Juubel on pidupäev tegijat tänatakse töö eest iluandjat selle kauni eest, mida ta on loonud ja teistele jaganud. Pidupäev toob kaasa rõõmu, lilli ja häid sõnu. Neid häid sõnu, mida me igapäevases lahmedamises tihtipeale ütlemata jätame või ka ütlemata punustane. Juubel on aga ühtlasi ka tagasivaatamise päev. Heitmine peatusi hakatakse tegema siis kui keskpäev on juba läbi ja kui on, millele tagasi vaadata. Mida nõudlikum on inimene seda rohkem hakata närima küsimus. Kas ma olen omadi hästi käi käinud? Kas ma olen kõik teinud, mis ma võisin? Ja seesama nõudlik inimene leiab enamasti midagi oleks võinud teisiti teha, midagi on siiski tegemata jäänud ja midagi oleks võinud ka tegemata jätta. Igas juubelis on seega oma dialetiline vastuolule. Biorõõmus on ka oma kurblik nuut. Samal ajal kui juubilar kuuleb palju häid sõnu kuuleb ta oma südametunnistusest rehkendamist hea ja halva oli. Kuid tähtis on see vihjet peale, kas rahulolu või rahulolematus. Meil on täna eriline juubelipäev meie seas olnud eriline juubilar. Sel ajal, kui sündis Betty Kuuskemaa kirjutas Lydia Koidula. Millal te värsse? Sel ajal pidas mehine Carl Robert Jakobson oma võitluses balti parunite vastu. Selle edasel võluvaikuses. Sel ajal, kui Betty Kuuskemaa sündis oli August Viira just ühe aasta olnud Vanemuises teatri direktoriks. Ja sel ajal, kui Betty Kuuskemaa oli, jõuab 10 aastat ja siis olnud hakkas peale oma tööd meie esimene suurim lavastaja Karl Menning. Tosin aastat oli pekid, Kuuskemaa täis. Põhjal sündis maailmakaanel Kirk. Betty Kuuskemaa nägi Theodor Altermanni tulekut lavale ja nägiga tema matuseid. Suur ja lai on olnud, tegi kuuskema headmegi. Ja kõige imelikum on see, et kui me ta igatahes kõrvalt näeme, siis me kunagi mõtte sellele pikale teele tagasi vaid töötame, täida kõrval. Ta on kaasajas ja on meie teadis. Ja kui mõtelda tagasi pikuti tema eluteele, siis nagu üllata ja ehmatad, mida ta peekon oma elus näinud ja millele kaasaegne olnud. Igale inimesele Mul on oma teine plaan, nagu me räägime näitlejate puhul, nende osade puhul. See, mida me näeme ja kuuleme, ja teine sisemine plaan, mis on temas endas, mida võib tundma õppida. Nii nagu me õpime tundma näidendi kangelasi vaatsest vaatsesse ette, ajas ette aastasse, leia mehede karakterjooni, nende mõtteid, kujutame nende mõttemaailma. Niisamuti õpime tundma iga inimest oma teises plaanis. Võib-olla vanad inimene, noor ja noor, vana. Teine plaan on see, mis määrab inimese isiksuse. On pidanud kaasa kõigis tema ujudes pikas kujude reas, mida ta meiega. Pole olemas näitlejad, kes ei armastaks ja peti kuusk temale on tähendanud, tead, et armastada teha tööd igapäevast, lihtsat, rasked enda suhtes halastamatut, tööd, pead, armastus on onu talle nagu igapäevane must leib. Kõige raskem selles pikas tööpäevas on kindlasti olnud algus. Nii nagu meie paljude möödunud sajandi lõpul ja käesoleva sajandi alguse haritlaste tee. Nii algas, ta tekib uskema tee talutares Haadeedis. Siinses Kösti koolis sai nooruke heledajuukseline plika põnn oma esimesed teadmised. Kodus aga laulis Betty Kuuskemaa, tolleaegne Peep Jõgi kaasa oma esimeses laulupeopütid kuuskima ida Andres Jõgi. Lauluarmastaja võttis kokku oma neljaliikmelise laste pere painajat laulma, ise viiuliga ette mängides ja viiulipoognaga taktiline. Ja oli hästi vanni jälgima. Et keegi veidi viltu ei kisuks. Selle laulu Annalt andiski isa kaasa Betty Kuuskemaa. Kogu elu teeks Betty Kuuskemaa, tee nüüd edasi. Tallinna. Jätkasid õpingud koolis kuigi väga lühikest aega ja juba 14 aastane tütarlaps hakkas teenima endale leiba lilleäris. Kuid lauluaimatud hilises kaasa tõukas takka ja ühel päeval teesi Nuti kollaste juustega neiu Estonias tolleaegse laulja kooli juhataja Bergmani ütles oma soovi hakata laulma Estonias. Ja te võetigi vastu, laulukoori, oli 1890 teist aastat sügis. Aasta hiljem loppis aga tolleaegne näitemängude korraldaja näide kylie pelk see sama neiu laulukoorist keskuste lavale ja andis esimese suure osa peaosa Ilumäe piima tüdrukus. Sai neiu ohakas, tülide varjunime valis Betti Kuuskemaa nimed. Ei meeldinud talle. Tolleaegsele õrnad lillenimed, nagu oli kombeks valida kaid nimelt ohakas. Ja küllap oligi vajaga ohaka lipu iseloomu. Et minna läbi elust kõigile vastu pidada, et tolleaegne töö päevali peti Jõgisel 12 tundi ja öötunni ja uneaeg kuulus teatrile. Pärast osi laulumängudes jõuab jõgi kiiresti. Traagiliste kangelanna tee osa tingivad. Teiste hulgas paistaksid silma eeva osa posti samanimelises näidendis. Selle osaga võidab vendi jõgi juhatas nii saali kui ka vanuse ja talle saab osaks kõige suurem tunnus, mis tol ajal oli ja anti näitlejale suurt Klooperin. Pärne. Järgnesid uued osad. Magda Sudelmanni kodus ja üks samuti palju näinud hästi kodunenud osa Karoliina Urban riigeni. Draamas kaotad. Estonian sajandi algusele suurlavastused saanud ongi põhjas, lavaka oli Betti Kuuskemaa kaks osa mängida esialgu mäng annat ja pisut hiljem Vassilistab koos Paul Pinna Theodor Altermanni netti pinnalill järve ja mõningate teistega. Kes paneb meie kutselise teatri alus, Anneli esimesed kivi, taas üks neid kutseteatri rajajale. Eesti teater saab teoks seetõttu, et nende asu asutajatel on linnus väga suur kiindumus uskumata jõud, mis on tsementide tünga. Kergemaks ei lähe ka palju und Betty Kuuskemaa tööl kutse teagi algaastail. Lavastusi oli kuu aja kestel 20 30 ja kaasa tegi Betty Kuuskemaa. Nii sõnalavastuses operetis. Paasatuult minemisi oli ka hiljem. Kuid kõigest sellest aitas Betty Kuuskemaa alati üle tema ammendamatu energiaallikas. Suur kohusetunne, kiindumus oma elu. Sel ajal kui Eesti teater rajati politseirajajad meie mõistes päris poisikesed, ealised. 22 aastase Paul Pinna ja temast pisut noorema Theodor Altermanni kõrval oli 27 aastane Betty Kuuskemaa juba vanemati kuld tagu. Ja kui oli vaja repertuaaris tolles näidendis mängida vanemate naiskujusid kujude osi, sisehangete Kressoni peti kuuskemale. Vähe on neid inimesi, järelejäänud kes võivad olla teadusbeki uskema, teadki, noorusele, tema lavalisest saagimine noorte naiste osades. Kuid tarvitseb vaid vaadata üle fotosid, et uskuda emaka meedia daami naiselikku võlu. Kui vaadata veelkord ilma tema keeva maadlandile, et jõuda mõttele. Veldi kuuskemal jäi mängimata väga palju noori naisi, keda tablett halvemini mänginud kui eakaid naisi. Taganesid vanaeitede, nii nõudis teater viiulit lavakunsti huvides. Ja Betty Kuuskemaa on alati armastan teateid rohkem siis endal seal niimoodi väidemat näitlejatar kes on andnud Eestit ja selle kõige rikkalikuma kogu kõige mitmesugusemad päritoludega, karakteritega vanuseastmetega eakamaid, naiskoja, naistest, kuninganna teni, kuredatest, Maiitidest, saaksikute mamsliteni, tunnelikude haiglasena ulatuks hindamaks skaala inetute otsade alla, peitis Betty Kuuskemaa oma loovuse vangistas oma ande vanusepiiridesse. Ei usu, et see oleks olnud noorele näitlejale kerge kuid selles väljendubki veidi kuuskema uskemalik joon. Kunsti nime ütleb võita iseennast. Pärast traagiliste kangelaste rolle on Betty Kuuskemaa vähe mänginud otse peaosades nagu täna, üks vanemaid kolleege, Hugo Laur. Nii teispidi puuskema enamasti alati peaosade kõrval või pisut kaugemalgi. Kuid ka siis, kui ta mängis episoodis osades jäida tihtipeale väga ja väga niisugustena kujud, eredad mahlakad, elulähedased alati ja õige, tihti huumoriga vürtsitatud Betty Kuuskemaa elurõõm, optimism raskustele ning ebameeldivust sele, uhke klotsi ja krõbeda sõnaga vastu minemine vormusla ümber saaks kujudeks. Tema eneselemmikuks sai aga Maia roll pakkalaparvepoistes. Ma ei jäta mänginud väga paljusid kordi väga mitmetes lavastustes. Krapsakas, hapuka ja otsatu elu lustiga laetud majja köitis võitis publiku. Kuuskena kuuminettalin helgib vastu nagu rõõmsas päikesepaiste suuremast osast tema kujudes. Kord tagasi hoitud Kont lausa pakatab. Olgu siin tegemist puhtas pooli tüdrukuga, kes ei oska veel ei astuda ega istuda või olgu see tegin üle meeliku lõbusa artistiga. Olgu tegemist vääna, joped, Etti osadega. Kõikjal kutsub kuuskema huumor ja koomika, meel kaasa naerma, elu kõverikud ire uskuma paremasse edasiviivat. Elanud ära Oskar Lutsu paunverest ja vaiksele perenaine Maitherdanud vanad elust kuulevad tema koomilises plaanis antud suurt portreede hulka. Aga samuti elab veel tänaseni paljude teadlased filmis. Tema vilgas, hakkaja ja sõnakas Viiu ellerhein. Kroonu on. Betty Kuuskemaa on pannud saalitäisi naerma, on andnud neile kaasa hea tuju ja hea usu. Elada tuleb püstipäiselt ja päikese poole kasvades. Viridajaid, Halysijaid ja muidu valt Pole Kuuskemaa iialgi sallinud ta nende vastu olnud halastamatu nii elus kui ka laval. Nii v-sugused, värvid on tema loomingus võõrad. Ja on veel üks kadestamisväärne nimetamisväärne joon. Spegi Kuuskemaa teises plaan, mida me iga päev vahet tähele ei pane. See on tema alistamatuses, ta kuulub neti inimeste hulka. Vist ei jäta midagi kunagi pooleli, mida nad on ette võtnud. Sellega ongi seletatav, et Betti Kuuskemaa tuli tagasi nende meie näitlejate hulgast, kes on ära läinud meie maalt et ta on praegu meie vundas kodumaal. Sellega on ka seletatav, et ta on siiamaani kindlaks jäänud teatele, et ta siiamaani teeb kaasa meie töös. Et ta on kindlasti kindlasti võtnud nõuks oma teatritee lõpuni viia tema Anna Kuslap August Jakobson hiljuti ta tellis tõest laat ja kinnitab, et veidi kuuskema on suutnud sammu pidada meie tänase kunstiga. Ta käib hoogsalt kaasa meie nooremate kunstnikutega. Niisamuti kiidab tema Maret lauguse kuju Jakobsoni kahes leeris. Sajandivahetuse gaasilampides Kontkajast, kosmose vallutamise päevadi on Betty Kuuskemaa ära käinud. Ja huvitav on seegi, et taandunud kamakujud, mida ta kunagi varem mänginud, on sealt kaasneva valgusajastust meie heledate sepascheti prožektorivalgusesse vetika uskima katestikaadi. Oleme mitu korda võinud näha televisioonis edasi elamas sama kaater brigaadi, kes on nii paljusid kordi käinud läbi Vive talus lavastuses. Kõigi kuus tema alistanud, kus on andnud talle tema väsimatu neiu ohakas on saanud. Meie tänane Eesti NSV teeneline kunstnik. Nuki kollased juuksed on muutnud halliks joonistatud otsusest tähendab loomulikult portsu igapäevaseks vaenlaseks on kujunenud vanadus. Tan julmi kõigist kuid ometigi on midagi sellest tugevam. Kõigepealt teeaastad jäävad jõuetuks Betty Kuuskemaa teise plaani tema isiku eelkõige selle ees, mis seob teda meie tänase Diaadiga pisut jäätnud kaasaegseks Meie tavakunstile. Pike Kuuskemaa suhtumises teadvusesse on palju õppida meie nooti. Püüdma temale järele jõuda. Niisama palju teatine anda ei saa optimistlikud ning elurõõmsalt oma tööpäevast läbi käia. Täna kunstniku tööd võib kahte moodi hinnata ja mõista. Võib kujude ees seista ja neile ligidalt silma vaadata, kuid võib ta kaugemale astuda ja tema loomingut kogu teatri arengu seisukohast hinnata. Ja kui Betty Kuuskemaa puhul kasutada viimast avaramat vaatamisi siis tundub tänane juubilar juubelipäev meile väga rõõmsalt. Kõik see, milles peeti kuus ema koos meie teiste Eesti kutse teadvi rajajatega, alustas. Kõik see on meie tänasest teadki kaugele edasi kasvanud. Ma poleks iial osanud unistadagi, et meie teada selliseks kujuneb, nagu ta praegu on. Need on Betti Kuuskemaa sõnad, mida ta mitmel korral lausunud. Ja mis parimat, kui see, et unistused saavad tegelikkuseks. Inimese töö jääb elama teiste tööst ning loomingus. Kanis Betty Kuuskemaa järgi alati niisama lähedane meie tähendab kunstile. Tema saavutused, keda kedagi teie töö see on parim tänu tegijale suurim tunnustus iluandjal. Kuid õnn ja teine ta kindlasti. Siis seda tehtud töörõõmu soovime teile kaasa kõikideks nendeks päevadeks, mis tulevad tänase juubelipäeva Lugupeetud jubina seltsimehed. Eesti NSV ülemnõukogu presiidiumi ülesandel lubage teatavaks teha Augeria eks seltsimees Maria-Elizabeth Andrese tütar Kuuskemaa. Teenete eest vabariigiteatrikunsti arendamisel ja seoses 85. sünnipäevaga autasustas Eesti NSV ülemnõukogu presiidium 1964. aasta 27. jaanuari seadusega täid aukirjaga. Eesti NSV ülemnõukogu presiidiumi esimees Müürisep, Eesti NSV ülemnõukogu presiidiumi sekretär tolmast. Head tervist ja kõigepealt palju õnne, muidugi palju-palju aastaid ja et see kontakt, mis meil on olnud meie teatrikunstiga, meie teatrieluga, jätkuks veel paljudeks paljudeks aastateks. Aitäh lugupeetud juubilar, lubage mul partei Tallinna linnakomitee ja linna täitevkomitee nimel kogu südamest õnnitleda teid kui vabariigi väljapaistvat näitlejad. Kahekordsed juubeli puhul. Soovin teile head tervist ja noorusliku energia paljudeks paljudeks aastateks. Mul on osaks saanud suur au üle anda teile partei Tallinna linnakomitee ja linna täitevkomitee Augi, millega te olete autasustatud seoses juubeliga ja seoses suurepäraste saavutustega teatri. Täna sajab sulle õnnitlusi austuse, avaldusid äärmusõlu küll Soomest ja Saarest. Aga on üks liik sind õnnitleda tahtjaid. Ja sulle tulisel tänu avaldada tahtjaid. Ehk sa peaksid siis siinsamas tulisjalu neile kõigile jälle uuesti elu all. Ma mõtlen siin sõnu, laps, sinu loodud kujusid, Su loodud lavakujusid, need relvad. Sellel või teisel kujul meloodia annab meile meie kord meie teatri noorus. Ja vaat see ongi selleks sillaks. Tuli täna sulle ütelda oma austust, oma vaimustust oma tänu ja ühtlasi omas õhinas joomas nooruse uudishimus. Esitades hullet nii intervjueerimise korras, kõigil sinu poolt loodud osade neemel. Küsimus, et kas sa. Kas sa mäletad, kui sa EV Barr Räägi sa juhid, pilgud hingepõhjamull. Kui noad, meid, sõnad torkavad, nukker. Oo küllal Hamlet, küllal. See on niisugune õnn, kui need taks kukkustavakkis teineteist armastama. Tervikpildi ka kiriku poolt. Kas teda teie hulgas ei ole? Söök teata, et saabus hiilgavaimsiilgustest prouad vers linnapaarsena tael. Arstid keelasid minule ära igasugused meeleliigutust. Nägid. Eks ole, ma olen pisut noorenenud, maalin Karlova Varys noorenduskuuri. Nüüd ta veel rohkem ära. Oh ilusat leia kallis, armas Dante pekki. Sööda mu südamest soovivad sulle õnne diaatri veterani sinu suurepäeva puhul ja soovivad su südames ja tervis, et ja meeleolu ja veel palju-palju helgeid päid. Sa oled meil kõikidel olnud toeks ja eeskujuks. Ja olgu seal kauaks. Ühingu poolt soovin sulle palju palju. Noorukeid ei lase, ikka jää ära ikkagi silmad, täheke, kes meil siis. Oli mul pimeaias. Mis aitab, meil juba tulid ja, ja palun istuge. Sellepärast palusime istuma, et tahavad tervitada Eesti NSV Rahvakunstnikud Elsa Maasik ja Martin pärast duepiga Evald Aava ooperis. No siis Jääb. Lugupeetud juubilar, kallistan. Estonia kollektiivile on tõsine hea mees et ta täna võib jälle enda keskel näha. Ikka ja alati noore hingega oma teatri vanaema. Eriline heameel on meil sellepärast, et te just täna olete andnud meile võimaluse oma suured pidupäevad tervitada ja õnnitleda teid. Kõiges sellega kõige selle heaga, mis on meie hinges ja et see tervitus toimub just selles kohas, kuhu te olete jätnud oma elutöö, mis on, mis on seotud selle suure panusega, mida te olete andnud Eesti teatrikunsti arengusse. Meil on põhjus sügava kummarduse ka tänada teid teenete eest selle õilis ilusa eest selle töö eeskuju ees, mida te meile olete andnud ja millega te oma nime alatiseks olete kirjutanud Eesti teatrikunsti ajada? Lubage, et meie tervituse lõpetab Eesti NSV rahvakunstnik Viktor Gurjev. Sügavasti lugupeetud ja südamest armastatud Eesti NSV teeneline kunstnik Betty Kuuskemaa. Ehk teatriperes hellalt süütud tädid. Palun sinu suur juubelivastu võtta. Viktor Kingissepa nimelise riikliku akadeemilise draamateatri kollektiivi, südamlikud tervitused, selle kollektiivi tervitused, kelle hulgas on veel endisi. Kellega sul juust ei ole olnud veel koos töötada? Sina. Ja leegitsev veel edasigi. Sul on kindlalt juust olnud, rõõmustada meie teatri noorpõlve järelkasvu tega saale. Siirall tänu vastu. Et sa 46 aastat tagasi juhtisid minu elu p. Sammud Estonia teatri lavale, kursson vees, emalikult hoolitsesid ja mind lõpetes. Venda vahel vill vill tuleb tuul. Koltunud lehti veab kost kaugel, liugleb, liugleb samblasse. Nõnda Hiina põhjamaid hina Unke laene, kõnni oma kõrgeis, aastais, elu sügav sügises. Uhke ja naine pragunema sügavusi. Sina põhjamaine, nagu sina elad, oled kogud oma sügisvilju hingesulg, kõik ilutule. Meil aiaäärne tänavas kui armas oli see, kus kasteheinas põlvini me lapsed, jooki, kus Ehanima mängisin küll lille rohuga, kust vanataat käekõrval mind tõi tuppa magama. Taksod täitleta, see aeg on kiir küll tulema. Ei pool nii armas olnud seal kui küla tänavas. Kallis juubilar Betty Kuuskemaa, meie unustamatu praosti proua kogu minu suurel pidupäeval püüavad sulle tuhandekordselt Ta elagu kõik nihkane naised ja mehed ja kõik Tallinna linna täitevkomitee draameri pered. Paljude aastakümnete tõstel olete andnud Eesti saatel oma ande tööd ja armastuse. Teie elu on olnud teatris niisama lahutamatu nagu Eesti teater, teist. Õnnitleme teid, kallis Betty Kuuskemaa, meie kutselise teatri rajaja, tema edasiehitaja ja rohkete unustamatut kujude looja, teie juubelipäeval jõudu, tervist, õnne ja palju rõõmsaid päevi edaspidiseks. Soovib-Eestilise teatri. Kallis, armastatud juubilar Betty Kuuskemaa. Inimkond on kaua juurelnud probleemi kallal. Kuidas säilida noorena. Kuid meie Tallinna kutselised ja mitte kutselised näitlejad, kes me sind oleme jälginud küll teatrilaval, küll filmis, küll isetegevuslaste keskel, küll Tallinna kohvikutes leiame tee sellel noorel hinge juurde, nimelt jälgides siis me ei saagi vananeda. Ilusa tulevikutuul, mis veel on meil tulevikus ootab sild jälgides kindlasti silmis. Ja ühtlasi ka Meil nõmmele jätkub sinu energiat tulles sinna vahetevahel, meie meil ei ole küll mitte teater, vaid lihtsalt kultuurimaja. Ei ole ka veel rahva teadnud, aga sinu huvi isegi äratavate väikene vana maja, kultuurimaja nõmmel. Võitlemegi südamlikult ja soovime teile head tervist ja palju aastaid selleks jõudu annab teile kindlalt armastus meie tühise armastatu teatrikunsti vastu. Paul Pinna nimelise rahvateatrikollektiivides. Lubage teid õnnitleda Tallinna riikliku konservatooriumi lavakunstikateedri üliõpilaste ja õppejõudude poolt. Vaenuliku Eesti teatri vanaemale võetab jumala rumal heale vanale numbrile. Lubage teile ette lugeda osa juubi laarile saabunud telegrammidest. Valitsuse Telegram Tallinnast. Südamlikud õnnitlused teile, teie juubelipäeval oma tunde, sügava ja siira loominguga. Olete andnud unustamatuid elamusi kõikidele teatrisõpradele. Jätku teile head tervist, jõudu ja energiat veel paljudeks aastateks. Eesti NSV kultuuriminister Albert laos. Lugupeetud juubilar, kunstide valitsuse kollektiiv õnnitleb teid juubelipäeval. Teie kauaaegne loominguline töö, teie poolt loodud lavakujud on hinnatavaks panuseks meie näitekunsti arengus. Soovime teile head tervist ja palju jõudu veel paljudeks paljudeks aastateks. Kunstide valitsuse juhataja asetäitja Ivanov. Kallis juubilar, sügav lugupidamine Eesti vanimale teatrikunstnikule jätku head tervist pikkadeks elu aastateks. Riikliku teatri Vanemuine kollektiivi nimel direktor Kalve. Õnnitleme juubilari, Eesti NSV riikliku nukuteatri kollektiiv Heliloojate liidu kollektiiv soovib teile, lugupeetud juubilar, palju jõudu ja energiat edaspidiseks. Lugupeetud Eesti NSV teeneline kunstnik Bretti kuuskema. Lubage teid õnnitleda 85. sünnipäeval ja 65 aastase lavategevuse tähistamise puhul. Teie poolt kehastatud rikkalik kujude galerii on aukartust äratav. Paljud neist aga kuuluvad eesti teatri kullafondi. Soovime teile palju helgeid päevi ja loodame, et teie nooruslikus ei vaibuks niipea. Kultuuriosakonna juhataja. Tammsaare nimeline rahvateater. Õnnitleme Kahekordse juubeli puhul Jaan Tombi nimelised isetegevusliku noorsooteatri kollektiivi. Õnnitleme-tervitame Eesti teatri alussammast jäägu kohvika kuumaks, samm julgeks ja pilk selgeks. Teatri- ja muusikamuuseumipere. Õnnitleme juubilari, Rakvere teatri kollektiivi. Õnnitleme südamest, 85. sünnipäeval Kirovi nimelise kalurikolhoosi näitering. 85 aastat elu ja 65 aastat laval sügavas lugupidamises nende loomingu rohkete aastate ees soovime teile parimat kõikide soovide täitumist. Tallinnfilmi kollektiiv. Tervitame Eesti armastatud lava veterani, tema auväärsel juubelipäeval. Soovime tervist, edu ja palju rõõmuküllaseid aastaid. Eesti NSV Kunstnike Liit. Kauaaegsed raamatukogu lugejad tervitab toredal juubelipäeval korki nimeline Tallinna keskraamatukogu. Õnnitleme armastatud lavakunstniku, Eesti kutselise teatri rajajat ja paljude unustamatut elava kuude loojat. Soovime õnne, tervist ja veel palju rõõmsaid aastaid. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituudi kollektiiv. Osalema ja Betti Kuuskemaa Califredaktsiin Karjatse obastrobleedvas veterane Estonsco teatra, jumalateenija relaebam, Tobroosada Rovjati Aro, sõnas treenija redaktor, kalli, etemad Jossestoni. Kõige armsamad aastad mu tööpostist on vana Estonia mille ülesanded meid tihedalt sidusid olikas emaks, vanaemaks, tädiks või kasvatajaks. Ometi oli meie vahet kõigest 10 aastat. Suur tänu ja jõudu armasteti. ERNA Vilme. Südamlik õnnitlus juubilarile jätkub tervist, jõudu ja elurõõmu veel paljudeks aastateks. Olga Lauristin. Südamlikud õnnitlused suureks juubeliks Marie Parikas perega. Telegram Stockholmis kallile piletile õnne ja tervist Milvi Laid. Südamlikke tervitusi kahekordseks tähtpäevaks läkitavad Aibiina kausi ja Albert üksi. Palju tervist, jõudu ja head tuju soovib Andres Särev. Õnnitlen auväärse juubeli puhul jõudu ja tervist edaspidiseks. Leo Kalmet. Kallis Betty Kuuskemaa, õnnitleme sind sinu suurel juubelipäeval ja soovime sulle head tervist. Marta Rumgi, Aleksander Arder. Õnnitleme Rudolf Nuude perekonnaga. Tervitan ja suudlen kätt. Egon rannet. Soovime kogu südamest tervis, õlle ja alati head tuju. Epp Kaidu, Kaarel Ird Ütleme südamest juubeli puhul Erika torgeria Karl igand. Õnnitleme auväärse juubeli puhul jätku teile head tervist ja toredaid puhkepäevi paljudeks paljudeks aastateks. Eduard Vilde nimelise Tartu rahvateatritele. Suure juubeli puhul õnnitlevad südamest Veera ja Ants Eskola. Palju õnne, tervist ja päikesepaistet. Helmi Tohvelmani. Kallistan peeti palju tervist ja energiat veel paljudeks aastateks. Kerda murrerozdvel, JÜRI Rostel. Ütleme südamest Kreufatsioon ratt, Estonia lavatehniline kollektiiv. Õnnitleme juubeli puhul kohvik Harju kollektiiv. Telegramm sobidel konkalkul senior üüris kõlari abikaasaga Ukolumek Jaan Johanson perekonnaga oli Ungvere Salme Remmelgas, Maret Simmons, Boris Kõrver. Riho Päts neli Rebane Fausti, Eduard Hermanit Taimre, Mark Sinisoo, Enn toona abikaasaga. Johannes Kaal perekonnaga. Elsa aresson, Ellen Laidre. Nonii omandaja August läänega. Nelja tarri Janssoni Lennart Jürgenson Viljandis karda ja Armin allat naadi tohera Pärnust. Juulia portfell. Perekond, Wehrmachti. Ohvrid Jakobson, perekond, Lember, Leimann, Emmid, Treiman, rooman perega, Melanie, Peeter puutmann. Perekond valima. Ja abikaasaga. Dolla Helmi ja dollar suura Jüri abikaasaga ning perekond noorlinja Suleri. Kas te nüüd istuksite, sest need on tulnud veel väikesed lisatervitused helise sõnas. Rahulik olek. Haili Sammelselg ja Hillar Orav esitavad duetti Mozarti ooperist Võluflööt. Ja nüüd tervitab teid Ivo Kuusk Arlekiin Serenaadiga jonka valla ooperis vajadused. Ja nüüd ma tahaksin ise lugeda. Ja Johannes Semperi kiusatus olla nooti. Jah, elutarkust, seda pole kogutud vähe, ei ole seal kartust, et kuskilt veel üllatuste rahet võiks sadada pähe ja see on imerohi, näed mõndagi läbi, mida ei tohi ja millest on häbi. Pole sedagi kartust, et viltu läheb, sind juhivad päev või kui taevas on Sompas, näitab sulle õiget teed, mõtte, kompas selget vahet sellestki teed, mis on ja mis on need. Kuid siiski siiski kiusatus kisu sind olema valgele Pole kuigi suurt pisu ikka vahtida oma aastat aken, kus laarse luitunud päevade paake kusagil rebida, järsku enese ümbert see puitunud panetan Robetan koor. Pole mingi voorus ennast kaelusega piinata, kui seiskab ümber noorust, seid joogumus piinata kui õiget arvata ego kogemuste koormata pea ees kas või tulla, kui öeldakse sulle, kus sind vajatakse, kas on pooleli ehitusvili veel niitmata linna rajatakse ei õlgede käsitustega virinat lõusta kohe tõusta ja minna aega kiitmata või milline mõnu oma noori sõnu poolmuidu raisata, veel teadmata nendeks hinda neid reipana õhku paisata või vaevalt jalgadel riivates pinda tormata, keel väljas, kuna hinge peab staadion oma põnevuse, näljas ükskõik mis laadi võistluste kolkses jooksus või pallis. Ja kui tõuseb seal kisa ja uld iso töise röökates võidujoovastust rallis või Berlisest lõkkates söösta, sassis, väljutseb tormi või liu võite, kus üles kõnetooli ja vaimustust täis tulist laidude, kuulajate haigla. Ja kui vaja, mitte hoolida, mingist vaevas ei lumest ega jäises taevas, vaid olla lõbuska, viima lipu kas või Elbruse tippu. Ernesaks, kellele. Minu südamlikum tänu kultuurministrile, kes on andnud meile võimalust seda koosviibimist toime panna. Palju, palju tänu. Lahkest lahtisest südamest tulnud, et seda koos ilustada. Ma tänan südamest. Nonii, kallid sõbrad, teatrikülastajad. On kellelgil kannatust olnud minuga pikal eluajal te olete näidanud oma säilitamist oma osavõtt alla, lahkus minu vastu üles ja ka täna olete ilmunud viilitada päeva aidata, tähistada kõige südamlikum, jäädi ikka truuks diaatrile ja noori järelkasvule. Andke neelasin Neile sedasama, mis mina olen tundnud kõik 100. Ma tänan teid südamest.