oli. Vahepeal saabus, mille sõnum siit Laine randjärvelt, et kuna me esitasime küsimuse kuule meile otsa saades kohe ka edastan selle. Laine Randjärv ütles, et ütleb, et jah, et tal on endiselt soov asuda tööle Eesti kontserdijuhina, aga lähme nüüd oma plaanitud teemadega edasi. Sinu lemmikteema majanduses? Et sel nädala alguses, siis sai teatavaks, et Isamaa esimehe Helir-Valdor Seederi juba aastaid kestnud kriitiline hoiak teise pensionisamba hambasuhtes on võtnud siis erakonna põhimõttelise seisukohavormi ja saanud ka tegelikult sellise väga konkreetse lahenduse ja, ja sellest lahendusest võib-olla peakski alustama. Kuna siin on oluline erinevus selle vahel, mida Helir-Valdor Seeder oma arvamusartiklites siin mitme aasta jooksul kirjutas ja selle vahel, mida erakond tegelikult et välja pakub ja, ja see on siis see, et teise samba vabatahtlikuks muutumist ei ole plaanis, mis tähendab seda, et ka edaspidi iga inimene oma palgast maksab kaks protsenti, kui see ettepanek peaks muidugi jõustuma, maksaks kaks protsenti teise pensionisambasse ja riik siis maksumaksja rahaga lisab sinna neli protsenti tema palgast juurde ja, ja teiseks ka nii-öelda seda ei toimu, et see teise samba raha lihtsalt inimestele tagasi makstaks või ma ei tea riigi riigieelarvesse tagasi kantaks, et et see lahendus, mille autor on minu meelest on väga teravmeelne ja nutikas näeb siis ette seda, et inimestel tekib võimalus oma teise samba kontole kogunenud raha kanda omakorda investeerimiskontole. Investeerimiskonto on siis selline juba mõnda aastat eksisteeriv konto liik kust on võimalik inimesel teha väärtpaberiinvesteeringuid ja kust tehtud tehingutelt ja saadud tulult ei peeta kinni nii kaua tulumaksu, kuni inimene sealt kontolt ise nagu raha välja võtab. Loomulikult, kui see peaks jõustuma, siis noh, ei pea olema mingi finantsgeenius, et ennustada, et suur hulk inimesi ikkagi tegelikult käitubki täpselt niimoodi, et avab selle investeerimiskonto kannab oma teise samba sisse kogunenud raha siin investeerimiskontole võtab selle lihtsalt pangast välja ja maksab selle salasiis ka tulumaksu. Aga loomulikult siis nendele, kes ei soovi seda teha, kellele see vajadus siis nendel jääb jällegi võimalus jätkata. Nii nagu praegu see asi käib, et jäta oma raha siis mingisuguse pensionifondi hallata või siis sealtsamast investeerimiskontolt teha ise mingisuguseid, et noh, oluliselt ma ei tea, kas diskantsemaid või targemaid tõenäosuslikke lollimaid, paigutusi, selle rahaga ja vastutada ise oma teise pensionisambasse kogutud investeeringute tuleviku eest. Ja talle sekundeeris ettevõtja Indrek Neivelt ERRi portaalis oma arvamusloos kokku, kes ütles, et julgustas inimesi selle selle rahaga ära maksma oma oma laene. Üks üks asi, mis tuleks ka võib-olla sirgeks rääkida, et tegelikult ka ühes intervjuus Helir-Valdor Seeder ütles, et tema ei näe mingit probleemi, kui inimesed oma tarbimisvõi kiirlaene selle teise samba sisse kogunenud rahaga tagasi maksavad ja siis temale sai osaks selline mõningane mõnitamine avalikkuses. Et asjata tegelikult, et see loogika on ju tegelikult selles, et et inimestel on väga paljudel inimestel üle Eesti erinevatest ühiskonnakihtidest, on see probleem, et nad on kas siis ilmaasjata või ka tegelikult reaalse elulise vajaduse tõttu läinud ja võtnud mingit väga kõrge intressiga laenu. Kas on mingi kaardi peale kogunenud mingisugused 20 protsenti? Jah, seal on väga palju tegelikult kiipkaardi peale kogunenud mingisugused ostud või mingid Ma ei oska öelda, mis muud rahavajadused, kus intress võib olla 16 või 18 protsenti, kas on võetud seda sõna otseses mõttes piiks-piiks laenu kus need intressid võivad olla veel kõrgemad, eks ju, või või siis on kasutatud mingeid vahepealseid ka tegelikult täiesti tavaliste pankade poolt pakutavaid tarbimislaenu tooteid, kus ikkagi see intress on väga kõrge ja mis noh, selliste. Kuidas ma ütlen siis pere eelarve seisukohast vaadates on ikkagi väga ebamõistlikud laenud olnud, kuigi ma ütlen, vajadused teinekord olla olnud väga, väga, väga nagu tõsine, kui nüüd sellel samal inimesel on võrreldav summa seal teise pensionisamba kontol, oletame ja, ja tallan laene ütleme selle intressiga 15 või 20 protsenti ja siis on tal pensionisammas, mis teenib 2,5 protsenti aastas siis ma arvan, et, et seda ei saa kuidagi hinnata halvaks finantsplaneerimiseks, kui inimene võtab selle madalat tootlust teenima raha ja sellega oma väga suuri kulusid põhja põhjustavad laenu tagasi maksab, et see on tegelikult täiesti adekvaatne finantsplaneerimine minu noh, nagu tegelikult vastuväide sellele Isamaaplaanile on pigem tegelikult selles, et et mida me loomulikult saab, esiteks noh, loomulikult saab lähtuda seisukohast, et iga inimene vastutab ise oma majandusliku tuleviku eest, ka siis, kui ta on juba ei suuda tööl käia, on, ma ei tea, seal 80 või enam aastat vana, eks. Aga noh, sellist väga liberaalselt vaadet ilmselt kuskil maailmas väga tänaseks päevaks enam ei ole. Aga mida ma kardan, on see, et juhul kui selline võimalus inimestel tekib ja noh, siin on teistest riikidest teada näiteid, kus selline võimalus on tekkinud. Ikkagi kuni pooled inimesed võtavad raha välja ja sõna otseses mõttes kulutavad ära, et küllap telefoni ja, ja muude selliste kalliste olmeelektroonikamüüjatel tulevad head päevad reisi korral reisikorraldajatel, võib-olla ka automüüjatel. Eesti majandus saab sellise täiendava süsti, et tõenäoliselt võib siin rääkida selgelt ka sellisest teatud sektorite ülekuumenemisest. Võib-olla ka inimesed maksavad oma neid tarbimislaene tagasi tõenäoliselt maksavadki, aga ma kardan, et väga suur hulk inimesi läheb, võtab siis kohe uued tarbimislaenud ja, ja, ja mingisugust säästmist selle teise samba Raha arvel, mille kogumine siis riigi poolt kohustuslikuks tehtud edasi käib, et seda nagu sellisel väga laialdasel pinnal juhtuma ei hakka, et see on see põhjus, miks ma ütlen, et tegelikult, et võib-olla ei peaks inimestele seda teise pensionisamba raha niisama lihtsalt kätte andma, aga samas on selge. Kui me vaatame seda keskmist tootlust alates siis vist 2002.-st aastast, millal see teise pensionisamba süsteem kehtib, et seal on 2,5 protsenti kuskil vaadates raha hulka, mis on neli miljardit millegagi vaadates teise pensionisambaga ühinenud inimeste arvu 700000 ja seda, et tegelikult aastaid on olnud suhteliselt vähese kuidas öelda, siis kriitilise järelevalvetingimustes pensionifondid ikkagi neil on seal rahaga olnud võimalus põhiliselt endale teenustasusid teha. Et sellises olukorras mingisugune esiteks, selline diskussioon on kindlasti väga tervitatav ja teiseks ka mingisuguste täiendavate mõjutusvahendite loomine selleks et pensionifondide sektor tunneks nagu survet, et see on kindlasti väga vajalik. Ma just tahtsingi sinu sinu monoloogi. Ei, ei, sa ei pea vabandama sinu monoloogi lõpetuseks küsida, et on sul ka mingi retsept, kuidas pensionifondide tootlust tõsta, siis tegelikult ma arvan, et, et selle aruteluga käigul nüüd, mida, mida nii Seeder Isamaast kui Neivelt ettevõtjate poolelt on ülal pidanud? Tegelikult paljude jaoks on ikkagi üllatus ja murettekitav üllatus oma tulevikuvaates on see See retsept oleks siis kas, kas riik on andnud liiga omal ajal. Nestor, Kallas andsid liiga suure vabaduse või liiga suure teenimisvõimaluse. Nendele, kes fonde haldavad pankadele. Väga-väga suure tõenäosusega või ilmselgelt see nii oligi, ajad olid hoopis teistsugused, kuni selleni välja tegelikult mida talle ma olen mõelnud, et kui kahe tuhandete aastate algusesse süsteemi planeeriti, siis ikkagi valdavalt. Eesti finantssektor oli sellise kohapealse fookusega tänaseks jõudnud olukorda, kus valdavalt juhitakse seda Rootsist. Et see nii-öelda oma nahkturul Tunne oli tollal tõenäolisus finantssektoris tugevam, kui ta on praegu. Ja noh, eks tootlus kindlasti peegeldab ka neid mingisuguseid piiranguid, mis tol hetkel alguses nendele investeeringutele seati, mida tänaseks või noh, ütleme lähiajaks enam sellisel kujul ei ole. Et kõik see kokku plussis või vahepealne majanduskriis, eks ju, mis võttis sealt vahelt kõik selle kahe tuhandendat aastat alguses esimesel poolel kogutu tegelikult ära. Kas riigil oleks üldse võimalus praegu kuidagi kasutada mingeid Hoobasid, mis, mis seda tootlust tegelikult suurendaks. Täiesti tegelik küsimus. Kust te seda seadust on muudetud ja muudetakse veel ja selles mõttes kindlasti selles suunas, mis peaks nende fondide võimalusi nagu oluliselt parandama. Aga, aga mingit sellist Isamaa poolt välja pakutud mudelit Võiks küll kaaluda tegelikult, et kas need päris sellisel kujul, et inimesed saaksid sõna otseses mõttes raha välja võtta. Aga ma ei tea, võib-olla, kui asjatundjad veel mõtlevad selle peale, et äkki leitakse veel mingisuguseid samasuguseid lahendusskeeme, mis fondidele tegelikult kult, kuidas öelda, siis täiendavat motivatsiooni lisaksid? Ja lõpuks, ometi on meil üks erakond, uus uus erakond, üks erakondi juures, tahtsin mõelda. Eesti 200, kes täpselt Poolas tagasi kolmandal, kolmandal mail vist esitas oma oma algusmanifesti jõudis eile nüüd selleni, et sündis erakond, mille esimeheks valiti Kristina Kallas. Senine Tartu Ülikooli Narva kolledži direktor. Ja ma arvan väga hästi tuntud inimene kõigile, kes tegelevad või tunnevad huvi lõimumis ja ühiskonna probleemide vastu. Ja et seda pidulikku meeleolu pisut maha tõmmates, ma ütlen kohe, et et siin on toimunud ka selline märkimisväärne muutus nendes ootustes, mis võrreldes maikuuga erakonnal on, et kui maikuus ikkagi tegelikult oli juttu sellest, et alla valimiste võitmise ei ole nagu põhjust seda sihti seada siis eilses intervjuus aktuaalsele kaamerale. Kristina Kallas ütles kahte asja, et esiteks ärge oodake tulemusi järgmise nelja aastaga ehk erakonnal on väga pikk perspektiiv. Teiseks väga hea tulemus Riigikogu valimistel märtsis 2019 oleks kolmas Koht ütlemis kolmas positsioon riigikogu kohtade poolest, aga see ei ole valimiste võitmise. Keskerakonna ja Reformierakonna järel järelikult ja EKREst eespool, aga kas, kas see oli sinu etteheide neile, et nad on korrigeerinud oma ootust? Ei noh, kas nüüd etteheide, et selles mõttes nad peavad ise otsustama, mis nad muidugi tahavad, eks, aga see näitab seda tegelikult ootuste teisenemist, et uue erakonna tegemine Eestis, mis oleks võrreldav noh, ma ei tea näiteks Res Publica tegemisega 2001. aastal ei ole sugugi niisama lihtne. Ma arvan, et see, mida nad tahavad, see on ju teada ja ega nad ei ole seda varjanud. Nad tahavad oluliselt mõjutada neid otsuseid, mida Eestis järgmises järgmiste valimistsüklite ajal tehakse. See on ilmselgelt iga erakonna eesmärk, aga kui ma nüüd küsin sedasama asja, mida ma olen siin saates küsinud ilmselt ka varem, eks ju, aga sina oled küsinud seda, et mis on siis Eesti 200 sellised põhi põhi põhimõtteliselt noh, nii-öelda eesmärgid, mis helistuksid teistest olemasolevatest juba tükk aega tegutsenud erakondades, siis noh, tegelikult ikkagi peale selle, et riigikogu koosseisu tuleks kärpida ja riigikogu kooskäimine tuleks koondada ühele nädalale kuus, et peale selle mina väga midagi nagu nimetada Natukene lihtsam, see on, liialdan, aga noh, see on natuke lihtsustatud sotsiaalmaksu lagi, kolm keskmist palka. Ma ütlesin, et võrreldes olemasolevate erakondadega Eesti välispoliitikale kaks fokusseeritud eesmärki, liitlassuhteid ja Eesti majanduse edendamine. Need on need on teemad, mis ei puuduta tegelikult neid sadu tuhandeid inimesi, kes märtsikuus valima tulevad. Ühelt poolt, ma võin sinuga nõus olla, teiselt poolt, seega see, kas Eesti, Eesti majandusel läheb hästi-hästi või ei, see puudutab kõiki neid inimesi, kes valima tulevad. Ja aga see, et sa kuskile sead mingisuguse sotsiaalmaksu lae, et see kindlasti ei ole selline suur majanduspoliitiline paradigma muutus, millest noh kui, kui me meenutame seda, et mismoodi tuli näiteks Res Publica 17 aastat tagasi või mismoodi tuli Reformierakond, sest ma ei hakka üldse rääkima, see oli 1994. aastal, et et siis me räägime tõesti võrreldamatutest asjadest. Jah, kuigi ütleme ühtne Eesti kool koolide koolide riigistamine sisuliselt, mida, mida Eesti 200 pakub, olgu ma olen nõus tõesti ettevõtjate erisoodustus, kas töötajate seal tervise- ja spordi eest, see on selline kribu-krabu ära kaotada. Aga, aga tegelikult neil on ka suuri asju, tõesti, ma olen kogemata praegu need muutunud nagu Eesti 200 advokaadid siin sinusuguse küüniku ees. Aga minu arvates on väga tore, et nad tulevad. Oli väga tore vaadata, kuidas peaminister Jüri Ratas ütleb, et talle meenutab Eestit. 200 tulek Reformierakonna põledama, et minule küll ei meenuta, et see on täitsa, aga ma sain Jüri Ratasest ka aru saada, see oli väga hea ja tegelikult selline retooriliselt küüniliselt ei lähene küsimusele. Ma nautisin seda retooriliselt minu arvates väga head käiku, mille mis näitab seda, et Jüri Ratas saab aru nii nagu väga paljud, et Eesti 200 võib ohustada Osasid Reformierakonna praeguseid valijaid, kes võiksid oma meelt muuta, noh, lisaks siis sotsiaaldemokraatidel oleks nagu põhjust muret tunda. Teine teine erakond, kellest vist peaks nüüd rääkima siin seoses Eesti 200-ga Reformierakonnast juba rääkisime, on ilmselt vabaerakond. Kui olete tähele pannud, siis vabaerakond on sel nädalal välja käinud oma valimisloosungi, mõned peaks järgi vaatama, mis see täpselt oli, aga, aga lisaks on nad teinud ka kuvandis ühe sellise suuremat sorti muudatuse, et nad on oma reklaamid pannud kõik sellisele väga mustale põhjale ja ja, ja see sõnum nii palju kui nüüd selle kampaania alguse käigus ma olen seda näinud, on selline väga liberaalne sõnum, et näiteks seesama pensionisamba küsimus seal on erakonna esimees, Kaul Nurm on väga selgelt Isamaaga ühes paadis, et inimestele visanud otsustusõigust. Ühest intervjuust siin vist oli, reedel lugesin ma selliseid tsitaadi. Kaul Nurm ütles, et et riigi peamine eesmärk, kui on mitte segada inimesi raha teenimast et nii raiuda loosungitega ei tulnud minu meelest isegi 94. aastal Reformierakond Eesti poliitikasse. Aga aga mis ma tahan seoses Eesti 200-ga vabaerakonna kohta öelda, on see, et tegelikult mulle tundub, et et kui reformierakonnalt võib vaba vabandust, Eesti 200 mõned kohad ära võtta või võib ka mitte võtta, et tegelikult on seda võimatu ennustada. No praegu praegu tõesti on see kõik selline soolauuringuid Võtavad siis noh, vabaerakonnalt võib võtta Eesti 200 kogunist jada võimaluse riigikokku jõuda, sest et tõenäoliselt ikkagi koos see nii-öelda vana uus erakond ja päris uus erakond Riigikokku ei jõua. Jah, ma usun ka seda, et tegelikult ühelt poolt nagu see ühiskonnas on täiesti arvestatav ootus millegi uue järele, tüdimus nendest vanadest erakondadest, seda, seda on näidanud väga paljud avaliku arvamuse küsitlused. Ja see ongi tegelikult Eesti 200 võimaluste aken. Aga nüüd üks asi veel, mis ma tahan öelda, et ma vaatasin väga täpselt jälgijat, mitu inimest oli seal Eesti200 asutamiskongressil, seal oli 186 inimest kohapeal, erakonnas on üle 500 liikmeson teatavasti. 540 millegagi. Valimisnimekirjad peab kokku panema hiljemalt jaanuari keskpaigaks, aga noh, tegelikult selleks kampaaniat teha piirkondades on vaja need nimekirjad kokku panna enne jõule. Nii et meil umbes poolteist kuud selle hetkeni, kui noh Eesti 200-l peab olema 125 liikmega, valimisnimekiri. Ja mitte lihtsalt 125 liikmega valimisnimekiri, vaid see tähendab ka, et neil peab, peavad olema ringkondade kaga ringkondade esinumbrid ja mitte ainult number üks, vaid ka soovitavalt number kaks, kolm. See tähendab jah ka valimisprogrammi, see tähendab ka seda, et kuu aja pärast sina enam ei, ei tohiks saada esitada küsimust, et oot, aga mida nad üldse lubavad vaid tegelikult see peaks olema kõigil vähemalt poliitikahuvilistel inimestel peaks olema väga selgelt mingid olulised märksõnad, millega Eesti 200 valimistele läheb. Ja ma, ma olen nõus, et see ei saa olla kaotada ettevõtet erisoodustusmaks, seal tervisega seotud või millised on meie välispoliitika kaks eesmärki mis on ka olulised, aga midagi pole öelda. Valimiskampaania vajab. Meeldejäävaid üritaks vältida sõna lihtsad, aga meeldejäävaid, usutavaid loosungeid. Tselluloosist me kahjuks ei jõudnud rääkida, järgmisel korral. Aga tervitame kõiki kõiki kohalikke omavalitsusi, kes tegelevad tselluloositehase. Tegelevad oma kohalikes omavalitsustes töökohtade loomisega vähemasti üritavad tegeleda, aga järgmisel pühapäeval, Toomas Sildami, Anvar Samost. Tahtsin vikerraadio stuudiosse seniks kõike head. See on väga hea, et, Anvar Samost ja Toomas Sild.