Enamik Elizabeth lege flard kaob. Algav saade legendaarsest saksa lauljad pärist Elizabeth Subart Skopist, kes oli pärast teist maailmasõda imetletumaid Suprane oma kauni hääle, artistlikkuse ja tuisu tõttu. Elizabeth Vartskop suri kolmandal augustil 2006 Austrias 90 aasta vanuselt. Austria raadio saatis meile pärast seda ajaloolisi salvestisi lauljatariga ja intervjuu, mida algavas saates muuhulgas kasutanud Elizabeth Schwarzkopf laulis 1938 kuni 42 Berliini riigiooperis. 1942. aastal sai temast Viini riigiooperi esisopp Pean tema mitmekesisest repertuaarist hinnati eriti kõrgelt moodsalt Hugo Wolfi laulude esitusi ning marssaliini osa Richard Straussi ooperis Roosikavaler. Lavakarjäärist loobus Vartskop 1971. aastal, kuid andis pärast seda mitmel pool maailmas meistriklasse. Noorena Berliinis oli lauljatar natsionaalsotsialistlikus Saksa töölisparteisse astunud, kuigi laulja on öelnud, et astus parteisse vaid sellepärast, et saaks jätkata oma karjääri riigiooperis. Tembeldus ajaleht New York Times natside diivaks ning see vari Jel lauljatari teatud määral saatma. Ma eriti Ameerikas. Olga Maria-Elizabeth, Frederick, kes Vartskop sündis üheksandal detsembril 1915 Poolas Poznani lähedal Jarotsiinis Friedrich Spartskopi ja Elizabeth Frööling kihti trena. Nii Elizabeth Schwarzkopf vanemad kui vanavanemad olid ka põlised Treislased taga. Varakult ilmnes huvi muusika vastu. 1928. aastal esines Elizabeth esimest korda ooperis euri Tiitsena kooli Orpheus euri etenduses Saksamaal Magde purgis. Tali nõutud esineja nii kontsertidel kui kohaliku amatöörteatrietendustel. 1934 astus Berliini muusikakõrgkooli, kus alustas lauluõpinguid kõigepealt luula, mis maineri juures, kes hakkas teda koolitama kui metsa sopranit. Pärast Elizabethi ema vahelesegamist jätkas ta õpinguid doktor Egonolfi juures, kes nägi noorest lauljatari hoopis koloratuur soprani. Potentsiaalid. Edasised õpingud jätkusid hinnatud Berliinis panid Marja Ivo küüni ja tema abikaasa kontsertmeister Michael Rauchaiseni juures. 1938 asus Elizabeth Schwarzkopf tööle Berliini riigiooperis ning tegi seal Professionaalse lavadebüüdi lilleneiuna Wagneri Parsid valis. Tema järgmised rollid olid juba teele. Ta ja tserbineta. Berliini jäi ta neljaks aastaks, lahkudes linnast sel perioodil vaid ühe korra. Kui teater kastroleeris Pariisi ooperis Straussi nahkhiirega Elisabeth Schwartz kopiga Adeele rollis. 1942 läks Elizabeth Schwarzkopf Karl poeemi kutsel Viini riigiooperisse esimene triumf, peaosas oli sealt Serbineta Straussi päri. Sariaadnenaksuselt laulis konstantset Mozarti ooperis haaremirööv muusetad ja hiljem Memiid Putšiini Pohhimis. Teater Anderwinis oli tal aga tohutu menu. Mimi ja Bioletana, räägib Elisabeth Vartskop. Loomulikult on iga laulja unistus laulda Viini riigiooperis, ütleb Elizabeth Schwartz Covid. Lauldaga Mozartit liinis. See on laulja kõigi unistuste tipp. Üks suuri dirigente, kes aitas noorel lauljal muusikat kujundada, oli Joosep kärips, kes töötas väsimatult klaviiri ja noorte lauljatega. Eliisabeti Vartskop ütleb, et dirigentidest on tema elu ja karjääri mõjutanud väga oluliselt. Wilhelm Hurt mängler. Tema esimese roosikavaleri Cosi fan tutte Nürnbergi meisterlauljate pärast sõda Bayrotis esimese Beethoveni üheksanda sümfoonia ja paljude teiste ettekannete dirigent. Palju nad koos kontserdilaval esinenud Berlioosi, Bachi Hugo Wolfi laule esitanud Elizabeth Schwartz Cap ütleb, et temale kui lauljal on oluline dirigent, mõistaks saksa keelt, sest keel, tema aktsendid ja rõhud on vokaalmuusikas nõnda tähtsad. Elizabeth Smartskoop on ilmselt ooperiajaloos ainuke, kes on esinenud samas etenduses mitmes rollis mitme nime all kasutades pseudonüümi Maria helpher. Seda lausa mitmeseid etenduses nii Straussi nahkhiirest kui Wagneri Parcifalis. Viini riigiooperi kastrolli ajal 1947. aastal tegi Elizabeth Vartskop ooperidebüüdi Londoni kuninglikus ooperis. Suurt elevust tekitas ta donna Elvira na Tonio vannis. Päris iseseisev debüüt Londoni kuninglikus ooperis toimus Elizabeth Schwartz kopil 1948. aastal Pamiinana võluflöödi. Aastast aastasse vaimustas ta publikut Mozarti lauljana Susanna ja krahvinna Figaro pulmas donna Elvira don Giovanni sconstants haaremi röövis fjordi liitšikosi tuutes. Elizabeth Schwarzkopf ütleb, et ka Mozarti laulu käsi võib laulda sadu kordi, ilma, et igav hakkaks. Alati teeb ta seda suure huviga. Elizabeth Schwarzkopf meenutab oma jutuajamist tiitrifišerdiscauga Stuttgardis pärast Wolfi laulude õhtut diskav küsinud temalt, kes on tema jaoks tähtsaim helilooja. Muidugi Mozart aastanud Elizabeth Schwartz kop pikemalt mõtlemata diskaudu unistanud, et tema jaoks samuti, kuigi ta polevat kirikuinimene, pidavata Mozartit otsekui jumala tõestuseks. Elizabeth Schwartz kop meenutab ka oma õpetaja sõnu, et kes ei suuda Mozartit laulda, ei peaks üldse laulma. Mozart on kõige alus. Minu esimesi suuri rolle sõjajärgses Viinis oli konstants Mozarti haaremi röövis, räägib Elizabeth Schwarzkopf. Esimene itaaliakeelne partii oli aga Violetta triviaalne, tas itaalia keelega nägin kohutavalt vaeva, laulsin seda sageli hiljemgi, kommentaarnis, aga muidugi inglise keeles. Armastasin väga Violetta partiid ja laulsin meelsasti. Kuni ilmus Marja Kallas, kes olid via Lettana fenomenaalne. Pärast seda ma enam Bioletati laulnud. Verdi rollidest laulsin muidugi Veltsildat, nii Viinis kui Londonis. Väga hästi sobis mulle ka, mis siis fordi osa falstafis laulsin seda nii la skaalas Münchenis kui ka Salzburgis. Elizabeth Schwartz kop meenutab val staffi ettevalmistusest, kuidas tema abikaasa Walter leige tõi koju kaasa salvestatud proovimaterjali. Kiisegi kuulas seda jahetas, kuidas on see võimalik, et selline muusika üldse eksisteerib? Laulsin meelsasti putsiilit, seda ei olnud kerge laulda. Putšiini nõuab spontaansust kõla, sära, elegantsi, samas lubab teatud määral vabadust. Kõik peab aga siiski teatud muusikaliste säramidesse jääma. Test laulis Elizabeth Schwarzkopf Herbert von Karajan nii taktikepi all partneriks aga imetore saks Otto heegelmana Elizabeth Schwartz. Kop kiidab ka lavastaja Artmanni ning tema nägemust libreto ja muusikakooslusest. Rajal olevat sel perioodil tohutult põhjalikult töötanud nii orkestri kooriku lauljatega. Siinkohal kuulame näidet Elizabeth Schwarzkopf vihmagneri laulmisest Elsa aariast ooperist loengerin Valter tsiskindi juhatusel. Kuuldud salvestise nagu enamuse Elizabeth Spartskopi salvestiste produtsent, on tema abikaasa valt ther lege. Eks see ole ka üks põhjus, miks lauljatari mitmekesine tegevus on jäädvustatud nii paljudele heliplaatidele. Oma mälestustes on Valter lege kirjutanud, et kuulis Elizabethi esmakordselt pärast sõda 1946. aastal Viini riigiooperis Rosiinana Elizabeth purustada kohe oma särava värske hääle ning tohutumusikaalsusega. Ta vaatas, kuulas lauljatari veel teisteski rollides ja siis kutsus salvestama. Esimene laul oli Volpi VR Rift tihten. Nad töötasid selle läbitact aktilt sõnahaaval Madulatsioonist modulatsioonini kord, kui nad jälle tundide kaupa viimistlesid. Mingeid fraase oli Herbert von Karajan legele öelnud. Mina lahkun, kui sa oled sadist. Ära löö seda tütarlast risti, ütlesin sulle juba nädala eest, et ta on tõenäoliselt Kesk-Euroopa parimaid. Lauljatar. Lege mõistis peagi, et oli oma perfektsionismile leidnud ideaalse part meri ning kirjutas lauljatari ka alla eksklusiivse salvestuslepingu Birmas Iiemmai. Siit algas nende tihe koostöö, mis jätkus 1953.-st aastast ka abielus. Leke on seda nimetanud oma elu pikemaks ja õnnelikkeimaks partnerluseks muusikas. Elizabeth Vartskopi esimene sooloplaati mailt oli Bachi, Händeli, Mozarti ja eelne loomingust. Kuuleme salvestist 1947.-st aastast. Erni Verde piisaks klaveril, Gerald Moore. 1947. aastal salvestas Herbert von Karajan Brahmsi reekviemi mille solistid olid Elizabeth Schwartz, kopia Hans hoter. Brahmsi reekviem oli oluline teos Elizabeth Schwartz kopi karjääris. Sellega äratas ta tähelepanu 1947. aasta lutserni festivalilgi portendleri juhatusel. Vaid paar nädalat hiljem toimus tema edukas debüüt Covencaadnystonnel viirana, seejärel juba marssaliinina. Tema parima rolliga. Rahvusvaheline karjäär jätkus Salzburgi festivalil. Salzburgi debüüdi tegi Elizabeth Schwartz kop 1947. aastal Susanna Mozarti Figaro pulmas, järgmisel aastal laulist samas ooperis Krahvinna alma viivad Karajani juhatusel. Salzburgis oli ta aastail 1947 kuni 64 liidi ja ooperilauljana Lätoscahmutsarteumis suveakadeemias. Publikule jäi ta meelde Mozarti lauljana ja marssal liini kuju võrratu kehastajana Richard Straussi roosiga Valeris 1948 tega Elizabeth Smart Skop laskaalast debüüdi marssaliinina Roosikavaler is ja samal aastal laulis La Scala laval Beethoveni missa Solennises. 1953 osales Milano La Scala Sorfiga raadis Aphrodite triumf Herbert von Karajan juhatusel. Milano La skaalas laulis ta vahemikus 1948 kuni 63 krahvinnat Figaro pulmas marssal liini roosikavaleri eelsat loengerynis Elizabeth, tihtan Hoise ris Margaritat, Kunu Faustis, Yammeri Sandet debiicii päris 1951. aastal Bayroti festivali taasavamisel osales Elizabeth Schwarzkopf Beethoveni üheksanda sümfoonia ettekandel furtrengleri juhatusel. Sellele järgnesid Eeva Nürnbergi meister lauljates ja voog linde ringi tsüklis 1900 viiekümnendatel. Seal tegi ta ka rolle, mida hiljem enam ei laulnud, nagu meil ei saanud Joel endali ooperis rakkel Margaret Kuno Faustist. Elsa Wagneri loeng Rinis. Elizabeth Schwarzkopf on teinud ka selliste romantilist rolli nagu kaarte. Weberi nõid küttis. 1951 kuni 59 oli Elizabeth Schwartz Skoppil suur menu Londonis. Kommentaar Neis Pamiinana võluv lüüdis Susanna Figaro pulmas, Eevana Nürnbergi meister lauljates Miina Pohhimis, aga ka pataks lainena samuti Ni Sof pihku marssaliinile Caroosid kavalerid ja Manoonina Mosne ooperis. Londonis tulid kõik inglise keeles esitada, see polnud noorele saksa lauljatari les sugugi lihtne. 1953 läks Elizabeth Schwarzkopf esmakordselt Põhja-Ameerikasse. Debüteeris lauluõhtuga New Yorgis. 1955 debüteeris San Francisco ooperis Marjenosmeettana möödunud mõrsjas. Meti debüüt toimus alles 1964 marssal inina Roosi kavaleris. Elizabeth Schwartz ütleb, et teda on mõjutanud paljud kuulsad instrumentalistina. Üks neist on Taavi Toistra, kelle laineid löönud Suur-Ameerika debüüt tol ajal kaanige hoolis. Aset leidis nad elamut samal hotellikorrusel ning lauljatar olnud lummatud, kui Oyster oma toast artiini kuradi treileri sonaati harjutanud. See kõlanud müstiliselt nagu muinasjutus. Metropolitan operasse jäi Elisabeth Schwarzkopf kaheks hooajaks, marssaliini kõrval laulis ka donna Elvira. Roosikavaleri kohta ütleb Elizabeth Schwartz komplekt, see on fenomenaalne ooper, ta imetleb, kuidas on siin emotsioonid muusikasse valatud. Oma menu rollist marssal liinist, räägib Elisabet Spartskop järgmist. See on roll, mida ei saa laulda vanemas eas, mil häälega võib probleeme olla, kuna hääles peab olema võimalikult palju sära. Oluliseks peab lauljatar õiget dirigenti, õiget lavastajat, et kõik klapiks, kuna siin on eriliselt tähtis sõna ja muusika kah vahekord. Elizabeth Vartskop on korraga ise Straussi roosikavaleri lavastanud 1981. aastal Brüsseli ooperiteatris. Ta pooldab klassikalist muusikast lähtuvat lavastust. Kuulsa lavastaja Peter sellastiku. Ta oli Elizabeth Schwartz kopil oma arvamus. On nimesid, mida ma ei soovi minu kodus mainitavat. Olen näinud, mida ta teeb. Kriminaalne. Nagu mu abikaasa tavatses öelda, et luuri muuseumis pole keegi veel Moona Liisat grafiti üle teinud. Küll aga on mõned ooperilavastajad klassikalise meistriteosega mõnikord nõnda ümber käinud. Taoline vägivald leidvat aset lausa igal õhtul kusagil Euroopa teatris. Aastail 1960 kuni 67 keskendus Elizabeth Schwartz kop peamiselt viiele ooperirollile. Tunnel Viira, Don Joannis, krahvinna Figaro pulmas, marssal in Roosi kavaleris fjordi liitši Cosi fan tuttas ja krahvinna Marleen Brichas nende kõrval laulistaga alis fordi, osa Verdi Valstaapis ja osales nõndanimetatud šampanja, operettide lõbus lesk ja mustlasparun salvestustel. Oma karjääri jooksul osales lauljatar kahes maailma esiettekandes. 1951 annetroloog osas Stravinski ooperis elupõletaja täheldanud teatrofeniis Veneetsias ja 1939 Arturkustererioo päris Katariina Elizabeth Schwartz. Kopi viimane etendus oli 31. detsembril 1971 Brüsselis marssal liinina roosiga Valeris. Pärast ooperilavalt lahkumist andis Elizabeth Schwarzkopf kogu maailmas kuue aasta jooksul liigikontsert. Elizabeth Schwarzkopf räägib oma armastusest liidi vastu, samuti püssi Ravelli ja Mozarti laulude vastu. Need lummavad oma värvikuse, hõrkuse ja toredusega, huumor ja sarmiga. Omaette peatükk on Wolfi ja Richard Straussi laulud. Pikk kõnelaul olevat soprani hääle jaoks vägagi komplitseeritud. Subert võlub lauljatari jagu oma afineeritusega. Oma lauluõhtutel on püüdnud lauljatar aga publikule väga erinevaid kavu pakkuda. Ta peab oluliseks mainida, et kuulajale tuleb ka meelelahutust pakkuda, aga mitte odavat meelelahutust. Lauljatar ütleb, et talle ei meeldi sõna karjäär. Tahan lihtsalt muusikat teinud. Elizabeth Vartskopi liidikavad olid sageli pühendatud ühele heliloojale. Kuulsad olid näiteks tema Hugo Wolfi laulude õhtut Salzburgis Ameerikas Käia inglise publikule oli keerulisem Wolfiga vabakuda. Kuulakem Hugo Wolfi haldja laulu klaveril dirigent Wilsoni portfell, Miller. Sageli oli Elizabeth Vartskopi soolokava esimeses pooles saksa liid aga kapachick, Luki hoovanit, maalerit, teises pooles aga rahvaste laule. 1979. aasta seitsmeteistkümnendal märtsil oli Valter leekel südamatakk arstide soovitust voodisse jääda ignoreerides läks 100 19. märtsil Elizabethi viimasele soolokontsert pilet Zürichis. Kolm päeva hiljem lekkes suri. Elizabeth Schwarzkopf hakkas aga õpetama ja meisterklasse andma, eriti Tšuljardis New Yorgis. Tari tuntud, väga nõudliku ja range õpetajana. Mõned pidasid tema meetodit õigustamatult karmiks. Elizabeth Schwarzkopf toonitab, et laulja vajab väga head tehnikat, ka suurimad kunstnikud, parimad näitlejad ja kauneimad hääled ei tule toime ilma hea tehnikata. Tehnikaga saab väljendada seda, mida nootide taga näete ja tajuta. Muidugi on tehnika kõrval tähtis hea tervise musikaalsus ja õppima peab meeletult. Noored, kes soovivad lauljaks saada, peavad sellega arvestama, et neil ei ole eraelu, ei restorane, pidusid, joomist, suitsetamist ega muud taolist. See on laulja puhul välistatud. Samuti ei tohi liiga palju rääkida ja iga hetke tuleb kasutada õppimiseks ja enese arendamiseks, kuulama palju muusikat, uurima ajalugu. Elizabeth Vartskopi mõju oma aja muusikaelule oli ääretult suur. 1976 nimetati Elizabeth Schwarzkopf kämbritsi Ülikooli muusikadoktoriks. 1983 Viini riigi pärja auliikmeks. 1992. aastal andis kuninganna Elizabeth teine Elisabeth Vartskopile aadlitiitli. Saates kuulsime Elizabeth Vartskopi esituses aariaid Johann Straussi operetist, Nahkhiir Mozarti ooperites Don Giovanni Figaro pulm, Wagneri loengreinist, Carl Maria von Weberi, nõid Sütiste, Richard Straussi roosi kavalerist, Johann Sebastian Bachi kantaadist number 208 Hugo Wolfi haldja laulu ja saate lõpuks kuuleme Johann Straussi valssi. Kevade hääled. Saate legendaarsest Elisabeth Schwartz, Skopist koostas Kersti Inno. Tehniliselt teostas Katrin maadik.