Vikerraadio. Tere kaunist suvehommikud, head raadiokuulajad, taevas on helesinine, sirel õitseb ja lõhnab, kullerkupud lasevad õielehti maha ja tuleoht Eestis on suur. Värskelt külvatud muru ei taha tärgata, sest vihma pole pikalt olnud, tuleb vihmutit kasutada. Koodi on peenar, teil ka teistsugused mugulad ja, ja kõiksugused seemned, mis vajavad kastmist. Aga enne veel, kui te rutata õue kastma, pakume me teile natukene enam kui 50 minutit arutelu teemadel, mis sel nädalal enim kõneainet pakkunud ja mis meie elu ühel või teisel viisil mõjutavad, nagu ikka rahvateenrite kohane, teeme seda kolmekesi ja täna oleme koosseisus. Urmet Kook, Eesti rahvusringhäälingust. Tere Heidit Kaio, täna veel ajakirja pere ja kodu peatoimetaja, aga õige pea, Eesti naise peatoimetaja ja Eesti vanima ajakirja peal. Just ja palju edu siis uues ametis ja suur tänu, et see on sellise, ütleme, taagaga ülesanne või viid ta taaga ka ettevõtmine, et et hoolimata sellest, et tegemist on vanima väljaandega, on ta ka väga suur siiani, et et on sarnaseid väljaandeid ka teistes teistes riikides, kes tegelikult oma positsiooni kaotanud, aga eesti naine on, on oma sellist väärikat positsiooni hästi hoidnud. Nii et üks asi on tõesti, et minu jaoks suur ülesanne, et kuidas seda ka tulevikus hoida, aga teine asi on see, et et Eesti naise ajakiri on ka kujunenud selliseks, nagu kõrvalt vaataks ajalooliseks kõrvalt vaataks naisele, et vahepeal oli ta nõukogude naisenimega, aga, aga ta on kogu aeg, kui teda võetakse kätte näiteks ka vanu, neid ajakirju, siis ju selle mõttega, et kuidas tookord naised elasid, et ta on omamoodi nagu ka ajastu dokument või. Tegelikult seal oleks huvitav muidu võib-olla seda keegi teinud, aga mõni ajakirjandustudeng võiks uurida ju Eesti naise, selle eelnõukogude, naise esikaanetüdrukuid näiteks, et kuidas naise visuaalne identiteet, kes on esikaanele pääsenud, on aastatega muutunud absoluutvõiks olla päris niisugune põnev, lõbus nagu välja. Absoluutselt, eks ole, ja ma arvan, et see räägiks ühiskonna kohta päris palju. Kriips on kindlasti olnud kindlalt 70.-te keskel on kindlasti olnud jaa. Väga huvitav ja loodame, et siis mõni tudengi nopib selle ideesid. Tänases saates tuleb selle teema. Praegu lõpetan ka mina olen Taavi Eilat, samuti Eesti rahvusringhäälingus ja enne, kui läheme pikemate teemakäsitluste juurde, annan lühikese ülevaatega, milles saates siis räägime. Esmalt arutleme sellest, et kuidas pikalt üleval olnud teema Lõuna-Eestis sünnitushaiglatega sai sel nädalal ootamatu pöörde. Ja küsimuse juures, et kas tegemist on siis puhtalt sellise valimiskampaaniaga aasta enne valimisi võib, puudub lihtsalt pikem vaade, et kuidas need asjad peaks arenema või vastupidi, see pikem vaade ongi nüüd selgunud. Seejärel räägime Keskerakonnast, räägime Keskerakonna eetikast ja räägime korruptsioonist, mõlemad on sel nädalal üleval olnud, kuigi tõele au andes on see viimane ehk korruptsioon, midagi, mis on kõneainet pakkunud ikkagi juba pikemat aega kui ainult lõppeval nädalal ühest ideest, mida siin On edendanud haridusminister Mailis Reps, räägime ka, ta tahab nimelt lõpetada põhikooli lõpueksamid. Peatume sellel teemal. Räägime ka Tallinna sadama aktsiast, mille märkimine eile algas ja välismaalt vaatame, kuidas suured sõbrad Donald Trump ja Põhja-Korea juht Kim Jong-un ei olegi vist nii suured sõbrad või siis on nii suured sõbrad, saavad kokku segaseid uudiseid sealtpoolt tuleb, aga alustame ja nagu juba öeldud, sünnitamisest, kui märtsi keskel võisime rääkida sellest, kuidas haigekassa on siis otsustanud Põlva ja Valga sünnitusosakonnad sulgeda sest sealne sünnitajate arv on jäänud nii väikeseks ja osakondade ülalpidamine on muutunud liiga kulukaks, siis pärast seda nägime, kuidas kohalikud poliitikud ja pärast nende Sis elavnemist ka riigi poliitikud eesotsas Jevgeni Ossinovski ja Jüri Ratasega võtsid matkad siis sünnitusosakondadesse ning muuhulgas riides Ossinovski oma kirjas haiglate juhte selle halva otsuse eest, et sünnitusosakonnad ikkagi suletakse. Mai alguses teatas peaminister Ratas, et riik leiaks värvidest raha, kui sünnitusosakonnad seda soovivad. Vahepeal oli jõudnud Ratase erakonnakaaslane, riigi haldusminister Janek Mägi soovitada põllul sünnitamist. Ja nüüd selle nädala alguses olid siis koos haiglate juhid ja tehti otsuseid. Valga haigla sünnitusosakond sulgeb uksed esimesest juulist, aga Põlva haigla sünnitusosakond uksi ei sulge. Jääb avatuks 2019. aasta lõpuni. Sa ja noh, seda eeldusel, et nad saavad riigilt siis raha tänavuse kahjumi katmiseks 200000 euro ulatuses, pärast seda paneb siis tõenäoliselt Põlva haigla sünnitusosakond küll ka samamoodi pillid kotti, et ma ei tea, natuke näib see kõik ikkagi selline valimiskampaania aasta pärast toimuvateks valimisteks. No eks ta olegi, et siin ongi mitu aspekti ja sellele sellele otsusele, et üks on siis nagu rahaline otsus või tavaline küsimus, et kas sa rentaabel selliseid väike sellistes väikehaiglates sünnitusosakondi pidada ja siin ongi siis haigekassa ütleb, et ei ole rentaabel ma täitsa usun seda, haigekassa on väga nagu rahapõhine ja, ja nüüd see otsused, et, et seda lahtioleku aega pikendada, on poliitiline otsus ilmselgelt, et ja see ongi poliitikute võimalus siis seda selliseid otsuseid teha juhul kui neil raha on. Ja teine, teine aspekt siin on siis nagu naise perspektiivist sünnitaja perspektiivist, et et kas, kas on vaja, kas Põlvasse ja Valka, kas Eesti väikekohtadesse on vaja sünnitushaiglat ja muuseas, mina minu hinnangul siin ei ole üldsegi tegemist niivõrd regionaalpoliitikaga, vaid hoopiski millegi muuga. Ehk siis on Põlva haigla ja Valga haigla väikesed sünnitusosakonnad, kus isegi ei sünnita iga päev kedagi, aga samas on nad mehitatud, on tegelikult üks kodusünnituse kontrollitud vorme. Et see on siis nagu nendele naistele, kes hindavad hindavat privaatsust selles protsessis. Ja samas soovivad selliste mõnevõrra meditsiinilise personali lähedalolu. Kusjuures mul on head sõbrad, kes, kes tulid Luksemburgis näiteks Põlvasse sünnitama pärast, et seal on nii hea, vaikne ja kõik inimesed on see sinu lähedal ja teenindavad siin kusjuures panete tähele, siin ei ole ju küsimus siis haiglakauguses, sünnitajastatulid Luksemburgist. Et me ei räägi siin eimillestki vähemast, on ju, et, et et just nimelt, et see on siis nagu sellise privaatsuse küsimus ja samas on naisi, kelle jaoks, kes, kes võivad selle Põlva haigla kõrval elada ja nad läheksid igal juhul Tartusse sünnitama, et olla kindlad, et seal on parim titt, personaalparimad, piiksuvad masinad, parim, parim, varustatud niisuguses, mina olen ilmselt üks selliseid tüüpe, kes, kes igal juhul läheks ikkagi Tartusse. Nii et see tegelikult on selline. Ma ütleks, et selline tänapäeva maailma tore võimalus ja see, et Eestis selline võimalus on olemas olnud, on ülimalt äge, aga ta on tõesti kallis maa, möönan ja see ongi tegelikult need poliitilise otsustuse koht, et kas me tahame olla sellised mitmekülgseid võimalusi pakkuv, pakuvad ja selline riik, kes võimaldab neid pakkuda või siis me ikkagi oleme väga sellised rahapõhised, kallid naised, siin pole midagi teha, kõik lähevad Tartusse või siis valige tõesti see kodusünnitus või siis põllusünnitus, nagu Janek Mägi soovida. No mitte ainult on ja selles mõttes, et Tartus on see odavam kindlasti. On Tartus ka selline kogu meditsiiniline tugi nii meditsiinitehnoloogiline kui ka kui ka inimesed kindlasti on märksa laiem ja suurem on ju, et sellega peab ka arvestama, et see on selles mõttes ei ole ainult taandatav sellele, et et, et, et ta rahaliselt on tartus nagu. Aga samas ei maksa unustada, et on naisi, kes teavad seda, et keskhaiglates on suurepärane personal ja suurepärased masinad nad ikkagi eelistavad sünnitada näiteks Pärnu metsade vahel. Absoluutselt jah, niinimetatud rääkisin enne saadet siin ühe emaga värske emaga, kes just sünnitas, kui ma ei eksi, kuu või natukene enam tagasi Põlva haiglas ja nemad läksidki, alguses elavad Lõuna-Eestis läksid Tartu haiglasse, aga sealne noh, neid ei võetud kuidagi jutule, seal tekkisid mingisugused probleemid selle personaliga ja nad pakkisid oma kolm kompsuja sõitsid Põlvasse ja sünnitasid seal, noh see küll see emaga ütles, et ta ei olnud kuidagi riskigrupis olev siis sünnitaja, vaid tal oli kõik nagu kulgenud väga hästi ja et hetkel, kui talle tõenäoliselt oleks olnud nagu mingigi mured oleks eelistanud, ilmselt jääb ta sinna Tartu Ülikooli kliinikumi. Aga, aga sellel hetkel ta just tundised. Et see tekitab mulle palju rohkem stressi, kui ma jään siia võitlema selle nii-öelda suure masinavärgiga ja lähen hoopiski sinna üksinda sünnitama sinna Põlva haiglasse. Ja, ja kui ta nüüd kuulis seda uudist, mis, mida ta tõesti kuulis minu käest ilmselt käed-jalad on tööd täis praegu lapsega, et et sünnitusosakond ikkagi nüüd jääb 2019. aasta lõpuni lahti, siis ta esimene mõte oli see, et aga äkki ma siis jõuan ikkagi teise lapse ka teha. Et et tema soov kindlasti oli see, et teine laps saaks sündida sellises väikeses haiglas, et nüüd kus, kui, kui seal Põlva piirkonna inimestel oli suur pahameel selle võimaliku sünnitusosakonna sulgemise vastu, siis palun kasutage neid võimalusi. Midagi väga soovid, et kui teil on huvi nagu sellise privaatsema kogemuse suhtes, siis palun päike. Aga eks selles mõttes seal siiski Taaviga õigus, et, et eks seal kergelt olla ka sellise noh ma ei ütleks, et see nagu otseselt nagu valimiskampaania, nagu et vaevalt et keegi nüüd valimiskampaaniat selle peale nagu üles ehitama Keskerakonna poolt hakkavad, meie tõime Põlva haigla sünnitusosakonna tagasi, on ju? Et, aga, aga kindlasti noh, eks Keskerakond nagu arvestused Noh, see Lõuna-Eesti valimisringkond, mis kolmest maakonnast koosneb, et seal oli vist eelmistel valimistel oli üheksa mandaati ja nüüd kus Tallinnas mandaatide arv kahe võrra suureneb, siis üks neist võetakse ära just sealt Kagu-Eesti ringkonnast ehk sinna jääb kaheksa mandaati. Aga täitsa vabalt seal võibki olla nagu küsimus selles, et arvestades, et Keskerakond eelmistel valimistel sealt võttis tsirka 20 protsenti häältest suurima häältekoguja oli Heimar Lenk ja teisel kohal oli seesama Tarmo Tamm, on ja kes on olnud seal enam kui 10 aastat ka Põlva linnapea vallajuht, onju et tõenäoliselt oli see Rehnum nagu üks nagu lihtne seal kohapeal tõenäoliselt, et on see ühe mandaadi ärakukkumine või allesjäämise küsimus on ju selles ringkonnas ja teisalt eks oleks olnud ka riigi tasandil nagu võimaluse keskerakonda konkurentidel noh, väga palju nagu rünnata. Aga noh, poliitilisel tasandil tundus, et seal olid niisiis kohalikud poliitikud ükskõik mis parteist nad olid. Sedasama meelt, sadakond tuleb säilitada ja, ja ka riigi tasandil, kuigi me teame näiteks sama Keskerakond koha peal Põlvas on ju lõhki, et seal on kaks poolt ja noh, praegu käib ka volikogu esimehe umbusaldamine ja nii edasi, aga et noh, selles asjas ajasid need erinevad. Samas ikkagi, kui sa vaatad, kas ka selle paljuräägitud tselluloositehase näidata on ja Tartus on ju, et eks siin ka ju parteide nii-öelda pealinnakontorite ja Tartu siis nagu esinduste, nagu seisukohad ju lähevad nii mitmegi erakonna puhul nagu kas kas otsesest vastuollu või nad ei ole niivõrd nagu 11. Kusjuures ma siin nagu ei näe ka mingit probleemi, sest et kohaliku poliitiku ülesanne ongi toetada rahva enamiku või aimata ära rahva enamiku soov ja seda toetada, mis võib, mida võib nii öelda populismiks, aga siiski see teistpidi seda nimetada rahva esindamiseks, nii et võtke, kuidas tahate, aga see ongi nende ülesanne. Aga Põlva saab siin ikkagi ju ainult sellise üleminekuperioodi, et nad saavad nüüd poolteist aastat pikema perioodi ning mõned mõned poliitikud on öelnud, et võib-olla siis vaatama, et kui nüüd sünnituste arv nagu kasvama hakkab, äkki sellepärast See, mis on võimalus alla kinni, pannakse. Ma ei tea, on ja et siin et see ülemineku periood esines üleskutsega igasse põlve perekond on neli last, et eks ole näha siis no eks ta annab eeskuju ka, aga aga, aga ikkagi see üleminekuperiood tähendab ju seda, et ka noh, on varem välja toodud Tartu Ülikooli kliinikumi, ei ole praegu selleks koormuseks valmis, mis, mis hakkab tulema siis Valgast ja, ja Põlvast juurde või et noh, ütleme tavasituatsioonis on, aga nii-öelda kui tekivad erandkorras nii-öelda suurem hulk inimesi korraga sisse, onju. Haiglates ikka juhtub, et ka ITK-s on olnud koridorides voodeid, et ikka juhtub seda kõikides haiglates, et mingid perioodid on rohkem ülerahvastatud. Aga eraldi tasuks vaadata natukene Valga juhtumit. Siin on hoopis probleem mujal. Et kuigi esimesest juulist pidi kinni minema siis sünnitusosakond, siis tegelikult ei saa seal juba praegu sünnitada selles seoses sellega, et 76 aastane praegune günekoloog jäi haiguslehele ja läks siis ühtlasi ka pensionile, ehk siis tegelikult ei, see tavaline mure, et meil ei ole kohapeal võt arste, kes seda ütleks. Ma ise usun, et see ilmselt ongi haigekassa kõige suurem probleem, et mitte niivõrd selle ruumi pidamine seal ei ole probleemiks, vaid just nimelt nende personali mehitamine ja isegi võimalik, et selleks leitaks raha, aga selleks on väga keeruline leida inimesi, et, et ma saan aru, et meil on ju selline Eestis selline kassolleerivate arstide süsteem. Et ja, ja isegi see, see süsteem ei suuda neid väikehaiglaid mehitada. Ja selles mõttes, kas siin tuleks kuidagi muuta seda süsteemi, ma ei tea. Toome Soome näite, seal on ju see regionaalpoliitiline süsteem, et mida poole, mida rohkem perifeeriasse, seda rohkem arst saab palka. Ma arvan, et seda saab muuta ainult tuues rohkem Ukraina arst Eestisse. Et meil on lihtsalt väga suur personali puudus. Aga lähiajal peaks valitsus seda otsust siis vaagima, et kas see raha nüüd antakse ja lisaks nendele kahele taotlusele teine taotlus siis, et Valga haigla saaks ikkagi ka raha siis seniste senise miinuse kompenseerimiseks on tehtud ka taotlused Võrus asuv haigla sünnitusosakond saaks juurde 200000 eurot, samuti siis kahjumi katmiseks ja, ja teisalt siis selleks, et teha remonti, sest noh, piltlikult öeldes ei ole tore sünnitada ilmselt ka siis, kui krohv sulle pähe kukub. Nojah eks ta ole. No lõppkokkuvõttes, mis me peame tunnistama, et ei minule, Taavil ei ole tõenäoliselt lähemas tulevikus endal võimalus sünnitada, onju, aga et eks alati nagu leida ju mingeid asju võtta, kas ikka Tallinnas välja niimoodi on väga veendunud naised, kes ütlevad, et ma lähen, sünnitan kindlasti Pelgulinnas ja mul ravid enam ei sobi ja on teised, kes on risti vastupidisel seisukohal, ütlen, ma lähen just ravi tänavale ja ma ei lähe Pelgulinna, sest mulle ei meeldi seal. See on tõsi, et isegi Tallinnas, kus on kaks sünnitusmaja, on tõesti sellised väga selge veelahe kahe haigla vahel olemas. Aga vahetame teemat ja, aga räägime Keskerakonnast. Nimelt on Yana toom siin maha saanud ühe kirjatükiga mida nimetatakse siis eetikakoodeksi nimelt erakonna eetikakoodeksi üks ja ja see oli tema ja Jüri Ratase kokkuleppe osa, kui Yana toom eelmisel suvel oli loobumas erakonna nimekirjas valimistele minemast, Jüri Ratas teda viimse minutini veenis, kuni hommikul, kui toimus pressikonverents, teataski Yana Toom, et tema on nüüd ei lähe kolme õega kaasa ja või kahe õega kaasa ja kolmeliitu ei tule. Ja nagu ma aru saan, oli siis kokkuleppe osa see, et et Keskerakond Sabeetilisemaks ja et Yana toom saab eetikaemaks ehk töötab välja siis selle eetikakoodeksi Keskerakonna eetika Eva-Marju, Lauristin, Eesti Sotsiaaldemokraatia ema siis siis mis oli, et Yana toom on keskerakondliku eetika ema või Keskerakonna ma mõtlesin, et aga aga no ühesõnaga eetikakoodeks on valmis saanud, vastab erakonnakaaslaste siis kinnitust, et ma loen siit mõned punktid sellest eetikakoodeksist siis ette ka Keskerakonna liige hoidub teiste poliitiliste erakondade ja nende sümbolite solvamisest ja naeruvääristamise, samuti vihkamise õhutamisest oponentide vastu. Keskerakonna liige hoidub alusetus kriitikast ja ei süüdista kedagi tõendeid ja argumente esitamata ja Keskerakond ei vastanda valijat valijate rühmi. Kuidas tundub? Ei noh, sõnades on need kõik ilusad on ju, et noh, võib-olla tegelikult oleks nagu mis ma nüüd ütlen, et, et noh, ajakirjanikel on ka oma ajakirjanduseetikakoodeks ja tegelikult see noh, vaatamata sellest, et seda oleks vaja võib-olla natukene ajakohastada ta nagu tegelikult toimib päris hästi, et seal on väga, väga nagu selgelt nagu sõnastatud, mingid printsiibid. Ja need printsiibid on nagu aluseks pressinõukogule tihti ka otsuste tegemisel. Et minu küsimus on see, et, et väga tore, kui Keskerakond võtab vastu oma eetikakoodeksi minema. Ma olen Jaano Tomi jutust aru saanud, et ta soovitab seda keskerakondliku eetikakoodeksit aluseks võtta ka kõigil teistel erakondadel. Et kas ka see, et kui võetaks vastu eetikakoodeks, et noh, kas, kas sellest nagu ka midagi nagu tegelikkuses nagu järeldub või mitte. Et kui keegi eksib selle eetikakoodeksi vastu, et no mis siis nagu edasi saab, et kas ta saab noomituse, mentori visatakse erakonnast välja, on ju mingi aukohus seda arutama. Et noh, eks see selles mõttes nagu elulugu näitama, et, et ma saan aru, et mitte kõik punktidele kokku lepitud. Et nendes välja käitud, punktides näiteks ei ole midagi seotud, ei korruptsiooniga, varastamisega on ja mis on nagu see vari, mis keskerakondlikku poliitikat on ju tegelikult ju saatnud, on ju, et ma saan aru, et osades punktides toimub supel või arutelu, et ei ole jõutud ühisele seisukohale, võib-olla need on need punktid, et ma tahaks nagu näha, et kas need jõuavad siis sinna sisse. Et teisel juunil, siis peaks vist Keskerakonna volikogu siis eetikakoodeksile nagu heakskiidu andma, aga noh, mulle tundub natukene selline poliitilise asendustegevusena natukene sarnane sellele Keskerakond siin Tallinna tasandil moodustas korruptsioonivastase programmi on ja või sellega tegelema hakkamise. Eks, eks nagu elu näitab eetikakoodeksi punktid, no ma ei tea, minule tundub, et kas erakonna põhikirjas ei ole siis mingisuguseid aluseid kirjas, et kuidas peab poliitik käituma või et noh, võib-olla nii konkreetselt ei ole sõnastatud, aga see on selline elementaarne jutt seal paberil. Samas mina nüüd küll ei pahandaks, et, et ega ajakirjanduseetikakoodeks koodeks tundub ju lugeda, et see on elementaarne, aga samas on see kõigil ajakirjanikel kusagil taga, ajus tiksumas ühtlustab, ühtlustab Teid kui me, kui me mingisuguseid maid juhtumeid vaatleme ka, mis seal salata, juhtub ka neid hetki ka ajakirjanduses, kui, kui ajakirjanduseetika koodeksi vastu eksitakse ja kuna see eetikakoodeks on ka ju meile soovituslik, siis tegelikult ei pruugi ka mitte midagi juhtuda. Aga samas meil on olemas mingisugune mingisugune noh, nagu ühine dokument või ka siis mingi selline mõte hulk, mida, millega me saame oma oma tegusid võrrelda, nii et et ma arvan, et ma näeksin siin küll Yana Toomi täitsa siirast muret oma erakonna sellise moraali ja kuvandi pärast ja soovi seda nagu parandada. Ajaliselt tagasi minnes seal ikkagi oli vist nagu seotut hästi, palju seal väljatöötamine, sellega. Sa vist oled seda uurinud, et kas see on siis, kui sa tõid selle sellise Ratase kokkuleppega, sellele eelnes siis väga terav nagu sõna seda avalikkuses karilaiu ja Toomi vahel. Et ma saan, et keegi mõlemad tõesti müra ja, ja edasi sai vist alguse sai konkreetselt hästi-hästi nagu kahe inimese konfliktist. No aga mis, mis seal ikka, et see on siis hea kaasus, kusjuures see, mis, mida, mida need eetikakoodeksi punktid muidugi tõesti põhiliselt kajastavad, ongi siis erakonna liikme suhtlus nii-öelda väljapoole, et, et ta ongi nagu vägagi selline suhtlusepõhine, et see eetika siis eetika suhtluseetikast räägitakse. Et mina, ma tunnistan, et ma tunnen sind kõige natuke puudu või? Päris kõvasti tunnen puudu tegelikult just seda materiaalset eetikat, et et kui, kas, kas on okei, võta kuluhüvitisi vastu, noh nagu viimase sendini ja ja noh, samas võib-olla juhtumeid, kus need tõesti ongi nii, panin nii suured kulud olnud, et kas on okei kas mitte juhtida autot, ütleme siis oma auto anda naisele kasutada, mille eest maksab maksumaksja maksab, et ma tahaksin tegelikult selliseid punkte ka siin näha, et see suhtluse osa tõesti on väga-väga okei, aga, aga, aga siin võiks olla muid materiaalseid küsimusi puudutavaid punkte ka. Ma saan aru, et oleks väga irooniline panna sisse, et Keskerakonna liige ei varasta. Et ilmselt saaksid kõike vats vabisedes naerda, sest. Minu ettepanekul võiks see olla aga selliste sõnavõttude nagu küsimus on siin ka siin üks punkt ütleb erakonna juhtivasse institutsioonidesse kuuluvat liikmed otsivad enne strateegiliste seisukohtade võtmist võimalikult laia konsensust teiste erakonna liikmetega. See tähendab siis seda, et kui Jaanus Karilaid tahab midagi arvata teema kohta, siis ta peab enne pidama, noh, ma ei tea, juhatuse või paljude liikmetega nõu või veel enam, et kui Yana Toom tahab midagi näiteks Süüria teemal arvata, siis enne kui te võtate selle seisukoha, arutab teda seda Jüri Ratase ja ma ei tea. Kadri Simsoniga Süüria teemal sõnavõtt on Keskerakonna jaoks strateegiline seisukohavõtt. Jah, kuigi võiks isegi öelda, et on huvitaval kombel jah. Aga jääme huviga ootama, et kuidas siis ma ei tea, Heimar Lenk Oudekki Loone, Märt Sults, Max Kaur, kõik selle omaks võtavad selle eetikakoodeksi, aga, aga selle puhul on Yana Toom ise öelnud, et Eesti poliitiline kultuur jätab soovida küll meil on kombeks rünnata vaata oponente, viidates isiklikule elule mingitele asjadele, mis üldse ei seostu poliitika ja nii edasi tahaks seda tulevikus vältida. Väga selgelt on kirjutatud lahti ka kõikvõimalikud seosed korruptsiooniga ja korruptsiooni juurde ja siit me tahtsimegi jõuda, et et sellest eetikakoodeksist võiks olla kasu ka näiteks Tallinna linnale, siin tuleb uudiseid iga päev. Proovime siis nüüd anda väikese ülevaate, mis sel nädalal toimunud on, et sõle spordikeskuse korruptsiooniga seoses. Et möödunud nädalal korruptsioonikahtluse saanud sõle spordikeskuse juht Toomas Ristlaane andis altkäemaksu jalgpalliklubi Volta nõukogu esimees Raimo Nõu kes nentis, et Ristlaane jätnud talle tegelikult valikut tuli kas maksta või oleks klubi pidanud pillid kotti panema ja see asi saadeti siis see nädal kohtusse. Tõsi, Raimo nõu, kuna ta tegi politseiga koostööd, siis tema sellest menetlusest võeti välja. Linnateatri arhitektuurikonkursil osales ja sai teise koha žüriiliikme elukaaslasega seotud büroo ja asja siis praegu menetletakse selle muidugi juhtumi puhul on üks nüanss, et et selle nii-öelda esimene teade selle kohta, et selline asi on olnud, ju tegi ju raepress saatis pressiteate sel teemal välja, et ilmselt see on siis ka noh, nagu selliseks osa sellest Keskerakonna sellisest uuest taktikast, et näidata, et me tegelema isegi ja selliste korruptsiooniteemadega, et et mitte ainult me ei loo mingit järjekordset keskkorruptsioonivastast programmi. Lähme ütlesid vapsa vatsa vabisema, Anja kui kuuleb sellist asja, aga, aga nüüd näidata konkreetsed juhtum, kuidas me ise tegelesime ise leidsime selle selle, selle asja, et, et noh, selles mõttes no eks nad peavad mingitki positiivset märki programmiga siis korruptsioonivastase programmiga. No aga võib-olla see ongi märk sellest, et nad püüavad erakonna sees selle kuunevas Keskerakonnast ei, isegi mitte uuenevast Keskerakonnast, vaid et ajakirjandus joo või mida ajakirjandusavalikkuse jaoks Keskerakond võrdub, korruptsioon on selline, kuvand on väga tavaline, tegelikult on ju Keskerakond ei ole ilmtingimata korruptsioonipesa, et selles tegelikult riigikogu tasandil on väga keeruline korruptiivsetest juhtunud juhtimise sattuda, et siin on, küsimus on lihtsalt selles, et Keskerakond on nii kaua olnud Tallinnas võimul ja, ja sellises suures rahapotis nagu Tallinna omavalitsus seda on, seal on palju lihtsam tekkida. Korruptiivsetele juhtumitele. On võimalus, võib-olla mõnes meediaväljaandes tekkis selle teema suhtes huvi või info selgus ja lihtsalt ennetamaks. Mõne mõne meediaväljaande kajastust on Eestis hästi tüüpiline see, et kui konfliktne asi, et siis saadetakse ennetavalt ise välja pressiteade raepressis selle pressiteate saatis aga Taavi aasa tegevus selles mõttes majja ta neid ka ikkagi käest ja jalus seotud, et hoolimata sellest, et ta ei olnud siin linnapea veel aasta tagasi, siis ega see asi, mida ta ajab, on nagu niisugune kaunis segane. Okei, praegu ei ole konkreetseid juhtumeid seotud Keskerakonna liikmetega, aga. Travis juhtidena no selles mõttes, et Taavi Aas. Ma siiralt arvan, et ta tegelikult ei ole mitte mingit kasu sellest, et tema alluvad varastavad ja On korruptiivset juhtumitega seotud ja sellest ei seal linn kasu, sellest ei saa Keskerakond kasu. On olnud tõesti muidugi ajaloos ka juhtumeid, kus Keskerakond on kasu saanud, aga ma arvan, et antud juhul need ei ole. Need juhtumid ja ta tegelikult Ausa juhina võiks võtta palju konkreetsemaid seisukohti ja millega ta aitaks ka keskerakonda distantseeruda, sellest, mis linnavalitsuses toimub. Need just nendest korruptsioonijuhtumid. Aga selle asemel võtab Taavi Aas, see oli vist Päevalehes Delfis ilmunud arvamusloo sellise vastu arvamuslooga sõna, kus siis ajakirjanik Anvar yynergi avaldatud arvamusloole avaldab avaldab, sellist mõnitavad ja, ja noh, ütleme ma ei tea sellist madaldavat stiiliga. Et noh, mida sina ka tead, et ma küll ausalt öeldes ise ei usu, et selle on Taavi Aas ise kirjutanud, vaid seal on tema head nõunikud seal Eesti Päevalehe tõeliselt endine, just nimelt, aga see jätab temast nagu sellise noh, ebameeldiva juhi igatahes absoluutselt, ja ma arvan, et ega see Taavi Aasale ega tema enda positsioon nüüd ka nüüd nii ülemäära nagu kindel ei ole, et tegelikult kui me vaatame kas või selles samas kaasuses, kuidas käitus Raimond Kaljulaid on ja kes ju tegelikult ju selgelt ennast vastandades nagu linnavalitsusele, et siis ei ole sugugi välistatud, et tema mõtetes on ka selline väikene marssali kepikene. Et distantseeruda sellisest Tallinna linnast väga selgelt on ja linnaosa vanemana tegevusest mõistes korruptsiooni hukka ja näidata, et justkui mina olen selle kõige vastu, on ju, meenutame, et Eesti teine mees valimistulemuste just, et haub ta võib-olla ise mõtled, et kui teatud hetkel see nii-öelda Keskerakonna jaoks see karikas või, või saab nagu täis, siis on ta nüüd ise vastutab või mitte, on ju konkreetselt selle asja eest, on, on, võib-olla tema on siis nagu hoopis see mees, kes Taavi aasa asemel nagu esimene No minu meelest on keskkonnakeskerakonnale suur probleem siiani avalikkusega suhtlemisel see, et nad kasutavad kohati unustavad ära, et nad on valitsuserakond ja kasutavad opositsioonierakonna retoorikat, mis neil ilmselt on, ma ei tea, 20 aasta jooksul nii esimene liialdan, aga mis on neile nagunii nii aju käändudesse jäänud, et, et olles valitsuspartei ei hakka peaministripartei, on vaja oluliselt rohkem väärikat suhtlemiste väärikust. Ja aga Tallinna linnas on ju Keskerakond olnud ju ma ei tea veel kauem võimul olnud, kui, kui Reformierakond oli riigis võimul. No aga samas nad olid võimul ja, ja kõik need igasuguseid neid varastamise korruptsioonijuhtumeid tegelikult kommenteerisid üsnagi ülbelt ja selliselt nagu vastanduvat positsioonilt, et et meil ongi nagu mingisugune teistsugune riik nendel siin Tallinnas Tallinna linnas, et see aega või see suhtumine oleks aeg nagu selja taha jätta. Aga vahetame teemat, räägime kooliharidusest, nimelt haridusminister Mailis Reps on jõudnud erinevate arutelude tulemusel siis järeldusele, et põhikooli lõpus olevate eksamite aeg on ümber saanud. Et sellel on mitu põhjust ära. Üks peamine on see, et põhikooli lõpus toimuvad eksamid ei ole kuidagi määravaks näiteks gümnaasiumiastmesse või kutsekooliminejate sissesaamisel ja ja see teha, seega tehakse neid paljuski lihtsalt sellise tegemise pärast ja sellist asja pole justkui vaja. See on ju minu meelest päris nagu uuenduslik mõte, et see ta on uuenduslik nagu siis selles praeguses maailmas, kus me näeme, et meie noored on tohutult stressis mingil põhjusel ja nendel on mingi päris suur selline sooritus, sooritus pinge peal, aga nüüd siis kui analüüsida seda, et, et milleks need eksamid vaja on, et ajalooliselt või noh, nagu läbi aegade on olnud põhikooli eksameid vaja selleks, et need siis nagu kinnitavad, et see noor inimene on väärt saama põhiharidust tõendavat dokumenti ja need on olnud selline noh, nagu lõpuprotsessi tunnistus, et sul on põhiharidus, nüüd nüüd on kõik nüüd nüüd sa võid sellega arvestada, aga, aga aegade muutudes on nüüd toimunud selline suur põhimõtteline muutus, et, et, et need, need noored, kes lähevad näiteks gümnaasiumisse mõnesse liit kooli peavad tegema niigi üsnagi nõudlikud eksamid, sisseastumiseksamid siis eliitkoolidesse, mis samas ei tõesta mitte midagi, nendest nendest ei, ei tulene seda paberit, et ja kes on need ära teinud. Tubli sa oled nüüd põhiharidust väärt ja, ja need, kes ei taha minna nendesse väärikatesse koolidesse läbivad tegelikult siis kaheksanda klassi ja jooksvate hinnete põhjal igasuguseid konkursse, siis nagu nendest vähe tähendab tegelikult kaheksanda, tõsi, kaheksanda klassi ja et seal on kaheksanda klassi hinded määravamad, isegi kui sest, et need toimuvad üheksanda klassi kevadel ju kõik me kõik need üleminekud enne, kui üheksanda klassi eksamid üldse on jõudnud veel toimudagi. Ei, ma mõtlesin, et see nii-öelda need eliitkoolidevahelises Eliitkoolides on omad ka, need on märtsikuus märtsikuus just, aga on kas siis juur tegelikult rida koole, kes ei ole eliitkoolidega, kus, kuhu on ikkagi väga suur konkurss ja kes kuigi nad ei ole ka nendesse edetabelites mingitel märkimisväärsetel kohtadel, on, on siiski täiesti märkimisväärset konkursid nendesse ja vot nendes koolides siis mõningate mõningaid teevad katseid, aga mõningaid arvestavad hoopiski siis kas siis jõuluhindeid või siis hoopis kaheksanda klassi hindade noh, mingisuguseid muid hindeid, aga tegelikult usaldatakse päris palju seda lapse nagu päritolu kooli nagu valikute tegemisel. Ja, ja siis on veel kolmas grupp lapsi, kes või noori, kes lähevad näiteks kutsekoolidesse või siis koolidesse, kus ei ole üldse konkurssi. Ja siis pole ka tähtis see, et mis, mis nende nagu põhikooli tulemus on või mis see põhikooli lõputulemus on. Nii et need põhikooli lõpueksamid tõesti on nagu toimuvad juba sellisel hetkel, kus noorte nagu see edasised valikud on teada? No ma olen kuulnud ka minu lapsed ei ole veel selles eas, et selle põhikooli temaatikaga tegeleda, onju, et noh, ainus. No minu minu jaoks on see, et küsimus, et kui need põhikooli eksamid praegult ei tähenda midagi, onju, et äkki siis peaks nagu muutma kuidagi selliseks tähendavad, et miks me peame tegema niivõrd palju näiteks, et miks needsamad on ja märtsikuust toimuvad siin ütleme mitte ainult Tallinnas, vaid ka Tartus, Anne oli Tallinnas kuue kooli vahel, on ju need ristikatsed, onju tartlased on ka mitu kooli, et miks nad peaksid nagu mõlemad toimuvad, võib-olla siis peaksidki lihtsalt nagu need põhikooli need eksamid olema võib-olla mõnevõrra nagu varem on ja need võiksidki sinnapoole nagu aluseks on ju, et miks me teeme siis nagu neid mõlemaid. Ja teine asi, mida Ma tsiteerin oma kallis klassivenda enne õpikut, kes on Tartu sõjakooli direktor kes andis vist rahvusringhäälingu raadiouudistele, oli, oli, oli see see pikem intervjuu, kus ta rääkis sel teemal tema on ikkagi välja nagu nagu selles, et sellise aspekti, et et see on noh, põhikool on siiski mingi haridusastme nagu, nagu lõpp. Ja, ja, ja see ja see lõpp peaks nagu nagu andmeka mingi hinnangu, et kui hästi või halvasti sa sellega nagu hakkama saanud. Ja eksamist ju paremat mõõdikut ei ole nagu olemas, et et kindlasti on sellel ka oma selline oluline roll, aastatepikkune traditsioon selle koha pealt. No mina mõtlen, et mul ei ole nii ühest nagu seisukohta, et see on hea või halb, aga, aga, aga ma näen ka nagu plusse sellele, et sellele olemasolevale süsteemile ja eriti kui seda olemasolevat süsteemi võib-olla veidi muuta, et vähendada nende nagu paralleelsete tegevuste nagu arvu Tegelikult mul on sinuga samal nõul selles mõttes, et, et, et kui vahetan veel, et mis selle eksami mõte, üks asi on tõesti see dokument, aga teine asi on ka see, et, et laps saab targemaks ta veeta, õpib, kordab uuesti läbi siis selle materjali, mida ta põhikooli ajal on õppinud ja ja siis sooritab selle teadmiste põhjal siis ka mingisuguse testi, et see, see, et sellel on ka mingi intellektuaalne pääl Ja elus tuleb selliseid teste või katsed või tööle kandideerimisel või mingitel konkurssidel osalemist oli väga palju selle noore inimese olukord, kus saad hakkama, sellises olukorras on ju, et see, see ei ole nii ühene, et lihtsalt lõpetame ära ja siis saabub õnn meie õuele. Aga ma tooks siia vahele võib-olla samast rahvusringhäälingu raadiouudistest välja üheksandate klasside kaks õpilast, siis anna ane Pajo ja Andra balla Mart Reiniku koolist rääkisid siis Marii Kangurile ja tsitaat. Kui põhikooli lõpueksamid täiesti ära jätta, siis õpilastele lihtsalt pärast katseid kaob täielikult motivatsioon ära ja viimased kuud lihtsalt see õppetöö tehakse täpselt nii palju ja et lõpetatakse kool. Õpilaste hinnangul oleks parem lahendus kui kõik katsed ja eksamid kas üksteisele lähemale tuua või hoopis kokku panna, et see oleks lihtsam nii koolidele kui õpilased. Väga targad lapsed. Et see on täpselt seesama, liidaks neid, et, et noh, natukene sarnane nagu gümnaasiumi lõpus on gümnaasiumi lõpueksamid, mida ju ülikooli sisseastumisel ikkagi ju arvestatakse, et samamoodi peaks võiks olla ka ju põhikooli lõpus, et me arvestame seda sisseastumisel, ükskõik, on see kutsekooli usku, kooli minna, tahetakse. Aga ma olen väga nõus, sellega tundub väga, väga nagu loogiline, võib-olla aitaks näiteks kui need samade eksamite tuua märtsi, mille põhjal võiks muidugi öelda, selline ma ei tea, autoritaarne ei ole läbi võetud või programm saab ju kohandada siis teevad aprillis ja mais, aga tegelikult on ju need nende koolide vahel sebimine ja nende otsuste tegemine ja, ja ikkagi on mingeid vestlusi ja selliseid asju on ka, et, et ma nüüd ei näe küll probleemi, et kui nüüd üks kuu üks ühe kuu võrra oleks kooliaasta Kuljasta lühem, et ma ei tea, kas seda oleks, annaks nendeks need koolide üleminekuid sättida ka suvel ja nii nagu ülikoolide sisseastumine on, et võib-olla oleks ka see võimalused. Ma ei näe ka põhjust, et miks need üldse toimuvad märtsis ja noh, nii varakult juba need otsused langetatakse, et kas neid samamoodi suvel nii nagu ülikooli sisseastumisel ei võiks toimuda, aga sama on ju lõppkokkuvõttes ka minul on see küsimus olnud, et miks näiteks need esimese klassi pääsu katsed nii varakult toimuvad on ja et lapsed käivad ju paljud lapsed käivad seal samal ajal veel eelkoolis, eelkool kestab veel mingi mitu kuud pärast seda veel edasi, et eks siin ole mingid korralduslikud küsimused, tõenäoliselt selle selle põhjuseks See võib olla ka näiteks see, et õpetaja taanda suve kinni panna. Issand jumala inimlik ja mõistetav põhjus, et, et mis see tähendaks ju seda, et kuna iga aasta tulevad uued lennud, siis on see iga aasta, on mingisugune komplekt õpetajaid suviti kõige magusamal ajal siis noorte sisseastujate hõivatud. Ehk siis võtan kokku, meie ühised ei leia, et Mailis Repsi idee on nagu õige, aga ühesõnaga, et me jõudsime sellele järeldusele, et küll need Tartu Raatuse gümnaasiumi lapsed esitasid Reiniku treinika, Reiniku gümnaaslased, esitasid tarku mõtteid, eriti kattusid meie enda mõtetega. Räägime edasi majandusest. Eile algas Tallinna Sadama esmane aktsiamüük ja hinnavahemik on siin 1,4 kuni 1,8 eurot, see tähendab, et Tallinna sadam siseneb õige pea Tallinna börsile. Ja kui nüüd esmast märkimist, siis vaadata, siis tootluseks kuus kuni kaheksa protsenti dividenditulu paneb, et pigem siis ka ekspert arvama, et tegemist on turvalise investeerimisaktsiaga ja sellele on ka ju mitu põhjust, et ühelt poolt siis Tallinna sadam omab sisuliselt monopoli. Teisalt kõikumisi justkui ei ole ja finantstulemused paistavad tulevikus olema ka stabiilsed, et teatud ohud on, nagu ka eksperdid välja toovad, aga aga üldiselt ma ei tea, teie investeeriksid. No mina ei ole väikeinvestor, aga kui me kõik kogu seda loogikat nagu vaatan või kõrvutanud sellega, et noh, näiteks ma ei tea, et iga iga inimene saab osta nagu 1000 aktsiat on ja ütleb, et mul on siis nagu mingi 1000 1500 eurot on ja et kui ma nüüd võrdlen sellega, et kui ma hoian seda lihtsalt pangahoiusel, onju või siis, kui ma ostan, seal need aktsiad on ja et kumb siis nagu on tootlikum, siis praeguse perspektiiviga tundub, et mõistlikum on selgelt neid aktsiaid osta. Et Ta on kindlasti suurema nagu tootlikkusega. Et aitäh head pangapangas on sageli need jäävad sinna nulli lähistele. Absoluutsed tootlikkused. Meie peamine on see, et nad ei häviks, et siis aga, aga nojah, eks see, selles, kuidas seda hinnata, seda uudist, et Tallinna sadam läheb, läheb börsile, siis kindlasti on see tore. Aga me ju kõik teame, et Tallinna börs ei ole ülemäära aktiivne, et et kuna maailm on lahti ja kõik, kõik börsid on eestlastele avatud, siis need, kes, need, kes aktsiatega opereerivad nende tegelikult, et vaatavad ja üle kogu maailma ringi kindlasti leiab selliste kiindunud investorite portfellides kohaga Tallinna Sadama aktsiaga, nüüd ma ei usu, et nüüd nüüd väga otsustavalt midagi midagi siin muudab. Jah, et noh, näiteks tänagi sai lugeda uudist detalling, ehkki Tallink minemas Helsingi börsile, siis hoopiski, et et aga, aga välisinvestorite nagu puudus on, ma saan aru ja loodetakse natukene sellesama Tallinna Sadama aktsia börsile viimisega tuua siia välisinvestoreid, kes siis ka Tallinna börsi muus pilgus natuke vaataks ja ja võib-olla see investeeriks No eks muidugi, need kõige olulisemad aktsiainvestorid on igasugused pensionifondid, eriti Skandinaavia pensionifondid ja nemad, nemad võivad muidugi olla ka huvitatud Tallinna sadamas. Noh, ütleme selliste selliste päike riikide aktsiate ostmisel on tegelikult ju väga oluline teada siis seda majanduskeskkonda ja, ja, ja seda majandus-kultuuri- ja, ja üleüldse seda, mis, mis siin toimub, niiet Skandinaavia pensionifondid võivad isegi olla huvitatud. Aga kaugemalt ma küll ei näe erilist võimalust, et sind siinset keskkonda nagu niivõrd teatakse, et et ja tõesti noh, väikeinvestoritele üle maailma see ilmselt ei ole nagu eriline uudis muidugi ei ole. Et nad lihtsalt neil puudub info väikese Eesti ja selle Tallinna sadama kohta. Aga ma ei tea, kas siis noh, see oli koalitsiooniläbirääkimistel ei jõua selle Tallinna Sadama börsile viimine see teema, et milliseid siis riiklikke ettevõtteid veel võiks börsile viia. Ja et ma arvan, et ega me enne valimisi nagu ei näe ühtegi siit, mis seal viiakse, ja see noh, Tallinna Sadamale ka selline suur nagu noh, tal ongi nagu natuke nagu märgiline, et nagu sellega selle taga nagu otseselt nagu poliitiline otsus, et ega otseselt ei Tallinna sadamal ju mingit ju rahaga nagu probleeme pole, on ja nad on tõesti väga palju ka laenu võtnud, onju aga, ja, ja teisipidi noh, on olnud ju Tallinna sadam ju riigile koos Eesti energiaga olnud väga hea nagu dividendiallikas. Et selles mõttes on huvitav, et mis sellega laiem mõju, näiteks riigieelarve tasakaal, kus saab see olema, et et noh, ühesõnaga mina arvan, et see on iseenesest nagu väga positiivne, et nad lähevad börsile, et et see ühiskonnas võib-olla tekitab veidi sellist Noh, investeerimishuvi või, või annab inimeste, paneb mõtlema sellele, et sukasäärde kogumine või pangaarvel raha hoidmine või, või selle eest kinnisvara ostmine ei ole ainus võimalus et ta paneb inimesed mõtlema natuke rohkematel nagu võimaluste üle ja, ja praegu paistab, et et noh, see osutub ka suhteliselt nagu mõistlikuks investeeringuks, et siin vist küll eile keegi aktuaalses kaameras kommenteeris, et, et ei tea, mis mõju näiteks saab olema Helsingi tunnelile või nende edasi, et noh, ma arvan, et need mõjud on ikkagi praegu ikkagi rohkem ennekõike. Noh, sellised puturistlikud mõjud on ja et mille üle väga peaks ennast nagu muretsema laskma, et ma arvan, suhteliselt turvaline ja hea võimalus inimestel. Ja sama selle ikkagi tulles selle juurde, et Tallinna börs ei ole noh, väga aktiivne ja ei ole ka väga suur ja paljude nende börsiettevõtet aktsiad on tegelikult nende nendele põhiline osa või need on kõige olulisem osa, on aktsionäridest on ettevõtte töötajad, kes on siis omandanud neid näiteks erinevate preemiaprogrammide kaudu või ka lihtsalt lojaalsusest, et, et need tihti on hoopiski näe, ütleme börsil olek on osalt ka nagu ettevõtte enda sisestrateegia küsimus, sisesiseneb boonussüsteemi küsimus. Ja kõik, kes tahavad minna, kõik võiksid siis eelnevalt läbi lugeda, prospekti on, ja mis seal inglise keeles ligi 400 külge, millest viimased 150 olid tabelit. Et ennast põhjalikult kurssi, siis sellele tootele, aga aktsiate märkimine toimub siis kuuenda juunini ja, ja kui ma ei eksi, siis 13 juuni peaks algama kauplemine, aga räägime edasi hoopis riigikontrolli auditist. Värske audit näitab, et Eesti riigi kriitiliste andmekogude turvalisuse ja säilitamise tagamine vajab senisest palju rohkem tähelepanu. Puudu on õiguslik raamistik. Mitmes kriitilises andmekogus on olulisi puudujääke infoturbe tagamisel näiteks logida analüüsimisel läbistus testimisel mobiilsete seadmete kaitsmisel ja samuti ei ole kehtestatud kriitiliste andmete kaitsmiseks vajalike erinõudeid. Et ma kuulsin siin kriitikuid ütlemas, et riigikontroll räägib sellest, mis on ju ammu teada tõde? Nojah, et minu jaoks oli kõige toredam nüanss, mille tehnoloogiaajakirjanikule ka esimesi samme tega, Toomas Sildam nagu välja nappis sellest, et kord kvartalis sõidavad Tallinnast välismaale kullerid, kelle diplomaatilises postis on kriitiliste andmekogude varukoopiad, mida hoitakse meie saatkondade turvaalal. Aga samas mitte keegi ei tea, kas need varukoopiad ka tööle hakkavad, et, et neid ei ole testitud. Just et tõenäoliselt see mingites ringkondades oli, oli teada, et see probleem on, aga minu meelest on väga hea, et riigikontroll sellele tähelepanu juhtis ja, ja sellega nagu tegelema hakkaksite, sest noh, nüüd on tulnud välja ka see, et võib-olla neid Neid andmekogusid, mida nad 10 tükki on valitud, siis nagu välja selleks, mis on need kriitilised olulise tähtsusega. Aga näiteks nende 10 hulgas ei ole karistusregistrit ja kaitseväekohuslaste registrit. Et mis on nagu selles mõttes väga suur küsimus, et miks, miks neid ei ole selle hulka nagu arvatud, et see on ju tegelikult riigile ülimalt olulised mõlemad andmekogud, et et, et selle käigus nagu tekkinud hulga nagu küsimusi ja loomulikult neid ei ole võimalik nagu ühe ööga nagu, nagu lahendada. Ja, ja kindlasti on veel mingeid selliseid andmekogusid ja, ja, ja asju mida, mille, mille turvalisuse või tuubeldamise üle tahaks nagu mõtlema, et et ma usun, et selles mõttes Neid andmekogusid ei ole ju meil kuidagi paberi peal enam üldse olemas, neil ongi kõik elektroonilised andmekogud ja, ja sellesama nii-öelda materjali hävimise korral ja kui see varukoopia seal kuskil saatkonnas ei tööta, siis seda enam seda materjali, seda infot ei ole enam olemas. Nojah, see on kindlasti valdkond, millega riik peab väga-väga-väga tõsiselt ja väga jõuliselt tegelema, et tänapäeva spioonifilm ei ole see, kus spioon luurab kabinetti ja teeb väikse kaameraga fotolaual olevast dokumendist, vaid, et see, see nuhkimine käib hoopis teistes kohtades suurte arvutiekraanide taga, nii et, et see on tõesti valdkond. Ja just, et ja seal on kahed ohud, et ühed on sellised meist endist tulenevad ohud on ju stiilis, et ma ei tea, mingi, lihtsalt mingi server annab otsad nagu kuuldavasti juhtus ühe meediaorganisatsiooniga sel nädalal või eelmisel nädalal ja mille tõttu nende näiteks ütleme, kogu see kõnedele telesenine videoarhiiv olnd on olnud mõnda aega kättesaamatu ja nüüd üritatakse kätte saada, et see, see ei ole rahvusringhääling. Aga noh, need on need teemad, et et sa, et sa nagu sust endast sõltuv ja teine asi on siis see, et sa ei tulnud, süsteemid on siis kõikvõimalikule rünnakutele nagu nagu tuubeldatud või, või, või et kui keegi sul mingi asja nagu tuksi keerab, on ju, ründab sind, on ju, et sul on siis võimalik seda teenust siis näiteks ütleme, kuskilt mujalt riigist siis nagu inimestena nagu jätkata, et et mis on nagu näiteks toodud välja, on see, et globaalset enam, et, et on olnud pikka aega ettekujutus, sellised häkkerid on sellised patsiga poisid, kes istuvad pimedas toas, onju ja siis oma arvuti taga ja siis mõtlevad seal kurje plaane on ja niimoodi kuidas kellelegi nagu pahad ja kindlasti sellised on ka. Aga mis on nagu trend maailmas globaalselt, vaatame neid suuremaid viimase aja nagu rünnakuid riiklike traditsioonis on näiteks nutt, petja ja, ja, ja nõnda edasi. Et siis need on tulnud ikkagi seostatud sellega, et need on tulnud mingite riikidega seoses, et, et kas on, on need lähtunud siis ühe korra, nende suurematest võtletes Põhja-Koreast ja teise korra siis Venemaaga seotud on ja et, et see on nagu noh, nagu ära tõestatud põhimõtteliselt, et et rünnete taga ei ole enam mingid üksiküritajad, vaid need on nagu osa mingit laiematest. Sellistest globaalsetest, riikidevahelistest vastasseisust. Seal tuleb mõista, et sellistes sellistest vastasseisudest on juba palju rohkem ressurssi, et kui need on tõesti üksikud patsiga poisid või isegi kurjad miljonärid nagu seiklusfilmidest, siis siis ei ole neil kunagi sellist ressurssi, mis on tõesti riikidel olemas. Aga Urmet soovid veel midagi lisada, sellele ma ei, ma ei sobi nagu ma ütlengi, et noh, nagu väga-väga olulisele teemale tähelepanu juhitud, aga ma saan aru, et ka Eesti riik on juba ka riigieelarveliselt teinud ka seatud nagu otsuseid, suunatakse sinna valdkonda rohkem raha ja ja midagi pole teha, et et see on see võimekus, mida me peame nagu igapäevaselt nagu nagu noh, nii riigi kui erasektori nagu tugevdama, sealhulgas ka omavahel koostööd teha, aga, aga väga palju sõltub, on iga inimese enda Cyber nii-öelda hügieenist. Aga saate lõpu pühendame välismaale ja konkreetsemalt siis USA ja Põhja-Korea dialoogile, mida ka meie siin oma saates oleme kord laitnud, kord kiitnud ja see nädal tõi uudiseid sellest siis esmalt, kuidas Donald Trump. Ta teatas, et kohtuminek kinni on, kuninga jääb ikkagi ära ja alustame siis sellest infost, kuigi täna on juba olemas ka värskemat infot, aga et need, see kohtumine ikkagi toimub, aga ma võtan kõigepealt väljavõte Trumpi varasemast kirjast Kimile kahjuks, võttes aluseks selle üüratu viha ja avaliku vaenulikkuse teie kõige viimaseks viimases avalduses tunne, et on ebasobiv antud hetkel seda kaua kavandatud kohtumist pidada, ütles siis trump Kimile saadetud kirjas, et ma ei isegi ei saa aru, miks, mis tuulelipp on, mis seda suunda siin mõjutab või vis tuul, see on, mis seda tuulelippu mõjutatud. Selle tuulelipunimi on Hiina et selgelt on selle selle märgilise kohtumise taga, mida võib võrrelda Ronald Reagani ja Brežnevi kohtumisega omal ajal. Kusjuures põhiliselt on ta noh, ütleme samavõrd märgiline selle teatraalsuse poolest või selle, selle nagu mastaabi poolest, mis Telega mastaapse sellise noh, ma ei tea PR-kampaania poolest, mis, mis sellega kaasneb. Tegelikult on niuke Trumpil muid väga olulisi suundi, mille, milles, mis suunal tegutseda nagu Iraaniga suhet, jäätumine viimasel ajal ja, ja muud teemad siis jah, selle ma saan aru, et välisanalüütikud on üsna ühel meelel, et, et siin taga paistavad Hiina Hiina huvid. Kim Jong-un on ju käinud sellel aastal juba kaks korda Hiinas. Ja Hiina ei ole kuidagi nagu huvitatud, et, et Põhja-Korea oluliselt läheneks läheneks Ameerika Ühendriikidele. Samas muidugi Hiina kindlasti on huvitatud sellest, et, et, et, et riiakas naaber oma tuumarelvadest ilma jääks ja on ka kindlasti huvitatud sellest, et Ameerika väed Lõuna-Koreast välja viiakse, nii et ei saa öelda, et Hiina huvisid seal üldse ei ole. Aga, aga tõsi jah, see see, see varjuteatritegelane seal on Hiina ja ma arvan, et see pole Hiina osalus antud protsessis ei ole mitte ainult siis selle kohtumisepõhine, et Trump versus või trump ja Põhja-Korea liider Kim Jong-un vaid Hiina poliitika on tegelikult kogu maailmas väga-väga-väga mõjukas eriti just nendes kohtades, kus, kus on läbi käinud siis USA ja teatanud, et, et nemad maailmapolitseinikuna näiteks ei aktsepteeri mingisuguseid inimõiguste rikkumisi või, või mingitel põhjustel tahavad katkestada kaubanduslikke majanduslikke suhteid mingite riikidega, siis siis kusagil varjul on alati hiina, kes tegelikult on see, kes keda inimõigused ei huvita, mingisugused demokraatlikud jutud on huvitavad, intellektuaalselt huvitavad, aga mitte nüüd kuidagi määravad. Ja nendel, ja tõesti, sellistesse sellistes olukordades on hiina, see, kes, kes taustalt välja ilmub ja võtab, suured, suurendas majandus, majanduskokkulepped või, või tehaste kontseptsioonid või, või infrastruktuuride projektid, on, on need, kes, kes Hiina ettevõte, mis lähevad siis Hiina ettevõtjatega nendesse nendesse paariariikidest. Rahvusringhäälingu veebitoimetaja välisuudiste toimetaja Laura piirang teeb igal laupäeva hommikul mõned välja sellise huvitava ülevaate, mis on sel nädalal olnud rahvusvahelises meedias nagu regiooniti kõneaineks need artiklid ja et seal on naasia sekk sektsiooni, et siis sealt on päris palju lihtsalt Q7 sellist huvitavat artiklit, mis on selle selle muutuse või taustaks nagu kirjutatud, aga loomulikult nagu selle puhul arvestama, et Ameerika väljaanded on nagu oma oma hoiakutelt väga laetud Trumpi poolt trumpi vastu on ju nagu täielikult, et seal tab seda nüanssi ka arvestama, aga aga ma nagu taustaks, et sealt saab nagu seda tausta lihtsa vaevaga lugeda, et seal on need head lingid olemas. Et jah, et, et noh, nagu, eks, eks seda, et nii-öelda Põhja-Koreaga nagu läbimurret ja kas neid kohtumisi presidenti vahel, et see ei ole ju tegelikult selles mõttes ei ole midagi nagu nagu ekstra nagu uut, et ka eelnevate presidentide puhul on tegelikult diplomaatilistest noh, nagu väljendites kirjutatud, et on olnud neid pakutud neid võimalusi, et, et teeme niukse kohtumise ja ja kus on siis Põhja-Korea ja USA presidendid, on nagu ühise laua taga, aga need pole nagu reaalsus nagu jõudnud, et et kindlasti selle Trumpi puhul on selline väga palju nagu roll selles, et et tema loomuses kinni, et talle meeldiksid siuksed, suured teatraalsed nagu teemad ja, ja, ja kui nad ka läbi kukuvad, ehk siis ei ole ka midagi, et noh, nagu õieti ei toimu, on ju, et, et noh, see on seal nii temalik sugune nagu käitumine on ju, et et selles mõttes seesama asi, et toimub, toimubki ikkagi, mis toimub. Kui on teada, et ma sain aru, tuleb osa reaktsioonina siis Põhja-Korea siis reaktsioonile, et me oleme ikkagi valmis. Analüüs selle kohta siis me ikkagi tahame kohtuda, et see on nagu te trumpi selline ärimehelike kauplemistaktika, et Britajales Times oli hästi vahva analüüs, kus on võetud välja, sistame trumpi raamata ja tema siis õpetus sellest, kuidas rikkaks saada ja siis seal seal ta kirjeldab sellest, kuidas, kuidas ta peab ennast läbirääkimiste meistriks ja selline, et missugune on tema taktika ja demontaktikana on ärimeestele tuntud, et et kui asja hind on 30 miljonit või ütleme 30 siis tema pakub hinnaks viis, eks ole, ja lõpuks jõutakse kokku, kuhugi, kuhugi põrandale, siis siis näib, et ta kasutab seda ka nagu riikide diplomaatias, et esialgu on mitte midagi, kõik null ja siis juba teiselt poolt pakutakse aga järsku natukene ja lõpuks jõutakse siis keskpõrandale kokku, et, et seda, seda noh, siis võib ka, oletatavasti võib see toimuda nii Iraani kui ka siis Põhja-Korea suhetes. Aga sellega tänase rahva teenrites saate lõpetame siin stuudios on küll kaunis jahe, aga õues ma saan aru, on väga hea, soe ilm ja Heidit Kaio, Urmet Kook ja Taavi Eilat tänavad teid kuulamast, rahva teenrid on eetris taas nädala pärast. Seniks soovime ilusat suveilma ja Kuulmiseni. Saade on järelkuulatav, vikerraadio kodulehel võib mobiiliäpi kaudu.