Tere õhtust, kell on kuus ja eetris on Päevakaja, et võtta kokku tänane uudistepäev stuudios Evelyn Villers. Tartu Ülikooli teadlaste analüüsi alusel leiab siseministeerium, et Abhaasia eestlane Alli Ruto ei ole Eesti kodanik. Eestisse mitte naasnud. Atantide järeltulijad ei ole sünnijärgsed Eesti kodanikud tänapäevases tähenduses ja neid tuleb Eesti õiguskorras käsitleda välismaalastele. Saksamaa konservatiivid valivad omale uut juhti, esimeses voorus võitja ei selgunud, teise vooru pääsesid Gret kramp, Karen power ja Friedrich merd. Maanteeamet ei ole nõus hiidlaste sooviga, et praamigraafik ei jääks talvel hõredamaks. 2016. aastal välja käidud mõte Eestimaa uuesti üle hinnata kogub keskkonnaministeeriumi sahtlinurgas senini tolmu. Tungi sellise debati järgi lihtsalt ei ole. Ükskõik kui liberaalne ka keegi siis erakondades sõnades ei paista. Vaba lava Narva teatrikeskuse hinnangul on ilma linnapoolse abita Narvas tegutsemine raske. Palamuse kihelkonnakooli muuseum on põhjalikult renoveeritud ja avab taas uksed. Nüüd on võimalik näha köstri elamist ka sellisena, nagu ta võis olla tollel ajal, kui Oskar Luts noore poisina Palamuse kihelkonnakoolis käis Laskesuusatamise MK-etapil Sloveenias võitis meeste sprindi norralane Johannes Thingnes Bö. Eestlased ülehomsesse jälitussõitu ei mahtunud. Ilm on homme sajune, tuleb nii vihma, lörtsi kui lund. Õhutemperatuur on siiski valdavalt plusskraadides. Tartu Ülikooli töögrupp analüüsis Eesti kodakondsuseta jäänud Abhaasia eestlase Alli Ruto juhtumit, kas temalt kodakondsuse võtmine on õigustatud või mitte. Täna võeti järeldused kokku. Uku Toom jätkab. Töögrupi juht, Tartu Ülikooli õigusajaloo professor Marju Luts ootak andis ülevaate sellest, kuidas opteerimise mõistet Tartu rahu järgselt käsitleti. Siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna juhataja Ruth Annus märkis, et tolleaegne arusaam kodakondsusest on olemuslikult erinev tänapäevasest, mistõttu tolleaegseid õiguslikke hinnanguid ei saa tänasesse päeva üle kanda. Analüüsi põhjal ei ole siis Eestisse mitte naasnud okupantide järeltulijad, sünnijärgsed Eesti kodanikud, Eesti praeguse õiguse mõistes ja õigused ja kohustused, mis siis kodakondsusest tol ajal tulenesid, olid väga erinevad. Nendel inimestel, kes siis Eestisse tulid ja isikutunnistuse said ja nendel, kes siis Eestisse ei tulnud. Sisuliselt tähendas kodakondsustunnistuse väljaandmine tingimusliku kodakondsuse andmist. Kui inimene tuli Eestisse, ta kontrolliti üle ja siis riikas, tunnistas teda oma kodanikuks või ei tunnistanud ja kui ei tunnistanud, siis oli võimalik oma kodanikuna nii-öelda tingimuslikult kodakondsuse saanud isik ka lausa välja saata, mis tänapäevases õiguses oleks ilmselgelt mõeldamatu. Ja oluline on ka see, et deklaratsioon, et Nõukogude Venemaale jäänud kodakondsustunnistusega inimesed on Eesti kodanikud, oli tolleaegses kontekstis väga oluline, see andis võimaluse kaitsta inimesi puhtinimlikult näiteks mobilisatsiooni eest ja inimestele selline kaitse sai Eesti vabariigi poolt antud. Aga kokkuvõtvalt siis järeldame, et Eestisse mitte naasnud okupantide järeltulijad ei ole sünnijärgsed Eesti kodanikud tänapäevases tähenduses ja neid tuleb Eesti õiguskorras käsitleda välismaalastega. Ja kui siiski on poliitiline tahe anda neile inimestele Eesti kodakondsus, siis see on täiesti tehtav. Selleks tuleb muuta kodakondsusseadust ja vastavad muudatused lihtsalt Eesti õiguskorda sisse viia. Ja teadaolevalt on siis käimas arutelud, et kuidas leida kiire ja mõistlik lahendus Abhaasia eestlaste küsimusele. Oluline on ka märkida, et aastatel 2003 kuni 2015 määratles Eesti siis Eestisse mitte asunud Hotantide järeltulijad sünnijärgsete Eestit kodanikena. Me eeldame, et neid inimesi on mõnisada, mitte rohkem. Tegelikult nad kahjuks siiski sünnijärgsed Eesti kodanikud ei ole. Aga kuna riik on teinud vea ja andnud neile inimestele eesti passid, siis tuleb leida neile kiiresti mõistlik lahendus. Töö selles suunas käib ja me anname kindlasti arengutest teada. Hamburgis jätkub Saksa konservatiivide kongress, kus täna valitakse parteile uus juht Angela Merkeli asemel. Telefonil on meie korrespondent Reet Weidebaum, kes viibib koha peal ja teatab. Tulemused. Tere õhtust, ma püüan rääkida üle suurest juubeldamisest, mis siin toimub, sest umbes viis minutit tagasi semi kosed, seedeuus, juht on senine peasekretär Annegree trump varem Power, kes sai lõppvoorus siis nõutavad 500-st häälest tunduvalt rohkem ja edestas Friedrich lörtsi. Täna õhtul ja homme hommikul jätkuvad siis siin parteipäevad, kus siis järgmine tõsine teema on see, kes valitakse neid peasekretäri sest üldiselt eeldatakse. Kui Annegreet trump varem power on rohkem sotsiaalsete teemade ja, ja õiguste eest võitleja, siis võiks peasekretär võtta luubi alla, siis võib-olla rohkem kaits majandus- ja välis välispoliitilisi teemasid. Aga HannaGreete Karen Bauer on öelnud, et ilmselt enne homme hommikut ta seda nime välja öelda ei saa. Aga jälgime. Hiiumaa ettevõtjaid ja vallajuhid ei ole nõus, et maanteeamet vähendab talveks Hiiumaa praamigraafikus olevate reiside arvu. Maanteeamet toob põhjuseks meresõiduohutuse, talvistes oludes ja graafiku stabiilsena hoidmise. Kuid hiidlased ei näe loogikat selles, et reise võetakse vähemaks juba enne, kui rasked jääolud käes on. Juhan Hepner lugu. Kevadest sügiseni on Hiiumaa ja mandri vahel päevas mõlemas suunas vähemalt kuus reisi. Jaanuarist märtsini väheneb see arv viieni. Hiidlaste ja maanteeameti läbirääkimised reiside arvu säilitamiseks ka talvel ei kandnud vilja. Hõre talvegraafik on hiidlaste hinnangul kahjulik nii ettevõtjatele kui Hiiumaa mainele laiemalt, jätkab Hiiu autotransi juhatuse liige Anu piilberg. See segab väga palju ja väga oluliselt meie logistikat, meie autojuhtide töö- ja puhkeaega. Et Hiiumaa veoettevõtted on väga hämmingus, et pidevalt muudetakse talvel graafikud, vähendatakse reise, kusjuures samas veomahud meil ei vähene. Maanteeamet põhjendab talvegraafikut nii mereohutuse kui ka võimalusega, et plaanitust kauem kestvad sõidud lööks tihedama graafiku sassi, jätkab maanteeameti ühistranspordiosakonna juhtivekspert miga Männik Rohuküla-Heltermaa vahel on navigatsiooni seal tõesti keeruline piirkond talvisel perioodil ja seal on põhilised tegurid, on tugevad tuuled, jää tekkimine ja kõik see seoses siis selle kitsa Farfaatoriga loob olukorra, kus seda suvist graafikutele võimalik pidada. Hiidlastele jääb arusaamatuks, miks eeldatakse, nagu ilmuks jaanuaris merele paks jää või et tuul on tugevam kui detsembris, jätkab Hiiumaa vallavolikogu esimees Aivar viidik. Meie sõnum ka vedajale ja riigipoolsetele esindajatel on olnud see, et tuleb reageerida vastavalt oludele, mitte kehtestada range väiksemate läbisõitudega graafik kolmeks kuuks nii-öelda ette. Äkki tuleb tallu, aga äkki ei tule, tal ütleks mina vastu. Maanteeameti hinnangul takistavad operatiivsemalt graafikut tehnilised põhjused miga Männik, põhilised piirangud tselluloosi ja Heltermaa rohuküla sadama tingimused laevade laevu on keeruline ringi hallatava kiiresti ja samuti ka operatiivselt nii-öelda laeva kohe liinile saata on ka keeruline laeva ette valmistama. Järgmise aasta esimese kvartali praamigraafiku lubas maanteeamet kinnitada järgmisel nädalal. Tallinna Linnahalli rekonstrueerimine on veninud, kuna Eesti pole saanud Euroopa komisjonilt riigiabi luba. Uku Toom küsis Linnahalli aktsiaseltsi juhatuse liikmelt Kaia Jäppinen-ilt, mis seisus praegu ollakse? Tänasel päeval linnahall elab sellist oma tavapärast vaikelu. Meil on linnahallis veel mõned ankurrentnikud ja teisest küljest on loomulikult igapäevane tööga hoolitseda selle eest, et linnahall oleks ehituslikult ja peate pidi ohutu, sest rahvas pidevalt käib linnahalli juures, aga, aga see seis ütleme kasvõi välisvooder, see ei ole nagu kiita. Aga kui rääkida nüüd sellest, et kui kaugele on linnahalli rekonstrueerimise projekt, siis eks meie pilgud on suunatud brüsseli poole sest enne ei saa me teha praktiliselt ühtegi näpuliigutus, kui ei ole olemas riigiabi luba. Ma esitasin koos hinnaga siis riigiabi loa 11. aprillil. Meil on ka tagasiside Euroopa Komisjoni poolt ja praegu on koostamisel siis vastavalt, et nende nõudmistele uus tasuvusanalüüs, mille tahame esitada neile nüüd veel käesoleva aasta detsembris ja siis jääb lihtsalt oodata, millal see riigiabi luba tuleb. Nii et niipea, kui me saame siis riigiabi loa, korraldame koos arhitektide liiduga arhitektuurikonkursi mis võtab aega umbes kolm-neli kuud ja pärast seda saab juba välja kujutatud projekteerimishanke. Ja täname, olemegi täpsustamast seal projekteerimishanke lähteülesannet. Minu nägemus on see tulevikus, kui linnahall valmis saab, elab ta iga päev, iga päev oleks sinna asja, seal on restoranid, seal on tegevuskeskused. Et ta elaks ka siis, kui just parasjagu ei toimu, kas kontserte või konverentsi. Euroopa Parlamendi valimised on ka kevadel tulemas, põhimõtteliselt siis muutub kõik Brüsselis. Ma arvan, et me ikka loodame, et see riigiabi luba tuleb enne. Kindlasti ma väga loodan, et me saame selle kätte esimeses kvartalis, sest tegemist on ikkagi väga suure objektiga ja võib-olla selles mõttes see protsess on pikem investeering on ju esialgsete hinnangute kohaselt 110 miljonit eurot ja nähtakse Euroopa poolt seda ikkagi tugevalt konkurentsi siis kui Tallinnas konverentsikeskus valmib, et ta võiks siis nii-öelda siseturgu mõjutada, kuigi noh, see on selline oletuslik arvamus nende poolt. Juhuks, kui see riigiabi luba tuleb, kas raha on nii linnal kui riigil olemas? No tänasel päeval on linn kindlasti valmis toetama siis investeeringuid 40 miljoni euro ulatuses ja riigieelarvestrateegias on praegu planeeritud aastateks 2000 22021 20 miljonit 20 miljonit mis siis tuleb nagu riigi toetusena ning see vahel lihtsalt siis jääb veel 30 miljonit. No on siis kas tulemas linna eelarvest või siis, kui meil õnnestub kaasata erasektorit. Riik võtab juba aastaid hoogu, et Eestimaa uuesti üle hinnata. Hindamisest sõltuva maamaksu lagi vajub võrreldes maa eneseväärtusega üha madalamale, kuid endise keskkonnaministri Marko Pomerantsi sõnul pole hindamistöö ettevõtmiseks poliitilist julgust. Madis Hindre räägib lähemalt. Viimati hinnati Eestimaa iga üksiku ruutmeetri väärtust 2001. aastal. Hindamine tehti selleks, et lihtsustada riigi omavalitsuste maaga seotut tehinguid aga ka selleks, et maoväärtusega saaks siduda maamaksumäära. Nimelt sõltub just riigi poolt igale ruutmeetrile seatud hinnalipikut see, kui kõrget loomaks omavalitsus küsida võib. Omavalitsuse enda otsustada jääb, kas ta küsib igal aastal endale maa väärtusest 0,1 protsendi 2,5 protsenti eriti või midagi vahepealset, räägib linnade ja valdade liidu tegevdirektor Jüri Võigemast. Kuidas või mis proportsioonides erinevad 2001. aastal paika pandud maa väärtused, sellest, mis need täna on, keegi täpselt öelda ei oska, ainult aimatakse, et mõnes maapiirkonnas võib maa väärtus olla sama ja mõnes linnalähedases piirkonnas 10 korda suurem kui eelmise hindamise ajal. Suurem osa omavalitsusi on olukorra lahendanud niimoodi küsivad aastaid maksimaalselt maamaksu ehk 2,5 protsenti maksustamishinnast. Keskkonnaministeeriumi riigivaraosakonna juhataja Silver Jakobson näeb probleemi sarnaselt omavalitsustele aga seda, et ma nüüd kiiresti ümber hinnataks, seda lubada ei saa. Praegu on selleks liiga vara öelda, aga kindlasti on ta meie fookus siis järgmisel aastal, kui arutelude käigus jõuame tõdemuseni, et korralist hindamist on mõistlik ja otstarbekas järgmisel aastal teha, et siis me teeme, läheme ka selle väljatöötamiskavatsusega edasi. Seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus, millest Jakobson räägib, kirjutati valmis juba kaks ja pool aastat tagasi, aga pärast kooskõlastusringi seati kavatsus sügavale sahtlisse. Toonane keskkonnaminister Marko Pomerants tõdeb, et asjaga edasi minemiseks polnud ei tema erakonnas ega kusagil mujal poliitilist tahet. Kohalike omavalitsuste umbusaldamine on ka mitmel ilmiline, seda harrastavad nii keskvalitsuse poliitikud kui ka ettevõtjad kohapeal, kes näiteks kardavad, et tahtlik vallavolikogu siis kohe kasutavad seda kuidagi kurjasti ja põllumeeste sisendihinnad jällegi kasvavad läbi maine laskma. Pomerants tuletan meelde, et väljatöötamiskavatsusega prooviti neid hirme maha võtta ning maamaks maoväärtusest lahti siduda või vähemalt teha nii, et maa ümberhindamine ei tooks kaasa automaatset maamaksu tõusu. Kui palju siis selle maa maksustamise hinnast maamaksumäär võib-olla, et noh, selle debati oleks saanud ju siis riigi ja kohalike omavalitsuste vahel maha pidada, aga seda tungi sõlmise debati järgi lihtsalt ei ole. Ükskõik kui liberaalne ka keegi siis erakondades sõnades ei paista. Reaalsus ehk maa tegelik hind hakkab aga paberile pandust üha enam erinema ning Jüri Võigemast tõdeb, et probleemile otsa vaatamine muutub poliitikutele ka järjest keerulisemaks. Vaba lava linnapoolse abita Narvas tegutsemine raske Narva linna võim pole veel seisukohale jõudnud, kasvu teatrikeskust tasub rahaliselt toetada. Jüri Nikolajevi lugu. Vaba lava Narva teatrikeskuse juhi Andreil rikasteganovi sõnul hakati narval tegevustoetust küsima veel enne teatrikeskuse ehituse algust ja alati on linnajuhtidega suhtlemisest läbi kumanud lootus, et selline toetus on võimalik vastu, lubab vaba lava mõistlikku koostööd, sealhulgas linna ja linnaasutuste ürituste korraldamist soodustingimustel. Lisaks tuuakse taotluses esile Narva linna kultuurielu elavdamist ning turistide toomist jätkab vaba lava. Narva teatrikeskuse juht Andrei Stepanov. Aga see oleks selline väga hea koostööprojekt kultuurivaldkonnas, aga kuna me kõik teame, et kultuurialas on raske raha teenida eritsi momendil, kui me ainult stardime ja eritsi mõtleme, et varsti-varsti võib-olla Narvas saab nii kultuuripealinnaks, et väga hea oleks, kui linn näiteks ka oma osalust siin Konkreetsemalt küsib vaba lava 80000 eurost aastatoetust Narvas tööle võetud viie inimese palkadeks. Narva linnavolikogu kultuurikomisjoni aseesimehe Vladimir putuuzovi sõnul pole vaba lavataotlust volikogus veel arutatud, kuid tema isiklik seisukoht selle taotluse suhtes on. Lühidalt öeldes ei kui nad küsiksid raha üritusteks, näiteks korraldaksid etendusi lastele, et neid uue teatrihoonega tutvustada kusjuures sümboolse piletihinna eest ja paluksid sellele tuge. Vaat see oleks koostöö, kuid palkadeks. Tegemist on ju eraettevõttega, kui ta oma tegevust plaanisite. Pidite ju mõtlema, kust palkadeks raha võtab. 80000 pole suur summa kuid selle raha eest saaks ühe tänava asfalteerida. Nuumusnasfalton Pakri Nuisulist vaba lava, Narva teatrikeskuse juht on seal igast kaaluv, kinnitab, et linnapoolse toeta läheb Vaba laval raskeks. Praegu vaba lava Tallinnas võttis enda peale need kulud, mis on seotud Narva tekkimisega sel aastal ja järgmisel aastal on kavatsetud just linna poolt seda toetust saada. Narva linnavolikogu kultuurikomisjoni aseesimees Vladimir pultuusov toonitab, et eitav suhtumine vabalava toetamisse on tema isiklik seisukoht. Ametlikult arutab kultuurikomisjon vaba lavataotlust 13. detsembril Uudistele Jüri Nikolajev. Narva. Palamuse kihelkonnakooli muuseum avab sel nädalavahetusel pärast põhjalikku remonti taas uksed. Ajalooline kihelkonna koolimaja avatakse nii, nagu see võis välja näha 1895. aastal. Lisandunud on näituse ala ja õppeklassidega peamaja. Arhitektuuribüroo Ö arhitekt Armas Tüür ütles Olev Gengile, et uue hoone lähteülesandeks oli peale muuseumi ruumide vajadusega see edus hoone sobituks ajaloolise hoone kõrvale. Hoone on viilkatusega sele viilkatusejoonega tehtud selline väike trikke, et ta on nagu justkui keskelt pooleks lõigatud ja sinna vahele pandud. Selline trepiastmestik, mis moodustab meil sellise väliteatri, kus suvel saab lastele teha välietendusi ja selle trepi alt nüüd trepi ago jagab selle hoone sisemusega kaheksa, kuidas hoonesse sisse tulete trepi alt läbi lähete siis satute ekspositsiooniruumi ehk siis step jagabsalone suuresti kaheksa, üks on ekspositsioon ja teine on siis kõik muuseumi toetavad funktsioonid ka kihelkonnakoolimajas on ju ekspositsioon olemas. Mille poolest siin külastuskeskusesse ekspositsioon erineb muuseumi direktor Aarne tegelema. Kui vanas kihelkonnakoolis oli klassituba poiste magamistuba õpetaja tuba ja kooli kantselei sahver külastajatele vaatamiseks ka ennem, nii nagu üks koolimaja 19. sajandi lõpus välja nägi siis köstri elamist meie sisuliselt kaks aastat tagasi ei näinud. Nüüd on võimalik näha köstri elamist ka sellisena, nagu ta võis olla tollel ajal, kui Oskar Luts noore poisina Palamuse kihelkonnakoolis käis ja kõik see informatsioon, mis toetab seda vana hoonet, ekspositsioonis. On need siis tekstid, on need museaalid, on need loodud videolahendused? See kõik on kui teooria uues majas ja praktiliselt näed sa, kuidas nägi välja kihelkonna kooli ja kihelkonnakoolielu. Kas lisandi lõbus selles vanas Tootsi koolimajas, milliseid võimalusi see uus külastuskeskus muuseumile pakub? Väga hea on siin teha näiteks vabaõhuteatrit ja seda küll jah, et nii nagu arhitekt ütles, et see jagab hoone pooleks ja see on selline trepistikus, võib teha vabaõhuetendusi või anda kontserte, siin on valikuvõimalusi mitmeid. Lisaks see, et meil on siin tööruum või töökoda käelisi tegevusi saagida, põletada, valmistada, värvida peale selle siis loomulikult õppeklassis, kus saab teha siis sellist seminari vormis programme, aga on ka avatud, raamatukogu saab fondi piiluda, see kõik on nüüd võimalik, mida meil enam ei olnud, oli ainult üks klassiruum, kus me saime gruppe vastu võtta, aga see ei tähenda seda, et vana koolimaja nüüd oleks kinni, et ei vana koolimaja ja see on ka võimalik neid vana aja koolitunde ja õhtuti pärast tunde ja, ja selliseid programme teha, mis selle vana koolimajaga paremini sobituvad. Ja ilmast, räägib sünoptik taimi paljak. Eelolev öö tuleb sajuhoogudega saartel ja läänerannikul sajab enamasti vihma, mandri kesk- ja idaosas lund ja lörtsi, pärast keskööd ka jäävihma ning seetõttu libeduse oht kõikjal väga suur. Puhub kagutuul viis kuni 11, rannikul puhanguti 15 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on miinus kolmest pluss ühe saartel kuni pluss nelja kraadini. Varahommikul jõuab saartele uus sajuala ja levib edasi mandrile. Sajab vihma ja lörtsi, pärastlõunal Kesk ja Ida-Eestis enamasti lund ja lörtsi ja sadu muutub tihedaks. Seetõttu ongi liiklustingimused eelkõige Kesk- ja Ida-Eestis keerulised. Ennelõunal jäiteohu ja pärastlõunal tiheneva saju tõttu puhub kagu ja lõunatuul kuus kuni 13, rannikul puhanguti kuni 18 meetrit sekundis. Pärastlõunal tuul veidi nõrgeneb ja pöördub Lääne-Eestis edelasse. Õhutemperatuur on nullist pluss nelja saartel kuni pluss kuue kraadini. Päevaspordiuudised võtab kokku Ragnar Kaasik Korvpallur Siim-Sander Vene siirdub mängima Hispaania kõrgliigasse Fuel labrada klubisse. 28 aastane Vene sõlmis klubiga lepingu hooaja lõpuni. Fuel labrada asub Hispaania liigas hetkel 12. kohal, olles kogunud neli võitu ja kuus kaotust. Esimese mängu võib vene oma uue klubi särgis pidada juba pühapäeval. Laskesuusatamise maailmakarikasarja hooaja avaetapil Sloveenias Book liukas sõideti täna meeste 10 kilomeetri sprint. Esikoha sai norralane Johannes Thingnes Bö, kes oli taas suusarajal kiireim ja eksis kahe lasketiiru peale kokku korra. Teise ja kolmanda koha sai tiirus kordagi eksimata prantslane Anto näengi konna ja venelane Aleksandr Loginov. Kaotus tööle kogunes neil vastavalt 16,1 ja 16,4 sekundit. Eile esikoha saanud prantslane Martin Fourcade lasi sarnaselt tööle mööda ühe lasu, kuid kaotas norralasele sõidus lausa minut ja 12 sekundit ning lõpetas võistluse 24. kohaga. Tänase sõidu 60 paremat lähevad ülehomme stardiga 12,5 kilomeetri jälitussõidus. Eesti mehed peavad seda kõrvalt vaatama, kuna nemad sinna ei pääsenud. Kõige lähemale jõudis Kalev Ermits, saades kolme möödalasuga 64. koha. Rene Zahkna eksis kaks korda ja oli 73., Martin Remmelg samuti kaks korda ning sai 105. koha. Homme on kavas naiste sprint, kus stardivad Regina Oja, Grete Kaim ja Tuuli Tomingas. Otseülekanne algab ETV-s kell 15. Poolas toimuval kiiruisutamise MK-etapil sai Marten Liiv 1000 meetri distantsil 11. koha. Oli sai juurdega 10 MK-punkti ning on kolme etapi peale 32 punktiga 30.. Freestyle-suusataja Kelly Sildaru astub täna võistlustulle Ameerika Ühendriikides Colorados toimuval MK-etapil rennisõidufinaalis. Kvalifikatsioonis sai sildarud teise koha, jäädes napilt alla kanadalanna olümpiavõitjale kässisharbile. Finaal algab Eesti aja järgi täna kell 20. Selline oli Päevakaja reedel, seitsmendal detsembril, ilusat õhtut.