Siin Tallinn vikerraadio, kell on 14 ja viis minutit. Tere, head kuulajad Eestimaal, head kolleegid ja külalised siin Eesti Raadio esimeses stuudios ja muidugi kõik need, kes kuulavad oma lemmikraadiot ka väljaspool Eestit raadiolainete või interneti vahendusel. Me oleme otse-eetris ning Me oleme otse-eetris tunni jagu ka otsepildiga. Nii et kes saavad vaadata veebikaamera abil meie, siis näitame veebikaamera abil seda pilti siit Eesti Raadio esimeses stuudiost ja kellel on käepärast arvuti, näeb siis meid parasjagu Eesti Raadio vikerraadio kodulehelt. Aitäh, et olete meie sünnipäeval. Täna 40 aastat tagasi alustas vikerraadio oma eetrielu esialgu küll siis Eesti raadio teise programmi nime all. Sinipäeval vaadatakse aegu tagasi, raadios küll räägitakse tagasi, aga kiidetakse tänase päeva raadiotegijaid. Ja küllap on põhjust pidada ka plaani, kuidas edaspidi kõige kuulatavam raadiojaama ikka kõige populaarsem ana hoida. Iga kolmas Eesti raadiokuulaja kuulab vikerraadiot ja ülejäänud ei kuula teist raadiojaama, vaid kõiki neid teisi kümneid raadiojaamu. Täna hommikul helistas mulle kunagine Eesti Raadio Moskva korrespondent. Tollal oli ta üliõpilane, aasta oli siis 1966, kui Mark Soosaar tollase raadiojuhi Ado Slutski ka arutas seda, et eestlastel peaks olema ikka üks selline raadiokanal ka kus moodsas võtmes kaasaegses vormis ikkagi kuulutatakse seda sõnumit ja ideed, mida eestlased teavad maailma asjadest arvata. Ja see võiks pealegi veel olla inglisekeelne, et kogu maailm saaks teada, mida eestlased maailma asjadest arvavad. Ado Slutsk küll pidi mõni kuu hiljem Mark Soosaarele teatama, et läks veidi teisiti. Me tegime eestikeelse raadiokanali veel juurde ja sellest sündiski 40 aastat tagasi vikerraadio. Mis siis on tänaseks eestlaste jaoks vastu pidanud 40 aastat ja mis iga raadios töötava ajakirjaniku, toimetaja, muusika, kujundaja, helirežissööri või tehnikum, memuaaridesse, uusi ja uusi sündmusi, kohtumisi ja helilõike kogub. Meie oma tänasest sünnipäeva saates kiidame paremaid, meil on siin oma bänd Jaan Elgulaja Astrid pööningu näol, et mängida siinsamas vikerraadiot tunnus Kõlle. Aplaus. Väidetavalt tehti nii raadio algusaegadel, aga ma arvan, et kui vikerraadio alustas, ikka, mängiti Tõlle juba lintidelt. On ju nii helipik? Ta noogutab. Aga meil on siin veel üks mees nagu orkester, Olav Ehala, et saata meie laulu solisse ja. Esimese lauluga astub üles Anett Demjanov Eesti Raadio laululaps. Ikka otse ja ehedalt eetris luuletavas iili laul. Oli nii. Meigiga. Väikegina Koonareeni nõud naljas näendokini murran tuule Elageemeriti. Oli ka üks luik, Leing. Liiga. Väike kine agoonia teinud näljase natukene. Vikerraadio Tallinnas ja Põhja-Eestis 104,1 megahertsi. Tänases Vikerhommikus küsisid saatejuhid Maian Kärmas ja Meelis Kompus seda, et kes Eesti raadios Vikerraadios esinejatest on sama vana kui vikerraadio. Õigeid vastuseid tuli õige palju, neist üks oli muidugi kõige täpsem, aga nii Liina Kusma kui ka Meelis Süld kui ka Grete lõbu kui ka Riina Rõõmus on meil omamoodi neljakümneaastased. Ja Riina, sina oskad öelda kogenud raadiotöötajana miks igal raadiokuulajal on omaettekujutus oma raadioesinejast, mis on see, et, et ta küll väga armastab oma esinejad, aga ta tegelikult temast midagi. Ja no ilmselt see, et raadiotegijatest midagi teata, ongi see üks raadio suuremaid phenomena ja inimese hääl võib-olla tõesti kohati väga petlik näiteks Riina Eentalu jääb ilmselt raadiokuulajate jaoks igavesti 16 aastaseks. Ütle Riina Rõõmus, miks vikerraadio ikkagi tollal 40 aastat tagasi loodi? No ilmselt oli tekkinud vajadus millegi täiesti uue järgi, aga tänasel päeval on juba mitu korda käinud läbi sellise legendaarse raadiomehe nagu Aado Slutski nimi ja võib-olla ongi tema seetõttu ehk jäänud muude raadiotegijate seas varju, et on ju raadiohäältest ikka säilinud nende lindid ja mõtted aga tema suurepärased ideed, kõik see, mida ta siia vikerraadiosse pani, on ilmselt avaldab mõju, kuni tänase päevani. Ütle siis see diagnoos võib olla vale, isegi öelda, missugune on see 40 aastane vikerraadio tänasel päeval. 40 aastane vikerraadio on Eesti raadiokuulajate lemmik ja see teeb meile kõigile rõõmu, aga ta on kindlasti väga mitmekesine, ta on mitmekesine meie tegijate poole pealt vaadatuna kui ka täna siin küsitud, meie kõige noorem saate tegija on 18 kõige vanem raadiohääl on 84, noh, see on ainult üks näide. Vaatame siis veidi tulevikku, meil kõigil on üha kiirem. Me tahame kähku saada raadiost informatsiooni. Kui palju sa annaksid siiski raadiokuulajale aega kuulamiseks, kui palju sa annaksid aega tulevikus raadiotegijale küsimiseks ja kaasamõtlemiseks, missugune on tulevikus raadiotempo? No ma kohe tahaksin parandada, need on hästi klišeelikult mõtlemised, esimene see, et inimene tahab meelelahutust, teine see, et inimestel on aina kiirem ja kiirem ja et nad tahavadki, et kõike saaks aina kiiremini ja kiiremini keegi ei väidet, siis täpselt nii on. Ja ma arvan, et kui sa enne küsisid, et milline see vikerraadio praegu on, siis põhiline ongi see, et me oleme jäänud truuks omadele põhimõtetele ja oleme tõestanud, et eestlane on tegelikult üks väga tark ja teadmistehimuline inimene ja sugugi mitte ei ole vaja teha ilmtingimata laadapalagani. Et ei pea näiteks uudiste toimetaja riidest lahti võtma või midagi sellist selleks, et olla kõige populaarsem. Me võime endale lubada luksust olla heas mõttes traditsiooniline Traditsioon ei maksa kunagi alahinnata. Aitäh, Riina Rõõmus praegu Margus Allikmaa, Eesti Raadio juhatuse esimees. Ole hea, tule siiapoole ja missugune on sinu juubelisõnum, Eesti raadio kõige edukamale raadiokanalile, mis on? Miks me nii head oleme sinu arvates? Minu juubelisõnum võiks sisalduda just nimelt selles küsimuses või täpsemalt vastuseks sinu küsimusele, et mis on see vikerraadio, edu alus või edu valem? Me võime kõik täna ju tunnistada, et moodsat keelt kasutades vikerraadio on väga edukas ja ma arvan, et see edu valem on õige lihtne, et vikerraadio teeb kuulajatele häid saateid, teeb head programmi ja me teame kõik, et saadet ja programmi teevad inimesed. Et vikerraadiol on õnnestunud valida saatejuhtideks toimetajateks. Need inimesed, kes räägivad olulistest asjadest, teevad seda huvitavalt ja seetõttu meeldivad rohkem kuulajale ehk neid inimesi, kes meeldivad kuulajale, neid on saates rohkem kui neid inimesi, kes võib-olla vahel kai ei meeldi. Ehk teisisõnu. On veel üks hästi oluline moment, minu meelest. Vikerraadio on siiani jätkuvalt suutnud teha sellist programmi, kus ennekõike mitte ei otsita kuulajat või mõelda sellele sihtrühmale või sihtgrupile moodsas keeles vaid mõeldakse ennekõike sellele, et milline on üks hea saade, milline on üks huvitav saade. Ja kui nüüd kasutada sellist natuke uhket või ülbet arrogantselt kõnepruuki, siis vikerraadio ei, ei vali kuulajat, vaid kuulaja valib vikerraadio. Ja vaat kui inimene on midagi oma elus valinud sõbrad-kaaslased, ega ta siis sellest nii kergelt lahti ei lase. Tundub nii, et kuule on valinud vikerraadio ja hoiab seda vikerraadiot. Aga ikkagi veel nõu suure raadiojuhina meie raadiot ei otseselt ei hoia ju üleval raadiokuulaja raadiomaksu näol, eks ju. Ja me ei saa ka reklaamiraha ja reklaamiandjatelt. Teenistust ütle, kuidas siis selle riigi rahaga ehk siis riigieelarve rahaga teha rahvale meelepärast raadiot. Olgem idealistid ja oletagem, et poliitik kuulab maksumaksjad ehk maksumaksjate kuulajate. Kui kuulaja on rahul sellega, mida ta kuuleb igapäevaselt raadiost ja väljendab oma rahulolu siis peavad poliitikud seda kuulama ja, ja poliitikud ongi tegelikult see kaudne sihtgrupp, kellele me töötame ja kes rahastavad meid. Nii lihtne see on. Varsti hakkab juu raadio pilti ka näitama, ütle Margus Allikmaa, kas sina tahad saada ka rahvusringhäälingujuhiks? Täna on, täna on vikerraadio sünnipäevalt katsuks rohkem vikerraadiost rääkida, sa tead ju mu vastust, ma olen seda korduvalt ajalehtedes ja erinevates meediates nii-öelda avaldanud. Need olid siis sõnad suurtelt juhtidelt, aitäh, Margus Allikmaa ka, aga juubeli puhul on alati kombeks lilli kinkida ja mul on ka üks lillekimp seal laua peal ja see lillekimp on ja mõeldud ennekõike, eks ole, juubillarile ehk vikerraadiole ja noh, kõik need arvavad, et ma tahaksin selle lillekimbu ulatuda. Riina rõõmusele loomulikult, Riina, palju õnne sulle vikerraadio sünnipäeva puhul, aga ma tahaksin selle lillekimpu anda inimesele, kes on Vikerraadios töötanud alguspäevadest saadik ehk Helgi Erilaiul. Aitäh Margus Allikmaa ja nüüd siis kuulame ikka väiksemat ka. Laulab Jüri Saimon Kuusemets, temal on Märt hundi laul, kuula ikka väiksemad. Ker raadio Tartus ja Lõuna-Eestis 106,1 megahertsi. Jaan Elgula, Astrid Perling, Meelis Kompus tõid selle kõlli teile ehedas esituses. Palun siiani taas Riina rõõmuse, sest et me oleme tulnud siia pidulikku saali kell kaks päeval just sellepärast, et tunnustada parimaid. Ja meil on üsna mitu aastapreemiat täna välja anda. Et kõigepealt Riina, ütle paari sõnaga, kuidas sündisid need valikud. Selle aasta valikud sündisid nii meie toimetuse poolt valituna siis esimest korda. Me moodustasime oma toimetaja sellest nii-öelda ekspertžürii, et valida välja siis meie kõige meie endi arvates parim saade ja parim saatejuht. Ja siis andsime ka kuulajale võimaluse valida oma lemmikraadiohääl ja sellest hääletusest osavõtt oli väga aktiivne. Kas kaks ja pool 1000, kui ma ei eksi? Nii et need kaks aastapreemiat, mis me kõigepealt välja anname, need on justkui siis kolleegipreemiad, parim saade ja parim saatejuht. Nonii, kas me teeme kuidagi väga pidulikult ja ajame nagu pinge ülesse. Kas sa tahad, kui me alustame parimast saatest, kas sa siis ütleb meile natukene tutvustuseks, mida kõige rohkem veel pakuti? Peale selle võitja? Pakuti väga mitmesuguseid saateid, aga ma arvan, mille poolest ehk meie endi poolt pakutud saade erineks meie kuulajate arvamusest, on vast see, et meie siin raadios ise märkame muudatusi ja igasuguseid uusi saateid palju kiiremini kui kuulajad. Nende jaoks on ikka ilmselt kõige armsamad eelkõige need, mis on aastaid ja aastakümneid eetris olnud. Aga meie oma toimetajad on kõik pannud tähele ja väga tunnustavalt suhtunud sellisesse programmi, mis on meil kavas igal tööpäeval enne lõunat kella 10-st poole 12-ni. Ja nimeks on sellel huvita. Vikerraadio parim saade, huvitaja vastutav toimetaja Meelis Süld ja saatejuhi toimetajad Kristo tain, Grete Lõbu. Mart Ummelas, palun tulge kõik siia ette. Me tahame teid näha. Vikerraadio parim saade olnud eetris. Alles eelmise kevade lõpus tegelikult siis suvel suvised huvid nime all ja saade tuli nõnda hea, et otsustati seda ka sügisel jätkata. Meelis Süld, no kuskohast need teemad siis võtate ära nüüd ütle ainult elust enesest. Aga nii ongi täpselt ju, et võtame elust enesest ja me küsime kuulajate käest ja saame sealt hästi palju inspiratsiooni. See saade on üldse üks kõige suurema tagasiside ka saade ja kõige kuidas siis on kõige suhtlemisaldis ka, sest et kuulajad saavad tõepoolest ju helistada ja küsida igasugust asju, mulle kõige rohkem meeldis selline küsimus, et miks lepatriinu peale on täpid ja teil ongi selle sellele kohe vastus olemas, eks. Kust ta need vastused saate siis? Otsisime spetsialistid, kes siis teavad täpselt vastust ja kes on uurinud ja välja selgitanud, miks on just leppadennol täpid, miks tähed langevad ja nii edasi ja nii edasi ja kuhu nad langevad? Mart Ummelas kõige targem muidugi meie seas, sinul on neljapäevane saade juba koos ja ja õige, kui, kas küsimus siis tuleb lühidalt vastata, eks ju see raadiotöötaja hirm muidugi. Aga millest sa siiski neljapäeval pajatab? Me räägime liiklusest, jalgrattad on tulnud tänavatele, jalgrattaeksamid tuleb ära teha, vot nii. Ega ma rohkem teid praegu siin kohapeal ei piinagi, küll siis raadiokuulajad jälle kuulevad teid igal argipäeval kell 10 null viis kuni 11 30 hurra. Ja nagu Riina Rõõmus ütles, on kolleegipreemia ka parim saatejuht ja seal läks asi vist tüliks kätte. Irina räägib ise. Mis päriselt juhtus. Ei tüli ei tekkinud kaugeltki nimelt kaks meie kolleegi said täpselt ühepalju hääli ja siis me leidsime hea moodus, et me võime ju välja anda nii parima meessaatejuhi kui ka parima naissaatejuhi. Parim naissaatejuht Kaja Kärner parim meessaatejuht Meelis Kompus. Jõudsite kohale Kaja Kärner raudne leedi vikerraadios, ütle, kas see, et sa tegeled veel ka aiandusküsimustega, on kuulajate petmiseks, et sul on tegelikult ka pehmem pool olemas. Aga mul ongi pehmem pool olemas. Miks ma tahaksin deklarile kaja, kas Su isiklik aed on juba kevadeks valmis? Ei, ma ikka nii palju tegelen aiandussaatega, et oma aed on unaruses nii nagu ikka. Kingissepa lapsele ei ole aega. Tema katkised kingad. Kaja, aitäh sulle ja Meelise käest, ma küsin ka kohe seda, mitu aastat tagasi tulid raadiosse neli või viis aastat tagasi kuus vabandust, kuus. Nii kõva mees juba ette. Kui sa nüüd mööda koridori lähete, seal neljandal korrusel, ühel pool, Kaja Kärner, teisel pool, Hillar Nahkmann, siis Mart Ummelas seal kuskil kabinetis. Et kas sa siis hoiad ikka ennast sinna seina äärde või juba oled laialt keset koridori. Ma ei ole kunagi ennast seina äärde hoidnud, aga aga ma selles seltskonnas tunnen, et mul on veel väga palju raamatuid läbi lugeda, enne kui ma üldse sõna võiksin hakata võtma, nii et jah, kaua sa kavatsed raadiuse veel olla. Kui teile sära ei kutsuta, siis lõpuni. Esimesel juulil läheme me kõik, aga aitäh, Meelis Kompus, aitäh, Kaja Kärner olemast parim saatejuht. On taas aeg muusikaks ja kõik sünnib otse-eetris. Nukumängulaulu laulab neile Merili Johanson ja klaveril ikka Olav Ehala. Mängi mängu ja läheb, see läheb elu. Mõni. Raske elu mis tahes ja nii Laps mängime ja läheb, see läheb elu. Mõniga. Elumusedas ja tee. Vikerraadio Kesk-Eestis 105,1 megahertsi. Kõik kuulavad vikerraadiot nii Eestis kui ka välismaal, meil on tõesti väga palju tulnud tagasisidet ka välismaa kuulajatelt. Need on meie enda eestlased suuremas osas ja edasi ja palun, Riina Rõõmus, sest et me tegime ju siis selle raadiokuulaja küsitluse ka ütle enne, kui me läheme nimede juurde, mida nad meile veel ütlesid peale konkreetselt. Nimede küsitlus sõnastatud nii, et me küsisime, kes on parim raadiohääl ja siis oligi üsna kahte liiki lähenemist, ühed, kes siis tõepoolest hindasid ilusat hääletämbrit, meeldivat kõla. Teised, kelle jaoks on oli tähtsam saadete sisu või see info, mida ta neile edastatakse. No nii, aga et meil see ring oleks suurema, kes vikerraadiosse töötavad, siis ma ütlen ka ära selle esikümne, need nimed küll mitte päris selles järjekorras nagu nad platseerusid. Aga Hillar Nahkumine, Tiit Karuks, Haldi Normet-Saarna, Riina Eentalu, Grete Lõbu, Kaja Kärner, Vahur Kersna, Meelis Kompus said kuulajatelt üsna palju hääli ja Riina Riinale on nüüd võimalus öelda, kes on need kolm, kes siis kolm esikohta, kuidas see on siis kolme, kolme eespool olevat kohta jagavad. Ja jällegi olime me hädas, sellepärast et ühte ja seda ainukest eraldi välja tuua oli praktiliselt võimatu. Jällegi tegime me jaotused, meeshääl, naishääl ja meeshäälte puhul oli sellestki vähe, pidime me välja andma selleks, et olla oma kuulajate vastu lõpuni aus kaks parima meeshäälepreemiat. Üks nendest seisab minu kõrval. Ja teine on Mart Ummelas. Mart Ummelas, tule jälle siia. Mardilt ja seejärel Mart marguselt. Vaat siis. Mart, sina oled, nagu ma juba ütlesin, tark mees, sina kindlasti tead öelda seda, et kui me praegu räägime kui kaugele me ei, ma küsin hoopis nii 40 aastat tagasi, kui vikerraadio alustas, siis keegi midagi ütles, kas ei olnud mitte kell neli pärastlõunal ja Tõnu Aav või midagi taolist aga keegi midagi ütles, kui kaugel see hääl praegu kosmoses on? See on hea küsimus. Oleneb, mil kujul ta liigub. Ta läks raadioeetrisse raadiolainena ja no sa tead ise väga hästi, 300000 kilomeetrit sekundis, nii et korruta ära sekundite arvuga. Ja tõepoolest üks teine tark mees, see teine tark mees siin vikerraadios, David Vseviov on öelnud tõepoolest väga kenasti, et vaatamata sellele, et et me justkui ütleme ükskord seda enam tagasi ei saa ja sinna ta läks, kah ta tegelikult on veel siin, meie ümber kosmoses mingisugused rohelised mehikesed, kindlasti meid kunagi veel kuulevad. Vahelised a- parteipropagandat. See ei ole see saade praegu, Mart aga kuulake ka siis teadussaadet, labor, pühapäeviti, eks ju, pärast nelja. Nojah, ma sinna ka annan oma väikse panuse, muuhulgas. Kas sa tahad öelda ka seda, ma ei tea, kas Riina on sulle öelnud, kes on kuulajate arvates parim naishääl. Ma juhuslikult tean seda ja kus kohas sa küll töötad, oli Eesti raadios? Mida sa tahtsid? Aga ma tahtsin, see ja ja ei, ma, ma juba peaaegu unustasin küsimuse ära, tavaliselt on ju nii, eks ju, kui keegi hakkab mingit nalja viskama, siis saatejuht unustab küsimusele, mis te küsida tahtis, ta küsis seda, kes on parim naishääl raadio kuule, arvates. Ei kahtle, kunagi ei ole kunagi kahelnud, kes on vikerraadio parim naishääl ja ei kahtle ka täna. Oota, kas ma küsisin? Ei, ma küsisin küll. Hea küll, sa tahad mind kiusata eriarvamustele siia ja ütle. Miks sind margus järjest valitakse, parimaks raadio hääleks? Sa ju tead, Riina isegi enne ütles seda, eks ju, et valiti neid, kellel on ilus hääl ja neid, kellel on ka midagi öelda. Pealegi, ma olen sama vana kui vikerraadio. Riina, ole hea, kes on vikerraadio parim naishääl kuulajate arvates? No ma arvan, et kui ma näiteks praegu selle küsimuse esitaks saali, siis ilmselt õige vastus tuleks. Helgi Erilaid. Helgi, kallis, kas poleks ahvatlevam raiuda skulptuuri, kirjutada raamatut, maalida maali kui öelda eetrisse sõna. Ja sinna see läks Mardestele. Noh, sõnana oluline Muidugi, ma tahaks maalida maali või raiuda skulptuuri, aga ma ei oska. Ega siis sõna ka nii kergelt ei tule. Sõna peale peab ikka mõtlema, sellepärast et sõna loeb. Elu on näidanud, eks ole. Sa oled olnud vikerraadios kõik need 40 aastat. Millised on olnud need kõige kaunimad aastad? Praegu on kõige kaunimad? Aitäh Helgi Erilaid, vikerraadio parim naishääl. Ja meil on veel üks preemia välja anda ja Riina Rõõmus teab enne selle preemia väljaütlemist selle inimese nime väljaütlemist. Missugustele omadustele vastab vikerraadio kõige lemmikum kuulaja. No kõigepealt praegu vist ehk kuulajad ei teagi, et me siis hakkame välja andma oma lemmikkuulaja preemiat ja kui neid kokku on 346000 siis on tõepoolest, kelle hulgast valida, aga eks iga raadiokanal ikka püüab endale ette kujutada, milline on see inimene, kes võiks olla tema saadete kuulaja. Ja meie jaoks on ta eelkõige teadmishimuline, ta on huvitatud kõigest sellest, mis maailmas toimub. Ta võtab aeg-ajalt vaevaks meie programmi sekkuda, ta ei tee seda kunagi selleks, et tüli norida, vaid helistab alati siis, kui tal midagi öelda on. Tegu on inimesega, kelle teadmistest skaala on hämmastavalt laida, võib rääkida võrdselt nii tuumafüüsikast kui vanakreeka teatrist ja meie kuulajad ehk teavad teda nime all eetrist nimetate ennast alati Allar Keilast ja meil oleks huvitav näha, kes siis on see Allar Keilas. Allar Keilast, mis on su päris nimi? Röövik Allar viivike, kui sina täitsid vist, kas sa täitsid üldse vikerraadio parima saatejuhi hääletuse? Ma ei tea, mis on siis e-posti näiteks? Kahjuks mitte. Aha, sa ei ole siis väga aktiivne raadiokuulaja. Järelikult kuulamoled, raadiot võib olla. Missuguseid saateid sa siiski eelistad kuulata sealt, kus nänni saab kavi? Ei, mitte ainult uudised, põhilised kuuspakk loomulikult. Ooperigurmaanid on mu suur lemmik, taustaks mängib ja kõik muud praktilised. Millistel eluhetkedel seal vikerraadio pealt kanali ära keerad ja mõnda teist raadiot otsis? Öösel raadio vaikib. Allar viivik vikerraadio lemmikkuulaja. Ja et asja veel segasemaks ajada on taas lauluaeg ja ma kutsun siia vikerraadio, kaasautori mälumängur Ivo Linna. Otsi lolli, kes ei kardaks kalli raha maitse suus, raha mängib elus põhirolli, raha seal õnn ja armastus ja Atsi lolli, kes ei kardaks kolli, kui rahamaitse suus raha mängib elus põhirolli raha, see on õnn ja armastus, kõrged mõtted seal puhammega. Otsi lolli, kes ei kardaks kalli Ko ja kolleeg raha, maitse suus. Raha mängib elus põhirolli, raha see on õnn ja armastus. Elulood ei taha ka raha, võim on suur ja iga pere. Luule Ricener, appik. Laupäeva ja natuke. Sellel puudub levi. Sellel puudub helge tulevik. Aitäh Olav Ehala. Kui on palju kuulajaid, küll siis raadio tööle. Ja raha ka saab. Head kuulajad, kell on 14 ja 40 minutit, selline oli avalik ülekanne vikerraadio sünnipäevapeolt Eesti Raadio esimeses stuudios. Sünnipäevateemad jätkuvad raadioeetris veel kogu päeva ja eks radiorahas ja praegugi veel siia edasi pidutsema. Ja õhtupoolikul kogunetakse juba vähem ametlikus meeleolus omavahel. Vikerraadio kõll mängisid otse-eetris Jaan Elgula, Astrid pööning, Krista taim, Meelis Kompus, Mart Tummelas ja Tiina Vilu. Raadioülekanded olid otse-eetris Mati Prover helipuldis ja Margus Saar mikrofoni ees. Aitäh kuulamast. Kena päeva. Vikerraadio Pärnumaal 104,8 megahertsi.