Tere õhtust, kell sai kuus, uudistetoimetus teeb kokkuvõtte kuuendast detsembrist. Stuudios on toimetaja Janek Salme. Eesti teaduskoda nõuab teadusrahastuse suurendamist ühe protsendini sisemajanduse kogutoodangust. Hariduse ja teadusminister Mailis Repsi sõnul on valmimas poliitiline kokkulepe, mis võimaldab seatud eesmärgini jõuda. Me kutsume üles ka üsna konkreetsetele proteste aktsioonidele juhul nüüd, kui järgmisest aastast olukord muutuma ei hakka. Läti sõim ei toeta ÜRO ränderaamistiku. Naftat eksportivate riikide organisatsiooni liikmesriikide esindajat arutavad Viinis toimuval kohtumisel naftaturu olukorda. Jeemeni, valitsuse ja huti. Mässuliste esindajad leppisid Rootsis alanud rahukõnelustel kokku vangide vahetuses. Pärnumaa endise Sauga valla mitme küla elanikud otsustasid hiljutisel rahvaküsitlusel, et need külad lähevad Pärnu linna koosseisu. Endise Sauga valla elanikud, kes valiti Tori vallavolikokku, kaotavad seal koha, aga Pärnu volikokku nad automaatselt ei pääse. Valitsus andis kultuuriminister Indrek Saarele volituse lõpetada riigi sihtasutuse teater NO99 tegevust. Tahaks väga, et järgmise aasta jooksul kindlasti hakkaks seal majas juba tegutsema uus seltskond. Seltskonnad. Öösel on valdavalt pilves ilm, öö hakul sajab Põhja- ja Ida-Eestis mitmel pool lund ja lörtsi, rannikul ka vihma. Pärast tekkis mitmel pool udu. Õhutemperatuur on miinus neljast pluss ühe kraadini. Päeval on pilves ilm. Hommikul saartelt algav lume ja lörtsisadu levib mandrile, pärastlõunal läheb sadu saartel üle vihmaks. Õhutemperatuur on homme päeval miinus kaks kuni pluss kaks kraadi. Eesti teaduskoda nõuab teadusrahastuse suurendamist ühe protsendini sisemajanduse kogutoodangust. Kui seda ei juhtu, kaalutakse proteste ettevõtmisi. Haridus ja teadusminister Mailis Repsi sõnul on valmimas poliitiline kokkulepe, mis võimaldab seatud eesmärgini jõuda, jätkab Madis Hindre. Novembri alguseks tegi Eesti teadusagentuur oma esialgsed otsused, rahastuse sai umbes viiendik teadusprojekte ehk ülejäänud tööd jäävad ootama paremaid aastaid või ei valmi kunagi. Tartu Ülikooli füüsikainstituudi juhataja Toomas Plank ütleb, et kui veel läinud aastal said nemad läbi institutsionaalse uurimistoetuse kaks miljonit eurot, siis tulevaks aastaks langeb toetus 600000 euroni. Teaduse baasrahastus küll pisut kasvab, kuid sellest kasvust jõuab instituudi nii umbes 250000 eurot. Kokkuvõttes ähvardame umbes seitsme miljoni eurose eelarvega instituuti enam kui miljoni eurone eelarveauku. Täielikult jäi Toomas planki sõnul lisarahata materjaliteadus. Pärliteadusega seotud tegemised on just niisugused rakenduste uut innovatiivsete lahenduste väljatöötamisele seotud asjad, millest juba lähemas tulevikus mitte kunagi 30 40 aasta pärast vaid lähemas tulevikus võiks Eesti riigi ja ettevõtetel täiesti reaalset tulu olla. Tänase rahastussüsteemi järgi sõltub projektides suuresti teadlaste palgaraha nii kui taotlust ei rahuldata, võib nii mõnigi pikalt plaanitud ettevõtmine seisma jääda. Täna teatasid Eesti teaduskoja alla kogunenud teadlased ühispöördumises, et ootavad riigilt teadusrahastuse kasvu. Täpsemalt peaks rahastus kolme aasta jooksul tõusma juba ammu paika pandud eesmärgini ehk ühele protsendile sisenema majanduse kogutoodangust, räägib pöördumise üks algatajaid, füüsik Andi Hektor. Kui sa aastaid ja aastaid näed sellist olukorda, et on alarahastatud ja sa näed, et noored teadlased lähevad ära Eestist, siis noh, mingi hetk on vaja pöörduda ja selles pöördumises on muidugi ka ütleme, et me lihtsalt ei pöördu avalikkuse poole, vaid me kutsume üles ka üsna konkreetsetele protesti aktsioonidele. Juhul nüüd, kui järgmisest aastast olukord muutuma ei hakka Haridus ja teadusminister Mailis Reps tõdeb, et ehkki tulevaks aastaks tõuseb riigipoolne teadusrahastus ligi 20 miljonit eurot, jääb eesmärgist ehk ühest protsendist SKT-st puudu veel 60 miljonit. Mailis Reps lisab, et ühiskondlik kokkulepe samasugune kui on näiteks kaitsekulutuste kohta, annaks teadusrahastusele kindlust ja niisugune kokkulepe võib sündida juba lähiajal. Minule teadaolevat detsembri lõpus On ka president lubanud ühte sellist poliitilist, kõiki osapooli haarava kokkulepped patroonina toetada, kus siis kõik erakonnad lähevad vastu parlamendivalimised lubadusega, et nad moodustavad siis valitsuse ja algavad järgmise riigieelarvestrateegia nelja aasta plaanid siis sinna teaduse üks protsent kirjutatakse ka sisse. Välisuudised võtab kokku Evelyn Villers. USA õhuvägi viis Ukraina õhuruumis läbi erakorralise ülelennu, Reutersi sõnul on samm vastuseks Venemaa Ukraina-vastasele tegevusele Kertši väinas. Täna varem alustas USA merevägi ettevalmistusi sõjalaevade saatmiseks mustale merele, teatab CNN. Ühendriigid kavatsevad teavitada NATO liiget Türgit oma laevade kulgemisest läbi Bosporuse ja tardanellide. Vene sõjavägi ründas pooleteise nädala eest Kertši väinas kolme Ukraina mereväe alust arestis needia võttis kinni ühtekokku 24 Ukraina sõjaväelast. Naftat eksportivate riikide organisatsiooni ehk OPECi liikmesriikide esindajad arutavad naftaturu olukorda Viinis toimuval kohtumisel. Saudi Araabia naftaminister Khalid alfali ütles kohtumise eel ajakirjanikele, et Saudi Araabia tahab turu tasakaalustamiseks piisavat tootmiskärbet, mis on riikide vahel võrdselt jaotatud. Tema sõnul on läbirääkimiste laual kõik valikuvõimalused ja Saudi Araabia kuulab ära kõigi riikide seisukohad. Falisi ütles, et tema arvates peaks piisama miljoni barreli suurusest kärpest. Vahetult saudi Araabia naftaministri sõnavõtu järel langes Brenti toornafta barreli hind ligi kolme dollari võrra 58 dollari ja 62 sendini. Prantsusmaa rahandusminister Bruno Le meer teatas, et pooldab ettevõtete või üksikisikute maksude kärpimist, kui selleks on vajadus, kuid muudatused peavad käima käsikäes kulutuste vähendamisega. Lemer ütles Pariisis toimunud majanduskonverentsil, et soovib töötajate lisatasudele anda maksuerandi nii kiiresti kui võimalik. Prantsusmaal on viimastel nädalatel toimunud hulgaliselt protestimeeleavaldusi, valitsuse tegevuse ja elukalliduse tõusu vastu. Rootsis ÜRO vahendatud kõnelustel kohtunud jeemeni, sõja vaenupooled leppisid kokku vangide vahetuses, ütles ÜRO erisaadik Martin kriibitsi sõnul nõustusid jeemeni valitsuse huti mässuliste esindajad vahetama vange, et suurendada pooltevahelist usaldust. Grifitsi hinnangul on vaenupooled andnud viimastel nädalatel mõista, et suhtuvad sõjategevuse vähendamisse tõsiselt. Stockholmist põhjas asuvas Rimbo linnas toimuvate kõneluste eesmärk on panna paika tulevase rahuleppe läbirääkimiste raamistik, ütles kriifid. Läti seim otsustas mitte toetada ÜRO ränderaamistiku. Meil on nüüd otseühendus Ragnar kondiga, kes tänaseid sündmusi jälginud Ragnar, kes selle küsimuse hääletusele viis ja kuidas hääled jaotasid. Tõepoolest ei hääletatud mitte selle ränderaamistikuga ühinemise või mitteühinemise üle, vaid tegelikult Ta võttis seim vastu resolutsiooni, mille olid siis parlamendile esitanud 13 saadikut, valdavalt küll rahvuslaste eestvõttel, aga alla kirjutanud oli ka veel ja noh, kui mitte ajalooline, siis tähelepanu väärne oli tänane hääletus kahel põhjusel. Esmalt sellepärast, et tegemist on üldse esimese resolutsiooniga, mille siis Seimise koosseis vastu võtab. Täna arutati ka Ukraina teemat, kuid see toetusavaldus nihkus järgmisele istungile. Ja teisest küljest, ega ma ei mäleta. Ehkki välispoliitilist hääletust või seisukohavõtt, mis siis balti riikide vahel nii olulisel määral erineb Eestist ja Leedust, oli täna ka mitut puhku. Ühed kiitsid Eestit ja Leedut, et meie niisuguse poolt hääletamise poolt oleku eest, aga teisest küljest ka oli neid Läti seimi liikmeid, kes Eestit ja Leedut selle ränderaamistiku toetamise eest kritiseerisid ja hääled jagunesid siis nii, et 43 toetas seda resolutsiooni 31 oli vastu. Resolutsiooni põhiidee on siis anda valitsusele märg, kui teha valitsusele ettepanek, et Läti selle ränderaamistikuga ei liituks ja siin on paar olulist teemat. Olulist mõtet, mis selles deklaratsioonis on üks on nimelt see, et Läti seim siis nüüd leiab, et Euroopa Liit peaks kindlustama rohkem oma välispiire ja teine põhimõte on see. Migratsioonipoliitika peaks olema iga rahvusriigi enda asi ja seda ei saa mingite deklaratsioonide või ühisavaldustega ette kirjutada. Kas Läti valitsus hakkab nüüd pärast seimi otsus seda teemat veel eraldi arutama või mitte? Kas eraldi arutelu tuleb, ei ole praeguseks veel teada, sest Lätis uut valitsust ikka veel ei ole ja senine peaminister maris Guczynskis on öelnud, et Läti valitsus arvestab igal juhul seimi seisukoht. Ja see seisukoht täna tuli, kas nüüd selleks vormistatakse eraldi valitsuse otsus, see ei ole praegu veel teada, aga Läti positsioon on pärast tänast hääletust seimis küll selgem. Aitäh selle ülevaate eest. Ja tagasi Eestisse. Pärnumaa endise Sauga valla mitme küla elanikud otsustasid hiljuti seal rahvaküsitlusel need need külad lähevad Pärnu linna koosseisu. Seeriat hoiavad oma kohast ilma need Tori vallavolikogu liikmed, kes elavad linnaga liituvatest külades. Samas ei saa neist Pärnu linnavolikogu liikmeid. Pärnust jätkab Ester Vilgats. Ülemöödunud nädalal toimunud küsitlusest võtsid valla elanikud aktiivselt osa tulemus oli, et Sauga aleviku ja kolme küla hea metsa Tammiste nurme elanikud soovisid enamikus Pärnuga liituda linnast kaugemal asuvat küla taga mitte nende küladega, kus soovitakse Pärnu koosseisu minna, hakatakse linnaga ülemineku osas kokku leppima. Tori vallavanem Lauri Luur. Küsimus on selles, et kellelegi õigused ja kohustused ei saaks nii-öelda kahjustada sellise piirimuudatusega. Seal on küsimus. Lasteaiakohtades on koolikohtades ühistranspordis, noortekeskuse, teeninduspiirkondades ja kõiges muus. Et külade linna koosseisu mineku teema päevakorda võeti, selleks tegi suure töö Sauga alevikus elav Andres Mõis, kes moodustas valimisliidu loogiline Pärnumaa. Kui üleminek teoks saab, on valimisliit oma lubaduse täitnud Andres Mõis. Oleme kaks aastat teinud pingelist tööd selle nimel, et Sauga külaelanikud saaksid oma arvamust öelda. Nüüd on selge, et enamus endise Sauga valla elanikke soovib elada Pärnu linna territooriumil. Siinkohal tänan kõiki, kes käisid oma häält andmas. Nüüd jääb veel volikogus, et piri muutus otsust kinnitada. Mõis ei pea oluliseks, et tema ja teised endise Sauga valla elanikud, kes valiti Tori vallavolikokku, kaotavad seal koha, aga Pärnu volikokku nad automaatselt ei pääse, aga teema on tõsine, kinnitab vallavanem Lauri Luur. See on probleem, selles osas on õiguskantsleri büroo meie poole pöördunud ka rahandusministeerium on seda tähelepanu juhtinud, et piirimuudatusi saa ennem jõustuda kui järgmiste valimistega. Õiguskantsler Ülle madise ütles, et kõik linna või valla elanikud peaksid olema volikogus esindatud ja see on üks põhjus, miks külade üleminek ühest omavalitsusest teise on pikk protsess. Ja ma ei välistaks üldse, et see lõpeb ikka sellega, et see üleminek toimub näiteks 2021 ja siis juba nende külade elanikud valivad oma esindajad Pärnu volikokku, aga see on vaid üks lahendus, küllap on olemas ka vahepealseid, aga selgitan, et, et see eeldab väga paljusid muudatusi, eeldab mitut otsustust lõpuks ka vabariigi valitsuse otsus. Nii et ma usun, et sinna on veel pikk tee minna, aga kindlasti need lahendused leitakse. Hotellide ja restoranide liidu kinnitusel pole praegu veel selge, kas Eestisse saabub aastavahetuse ajaks rohkem või vähem vene turiste. Kui eelmistel aastatel. Oktoobris ja septembris vene turistide arv võrreldes aastataguse ajaga veidi vähenes, jätkab Mall Mälberg. Välisministeeriumi konsulaarteenuste büroo juhataja hellika keelt ütleb, et nii meie kui venepühadeni on veel aega. Aga kui võrrelda läinud aasta ja tänavuse viisataotlusi, siis väike vahe on. Tänavu on vähem viisataotlusi, siis antud umbes neli protsenti vähem, nii et täitsa nagu suur arv nüüd ka ei ole ja aasta ei ole veel läbi. Kas te oskate põhjusi ka öelda, miks võiks vähem tahtjaid olla? Ei oska seda sellist subjektiivset põhjust anda, võib-olla inimesed reisivad vähem, praegused arvud näitavad jah, et näiteks Pihkvas on taotluste arv jäänud samaks samal ajal Moskvas on isegi natuke nagu rohkem. Aga siis meie selles kõige suuremas viisataotlusi menetlevad esinduses Peterburis on metsaarv väiksem. Hotellide broneeringuid eriti tehtud ei ole. Hotellide ja restoranide liidu tegevjuht Maarika Liivamägi osutab ühele tendentsile, mida ta märganud on. Tegelikult broneerimine toimub suhteliselt vahet enne reisimist, mistõttu nagu selline prognooside andmine on natuke keeruline, aga hotellid iseenesest loomulikult on nagu valmis vastavalt, aga kas see aastavahetus ja jõulud on alati selline periood, kui tegelikult ikkagi nii Venemaalt kui ka mujalt kliente hotellidesse saabub? Venemaalt tulnud klientide puhul on see, et nad tulevad ka jaanuaris, siis kui vene jõulud aga öelda täna, et kas see number on kasvutrendis või mitte, et, et seda on hetkel võib olla ennatlik. Et kui nüüd jällegi vaadata septembrikuu ja oktoobrikuu tulemusi, siis mõnevõrra nagu tagasiminek on, on näha võrreldes eelmise aastaga. Kas see tendents, et hotell broneeritakse vahetult enne said, on juba aastaid kestnud või on seal midagi uut? Eks ta natukene mõned aastad juba on jah, et, et tuleb nagu tarbijakäitumise muutusest, et inimestel on nagu võimalik ise teha, otsuseid, liikuda suhteliselt spontaanselt. Kas Vene turistid tahavad tulla põhiliselt Tallinnasse või mujale ka? Kindlasti on Ida-Virus ja piirkond, aga jah, eks ta peaasjalikult ikkagi on Tallinnaga seotud, et tullakse meie jõuluturgu vaatama ja Tallinna võib-olla ka ütleme selles mõttes lihtsamini ligipääsetav. Eesti Energia Estonia kaevanduse töö tõhustamiseks otsustati maa alla rajada remonditöökoda, mis läks maksma 300000 eurot. Töökoja juurde kuulub ka varuosade ladu. Kaevanduses käis Rene Kundla. Ligi kuus meetrit kõrge töökoda teenindab seda kolmekümmet suuremõõtmelist, mööde masinat, mida varem pidi remonditöödeks maa peale transportima mööda Estonia kaevandus ainsat väljapääsuteed. Rääkisime töökojast Eesti Energia tütarettevõtte Enefit kaevandused juhatuse liikme Meelis Goldberg iga. Meie selja taga on uus kestne alma remonditöökoda. Kui siiamaani tehti maa maal ainult väikeseid remonte kõikide suurte remontide jaoks, mis nõudsid tõsteseadmeid kui kanaleid, ka suuremat keevitustööd teeme alma masinate maa peale, nad on väga rasked, mõne tonni pluss kolmekümnetonnine masinmaid kati läheb, ise ei liigu siis teda maa peale tuua oli üsna vaevaline ja aeganõudev võis aega võtta, terve vahetada. Et tahame teha nüüd kõiki töid. Siin on 3000 ruutmeetrit korralik ventilatsioon korraga suudame mitte ta vähemalt nelja suurt masinat ja me loodame, et sellega muutub meie töö oluliselt efektiivsemaks, sest me kuluta aega enam masinate maa peale toomiseks. Me kaks aastat tagasi muutsime juhtimisstruktuuriprotsessipõhiseks, kui ennem oli igal tootmise askonnale remondijaoskond, siis nüüd oleme kõik kokku tõstnud ühtse juhtimise alla. Ja nüüd me vaatame ka remondiprotsessi tervikuna kogu kaevanduse vaatest ja arutasime ja leidsime, et on, on mõistlik ja efektiivne teha ma alla eraldi suur remonditöökoda, kes tööd teostas. Mäetööd me tegime ise, enamus metallkonstruktsioone tegi meie Eesti Energia tütarettevõtte Enefit seal usas millal siin esimesed masinad remonditud saavad? Ma loodan, et selle aasta lõpus, kes siin teha on jäänud, ventilatsioonitööd on vaja lõpuni viia, hetkel paigaldatakse viimaseid Et konstruktsioone töövaadame sisustada, see kõrvale tuleb ka varuosade ladu ja siis oleme põhimõtteliselt valmis. Valitsus andis kultuuriminister Indrek Saarele volituse lõpetada riigi sihtasutuse teater NO99 tegevusteatrile ette nähtud tegevustoetus jääb edendus, valdkonda jätkab Tõnu Karjatse. Indrek Saare sõnul on järgmine samm ideekonkursi väljakuulutamine, ilmselt toimub see tuleva aasta alguses. Minister kinnitas, et huvi no 99 seniste ruumide vastu on suur. Nii soovib näiteks väiketeatreid ühendav Sakalas gene hakata Sakala tänava maja jagama väiketeatrite vahel sõltumatu tantsu. Lava soovib sellest arendada tantsumaja. Indrek Saar. Mõtteid on olnud väga erinevaid, aga kuna need mõtted on tulnud väga erinevates vormides, kes on kirjutanud, kes on vaata pressiteate välja saatnud ja kes on lihtsalt meie, nii et maja inimestele tänavanurgal või üritusel tulnud rääkima ja tutvustama teid, siis see on täiesti korrektne see, et nüüd, kui me saame selle otsuse tehtud, et see tehniline pool, mis puudutab NO teatri lõpetamist, et siis sellele järgneb ka ideekonkurss, kus kõigile mõtlesin, et tingimused selle jaoks, et pakkuda oma ideed välja juba natukene vormistatumal kujul, kui lihtsalt üks püstijala mõttearendus siia tahaks väga, et järgmise aasta jooksul kindlasti hakkaks seal majas juba tegutsema uus seltskond, uued seltskonnad, aga kuidas nad kõik asjad lähevad, seda nüüd täpselt ei oska muidugi ette prognoosida. Minister kinnitas, et no 99 majandustegevus oli korras ja kõik arved tasutakse. No 99 aasta toetus on ministeeriumi eelarves 1,1 miljonit eurot. Otsust, kuidas raha tuleval aastal jaotada, pole veel tehtud veel kord, Indrek Saar. Kui meil ei ole teadmist sellest, et mida seal majas tegema hakatakse, millist ressurssi see eeldab, et enne seda on see tühipaljas spekulatsioon, praegu teame seda, et meil on kõik need vahendid olemas, see aasta Öeldakse korrektselt, mingeid võlgasid üles ei jää. Aga loomulikult kogu see teatri sulgemine, inimestele lõpparvete maksmine, koondamishüvitiste maksmine, kõik see loomulikult tahab ressurssi järgmise aasta eelarvest ja teiselt poolt on küsimus selles, et et mis see idee on, siis mida tegema hakatakse, kui suurt mahtu see tegelikult eeldab, aga, aga igal juhul. Me sooviksime, et see jääks etenduskunstide valdkonda edasi, aga noh, tänapäeval etenduskunstid on väga lai mõiste, nii et see ei pruugi sugugi tähendada klassikalist repertuaariteatrit ilmtingimata, see võib olla väga paljusid erinevaid asju. Plaanilisi tegevusi on Sakala tänava majas juba kevadeni, nii näiteks lavastab seal oma lõpuetenduse lavakunstikooli 29. lend. Tegevust jätkab ka no 99 džässiklubi. Ilmast räägib sünoptik Sirle Kangur. Täna üle Eesti aegamisi itta liikuv kõrgrõhuhari määrab meie ilma ka eeloleval ööl. Selle järel asub ilma tegema Põhjamerelt Stockholmi suunduva madalrõhkkonna sajune lohk. Reede öösel on enamasti pilves ilm. Öö hakul sajab Põhja- ja Ida-Eestis mitmel pool lund ja lörtsi, rannikul ka vihma. Pärast südaööd tekib mitmel pool udu. Tuul puhub lõunakaarest kolm kuni üheksa meetrit sekundis, saartel ja läänerannikul kagutuul viis kuni 10, puhanguti 14 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on öösel miinus neli kuni pluss üks kraadi. Päeval on ilm pilves, hommikul saartelt algav lume ja lörtsisadu levib mandrile. Pärastlõunal läheb sadu saartel üle vihmaks. Puhub kagutuul viis kuni 10, rannikul puhanguti kuni 16 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on miinus kaks kuni pluss kaks kraadi. Teedel on libeduse oht. Spordiuudised võtab kokku Ragnar Kaasik Laskesuusatamise maailmakarikasarja hooaja avaetapil Sloveenias Book liukas võitis meeste 20 kilomeetri individuaaldistantsi prantslane Marc Lähen furkaad. Eestlased punktikohale ei tulnud. Seitsmekordne sarja üldvõitja furkaad läbis kõik neli lasketiiru eksimusteta ning võttis juba oma karjääri. 71. MK-etapivõidu. 4,2 sekundilise kaotusega sai teise koha sakslane Johannes küün. Kolmanda koha sai Siimon either. Ka nemad ei eksinud tiirudes kordagi. Kõige paremad suusakiirust näidanud norralane Johannes Thingnes Bö sai tänu kolmele möödalasules seitsmenda koha. Eestlastest oli parim Martin Remmelg, kes eksis kokku kolmel korral ja sai 86. koha. Martin Remmelg. Suusarajal ei tundnud täna ennast üldse hästi, ei jää rahule endale suusakiirusega praegu, et väga rabeli kuidagi lõpupoole võib-olla sain kuidagi natuke rohkem endasele sihukese sõidutunde kätte, et aga ei tea, esialgu väga rabe. Lasketiirus ei läinud nii nagu soovisin. Esimene lasketiir, pettumus. Ja püsti, viimane ka selline. See oleks võinud alla tulla. Rene Zahkna lasi mööda viis korda ja jäi 89.-ks suusarajal eestlastest kõige kiirem olnud, kuid lausa seitsmel korral eksinud Kalev Ermits sai 94. koha. Homme on meestel kavas 10 kilomeetri sprint. Naiste 15 kilomeetri sõidu võitis ukrainlanna Julia Chama, edestades poolatari Monica Hoynichi 5,9 ja tšehhitari marketta Taavi toovat 10,6 sekundiga. Sööma ei eksinud tiirudes kordagi, teine ja kolmas koht aga ühe korra. Eelmise hooaja üldvõitja, soomlanna Kaisa Mäkäräinen oli suusarajal küll kiireim, kuid eksis esimeses lasketiirus lausa neljal korral ja sai lõpuks 30. koha. Eestlannadest oli parim Regina Oja, kes sai kolme möödalasuga 72. koha. Tuuli Tomingas eksis neljal lasul ja oli 88. Grete Gaim kogus kuus möödalasku ning lõpetas 95.-na. Pärnu Võrkpalliklubi kaotas eile hilisõhtul Chef Challenge kapi kuueteistkümnendik finaali korduskohtumises Itaalia klubile Monza ja langes turniirilt välja. Avakohtumise kodus null. Kolm kaotanud Pärnu ei saanud geimi võitu kirjaga eile, kogudes kolmes geimis vastavalt 21 22 ja 19 punkti. Euroteekond on Eesti klubide jaoks selleks hooajaks nüüd lõppenud. Tase kõrgemal turniiril CF kapil aitas Oliver Venno oma koduklubi Istanbuli Galatasaray kolm null võidule Zagrebi Ladosti üle. Venno tõi oma meeskonna resultatiivseimana 19 punkti jagalas, Galatasaray pääses kaheksandikfinaali. Aitäh. Te kuulsite Päevakaja head õhtut ja kuulmiseni.