Tere hommikust, head raadiokuulajad, kell on viis minutit üle 11 ja nagu ikka, sellel laupäeva hommikul on eetris rahva teenrid, aprillikuu viimasel laupäeval on õhus tunda lõpuks ometi ilusat kevade hõngu. Ärevus paljude inimeste hinges, uus aeg, teod, töörahva püha pole kaugel ja seega kes kaevab maad või paneb kartulit, aga kes otsib hoopis mööda linna, näiteks pingpongi laudasid, sest tahaks mängida, aga ometi linnaisad ei ole neid veel kõiki välja toonud, aga küllap taipavad nemadki ühel hetkel pingpongi mängimine on üks põnev asi ja reket, et mille vahel siis kahe inimese vahel põrkab. Pall on üks tore tegevus õues, nii et vaatame, kas Tallinnasse jõuavad pingpongilauad ka igale poole välja. Aga selle nädala uudised Eestist ja laiast maailmast on olnud samuti kui kiire pingpong ja seega teemasid, mida siin stuudios arutada on meil küll ja veel nagu ikka, mängime meie ana oma, analüüsib pingsi. Kolmekesi. Täna oleme stuudios koosseisus Peeter Helme, Eesti rahvusringhäälingus. Tere. Tere. Sulev Vedler Eesti ekspressist. Tere ja mina olen Taavi Eilat, samuti Eesti rahvusringhäälingust. Kui veel üleeile planeerisime tänase saate teemasid, siis tuleb tunnistada, teine lõik plaanid sassi. Täna räägime saates sellest, kuidas erakondade juhid Ratas ja Ossinovski leidsid uued ministrid, riigihalduse ministriks saab suhtekorraldaja Janek Mägi, Jevgeni Ossinovski asemel võtab koha sisse riigikantselei nõunik Riina Sikkut. Kui ühed uued näod tulevad, siis teised peavad aga lahkuma või, või pööravad ise selja, ehk räägime ka sellest, kuidas Artur Talvik teatas eile, et tema sootuks loobub kandideerimisest Erakonna juhiks mis võib tähendada pikemas plaanis vabaerakonnale, ütleme, halbasid, päevasid. Ja nagu sellest kõigest veel vähe oleks, siis välismaale eile Koreas lõppes 1950.-st aastast kestnud sõda ja kahe Korea liidrid tegid suure ja olulise avalduse. Räägime sellel teemal saate teises pooles, püüame keskenduda teemale, kuidas kirik tahab reguleerida abielu ja kuidas Kadri Simson püüab reguleerida ühistransporti. Aga see tal muidugi liiga hästi justkui ei õnnestu. Praeguse kava kohaselt aga aga sellest juba saate lõpu poole. Alustame eilsest päevast. Kui ajakirjandus tõi välja kahe uue ministri nimed, et seda, et valimiste-eelne rabelemine on käes, iseloomustab eile toimunu küllalt hästi. Et teatavasti oli valitsuses siis kaks kohta, mis ootasid täitmist. Jevgeni Ossinovski loobus ministriametist halva reitingu pärast, Jaak Aab jääknähtudega kihutamise tõttu. Ja selgus juskui. Polegi häid ministreid võtta või tükk aega käis, vähemalt selline kobamine ja otsimine oli justkui vähe kandidaate, aga siis mõlemal erakonna juhil Ossinovskile Ratasel oli väga selge soov nüüd sel nädalal, et neil on nüüd nimed olemas, aga nad neid avalikult, et välja ei ütle. Aga tuleb tunnustada oma kolleege, ajakirjanikke, kes kes siiski tõid need nimed eile avalikkuse ette, eelkõige tunnustaks võib-olla ERR-i uudisteportaali, kelle töösse ka ise põgusalt panustada sain, aga ka samas näiteks Postimees tegi väga tublit tööd selle nimel, et et kui ma alguses viitasin, siis pingpongi-le, siis see eilne päev oligi poliitikute ja ajakirjanike vahel selline pingpong, kuidas välistamise teel lõpuks jõuti. Nii tervise- ja tööministri nimeni kui ka siis riigihaldusministri nimeni ja tervise tööministriks saab riigikantselei nõunik Riina Sikkut, kes on avalikkusele ehk vähem tuntud ja riigihalduse ministriks suhtekorraldaja Janek Mägi. Et head kolleegid, et kumb siis tõmbas parema lotopileti? Minu meelest oled sa praegu natuke liiga ennatlik, ennatlik ei ole veel kuskile kivisse raiutud. See, et Riina Sikkuti tõesti minister saab. Eile sotsiaaldemokraatide erakonna juhatuse koosolekule kiirustanud Rainer Vakra ütles ju aktuaalsele kaamerale väga selgelt, et mitte midagi ei ole lukus seni, kuni kõik on lukus ja võib teoreetiliselt veel teisi kandidaate ka lauale tulla. Et asi läheb pigem nii välja. Kas Ossinovski just soleeris, aga igatahes ei ole tal kogu juhatuse toetust Janek Mägi kandmist asi selgem. Noh, jah, seal on selgelt, tema sai erakonna esimehe kutse ja see erakonna esimehel on see see erakond ka põhimõtteliselt nagu pihus, et Ossinovskile endale seal üsna aga mitte kõige just meeldivam positsioon. Ja ma ei saa öelda, et näed, et neil et neil nagu pink lühike oleks, aga aga häda on selles, et see töökoht on ju ainult 10-ks kuuks, eks ju. Et need inimesed, kes on nii poliitikud kui ametnikud, nad ikka tõsiselt mõtlevad, et kas nii lühikeseks ajaks minna mingile sellisele kohale. Teatavas mõttes on see avantüür. Janek Mägi ütles meile ka aktuaalsele kaamerale seda, et kui talle heidetakse ette poliitilise mandaadi puudumist, siis ta on valmis minema järgmistele riigikogu valimistele. Riina Sikkut, nagu ma aru saan, ei ole praegu sotsiaaldemokraatliku erakonna liige, kuna ta ise viibib puhkusel, siis ei ole olnud võimalik teada saada, mida ta oma poliitilisest tulevikust üldse arvab. Ja ja veel kord ei ole ikkagi ju teada, kas sotsid siis kinnitavata oma ministrikandidaadiks venitama. Ja pealegi me Eestis oleme näinud näiteid, kus ka ministriks olev inimene noh, et temast ei ole saanud lõplikult poliitikute Marina kaljurand on selline näide, kes tuli säras. Ühel hetkel kadus, aga on ka vastupidiseid näiteks näiteks maris Lauri. Temast saigi ühel hetkel poliitik, praegistab ilusti Riigikogus, lõi läbi eksinud. Aga sotside puhul tõesti nagu Peeter, sa ka viitasid, et asjad lukus ei ole, sest juhatuse liikmed ma saan aru, päris mitmed olid eile ikka väga üllatunud, kui ajakirjanikud juba helistavad nimega ja nemad ei ole veel nime tegelikult kuulnudki, et noh, küll päeva peale see viga parandati ja ilmutused Telefon oli punane mõlemal, nii Ossinovskil kui ka Ratasel käsil ka Ratase inimeste seas oli neid, kes veel hommikul ei teadnud, et ta teeb ettepaneku Mägile, kui ma õigesti aru saan, aga, aga ta jõudis need kõnede ennetavalt ära teha, enne kui ajakirjandus jaole sai. Aga inimesed, eks see näitab sellesse, et kommunikatsioon on paigast ära, eks ju, et noh, et kuidas teavitama pead selles mõttes või kui suur see ring on, keda sa usaldad ja kui ühel hetkel läheb uudis lippama ta näitab kõike seda, et seal on kuskil probleem ja teiseks on Janek Mägi, tuntakse Eestis siiski, aga Riina Sikkuti, siis peavad inimesed ikkagi väga-väga vähe nad, mida nad teavad, et töötab kuskil Riigikantselei strateegia büroos nõunikuna, on varem olnud praksises tegelenud terviseteemadega, sotsiaalteemadega on olnud koolitaja iseloomustatakse hea inimesena. Ja Postimehes öeldakse, et on tohutult meeldiv inimene, mis muidugi ütleb äärmiselt palju. Aga meeldiv inimene lööb läbi ministrina, eks seal vaata küsimus, kas, kas ta jääb ametnikuks, saab poliitikas neid küsimusi on väga-väga palju ja kõigepealt peaks nagu nendele inimestele, kes, kes siis kinnitavad teda ministriks kasvõi sealtsamast parteist, peaks neile esinema. Rääkige oma mõtetest või siis nende jaoks on ta samasugune tundmatu suurus, seda ta saab teha alles kolmapäeval ja ma saan aru, et selsamal kolmapäeval tahab Jüri Ratas minna juba kaks uut kandidaati näpu otsas Kadriorgu, et kinnitada nad ära ehk tegelikult ka sotside juhatusele ei jää seal ilmselt väga palju sõnaõigust, et miks ei jää, ega siis ei pea ju ratas minema kahe kandidaadiga, ta võib ka ühega minna, et mitte midagi ei ole ju lahti. Ei otseselt mitte, aga Ratase huvides oleks kindlasti minna kahega tehase asi kähku ära näidata, et süsteem töötab, et tema valitsuses ei ole juhtunud midagi erakorralist, et ei ole mingeid jamasid koalitsioonis, nii et loomulikult oleks peaministri huvides, et see asi kiiresti ära teha, et saaks kiiresti edasi minna. Liiati on ju mõlema ministri valitsusalas selliseid asju, mis on, mis vajavad tegemist, mis vajavad otsustamist. Pooleli, aga kindlasti selles Riina Sikkuti puhul võime öelda, et tegemist on inimesega, kes tunneb väga hästi. Ma arvan, et ja kuidas see toimib ja, ja tema abikaasa on ka kõrge riigiametnik, ta on siis Siim Sikkut, kes on majandusministeeriumi asekantsler ja muuseas on tema üks nendest inimestest, kes tegi viimase aja, võib olla ühe revolutsioonilise ettepanekud, oli üks neist kolmest, kes pakkus välja, et Eestil võiks olla 10 miljonit e-residenti. Tõsi küll, praeguse idee on nagu kuidagi natuke lappama läinud, et sellist eesmärki nüüd vaevalt täidetakse, aga aga ta midagi suurejoonelist midagi ägedat ja Siim Sikkut kindlasti noh, on ka selline toetav toitev inimene. Aga minu meelest on need kaks täiesti erineva kuvandiga toodud ministrit või kelle roll saab olema väga erinev, et noh, natukene Sikkuti rolliks saab ka olema ilmselt see, et et seda tuld selle tervise tööministri koha pealt maha võtta, mida Ossinovski ise väga tugevalt initseeris ta ilmselt ei oodatud. Ta kiidalt nii jõulisi, nii selgeid seisukohti nagu Ossinovskil olid vaid selline nii-öelda vaoshoitum minister ja, ja vastupidi mägi just ilmselt siis oma avaliku esinemise taustaga peaks suutma ka sellist, ütleme keskerakonda. No kui palju nad sisulist tööd üldse selle aastaga jõuavad teha, noh see on iseasi, aga, aga just selliste kuvandit nagu paremaks muutma Heino Mägi puhul me võime eeldada, et natukene saab pulli, aga ütleme, et Sikkuti puhul ma seda ei oota. Ametniku taust seda nagu ei eelda. Ja tõesti Ossinovski on praegu noh, ta on, temaga on kaasnenud selline keela kuvand, et loodetavasti sellest saab ta lahti. Nende omaette küsimus on, kui hea minister saab see olema, kas edaspidi ostsin tegelikult selle Ossinovskil väga oluline personali küsimus, kui ta läheb sellega kuidagigi metsa, siis tema usaldus parteises ikkagi hakkab väga kiiresti lagunema ja see on väga tugevalt Ossinovski poolt ikkagi selline soolotegemine, et et ka eile, kui ajakirjanikud hakkasid siis helistama Ma ja ütlesid, et neil on nimi teada, ütleb Ossinovski. Ajakirjandus võib spekuleerida, millega tahes, ta kohe oma uue ministri, kes on kogenematu poliitikas, tanki sellega, et tegelikult ju teati õiget nime, ega see ei olnud nii, et oleks mingi umbluu nimi olnud, aga Ossinovski keeldus igasugustest kommentaaridest tükk aega. Ja lõpuks, siis kui juba uudis välja käidi, siis tuldi, et hea küll, me räägime, Ossinovski tuli ka korra kaamera ette, ütles seal oma kuus lauset. Noh, kohustusliku ja mitte ühtegi täpsustavat küsimust ei lubanud isegi võtta endalt, vaid jalutas kohe kaamerate eest minema, et, et see kommunikatsioon, mida sotsid on ajanud ja kommunikatsiooni just tahtis Ossinovski hakata parandama nüüd, kus ta enam minister ei ole, et erakonna sellist maailmavaadet laiemalt levitada, selgesti arusaadavalt asju öelda. Ma ei tea, peaks Janek Mägitis nõu, hakkame küsima. Ma ma ei tea, kui palju see tema soolo oli, see nüüd päriselt välja ei paista aegsete, võimalik, et ta oli mingi osa ka oma erakonna juhatusest läbi rääkinud. Aga tõsi ta on, et jäi natuke selline mulje, et ta võib-olla hetkeks unustas ära, et ta ei ole enam minister, et tal ei ole seda kommunikatsiooniaparaat. Ei, ta on minister, on ta on minister just, aga Ratase meeskond vastupidi, samamoodi hakati juures seda nime siis näiteks Jaanus Karilaidi ütlus meedias juba, et tegemist on visionäriga ettevõtjagi, hakati välistamise teel selle nimeni jõudma ja, ja lõpuks ka jõuti ja ratastega kohe pöörde ja pani kõik nii-öelda tuled rauda või ütles kohesele välja kuidagi ka tema soov oli minna sellega alles avalikuks esmaspäeval ja Ossinovskil siis kolmapäeval, et et noh ikkagi kommunikatsioonis see tõde kehtib, et ega vist ei suuda sellist infot, kui see on juba jõudnud noh, ajakirjanike kätte ajakirjanikud ka teavad, et kõik poliitikud isegi veel ei tea, siis no Ma ei usu, et keegi jätaks loo avaldamata, sellepärast. Ja muidugi noh, samas nagu eilne Janek Mägi esinemine aktuaalses kaameras näitas, ega ta ise ka ei häbene seda arengut ja ja juba on päris palju ilgutud tema ütlemistele, aga minu meelest võiks seda asja positiivsema poole pealt vaadata, et ta ise katsus jätta just sellise väga avatud mulje. Katsus nii-öelda mitte ajada sellist poliitiba, mitte ajada sellist poliitkorrektset juttu, vaid rääkida avatud kaartidega ja võimalikult inimlikus keeles. Ja noh, minu enda esimene reaktsioon seda intervjuud vaadates oli ka, et võib-olla oleks pidanud natuke ettevaatlikum olema ja ja ta kindlasti sai, sealt juba suutis öelda ühe lausekese, mis jääb teda nüüd mõneks ajaks saatma, nimelt silmas põllu peal sünnitamise Minu arust, et ma tausta mõttes lihtsalt tsiteerin seda lauset, mis puudutas siis sünnitusosakondade sulgemist Põlvas ja Valgas. Aga kui tõsiselt Janek Mägi tsitaat, aga kui tõsiselt mõtlen siis selle töö käigus ma sain väga lihtsalt aru, et Valgas saab sünnitada rahulikult edasi, Eestis saab sünnitada ka põllu peal 11 inimeste Eestisse sünnitab autos selliseid asju juhtub kogu aeg. Ja mina rääkisin Janek, aga pärast seda ma ei näinud küll seda usutlust ennast, aga ma küsisin. Kuule, kuidas nüüd siis nagu on, et sa saad ikka ka kõval koos haledad avalikkuses saanud veel enne kui seal ministriks on kinnitatud. Tema ütles, et tal on ka selles mõttes nagu perekonnas on isiklik kogemus olemas, et tema vanaema olemas sünnitaski põllu peal. Et ta ei võtnud seda kuskilt niisama kuu pääl seda juttu. Et seal on taust täitsa olemas, aga ta ei jõudnud seda selles lühikeses intervjuus lihtsalt rääkida. Ja ta ta ütles ka, et ega tema oli üllatunud, et ta sellise ettepaneku sai, et tema läks hoopis hoopis peaministri juurde välja pakkuma inimesi, kes võiksid, võiksid olla minister, rääkis seal ikka Riho Terrast ja Marek helmist Katri Raigist. Ratas ütles, et nojah, et keda tunnen, kes tahab, tul, tulen ise, eksju. No ja siis ühel hetkel. Ja ta ütles, et, aga miks mitte, eks ju, ja ma saan ka aru ühest küljest taania varem täpselt samasugust asja teinud, et ta oli äripäevas kunagi pangandusreporter ja see oli äripäeva ajakirjanike seas kõige selline ihaldatuma koht ja siis klõps, tehti talle ettepanek, tule ühispanka tööle. Kusjuures ta ei ole see inimene, kes Ühispangarahvaga nagu üldse suhtles otsa, miks ei? Edasi suundus piierrarry. Kui me mõtleme nüüd selliste avalike suhete äri, siis see on ministriks minek on seal nagu väga-väga kahe otsaga asi. Peeter tuli ka siia, Postimees näpus, Postimehe juhtkiri ütleb väga karmilt, et kuulge, suid seda seal natukene tsiteerida. Postimees nimetab seda korruptsiooniks, ütleb, et Keskerakonna ministri valik näitab, et mingisugust sügavamat sorti arusaamist, mis on korruptsiooni korruptsiooniohtlikud olukorrad, pole selles Teis küll tekkinud ja nimelt öeldakse, et Janek Mägi on poliitiliste otsuste mõjutamisega tegeleva firma omanik ja seetõttu ei tule see kõne allagi, et ta ka firma tegevjuhi ametist loobudes võiks minister olla, sellepärast et siin tekib see asi, mida eesti keeles millegipärast nimetatakse huvide konfliktiks, mis tegelikult on huvide ühtsus. Ja ma juba aiman, mida ütleks Keskerakonna poliitikud Postimehe kohta, aga võib-olla las see jääb praegu teistpidi, jällegi. Vaatame nüüd nagu selle mägi seisukohalt siis ühest küljest temal ei ole mitte midagi kaotada, temal on siin ainult võita. Kui sa tegeled sellises piier äris ja sina sinu c5 on kirjas, et ma olin Eesti vabariigiminister siis täitsa selgelt see nagu annab sulle plusse juurde. Teistpidi jälle seda äri ajada, samal ajal kui sa oled minister, kõik vaatavad sulle otsa. Kuule, kas siin on nagu mingi side? Ta teeb tegelikult oma ettevõtlushoopis raskemaks. Ta ütleski mulle. Ja ta ütles ka, et ühe esimese asjana ta muidugi palkas kohe uue tegevjuhi. Et tal oli see laienemine, oli kavas, juhi palkab natuke hiljem, aga, aga pidi seda kiiremini tegema. Me võime mõelda, et samamoodi on ettevõtjaid varemgi valitsustes olnud. Praegugi on Toomas Tõniste inimene, kes tegeleb alkoholi alkoholiäriga, kelle käes on justkui ka aktsiisi makstakse. Kas siin ei ole samasuguste huvide konflikti, võib täpselt sama. Niimoodi ma arvan ka, et Postimees maalib natuke liiga dramaatilise pildi sellest, et ka ka ise põgusat Janek Mägi tundes, ma tean, et tegu on inimesega, kes saab väga hästi aru, kus mingisuguse vastutuse piirid jooksevad. Jah, ja ta satub seal lahkuda, hakkaks nagu sikku tegema, seal satuks ta ikka väga tõsise surve alla. Aga mis on nagu huvitav, tema puhul on see, et et ta on nagu poliitikas ikka omajagu tegutsenud see selles mõttes, et on siin tausta juurdunud kunagi ta üritas teha presidenti Tunne Kelamist. Hiljuti ta üritas teha presidenti Siim Kallasest. Ja selle käigus muuseas sõitis ta läheb ju peaaegu kõik kohalikud omavalitsused ehk põhimõtteliselt siin riigi haldusminister või nagu regionaalministriks sobib, sellepärast tuntakse. Et mingi suvaline Narva-Jõesuu või ütleme kallaste linnapea või vallavanem, noh neid inimesi, kes ei tunne, aga mägi on selles mõttes nende kõigi juures käinud. Ja veel üks huvitav asi, selgub, et ta on muuseas olnud ka või oma firmaga nõustunud siis Jaak Aabiga, Mihhail Korbi tegelikult tunneb seda aparaati minagi. Kõlvartit. Kõlvarti kohta ma ei tea, igastahes tolles aparaadist on täitsa tuntav. See oli minu jaoks kõige suurem üllatus, et inimesed teavad, kestad. Noh, kui see oli kõige suurem üllatus, siis võib-olla veel suurem üllatus on see, et alates 2000 seitsmeteistkümnenda aasta oktoobrist on Janek Mägi ka maailma kabeföderatsiooni president. Ei, seda ma tean, ta vana kabet jah, et selles mõttes on mõistlik sellel poisil täitsa nagu olevat aga ja, ja temal on muuseas hulga lihtsam, et nad tema ei pea muretsema selle pärast, et et on nagu keelaja maine, et seal on lihtne, et eelmine minister lahkus viinavea pärast ja, ja mitte juua maailma kõige lihtsam asi. Aga Keskerakonna mõistes on see Janek Mägi liitumine, sest noh, lepingu teine pool on see, et lisaks, et sa saad ministriks, tuledki erakonda ja osaled valimistel Keskerakonna jaoks on see kindlasti oodatu samm, sest noh, pikka aega pärast seda, kui Jüri Ratas sai juba liidriks, on liider olnud, ei ole tegelikult neile selliseid uusi nägusid parteisse väga palju tulnud ja, ja nüüd see vähemalt on selline märki, et noh, võtame selle vana tapeedi siis maha ja hakkame nüüd seda remonti tegema ka. Värskendame natukene uuenduskuuriga, sest valimistele vastu minnes see kaader on sisuliselt oleks täpselt sama, mis mis on ja, ja noh, eks see kõik kas eilne ärev päevgi noh, mis oli ärev, võib-olla eelkõige ajakirjanikele ja poliitikutele endile siis see näitab, et valimised on ikkagi juba koputamas uksele. Ja uusi nägusid on ju Jüri Ratas ka intervjuudes lubanud nimetamata nimesid, siis. Aga uusi nägusid kütivad absoluutselt kõik parteid alati sellepärast, et me eeldame, et kogu aeg toimub mingi rotatsioon sest kunagised väga-väga populaarsed inimesed on praegu ära unustatud. Aga kui julgeks prognoosida, mis siis järgmistel valimistel saab nii Sikkuti kui ka Mägi puhul, et et noh, ma ise arvan, et mägi suudab ennast tõesti üles töötada selle ajaga juba avalikkusele siiski tuntud inimene suudab Riigikokku küll saada. Sikkuti puhul ma olen natuke skeptilisem, et kas selle järelejäänud vähem kui aastaga tehakse ametnikust poliitik. Eks ei tea, kas temast ikka saab. Kõigepealt ministriks saama ja teiseks peab tal olema endal kindlal soov saada ültse poliitikaks. Et noh, see on kõige olulisem asi Janek Mäggiga põlemas soov tegelikult poliitikuks saada on tal see soov, me ju ei tea. Eile teatas ju, et ta on valmis kandideerima järgmiselt. Sa oled valmis, ei tähenda seda, et see tegelikult ka seda kandideerib, Marina kaljurand lubas meile ka igasuguseid asju. Aga kus ta on siis praegu? Nojah, aga eks see natukene selline vana praktika on, need, kus tuuakse siis uusi, ma ei tea, noh, ametnike või poliitikaväliseid inimesi, pannakse ministriks ja siis püütakse oma rüppe saada, noh nagu sa, Sulev ka siin hästi neid näiteid eelnevalt tõid. No seda on jah, kõik erakonnad ikka vaadanud, et vaadanud, kas tuleb välja äkki mängib välja, et kas, kas ta kannab ministrina välja, kas ta tahab poliitikas osaleda? Noh, ma ei näe selles midagi traagilist, las las proovivad. Aga siinkohal soovime siis uutele ministritele jõudu uues ametis, juhul muidugi kui juhatused erakondadest siis kinnitavad, nad lähevad presidendi juurde ametisse saama ja olgu nende poliitiline. D helge ja kindlasti tore ja loodame, et ka nalja selles sellel teel siis saab? Elu ei pea, oleme täiesti kurb, aga ta ei tohi ka pilaks muutuda. Aga nalja aspekti ja samas ka sellist kurbust võib-olla on tunnetada vabaerakonnas, kus kui seni on räägitud, et vabaerakonna juhi valimistel oli räägid, olid vabaerakonna juhi valimistel osaleb neli kandidaati, siis tänaseks on selge, et tegelikult osaleb seal hoopiski viis kandidaati. Aga selle juures on üks suur ala eest, ehk eile istus Artur Talvik praegune erakonna juht ringvaate stuudios ja ütles, et aitab, et tema seda valimisheitlust kaasa idee. Ja, ja üldiselt see kõlas ikka sellisena, et, Et tema aeg vabaerakonnas üldse hakkab mööda saama. Ma tsiteerin. Talvikut, ma jään vabaerakonda vähemalt kindlasti esialgu loodan, et minu käik raputab ja paneb inimestele mõistuse paika, see on võib-olla viimane lootus, kas te siis saate head kolleegid aru, et keda Artur Talvik raputada tahab ja kus ta siis on? Nas partei on käärima läinud. Muidugi seda, et et enne valimisi selliseid ootamatusi ootamatut loobumist tuleb, noh, see ei ole mingi esimene kord. Istusin siinsamas laua taga mingi aeg tagasi ja siis mõned aastad tagasi, siis oli Jevgeni Ossinovskil Sven Mikseriga vastamisi Sven Mikser, viimases hotell teatas, et ta loobub, et nii sai kassinovskist sotside pealik. Aga seal ei olnud sellist ärevaid hetki, nagu on praegu vabaerakonnast, et ma arvan, et vabaerakond on kodusõja kodusõja nagu ääre peal, peaaegu et oleks puhkemas, et Andres Herkel kell ühel pool, eks ju. Kes on, tõenäoliselt peame kandidaate, kes ilmselt selle Need valimised ka võidab, teisel pool siis Artur Talvik. Mina lugesin ka eile Delfist, kuidas rall talik rääkis, et näed teda, siin on juba peetud geriljasõdalaseks. Et Herkel oli teda nimetanud tshekki vaaraks ja üks inimene tuli, kes oli Herkeli toetajad, olid ehki temaga kohtuma, värsked Chee pildiga särk seljas. Mingites inimestes tekitas pingeid seed Vello Väinsalu taasliitus erakonnaga tema siis oli erakonna endine peasekretär, räägiti, et mingid väga kahtlase taustaga inimesed tahavad liituda erakonnaga, tahavad tuua veel juurde kahtlase taustaga inimesi. Üks selline tegelane, tema nimi oli, tema nimi on Heiki, lättema isegi võeti korraks korraks partei ridadesse sisse, see oli 12. aprillil 16 aprillis teda välja sellepärast et ta on varem kohtulikult karistatud. Otseselt vabaerakonna põhikiri ei keela kriminaalkorras karistatud inimestel erakonda kuuluda, aga samas on ka, on ka juhatusele õigused liige, on saanud sellise vääritu teoga hakkama. Siis võib teda ka välja arvata, et noh, seal on selline imelik pinge, meenutab nagu kunagist IRL-i Isamaa kombeid, kus enne suuri valimisi ka sinna liitus mingit kahtlast seltskonda, siis neid toodi bussidega Tallinnasse. Ja siinkohal tuleb mul jälle meeldas Jürgen Ligi ütlus mõne nädala eest ka seoses vabaerakonnaga. Seal vist ütleski seda Artur Talvikule, kui ma ei eksi, et agoonias pole keegi meist kaunis umbes nii kõlasse ja mulle tundub küll, et see Artur Talviku loobumine just veel selle klausliga, et ta jääb esialgu erakonda edasi. Minu silmis juhatab küll sisse ikkagi vabaerakonna lõppu, sellepärast et et oma reitinguga on nad pidanud maadlema siin tükk aega kõigile, jääb täiesti ebaselgeks, mida nad ikkagi taotlevad. Ei maksa ära unustada, et neid tabas ju hiljuti veel üks teine raske kaotus nimelt meie hulgast lahkus ju Andres Ammas, kes oli väga oluline tegelema sellele erakonnale. Kui need Artur Talvik taandub, siis jääb nagu seda nii-öelda raskekahurväge arvata, kus siis Artur Talvikust kogu tema spontaansuse juures, mida iganes on ta ikkagi vabaerakonnast, käilakuju ja üks tuntumaid nimesid seal olnud, seda raskekahurväge jääb seal järjest vähemaks. Talvik on võidelnud, korruptsioonivastased on ägedate ideedega silma paistnud, telkla on temaga võrreldes täiesti hall kuju ütlema, aga Talviku häda nagu natuke sellest ava ongi, et on loosungite mees ta ei Ta suudab olla see nii-öelda teine mees, kes saab loosungitega hõigata igal pool, aga juhina ta räägib. Teie ei saanud hakkama, aga ta ise oli juht ju viimased aasta otsa, mis või noh, et partei on nagu me ise seda ei suutnud juhtida ja lugesin seal põhikirjas on näiteks kirjas ka selline siin meie partei osaleb kohalikel valimistel, kus vabaerakond oma nimekirjadega tegelikult ei osalenud, et see otsus tehti küll vist enne ära, kui Talvik juhiks sai, aga, aga noh, vahet pole. Kas erakond ei käitunud niimoodi nagu, nagu tegeleda. Kas sa leia, nagu me ka näha? See otsus ei õigustanud ennast. Ja teine küsimus on see tõesti, et mille eest nad siis seisavad, et kogu aeg räägitakse mingisugusest, noh, et on vaja avatust, on vaja poliitikat muuta, kartelliparteisid kukutada ja aga kuidas seda kõike tehakse, mis, mis siin on, küsimus on eesmärgis, eesmärgis on need, et kaotame siis parteid ära, kui tahate, aga ega elu ei ole ju partei elu, mujal tuleb lahendada küsimusi, et ma ei tea, kuidas, mida teha pensionitega, kuidas arendada IT-sektorit või põllumajandust. Nendele küsimustele vastuseid ei saa, saame ainult parteidega, tuleb tegeleda. See on juba ka tegelikult teisased küsimused, esmane küsimus ikkagi või, või ütleme siis nii, et, et mida ma kogu läänemaailmas kaasa arvatud Eestis näeme, on see, et edukad on need parteid, mis mõistavad partei on eelkõige võimule saamise võimul püsimise instrument ja siis tulevad juba need maailmavaatelised küsimused. Aga kui üritatakse ikkagi hakata seda parteid teisest otsast alates üles ehitama, mis tundub paberi peal ju väga aktiivne ja kuidagi rohujuuretasandi värki nunnu ja nii edasi ega sealt head nahka Noh, see on väga noorparteid, on ühe valimistsükli käigus eksisteerinud, ta ei ole veel sedagi täielikult vastu pidanud, sest järgmist järgmiseid valimisi ei ole veel toimunud, on ühe ühe valimistsükli ühed valimised üle elanud. Ta on tegelikult tekkinud suuresti ühe partei lõhkiminekust. Vanad IRL-i kampsunid kolisid sinna ja mida nad nüüd kardavad seal partei sees on see, äkki toimub uuesti IRL-iga liitumine? Emal küll. Kui liikmed tahavad kellelegagi liitudesse klassis, liituvad, et ega see ei ole niimoodi, et üks või kaks juhti otsustajad, kuulge, lähme heidame teistega samasse ritta. Noh, ja siin ei tohi ära unustada ka EKRE üldkogul kõlanud üleskutset, et IRL ja vabaerakond võiksid üldse nendega liituda. Jah, et noh, liitumise on ju Eestis olnud parteide liitumise igasuguseid. Et IRL-is, kuidas see sündis, liitusid Res Publica, Isamaa ja aastaid oli seal kaks leeri siis on teine variant, sotsid neelasid viimati alla Vene Erakonna Eestis, seda ei mäleta enam mitte keegi, sellepärast et ta sulandus nii sujuvalt sinna. Reformierakonna Res Publica liitumine jäi ära, enne, kui sellest üldse rääkima hakatakse. Tuli alles pärast välja, et selline idee oli kunagi üldse olemas. Las liituvad, kui tahavad, et mis vahet Seal siis on, no tegelikult seesama vabaerakonnas toimuv närvilisus lihtsalt näitab seda, mida on korduvalt välja öeldud, mis seal mingi uus tõde, et Eestis on nii-öelda paremtiival väga tihe, väga tihe elu, et tegelikult minu soovitus oleks algajatele poliitikutele, tehke vasaktiivale uus partei, seal ruumi on. Ja mina olen vaikselt mõelnud, et aga vabaerakond jääks Eesti ajalukku, kui nad paneksid ennast lihtsalt kinni ja ütleksid, et aitab, aitab küll, ja arvestades, et selle parteikassas pidi olema umbes 500 kuni 600000 eurot ja parteile on 642 liiget, saaks igaüks umbes 900 eurot veel peale ka. Täiesti hea tehinguga. Jah küll, täitsa tore. Ma korra tsiteerin veel Artur talvikut, ma kindlasti ei liitu mõne praegu eksisteeriva erakonnaga ma veaks minu paljusid toetajaid alt, kui niimoodi ära hüppaks, praegu ei hüppa ära, praegu üritan nii-öelda viimast käiku sisse tõmmata, aga mis edasi saab, seda näitavad päevad kindlasti olemasolevatesse, parteidesse ma ei astuks, sellist ülehüppamist ma ei tee, et meil on minu meelest viitav Artur Talvik tegelikult seda, mis on vabaerakonna jaoks veel kõige hullem, ehk siis see, kui ta kavatseb valimistele minna mingisuguse oma pundiga ta meelitanud vabaerakonda siin erinevaid tuntuid, nimesid, kes on põhimõtteliselt öelnud, et noh, valimistel tahaks osaleda, aga vabaerakond ei ole võib-olla nagu päris see koht, et et kui need nüüd läheksid kõik oma mingisugust seltskonda tegema ja, ja talvika räägib siin sellisest makrooni sellisest liikumisjõust, et midagi sarnast, et et see oleks vabaerakonnale täielik lõpp, ilmselt jutt võtab mind ohkama ja oigama. Aga kuidas valimistel saab osaleda, et kas partei teha, kas osaled erakonnaga selleks sa pead leidma siis 500 liiget või üksikkandidaadina? Rasked valikud jällegi. Ja noh, Artur Talvik ise on osalenud varem ka roheliste nimekirjas, kui ma ei eksi valimistel. Ütlen veelkord meelde uudist huumorirubriigist, roheliste esimees lubas siin kuskil kuu aega tagasi, et järgmistel Riigikogu valimistel võtavad nad 10 kohta. Aga soovime vabaerakonnale siis jõudu aruteludeks, mõelgem, mis erakonnast saab ja, ja tänagi istuvad juhtfiguurid koos paides, et tekkinud olukorda siis kuidagi menetleda. Me räägime nüüd edasi hoopis välismaa teemadest ja ilmselt üks uudis, mis eilsest päevast ka need kõik eelnevad uudised olid eilse päevauudised. Ajalukku läheb hoopis ilmselt ikkagi Lõuna-Korea ja Põhja-Korea ja juhtide siis ühine kohtumine, kus nad allkirjastasid ka deklaratsiooni, millega lõpetati siis 1950.-st aastast 25.-st juunist väldanud sõja. Tõsi, sõjategevus on ju läbi 1009 53.-st aastast, aga ametlikku sellist lõppu siiamaani polnud. Et 68 aastat võib öelda, et Korea sõda siis kestis. See kohtumine oli ju ainulaadne ka seepärast, et Põhja-Korea juht läks Lõuna-Koreasse esimest korda üle väga, väga pika aja ja kusjuures, kui vaadata neid videosid või, või noh, neid ülekandeid ja uudiseid, siis see oli üllatavalt sellises sõbralikus sõbralikus ja ütleb, et need kallistused ja kõik, mis seal toimus, et kindlasti soovitan neid neid videosid vaadata, et et see jättis kummalise mulje, sest veel mõni kuu tagasi me võisime rääkida Põhja-Korea juhis kimist, kui ikka täielikust rannist Vot see kõik on ikka natuke keerulisem, et nüüd väita, et kahe Korea juhi deklaratsiooni allakirjutamine nii-öelda lõpetas sõja, on tõsi ja ei ole ka. Esiteks selleks, et sõda päriselt lõpetada peaks sõlmitava rahuleping rahulepingus on rohkem osapooli rahulepingus on veel Hiina rahvavabariiki ÜRO osapooled. Teiseks noh, ei saa siiski öelda, et seal oleks kuuskendaga kaheksa aastat kestnud sõda, sõda sa ikkagi läbi 53. aastal ja lihtsalt poliitilistel põhjustel on päris rahulepingu allakirjutamist venitatud. Ja, ja kolmandaks, mis puudutab kogu seda, nende omavahelist käitumist siis kuidagi mulle tundub, et see on nende stiil, sellisest täielikust jäisusest ülevoolava südamlikkusega, et ilmselt eurooplastena meil ongi natuke keeruline seda mõista. Ja eeldatavalt seal toimus ka üks peaproov enne seda täpselt samamoodi nagu Eesti laulul eurovisioonil on peaproovid, siis seal ilmselt mängiti ka see läbi ja ma just lugesin selles samas Postimees, mida me seal eelnevalt tsiteerisime, isegi Kimmy tool steriliseeritud ilusast enne ära ja nad kõik oli ikka väga-väga täpselt nagu ära lavastatud, kuidas asi käima peale, et neid seal meedias levis? Üks väga tore video, kuidas turvamehed siis jooksid Kimi Auda servas terve selle aja, kui sõitis ja me ei tea selle tegelikult kiilid tagamaid, et noorimad ameeriklased tegutsesid selle nimel hästi. Väike tükk aega. Välisminister Mike Pompeo käis seal seal kohtumiseks Kimiga. Donald Trump kiitis oma säutsus Hiina kolleegi Jean Champingi. Et need me ei tea täpselt, mis seal kõik taustal toimusid. Mingeid selliseid paranemise märke võis näha. Suhete paranemise märke võis näha, ütleme talvel, kui olümpiamängudele läksid Koread ühise võistkonnaga. Mis tol hetkel oli ka suur üllatus, sest enne sõda oli toimunud tohutu relvade tähistamine. Ja tegelikult ju maailm Carti seda reaalselt puhkadki tuumasõda. Selline oht oli olemas. Ikkagi ameeriklased ja korealased, põhjakorealased ikkagi, nagu kogu aega andsid üksusele Haaguvad. No lugesin eilsest postimehest siin Kerstin meres, maa kirjutab pikema loo Koread sillutavat teed finaaliks. Siin viidatakse, et üks põhjus, miks nüüd see kohtumine aset leidis, seisnes selles, et Kim teab, et kui ta Lõuna-Koreaga mingit kokkulepet ei sõlmi, ei võta ameeriklased teda jutule. Ja veel üks huvitav põhjus, mis tuuakse välja, on see, et kui läinud nädalal kuulutas kinno, et tuumakatsetusi nüüd ei toimu määramata aja jooksul siis Hiina eksperdid olid aga viidanud sellele, et selle otsuse taga võis olla midagi väga praktilist. Nimelt plahvatus Pyongyangi tuumakatsetuste keskuses, mis olevat selle keskuse täiesti töövõimetuks muutnud, ehk siis, et võib-olla on siin taga tõesti väga praktilised asjad ühelt poolt soov ameeriklastega kokkulepe teha, pood, selle soovi taga teadmine, et millalgi tuleb välja nende täielik võimetus ikkagi oma oma nii-öelda agressiivseid kavatsusi teoks teha. Noh, ja seal on veel omakorda tahtmist Põhja-Korea täitsa selgelt huvitav, et ameeriklased tõmbaksid oma väed Lõuna-Koreast välja. Ameerika kaitseminister juba rääkis, et ja me peame liitlastele sellist varianti arutama. Aga noh, ega sõjaväelased ei ole veel üldse kummagi riigisõjalased omavahel kohtunud. Samuti on majandussanktsioonid noh, need ikkagi pigistavad pusa korrad ilmselt väga valusalt juba ka nendest tahab korea lahti saada Lõuna-Korea samas täiesti selgelt huvitatud, et nad seal kõrval ei oleks selline naaber, kes sulle igal iga hetk ütleb, et kuulge, et me tuleme teile kallale sisuliselt ju selliseid sõnumeid kogu aeg saadet. Aga samas, ma arvan, meie siit kaugelt vaadates võime võib-olla tõesti lihtsalt öelda, et olgu need põhjused mistahes, on ikkagi selline areng, kui sellele tõesti järgneb ka reaalseid samme, igati tervitatud. Järgmine seks peaks tulema Donald Trumpi kohtumine Kimiga ja Donald Trumpi on kogu selles aruteludes siis Põhja-Korea peal väga kiidetud, esialgu hästi resoluutne. Noh, hästi tugev poliitika ja nüüd selline, vaid otsime siis kompromissi. Hakkame nüüd rääkima, et kui trump siin suudab mingisuguse läbimurde tõesti saavutada, siis ta on välispoliitikat ajanud justkui edukalt. Et ta nagu ehmatas nad ära ja sundis laua taha võib olla. Kusjuures see kohtumine, räägitakse, et võib isegi toimuda Rootsis, aga sama hästi ka Mongoolias. Ja siis on muidugi see ideed, teeme Koreas tuumarelvavaba tsooni, on ka iseenesest väga huvitav. Kui ainult, kuidas seda tõesti praktiliselt teostuma Ja näiteks muuseas, meil ekspress sülitas, ei lähe, sest lisaväljaande, Eesti kapital, see räägib suurettevõtete assotsiatsiooni ste seal Tiit Vähi tegijateks ettepanekut. Eesti võikski olla tuumarelvavaba tsoon. On ka päriselt. Aga hoiame maailmapoliitikal ka tulevikus silma peal. Läheme praegu saatega edasi taas kord Eesti teemadega ja üks teema, mis see nädal käsitlemist sai. Nimelt kogunes Eesti Evangeelse luterliku kiriku kirikukogu, kes toetas siis avaldust, millega taheti, tahetakse täiendada põhiseadust. Nii et ainult ühe mehe ja ainult ühe naise vaheline liit saab olla abielu. Et on arusaadav, et kirik peab praegu siis justkui olukord praegust olukorda justkui selliseks, et et abielu ei ole selliselt tõlgendatav kuigi perekonnaseaduses, see on ju niimoodi kehtestatudki. Ma ei teagi, küüniliselt öeldes võiks äkki siis tõdeda, et ka Eesti evangeelne luterlik kirik on märganud, et varsti tulevad riigikogu valimised. Urmas Viilma on tõesti väga aktiivselt hakanud sellistelt kirikuvälistel teemadel sõna võtma ja, ja noh, miks see kirikuväline teema on, minu meelest on see vägagi kirglik teema selles mõttes kirik on aastasadu tegelenud meil abielude registreerimisega ja me võiksime öelda, et ettepanekuid, põhiseadust muuta võib teha igasugune ühing, et aga noh, et kui me siin ei ole mõtet, nagu võrrelda hamstrikasvatajate liit, eks, või kirikut, et kirikul on selles protsessis täiesti selge roll, on seda väga-väga ammu teinud ja tema sõna selles mõttes peaks nagu rohkem maksma. Siin ei tohi ära unustada seda ka, et kuigi Eestis on Eestis ei ole riigikirikut, on Eestis kirikuõpetajal ka õigus ju sedasama abielu sõlmida, seda nagu ka sõlmitakse kirvega. Mis tähendab seda, et kirik on siin vägagi aktiivne ja huvitatud osapool, sellepärast et kirik ei taha ilmselgelt sattuda olukorda, kus näiteks kaks noormeest tulevad kirikusse, nõuavad kirikuõpetajalt, et seinad paari paneks. Aga praegune perekonnaseadus seda ei võimalda. Perekonnaseadus reguleerib selle väga selgesti ära. Ei, aga tundub, et erinevate vabariigi valitsust katsub kirik kaks sammu ette mõelda. Siin ei ole mitte küsimus ainult selles, eks, et kaks meest omavahel või kaks naist omavahel näiteks mees ja mitu naist sellepärast käibki üks üks eks ju, ja sellepärast me peaksime ikkagi mõtlema ka islami kogukonnale, mis Kasadeks araabiamaades olevatele tavadele, kus ühel mehel võib olla mitu naist. Täpselt, ja see on Lääne-Euroopas tõsine probleem sellest Saksa ajalehed kirjutavad ikkagi väga sageli, et kuigi Saksa seadused nüüd sätestavad, et abielu on kahe inimese vaheline liit talvel möödunud sügisel või millal võeti vastuse see seadus, mida saksa meedia nimetas abielu kõigile, siis reaalselt tuleb saksa õiguskaitseorganitele kohtadel pidevalt tegeleda selliste jamadega, kus reaalselt siis mõnel muhameedlased mehel on mitu naist ja ja sellest tekib väga palju reaalseid probleeme, alates alates siis mingisugustest sotsiaaltagatiste, st kuni selleni, et kuidas laste koolikohustus on tagatud, millised nende naiste õigused, pärimisküsimused noh, igasugused jamad. Ja see ei ole ainult moslemite küsimus, sest reaalselt elab Eestis ilmselt päris palju mehi, kellel on mitu naist, ainult et nad ei ole nagu abielu naisi. Nojah, aga see ei puutu antud juhul asjasse. Et ma tsiteerin Urmas Viilma, et paremaks muutub see, et me teame, et meil on kindlused enne, kui altarite tuleb mees ja naine ja seal räägitakse abielus, siis kirikust väljudes nad teavad, et seesama abielu, mille nad kirikus sõlmisid, on täpselt samatähenduslik ka siis, kui nad kirikust välja astuvad, et et kas praegusel hetkel siis kirikust välja astudes pärast abielu sõlmimist, teisel ei ole aru saada, et see on endiselt abieluga väljaspool kirikut. No ma sain aru, et Urmas Viilma ütleb seda, et põhiseadust on raskem muuta kui perekonnaseadust. Aga noh, teisalt me võime mõelda, et ammu meil jälle juba kirik ja riik, üks seesama, et ikkagi väga suur osa maast valdav enamus abiellusid, toimub kirikuväliselt, eks ju. Et kui me räägime traditsioonilisest abielust, siis traditsiooniline abielu rääkis ka sellest, et peaks olema mehe ja naise liitu nii-öelda igavene liit, nagu Delfi alati abielusid nimetab. Et niikaua kuni surm meid lahutab, samamoodi võiks öelda, et abiellub võiks ju ka, kes ta surmani, eks õhtul lahutamatu Nojaa, räägime terevisioonile luterliku taustaga maa ja juba Martin Luther ise seadis sisse selle võimaluse, et minnakse lahku või elutee niimoodi viib, et see, see ei tohiks olla siiski ELK jaoks probleem. Aga sa räägid ideaalist. Jah, ma räägin ideaalist, et lähen, aga aga kooseluseadus on nälja arutamisel, ta ei ole kuhugi jõudnud. Valimised on tõesti tulekul. Kas, kas riigiorganid võtavad seda ettepanekut kuulda? Omaette küsimuseks kirikuid avaldasid tunne hirmul just parteid, kes ilmselgelt selle maailmavaatega ütlema ennast seovad, võtavad selle enda külge ja, ja kannavad seda tõrvikut edasi. Et teisalt minu jaoks on ikkagi küsimus, et kui palju saab Urmas Viilma peapiiskop siis ikkagi tegeleda sellise just väljapoole poliitilise tegevusega, et kas kas see on ikkagi nagu mõistlik, et inimene, kes peaks meile seal kantslis kuulutama ülevalt poolt tulevad tõde siis kas kas see, kui ta hakkab reguleerima meil seadusi või mitte, reguleerimine? Ma liialdan, aga, aga. Huvirühmad võtavad pidevalt sõna ühe või teise seadusemuudatuse kaitseks või vastu. See on minu meelest väga normaalne, mis ta teeb, aga nüüd omaette küsimus on, mida teeb siis ühiskond ja riik, et, et minu meelest riik peaks hoolitsema selle eest, et kodanikud on võimalikult õnnelikud. Ja kui see ettepanek teeb inimesi rohkem õnnelikumaks, siis jumal milles küsimus, teeme seda, eks ju, aga palju inimesi, keda see teeb, hoopis palju kurjemaks, sest nad on väga palju inimesi, kes ei taha üldse selle abielu asjast midagi kuulda ja kui nad kuulevad sellist juttu, siis ta on täiesti jalutavad minema. Aga minu mõte ongi see, aga kui see teeb mingi seltskonna ja see on päris märkimisväärne seltskond nende positsiooni kehvemaks kuidagi siis ei tasu seda vastu võtta või ta jääb siis ütleme kurtidele kõrvadele. Aga siis jõuamegi selleni, mis me kogu selle arutelu alguses ütlesin, et täitsa ilma igasuguse küünismita, et vahest on see kirikust väga õige, et see toodi välja nüüd sellepärast, et nüüd on võimalik erakondadel kas võtta või mitte, noh, see, selle plaanin kindlasti arutelude objektiks ja eks siis valimised näitavad, et kas inimesed tahavad midagi sellist. Jah, sest praegune parlamendikoosseis oli, juba oli, kohe oli selge, et kooseluseaduse rakendussätted siin ei tule. Aga kooseluseadust me meenutame ka seda, et ei ole mitt, on võimalik reguleerida heteroseksuaalseid suhteid, et võib-olla inimesed, kes nüüd kirikus pettuvad ja abielu funktsioonis pettuvad, saavad siis minna sinnapoole. Nojah, see puudutab väikest sellist protesti kildkonda. Aga läheme teemadega edasi, lähme ühistranspordi peale nimelt esimesest juulist, ehk siis kahe kuu pärast peaks Eestis olema siis korraldatud maakonnaliinid, ühistransport varasemate lubaduste kohaselt vähemalt tasuta. Sel nädalal kirjutas ajaleht Lääne elu, et minister Kadri Simson siis on allkirjastama määrust, millega fikseerib võimaliku kõrgema piletihinna tulevikus Sis turul. Tegelikult ütles Kadri Simson, et ta seda määrust ikkagi sel nädalal ei allkirjasta ja üldsegi, et mis seal määruses kirjas on, et kas see on siis tasuta transport on seal null eurot, on seal 0,5 eurot või või kuidas asi saab täpsemalt, et olema, et ta ei soovi mitte kuidagi kommenteerida see ministeeriumi kooskõlastusringil ja et räägime asjadest siis, kui asjad on otsustatud, asjad on lukus, enam midagi muuta ei saa ja, ja selle juures jääb vähemalt mulje, et et kui ta selle määrusesse nüüd tõesti niimoodi sisse paneb, et anda valikuvõimalus kohalikele ühistranspordikeskustele mida ta vähemalt intervjuus aktuaalsele kaamerale viitas siis ja teisalt on ühistranspordikeskused varem öelnud, et nemad pigem eelistaksid üldise tasuta ühistranspordi asemel kehtestada seda siis näiteks pensionäridele, puudega inimestele, koolilastele siis tasuta ühistransporti tõenäosusega nüüd ei tule. No ja see ongi selle projekti kõige suurem häda, et kus sa oled välja reklaaminud midagi tasuta ja seda ei tule. Siis öeldakse, et projekt on läbi kukkunud, see on märgiline tähtsus. Teine asi on see, et nüüd salatsemine näitab ühte asja kaasamist, mitte mingit kaasamist ei toimu, see toimub kabinetivaikuses asi, alati peaks see mõjutama väga paljude inimeste elu ja probleem on selles, et koalitsioon ei ole üksmeelne, et IRL tahab teist asja ja siis sellepärast ei taheta ka rääkida, sest otsustab, on ministri määrus ja ka siin räägimegi kaasamisest demokraatlikust põhimõttest. Asi peaks hulga parem tulema välja siis, kui kõikidega seeläbi räägitakse ja arutatakse, et kas teeme nii või teeme naa. Aga siis jällegi selgub, et ei saa seda põhieesmärki tasuta transporti pakkuda. Aga tunnistan, et ma ei jaga seda valdkonda väga. Ma ei sõida maakonnaliinidel ja minu jaoks on üleüldse arusaamatut, et mis asi on nagu maakonnaliinide või mitte pärast seda, kui näiteks Pärnu linn on paisunud nii enneolematutesse mõõtmetesse, ta sisaldab, metsasid soid ja eks ju. Kus kohas siis nagu, kas see on Pärnusisene liin, kui ma sõidan seal kuskil Audrustakse sinna Sindi poole või, või on see nüüd juba maakonnalinn, mulle ei jõua, sa pead saama ühest omavalitsusest teise, ehk siis pärnu linnast pead jõudma noh, Pärnumaal olevasse näiteks sinna lääneranna valda, siis on see maakonnasisene liin. Igastahes ma lugesin ühte memorandumit, mida saatis majandusministeeriumisse Pärnu ühistranspordikeskus ja see ütles, et kuulge, et kõik arengukavad, mis on riik, kehtestab vastu võtnud aastate jooksul kõik need ütlevad, et meil peaks olema üle maa, konna, ühine süsteem, piletisüsteem ja nii edasi ja nii edasi ja seal oli järjest toodud dokumente. Ja mulle tundub, et kui neid arvestada, siis siis võib-olla see kava, mida Simson üritab läbi viia, see sellist nagu kukub läbi. Ma ütlesin vist juba kaks kuud tagasi siinsamas saates, et ma ei saa mitte midagi aru, vahepealse kahe kuu jooksul ei ole mitte midagi tulnud. Ja siin ma võin ainult tõdeda seda vana tarkust, mida utoopilisemad eesmärk, seda ettearvamatu man tulemus. Kusjuures minule jällegi vastupidi, tundub et see, see, et seda ei kehtestata, pruugi olla Kadri Simsonile ja Keskerakonnale sugugi mitte halb variant, et praegu tuleb selline lahjem versioon, valimised on tulekul, me ei saanud oma koalitsioonipartneritega kokkuleppele, praegu me ei saanud seda teha, aga näete nüüd 2019 valimised, tulge valige Keskerakond ja see tasuta ühistranspordi, siis me teeme uue määruse, uus määrus ütleb, et null eurot ja andke tuld. Jah, ma olen Peetriga selles mõttes nõus, et kunagi oli ka Tallinna elanikud, kui rääkisid, kui õudseks läheb, see meile kehtestatakse bussi rajad. Aga tegelikult on bussiradadest väga palju kasu olnud, ühistranspordiga saabki Tallinnaski kiiremini liikuda. Ja Tallinna see tasuta ühistransport, noh, ta on ikkagi väga paljudele inimestele kasu toonud, muuseas leida kaovad mingil hetkel meil inflatsiooni alla isegi pööras selle vastupidiseks inflatsiooniga tegemist, hinnad ei kasvanud. No aga maakonna või noh, üks asi on linnas transport ja teine on tõesti see maakonnasisene transport, et maa elanikud ikka sõidavad seal noh, mis vahet seal anud elanikud tahavad sõita põhiliselt küll linnast maale maalt linna ja neid küsimusi seal kõrval on trobikond, sest mis saab nendest liinidest, mis tegutsevad paralleelselt erasektori liinid siis seal riiklikult doteeritud liinide kõrval kasvõi Harjumaal on siin terve hulk neid nii-öelda marsasid, mis sõidavad, et kas need saavad siis ka kuidagi sealt oma osa või nemad panevad erasektori põhjal edasi. Miks eeldan Kadri, miks eeldab Kadri Simson, et eeldab ta selle raporti põhjal või selle analüüsi põhjal, et inimesed autost kolivad küll sinna tasuta bussi aga näiteks sealt marsast nad ei koli sinna tasuta bussi? On tõene ja miks, miks sellele üldse rongid on asjast välja jäetud, näiteks Tallinna piires saad väga rahulikult tasuta rongiga sõita ja ikkagi väga paljud inimesed sõidavad rongiga maakonna sees. Aga lõpuks markeerime ära veel kaks teemat. Esmalt selle, et Tartu ülikool sai endale uue rektori tasakaaluka Toomas Asseri ja ilmselt tuleb tunnistada, et ka sealne valimisvõitlus oli, oli üllatavalt jõuline, üllatavalt pingeline. Margit Sutrop küll kaotas need valimised, aga tegi, tegi sellist, ütleme, avaliku väga tugevat tugevaid sõnavõtte ja, ja teisalt võibki võib-olla jääda mulje, et, et see sai talle ka saatuslikuks, et nii tugevate reljeefselt väljaütlemistega ja teisalt Asser siis selline tasakaalukam ja vaiksema loomuga inimene, et tundub, et läks nii. Ma arvan, et see oli, sa ütled, et väga reljeefne, ma arvan, et see asi oli pigem nii, et sellised rahulikud tasakaalukad, professorid istusid saalis ja siis pidid kuulama, vabandage väljendust, peaaegu hüsteeriline kisa, siis nad lihtsalt ei ei kannatanud seda välja. Margit Sutrop-ist on kahju, et sa oled kolm korda teiseks, siis see näitab muidugi stabiilsust, aga sellist stabiilsust ei taha meist mitte keegi. Seda ei oota. Aga mina oskan ainult omas assaarile palju õnnesoovid. Ja mis on tõesti, mis meil ikka on võimalik öelda, et selge on see, et tõesti kõrghariduses ja Tartu Ülikoolis on palju lahendamist vajavaid probleeme, kas neid on vaja lahendada revolutsiooniliselt, nagu lubas Sutrop, noh, seda ilmselt ilmselt siis näitab aeg, tundub, et vähemalt, et Tartu Ülikooli nõukogu leidis, et ei pea lahendama revolutsiooniliselt Toomas Asser, lubasin seda, et suuri muudatusi ei toimuvaid. Jätkub rahulik areng, et tõsi, jõudu talle ja ausalt öeldes mulle tegelikult selline asi meeldib. Ma arvan ka, et nende reformid, reformide pärast, nagu me siin äsja eelmises teemas ühistranspordiga seoses rääkisime on vahel ka vist mitte ainult inimesi ära tüüdanud, vaid vahel ei, ei anna nad mitte midagi juurde. Vahel on tõesti mõistlikum jätkata rahulikult ja vaadata, mis välja Tselluloositehase kavandajad ka sain sellise mehe, kes noh, ei olnud kategooriliselt tehase sellise uurimise vastu, samamoodi ka Volli Kalm ei olnud selle vastu, aga nats Sutrop ütles ei, ei, ei, aga saate lõpuks veel üks kiire arvamuste ring ja seda nimelt teemaleht. Uue juhi sai ka Eesti mets, ehk siis uus rektor. Eesti metsas on meie rahvusloom ja selleks on hunt, et ilmselt kõik oleme ju näinud rukkilill, suitsupääsukest ja paekivi, aga ma ei tea, mina oma elu jooksul küll veel hunti metsas kohanud ei ole, et, et ka see minema sain aru, oli väga pingeline, juba on pahased osapooled, kes ütlevad, et hunt ei ole üldse hea valik, et tõeline selline valimisvõitlus on käinud jälle nina seest, olen hunte näinud. Isegi natuke kartnud, sest ega sa hundiga ei oska, vaatan kivil rukkilillega oskavad midagi teha, siis hundiga ei oska midagi teha. Aga mis ta siis ütleb, et nad huntan kiske, vanad eestlased ritta, röövlid? Saagade kroonikad kubisevad sellistest röövlilugudest, et ju siis me oleme oma juurte juurde tagasi läinud. Iseenesest hiliskeskajal ja varauusajal oli just Eesti Euroopa see piirkond, mis oli väga tuntud lükantroopia, ehk siis libahunt Luze poolest, ehk et selles mõttes on hunt eesti rahvamütoloogias väga olulisel kohal, aga, aga samal ajal on see valik natuke üllatav, sest nii-öelda eraldi appi teaduse mõttes on hunt seostatav eelkõige türgi rahvastega näiteks ju Tšetšeenia vabariigi tškeeria vapi peale oli hunt ja just türgi rahvad seostavad hunti sellist sellist vaba ja metsikut looma iseendaga. Et aga oleme siis solidaarsed. Selle tõdemusega on meil täna hea meel oma saate pingpong siin lõpetada ja seda koosseisust. Sulev Vedler, Peeter Helme ja Taavi Eilat läheme ka meie ilusat nädalavahetust nautima. Nädala pärast, maikuu esimesel laupäeval on aga rahva teenrid taas teie kuuldekaugusel, nii et aitüma kuulamast ja kuulmiseni.