Vikerraadio. Mobiil brid. Tere hommikust, head raadiokuulajad, kell on viis minutit, et üle 11 ja käes on laupäev, 12. mai päev enne emadepäeva ja käes on tõeline suvi. Ei tea, kui kauaks seda suve on, on see ainult täna, homme ja mõni päev veel või tuleb seda suve jooksul veel selliseid ilusaid ilmasid, aga kindlasti soovitan Meie kõigil oma kuulajatel haarata võimalusest ja seda ilusat ilmaga nautida, aga olge ettevaatlikud, sest kindlasti on esimesed päikesepõletused nii seljale, näole kui käe kätele juba selle nädala jooksul saadud ja kasutage päikesekreemi kerget leevendust selle kuuma suveilma vastu pakume muidugi ka meie oma saates järgneva 50 minuti jooksul kreemitamine sisse kogu selle nädala olulised teemad ja seda teeme me nagu ikka rahva teenrid koosseisus kolmekesi. Merilin Pärli. Tere hommikust, Peeter Helme. Tere ja mina olen Taavi Eilat. Me kõik oleme siis Eesti rahvusringhäälingu ajakirjanikud. Enne kui pikemate käsitluste juurde lähme, tutvustame lühidalt ka teemasid, mida oma saates siis käsitleme ja esmalt räägime koduste teema teemade juures sellest, kuidas üks avalikkuses tuntud tänaseks 68 aastane mees on naisi ahistanud viimase paarikümne aasta jooksul ja seda süsteemse käitumisega oma rituaalides, nii et tänaseks on teada enam kui 50 juhtumit, kus naised süüdistavad tähetark Igor Mangi ahistamises. Seejärel räägime sellest, kuidas omamoodi ahistamine toimub ka ühistranspordimaailmas, kuidas pealesurutud tasuta transport on kohalikud tagajalgadele ajanud ja kuidas minister Simson sellest sugugi aru ei saa. Selle loo tuules peatume teemal, mis sel nädalal mitmelt poolt läbi käis, ehk parkimine Tallinnas, aga see näib olevat murega laiemalt kui, kui, et ainult Tallinna teema. Ning viimaks räägime täna peetava vabaerakonna üldkogu valguses sellest, et kus see erakond paikneb ja mis temast saab ning välisteemadest puudutame Iraani tuumalepet, mille siis Donald Trump tühistas. Aga nagu öeldud, siis võtame esimese teemana ette selle, mis ehk kõige enam kõneainet pakkunud selle nädala jooksul. Esimesena sai see teema siis hoo sisse ETV saates pealtnägija, kus näitasime lugu sellest, kuidas tähetark ja muidu avalikkuses lugupeetud mees naisi ahistab. Tere loos esines nii ohver kui. Kui ka väidete kontrollimiseks toimus eksperiment, mis andsid eriti kõnekaid, siis kuuldavaid tõestusi sellest, et millega 68 aastane mees tegeleb selguse huvides, olgu siis ka öeldud, et mina olen ise pealtnägija toimetuse liige ja tean ehk rohkem neid, et detaile selle loo valmimisest ja seepärast võib-olla üldse mõistlik alustada, nii et Peeter ja Merilin kirjeldate, milliseid mõtteid võib-olla teis tekitas kogu see teema? No ma kõigepealt alustaks korrigeerimisest, et mina ei nimetaks teda tähetargaks pähe, targaks nimetaksime astronoome, aga astroloogia meil veel teadus ei ole ja kas selle taga üldse mingit tarkust on, siiani pole see igal juhul tõestust leidnud. Mida veel ei ole, vaid enam ei ole kunagi kunagi oli aga sellest loobuda. Just et, et jääme selle juurde, et et seda sõna ma hea meelega ei kasutaks. See ulatus on muidugi ehmatav ja näitabki seda, kuidas inimene lihtsalt kasutab ära seda usaldust, mis ta, mis tema niisuguguse isikuga kaasneb, mida ta on ka teadlikult üles ehitanud. Ja noh, kuigi võib sõimata, et mis need inimesed sinna astroloogi juurde üldse ronivad, aga ka mõne jaoks on ilmselt samamoodi nagu psühholoogil käik. Et kui inimene on omadega ummikus, siis ta hakkab otsima abi igalt poolt ja selles suhtes ma ei näe siin olulist vahet, kas tegemist on nüüd astroloog Igor Mangiga või psühhiaater ter Lembit Mehilase, aga et inimene, kes tema juurde läheb, eeldab, et ta saab sealt mingit sorti abi ja teda ei kasutatud ema abitus seisundis ära. Aga paraku mõlemal juhul on siis selgunud asjaolusid, mis näitavad süsteemselt ja pahatahtlikku ärakasutamist ja muuhulgas muidugi see, et tegemist on selgelt peitkuriteoga, et keegi ei julge tulla selle jutuga avalikkuse, et ega ka politseisse minna, sest seda on väga raske tõestada. Ja iga ohver siis mõtledki, et noh, mis ma siis nüüd lähen end lolliks tegema, siin segu süü ja häbitundest. Ja inimene püüab siis oma eluga edasi minna, et selles mõttes sütik oli väga hea. Nüüd alles me hakkame teada saama, et tegelikult probleem süsteemne ja, ja siin on teine tahk veel see näriline tahk. Et maaleht, kes on ju aastaid aastaid müünud oma lehm, aitäh selle inimese nii öelda loomingu najal. Tegelikult ju sealsed ajakirjanikud tunnistanud, et neil teatud nagu vihjeid oli, aga neid ei kontrollitud, mis tähendab veidi tekitab küsimuse, et kas seda ei kontrollitud seetõttu, et see oleks kahjustanud nende äri. Ehk siis. Ärihuvid kaalusid võib-olla üles inimlikud huvid ja, ja see teeb ju mõnes mõttes nagu kaasosalised kuriteos. Ja noh, muidugi, eks Maalehele võib seal edaspidi tähendada isegi võib-olla miinusesse kukkumist, arvestades, et see on olnud nende läbimüügis alati ja igal aastal kõige kõige läbi müüdum leht, see tähendab kolme nädala peale lausa aju venitatud, et kauem seda tulu teenida, nii et siin on neid tahke palju. Ja politsei peab võib-olla hakkama tõestama, kuidas käib tšakrate avamine, et asi on nii kaugele jõudnud. Aga siiski siin üks oluline nüanss, et need naised ei läinud mitte tšakraid avama, vaid läksid sünnihoroskoopi tellima, ehk siis nad ei saanud sealt seda või noh, ütleme nii, et neile pakuti justkui kauba peale midagi, mida nad ei, ei tellinud ja kui sinna võib-olla et ennetada seda, et keegi ütleb, et need naised ise lollid, miks nad siis vastu ei võidelnud, et siis see oli selline klassikaline jänes, autotuledevihus sündroom, et inimene lihtsalt hirmust halvatud ja ei julgenudki nagu midagi öelda või vastu hakata, äkki siis läheb veel hullemaks, et politsei saab olema igal juhul väga keeruline seda neid juhtumeid uurida. Nii ta on, jah, lugesin ka eile Eesti rahvusringhäälinguportaalist, kus oli ka tsiteeritud neid naisi, kes on siis oma kogemustest rääkinud ja ja ma sain tõesti aru küll, et väga kergekäeline oleks heita see lugu kõrvale kui lihtsalt, et ah, mingid lollid ja naiivsed naised. Samal ajal mulle täitsa meeldis ka see, mis meestearst Margus Punab kirjutas. Kirjutis ilmus algselt sotsiaalvõrgustikus, aga nii Delfi kui viska Postimees trükkisid selle ära. Nimelt tema tõi välja selle, et suurim probleem ei ole mitte üks pervert, vaid sajad, tegelikult paljud tuhanded meie inimesed, kes on vaimselt sedavõrd ebastabiilsed, lihtsalt manipuleeritavad. See kõlab niimoodi üsna jõhkralt öelduna. Aga kuhu ta välja jõuab, on see, et meie ühiskonnas valitseb selline soolapuhujate võidukäik. Ehk siis see, millest on varem väga teoreetiliselt räägitud. Et kui inimesed vaatavad huviga igasuguste selgeltnägijate tuleproov ja loevad sedasama mangi horoskoopi usinasti, et kuhu siis jääb sellise teaduspõhisusega ja tulebki välja, et on kehvasti, siin on tegelikult ka küsimus muidugi peaministrile, kes üritab iga kord, kui Arp, Müller ja Mirko ojakividelt küsivad, kuidas on siis jäänud ikkagi teadusrahastuse suurenemisega ja miks see protsentuaalselt riigieelarves kahanema kipub. Tehaksegi selgem vastus varuks olema, eks sellele asjale, aga tulles veel sedasama mangi loo juurde, siis tagasi, et. Ma arvan jah, et no nagu ka jälle Punab ütleb, et väga lihtne on hakata nüüd mangi risti lööma, seda on noh, nii-öelda mõnus teha, kõik saavad ennast paremate inimestena tunda. Aga olulisem on siiski siit jõuda ka edasi ja vaadata, et kas tõesti osutab mingisugustele hädadele meie ühiskonnas. See, et selline tegelane selliste töövõtetega tegutseda saab, tähendab seda, et mingi osa ühiskonnast lubab seda. Ma siinkohal veel täiendaks selle koha pealt, et teaduspõhine maailmapilt, et kuhu see siis jäävad tegelikult ERR on ainus meediamaja, mis ei avalda horoskoope. Horoskoopi pakuvad kõik ülejäänud ajakirjandusväljaanded nii portaalid kui uudistesaated. Kui ajalehed Nojaa, aga noh, oleks vist naiivne hakata ütlema seda ka, et see nüüd tohutu kuritegu on, et küsimus ongi selles, et noh, kui nii-öelda kõrgele see topitakse, et noh, ma näiteks tean, et Eesti Ekspressis kirjutab horoskoopi enamasti Krister Kivi, kellele see asi pakub intellektuaalset meelelahutus teda oma metoodikast teinekord ju kirjutanud ka, nii et noh, see on ikkagi, kuidas öelda sellise huumori ja, ja ilukirjanduse vahepeale jääv žanr. No Eesti Ekspressi ma siinkohal isegi ei loobiks selles mõttes, et Krister Kivi teeb seda kord aastas ja ta on seda tunnistanud, et ta teeb seda niimoodi meelelahutuslikud, sest Eesti Ekspress oli see, kes mõned aastad tagasi loobus igal nädalal horoskoopide avaldamisest just sellel põhjendusel, et see ei ole ju teaduslik. Õudsalt ootaks, teised väljaanded ka joondub selle järgi, et võta aga inimestelt vähemaks seda arusaama, et need horoskoobid päriselt ka midagi tähendada. Ja olgem ausad, et ega meediamaastikul ju palju ilmub ka sellist segapudru, et noh, sealsamas horoskoopide kõrval on mingid pendlimehed, siis on sisukad, intervjuud ma ei tea peaministri kellega tahes, et et see kõik on selline segapuder ja aru ei saa, et kust kust see piir jookseb. Aga ärge öelge midagi halvasti horoskoopide kohta. Ma vaatan tänase Postimehe horoskoop iseenda tähemärki, nimelt neitsi kohta ja siin öeldakse, et kergesti kisub sõnas sõjaks kokku leppida on raske saavutada. Noh ja siin ma olen. Aga kui rääkida veel sellest, et et noh, kuidas siis mis siin veel kõlama jäid ja teised meediainimesed ju hakkasid ka rääkima, et see oli tõesti parem juba teada ja et pidasime seda paremaks mitte avaldada või, või siis sellega veel tegeleda, et noh, siin oli nagu kaks tõdemust oligi see, et et kas see oli ammu teada tõde või b meie tegelesime ka, et noh, selles mõttes ei saa salata, ka pealtnägija toimetusele on tulnud vihjeid, et tegelikult näiteks olid Mancy teadvuses tegevusest teadlikud ka Ekspress Grupis olevat ajakirjanikud ja üks inimene, kes olla siis pöördunud, Ekspress Grupis töötab ajakirjaniku poole. Ajakirjanik oli tundnud ka huvi selle vastu, et mis siis teema sisukus on, oli lõpuks saanud sellise vastuse ja ma tsiteerin, arutasime toimetuses ning otsustasime, et meie sellest ei kirjuta päikest ja ajakirjanikunimi siis all, et see ahistatud inimene tundis tollel hetkel, et teda ei usuta ja see on see, mida te ise ka sinna juurde kirjutab, mitte see, et see jäi tegemata mingist sugustel majanduslikel põhjustel, et Ekspress Grupp oleks võib-olla kaalunud üht või teistpidi, et et kas ja ma arvan ka, et ajakirjanikud ei ole sellised või noh, ajakirjanikud ei, ei lähtu ise individuaalselt sellise sellest põhimõttest, et ma jätan loo tegemata sellepärast et et see minu grupile nagu ebas soosiv siis või, aga see võib mingisugune nagu üldine foon või noh, ja lisaks see, et see ei ole ju niisama lihtne, et sa võtad ja kirjutad selle loo kokku, selle peab eelnema ikkagi ju väga pikk uurimistööd. Kas see vastab tõele see väide, et üks inimene räägib, aga noh, kasvõi sealsamas Pealtnägija loos, et selleks tuli noh, sisuliselt ju pool aastat sai tegeletud sellega, et teha kindlaks, et kas see väide vastab üldse tõele? Seda küll, aga Taavi seda ei tea, kas selle vastuse taga oli ainult see üks ajakirjanik või oli seal taga mingi suurem otsus misel kõrgemal? Noh, ma siiski päris selliseid vandenõusid ei usu, pigem kujutaks ette, et see mõte võis liikuda sedapidi, et kuna välismaal on väga palju neid igasuguseid ahistamisskandaali olnud ja ja osa neist tunduvad olevat küll ehitatud pigem sellise skandaali taotluse peale, siis ajakirjanik võiks ju automaatselt tõesti mõelda, et ah et keegi tahab siin need kopeerida, mingeid selliseid asju ei viitsi sellise jamaga tegelema. Aga eks see näitabki, et tulebki tegeleda süsteemselt, pikalt uurida paljusid juhtumeid. Tehase sama katse. Aga teisalt on ajakirjaniku vastutuse küsimus ka selles mõttes, et Ma ei tea, et kui minule tulevad kirjad, mis sellisele asjale viitavad, siis kui ma ise sellega tegelema ei hakka, ma ikkagi enamasti annab mingi soovitused, pöördu politseisse minema mõnda teise toimetusse või noh, midagi sellist, et et noh, ma, ma ei tea, minu tunnetus on see, et sa ei saa ajakirjanikuna jätta seda inimest ka sellise ohvri rollis nagu seisma lihtsalt. Ajakirjaniku töö ongi uurida ja jõuda siis järeldusele, kas tegemist on blufiga või on seal tõsi taga. Aga kui tulla tagasi korra selle juurde, et miks see mangi asi nagu üldse minu hinnangul võimalikuks sai, siis see, see ongi see, millest rääkis tegelikult eilne aktuaalne kaamera, et et see nii tundma tuutu, tundmatu ala on ju, et me ei tea, kuidas need asjad käivad või võid. Inimesed enamasti on ju haavatavad väga kergesti, sest nad on mingisugusel emotsionaalsel põhjusel siis sinna mangi juurde läinud ja hakata siin ette heitma, et oi, nad rumalukesed ise läksid, sinna on ju test, see on sama kui öelda, et inimene, kes on tänaval purjus ja võib-olla tal mobiiltelefon käes, et siis me võime minna ja varastati talt selle ära. See ei ole ju nii, et see Ei, see ei olegi nii, vot see ongi sedasama jälle tulen sellesama Margus Punab loo juurde, et ütleb küll, et inimesed on ebastabiilsed ja manipuleeritavad, aga see ei ole mitte etteheide, vaid see on sedastus, et meie ühiskond, meie ühiskonnas on need asjad nii. Ja loomulikult peaks siis inimesi, kes ise tajuvad, et neil võim on tegema ettevaatlikuks, aga noh, see juba läheb selliseks meditsiini diagnoosiks, sest siin tekib kohe küsimus, et inimene, kellel selline empaatiavõime puudub, noh, see üldiselt liigitub ju ikkagi selliselt psühhop psühhopatoloogia valdkonda juba, aga noh, see ei ole minu ekspertiis. No kui ta kuulasime kas või eile vikerraadio siin arvamussaadet või erinevaid kommentaariumi loeme, siis selliseid arvamusi levib palju. Nojah, aga siin on jälle sama asi, et isegi kui see nii on isegi kui meil on tegu inimesega, kellele võiks mingisuguse üsna sünge diagnoosi anda, siis on see ka selgitus ja mitte vabandus. Ma ikkagi endiselt tuleks selle juurde, et, et inimene, kes läheb, otsib abi, astronoom astroloogilt on, on seesama inimene, kes võib-olla varem on käinud otsimas abi ka psühholoogilt või psühhiaatrilt ja ja ei ole vahet, milline inimene see on, et mis nii-öelda ekspertlusta meile pakub, et me ikkagi see on usalduslik suhe ja, ja kui seda usaldust kuritarvitatakse, siis ei ole oluline, kas tal on meditsiiniline haridus, teoloogiline haridus või midagi muud, et kui ma lähen saama üht teenust ja ma olen hädas, siis ma eeldan, et ma saan abi, mitte uue probleemi peale. Täpselt, et isegi kui me võime siin tunnistada, et astroloogia ei ole mingi teaduses, on soolapuhumine ja võib-olla see kõik ei üldse õige, kui seda raha eest tehakse, siis ometigi võiks nendele inimestele, kes tegeleb, sellega, tegelevad juba kasvõi selleks, et meie seisukohta ümber lükata mingisugune professionaalne eetikale. Ja noh, see mangi tegevuse juures ikkagi mind hämmastas see süsteemsus, mis seal taga oli, või see, et see kirjad, mis meile siin postkasti järjest laekus, neil kõik noh, väga väga sarnase kirjeldusega Jah, tõsi, ma lugesin, seda, ma, see oli ka, mis mind justkui lõpuks ikkagi veenis, et see on ikka üks päris suur ja sünge lugu, et see, et just just see kindel muster Ja abikaasa sellega, et inimene läheb, siis saab oma sünnikaarti ta hakatakse hoopis tšakraid avama ja kuni siis käperdamiseni välja ja, ja noh, ma lihtsalt, et iseloomustuseks ühest kirjast väike tsitaat, igal juhul sain sellest juhtunust sellise šoki, et jooksin koju ning läksin värisedes duši alla, kuna tundsin end nagu mind oleks vägistatud, olin sellel ajal abielus ning kartes, kuidas mu abikaasa sellele reageerida või ei julgenud talle sellest rääkidagi. Ja nüüd me jõuamegi selleni, et noh, miks inimesed siis ei julge sellest rääkida või miks, miks ei julge Ta minna ka kasvõi politseisse esimese asjana, mis oleks kõige elementaarsem? Just sel põhjusel kardetakse, et muututakse naeruväärseks. Öeldakse, et ise olid süüdi, kes käskis sinna ronida? Väga keeruline on tõestada, see on sõna sõna vastu olukord ja, ja samamoodi. Kui kõik õitsenud? Jah, ja see tõestamise küsimus on väga nagu huvitavalt eile käsitletud ka tegelikult aktuaalses kaameras, kus kus tuleb välja, et politsei peabki hakkama sisuliselt tegelema ka sellega, et, et mis tähendab siis tšakrate avamine või noh, kui me läheme füsioterapeudi juurde, Me teame, enamasti meil põlv valutab, siis me teame, mida ta tegema hakkab ja kui seal mingi asi läheb nagu üle piiri, siis on olemas ilmselt mingisugune õpik, mille järgi politsei saab menetleda seda asja öeldes, et näete, põlve ravimiseks tuleb teha seda, seda, seda ja see on nüüd üle piirimine. Näiteks teiste arstide ekspertiisi ma ei tea, kas siis nüüd ma vaatan, et õhtuleht on ka pöördunud Eesti Eesti astroloogide liidu juurde. Ja eesti astroloogide liidu juht Olav Närep ütleb, et meie eetikakoodeks ei luba tšakraid pida. Igor Mang ei olegi lastroloogide liidu liige, ei ole kunagi olnud, küll aga on käinud neile loenguid lugemas. Ma ei tea, kas politsei peaks astroloogid liiduga rääkima, kas neil on professiana professionaalne pädevus sellist juhtumit hinnata? Natuke kahtlen selles, ma arvan, et jah, see asi läheb juriidiliselt tohutuks, sega poolt. Ja seal juriidikas vaatab meile vastu veel üks oluline punkt ahistamise paragrahvi puudutavas siis noh, et seda menetlust teha, seal peab olema eitus või mitte, soov selleks, ehk siis inimene peab ütlema ei, ja kui ta seda ei ole öelnud, siis ja veel enam, et kui ta on hiljem maksnud selle teenuse eest ka raha ja läinud siis ära siis on väga-väga keeruline tõendada, seda enam, et see kõik on toimunud ka veel üks-ühele kuskil korteris või puuõõnes. Nojah, aga sinna on ju veel mainitud seda, et mõned naised on rääkinud sellest aastakümneid hiljem ja kogemustest, mil nad olid ise alaealised, jälle väga keeruline tõestada, ilmselt võimatu tõestada. Aga. Aga veel kord jah, et see ei ole see, see, et seda on keeruline tõestada politseis ei tähenda seda, et me kutsuks üles nüüd, et et ärge sellest rääkige, vastupidi, et see juhtum näitab ju seda, et, et asjadest tuleb rääkida ja kui sa räägid, siis milline laviin on järgnenud ja, ja noh, ma julgen arvata, et selle tulemusel tuleb veel teisigi sarnaseid juhtumeid, ka meile on siin juba laekunud erinevaid vihjeid erinevate inimeste huvitavatest tegudest või, või noh, mitte nii toredatest tegudest võib-olla, et et ega see, see, see asi selles mõttes jätkub ja, ja kui ka seal loos veel oli inimene anonüümne, siis noh, ma usun, et mingitel hetkedel on palju lihtsam juba, et inimesed julgevad nii nagu see, mitu kampaania oli, et inimesed olid oma näoga rääkima Üks huvitav nüanss veel, et miskipärast pöörduvad astroloogi poole just naised. Et, et naised on need, kes, kes loodavad siis abitähtedelt. Ma ei tea, millest see tuleneb, kas mehed on ratsionaalsemad või kinnisemad või, või milles asi võib olla, aga miskipärast just naised kalduvad käiga sugusesse esoteerikast rohkem. No mitte ainult esoteerikast ja, ja ma arvan, siin võime jälle tagasi tulla Eesti meditsiini rahastamiseni, mis tähendab seda psühhie psühholoogide ja psühhiaatrite järjekorrad on teinekord lootusetult pikad. Mehed kipuvad oma probleeme tõesti üksi läbi elama kas või siis sukelduma alkoholi või, või üldse mitte rääkima. Naised lähevadki abi otsima ja kui nad ei leia seda meditsiinist või seal öeldakse, et tulge poole aasta pärast jälle, aga praegu olukorras, kus seal abi on vaja siis on piisavalt astroloog või muidu igasuguseid imeravitsejad, kelle juures järjekorrad on lühemad ja võimalik, et nende juures on ka vastuvõtutasud teinekord väiksed. Igatahes kutsun siinkohal üles pöörduma päris spetsialistide poole, kannatama ära need järjekorrad ja loodetavasti saab sealt ka pädevat abi. Ja siia lõppu võib-olla üks mõte, mida eile ühe sõbraga arutlesime korra, et et kui seesama mitu kampaania välismaal siis oli, siis noh, arutletikat, kes ja kust Eestis on see inimene, kes oleks sellise mõjuvõimuga nii nagu olid need filmitähed Hollywoodis või, või mujal maailmas ja saime, ei osanud seda nagu tegelikult dist aimata, et kus see mõjuvõim paikneb ja kes see inimene on, kes on esimeses sellises suuremas eesti eestiskandaalis sees. Kui selle teemaga rohkem jätku ei ole, siis siis läheme järgmise teema juurde ja see teema võiks öelda, et peaaegu saamas meie püsirubriigid siin saates, et nimelt tasuta ühistransport ja kahe kuu pärast peaks hakkaks hakkama kehtima. Päris selgust vist ikka ei ole, kuidas see asi on, kordame esmalt üle, faktid, minister Kadri Simson raiunud pikemalt aega tuleb et tuleb teha tasuta maakondlik ühistransport, selleks andis ta siis mõni nädal tagasi välja määruse, millega andis kohalikele ühistranspordikeskustele natuke rahaliinivõrgu parandamiseks, aga teisalt siis rahaga kompenseerimaks piletitulu, senist piletitulu ja et seda siis selleks, et teha tasuta need kaks rahakotti ei ole üksteisega liidetavad või liigutatavad, ehk siis raha, mis on mõeldud sõidupileti kompenseerimiseks, ei saa kasutada tihendamaksis bussivõrku, seda saab kasutada siis ainult sedasi, et maksta inimeste eest pilet kinni või teha seda osaliselt ja ja osaliselt siis isikut inimesed ise maksavad. Et väga lihtsalt öeldes, et sõnades küll vabatahtlik on ikkagi siis väga sunniviisiline kas teed või ei tee, on su valitsus ja kui nüüd siis selle nädala uudiseid lugeda, siis ongi olemas terve hulk transpordikeskuseid, kes vist pigem ikkagi lähevad, et üle küll tasuta sõidule näiteks Põlva, Võru-Saare- ja Läänemäe, aga teine hulk, kes seda sugugi mitte teha ei plaani näiteks Harjumaa, Raplamaa ja Pärnumaa, et Peeter, et sa olid paar nädalat tagasi siin saates ja tõdesid tõdemust, et tuleb tõdeda, et, et midagi nagu selgeks ei ole saanud, et kas nüüdseks on pilt selge? See on juba kolmas kord, kus ma siin saates sellest rääkima pean ja kolmas kord peama kuulajatele pettumust valmistama, ütlema, et ma ei saa ikka mitte midagi aru ja uskuge, need tõesti kallid kuulajad, et asi ei ole selles, et ma tulen lihtsalt siia saatesse ja nendin, et midagi aru ei saa, ma olen ikka ka üritanud ennast sellesse teemasse sisse lugeda ja ja täpselt need faktid piirduvadki enam-vähem sellega, mida me just kuulsime ja need faktid on väga segased ja rasked mõista. Ja ma pean lihtsalt nentima sedasama, mis on ka korduvalt ajakirjanduses läbi käinud, mida on ka siin saates korduvalt mainitud, et minister on enda jaoks ühe teema äärmuseni politiseeritud ja see ei võimalda tal kompromisse teha. Ja, ja siit kajab ka natukene vastu see arusaam, mida ei esinda mitte ainult minister Simson, vaid minu meelest kogu Keskerakond oma erinevate poliitikate puhul. Kui ühte asja piisavalt kaua taguda, ükskõik kui irratsionaalne või füüsikalise maailma faktidega vastuolus see ka ei oleks, siis midagi head võib sealt ikka tulla. Nii et võimalik, et ei tea ise ka, mis see hea, mis seal tulla saab, aga ta loodab, et kui seda teemat kaua taguda, siis valimisteni välja taguda siia näiteks, kui see asi ka ebaõnnestub, siis on tal valimisteks ja suurepärane teema, kus ta saab öelda, et koalitsioonikaaslased reeturid rikkusid geniaalse idee ära, aga valige neid ja küll me selle veel käima panema. Minu meelest minister Kadri Simson läks lahendama üht probleemi, kuidas probleem ongi olemas. Vot ma Lädalustele läks lahendama üht probleemi, kuidas tagada endale hääled, järgmisel kevadel? Nojah, see on küll vägagi olemas. Kuidas bussiga valijad kohale tulla? Ja valis selleks kõige populistlikuma lähenemise, ehk anname midagi tasuta ja mõtles välja, et see võiks olla siis tasuta ühistransport. Selle asemel ta mitte ei lahenda probleemi maakondliku ühistranspordiga, vaid loob sinna uusi probleeme juurde. Ehk siis tegelikult on läbi mõtlemata, milles üldse need ühiskondliku transpordiprobleemid on. Lisaks on mindud kõike ühe vitsaga lööma maakondades, need probleemid ei ole ühesugused. Harjumaa probleemid on täiesti erinevad, kui näiteks Lõuna-Eesti probleemid Harjumaal. Mis on, rõhutab kogu aeg seda Harjumaa uuringu näidet, et noh, see uuring ütleb, et näed, inimesed võiksid kolida sealt autost siis sinna bussi kas see juhtub ka Valgas või kuskil Läti piiri ääres, no sellest Me ei saa rongist, ei ole üldse keegi rääkima. Mina, mina koeraga, selle pärast. Just et Kadri Simson ise ütles mulle, et Harjumaal on läbi viidud uuring ja selle pealt nad siis on nüüd teinud järeldused, mida nad rakendavad Lõuna-Eestis. Seejuures aga just nimelt Harjumaa omavalitsuste liit ütles ja ma tsiteerin, puuduvad riiklikul tasandil uuringud, milline on Harjumaaelanikkonna nõudlus tasuta ühistranspordi järele või elanike valmidus hakata ühistransporti suuremas mahus kasutama. Ehk siis Harjumaal ongi probleem selles, et inimesed on kolinud autodesse, sest enamik käib tööl Tallinnas ja mingisugust normaalset ühistranspordi ühendust Tallinna ja Harjumaa vahel. Mis oleks piisava tihedusega oleks ühesõnaga mingisugused mõistlikud liinid, seda ei ole olemas ja, ja seetõttu inimestel ei olegi muud varianti, kui tööle ja kooli käia Tallinnas siis oma transpordi ehk autoga. Ja, ja lisaks sellele on veel Harjumaal kommertsliinid, mida on 40 protsenti kogu sellest liinivõrgust. Ehk siis sellega hakatakse õõnestama näitlus, väga oluline osakaal on ka raudteetranspordil. Ma tegelikult imestan, et Elron ja kommertsliinid ei ole veel väga kõva kisa tõstnud, sest see, mis toimub, on ju nende õõnestamine, pealegi raudteetransport peaks olema meil kõige keskkonnasõbralikum ja ma ei saa aru, miks eelistatakse ühte ühistranspordiliiki, ehk siis antud juhul bussiliiklust teisele. Ma arvan, et kui Elron või kommertsliinid pöörduksid kohtusse, siis nad ilmselt võidaksid sellisest Ühe viisi eelistamisest teistele. Nii et ühesõnaga, tegemist on ääretult läbimõtlemata ja populistliku lahmimisega ja ja see loob meile ainult uusi probleeme juurde. Kadri Simson on end selle teemaga nüüd üsna nurka mänginud ja eks ta sai sellest ise ka aru, kui ta lõpuks siis tõstis käpad püsti ja ütles, et näiliselt, et tehke, mis tahate. No see on ikka selline näilisus See on väga näiline, see on väga näiline. Et tegelikult minule näib see ikkagi ehtsalt sellise Kadri Simsoni jonnina tahta see asi ikkagi läbi viia ja kui ma veel julgen, nagu siin reljeefselt väljenduda, siis Kadri Simson ei hooli isegi pension närides koolilastest, rääkimata pärnakatest, et no ja seda juba puhtalt selle pealt, et kui transpordikeskused soovivad teha erandi koolilastele ja eakatele, siis nad ei saa seda teha, kui nad soovivad teha nii, et Pärnu linnas ja Pärnu maakonnas oleksid samasugused süsteemid, nii et noh, et ühistranspordivõrk oleks terviklik, mitte see, et on ühes kohas ühtemoodi, teises kohas teistmoodi. Siis Kadri Simson ei hooli sellest Ühte huvitavat või siis naiivset arvamust lugesin veel, et Pärnumaa ühistranspordikorraldaja ütles siis, et noh, et kui nüüd ühes kohas on tasuta liin ja teises kohas on tasuline liin, et siis inimesed hakkavad kolima sinna, kus on see tasuta liin maakonna sees, see on äärmine äärmine naivism samamoodi nagu naivistlik arvata, et inimesed kolivad tartust ära, kui sinna lähistele üks tehas ehitatakse, et et inimesed on siiski vägagi oma kodus kinni ja kuigi emotsionaalselt võib igasugu asju öelda siis noh, tegelikkuses need harva pöörduvad ikkagi tegudeks. Inimesed ei ole ka Lätti kolinud, kuigi seal on midagi palju olulisemat. Tsoluutse. Aga jah, ja veel kord see, see, et et kui opositsiooniliidrina saab selliseid loosungite põhiselt nagu tegutseda, siis valitsusliikmena ikkagi peaks vist ju lähtuma ikkagi mingitest analüüsidest, et see teaduspõhisus, mida siin Peeter eelmise teemaga välja tõi, et see võib-olla sobiks siia ka. Ja nagu eksju, tõdesime siis seesama Harjumaal läbiviidud uuring, millega minister Simson vehib ei rahulda või ei vasta ka nendele küsimustele, mida siis needsamad Harjumaa ühisdras, aga. Üllatab ka koalitsioonipartnerite tegevused IRL küll siin jupp aega selle teemaga üritas kaasa mängida, siis Kadri Simson tegi justkui selle näilise tagasi sammu. Sotsid on täiesti vaikne. Tolmu tahtsin öelda koalitsioonipartnerite tegevusetus tegevusest. Just just nimelt, et sotsid on täiesti vait olnud, noh, nad on kehtestamas praegu tasuta ühistransporti maakondlikel liinidel, osadele osadele mitte. Mis nad sellest arvavad? Ega ausalt öeldes ei teagi. Võib-olla tahavad mõnuga vaadata, kuidas Simson sipleb ja loodavad, et sellest tõuseb kahju keskerakonnale. Ma vaatan, et see on selle valitsuse muster, sest samamoodi lasti Jevgeni Ossinovskil üksi sipelgad. Aga selle teema jätkuna võiks natukene rääkida siin Tallinnat peamiselt puudutavast teemast, mis see nädal ka välja tuli, ehk või rohkem arutelu all oli, et et tahetakse loobuda Tallinnas siis uusarenduste juurde parkimiskohtade rajamisest või neid siis suisa lausa keelatud. Ta, et Merilin, võib-olla osa avad selle loo natukene tausta. Veel mõni kuu tagasi, võib-olla isegi üks kuu tagasi, ma kirjutasin sellest, kuidas kui Tallinnas soovib keegi osta endale korterit uusarendusse, siis vaatamata sellele, et tal ei pruugi oma dolla on ta sunnitud kauba peale ostma endale ka autokoha, mille siis arendaja on sinna maja alla või hoovi peale või kuskile kavandanud. Sest varem ei antud üldse detailplaneeringule kooskõlastust, kui sul ei olnud ette nähtud igale korterile vähemalt üks parkimiskoht ja nõnda siis inimene lisaks sellele, mis ta nägi seal kinnisvarakuulutuses, seda korteri hinda pidi arvestama veel umbes 20000 eurose väljaminekuga sele parkimiskoha eest. Nii, ja nüüd siis on Tallinn minemas ühest äärmusest teise, ehk siis, et tahetakse minna selleni välja, et enam ei anta Ta detailplaneeringule kooskõlastust, kui sa sinna just oled need parkimiskohad planeerinud, et nüüd on plaan, siis need kas täiesti ära keelata näiteks kalamajas või siis anda neid mingisuguse koefitsiendiga, näiteks noh, pool parkimiskohta korteri kohta, ehk siis teistpidi püütakse nüüd lahendada siis seda Tallinna üleautostumise probleemi sellega, et lihtsalt pannakse silmad kinni, eitatakse probleemi ei ole ja autosid ei ole. Teeme nägu, et Tallinnas autosid ei ole, arvatakse, et kui nüüd antakse luba ehitada ainult selliseid maju, kus neid parkimiskohti pole, siis kolivad Tallinnasse või siis kindlasse asumisse elama ainult need inimesed, kes soovivad liikuda ilma autota, mis on väga tore, ainult et jälle me lahendame probleemi valest otsast ja kõik kogu probleem saab alguse Tallinna ühistranspordikorraldusest või siis selle korraldamatusest. Enamik liine, mis meil Tallinnas sõidavad ja ma olen väga pikaajaline ühistranspordi kasutaja lapsest saati kursis selle temaatikaga. Enamik liine on pärit sügavast Nõukogude ajast, kus üks pikk-pikk bussiliin viis ühe tehase juurest teise tehase juurde. Nii nagu siin kevadel tutvustatud Tallinna ühistranspordiuuring sedastas, siis tegelikult vajaks Tallinn selliseid lühikesi asumite vahelisi liine, mitte niisugusi, mammutliine, mis viivad ühest linnaosast teise linna otsa. Ja näiteks kalamaja, mis on üks põhiline asum, kus ei ole siis parkimiskohti piisavalt sealt näiteks Põhja-Tallinna teise asumisse naaberasumisse, Pelgulinna ei saagi ühegi ühistranspordiga pead enne sõitma kesklinna ja siis tagasi Pelgulinna, ehk siis, et tegelikult peaks hakkama probleeme lahendama jällegi sellest ühistranspordiotsast samamoodi Liivalaia äärde järjest antakse, siin on algatatud detailplaneeringuid ja, ja need samamoodi näevad, et sinna peaksid inimesed liikuma ainult ühistranspordiga, jala, jalgrattaga, aga tegelikkus on see, et, et mööda liiva laiad väga sellist head ühistransporti ei liigu, et seal on mingisugune üks bussiliin ja sa pead täpselt teadma, millal see liigub. No see nüüd sa rääkisid tegelikult mitmest asjast korraga, et noh, need Tallinna liiklusprobleemide autostumise probleemid ei ole kinni ainult ühistranspordi arendamises, vaid selle linna geograafiast Tallinna kesklinna põhja-lõuna suunas väga kitsas ja seda ei saa muuta mitte ühegi vahendiga mida saaks muuta, oleks tõesti mingisuguste liiklussoonte ümberehitamine või muutmine, aga noh, see kõik on ka väga keeruline, ma ei hakka kesklinna totaalselt ümber. Mis puudutab konkreetselt kesklinna arendustegevusi ja tegelikult kalamaja ka, siis ma küll ise peamiselt jala liikudes kesklinna piires, ma ei näe küll mingit probleemi, miks inimesed, kes endale liivalaia tänavale korteri ostavad, peaksid tingimata hakkama mööda liivalaia tänavat autoga ühes või teises suunas sõitma, et sealt kesklinna liikuda võtab umbes 15 minutit jalaaega, niiet. Et enamasti on muide äripinnad ehk siis bürood, mida sinna rajatakse kortereid on suhteliselt vähe. Okei, aga vahet ei ole, ka nende äripindade juurde on võimalik jala minna. No kui need inimesed elavad seal Peetris või Viimsis, eks ju, millest me just rääkisime siin eelmise näite varal, siis on paraku paratamatu, et kuidagi on vaja Tallinnasse saada. Tõsi, ta on, nii et ma ei vaidle selle tegelikult selle ühistranspordi arendamise osas üldse vastu, aga ma ütleksin, et asi ei alga isegi mitte sealt. Asi algab ikkagi sellest. Ja omamoodi on see jällegi nõukogude ajast kinni, et kui üheksandate alguses oli võimalik igaühele osta auto kui staatuse ja vabaduse sümbol, siis on see muutunud vägagi eesti inimese identiteedi osaks, et sul peab olema auto, et kõik algab ikkagi just mõtteviisi muutmisest. Saan aru, et auto on väga tore ja vahva ja, ja eriti kui inimesed tahavad suvel maale sõita, on see väga vajalik, aga tegelikult on Tallinn ikkagi selline kummaline linn, mis ei ole nagu päris suur linn, ei ole ka päris väike linn, aga inimesed üritavad siin elada selliste just geograafilises mõttes suurlinna elu samal ajal kui tõesti võiks soodustada jala või jalgrattaga liikumist, eks mida, mida on tehtud ainult sõnades ja ma olen nõus, et see Ja jalgrattaga liiklejana ütlen kohe, et see siis, et oma kodutrajektoori ma suudan läbida rattaga. Mujale väga ei taha just sama. Aga ma siiski ütleksin siia juurde, et jah, ühest küljest on asi mentaliteedis, aga teisest küljest ikkagi seda mentaliteeti saab hakata muutma ühistranspordi paremaks muutumisega. Needsamad siis ma lõpetan. Sest needsamad eestlased, kes Tallinnas sõidavad autoga väga rõõmsal meelel, kasutavad ühistransporti välismaal käies linnadesse, kus on näiteks väga hea metroovõrgustik, et seal, kus sul on lausa ebamugav autoga sõita, sest ühistransport on, on, on, viib sind nii uksest ukseni ja niisuguse regulaarsusega tunduks sõge hakata seal üldse autoga liiklemisega. Teisalt kas. See ei olegi ju loogiline, et autost kolitakse välja hetkel, kui tekivad ummikud ja kui me tõmbame teid üha kitsamaks, teeme rohkem ruumi jalakäijatele, siis need ummikud aina suuremaks muutuvad. Ummikuid me ju lõplikult ära kaotada niikuinii ei saa. Selles mõttes, et kas see, kas ei olegi loogiline, et inimesed hakkavad siis kui kasutama ühistransporti, kui nad saavad aru, et seal ummikus istumine võtab neil kauem aega, kui see tõesti jala või bussiga kohale. Aga ühistransporti peab siis samamoodi samal ajal ka arendama, mitte nii, et teeme elu autoomanikele põrgub lahendus tasemele. Aga Peetris tulija jaoks on näiteks lahendusse sama pargi ja reisi, et jätad sinna linna serv oma auto, istud sealt bussi ja linnaga kesklinnaga, ühendus ju. Äärelinnaaladel on ju päris hea, omavahel. Need äärelinnad ei ole. See ongi endiselt Tallinna ühistranspordi põhiprobleem praegu, et erinevad asumid ei ole ühendatud, see nõukogude aegne transpordiskeem oli ikka see kui oli kesklinnas või kesklinna kaudu ja, ja jah, ma olen nõus sellega, et tõesti jube raske on saada näiteks Mustamäelt, Õismäele või või siis Pelgulinnast õismäele või noh, et või, või ma ei tea, Lasnamäelt Piritale, et see, see on kindlasti keskne probleem, aga iseenesest see mõte, et uusarendustele anda vähem parkimiskohti, ei ole ju vale mõte, pigem on asi just selles teatavat skisofreeniat. Tükk aega naatiad ühte poliitikat ja nüüd toimub kannapööre ja arvatakse, et see kõike lahendab. Muidugi see ei lahenda kõike. Aga ega see nüüd nii vale ka ei ole. Need samal ajal peaksid siiski käsikäes loomulikult. Aga siin on siiski üks probleem veel, kui ma lugesin seda uudist, et Tallinn kalamaja lest trammi suunamiseks parkimiskoha nõudest loobuda siis tuleb siit Taavi aasa ja Tallinna peaarhitekt Endrik Männi sõnadest välja see. Neid arendusi vaadatakse sellisel juhul individuaalselt, kuhu, kuidas ja noh, vabandage väga, aga Tallinna linnavalitsus on siiski mind harjutanud väga paranoilised mõtlema oma senise käitumisega, kui hakatakse, arendas individuaalsus. See tähendabki seda. Kolmandikku sulas tahab täpselt, aga siiski noh, see on kalamaja näitustel rääkides, et tegelikult on ju Põhja-Tallinnas sealt kalamajast edasi minnes järjest tulemas uusi asumeid, Noblessneri asum on arendamisel Paljassaare ots, need on kõik tulevikuasumid ja juba on Tallinna ühistranspordi korraldajad öelnud, et nad ei mõtle sellele ühistranspordi ja ka autostumise probleemile seal enne kui need asumid on püsti, ehk siis probleemidega hakatakse tegelema tagantjärele. Aga kui me mõtleme nüüd Tallinnas peale astumist just, aga kui me mõtleme Tallinna geograafia peale, siis Noblessneri ja ja Paljassaare tipp, et need on täiesti seal nii-öelda soolika lõpus, ehk siis juba täna on pääs kalamajja täiesti võimatuks tehtud ja kui sinna tuleb veel umbes 5000 korda pärit juurde, nagu praegu on plaanis siis see teeb selle probleemi veel hullemaks ja samas ega nüüd see kalamaja tramm sõidab, aga, aga sealt edasi näiteks kuidas sa sinna paljassaarele saad ja ja kui sa mõtled buss number kolme peale, siis noh, tegelikult ei ole väga hea ühistranspordi korraldus põhjedeni. Aga me oleme rääkinud hästi palju Tallinnast, aga tegelikult võiks regionaalpoliitilise liiniga sisse tuua, et ütleme nii, et olles nüüd Tallinna ühistranspordi üle kirunud, siis Tartus Ma tahtsin tervitada linnavalitsus, et mõne aasta tagune ühistransport ka seal jättis soovida, kindlasti tubli linnavalitsus, tublid, tublid inimesed teevad tööd ja üritavad ka seda paremaks teha, nii nagu me loodame ka, et Tallinna linnavalitsus üritab seda seletada. Ma käsitlemise ma siinkohal lõpetan ja ei saab erilil repliiki, siit praegu räägime põgusalt hoopiski vabaerakonnast. Vabaerakond peab täna oma üldkogu ja saab endale uue juhi, et konijuht Artur Talvik back pakib pillid kotti, loobub ametist ja ilmselt valitakse juhiks Andres Herkel, kuigi kandidaate on teisigi, aga ei julge prognoosida praegu nende edu, et omab kaardid, paneksin küll praegu siin Andres Herkelile, et kas mulle mulle ainult tundub, et selle partei häda näibki olevat, et siis see, et selline vana supikeerutamine käib, aga midagi tegelikult seal kulbi Lev ei jää. No vabaerakonnal on ikka seesama vana probleem brändimise probleem ehk siis On kõlanud nagu aastaid. Just seesama vana probleem Artur Talvik keda võiks siis nimetada vabaerakonna anhanter, Rabli terravliksaks? Näiteks teda ikkagi ka vabaerakonna maskott Maskott absoluutselt, aga, aga mõnes mõttes on vabaerakond nii-öelda tal nagu nuppu võttes või et, et väga palju noh, vabaerakonnal siiski läksist hingamine natukene kergemaks, kui tema enda juhiks sai ja ja, aga samas jällegi Artur Talvik ütles, et tema näeb siis sellise noh, mitte poliitiliste vaadetega inimeste sellise klubina, seda vabaerakonda seevastu jällegi Teistel juhi kandidaatidel näed jälle soovi poliittehnoloogilisteks võteteks, ehk siis jällegi seesama soov, et olla Erakond ilma et oleks poliitiline, mis on noh, natukene selline vastu okslik, et kuidas, mis siis sellest erakonna teeb, et siis on see lihtsalt üks külaseltsiliikumine, kus alati on naabril midagi viga. Ja vot täpselt selline kähmlus minu meelest seal vabaerakonnas praegu käibki selline külaseltsi kähmlus ja, ja alati on viga rohujuure tasand täpselt, aga siis võikski ju rohujuure tasandil neid asju teha, et võib-olla võiks lihtsalt selle erakondliku ambitsiooni lihtsalt ära unustada või siis. Liikmeid mingitele teistele erakondadele, kellel on poliitiline ambitsioon ka olemas, kui ikkagi sellest külaliikumisest väheks jääb. Noh, näiteks siin on see Eesti 200 ideede õhku loopijaid, et ma saan aru, et nemad otsivad erakontsertvormi, et vabaerakonnal on juskui, kest olemas, et võiks siis need kaks asja kokku panna, sest et Eesti 200-l ju ka ei ole mingit poliitilist maailmavaadet, et minu meelest need sobiksid väga hästi. Noh, siiski vabaerakonda Eesti kahtesadant ühendab mõlemat üks ja see sama asi, see on tähekombinatsiooni IRL kõik on enam-vähem sama taust. Aga minu meelest on see Artur Talviku jutt sellest, et et ta unistab vabaerakonnast, mis ei ole tavamõistes Tei, vaid platvorm inimestele, kes ei taha end siduda tava mõttes parteiga. Noh, see on nüüd sõbralikult öeldes sõge jutt, et see näitab seda, et Artur Talvik ei ole ilmselgelt eesti seaduseid lugenud, Eestis teevad siiski poliitikat parteid ja ma saan aru, et ta tahab hingata siin ühes rütmis. Aga noh, paljudes Euroopa riikides populaarsust koguva tendentsiga, kus tulevad valimistel heade tulemustega välja just sellised nähtused, mis ei nimeta ennast parteideks, vaid liikumisteks, noh, mis on tegelikult ju jällegi brändimise küsimused, tahetakse eristada ennast nii-öelda vanaaegsetest nähtustest, tahetakse näidata, et me teeme midagi uut. Ei ole selline etableerunud poliitbroilerite klubi Vaita oleme hoopis mingisugune rahva hulgast tulnud algatus, mis ongi üles ehitatud natuke teistmoodi. Tegelikult on see muidugi ikkagi nonsens, et makroon võib nimetada oma asja liikumiseks, aga tegelikult on see nagu väljast vaadates tundub üsna diktaatorlikult juhitud partei. Ja kui Talvik loodab midagi muud, siis mulle tundub, et ainuke asi, mida te siin praegu teinud on, kui ma lugesin eilsest rahvusringhäälinguportaalist artiklit Talvik kardab ebaerakonna liitumist IRL-iga, kus on siis tema enda kommentaarid sees, sest tegelikult ta lihtsalt loobib usinasti Andres Herkelile kaikaid kodarasse. Ta ütleb, et et Herkeli meeskonda iseloomustab broiler, süsteemi mõtlemine ja poliittehnoloogia ja kardab, et Herkeli juhtimisel liit siis vabaerakond IRL-iga või on selle nimi nüüd juba Isamaa, ma ei olegi aru saanud. No saab varsti Isamaa. Saga Prambimise küsimuse juurde vaatasin veel mitmed erakonnad. Ega siin palju lisada ei ole, minu meelest Artur Talvik unistab siin sellest erakonnast ära minna, otsib selleks head põhjendust ja, ja erakonna üldkogu, mis siis täna toimub ja kuhu maga reporterina kohale lähen, et ma loodan, et mind ei oota seal ees. Peiede meeleolu. Ehk kas mitte ja, ja tegelikult ju seesama artikkel lõpeb hoopis Andres Herkeli tsitaadiga, kes ütleb, et, et tema juhtimise all küll 600 liikmega vabaerakond ei hakka ühinema 8000 seitsmesajaliikmelisi IRL-iga ja sest et meil pole mingit põhjust vahetada oma koriga rai identiteeti mõne vana ja väsinud kujundi vastu. Mis asi, kellan karikakra identiteet, aga see viib jälle tagasi siia algusesse brändimise juurde, kuidas Artur Talvik on katsunud vabaerakonna ideoloogiat kirjeldada ja ja on sellega korduvalt jänni jäänud. Aga saate lõpu, pühendame välismaa teemadele ja kõneleme nimelt Teisipäevasest. Donald Trumpi teatas, et USA loobub Iraani tuumaleppest pest ja kehtestab siis sanktsioonid, et keeruline teema ja selleks, et seda üldse mõista, tuleb alustada sellest, et mis asi see Iraani tuumalepe on, et Iraan ja kuus suurriiki USA, Suurbritannia, Prantsusmaa, Venemaa, Hiina ja Saksamaa sõlmisid 2015. aastal siis leppe ja selle leppe eesmärk see oli siis sulgeda Iraani tee aatompommi ehk siis vastutasuks varem islamivabariigile kehtestatud sanktsioonide tühistamise eest. Oli selline juskui diil, aga, aga, ja tuletame selle juures meelde, et 2015. aastal, kui lepe sõlmiti, oli Lähis-Ida olukord väga ärev ja ja oli tegutsemas siis aktiivselt tuumarelva väljatöötamise nimel. Näib, et siis trump oma selle avaldusega on tõmbamas sellele leppele kriipsu peale ja kusjuures Euroopa liidrid ei ole sellega sugugi mitte päri. Ei ole jah, aga siin tuleb vist öelda seda ka, et et kui jääb kõigepealt mulje, et trump käitub täiesti ratsionaalselt, siis päriselt mitte sellel leppel on tõesti üks suur häda olnud, see oli tähtajaline leppe ja, ja see Trumpile ei meeldinud. Noh, iseenesest arusaadav mõte, et kui seal on tähtajaline, siis ühel hetkel saab see leping otse siis meisterdab Iraan ikka enda tuumapommi valmis ja, ja hirm oli, et just selle tähtajalisuse varjus nad teevadki seda. Aga tõepoolest, nüüd on Euroopa Liidu riigid kõik järjest kinnitanud suurriigid, et nad kavatsevad seda lepet elus hoida. Ja, ja tegelikult ei ole Ameerika positsioon ka siiski nii lõpuni kompromissitu, lugesin tänast Frankfurter algemainet saitungites, tsiteeritakse Ameerika suursaadik Saksamaal Richard Grovenelli. Richard Grenell ütles intervjuus Saksa ajakirjandusele, et meie ootame enda sõpradelt ja liitlastelt, et nad meid aitavad. Tuua Iraan tagasi läbirääkimiste laua juurde, nii et tegelikult Ameerika tahab ikkagi ilmselgelt mitte seda lepingut päriselt, et noh, tähendab selle lepingu ajaloo prügikasti visata, aga mitte hakata nüüd Iraaniga kas sõna või päris sõda pidama, võid suruda talle peale mingid oma tingimused. Murelikuks teeb jälle see, et USA ja Euroopa Liidu riikide vahel on siis nüüd jälle niisugused pinged seetõttu tekkinud, et et noh, tegelikult Euroopa jaoks ju ikkagi USA on väga oluline liitlane ja sellele nõrgestab seda ühist fronti, et ega me jälle ei tea, kaugele see tülitsemine omavahel läheb ja nafta hind kõik siin kogu aeg kallineb selle tuules ja nüüd noh, loodetavasti ikkagi istuvad juhid laua taha ja räägivad need asjad omavahel, mitte niimoodi. Avaliku süüdistava retoorika saab. Praegu on ju Iraan ikkagi soovinud seda lepet vist veel ikkagi täita ja kui aga, aga kui need sanktsioonid saavad olema nii karmid, et see hakkab mõjutama majandus tugevalt, siis Iraan võib sellest taanduda ja panna käima ka jällegi oma siis võidurelvastumise ja hakata tootma taas kord tuumarelva nii-öelda suunas. Lugesin kuskilt, et üks aasta aega on see aeg, millega suudad, suudetaks nii-öelda täisvõimsusel jälle tööle panna, et et plutoonium, ma võtsin siit ühe huvitava fakti, et tuumarelvade tootmiseks on vaja kahte komponenti plutooniumi ja rikastatud uraani. Tuumaleppe kohaselt loobus Iraan 98-st protsendist oma rikastatud uraanivarudest ja lubas rikastada uraani 15 aasta jooksul ainult tasemel, mis ei sobi tuumarelvade kasutamiseks. Ja nüüd, kus siis see ütleme leppe saab mitte jõustuvaks, siis Lähis-Idas tekib jällegi see võidurelvastumine, sest ka teised riigid on seal Ärevas situatsioonis. No mitte ainult ärevussituatsioonis, aga praeguseks sisuliselt on ju Iisraeli ja Iraani vahel, on, on juba relvakonflikt, aga, aga sellel on muidugi veel laiem globaalne tähendus ka. Nimelt ma arvan, et selle nende arengute peale võib Põhja-Korea paks juht ja õpetaja küsida. Mida on siis väärt minu kokkulepe lõunaga, kui ma ei suuda usaldada ameeriklasi, kes selle kokkuleppega randid peaksid olema. Ehk siis trump praegu ju õõnestab ka ameerika usaldusväärsust palju laiemalt kui ainult Iraani küsimuses. Aga kui see teema on lõppenud meil välisplokis, siis üks välisploki teema puudutab meil Portugali ja see on Eurovisiooni lauluvõistlusmisse. Täna toimub, et tema sellel teemal sisulist arutelu ei avaks, aga küll paluks väikest ennustust siis, et kuidas, kuidas Eesti laulul seal läheb, et ma küll ei ole ise kursis, et kui palju võistlejaid stardirivis on, aga, aga no ühesõnaga. Võistlejaid peaks olema 43 ja no ma pakun, et Eesti tuleb optimistlikult 14 10.-ks. Mina olen üldse kuulnud ainult ühte laulu, nimelt saksa laulu ja mitte, et ma tohutu fänn oleksin vait, kui ma nägin, et see vist kuueteistaastane tüdruk võitis ja nägin, et temal on ka seljas midagi sama pilkupüüdvat nagu meie esindajal, siis mulle tundus, et see vist on tänavune trend. See laul oli uskumatult igav ja ma ei saanud aru, miks sakslased selle valisid, nii et ma parem ei hakanud teisi saksa kandideerijaid laule kuulama, aga teadmata kogu asjast mitte midagi. Ma ei tea, miks, oota, mitu on 43 43 14 pakkusid, sina? Pakun 12. kohta. Päris lähedale aga küll võib ennustada, et homme, kui see kõik on, ma mõtlen siin ka väikese ennustuse. Et homme, kui see kõik on möödas, siis ilmub välja tohutul hulgal eksperte, kes kõik räägivad miskit valesti, läks, aga, aga selle kõige peale võiks tõdeda nii nagu ühes anekdoodis. Mees ütleb, et oleks mina täna nii tarku. Oleks mina, olnuks mina eile nii tark kui minu naine täna. Vaid see on Olari Taali ühes vist Eesti Päevalehele. Ja seda ta on öelnud ka, aga ma arvan, et see oli siiski anekdoot, mida ta tsiteeris. Ühelt poolt lisan siia juurde prognoosiks numbri 23 ja Aga millal see põhineb, kas see põhineb mingil rahvusvahelisel kihlveokontoril? Täiesti kõhutunde pealt tundub olevat õige arv, aga ja õige koht, milles laul väärib siis saama sellelt lauluvõistluselt Te saate on meil interaktiivne ja ühtlasi on tulnud ka sõnum selle kohta, et ühelt meie healt kolleegilt, kas ühistranspordi teemal, et kas teete nalja? Nõuka ajal just ei pidanudki läbi kesklinna sõitma, nüüd on see tekkinud. Ja et kalamajast Suur-Ameerikasse minna on lihtsam. Et vanasti käisid trollid ikka risti-rästi ka, aga nüüd on see ära kadunud. Tõsi, troll number üheksa sõitis Mustamäelt Õismäele, aga samal ajal mäletan väga tihti seda, et kuidas lapsena sai käidud näiteks sugulastel külas, Kadriorus või Lasnamäel mustamäelt ja ega siis muud varianti ei olnud, kui tuli kesklinna ja ümber istuda ja see kõik oli üks tohutu tohutu tegevus. Aga ma tahtsin veel meie ennustuse kohta öelda seda, et kutsun üles ka kuulajaid iseendaga ennustusvõistlus tegema ja ja muidugi siis nii, nagu ütleb meie kolleeg Müstilise Venemaa saates David Vseviov, esitades vahel kuulaja küsimusi, et premeerida tuleb ennast ise oma kapist. Aitüma, mina soovin kõigile siis ilusat suveilma nautimist ja näiteks homme on toimumas Tartu jooksumaraton, ehk kes saab, minge jooksma, aga kindlasti ka emadepäev. Emadepäev tõesti, et kaitske ennast igal juhul päikese eest. Päike on praegu väga-väga karm, aga kindlasti ka väga, väga hea. Ja viige emadele lilli. Tänast sooja päeva juhatasid sisse rahva teenrid Peeter Helme, Merilin Pärli ja Taavi Eilat. Järgmine nädal on rahvateenrite koosseis Mirko ojakivi, Neeme Korvi, Evelyn Kaldoja. Aitüma meiega kaasa mõtlemast ja kuulmiseni.