Ja tere, on erakordne au sellel kaunil laupäeval teid kõiki tervitada, kõik, mis on aias, sisuliselt õitseb, tõsi, pärnad ja pojengid veel ei õitse, eks neid lilli, mis ei õitse, on veel ja ja kõik puud ka ei ole veel õide puhkenud. Aga iga asi toimub omal ajal nii nagu ujumisega. Aga inimesed panevad maha praegu kartulit, on alanud, muruniitmismaraton, rahva teenrid alustavad ja täna oleme koosseisus Evelyn Kaldoja, Postimehest, Aivar Hundimägi äripäevast ja mina olen Mirko ojakivi vikerraadiost. Tere, Evelin ja tere Aivar. Tere. Tervist. Oli üsna huvitav nädal, et püüame nüüd siis selle toimunu paigutada kuidagi laiemasse konteksti, et rääkida veel avamata tahke ja analüüsida toimunut, et selle nädala kõige kesksem teema oli kindlasti see 28 ettevõtja algatus luua riigireformi sihtasutus, nad ise kirjutasid muuhulgas siis niimoodi, et avaliku sektori kulutused mittetootlikule sfäärile on paisunud joon lähedal taluvuspiirile, mille tagajärjel erasektor ei suuda peatselt enam ühiskonna, avaliku sektori ja ühiskonna arengu kulutusi kanda. Eesti vananeb ja väheneb elanikkond ei suuda siis pikemas perspektiivis materiaalselt ja kallist riiki pidada. On see nüüd siis keskne küsimus, et kas teha vähem, teha odavamalt või mida teha, et aga ma ei tea, hakkakski sellest pihta, et kas ettevõtjate probleemipüstitus, et mulle tundub, et see on selles mõttes adekvaatne, et meid on vähem meie kui sa kasvu pole sellisel kujul, et seda riiki praegusel kujul tulevikus üleval pidada, seda kasvu pole kusagilt hüppeliselt näha. Seega on see küsimus, et kuidas tulevikus hakkama saada, et ettevõtjad nüüd lubavadki aasta jooksul välja töötada selle paketi kuidas saaks. Aga ma ei tea, ega neid nüüd nende esialgsete lahenduste väljapakkumise eest ovatsioonidega ei ole vist vastu võetud, või Aivar Evelin, kuidas teile ettevõtjate probleemipüstitus ja lahendused tunduvad? No lahendusi väga palju selliseid läbi analüüsitud veel ei ole ja see probleem, ma arvan, et see probleemipüstitus on õige, vajalik, aga aga lihtsalt nüüd on küsimus selles, et et kuhu suunas liikuda, et see oli natuke selline eklektiline ka nende need ideed, mis nad välja pakkusid nagu erineva kaalukategooriaga, aga, aga minu arust Eesti riigi üks selline suur probleem on, on see, et me. Me kogu see riigieelarve koostamise protsess on juba selline, et väga palju ei pööra tähelepanu efektiivsusele või sellistele alternatiivsetele lähenemistele. Kirjutatakse protsent juurde, mis kulusid võib tõsta iga aasta, kui ei ole kriisiaastad ja, ja see sunni otsima selliseid efektiivseid lahendusi, on ka mõned erandid, ma olen maksuamet politseisüsteem, kus on tegelikult tehtud väga suure suuri ümberkorraldusi, aga üldine selline mentaliteet on see, et ega ega riigiasutused ja avalik sektor ei ole nagu sunnitud nagu pidevalt otsima aktiivsemaid võimalusi tööd teha ja efektiivsus ei seisne ainult rahas, vaid näiteks seisneb ka selles, et kui palju aega mingitele asjadele kulub, ütleme, mis, mida see lõpuks saab panna ka rahanumbritesse. Minu meelest on tegu väga teretulnud algatusega, et jah, võib-olla Pole kohe koos, aga nad on initsiatiivi näidanud see nimekiri, kes nendest mõtlejatest nii-öelda või mõlgutajatest, kes nad välja pakkusid, see on päris muljetavaldav. Minu meelest on seal täitsa selliseid tõsiseid ekspert, et see ei ole kuidagi populistlik. See on üleskutse hakata mõtlema selle mõned ideed välja käidud, mõnest on väga lihtne aru saada, näiteks ütleme, see kahe saiaks riigikogulase valimine, see on samasugune näiteks mõte nagu Prantsusmaal Emmanuel Macron tegi, seekord ta ei võtnudki Parlamendi inimesi, kes on seal krooniliselt olnud, kuigi no loomulikult seal on plussid ja miinused, sest teised Mul tuleb. Kui sul on kauaaegne poliitik, siis ta tunneb süsteemi hästi ja seal on stabiilsuse faktor. Teiselt poolt võib-olla siis korrumpeerumise võimalus on väiksem, kuigi ma ei väida siin muidugi kaua poliitikas olnud inimesed on juba korrumpeerunud. On seal ausamaid ja vähem ausamaid nagu igas valdkonnas. No seal ikka oli populistlikke ideid oli ka, et kui keegi ikkagi paneb paberile kirja, et laseme iga teise avaliku sektori töötaja lahti või ametniku, et ega seal Kirvega minemine, stseen kirvega minema, et, et seal on kõike aga, aga inimesed valimisele ja väga hea aeg on minu meelest ka sesse valimisel eelne vastav. Mis tähendab seda, et valimiste eel võib-olla mõni partei korjab midagi üles, inimesed oskavad parteidel küsida küsimusi rohkem. Et see on, minu meelest on õige hetk debatti suunamiseks ja see, kui rikkad inimesed, kes on meie ühiskonda juba aidanud, sellega meile töökohti loovad ja majanduslikku lisaväärtust tekitavad. Kui nad ka panustavad sellesse, et riik edasi mõtleks, on väga teretulnud. No ma ei tea, suheldes nende riigireformi meestega just nimelt meestega, sest 28 ettevõtja seas oli ju ainult üks naine, Tiina Mõis, siis selgub, laias laastus on seal selline kolm kandvat telge, et ühed räägivad siis sellest, et erasektor tahaks ise reateenuseid ära teha, et noh, et on efektiivsem mõtestatum ja nii edasi, võib-olla isegi õiguse tihti isegi on õigus ja ma nimetaks seda isegi võib-olla natukene selliseks riigi teenuste erastamiseks teised soovivad midagi suurt ära teha, et paremat Eestit, et siis on nende ettevõtjate juurde jõudnud ka Rait Maruste ja Jüri Raidla kaks meest, kes siis iga aasta-kahe tagant tulevad lagedale. Ja nüüd et nüüd tuleb kindlasti hakata põhiseadust muutma, üks neist soovib luua siis põhiseaduskohtu, konstitutsioonikohtu, teine tahab, lihtsalt ütleb, et et aeg on see põhiseadus, mis seal 90.-te alguses siis sai vastu võetud, tõud ümber teha. Kusjuures, ega see pole selles mõttes kriitikana öeldud, et et on ka sellised teistsugused ideed, aga, aga sealt tulebki selle visiooni paberi selline noh, ütleme, kõikuv tase, et kui seal on nagu sellised väga konkreetsed ettepanekud riigikogu liikmete arvu vähendamiseks. Et õiguskantsler ja riigikontrolör ei tohiks tulevikus võimude lahususe printsiipi arvestades osaleda valitsuse istungit aga siis on sellised noh, ütleme, suured ja üldisemad visioonid, et kohati väga detailne, aga kohati väga selline üldistav ja et kunagi siis justkui selle aasta jooksul leitakse lahendused, et see Kas see on alles algus, et noh, et jah, natuke, võib-olla see visioon on nagu see vene lastekirjanduses, et kui kas madrusson ja ülejäänud seltskond hakkasid prossaquashinast kirja kirjutama, siis kas kirjutas, koer kirjutas ja poiss kirjutas ja siis tulid erinevad tükid, millest tuli kokku võib-olla pisut ehmatavalt ikkagi ma arvan, kuna see ongi alles algus, siis las nad arutavad ja võib-olla sellest tuleb mingi püsiv mõttekoda, et näiteks Ameerikas on väga levinud ongi sellised kergelt poliitilised kojad, kus inimesed teatud suunas mingisuguseid pabereid tekitavad mingid ideed välja pakuvad, et nad saavad rohkem tähelepanu kui näiteks ütleme sama Jüri Raidla või Rait Maruste kogu austuse juures, kui ta ühe artikli kirjutaks, siis see ei pruugi nii hästi nii nagu ühiskonnas juurduda, aga selline platvorm aitab neil oma ideid lennutada. Ja loomulikult on siis nagu ametnike ja teiste ekspertide asi seal vaielda ja öelda, miks üks või teine asi on hea või halb mõte. Jah, et vahepeal tundus, et Eestis oli, oli selline noh, teemade või selliste uute ideede pakkumine nagu monopoliseeritud erakondadele, et ja enne valimisi tuldi välja ja, ja nii edasi, et nüüd on tegelikult tekkinud siin viimasel ajal selliseid noh, alternatiivseid liikumisi, sedasama sihtasutus siis teenusmajanduskoda on, on päris palju tööd teinud, et just need teenuste erinevate avaliku sektori teenuste erastamisest rääkinud või või noh, ka väga radikaalseid ideid pakkunud, et sa osamaksuraha saaksid endale kontole, siis ise teete erinevad kulutused kas tervishoiu või muude teenuste ostmiseks. Samamoodi see liikumine, eks, Eesti 200, mis on tulnud nii-öelda natukene ikkagi erakondade kõrvalt ja kus tõenäoliselt tuleb ka selliseid uudsemaid ideid, et, et see iseenesest ongi väga positiivne, ütleme nii, et et ühiskonnas erinevad huvigrupid on väga aktiivsed, et mis ma nagu ettevõtjatele ette heidaksin minevikku vaadates, et siis kogu see poliitiline süsteem ja, aga see riigiaparaat, see on ikkagi tegelikult nemad on olnud ka need vaatajad, kes on, on seda soosinud, nemad on ju rahastanud samad seal pildi peal ka sihtasutusest, me näeme inimesi, kes on andnud raha meie suurtele erakondadele ja siis on unustatud ära selline nagu laiem vaade, seda raha on ikkagi antud ees eesmärgiga, et, et saada ise kuhugi jalg ukse vahele või ise saada mingit kasu ja, ja niimoodi on tegelikult soositudki sellist olemasolevate erakondade võimu kinnistumist. Aga ma tegelikult selles raha andmises näen ka selles mõttes ohtu, et kui praegu on olnud mulje, et noh, on räägitud ka seaduste ostmisest. Päris üksüheselt see nii ei ole, aga, aga ütleme, viiteid ilminguid sellel on alates siin tamme, autoseadusest ja neid kui natukene mõelda saaks paberile mitmeid ja mitmeid, aga et ma näen ka selle algatuse puhul seda ohtu. Aga see on võimalik, teoreetiline oht, et kui liita kokku nende ettevõtjad, et kasuminumbrid, dividendid, ma ei tea, käibenumbrid, kõik näitavad, et need 28 ettevõtjad kontrollivad märkimisväärset osa Eesti majandusest ja kui need inimesed, ettevõtjad otsustavad, et nad näiteks ma ei tea järgmise nelja või kaheksa aasta jooksul ei anna ühtegi senti ühelegi erakonnale, kes ei tee neid konkreetseid samme riigireformi ärategemiseks, siis ma arvan, see saab erakondadele väga valus olema ja, ja see on selline noh, ütleme mitte fantaasiaga välja pressida. Karhiaks näiteks, et loodame, et selle peal asi ikka ei lähe, aga, aga me ei saa nagu ette heita, et inimesed, kes on ettevõtluses ettevõtlik, kuid tahavad ka ühiskonnas kaasa rääkida. Aga loomulikult me ei saa lubada seaduste ostmist ja me peaks olema teadlikud, seal oli sügisel oli üks lastetoetuse küsimus, kus justkui seadus, isegi kui see seadus tundub olevat hea, õiglane ja positiivne seadust ei tohiksidki saada, osta, vaid see peaks saama rahvademokraatliku mandaadiga parteide poolt, et siis seaduseks tehtud, et loomulikult seadus ei tohi osta ja oligarhia ei tohi ka lasta tekitada, aga võib-olla see on natuke liiga palju tonti, et ma viitan teoreetilise lohule ja sellest tuleb olla teadlik ja sellest tuleb olla teadlik ja aga samas kohe seda, et nüüd ettevõtjad ei tohiks toetada mõttekodalust, ei tohiks ka öelda. Aga mis, kui sisust veel rääkides, siis noh, siin on sellised suured ettepanekud, mis said ka mainitud, et ametnike arvu vähendamine poole võrra, ministeeriumide arvu vähendamine, omavalitsused, suur suureks maakonnaks, ehk siis maakond võrdub üks omavalitsus, riigikogu vähendamine 10 20 koha võrra rahvaküsitluste ja hääletama laiem kasutamine presidendile vaid üks amet, see aeg, mis siis oli vist selline seitsmeaastane kohtud justiitsministeeriumi alt välja õigusloome mahtu vähendatakse 25 protsenti võrdõigusvolinik õiguskantsleri alla, et siin on sellised pudinaid nagu, et ma ei tea, suures pildis võrdõiguslik, kuivõrdõigusvoliniku nii-öelda alluvus ka sellega nagu suures plaanis võib-olla niivõrd olulises dokumendis ei peaks tegelema, aga, aga noh, rääkides ka inimestega, just mis puudutab seda kohtute poolt, et siis öeldakse, et ühest nurgast kui vähendada kohtute ütleme siis tegevust ja luues konstitutsioonikohtu, siis tegelikult me saame nii-öelda risti vastupidised numbrid. Kui kohtunike arv, arv käiks ka selle nii-öelda siis poole võrra vähendavatavate riigipalgaliste alla, siis no ma ei tea, järjekorrad kohtutes muutuks veel pikemaks ja tegelikult samamoodi me võiksime ju kõikide nende teenuste puhul, mida riik osutab hakatagi rääkima ju sellest, et mis teenuseid osutatakse, miks osutatakse, mida me sellest siis saame ja kas me oleme valmis vähem saama. Ja tahtsin tuua hea näite, et ma ei tea, kuidas seista Tallinn või Tartus, sellega on aga Tallinnas, kui sa küsiksid inimestelt, et kes on hiljuti pidanud passi või ID-kaarti taotlema, et kas oleksid nõus sellega kokkuhoiu mõttes kärbime PPA teenindusse töötajaid veel poole võrra, et ma arvan, et see ei oleks riigireform, mida kodanik toetaks, sest et siis sa saad selle, ma ei tea, aasta pärast oma passiga, et et jah, et kui praktikas võtma hakata, see näeb natuke teistsugune välja, et võib-olla mõnest kohast jälle oleks võimalik paberitootjat vähemaks võtta, aga siis tuleb väga detailselt vaadata, et mis paberi ja mis tootjad on, et mõnikord ka mõni väga abstraktne töökoht võib olla väga otsustava tähtsusega. Teisalt on võib-olla natuke vale eeldada, et, et kui me kuskilt midagi vähendame, et siis me saame kohe ka vähem teenust vastu. Et, et ma arvan, et on olemas väga erinevaid näiteid erasektoris kui ka avalikus sektoris, kus tööd ümber tehes mingeid asju ära jättes ka ametnike arvu vähendades tegelikult või tulemus olla oluliselt parem, ma juba korra mainisin, aga ma arvan, et maksuamet on ideaalne näide selles osas, kuidas võiks riigi ühte asutust muuta ja reformida, kasutada ära neid tehnoloogilisi võimalusi, et et kas seal on olnud tegelikult suured kokkutõmbamised, aga teenus kui selline ei ole ise halvemaks muutunud, pigem töötab maksuamet täna paremini, kui ta töötas võib-olla siin 10 15 aastat tagasi ehk et ei pea kohe, mis on nagu see viga, mis, mis kriitikud teevad, kes on ka seda kritiseerinud, et nad hakkavad looma seda musta pilti, et nii nüüd kohe hakatakse vähendama politseinikke, orvu, arstide arvu ja nii edasi ja õpetajate arvu, et see on ka selline hirmutamine, millel ei tasuks väga palju tähelepanu pöörata, et eesmärk ja siis otsida nagu neid lahendusi plusse-miinuseid ja lõpuks. Aga poliitikutel on väga värskelt ju meeles see, et kui Taavi Rõivase valitsus proovis ju vähendada avalikus sektoris konkreetsete kvootidega, siis ametnike riigiteenistujate arvu, siis mis juhtus, siseministeerium teatas, et tuleks hakata politseis tegema, siis taotleti kiiresti erand, et sisejulgeolekut ei kärbita. Sotsiaalministeeriumis hakkasid kvoodid minema haiglatesse, mille peale haiglat tõstsid kisa ja siis ka valitsuses tõsteti käed üles ja öeldi, et ei, ei vot arste õdesid ei puutu. Et noh, asi taandubki alati sellele, et poliitikud leiavadki, need väga head näited, et sama moodi, et kui me räägime politsei ja piirivalveametis, siis see nähtav osa on tõesti need patrullpolitseinikud, konstaablid, keda inimesed näevad, aga süsteemis on ju veel inimesi ja nüüd ongi küsimus selles, et kui kõik need tooted ja teenused peamiselt siis teenused, mis riik osutab lahti võtta ja kõigepealt püstitada küsimus, et miks me seda teeme ja millisel tasemel me peaksime seda tegema, siis ma arvan, et see on selles mõttes pool võitu, et sealt edasi võib-olla selgub, et midagi saabki tegemata jätta, sest ma ei tea, kui eesti riik sünniks nüüd ja praegu tühjale kohale. Ma arvan, et me kõike seda, mida me praegu teeme, jaks niimoodi tegema, et läheneks asjale kuidagi nutikamalt aibukamalt, võib-olla odavamalt, mõnes kohas jällegi teeks kallimalt ja paremini. Aga isegi kui ütleme need ametnikud võtta, keda me ei näe, siis nendest kui vaadata, kui väike on meie saatkonna võrgustik, näiteks, et jah, teooriasse peaksid saama Euroopa Liidu kodanikuna konsulaarabi, siis las riikide saatkondadest. Tegelikkus on see, et mitte alati ei toimi ja kui toimib, siis need lähemalt. Lähemad riigid, aga see ei pruugi alati üldse toimida, et kui inimene on hädas, siis ta ei mõtle enam sellele kui tore, et riik on nii ära kärbitud, et ma olen nüüd siin nagu mingisuguses maailma maailma kuklapoolele, mitte keegi mind ei aita, et ta ei mõtle enam sellele täpselt samuti mingisuguste poliitikate kujundajaid või need, kes käivad Brüsselist töögruppides selle eest seista, et meie põllumehed saaksid samamoodi asju nagu saavad seda Lääne-Euroopa põllumehed. Et kui me nende inimeste vahelt ära võtame, sealt abstraktselt poolelt, siis ikkagi ütleme kirvega ei saa nagu kulgeda, et, et see, see peab olema väga mingit pidi, peabki olema väga detailne töö ja me ei saa nagu vaadata ainult exceli järgi. Ma loodan, et kui mingit muud kasu sellest riigireformi algatusest ei ole, siis ehk see kajastub erakondade valimistel programmides teatud punktidena ja võib-olla see poliitika muutus, ma olen muidugi jälle sinisilmne ja naiivne naivistlik. Et see poliitika muutus võiks olla see, et äkki ka poliitikud mõtlevad sellele, et noh, rohkem nagu teenuseid juurde võtta rohkem nagu tasuta teha. Veel rohkem Maide, riigimaju kuhugi rajada veel rohkem tasuta bussi käima panna võib-olla nagu see aitab nagu jõuda selleni, et millalgi ehk enam ei jaksa, aga, aga ma kahtlustan, et ma pean vist järgmistel valimistel siiski pettuma. Parem hoob on ikkagi selles mõttes rahaline, et kui mitte eelarvet suurendada kulueelarvet, siis olemasolevat asutuste juhid on, otsid, on sunnitud otsima aktiivseid võimalusi ja see, ütleme noh, ma omast kogemusest, eraettevõtlusest võin öelda, et et see tegelikult aitab, et niisama nagu mingi sundpeab olema, et sa neid lahendusi otsida sellistesse igapäevaselt. Otsiksid kokkuhoiu võimalusi või mingeid töid ära jätaksid, et see nagu ei tule või siis peab see sundtulema väljastpoolt. Aga ma tahan ikka siinsamas ERR-is, et et kui te eelarve suureneks, siis teie juht Roose leiaks need lahendused, kuidas, kuidas edasi hakkama saada. Ei noh, see on hea näide sellest, et koondamine põhimõtteliselt keegi ei taha, keegi ei taha kunagi kedagi koondada, sest see on ebameeldiv, see on inimlikult lihtsalt vastik tööga ülemusele. Samas kui mingi aja tagant toimub väike koondamislaine, siis enamasti on need inimesed, kes siis nagu kes ongi võib-olla sellel tööl natuke läbipõlenud ja nii edasi, et et see aitab natukene süsteemi värskendada, et see kõlab väga julmalt, aga tegelikult ta kohati teatud aja tagant võib olla kasulik. Jah, aga ikkagi, et ma arvan, et selle asja pluss on see, et, et me mõtleme kaasa ja ehk isegi suudame kusagilt midagi välja nuputada ja Aivar, ma olen selles osas täiesti nõus, et kui raha ei ole, siis raha ei ole ja kui raha ei ole, siis neid asju teha ei saa ja ettevõtjate sõnum Eesti ühiskonnale oli väga selge, et vaadake me oleme numbritele otsa vaadanud, seda raha tulevikus kõigeks selleks ei ole ja, ja see on hea probleemipüstitus. Aga et kui siin nüüd põhimõtteliselt sama mündi teine pool ette võtta, siis kuus Tartu ja Tallinna haigla juhti käisid välja sellel lõppeval nädalal. Ambitsioonika idee, millega aastaks 2025 loodaks Eestile üks ühtne ülikooli haigla, millel oleks kaks linnakut Tartus ja Tallinnas. Et see on siis põhimõtteliselt, nagu ma ütlesin, eelmise teema vaimus, aga vaid siis selle vahega süsteemis sees tegutsevad inimesed on jõudnud probleemipüstituse ja ka lahenduseni, et selle idee algatajate seas on nii Tallinna kui ka Tartu haiglates juhtivaid arste. Idee on leidnud hoopis suurema poolehoiu kui riigireformi idee, tõsi, jälle poliitikute seas on selliseid umbusklikke. Aga eks siin ole ka selline rida agasid, et kui tekib üks selline üks suur, siis mis saab väiksematest, olgu need siis Pärnu haigla või Ida-Viru keskhaigla või maakonnahaiglad. Agad, teate, ma olen nii palju vist ei keskenduks selle loo puhul sellisele, ma ei tea juhtimismudelile või mastaabiefektile või sünergiat, et sünergiat tegelikult võiks rääkida, keskenduks hoopis just sellele patsiendivaatele, et kui Eestis oleks üks selline suur superhaigla, kus siis haiglasiseselt otsustatakse, et ma ei tea, kus teostatakse neerusiirdamise, kus tehakse luuüdi siirdamise, et kui mitmes kohas ravitakse infarkti ja insuldihaigeid, et. Ja kuhu suund, kuhu linna lähevad ühe tüüpi vähiga inimesed, kuuline lähevad teise tüüpi Väiga ja nii edasi, eks seal on ühtpidi, mida need arktika juhtisid, tähelepanu, et meil ei ole piisavalt, et patsient, et arstil oleks praktikate, ta tunneks ära mingi tõve, mida ei esinegi väga sageli. Aga see on seesama asi, miks näiteks sünnitushaiglaid tahetakse vähemaks võtta, et nad, et arst enamik inimesi läheb heas ootuses, et ta läheb kõik hästi, aga see on selle riski vähendamine, arst, juhul kui on midagi erakorralist, tunneks selle ära. Aga printsiibis, kui konkurents kaob, dubleerimine kaob, kas patsient võidab? Nii ja naa, ma saan minu meelest sel nädalal Postimehes oli just Urmas Sule arvamus, kes ütles, et idee iseenesest on hea aga nii-öelda nagu ta anglitsismid kasutas, et saatan on detailides. Mina ja mina patsiendina küll täna ei ütle, et meil on meditsiinisüsteemis või tervishoiusüsteemis olemas mingi konkurents ehk et meil on olemas järjekorrad, meil on, tähendab, kui ma tahan saada ravi selle eest, mis ma olen, sotsiaalmaksu maksnud, ravikindlustus, siis ma ootan, on sinna, kuhu, kuhu on võimalik, mul ei ole mingit valikuvabadus, patsient. Ta on natukene, kas sa lähed Tartusse või Tallinnasse, näiteks? Mina käin tavaliselt Tartus, sest siin on lühemad järjekorrad. Ka seda küll, aga see ei ole nagu noh, kuidas nüüd öelda, et ma nagu ei lähtu otseselt siis, kas ravikvaliteedist hindadest, eks, et sellist konkurentsi meil ikkagi täna noh, me ei näe, kogu tervishoiusüsteem on, on haigekassa, domineerib tema raha, minu võimalus patsiendina seal väga kaasavalt seal rahajagamissisuliselt puudub. Et selles mõttes ma arvan, et seda konkurentsikaotust ma küll ei, ei, ei kardaks selle suurema haigla tekkimisega, pigem on see ikkagi suunatud kvaliteedi suurendamisele, et meil tõesti nagu nad on ise ka öelnud, et et ei ole. On haigusi, kus meil võib jääda kompetentsi puudu kahe nii-öelda erineva haigla tarbes tarbeks. Mina kuulsin eile ühelt arstilt kriitikat kahes valdkonnas on üks, on see Ta arstidel pole enam võimalus kui sul, et sa pead hoidma suhteid väga jube väga keskenduma suhtmete hoidma hoidmisel, et kui praegusel on see, et kui sul Tartus läheb jamaks, saad sa minna Tallinnasse ja vastupidi siis see kaoks ja teine, mis ta nägi ohuna, on see, et hakatakse rohkem, et kinnimätsimine kasvaks, et kui arstid teevad vea, siis noh, räägitakse niikuinii, et on ringkaitse, et noh, kolleeg kolleegi mõistab, mis mingit pidi on okei, et et me ka ajakirjanikuna võib-olla esimese asjana ka teise välja anda kolleegile auku ei kaeva. Aga teine asi on see, et kui see on kõik ühe juhtimise all, siis on see ühel kriinikumil huvi hoida see asi, et, et sa ei saagi praktiliselt kaevata, kui see ei lähe just Soome või Läti. Et, et see risk tema nägi, et seal on ja tema tõi ka välja selle. Et ei, et on mingid asjad, mida juba tavatasemel võinuks tegelikult kliinikum ja PERH teha praegu koostööd ilma mingite kõrgtaseme ühinemist, et näiteks ühine infosüsteem või tarkvara, kus nad saaksid, ütleme, kui raskelt haige inimene, kes on muidu tallinlane, tuleb Tartusse sugulastele külla, ta, ta peab endale kiirabi kutsuma, siis Tartus kohe kliinikum näeks seda, mis on temaga enne tehtud, et tema väidab, et see infovahetust näiteks praegu ei toimi piisavalt hästi. Sellel lool on, ütleme selline hea pool, millest ei ole väga palju ka räägitud, on see, et kui väga paljud noored arstid praegu peavad tööd, töötavad küll juba Tallinnas, aga, aga siis tehes ikkagi õpinguid või tegeledes ka siis teadusega, et see Tartu vahet käimine, sest ülikooli haigla meil asub ikkagi praegu Tartus, kus toimub ka siis klassikalises mõttes see teadustöö, et millest on aastaid unistatud, et seda asja saaks ka teha Tallinnas ja, ja see nüüd avaks nagu selle võimaluse ka, et aga noh, ma arvan muidugi seda on võimalik seal muul viisil ka lahendada, aga mis puudutab jah, ma olen nagu sedapidi olen nõus, et et see oht, et kui üks haigla näeb, et teda on ootamas sellised suured kohtuarved, siis ravivigade eest, mida küll jah, Eesti õigussüsteem väga palju ei soosi. Aga siiski, et kohtupraktikas on ka selliseid lugusid ette tulnud. Et siis justkui nagu ei ole seda kolmandat, neljandat või ka isegi teiste arvamust, et ongi ainult ükse domineerima. Ja pluss seda patsiendid peavad veel rohkem on tõenäosus, et sa pead ka väga haigena sõitma, kas siis Tallinnas, Tartus ja Tartust Tallinna, no mis praegu muidugi Tallinnas või Tartus mitte elavate inimeste jaoks juba on päris rasked, kui sa kujutad ette, et sa oled Ida-Virumaalt keemiaravi saav inimene, et kuhu sa sõitma pead, kui sul on võib-olla päris halb olla sul ei ole, meil ei ole ka süsteemi, et inimene võiks haigla juures nii-öelda, oleks selline ma ei oska öelda hosteliteenus. Et kus ta saaks peatuda, kui ta seda ravi saab, et et seal on selliseid aspekte juures, et see meditsiin noh, mingitpidi, see on praktiline, et arstid saaksid piisavalt praktikat ja kogemust. Aga teisipidi see toob patsiendi seisukohast ka uusi raskusi. Teisalt patsiendina ma kindlasti tahaks, et ma saaks nagu parimat võimalikku ravi, et kui ma tean, et Eestis on olemas selles valdkonnas üks hea arst, siis ma tahaks kindlasti just tema juurde minna ja kõige suurem häda selles meditsiinisüsteemis tegelikult ongi see, ega mul ongi väga keeruline tema juurde minna, sest lisaks mulle teavad seda veel inimesed ja midagi teha ei ole ka arstil. Selles ööpäevas on 24 tundi, millest kogu aeg ta ei jaksa tööd teha. Muidu läheb tee kvaliteet halvaks. Need ühinemise toetajad on toonud ikkagi ka näiteks nii Rootsist kui Soomest, et et noh, ma olen. Et selles mõttes ei ole nagu selline jalgratta leiutamine, et nagu paratamatu, et meil on hajaasutus, hajaasustus meid on, on vähe ja see, et me peame nagu ka haiglaid konsolideeruma, et sellest noh, minu arvates ei ole pääsu, et kui me tahame, tahame kvaliteetset teenust saada, et me ei ole nii rikkad, et meil oleks väga palju haiglaid erinevates Eesti väiksemates linnades. Kusjuures see on selles mõttes hästi keeruline teema, et kui inimestega rääkida, et ma jätaks võib-olla selle sünnitusosa nagu välja, aga mis puudutab tõesti operatsioonidel käimist, siis inimesed kuuldes, et jälle ma ei tea, mõnest maakonna haiglast viiakse mõni raviteenuse ära, siis on pahased ja aga kui nad ise selles maakonnahaiglas on selle raviteenuse saanud ja seal on nagu noh, ütleme midagi nagu kripeldama jäänud, et Tartu arstid hiljem ütlesid, et oleks saanud, et paremini teha ja noh, selline tüüpiline narratiiv siis need inimesed ütlevad, kes mind alguses kohe Tartusse ei saadetud, et seal ma oleks saanud paremat ravi seal ütleme seda raviviga ei oleks tehtud, et võib-olla ma juba praegu oleks korras või terve, aga et ma arvan, kui inimesel on valida, et kas sõita natukene kaugemale, saada tervis korda või siis ravida ennast kodukohas. No need ei ole sellised välistavad kategooriad kindlasti maakonnahaiglates on ka palju häid arste, enamasti tehaksegi häid asju, aga sellised domineerima piisab ainult ühest tõrvatilgast meepotis ja juba see lugu kerib ja sellest räägitakse ja see võimendab üles Eks see ole nende sünnitajatega ka, et see inimene, kellel kõik läks hästi ja ta oligi kodu lähedal, temal on ilusat mälestust, kodu lähedal olla, kõik oli väga privaatne ja personaalne ja arstid olid hästi sõbralikud. Teine inimene, kellel seal võib-olla kodu lähedal midagi halvasti läheb kas tema enda tervise või selle lapse tervisega, temal võivad jääda teistsugused mälestused, et ma arvan, et see sünnitusteema on ka natukene sellepärast esile kerkinud. Selle huvigrupp on suhteliselt noored ja terved inimesed, kes jõuavad nõuda samal ajal, kui see võib olla vähihaige. Ida-Virumaalt ei jõua nõuda seda, et talle tehtaks Tartu Ülikooli kliinikumis hostel, kus ta saab oma keemiaravi järel peatuda, et ma arvan, et seal on ka lihtsalt see huvi ja pluss ta võib-olla ei räägi eesti keelt nii kõrgel tasemel või ta üldse ei tea oma õigustest Eesti vabariigis nii hästi. Et seal on ilmselt ka nagu huvigruppidel, et jõuerinevused. Ja, ja kui see haiglate koondumine suurtesse keskustesse, mis tegelikult on juba aastakümneid toimunud ka järgmisele järgmise sammu astub, ehk siis see plaan, millest me siin räägime, ellu rakendub, siis jääb loota, et ikkagi kõik need lihtsamad protseduurid ma ei tea, kas või proovide andmine, et inimeselt seda oleks võimalik ikkagi teha kodukohas ele meditsiin, sest jabur on ikkagi see, kui tõesti Narva inimene peab sõitma Tartusse piltlikult öeldes vereproovi ja pissiproovi andma. Selliseid kasvõi sõeluuringud, mida on regulaarselt vaja teha teatud aja tagant, et siin võib mõelda ka niipidi, et et võib-olla oleks mõistlik mõelda, et kuidas seda korraldada, et ettevõtted oleks huvitatud seda oma töötajatel organiseerima kas või ma ei tea, gripivaktsiin vaktsiini tegema asutuses või, või mõnda sõeluuringut, et nahavähki kiiresti avastada ja nii edasi, et täna riik karistab sellist tegevust erisoodustusmaksuga. Et ettevõtjal ei ole seda, ta ei ole nagu motiveeritud tegema, aga kui me mõtleme niimoodi, et kui me suudame panna nagu ette võtta, et selles suunas liikuma just ennetustegevuse peale rohkem tähelepanu pöörama et siis sellest oleks ka kasu olla, eks me peamegi vähem, võib-olla nende haiglate vahel tulevikus sõitma. Positiivne näide näiteks mammograafiabuss, mis ongi sõna otseses mõttes buss, mis park pargibki ennast kusagile keskväljakule, ehk siis ka inimesed näevad ja mõtlevad, et tuleb inimese lähedale, et et selliseid asju ja eks ta, eks ta tuleks teisipidi siis kompenseerida täpselt sellega, et sa saad proove, uuringuid teha kodu lähedal ikkagi, et kui on raske probleem Ja haiglajuhid ka ise tegelikult selle teema puhul on rääkinud sellest, et varem või hiljem tuleb ikkagi käima panna haigla bussid, ehk siis ongi, et mingitel kellaaegadel korjatakse siis maakonnakeskustest inimesed, et peale ja tuuakse siis suurtesse regionaalhaiglatesse toimingutele, protseduuridele vastuvõtule. Ka haigla teema juurest läheks edasi poliitika juurde, et lõppev nädal on siis kahe uuringufirma tulemused meieni toonud, et kui see küsimus esitati Läti, siis sellisel kujul, et kui homme toimuksid riigikogu valimised, siis millisele erakonnale annaksite oma hääle ja, ja turu-uuringud? Uuringust selgus, et mullu detsembris alanud ja seepeale iga kuu kerkinud Reformierakonna toetus pöördus mais väikesele langusele. Aprillis valimiskünnise piirile kukkunud sotsiaaldemokraatidel õnnestus aga oma toetust kergitada. Jaa, Kantar Emori uuring, mille tellis Postimees? Selle tulemused ütles, et ütlesid, et üldiselt pole erakondade toetajad mais oma eelistusi oluliselt muutnud. Ja aga seal oli ka sotsidel oli tõus. Jah, Reformierakond juhib kindlalt ning on aprilliga võrreldes suurendanud toetust 30-lt protsendilt 32-le protsendile. Keskerakonna toetus püsib 21 protsendi ümber, aga siis EMOR lisas uuringusse ka Eesti 200 nime, selle toetus oli kuus protsenti. Et siin Turu-uuringute uuringujuht Juhan Kivirähk veidi aasis EMORi valiku üle ja soovitas neil lisada ka näiteks siis sihtasutus perekonna kaitseks ka sellesse uuringusse, et aga, aga noh, kui nüüd selle Eesti 200 juurde tulla, siis paneb vist mulle tundub sellele seltskonnale natukene survet peale, et üsna tõenäoliselt ikkagi liiguvad nad partei poole, sest kui sul on olemas selline maamärk, et sinu selline ütleme, lansseerimise toetus ehk siis saabumistoetus on kuus protsenti, siis see on märkimisväärne. Aga seda annab minu meelest, kui vaadata nüüd Eesti parteisüsteemi ajalugu, siis, et sellisele ütleme põhimõtteliselt siiski Paremtsentrisse tõenäoliselt vähemalt valijate ootusest paremtsentrisse liigutav tuvale uuele jõule on olnud pea igatahes valimistel nagu turgu, et kes on valija, kes on kõrini, tal on kõrini reformistel, kõrini IRList, ta tahab midagi uut, ta tahab, ta ei hakka valima selle peale vasakerakonda vasakpartei, vaid ta tahabki sinna sektorisse, tahab midagi uut, et noh, meil vabaerakond läks minu meelest sama asja peale. Tegelikult üks versioon rohelisi oli samast asjast, Res Publica suur edu oli ju tegelikult ka sama fenomen, see fenomen nagu eesti poliiteesti poliitajaloos kordub. Et see iseenesest on, mulle meeldis, et Emor selle Eesti 200 oma valim valimiseni lükkas või sellesse valikute nimekirja, et et tegelikult ikkagi oli oluline uudis ja uudis, mis võib Eesti poliitmaastiku mõjutada rohkem kui, kui see teine lahendus, millele siis Kivirähk konkurent viitas. Aga mis seal ikka, võib-olla huvitav selle Eesti 200 tulemuse puhul. Et nad edast edestasid praegu IRL-i ja Vabaerakonda, nii üldreitingu osas, aga ka muulaste seas oli, oli nende toetus suurem kui IRL-il ja Vabaerakonnale võib-olla, kui see Eesti 200 tahab, Ta tahab ikkagi tulla Eesti poliitikasse ja ka erakonnana, siis, siis ütleme siis vene keelt kõnelevad kõneleb valijagrupp, võiks võib-olla olla ka selline, mida üritad haarata ja kus praegu nagu on Keskerakond võimutseb ja teised erakonnad pole seal suutnud midagi ära teha. Eks teised on muidugi, nad on püüdnud viimastel valimistsüklitel püüdnud, aga jah, see, et Eesti 200-l ei ole taaka, et tal ei ole, ütleme talle inimesed, Tal ei ole, ta ei ole pronkssõduri ajal otsustaja olnud, mis on, ma saan aru ikkagi venekeelsele valijaskonnale hinge peal ja nii edasi, et või veel veel rohkem üheksakümnendatel ta ei ole midagi teinud. Et, et eks see ilmselt võiks aidata, kuigi ma arvan, et kui sa oled ikkagi nagu veendunud Keskerakonna valija, siis sa tõenäoliselt ei hüppa paremale, sealt aga, aga nooremat juurde tuli, et, et see võib olla uus. Nojaa, aga me praegu teame ka ainult umbes nelja nime ja, ja siis see esialgne manifest, et küsimus ongi selles, et kui tulevad uued liitujad, kui Ma ei tea, valmib programm, siis asi saab minna ka hullemaks. Piisab jällegi mõnest märtancess liiklejast just ja kui ma arvan, olemasolevad erakonnad suudavad selle asja ära sildistada, ära pakendada ja saata sinna riiulile, kus juba ootavad teised erakonnad ees see on see nii-öelda riski ja ohukoht, et tahes-tahtmata osaledes riigikogu valimistel, sa pead ikkagi moodustama erakonna, sa pead looma struktuuri ja sa pead teistele sarnanema, et see jutt, et et me nagu päris erakonda ei loo, et Eestis valimisseadus seda lihtsalt ei võimalda, tuleb luua päris erakond, et ka Artur talvikut, kui räägib sellest, et et poliitiline liikumine, et noh, ma ei tea, erakonnaseadus ei räägi poliitilisest liikumisest, et kui sa tahad riigikogu valimistel kandideerida, siis tuleb teha partei. Aga ühe hooaja, sa pead alati vastu, et sa teed selle partei selles mõttes ühe hooaja, ma arvaks küll, et läheb hästi, et nüüd teine hooaeg sõltub juba sellest, kuidas nad suudavad ennast ära konsolideerida parteina ja sellega, et erinevad inimesed, et ma saan aru nii palju, kui ma kuulen inimesi, kes kuuluvad erinevatesse parteidesse, see nõuab ikka päris palju kannatust ja väga palju erisustega hakkamasaamist, et sa suudaksid tegelikult parteina edasi toimida parteis, olla aastaid. Kaheuuringuga kinnistus siis taaskord see tõsiasi, et Reformierakond, Keskerakond, siis tuleb EKRE, siis sotsiaaldemokraadid, siis ühes uuringus siis Eesti 200, aga üldjuhul siis see järjekord on niimoodi, et IRL ja vabaerakond. Aga ma ei tea, räägiks nüüd Tallinna juhtimisest ka, et seda siis põhjusel, et keskkriminaalpolitsei teostab menetlustoiminguid Tallinna sõle spordikeskuses toimingute läbiviimiseks on kinni peetud spordikeskuse juht Toomas Ristlaane. Nii kõlas üks uudis lõppevast nädalast, keda siis prokuratuur kahtlustab korduvas altkäemaksu võtmises ja ristla neile reedel esitas lahkumisavalduse ning linna spordi- ja noorsooamet otsustas ta ka kohe ametist vabastada, aga Ma ei hakkaks jällegi sellesse kaasuses niivõrd palju süüvima ja rõhutaks, et tegemist on siis kahtlustusega mitte süüdistusega ja ammugi süüdimõistva otsusega. Ristlansis kahtlustatakse ühelt spordiklubilt altkäemaksu võtmises, pakkudes vastutasuna klubine kris sobivaid spordisaali aegu, siis aga no ma ei tea, mulle tundub, et see on nüüd nagu küll selles mõttes kõige madalam tase, milleni üldse saab nagu laskuda, et see näitab selgelt, et kui sellised asjad peaks ühes omavalitsuses selle allasutustes toimuma, siis kogu süsteem on ikka pealaest jalatallani üsna mäda, et Keskerakond on ikka sellisest ausast linna juhtimise juurutamisest. No nii kaugele nagu mitte planeet Pluuto päikesest. Ei, mulle mulle torkas silma see üsna avalikuks saanud rivaliteet Taavi aasa ja Raimond Kaljulaidi vahel, et miks sa läksid kõigile rääkima, et oleks hoidnud perekonna sees oleks nagu perekonna sees asju klattinud, et see oli. See oli üsna alarmeeriv. Aga võib-olla on see nüüd spordikluppi juhtum on pigem võib-olla sarnaneb sellisele korruptsioonile ka erasektoris, kus sul on mingi ametikoht ja sa saad siis pakkuda mingeid hüvesid, et mulle tundub see nagu natukene teise kategooria juhtum, kui on olnud varasemad Tallinna linna juhtumid, kui siin riigireformist rääkida, siis võib-olla Tallinn on see koht, kus võiks vahetada ikkagi kõvasti ametnike välja, sellepärast et see noh, neid uudiseid nagu tuleb ja tuleb Tundub, et kusjuures kusjuures mina ei ütleks, et ta on nagu teistsugune, sest ikkagi see spordihall saab, avaliku toetus on mõeldud, see on meie kui Tallinna maksumaksjate rahaga toetatav ettevõtmine, et see ei tohiks minna niimoodi, et keegi teenib midagi meie raha eest veel vahel. See ei tohiks niimoodi, milles on ikkagi avaliku positsiooni kuritarvitamine, minu meelest? Ta on ikka üks ja see sama asi pluss muidugi see, et ega see erasektoris, kui see ajakirjanikuna võtaksid kellelegi paremini kujutlemisest, et raha siis võib olla ka see ei oleks vastuvõetav. No ma ei tea, mulle tundub, et sellest madalam tase oleks veel see, kui linnaametnikud omavahel, et ma ei tea, linnasüsteemis asjad sujuks, tööd saaks teha, hakkaks üksteisele pistist andma, et see tundub nagu niivõrd jabur, et see pigem näitab ikkagi seda, et, et see mõtteviis pole kuhugi kadunud. Arvatakse, et küll jälle saab ja, ja no ma ei tea, kas tahab keegi teist proovida üles lugeda kõik need Tallinna linna ja selle erinevate allasutuste algatada Duste ametkondadega seotud ametiisikud, kes on saanud kahtlustuse või süüdistuse mõnes korruptsioonikuriteos, et ma ei tea, ma võin teha algust, et Edgar Savisaar, Ivo Parbus, Mati Songisse, Elmar Sepp, Toomas Lepp, Mart Ummelas, Toomas Õispuu, Allar Oviir, Vello Lõugas, Kaimo Järvik, Ester Tuiksoo, Arvo Sarapuu, Kalev Kallo. Karin Tammemägi võiks jätkata. Seda Ida-Euroopa politseiga, erinevate Ida-Euroopa politseiga politseinikega tehtud nalja, et oi, te andsite mulle relva, lisaks maksate palka Kaavel. Et noh, et andsite mulle spordihalli, mille vahelt ma saan siis jagada nagu mille aeguma saan, mille pealt ma seal raha teenida. Lisaks tuleb veel linna, palun Liina palk ka, et see on umbes samasugune Tallinna ajaloos küll eelmisel sajandil, et üheksakümnendatel oli selline näide, kus üks jurist läks tasuta tööle Tallinna linnavalitsusse ja tegeles seal. Olla kinnisvara üle kavandamisel ja kui hästi ta teenis tegema täiesti ta teenis, seda ma ei mäleta, et kui palju ta muidu teenidega ta oli valmis tegema seda tööd tasuta. Aga jah, juba see kõrvaltelg, mis puudutas Raimond Kaljulaidi, see nagu käis käsitletud sest läbi, aga, aga ütleme, et Raimond Kaljulaid mulle tundub, et olles töötanud erasektoris ja suhtekorraldusäris, siis ta saab suurepäraselt aru sellisest avalikust arvamuse tekkimisest ja kujunemisest ja ta on ka aru saanud sellest, et ega nüüd Taavi Aas enam väga ei saare rääkida sellest, et Tallinnas korruptsiooni pole ja et asjad on kõige paremas korras, et no ma ei tea, need on üksikjuhtumid ja et sisekontroll oli peaaegu et juba jälil ja et see on ikkagi süsteem ja Raimond Kaljulaid tegi ka ettepaneku, et see süsteem tuleks lõpuks ära lõhkuda, et kõik need sajad keskerakondlased, kes kuuluvad Tallinna erinevatesse nõukogudesse, et need tuleb tagasi kutsuda, püüda teha restart. Ja ma ei tea, et see võiks tunduda peaaegu et lahendusena, aga, aga ma arvan, et uuesti, kui neid nõukogusid komplekteerida, et võib-olla võiks riiginõukogude riigiettevõtete nõukogude komplekteerimisest eeskuju võtta kus siis lõpetati poliitikute panemine nõukogudesse, et kui Tallinn ka suudaks mehitada oma linnaettevõtete ja, ja sihtasutuste nõukogud ekspertidega, siis ma arvan, see korruptsioonioht võib-olla siis väheneks. Oluliselt Tallinna probleem on see, et need nimed, keda sa siin ka ette lugesid, et selline pikk korruptsiooniajalugu, see oli poolik, see oli poolik, aga, aga kõik need juhtumid toimusid siis, kui ametis oli ka praegune Tallinna linnapea Taavi Aas, siis ta oli küll teises ametis, aga ikkagi linnavalitsuse liige, sama Kalle Klandorf ehk et tegelikult seda linna praegu juhivad needsamad inimesed, kes on juhtinud seda siis, kui kõik need kogused, korruptsioon on siia juurdunud ja, ja noh, siin ei ole. Siin on nagu see, et kala hakkab mädanema peast, tahame nagu siin mingit muutust, siis kõigepealt peaksid need inimesed saama aru, et nad ei ole linnajuhtimisega hästi hakkama saanud, võtma selle vastutuse tagasi astuma. Muuseas, üks korruptsioonipundar, millest võib selguda uusi kurbi kaasusi, on munitsipaalkorterite jagamise süsteem Tallinnas. Et see pundar hakkas hargnema, siis abilinnapea Eha Võrgu ülestunnistusest läinud nädala aktuaalses kaameras, et Tallinn annab küll vähe kindlustatule väga odava üüri eest munitsipaalkorteri, aga nendelt inimestelt, kes väidavad, et nad siis on vähekindlustatud, ei küsita palgatõendeid ja tõestusi, et nad on rahaliselt kitsikuses. Ma tsiteeriks nüüd Eha Võrku ennast, et me kunagi ei oota inimestelt mingeid palgatõendeid. Meil ei ole sellist korda ette nähtud, meil on ikkagi usalduse Pealt, kujutage ette, kui me kõikidelt hakkame küsima mingisuguseid tõendeid, see ei ole demokraatlikule riigile kohane. Küsimus on usalduses ja kui usaldust on kuritarvitatud, siis see on teine teema ja sellega just linnavaraamet tegelebki, et. Sotsiaalabi igasugust sotsiaaltoetust ikkagi märgib see, sa pead tõest tõestama seda, et sa vajad seda, et sa ei saa niimoodi, et sa lähed, ütleme, lastetoetust taotlema, et sa ütled, et sul on kaks last, aga mingit nagu tõendit ei esita, et au, ausõna peale lähed, ütled, et seal on viis, on ju nagu et siis saab veel rohkem toetust, see on absurd, see on absurd, ei ole mingit demokraatia küsimus, see on ikkagi sotsiaal toetust antakse tõenduspõhiselt ja see tähendab, et kui üks, üks inimene võib pidada endale nende sünnikaartide koostamiseks eraldi koort, eriti siis elada teises korteris, siis kusagil on mingisugune vähekindlustatud inimene, kellel ei ole eluaset, korralik. Just Tallinnale kuulub 45. majas 4000 munitsipaalkorterit ja linnakorteri hind on turuhinnast palju soodsam, ruutmeeter maksab vähem kui kaks eurot, et jah, teise korteri, no miks mitte? Nojah, aga, aga noh, kus Tallinnal ei ole puudust reaalselt vähekindlustatud inimestest, et maksame makse selleks, et aidata neid, kes on täiesti hädas mitte selleks, et lasta astroloogidelender stuudiot pidada. Jah, aga see munitsipaalkorterite projekt Tallinnas jällegi geniaalne näide sellest, et jaga ja valitse, et Edgar Savisaar ajalise käima lükati tema osad toetajad siis ettevõtete näol said tööd ja leiba, siis tema sai häälisest, lubas aidata nõrka neid, kellel on abi vaja. Lõpuks said ka valitud inimesed sinna odavalt korteri, kellel tegelikult seda vaja ei oleks, et see on nagu selline. Järjekordne näide, kuidas, kui kuidas poliitikud ei peaks avaliku raha tegelikult laiali jagama, neid kulutusi mitte tegema. Aga kahjuks on ka nüüd sotsid tahavad seda teha riigi tasandil. Just ma loodan, et seal vähemasti nõutakse mingisuguseid tõendeid mitte ei laiendada seda Tallinna tava, siis aga Helve särgava, Tallinna linnavolikogu revisjonikomisjoni esimees on lubanud siis maksumaksja raha eest ehitatud korter mustrite jagamise süsteemi uurida ja et tulevikus peaks nüüd siis heaperemehelikult hakkama jagama, et, et see on jällegi tervitatav algatus, aga saate lõppu võib-olla natukene törts majandusjuttu ka. Ryanairi tegevusjuht tegevjuht käis Eestis. Et tema siis nii-öelda unistab sellest, et Tallinnast saaks lennutada kaks miljonit inimest Ryanair ja, ja üks mõte veel Pärnu juhtimiskonverentsil oli, see, Euroopasse jääb nelja-viie aasta pärast või noh, jah, lähikümnendil alles neli, viis lennundusettevõtet Ryanair, Lufthansa, British eru ees isi Jet ja kõikidel on seal kusagil 250 miljonit reisijat aastas. Nordica seisukohast justkui see prognoos oleks väga kurb, aga see on, siis, tuleb rõhutada ühe ettevõtte tegevjuhi soovmõtlemine ja ja tema nii-öelda prognoos Kui vaadata, kus Ryanairil need keskused on, siis on üsna loogiline, et nad on hakanud minu meelest, kas vähemalt on kaalunud korduvalt hakata Ukrainasse lendama, nad juba lendavad Venemaale on üsna loogiline, et nad tahavad endale Ida-Euroopas baas just seal päris serva peal, mis oleks veel Euroopa Liidus, Euroopa Liidu õigusruumis. On selge, et nad võib-olla ei taha väga põhjamaadesse minna, sest seal on väga jõuline streigikultuur ja ka hinnad teatud mõttes kõrgemad, et lihtsam on neil värvata kindlasti siitkandist. Nüüd on ilmselt küsimus ongi kas Eesti, Läti, Leedu või Poola, et neil ei ole ju Gide Kirde-Euroopast tugipunkti. Jah, see number kaks miljonit turisti, et see on selles mõttes aastas, et see on ikkagi väga suur number, et ületab praegu Tallinn venna läbijaid turistid, kui eestlasega juurde liita, siis peaks olema see number küll suurem ja kui rahaliselt mõelda, et kui see plaan nagu teostuks, siis siin keskmine turisti jätab Eestisse midagi üle 330 40 euro oma reisi ajal, kui ta siin peaks ööbima, mis siis noh, põhimõtteliselt tähendaks kaks miljonit, eks aastas üle 650 miljoni. Täiendava täiendava euro, et selles mõttes on väga ambitsioon, kas nii-öelda plaan, aga, aga siin on see konks, Ryanair tahab ja lubab neid asju siis, kuidas teda koheldakse nii-öelda eritingimuste järgi. Ja tõenäoliselt seda ikkagi Tallinna lennuendale pakkuda ei saa, et ta pakub mingeid täiendavaid selliseid väga häid tingimusi võrreldes siis teiste lennufirmadega. Nii et selles mõttes ma arvan, et see Plaan ei, ei realiseeru, aga, aga seto siia juba esinema tuli ja Eestisse tuli see ikkagi nagu viitab, et tõenäoliselt tal selle piirkonnaga Raineril on mingit mingit täiendavad, täiendavad soovid ja plaanid. Ma arvan, et muidu ta ei, ei oleks oma ajagraafikus sellist aega leidnud, kuigi ta intervjuus ütles, et talle meeldib käia ja reisida ja uusi kohti avastada. Ja Henrik Hololei ka neil on vist vastastikku väga suur sümpaatia, et me peame ka Henrik Hololei selle eest tänama, aga, aga teisipidi jällegi loogil selgelt ainult eesti turgu silmas ei pea, et ta peab laiemalt ka Soomet, võib-olla Loode-Venemaad, Lätit, Riias on airBaltic ees ja ma arvan, et lätlased on selles mõttes veel vähem ära räägitavamat. Et noh, Leedus on päris nagu sihuke. Leedu on mingit pidi muidugi jälle tugevam selles mõttes, et nad on lähemal nii Valgevenele kui Ukrainale ja nad on, nendel ei ole üldse rahvuslikku mingit lennufirmat enam. Aga saate lõpetuseks. Ma arvan, et selle kuu kõige olulisem majandusuudis siiski saabus eile. Nimelt Postimehele teadaolevalt on nelja energia norra omanikud jõudnud müügiprotsessiga etappi, kus uus omanik on välja valitud ja hinnanguliselt 400 kuni 600 miljoni euro eest võib Eesti suurim tuuleenergia tootja ühineda riikliku energiafirmaga. Eesti Energia. Aivar on see väga oluline tehing. Ma arvan, et see pole mitte selle kuu, vaid mitte isegi aasta, vaid võib-olla selle kümnendi selline suurem tehing, suuremaid tehinguid üldse, mis Eestis on, on toimunud, on siis Swedbanga Os võidab Hansapanga ost Swedbanga poolt ja Tallinki omanik otsus Silja ära osta, et noh, sellised suurusjärgud samad, aga see, see otsus on kindlasti oluline. Nii energeetika vallas kui majanduses laiemalt. Mis mind natuke kurvaks teeb, on see, et tegelikult nagu sa ostja pool on, on Eesti energia keskel, ostab ära norra norra fondile kuulunud osaluse nelja energias, tegelikult ostab välja ka seal olevad väikeinvestorid, et Eesti ettevõtjad, kellest mitmed näiteks olid ka Hansapanga asutatud, et ringis, aga, aga ta tekitab ikkagi sellesse sektorisse sellist nagu monopoolsest juurde, et konkurents siin küll väheneb ja võib vist öelda ka, et Eesti energia praegu Hando Sutteri eesotsas parandab ära selle vea või selle magamajäämise, mida, mida varasem juhtkond tegi, et see nelja energia selline kiire kasv ja sündsa ikkagi toimuda tänu sellele, et, et Eesti energia ei tabanud ise ära seda tuuleenergia potentsiaali ja just laieneda laiendada selles osas oma tegevust Leetu, kus, kust nelja energia on olnud väga-väga tubli. Nii vaadates aknast välja, siis võib vabalt jätkata kartulipanemist ja kevadiste põllutöödega. Tartu kandi inimesed saavad siis tselluloosi vastu minna meelt avaldama. Ja sellel teemal paraku jah, ei jõuagi praegu diskussiooni enam avada, aga täna olid rahvateenrite saates Evelyn Kaldoja ja Aivar Hundimägi Mirko ojakivi järgmisel nädalal siin saates juba Taavi Eilat, Urmet Kook Heidit Kaio. Tänan kuulamast ja uute kohtumisteni. Saade on järelkuulatav. Vikerraadio kodulehel võib mobiiliäpi kaudu.