Ja tere Eestimaa koristab ja ehitab, kes teeb korda oma kodukandi illegaalseid prügilaid, kes rajab külakiigeplats. Ööbikud on kohal, pääsukesed ka kogunik, kägu juba kukub ja Võrumaal, tõsi, kasvuhoones saab. Said lõppeval nädalal valmis esimesed selleaastased, kodumaised maasikad, meie tänased maasikad on, on need siis vahukoorega või ilma, see selgub alles saate lõpuks jõuavad eetri vahendusel nüüd Hercule teieni ja rahvateenrite stuudios on täna Sulev Vedler Eesti ekspressist Aivar Hundimägi äripäevast. Tere, Teile. Tervist. Tervist. Ja mina olen Mirko ojakivi vikerraadiost. Aga alustame Eestiga, kas 100 nimelise liikumise tekkimisest, ma ei oskagi sellele Eesti 200-le veel nime anda, et erakond, see ei ole erakonna algatamisest nad ka päriselt teada ju ei andnud. Ilmus manifesti, öeldakse, et kui ühesõnaga ideid omaks ei võeta, siis võib-olla, et ikkagi sünnib partei, et praegu on paarkümmend aktiivset inimest, neil on ideid, tahe on olemas, tundub, et ka raha. Aga ega me neist ju väga palju ei tea, me teame vaid seda, et nad on kirja pannud ja Postimehes neljapäeval avaldanud manifesti. Nimeliselt on selle liikumisega ennast sidunud Kristiina Tõnisson, prii talamäe Küllike Saar, Indrek nuume, Kristina Kallas ja me teame, et nende soov sooviks on siis eita kinnas olemasolevatele erakondadele, et nad on lubanud pakkuda välja rea uusi ideid, mis peaks olema siis suured. Me teame, milline on nende probleemi kaardistus ja selline ülesande püstitus. Aga see vist on praegu, et meedia, nende ilmavaadet, nende lahendusi, nende ambitsiooni või Sulevi Aivar teiega. Täpselt ei tea aga, aga iseenesest ei olegi selles midagi üllatavat, et arvestades et, et tegemist on sellise uue jõuga ja kes veel tõeliselt soovib endaga liitujaid, et, et kui, kui nad oleksid tulnud, need viis inimest välja väga konkreetsed, et lahenduste või muudatusettepanekutega. Kas debatt kindlasti näinud nagu nende ettepanekute peale ja, ja ma arvan, et siis oleks olnud suurem võimalus, et nad oleks kohe auklikuks lastud, nagu sind sellel nädalal ettevõtja Olari Taal, kes Res Publical aluse pani, ennustas, et kõik kahurid suunatakse nüüd nende suunas vanade erakondade poolt ja antakse tuld. Tervist, mina olen Sulev? Ma ei tea, siin on ju kaks varianti, et kas sa võtad ise võimu või siis istud kellelegi pähe, istutud oma oma ideed pähe kellelegi, et siin on mõlemad variandid nes, nad on vähemalt lahti jätnud. Inimesed muidugi ihkavad kogu aeg midagi uut, et me näeme, et mingid asjad onju jäänud pikaks ajaks nagu Ivo Linna popmuusikasse või vana Tallinn seal toiduainetetööstusse. Aga tegelikult inimesed, minul lähevad kogu aeg millegi uue järgi uute ideede järgi. Nii et selles mõttes, nagu nagu neil turgu võiks olla. No esialgu me teame siis manifesti tasemel, mida nad tahavad, et ülejäänud on kõik sellised oletused ja spekulatsioonid. Ja noh, eks antud on ka juba intervjuusid eriti näiteks Kristina Kallase poolt, kes ma arvan, neljapäeval sai sellise korraliku vägitükiga hakkama, et täitis sisuliselt terve meediapäeva, aga aga ma ei tea, kuidas te seda manifesti hindate, minu minule tundus, et see on selline veidi ebaühtlane, et on põhjalikumalt läbimõeldumalt sõnastatud probleemipüstitusi nagu näiteks e-riigiga seonduv või, või riigivalitsemise teemad. Aga on ka selliseid vähem läbi mõeldumaid teemasid haridus, tervis, aga noh, selles suhtes ma annan endale aru, et ühe manifesti piires ei ole võimalik kirja panna ja see ongi nagu suhteliselt võimatu. Teenustes e teema tuleneb paljuski sellest ikkagi, et selle poliitilise jõuna olnud üks suuri vedureid või eestvedajad on Priit Alamäe, Nortali looja ja omanik ja selle e-riigi personaliseerimise teemal. Alamäe muideks võitis kaks aastat tagasi arvamuskonkursile Edukas Eesti 10000 eurot, mille ta küll annetas edasi, aga sisuliselt täpselt seesama teema, et et kuidas neid e-teenuseid paremini kasutada ja nendega nagu inimeste elu mugavamaks teha riigiga suhtlust mugavamaks. Aga seal on see teema, et sa ei saa nagu väga palju ikkagi väga konkreetseks alguses minna, et minu arvates selles manifestis kaardistanud ära sellised, et noh, olulised teemad ja olulised väljakutsed. Et kus me võiksime muutuste teemal arutada, erinevaid lahendusi otsida, aga kas neid on ka vaja teha või mitte, et see võikski olla selle järgnevad pati nagu eesmärk, et üldiselt seda manifesti lugesin, siis ega ma sarnaseid tekste tõenäoliselt leian teiste erakondade erinevatest kirjutistest, et üldjoontes on, on kõik sama meelt, et need probleemid on samad ja liikuda tuleb sinnapoole, aga aga see saatan on peidus ikkagi detailides, kui midagi muutma hakatakse, et kui palju on siis seda toetust ja võimalust? Mina olen ka siin Aivariga nõus ja no mõned asjad seal on sellised, mis minu meelest noh, tore on küll üleskutset teha, et igas Eesti nurgas, eks elu, elu olla, sellised võimalused on täpselt samasugused, aga siiski erinevused jäävad, et igal pool maailmas on jäänud ja jäävad nad ka Eestis, et mõned asjad ongi sellised lahendamatud. Teised jällegi on väga tore, kui keegi mõtleb pikaajaliselt ette. Aga kui sa mõtled nagu valijate peale, siis nemad tahavad, kas selliseid lühiajalisi lahendusi, et noh näiteks Euroopa Komisjon ennustab, et keskmine palk on 20 aasta pärast 3514 eurot ja 40 aasta pärast näiteks 7928 eurot? Ilusad numbrid iseenesest, aga noh, inimesi huvitab ikkagi see, et kui palju tema palga arvele laekub järgmisel kuul. Et noh, selle 20 aasta pärast 100 palganumbrid ei ole nagu suurt midagi teha, sest ilus number. Aga teistpidi need ongi jällegi sellises olulised probleemid, et keegi peab ka nende peale mõtlema, et et siin on ka erinevad variandid. See liikumine võib selliseks mõttekojaks kujuneda, see liikumine võibki ise võimu haarata. See ongi väga-väga erinevad varjendid. Nojah, selles suhtes ma olen teie mõlemaga nõus, et me oleme selline nagu kõlakoda, et mis puudutab seda, et kui tulla valmislahendustega, ma ei tea, sul on alates esimehest kuni peasekretäri nii kohe esimesel päeval kõik avalikustatud ja et me teeme ei, siis on mõttetu teha, et saada neid uusi aktiivseid inimesi ja leida originaalseid probleemi lahendusi on üsna keeruline, selles mõttes jah, ma olen nõus, et see kõik peas loomulikult arenema ja välja kasvama, sest selge on ju see, et sellise uue jõuga on võimalik liita neid inimesi, kes praegu poliitikas ei ole olnud tegevad, et tõsi, ma vaatasin, need inimesed, kes on enda välja avalikult praegu toonud, et viiest kaks olemasolevate erakondadega mingile ajaetapil olnud seotud, aga mis neid inimesi ühendab ja millest mulle tundub, et Eesti poliitikas on puudu, on see, et tegemist on selline sellise 30.-te lõpu, 40.-te eluaastate alguse põlvkonnaga, kes ei ole kasvanud ja sündinud poliit, ütles, et kui me mõtleme selle põlvkonna peale, kes praegu poliitikas on, ütleme seal Kalle pallingut, Taavi Rõivaselt, Hanno Pevkurit, Kaja Kallas ka tinglikult kuulub sinna, et nad on ikkagi palju, ehkki kohe läinud poliitikasse, et see, nende esimene elukutse on nagu puudu, et elukogemus kui selline, et või vaidlete vastu mulle. Selles mõttes ei, ei vaidle vastu, et, et see, see on, see on hea, et on olemas ütleme, see põlvkond teistesse elualades tegutsevad inimesed nagu otsivad sellist väljundit ühiskonnas või tahavad midagi ära teha. Aga see võib ka olla see, nende kari, et nad on nii erinev. Viie vahel on lihtne leida selliseid ühisosasid ja asjad selgeks arutada, aga kui sa tahad teha erakonda, eks sul on vaja mitusada inimest panna nendele ideedega nõusse saama. Ja need on, nad on ka öelnud, sellised keerulised küsimused ja konflikt, teema, millele nad on tähelepanu juhtinud, et siis see võib olla olla keerulisem. Teine temaga, kus ma olen nagu kriitiline nende otsadest selles manifestis ütlesid, et ei ole tähtis, kes on meie järgmine peaminister, kas ta on Jüri või ta on kaja. Et ma arvan, et kui nad tahavad nagu poliitilisel maastikul midagi ära teha ja mõtlevad erakonnaks saamise peale, see on tegelikult väga oluline, kes on, on nende liider ja see ikkagi, kes on peaminister, määrab ja saab väga palju mõjutada seda, kuhu suunas me liigume või mida me teeme, eks küsimus on, et ilma liidrid, et ta ei saanud, me ei saa teha sellist veetse stiilis juhtimist ikkagi, et ei saa pall liidrite, ta lasi, on ka võimalikud sellise liikumise tasemele, kuhu tulevad siis teistest parteidest inimesed sisse. Teised parteid võtavad üle, et selle noh, kuidas mõttekojaks. Päts ei ole pikk perspektiiv, see on selline lühiajaline projekt. No ma ei tea, siin räägitakse, et tuuakse, ma ei tea, Prantsusmaa president Macron, väga karismaatiline liider, kõik toimub ümber tema, et et kui siin räägitakse, et poliitiline liikumine, mis võiks olla pikaajaline ja jätkusuutlik, siis küsimus on selles, et mis seda poliitilist liikumist ühendab makrooni liikumist. Selle nii-öelda keskpank on makroon, kes on Eesti 200 keskpunkt. Vaata, siin oli kunagi Res Publica oli selline samasugune noorte liikumine, pikalt oli seda isegi ühel hetkel muutus ta parteiks, seal olid ka sellised noored hakkajad inimesed ja nemad vajasid ka ühte liidrit ja siis toodi sisse Juhan Parts, eks ju. Ja enne toodi Rein Taagepera no seda ka, aga Juhan Parts sai ta nende peaministrikandidaadiks ja temast sai selline number üks mees. Et seal oli ka selge, et korruptsioonivastane võitlus kord Maieks. Nüüd me näeme, et on selline pikaajaline vaade, teeme Eesti riigi, mõtleme riigi tulevikule, see on see vaade, mida see liikumine praegu vähemalt väljendab minu jaoks. Ja tegelikult ma arvan, et see toetus noh, on ühiskonnas olemas sellistele poliitilistele jõududele, seda me oleme ka näinud erinevatel valimistel, et meil on tekkinud valimistega uued poliitilised jõud, osad nendest on kadunud, ära kiiresti, osad on püsinud kaua see Res Publica näide, eks ikkagi tulnud ja mingi osas jäänud. Aga et selles mõttes, et toetuspind tegelikult olla, kui nad tahavad erakonnaks saada või, või nagu puue partei teha, aga ma ise eile rääkisin Indrek Muumega, kes on seal üks algatajate hulgas, siis tema ütles, et nad kõigepealt on visanud mõned teemad õhku, nad hakkavad seda debatti vedama, eks nende ideede üle arutlema, et nad oleksid ka rahul sellega, kui erakonnad võtaksid need teemad üle ja siis jääks selline partei loomata, et ma ei tea, kas on suitsukatteks praegu öeldud, et ei saa aru, mis nende tegelik ambitsioon on. Aga kui me olemasolevat parteisid parteide peale mõtlen, siis uue konkurendi nagu vältimiseks ongi võib-olla ainus võimalus meelitada Need inimesed enda juurde ja ja võtta ka need ideed üle, et, et ei tekiks uut jõudu. Kui sul on hästi hästi põnev, oli sellel nädalal selle Eesti 200-ga vaadata, kuidas olemasolevad erakonnad käituvad, et oli kaks kommunikatsioonistrateegiat, Kaja Kallase ja Jüri Ratasest strateegia, mis tervitas tulemist ja, ja tervitas seda, et väga palju nende ideid on kirjas selles manifestis. Jaa jaa. Sellised ilusad kaunid sõnad ja siis oli teine kommunikatsioonistrateegia, kus nii Helir-Valdor Seeder kui ka siis EKRE inimesed ütlesid, et tähendab ei saa aru, mis asi see on, et milleks on ja nii edasi, et, et seda oli ka põnevil. Noh, aga sama oleme tegelikult praegu ka meie väljendanud, et on väga tore ja samas me ei saa ka aru, mis toimub. Minu jaoks oli narr selle loo juures see, et seal nagu nimega läks asi vussi. Kunagi tegi Margus Tsahkna Eesti kaks null netele Eesti 200. Saame jah aru, et jutt käib sellest, et Eesti on sajaaastane, et mõtleme selle peale, milline täiesti 200 aastaselt. Aga noh, kus sul on kambas üks ettevõtja, kellel võiks ju olla, saab ettevõtte asutamise kogemus, teabe sellisel puhul võiks vaadata järgi, kas mõni sama nimega liikumine on juba olemas, kas selline kaubamärk on registreeritud? Tegelikult on Eestis Eesti 200 olevas kaubamärgi register, ütleb see, kuulub Kärt summat taavetile tegevusalaks siis sümpoosioni korraldamine ja läbiviimine, et sa ei saa üle võtta sellist teist, teise nime, seda jube lihtne kontrollida. Kujutame ette näiteks, et Sa ütled küll, et see sulanud kultuuri vallas, et ma tegelen poliitikas, aga see on ju täiesti võimatu, kui mina ütlen, et kuule Mirko, lepime kokku, et Mirko ojakivi nime all esined sina, eks ju raadios ajalehtedes kirjutas sama nime all, mina ei lähe ju läbi, eks ju? Paraku mitte, aga, aga kui selle nime juurde üldse tulla, siis Eestiga 200 ka erakonna nimeks, noh, see on pigem nagu ma ei tea, mulle meenus kohe Tartu 2000 või Tartu 2000 pluss, et see on selline pigem korralik valimisliidu nimi, et Eesti 200 noh, see ei hõlma ju endas nagu noh, ma saan aru küll, milleni tahetakse jõuda, et Eesti vabariik 100 ja, ja sealt edasi Eesti vabariik. 200 aga jah, nime kallal peab vaeva nägema. Nende nimedega on Eestis väga palju probleeme tekkinud. Näiteks alles eile taheti asutada ettevõtet Eesti mets, kuigi selle kaubamärk on olemas, et eestlased viimasel ajal üldse ei viitsi järgi kontrollida. Kaubamärgiregister on täiesti avalik, kõik võivad seda vaadata. Äriregister on täiesti avalik järgi kontrollida, kas sama nimi on olemas või mitte. Ise kirjutasin selle nädala Ekspressis loo nutiakadeemia nimelisest kaubamärgist, kus loodusgiid peab seda enda omaks, on aastaid selle nime all tegutsenud siis ühe ühel hetkel avastas, et näed, et ka sihtasutuse vaata maailma selle kasutusele võtnud siht ja tahtis siis hakata sihtasutusega maid jagama, et kuulge, te olete varastanud minu kaubamärgi ära. Aga vaata maailma ütlesin, mis mõttes oleme ära varastanud, see kaubamärk ei ole ju sinu oma. Kuidas me saame varastada ära asju, mis ei ole sinu oma? Ja ongi täitsa totu, aga lihtne järele kontrollimine aitab. Aga see Eesti 200, see ütleme esiteks ma arvan, et vara on veel mõelda, et, et see on erakonna nimi, eks, et teha nagu hakata seda kritiseerima. Ja, ja teisalt ta võttis väga hästi kokku, kui mõelda seda pealkirjana, siis ta võttis väga hästi kokku selle manifesti ja selle nende sõnumi, nii et nii et ma nagu selles mõttes ei oleks väga Manifesti pealkirjaks suurepärane see näitab, et perspektiiv on 100 aastat, mis poliitikas on väga pikk, aktiiv aga siis selle teema kokkuvõtteks me teame liiga vähe ja ütleme, et sellist tööd diagnoosi või prognoosi, et kui hästi, kui sellest poliitilisest liikumisest või liikumisest peaks saama erakond, et kuidas neil läheb. No ma arvan, et seda tõenäoliselt suudavad ainult kusagil telešõudes üles astuvad ekstrasensitiivid. Öelda, et praegu poliitanalüüsi korras võib öelda ainult seda, et nõudlust on, aga kas toode vastab sellele, et selle järgi tekib ka massidesse nõudlus, seda on väga vara öelda. Nojah, e-riigile omaselt oleks kasulik olnud näiteks kas või veebikülje looksid krusse inimesed saavad teada, et mida nad siis tahavad teha ja ja ka võimaluse liituda praegu selliste kaadrisse ei ola. Nii, aga kolmapäeval said ametisse kaks uut ministrit. Sotsiaaldemokraadid kinnitasid sama päeva ennelõunal juhatuses omavalitsusdelegatsiooni liikmeks Riina Sikkuti ja juba tund hiljem esitles peaminister Jüri Ratas presidendile Sikkuti koos uue riigihalduse ministri Janek Mäggiga. Ka ma ise ehk Sikkuti juures esimese hooga ei peatuks. Märkimisväärne oli minu arvates hoopis see president. Kaljulaid kutsus enda juurde, pean peaministrist. No pool tundi varem, Janek Mägi ja see vestlus, mis seal Kadrioru seinte vahel maha p, see oli tõenäoliselt üsna üsna muljetavaldav, kõike muud kui meeldiv tõenäoliselt Janek Mägi seisukohast, et esiteks siis mägi väljaütlemised, mis on värvikad ja eks need väljaütlemised on ka siin hakanud oma elu elama, aga teisalt kõik see, mis puudu, võtab mägi eelmist tööd. See on siis suhtekorraldaja töö ja tundub, et ega Janek Mägi vist ei saanud Kadriorgu minnes veel ikka aru, et mis selles loos on valesti, aga, aga kui ma oleks eelmisel nädalal siin rahva teenerites olnud, oleks ma juba siis andnud Mägile tasuta nõu, et loobu koheselt oma power-house'i osalusest. Aga Kadriorus suudeti Mägile selgeks teha ka veel see, et pärast ministriametist lahkumist mitme aasta jooksul ei tohiks ta tegeleda poliitilise lobitegevusega ja see on selles mõttes üsna korralik lubadus, mille president siis Mägilt Ta sai või teie arvates on see okei, et täna oled minister homme lobist ja näiteks veel olukorras, kus ka järgmine peaminister on sinu erakonnakaaslane, keda sa raskel ajal aitasid. Nüüd ma tahaks sinuga küll vaielda, minu arvates on see ma ei ole üldse nõus selle arvamuse või väitega, et kui sa lähed ministriametisse sellega seoses, peaksid kohe kiirelt oma ettevõtte maha müüma võib-olla oma elutööst loobuma. Et meie riigi toimimine on ikka üpris läbipaistev ja, ja ma ei näe üldse, et tekiksid mingid väga tõsised huvide konfliktid. Paneme nüüd ennast mägi olukorda, et ta sai selle ettepaneku, eks nad võib-olla paar päeva mõtles nädala või pooleteise pärast oli ametis, kui sa oled sellises sundseisus, et sa pead oma ettevõtte maha müüma siis on loogiline, et sa ei saa sellest, esiteks pole võimalik nii kiiresti, teiseks ei saa sellest mitte mingit hinda. Mis sul siis järgijad, Sa annadki ta kas advokaadile või annate oma abikaasale, aga ise sisuliselt jääd ikkagi seal ettevõtte omanikuks ehk et minu arvates on seal teema nagu pseudoteema, mis tõstatus ja seda huvide konflikti saab, saab vältida ka teisiti, kui kui noh, selliseid nagu tingimusi ministri ametisse asuvale inimesele esitatud seal nagu niimoodi mismoodi saab kasvõi seda, et me näeme ju, et keda ta nõustab, mis ta edasi teeb või kasvõi see ta ütlebki, et ta siis ei tee poliitilist lobi, eks. Et aga, aga et nõuda, et sa peaksid nagu mingist varast nagu loobuma. Ma arvan, see sellega, me läheme väga libedale teele, et niimoodi me peame sundima põllumeest oma ettevõtmisest, kui ta läheb põllumajandusministriks või mingite keskkonnaäris tegutsejad, kui ta läheb keskkonnaministriks, et, et see on nagu natukene liiast. Aga ma arvan, et ei, see ei ole selles mõttes liiast. Me oleme siinsamas saates pahandanud, ma ei tea, seakasvataja Urmas lahega, kes maaelu ministriks trinõukoja esimehena siis on sattunud huvide konflikti, et kui ütleme, Janek Mägi oleks power Hausi omanik ehk siis kasusaaja, siis tekiks ju selline hunnik konfliktikohti, et kui sa ministrina võtad vastu otsuseid, sa omad teavet, et mis sinu ettevõttes on muudetavad rahaks, sa teenid selle pealt kasumit, saad võtta dividende, siis see on ju väga selge ohukoht, et kas nii hakkaks juhtuma, seda me ei tea, aga see on võimalik. Korruptsioonioht. Vaata, siin on erinevad asjad, et üks asi on see, et kas seal endale omanikku ei ole, et see õigus on kirjutatud abikaasa nimele mingi asja, siis kui sul ei ole abieluvara relik lepingut sellele lahusvara siis noh, kui ta on ikka ühisvara, siis ei ole vahet, sa saad täpselt samamoodi seda kasu. Selles osas ma olen nõus, aga et kus ongi nagu probleem, ongi see, et ma ei tea, milline on varasuhe Mägide, perekonna, nina, sõjad, see on ühisvara. Aga siis siis tõesti, Janek Mägi on pool sammu jätnud tegemata. Ei, no mis mõttes on tegemata, aga ta ei ole midagi teinud veel, ega sa ei saa seda ettevõtet niisama kohe maha müüa, sa pead kõigeldike kostja leidma. Alustame ikka sellest, eksju, et nad kuidas vastuprotsess ostu-müügiprotsess käib, et ega see vajab ikka kahte poolt, sina võid tahta küll midagi müüa, aga keegi tahtma seda osta. Nüüd teine asi on see otsustamise protsess, et kui sa enam ei ole firma juhtkonnas, siis kas see näitab midagi? Muidugi on kõige parem, noh, saab alati öelda, et kuule, kui sa ei ole kuidagi selle ettevõttega seotud, siis on ka tunduvalt väiksemad võimalused seal mingit jama teed. Selles mõttes oleks midagi Mägile kõige lihtsam, kui ta sellest osalusest lahti saab. Teistpidi jällegi arvestama, et on oma ala spets ja ministriametis ta ei kavatse olla ju igavesti. Et kui ta, Ta tahab tagasi pöörduda endiste liistude juurde, siis kõige mõistlikum oleks, kui ta jätkaks sealsamas ettevõttes. Et nad siin ongi niimoodi, et kust ta peab juriidiliselt väga targalt läbi mõtlema, kuidas seal on kõige mõistlikum käituda, aga seda ei saa teha niimoodi, et lupsti ma olen presidendi juures, ta ütleb, et kuule kuidas sa selle asja kavatsed lahendada, kohe, nii. Viie minuti pärast juhtub see, see, see võtab natukene aega sinusse, sigade toetuse näide selles mõttes ei ole päris hea, et seal on, ikkagi, oli nagu mingi tegu tehtud, otsused tehtud ja siis hakati seda hindama, et kas seal oli huvide konflikte ja nii edasi. Et samamoodi tõenäoliselt mäki tulevik ongi see, et, et kui ta kuidagi neid tänast ametit üritab enda kasuks ära kasutada või oma ettevõtte jaoks, et, et siis tõenäoliselt see pälvib tähelepanu, aga teisalt on ju selge, et ministriamet kui tegutsete sellises PR-valdkonnas, siis sa võid omaette võtta, ära müüa. Aga see, see on, sa oled nagu selles valdkonnas ka tulevikus edukas ja, ja see ei pea olema mingi poliitiline kommunikatsioon, sa oled ka edukas siis, kui sa teenindad äriettevõtted ja sellepärast on minu jaoks selline pseudo pseudoprobleemide tõttu probleemitõstatus ja et me võime vormiliselt tehase nii erinevaid lahendusi, aga sisuliselt mitte midagi muuta, et see on ikkagi inimeses kinni, kas ta kasutab neid asju pahatahtlikult ära või mitte. Ma olen selles mõttes. Täiesti nõus, et seadusesse seda kõike ei ole võimalik kirja panna ja tõenäoliselt kõige lihtsam alati on tagantjärgi öelda, et kas oli huvide konflikt või ei olnud, aga säästmaks ka ministrid säästmaks ka valitsust erinevate skandaalide eest. Ma arvan, et põhimõtet suhteliselt eos juba vältida selliseid olukordi on mõistlik, et kui vaadata ka Euroopa praktikat, kus ikkagi see noh, ütleme siis kuulda on periood huvide konflikti vältimise eesmärgiks, kus tegelikult ju makstakse, noh näiteks meie praegune vabariigi president Kersti Kaljulaid, ma ei tea, kas ta siiamaani saab Euroopa kontrollikojast ju teatud hüvitist selle eest, et ta teatud valdkondades ei tegutseks, et minister ametist lahkudes samamoodi saab mingisuguse hüvitise siin, sellel lõppeval nädalal, Jaak Aabi hüvitise suurus on tekitanud juba furoori. Põhimõtteliselt ju see hüvitis hõlmab ka seda ta mingi hetk nii-öelda sellel lähedasel erialal ikkagi tööle ei hakkaks, et seal küll seadus seda ei keela, aga, aga ma arvan, eetika ja moraal ikkagi keelavad ja PR-i puhul ma ütlen, et see ei ole ju, ütleme porgandikasvatus, et kui porgandi kasvatamine on selles mõttes lihtne, et kasvatada ülesse ja müüd maha, aga suhtekorralduses maksab informatsioon, maksavad kontaktid ja küsimus on veel ka siis sellises valdkonnas, nagu seda on poliitiline lobi. Ma saan aru, et Janek Mägi eelis on selles valdkonnas see, et ta väga palju seda poliitilise lobiteenust ei ole pakkunud. No ja ta on üritanud kahte inimest presidendiks teha ja kumbki neist ei saanud. Aga tahan öelda, et nad konkurentsikeeld kehtib eriti just äriettevõtetes seal. Loogiline, et sa ei taha, et kui inimene läheb sinu juurest ära, ta läheks konkurendi juurde tööle. Nüüd Eesti valitsusel ei ole konkurent, et sa ei saa ministriks hakata kuskil mujal on ainult Eesti vabariigiminister võimalik olla Eesti vabariigis. Ja ikkagi ei ole õiged vahetused, tõid selle porgandikasvataja näitlikas porgandikasvataja sobib põllumajandusministriks või mitte, kuid ikka tema jagab toetusi porgandikasutajaks, et me lähme niimoodi absurdi, me ei, ei noh, ei saa niimoodi hakata üksikjuhtumite põhjal looma mingit sellist. Aga veel korra Mägil on kasulikud ja sellest, mis neisest radistanzeerub, seda ta on lubanud teha, aga aga kui ma vaatan neid esinemisi, mis viimasel ajal on olnud, siis need erinevad nagu öö ja päev selles mõttes, et Janek Mägi puhul huvitab, eks ju inimesi ja ka meediat, tema vara varasem tegevus. Ja ka tema eraelu ja seda, mida ta on intervjuudes öelnud. Riina Sikkuti puhul? Ausõna, mitte keegi ei küsi tema kohta, tema varasem tegevus on täiesti tagaplaanile jäänud. Tema puhul küsitakse ka teistest plaanidest. Saldo näidanud ennast kästi, kompetents ei ole sellepärast, et ta on ametnike ühelt ametnikud, seda ootamegi. Mägi puhul on teistmoodi. Aga Janek Mägi puhul, ma arvan, Janek on pakkunud ise väga palju seda võimalust, et ta on rünnanud tav, sest kontekst on muutunud, ma arvan. Kui siin arutletakse teemal, miks Janek Mägi isik nii palju pakub furoori, et Janek Mägi on kogenud meedia suhtleja, ta teab, kuidas luua sündmust, kasvõi see tema nädalatagune esinemine aktuaalses kaameras. Värvikad väljendid, ma arvan, see oli selles mõttes ka tema poolt kindla peale minek, et ta tahtis oma poliitikasse tulemisest teha meeldejääva sündmuse, see tal õnnestus. Ja nüüd, kui võetakse kontekstist välja, pannakse uude Kont teksti, tema varasemaid väljaütlemisi, siis ma olen nõus, selle pinnalt saabki teda väga lihtsalt rünnata kasse. Janek Mägil on meeldiv. Ma arvan, et väga ei meeldi see, sest need tema laused on hakanud elama oma elu ja tagantjärgi selgitada, mida sa mõtlesid ja mida sa ei mõelnud, see on päris võimatu. Ja mis puudutab Riina Sikkuti, siis tema algus tõesti on olnud rahulikum, sest teda on raske rünnata, sest ta on nii töö kui ka tervishoiu valdkonnas ju palju targem kui enamus meist. Tema sisu selgub alles siis, kui me saame näha teda mõnes konflikti või kriisiolukorras, et selge on see, et suuri muudatusi tal ju ei ole järgneva 10 kuu jooksul võimalik ellu viia. Noh, ma ei tea, kui peaks tulema sarnane kaasus nagu Valga või Põlva haigla sünnitusabiosakondade sulgemine või seal mingisugused erimeelsused tervishoiusektorist, siis me saame näha, et milline ta on sellises väga töises olukorras. Et aga esialgu mina, Riina Sikkuti kohta ei oska küll mitte midagi halba öelda. Ma ma veel korra reakselt oponeerin selle, selle ja mina ei usu, et ta niimoodi teadlikult Aktuaalse kaamera intervjuu ja need väljaütlemised olid, olid nagu teadlik. Ma pigem arvan, et see oli ta eksimuse pigem näitab, et ta võib-olla ei olegi väga ja poliitilise kommunikatsioonispetsialist, et, et tegelikult ta tekitas endale päris palju, noh, ta sai tähelepanu, Angela tekitas ka päris palju probleeme ja fookus läks nagu valedele asjadele ja, ja ta ei saanud aru, et, et ta ei ole enam arvamusliider või PR-inimene kolumnist vaid, et on ministrikandidaat, et ma ei usu, et see oli tal nagu selline teadlik ja läbimõeldud, kaval kaval käik. Jah, sa oled harjunud midagi tegema, sa teed samamoodi edasi astumata, et sa oled poliitik, nüüd ja poliitikale on lubatud ühed asjad. Tavalisel inimesel on lubatud teised asjad ja huumoriga, mida Janek Mägi on päris palju harrastanud, on ka see häda, et kõik inimesed ei mõista seda eriti kui tegemist on iroonia musta huumoriga. Päeval näiteks sa pead juurde kirjutama, et see nüüd nali, sellepärast et mõned inimesed ei mõista seda, tasub ka öeldi, et see on nali, sellepärast et mõned inimesed ei mõista just eriti iroonia puhul. Aga kui nüüd Riina Sikkuti juurde minna, siis oleme saanud tõesti inimesi, kes sellest valdkonnast paljud teab, on, on kogenud spetsialist. Ja me võime arvata, et ega tema nagu neid intervjuusid lugedes et ta väga suuri muutusi ei soovigi teha, üks asi on, kas see on nagu aeg, aga teine kui nad vastus ka sotsiaaldemokraatide ridadesse, siis põhimõtted, mis mis seni on olnud tervishoiusüsteemi korraldamisel, on ka loogiline, et sa lähed sotsid ehk siis sa ei hakka neid pea peale pöörama. Eino valimisteni on jäänud 10 kuud, selles mõttes suuri muutusi sellelt valitsuselt praegu enam oodata ei ole. Mis on huvitav, seal on see, et ta kaitses hästi tõsiselt praegust ravikindlustuse süsteemi, öeldes, et see on kõige odavam. Aga ta on selle eest ka esimene kriitika, mis teda on tabanud. Tõsi, see on selline vaikne, ongi just sellesama pihta. Ta käib. Kriitikud ütlevad kuulge, et seal on selline kinnine süsteem, et riigi ajal saad haigekassalt raha haigekassa nendesamade riigihaiglate mõjuväljas. Konkurents on jube vähe ja tulemus on selline raha muudkui kulub rohkem, rohkem, rohkem teenus kuidagi paranet. Et soosige ka konkurentsi teket seda võimalik tekitada, aga noh, 10, kuhu ta selle jaoks, aga väike aeg. Mina ise omalt poolt lisaks Riina Sikkut eriti esimese nädala väljaütlemiste pluss kontosse selle, ta tõstis taas ikkagi kilbile töövõimereformi, et Jevgeni Ossinovski ministrina seda teemat väga palju ei maininud, teades tõenäoliselt, mis seal pajas poti all podiseb. Midagi meeldivat seal ei ole, aga Riina Sikkut vähemasti julges seda pajakaant kergitada ja öelda, et sellega tuleb tegeleda. Aga Janek Mägi osas minul küll väga muutusi ei ole, et kui Sikkutile siin on mõned ootused, aga, aga, aga samas ehk suurepärase müügimehena, ma arvan, õnnestub jahekil need 1000 töökohta Tallinnast välja viia, millega Jaak Aab proovis hakkama saada ja peatada näiteks ka haridus ja teadusministeeriumi Tallinnasse salaja öösel kolimine ja Janek Mägi on kindlasti selline vajalik veenmisoskus, mis puudutab neid, kes ei saa aru, mis asi on riigireform ja, ja, ja ei taha selle edenemisse panustada, et ma arvan, selles mõttes nagu Janek leidis õige koha. Töötada saab ju ka põllul, ei pea töötama Office'i kontorilaua taga, et võib-olla võiks olla see neid töökäsi vähemaks jääb avalikus sektoris läheks eetrisse. Uus Eesti riigiametnike moto, et töötada saab ka põllul, see on väga õige. Nii, aga kas põllult pääseb kuidagi ka liikuma, selles osas võiksime natukene kaasa mõelda. Esmaspäeval allkirjastas Kadri Simson kauaoodatud määruse, mille alusel peaksid siis ühistranspordikeskused, saame asuda kehtestama pileti hinda maakonnasisestel bussiliinidel. Esiteks selgus siis see, et minister Simson püüdis mitte vastuollu minna koalitsiooni tahtega ning ta jättis transpordikeskuste ehk siis omavalitsuste endi otsustada selle, milline on pileti hind. Aga nüüd tagantjärgi hakkab ikkagi selguma, et maanteeameti peadirektor on siis saatnud lisaks ministri määrusele laiali ka tõlkekirja või, ja siis kaaskirja, mis seletab, mida Kadri Simson mõtles, et Kadri Simson on leidnud endale siis riigiametniku näol tõlgi ja kui poliitiline tahe määruses ütleb, et seda raha saab kasutada nii, et et ei pea tulema tasuta ühistransport, et siis nüüd ikkagi tõlgi abil tehakse selgeks, et tegelikult te peaksite minema tasuta ühistransporditeed, et ma ei tea, kas teie, teie suudate siin inimestele lihtsalt ära seletada, et mis selle tasuta ühistranspordi teemaga toimub, et kas lihtsalt üks poliitiline jõud Keskerakonna näol, üks minister proovivad hoida enda käes ühte sooja teemat ja näidata, et me tahame inimestele teha head. Aga siin koalitsioonis on partnereid, kes ei lase teha head ja siis see, mis toimub, mina, ausalt öeldes juba varsti enam ei saa aru. Mina olin siin saates ka eelmisel nädalal tõdesin, et koosnane kaaslastega siin, et ega me täpselt ei saa aru, mis on tulekul ja praegu ma arvan, et Kadri Simson on teinud väga kavala käigu. Iseenesest, et ta ühest küljest jah, tõesti ei kehtestanud kõikjal üle Eesti tasuta tasuta ühistransporti, aga aga ta ütles, et kuulge, ma jätan selle valikuvõimaluse ja variandid on sellised võite jätkata vanaviisi kliste bet ise selle kinni maksnud on kohalikud omavalitsused või Lähete tasuta transpordile, siis maksab riik selle kinni ja lähete ise valite teed ja see, see ongi valiku koht, samamoodi riike on ka näiteks koolivõrku korrastanud ja öelnud, et kuulge, võitlesin kool ise pidada, aga on võimalus ka riigigümnaasiumi ehitamine, et riik peab seal üleval samamoodi. Me nägime, omavalitsuste ühinemisel olid igast rahaliselt präänikut, et noh, need on need sellised toovad, millega riik teeb poliitikat ja see ongi praegune poliitik. Mulle tundub, et Kadri Simson Keskerakond on siin natuke langenud oma selle valimislubaduse ja loosungi lõksuse tasuta bussitransport, et see võis tunduda Tallinna kogemusele tuginedes väga lihtne, teostatav ja hääli toov lubadus. Aga kui ta nüüd pidi hakkama seda ellu viima, siis avastas, et seal on mitmeid selliseid karisid, vastuargumente. Ja raske on leida selliseid tugevaid argumente, et, et see idee siis läbi viia ja tulemusena me saame mingi sellise noh, üpris võib olla segane, on isegi raske vale öelda, aga me saame ikkagi tulemuse, mis ei olnud see, mida meile lubati ja kannatajateks on, on osad omavalitsused kellelt võetakse seda otsustusõigust ära. Tõenäoliselt probleem on ka selles, et küsimus on rahas, et sa võid lubada asju välja. Aga kui sa ei pane sinna juurde numbreid, mis need lubadused tähendavat, siis lõikadki niimoodi näpad mulle väga meenutab see seda tulumaksuvaba miinimumi astmeliseks muutmise lubadust, et lubada, on lihtne öelda, et kõik saavad nii palju kätte, aitäh. Aga hiljem, kui asi detailidesse läheb, siis me näeme, et on tegelikult üks süsteem mulle. Mulle tundub see asi just vastupidi, et antakse andeks, sest kohalikele omavalitsustele või nendele ühistranspordikeskustele antakse siis see otsustusõigus ise teate kas tasuta või, või siis raha eest ja vastutus langeb neile. Jah, et tahetakse head, aga välja kukub nagu alati, aga, aga no mis, milles on praegu siis uba on see, et kui raha on noh, ütleme suurusjärgus sellel aastal lisaraha ligi 15 miljonit, siis sellest kaks kolmandikku on mõeldud siis saamatu jäänud piletitulu katmiseks. Mis tähendab seda, et kui teha tasuta, siis saad riigilt rohkem raha, aga siis sa ei saa piletimüügi tulu. Kui sa lased piletid enda alla, siis kompenseeritakse see saamata jäänud pileti D-osa, aga millest ühistranspordikeskused uni unistasid, oli see, et saaks rohkem sellist vabadust lisaliinikilomeetreid ostmisel moodsamateks lahendusteks siis veel ka ütleme siis erinevateks sihtrühmadeks kus saaks viia siis piletihinna nulli näiteks eakad inimesed või koolilapsed. Aga praegu ministri määrusega see paindlikkus võeti ühistranspordikeskustel ära, öeldi, et kui te pileti hinda tahate odavaks muuta, siis peate seda tegema kõigil. Aga veel kord minule ei ole tarvis tasuta ühistranspordi, mina ei kasuta seda, kui ma kasutan seda, olen valmis selle eest ka maksma ja nüüd ongi küsimus selles, et mis probleemi tahab riik lahendada ja riik seda ei ole suutnud. Kõikide nende kuude jooksul ei ministri, ei maanteeameti suu läbi öelda, öeldakse, et tahetakse, et inimesi läheks rohkem. Sellesse ühistranspordi ei lähe. Parti vaid poissi transportides truudia rongiga veised ju üldse kannatavad tänu sellele, et nende käest kogutakse maksuraha, mis siis suunatakse tasuta bussisõitjatele tegelikult. See poliitiline jonn, mis käib ja sellepärast on piinlik, et kui esmaspäeval minister Simson rääkis kõlavalt, et jõuti kompromissina ja lugege tänast postimeest needsamad ühistranspordikeskuste juhid, olgu see siis Vello Jõgisoo Harjumaa ühistranspordikeskusest või siis Pärnumaalt ütlevad, et tahtsime ühte, saime teist ja lõppkokku võttes. Kui vaadata veel ka seda, mida maanteeamet tahab, siis mulle tundub lihtsalt, et ministeeriumist delegeeriti kogu selle probleemi lahendus maantee ametisse ja, ja riigiametnik ei peaks niimoodi surve alla panema. Aga vaat siin on see asi, et kui inimesed harjuvad tasuta asjaga ära püüa seda nende käest pärast hiljem ära võtta. Et kui Tallinnas näiteks hakata tasuta transporti likvideerima, siis sellest tuleks väga-väga suur kisa ja kära, sest inimesed on sellega ära harjunud. Enam keegi ei tahagi likvideerida, kui me meenutame sügisesi valimisi ja noh, muidugi Tallinn on jõukas, eks seal tema on Eesti mõistes erakordselt jõukestumal, selles mõttes eraerandlikes olukorras. Aga kui ka maakondades inimesed harjuvad tasuta sõitmisega ära, siis me saame lihtsalt öelda, et ega seal võib olla. Kadri Simson ei, ei lahendanudki mingit probleemi, ta tegi. Aga kui Tallinn on üsna piiritletud territooriumiga väga tihedalt asustatud paik, sul on bussifirma, sul on selle ühe bussifirma kaudu võimalik osta buss, lahendada erinevaid probleeme, piletisüsteemid ja nii edasi, nii edasi, et, et Eesti on märksa suurem. Ühistranspordikeskusi on palju rohkem, lahendused peavad olema erinevad, praegu tahetakse panna sellesse nii-öelda ühte lahendusse istuma, vahepeal küll lubati, et ühistranspordikeskused saavad otsustada, nüüd saavadki, aga ütleme, et valik on see, et kas sa võtad raha või sa ei võta raha ja, ja see, see ei ole hea valik. Aga muuseas, mul on üks selline riukalik soovitus ühistranspordikeskustele, kui te seda raha vastu ei võta. Mina tahaks näha kusagil aasta teises pooles. Mis sellest rahast saab? Kui Kadri Simson selle ütleme siis riigieelarvesse tagasi või kasutamata jätab, et päris põnev oleks, kuidas minister seda põhjendab, et kui poliitiliselt on leitud eelarves raha ühistranspordi arendamiseks ja kui seda raha ei kasuta, et kas siis meil ei olnud nõudlust või oli poliitiline jonn? Praegu selle otsuse puhul vist ongi probleem selles, et öeldi ühte, et kohapeal saab otsustada, aga tegelikult valesti otsustamist karistada. Ma näitan, ma räägin teile ühest otsustamise kaasusest. Loen eelsete Delfi artiklit Põhja-Eesti ühistranspordikeskuse juht Vello Jõgisoo muutis eile vaid ühe päeva jooksul täielikult oma seisukohta tasuta ühistranspordi kehtestamise osas Läänemaal. Pärast seda oli saanud telefonikõne keskerakondlastelt Jaanus Karilaiule, nii teatab siis Lääne elu. Üleeile hommikul oli jõgisoo Lääne Elule teatanud, et tema juhitav Põhja-Eesti ühistranspordikeskus ei toeta Läänemaa tasuta ühistranspordiideid ja sooviks hoopis ühineda Harjumaatranspordivõrguga ja kui Lääne eluga. Pärast seda kommentaari Haapsalu volikogu esimehe, keskerakondlase Jaanus Karilaiule oli karilaid sellest vastusest väga üllatunud ja väitis, et Läänemaa soovib siiski tasuta ühistranspordi ja transporti ja mõne aja pärast helistas karilaid uuesti ajalehe toimetusse ja teatas, et küsimus on lahendatud ja jõgisoo ei ole enam tasuta ühistranspordi vastu. See näitab, et inimene suudab oma mõtteid muuta. Ei ole üldsegi nagu halba, et kui sa ikkagi sealt argumente saad targemaks, siis ongi hea, kui sa. Eksperdid on teemat vaaginud, ühistranspordikeskus on kompetentsikeskus. Ja siis helistab üks Jaanus Karilaid ja temal on siis paremad argumendid. No loodame seda Jaanus Karilaiu suhtes. Ma arvan, et sealt võib tulla päris palju. Nii, aga kas te tahate veel tasuta ühistranspordi teemal rääkida või ma vaatan hirmuga kellale ja mõtlen, et meil on veel mõned teemad, millest peaks ka veel rääkima, sest tasuta ühistransport mulle tundub, et me saame veeretada. Keda sa lasteaia läheb käima siis siis ta saab edasi. Nii, aga Euroopa komisjon teatas kolmapäeval, et või avaldas kolmapäeval Euroopa Liidu järgmise perioodi eelarvekava ja Eesti jääb küll jätkuvalt kasusaajaks netokasusaajaks, ent kasu võrreldes praegusega kahaneb tuntavalt. Et kui piltlikult öeldes praegu panustame Euroopa Liidu eelarvesse ühe miljardi, siis tagasi saame neli miljardit, et tulevikus on see proportsioon niipidi, et kui anda miljard, siis tagasi saame kolm miljardit, et ikkagi läheb hästi. Aga nüüd on küsimus selles, et kuna Britannia lahkub, siis väga paljuski arutletakse selle üle, et kes palju on valmis juurde maksma, milliseid täiendavaid makseid on Euroopa liit võimalik või võimeline kehtestama ja mida selle raha eest siis saab, et, et mulle tundub, et see arutelu on väga oluline, aga see on väga keeruline. Mis te arvate, kas see peaks olema selline üldrahvalik diskussiooni objekt, et või, või pigem las tegeletakse kusagil strateegiabüroodes, riigikantseleis, rahandusministeeriumis ja heal juhul võib-olla ka Euroopa Liidu asjade komisjonis ja las ta siis kusagil toimub või, või, või see on tähtis teema. See on kindlasti tähtis teema, seal on, see on selline tunnete teemal, ma tegin aastal 2014 intervjuu Kersti Kaljulaiu. Kersti Kaljulaid oli tollal veel Eesti esindaja Euroopa kontrollikojas, kes parajasti Tallinnas esimesel seminaril rääkis euroraha kasutamisest ja siis ta ütles, et olgu meil üks edu mõõdik aastaks 2023 EUR abist sõltuvus nullilähedane. Ma küsisin, et oi-oi, et kuidas siis need niimoodi, et Eesti on ja eurorahast ikkagi väga sõltuv ja ta ütles, et aga vaata, et tegelikult ju see näitab seda, et me oleme siis rikkaks saanud, et me oleme saanud jõukaks. See on tegelikult nagu kõige uhkem moment üldse eestlastele see peaks kõigile eestlastele meeldima. Ja see oleks väga hea, kui me enam ei saaks Euroopa Liidu toetuse, sest see on nagu kvaliteedimärk, et kui kunagi pandi Kreenholm kinni ja ütles, et nüüd on osalejaid haavatöö ajastust läbi, et siis siis see võiks olla ka selline tähis. Ja teoreetiliselt on asi niimoodi, et isegi kui me saaks Brüsselilt sentigi rohkem, kui sinna maksame, siis noh, me võidaksime ka, et sellepärast, et eestlased saavad ju ka Euroopa liidus tööl käia, firmad saad sinna kaupu teenuseid müüa, meil on Schengeni viisaruum, need on kõik väga-väga suured eelised, aga muidugi see, mida me tegelikult ihaldame, miks Euroopa liit, poppar On see ja sealt tuleb meeletult palju raha. Ja, ja tegelikult, kui me vaatame Eesti riigieelarve strateegiat, siis seal on ka sisse kirjutatud, et see sõltuvus hakkab vaikselt kogu aeg kahanema. Samas jällegi mingites asjades on see välisvahenditest sõltunik eriliselt suur näiteks noh, ütleme kõik need investeeringud, mis riik teeb sellel laias laastus pool tuleb välisvahenditest seal suuresti Euroopa Liidu raha ja seal on ka see oht selle Euroopa Liidu rahaga, et need investeeringud noh, ei pruugi olla väga hästi läbi mõeldud. Et kuna seda raha tuleb, peab ära kulutama, et, et siis me ei tee tarku otsuseid siin. Üks näide, millest sellel aastal on, on mitmel korral kirjutatud, oli Põltsamaa ametikooli siis hoone renoveerida, täna on seal vist ma ei tea, kas üldse õpilasi on seal, kui on, on täiskasvanute mingi täiendõppega paarkümmend inimest, koolimaja tehti korda ütelda, lihtsalt kütetakse, sellepärast et ei peaks seda tagasi maksma nagu karistusena, et me ei teinud õiget asja. Ja kui siin lugeda Euroopa Komisjoni erinevaid aruandeid, siis leiab selliseid kaasusi küll ja küll, et oli see vist Hispaanias, kus ehitati terve lennuväli, mida Euroopa toetuste raha eest rajati, aga mis lõpuks kasutusse jõudnud oli seesama lennuväli, et noh, neid kulutusi tehakse, aga paljuski, ega me seda komisjoni pakkumist veel selles mõttes ju ei tea, et kõik need fondi määrused ehk siis kuidas mingisugused rahajagamised siis ütleme siis eelarveridade näol välja hakkavad nägema, et see selgub alles kuu aja pärast ja, ja juba ma vaatasin eile siin on aktiviseerunud põllumehed ja, ja ma arvan, et kus sul on neid võimalikke toetuse saajaid arvuliselt kõige rohkem seal tõenäoliselt neid probleeme kisa-kära tekib nagu ka kõige kõige enam ja, ja kui siin põllumajanduse puhul vaadata, Ta siis Euroopa komisjoni esialgse plaani järgi võiks siis Eestile antavad põllumajanduse otsetoetused suureneda ligi viis protsenti, mis viiks need siis umbes 80 protsendi tasemeni Euroopa Liidu keskmisest ja Eesti põllumehed ütlevad, et see ikka endiselt ei ole aus. Ma arvan, et me hakkame järgnema järgnevate kuude ja järgneva aasta jooksul seda vaidlust nagu päris märkimisväärselt nägema ja ka selle eelarve protsessi puhul on kaks märkimisväärset asja. Kõigepealt praegune ametis olev Euroopa parlamendi ja komisjoni koosseis tahaks selle veel enne oma volituste lõppu ehk enne järgmise aasta suve ära lahendada ja teisalt on kindlasti liikmesriike, kes arvavad, et neile oleks kasulikum võib-olla see, et kui jätaks selle ikkagi järgmisele Euroopa Parlamendi ja komisjoni koosseisule, et selles osas on raske midagi öelda, et kus on Eesti huvi. Nojaa, aga põllumeeste suhtumine täiesti arusaadav, et kui sa oled kogu aeg dopingut saanud ja sinu konkurendid, nemad võivad rohkem dopingut võtta siis see ei ole ju võrdne, see on täitsa loogiliselt, tahad võrdsesse, sellepärast, et turg, kuhu nad müüvad, see on ühesugune Ühtedele lubatakse teiste tingimuste järgi võistelda. Aga see üldine suund on, mis on võib-olla ka ütleme niimoodi, et brittide Euroopa Liidust lahkumise positiivne mõju on, et sa ikkagi sunnib neid kogu seda põllumajandustoetuste paketi üle vaatama ja summa summaarum, ma saan aru, et sellest ka uues strateegias just kõige enam vähenevad. Üldiselt põllumajandustoetused, et see on üks asi, on see, et Eesti põllumehed on saanud vähem võrreldes vanade riikidega. Aga, aga ma arvan, et see on väga hea, et see põllumajanduse toetamise osa vahel Euroopas väheneb ja et britid seda sundisid tegema. Noh ja näiteks üks suur projekt Rail Baltic, mis meil on, on tulekul sealpool Eesti ametnikud isegi arutavad, et kui ei tule nii palju raha kokku nagu, nagu loodetakse, et siis võib-olla saab võtta ka sellise spetsiaalsest fondist vahendist, mis on mõeldud näiteks nendele objektidele, mida kasutatakse korraga nii tsiviil- kui militaareesmärgil, et saab selle raudtee peal, saab tanke, sõdureid, kahureid vedada. Ja siis saab kusjuures euroop juba ühendamise rahastu. Selle suurus on oluliselt komisjoni pakkumise järgi vähenenud. Kuidas see puudutab Rail Balticut, ei tea ja, ja paljuski ega on veel terve rida nüansse, mille puhul ju tahaks teada, et alati on see küsimus, et mis saab minust, et mis saab meist, et kuidas see kõik puudutab Eestit ja ma arvan, selles osas see selgitustöö nii ajakirjandusel kui ka erinevad del riigiametitele ja ka Euroopa Liidu institutsioonidel seisab ees, ma vaatan kellale ja me küll plaanisime täna rääkida ka sellest, siseminister Andres Anvelt siin on tõstatanud probleemi, kus Eestis on hinnanguliselt 5000 välismaalast tööl, kellel pole siin töötamiseks seaduslikku alust ja et nende vastane võitlus võiks alata niipidi, et neid palganud organisatsioone võiks trahvida praeguse 3200 euro asemel kuni 32000 euroga, et sellest teemast me vist praegu sisulist arutelu jõua avada, aga, aga see on ühe probleemi selline nähtav jäämäepealne veepealne osa, et tõenäoliselt see on teema, millest me järgmisel nädalal veel kuuleme. Ma lihtsalt nendest trahvidest tõhusam oleks see, kui need inimesed siin ametlikult töötaksitlesime, teeniksime riigieelarvesse lõpuks tööjõumaksudena rohkem. Jah, aga siis ma küsin lõpetuseks veel ühe lihtsa küsimuse seal väga etteaimatav, et täna on talgupäev, ma vaatan siin Tartus küll on selline sajueelne ilm, et varsti hakkab sadama, ma ei tea, kuidas teil seal Tallinnas ilmaga on, aga kavatsete ka kusagil käed külge panna ja midagi ära teha? Ei, minul sellist plaani ei ole. Mina kavatsen oma kodu koristada ja tuletan meelde, et Margus Saar rääkis aktuaalses kaameras eile, et täna on ülemaailmne alaste aianduse päev. Seda peetakse juba aastast 2005, eks ei olnud veel vanem, kui teeme ära. Kampaania litsub kahtega ühendada, aga arvestades ilmaolusid, siis küll pigem Eestis seda. Et ma, kui ma nüüd õel tahaks olla, siis ma loomulikult ajakirjanikega küsiks ära, et, et kas sa kutsud inimesi ülesse ja kas sa kavatsed ka ise praktiseerida? Ma ütlesin, et kodu, kodu, korrektselt neid kavatsen, algasid pea sellelt ja ja peab. Sellel puhul peab arvestama, et kas talgulised on nudistide, kas need äri ei häirinud? Ei kavatse, kutsudes? Nii, ja kuna meil on interaktiivne saade, ma vaatan, vahepeal on twitteris toimunud ka väike faktikontroll. Reformierakonna peasekretär Kert Valdaru juhib siin tähelepanu, et Kaja Kallasest sai advokaat tuuri liige 1999. aastal. Reformierakonnaga liitus ta 2010. aastal, nii et enne poliitikasse minemist jõudis ka Kaja Kallas väga palju päris tööd ära teha. Aga Sulev Vedler, Aivar Hundimägi, Mirko ojakivi tänavad kuulamast ja juba järgmisel nädalal on siin saates Taavi Eilat, Merilin Pärli ja Peeter Helme kuulmiseni.