Vikerraadio. Tere, head raadiokuulajad, käes on juunikuu keskpaik ja kui põuane ilm ei anna asu ja metsas igasugune tule tegemine on keelatud, siis peenra peal on valmis küpsenud juba esimesed maasikad, mida saab noppida ja süüa. Ning hooaja esimesed õietolmuallergiad annavad juba ka ehk natukene järele ja saab natukene hingata. Meie oleme vikerraadio stuudios ikka kolmekesi. Saade, mida te kuulate, on rahva teenrid ja seda ikka selleks, et tuua teieni viimase nädala oluliste sündmuste retrospektiiv nii Eestist kui välismaalt ja nagu oleme seda kolmekesi. Täna oleme koosseisus, Peeter Helme, Eesti rahvusringhäälingus. Tere. Tere Heidit Kaio, Eesti naise peatoimetaja. Tere ja mina olen Taavi Eilat, samuti Eesti rahvusringhäälingust. Enne pikemate teemade juurde minekut annan kiire ülevaate selle nädala olulistest teemadest. Kahtlemata andis see nädal erilist tooni välismaa ja seda nii G7 tippkohtumine, mis küll tõsigi toimus eelmine nädal, aga mille arutelud jätkusid siin veel ka sel nädalal ja kus Donald Trump, teiste maailma liidrite ühised läbirääkimised olid pigem teravad, aga samas seesama USA president Donald Trump kohtus ka Põhja-Korea diktaatori Kim Jong hunniga ning nii hääd sõprus kui nende vahel pole vist ju varem nähtudki, et sellest räägime kindlasti välismaa teemadest. Räägime veel ka Makedoonia riigi nimetülist Kreekaga mis näis saavat lahendust Põhja-Makedoonia nime näol, aga pole ikkagi päris kindel, kas nüüd lahendus tuli. Eesti teemade juures räägime lasteaiareformikavast, mis ühelt poolt, eks lasteaia õppe siis kohustuslikult ja teisalt on reformiplaan ka hakata venekeelsetes lasteaedades õpetama, vähemalt osaliselt siis eesti keeles. Räägime ka poleemikast, mis käis kaks, kaks nädalat ühe seaduseelnõu ümber, mille justiitsminister Urmas Reinsalu sel nädalal tagasi võttis, ehk isikuandmete kaitse seadusest, millega väidetavalt taheti suukorvistada ajakirjandust ja saate lõpus räägime natuke erakondade reitingust ja ehk ka Tallinna sadamas esimesest esimestest tundidest päevadest börsil. Aga alustame saadet Singapuris toimunud tippkohtumiselt. Teisipäeval leidis aset siis kahe juhi, USA presidendi Donald Trumpi ja Põhja-Korea liidri Kim Jong Uni kohtumine, kus kirjutati alla ka ühisdeklaratsioon, milles kinnitatakse siis pühendumist Korea poolsaare täielikule vabastamisele tuumarelvadest ning lubatakse ühiseid pingutusi püsiva ja stabiilse rahurezhiimi loomiseks poolsaarelt. Ma ei tea, nüüd On mõned päevad sellest kohtumisest mööda läinud, et tolm hakkab nagu maha langema ja kui samal päeval ja järgnevatel päevadel oli suur eufooria ja justkui oleks suur võit saavutatud, et kas siis tänaseks võime tõdeda sedasama, et see oli suur läbimurre ja suur võit või, või pigem näeme meid, midagi muud. Praegu. No ma ütleks vahele, et iseenesest oli see ju ka suurešõu osa kus siis trumpe lahkus G7 kohtumiselt Kanadast kiubekist ja veel lennukis olles Jefros, Vonnist viitis veel viimaseid repliike siis nagu mahajääjatele ja, ja ma saan aru, et sealt nagu lahkuti, siis põhimõtteliselt, kus kõigil olid püstolid, meelekohtadel ähvardasid üksteisele tulist üksteise pihta tulistada. Nii et see, see tõesti selle šõu osa oli siis see, mis toimus kiubekis ja, ja siis jätkus edasi ja Singapuris. No see sõnašõu on päris hea, sest et mingis mõttes saidki kokku kaks šõumees, kelle kummagil oli oma show ajada ja nad olid aru saanud, et nad võivad kumbki teenida, show'd suurepäraselt täiendada. Aga ma arvan, et isegi kui tõesti selle kohtumise põhitulemus oli hunnik klantspilt, nagu ka tänane Postimees ütleb, siis ei ole seegi ju paha tulemas. Sellepärast et ka siis, kui mingi tulemus on ainult näivus ainult propaganda, siis tuleb hakata seda propagandat kuidagi reaalsete sõnadega lunastama. Ja kuigi trump on selles osas suurmeister, siis peab ta tahes-tahtmata ikkagi arvestama sellega, et kui ta midagi välja hõikab, siis see lubadus jääb õhku ja mingis mõttes on veel hullemas olukorras muidugi Kim Jong-un, keda on nagu väga kiidetud ja öeldud isegi, et võib-olla tal õnnestus trump ümber oma sõrme põimida. Võib-olla tõesti, aga samal ajal said aga hakkama millegi enneolematuga, ta nimelt kuulutas oma kodumaa noh, niinimetatud ajakirjanduses, täpsemalt sa oma kodumaa propagandaväljaannetes juba enne seda kohtumist, et selline toimub ja kui ikkagi selle režiimi tingimustes midagi sellist öeldakse, siis sellega kruvitakse. Sa oled väga kõrgele. Noh, see on see tüüpiline karismaatilise juhi probleem, et ta võib küll justkui nii-öelda tääkida abil valitseda, tegelikult teab ta mingit präänikut ikkagi rahvale viskama ja kui ta nüüd on midagi sellist õhku visanud, siis ongi põnev vaadata, et kuidas sa siis nüüd välja hakkab nägema, millised on konkreetsed sammud. Lõppude lõpuks on pall tõesti tema väravas propagandavõiduga koos sai ta endale portsu kohustasid. No just nimelt, et see on väga täpne, et praegu praegu on siis palle Põhja-Korea väravas ja selles mõttes on ju hea meel siin seda analüüsida, kuna kohtumine toimus nädala alguses, et juba noh, nagu emotsioonid hakanud sättima ja, ja ka siis Euroopa anal analüütikud siis rakistavad peades, et mis, mis kaartidega trump mängib, et, et kas see on lihtsalt selline pakas uha või, või tal on ka mingisuguseid motiive selles, selles selles mängus ja, ja mulle tundus kõige huvitavam olevat see, selline sellised analüüsi mõtted, et Trumpi soov ja idee on siiski selline Põhja-Korea järk-järguline avanemine Lääne rahale. Et nagu sellel ütleme, raha kompvekiga lasta siis neid Põhja-Korea väravaid avada, sest on ju selge, et see oli selline noh, viimane stalinistlike tuumariik nagu Põhja-Korea seda on, mida seal ei toimu midagi järsult või noh, et see ei ole see, see koht, kus nüüd homme tuleb teade, tuumarelvad, paneme kokku ja me alustame täiesti otsast peale, kõik need kulaagis istuvad 100000 inimest saavad nüüd tänavatele tulla ja vabad, et on, on enesestmõistetav, et see niimoodi niimoodi toimuda ei saa. Et pigem seal noh, näiteks on variandid, et selle kokkuleppe osa jooli ka, et et Korea sõja sõdurite säilmed siis 50 53. aastal toimunud sõja sõja sõdurite säilmed siis saavad viidud Lõuna-Koreasse, mis tähendab seda, et siis peaksid seal mingeid valitsusvälised organisatsioonid sisenema riik ja saavad hakata mingisuguseid suhteid arendama, et, et just nimelt nagu selline võimalik, et, et, et see esimesed sammud tegelikult hakkaksidki käima siis nagu valitsusväliste organisatsioonide kaudu, aga, aga, ja selle kaudu saaks siis toimuda selline järk-järguline avanemine. Aga noh, selles mõttes, et sellest Trumpi ja kohtumisest ütleme kõige suurem pauk oli see trumpi tohutu entusiastlik lubadused, et Lõuna-Koreast või peaksid lahkuma siis 20 28500 USA sõjaväelast, mis, kes siis praegu seal siis seda ütleme, tasakaalu on tagamas ja, ja see, ma saan aru, ehmatanud nii Lõuna-Korea kui ka Jaapanit, et mis siis selle taga on, kas on päriselt, et kas, kas see on lihtsalt õhku paisatud asi või see peaks siis nagu reaalsuses nüüd kohe toimuma hakkama? Aga mulle tundub, et sellelt kohtumiselt ega palju enamat vist oodata ei saanudki, et noh, seal on viisakusavaldused, küllakutsed, mingid punktid, mida sa häiritkasin, loetlesid aga, aga ega see oligi selline esimene kohtumine ja teisalt on ilmselt tõesti õigus neil, kes ütlevad, et trump tegelebki sellise meedia tähelepanu nimel rapsimisega, et noh, uudis ei ole see, kui sa Merkeli Macroniga seisavad kõrvuti ja ütled, et meil on head suhted vaid, kui sa sõimad Macroni ja Merkeli läbi ja siis see on uudis on ju, ja et ja uudis ei ole see, kui sa sõimad Kim Jong Uni, vaid kui sa seisad temaga kõrvuti ja ütled, et me oleme parimad sõbrad, noh see on küll natuke liialdus, et nad päris seda ei öelnud, aga Lootust headele suhetele on, et selles mõttes mulle tundub noh, trump ka selles positsioonis jälle tegeleb sellise temale väga, tüüpilise nii-öelda laia pintslitõmbega, tema ei viitsi värvide, neid väikseid detaile ja nagu noh, ma saangi aru seal G7 kohtumisel, seal läks asi nii detailseks keeruliseks ja, ja noh, kõik see teema tundus, tundubki tema jaoks ei ole tema tema teema vist. Nojah, selles mõttes muidugi G7 kohtumisel läks tõesti paugutamiseks, et et USA siis on plaaninud kehtestada terasele lumiinumile imporditollid, mis puudutab tugevalt mitmeid Euroopa riike ja Kanadat ja, ja praegu on siis vastuseks olnud see, et, et me kehtestame vastutollid, mis on kahetine mäng, et, et kas tõesti trump seda ei osanud ette arvata ja arvas ja eeldas, et senised liitlased ütlevad kogutades hästi ja tee seda jah, et kehtestada iga igasugu tolle, me lepime sellega ja teistpidi on Trumpil käes ikkagi selline sedavõrd tugev kaart. Et noh, tegemist on liitlaste jaoks kõige suurema sõjaväeomanikuga või, või sõjaväejuhiga. Et USA, USA panustab siiani sõjaväkke sama palju kui suuruselt üheksa järgmist kokku, nii et me ikkagi põhimõtteliselt on, on relvad tema käes ja, ja ega siis nüüd liitlased võivad küll oma valijatele igasuguseid jutte rääkida, aga, aga senikaua, kui kui meie ütleme turvalisuse eest maksab USA ja, ja põhimõtteliselt siis trump, siis senikaua ikkagi väga palju nagu sellist haukumis võimalusi ei ole. Eks siin see probleem ongi selles, et kõik need erinevad teemad jooksevad kokku, kui selles olukorras tegi trump väga kavala liigutuse, selle asemel, et kogu selle jamaga tegeleda hakata klaarima erinevaid kaubandus, diplomaatilisi ja sõjalisi suhteid riikidega, kellega ollakse käsist-jalust seotud otsustas ta hoopis Põhja-Korea kui ühe maailma suurima ja pikima kriisikolde kuidagi hoobiga kas lahendada või vähemalt jätta mulje, nagu ta lahendaks seal. Aga sealt G7 tippkohtumiselt tuli muidugi suurepäraseid pressifotosid, nagu me ilmselt kõik oleme näinud. Ja seal olid tõesti häid pressifotosid, minu üks lemmikuid oli see, kus trump on keskele, siis Euroopa Liidu liidrid tema ümber, näpud õieli. Ja siis selle all oli kiri, et ütle, mis venelastel sinu kohta on. Me aitame sind välja sellest jamast. Aga Peeter küll otsapidi juba natukene seda teist poolt ehk siis Kimi poolt ka rääkis, et et aga kinnitegevusest on nagu täiesti prognoosimatu, et noh, see küll viitab tõesti, et kuulutati välja enne Trumpi kohtumist, et ta sinna läheb, siis see näitab mingisugust nagu valmisolekut ja tahet seda kuidagi enda kasuks ära kasutada, aga mis see on, seda ei oska ilmselt keegi prognoosida ja. Ma küll ei ütleks, et seal midagi prognoosimatud, et on, see on ju praeguseks teada ja tõestatud, et kevadel muutus kinni põhiline see tuumarelvade mis oli mingi katsepolügoon kasutuskõlbmatuks ja pärast seda pidid hakkama meeleheitlikult otsima mingit pinge lõdvendust, sellepärast et oleks jube loll olnud, kui see oleks välja tulnud näiteks mingisuguse Ameerika luure raportina, mingis olukorras, kus Kim järjekordset räuskab, ähvardab kõiki, et tal oli palju mõistlikum hakata tasa ja targu ilmselgelt hiinlaste kaudu otsima mingisugust leevendust, nii et selles mõttes on ikkagi täiesti klassikaline reaktsiooni vastu. Selles mõttes, et nagu on ka siin Eestis öeldud, et Põhja-Korea on varasemalt korduvalt kõiki neid leppeid, mida on sõlmitud ju rikkunud No sellisel juhul oleks see ka ettearvatav. Ma lihtsalt arvan, et Põhja-Korea ei ole praegu selles olukorras ja, ja nagu me siin ise just äsja tõdesime ega ta ei ole ju mingeid erilisi leppeid sõlminud, ta on võtnud endale noh, jälle kaudselt kohustusi kuulutades mingeid asju välja, mille osas on väga lahtine, kuidas nende asjadeni jõutakse tõesti, kuidas siis tuumavaba Korea poolsaar saavutatakse nii, et kõik oleksid rahul lõppude lõpuks mängust ei saa välja jätta ka Hiinat, kes kindlasti ei tahaks seda, et kaoks nii-öelda puhvertsoon tema ja Lõuna-Korea vahel. No ja siin on kindlasti oluline ka see, et Kim Jong-un ju on ajakirjandust lugenud vähemalt lääne oma ja teab seda, et USAl on komme ebamugavaid diktaatoreid sõjaliste riigipöörete käigus maha võtma. Ta ei tule siin kõne all jah, et aga samas ütleme, et kui ta, kui ta liiga palju järeleandmisi jääb, annab liiga palju järeleandmisi teeb, siis ta võib sellele ikkagi mõelda. Noh, siin pigem võib hoopis juhtuda see, et kui Kim muutub näiteks riigi enda sõjaväe suhtes, mille kohta öeldakse, et see on riik riigis liiga liberaalseks, siis võivad võib-olla tema enda seltsimehed hoopis ära koristada. Et selles mõttes on see keeruline mäng, jah, aga ja, ja noh, ma olen nõus, siin on palju ettearvamatut, aga minu meelest senine kinni käitumine on olnud siiski üsna loogiline ja vähemalt väljast vaadates ratsionaalne. Ja üks tuleme, väike tulem, sellel asjal on veel, et Kimil on olemas nüüd Trumpi väga lähedane telefoninumber, nagu ta ei lähe trump, siis teatas, et Kim saab talle helistada igal hetkel, kui tal tekib mõni mure. Vahetan. Te võite, kes seal siis mõne mõne poplaulja või mõne veegahtlasema elukutse esindaja oma, kellega trump tihedat suhet. Aga vahetame teemat ja räägime siin saate alguses veel ka välisteisel välispoliitika teemal. Teisipäeval võis kuulda uudiseid sellest, et kuidas endine Jugoslaavia vabariik Makedoonia muudab oma nime ja nüüd lõpuks siis Põhja-Makedooniasse, et me teame, et see tüli Kreekaga on olnud pikaaegne selle Makedoonia vabariigi nimekuju vastu ja, ja Kreeka vastuseisu tõttu litus Makedoonia siis 93. aastal ÜRO ÜRO ka näiteks nime all endine Jugoslaavia vabariik Makedoonia ja kannab seda tänini, aga tegelikult on kogu aeg nad ikkagi unistanud sellest Makedoonia Vabariigist. Ei, no see on riigi ametlik niminat, liitusid ÜROga kui nii-öelda ajutise nimetuse all, sellepärast et Kreeka oli muidu igati vastu Kreeka liigas selle nimekuju vastu ja alles tugeva rahvusvahelise surve all oli Kreeka selle ajutise lahendusega nõus. Aga Makedoonia see riik, millest me praegu räägime, nimetab ennast Makedoonia Vabariigiks ise ja teda on ka mõned riigid sealhulgas Leedu, kõige lähemale meist meile selle nimekuju tunnustanud. Ma saan aru, siis see, see praegune plaan on tekitanud Kreekas selliste natsionalistide meeleavaldused, et meie, Makedoonia ja mingid sellised sellised mõtteavaldused on probleem. Ja siis selles, et Kreekas on piirkond, mis on ka Makedoonia On küll jah, aga lisaks sellele on kui Bulgaarias piirkond, mis on Makedoonia, sellest ei räägi keegi, sellepärast et bulgaarlasel on ükskõik sellest noh, tegelikult siin on nagu mitu asja, millest osa on sellised nii-öelda identiteedipoliitika ja osa on siis kuidas öelda reaalne poliitik kreeklased ise ütlevad, et Makedoonia Kreeka ajalooline piirkond, Makedoonia kultuuripärand on kreeka pärand ja nüüd on mingid slaavlased tulnud sinna kõigest 1000 aastat tagasi ja tahavad seda meilt ära varastada. Aga kui hakata natuke konkreetsemalt vaatama, siis see probleem on ju noh, see probleem oma sellises kõige sellises valulikumas poliitilises küsimuses ulatub teise maailmasõja aega, sest et enne seda nimetati seda ala, mis on tänapäeva Makedoonia vabariik Lõuna-Serbia, eks, aga siis diito omangeniaalsuses nimetas selle Makedoonias sellepärast, et väga paljud seal elavad inimesed ka ise identifitseerisid ennast selle nimega ja Tito mõnes kõnes pillas välja ka mingi sellise mõtte, et võiks sinna Makedooniasse sellesse nii-öelda suur Makedooniasse, kuhu kuulub siis Kreeka, Makedoonia ka ühe jutumärkides iseseisva riigi luua. Nimelt Kreeka oli ju teise maailmasõja lõpus aktiivsust kodusõjas ja Põhja-Kreekas elavad staablased kes üldiselt nimetasid ennast vulgaarlasteks, aga kuna Bulgaaria ja Makedoonia keele vahe on ju selline murdevahe siis vahel identifitseeritakse neid siis ka nende slaavikeelsete makedoonlased, aga nemad olid kodusõjas Kreeka kommunistide poolel ja kui sõda lõppes ja kommunistid lüüa said, siis korraldasid kreeka sellise üsna inetu käitumise nende inimeste suunas, seal korraldati selliseid avalikke alandamise, kus inimesed pidid kuskil külaväljakul teatama, et nad ütlevad oma slaavi identiteedist lahti ja pidid nime muutma ja ja paljud neist aeti kodudest välja. See on see, millest ametlikult ei räägita, aga selle taustal ongi selline kibedus mõlemal poolel. Kreekal ei ole usaldust Makedoonia suhtes, kuna Jugoslaavia riik, mille koosseisus oli näitas üles aktiivset huvi selle Põhja-Kreeka Kreeka provintsi Makedoonia nii-öelda lahti rakendamisel lahti rakendamiseks Kreekast ja samal ajal nendel Makedoonia vabariigi inimestel ei ole mingit usaldust kreeklaste suhtes, kes on nende hõimuvendi igatepidi peedistanud. Ja sellest ongi tekkinud, sest see olukord, kus kus mõlemad katsud vaat ka kõige väiksemate vahenditega teineteisele ära teha. Siin ma saan aru, rahulolematus praegu on nüüd, hoolimata sellest, et juskui suudeti leppida kokku Põhja-Makedoonia selleks nimeks panna, siis on mõlemas riigis on meeleavaldused selle vastu ka, et et referendum, mis sügisel Makedooniast tuleb, ei pruugi üldse kinnitada seda, et Põhja-Makedoonia on see nimi, mida võtta. Ega ei pruugi ja samal ajal on muidugi Makedoonias ju ka kogu 90.-te vältel ikkagi tuntud ennast väga halvasti just selle kreekahoiaku pärast ja see on nagu korduvalt nii-öelda vastu rindu taotled ja öelnud, et meie oleme Makedoonia keelduma igasugusest kompromissist ja ja samamoodi vastavad kreeklased. Teisalt on selge see, et kui Makedoonia ikkagi tahab pääseda kunagi Euroopa Liitu ja NATOsse, mida see riik ikkagi väga tahab siis on nad sunnitud mingile kompromissile minema ja sama nii-öelda mõnus lugu on Kreekaga, kuigi ikkagi Kreeka tahab kuidagi oma majandusprobleemidega abiga toime tulla, siis ta peab mingisugusele kompromissile minema. Ilmselt need mõlemad riigid lihtsalt peavad aru saama, et see kompromiss on vajalik. Ma saan aru, et ilmselt see praegune Makedoonia presidendi otsus olla nimevahetuse vastu, noh, see on ikkagi sisepoliitika tegelikult kui on siin sise- ja välispoliitika lahutamatult teineteist. Aga tuleme välispoliitika juurest nüüd Eesti teemade juurde ja alustame teemal, mida siin nädal tagasi ka arutati, ehk siis haridusministeerium ja minister Mailis Reps kutsus Senedal kokku pressikonverentsi, et tutvustada plaani lasteaiahariduse lisaks. Ja kui nädal tagasi arutleti selle üle, et kas muuta lasteaia, siis käiks käimine kohustuslikuks, siis sel nädalal lisandus veel selline pikka aega olnud plaan, et tuleks kuidagi venekeelseid lasteaedasid ikkagi eestikeelseks muuta ja selleks on siis Mailis Repsi plaani kohaselt ühe õpetaja panemine siis rühma, kes on siis eestikeelne õpetaja, et see ei ole küll selline täielik keelekümblus, aga mingi samm selles suunas Nojah, mulle iseenesest väga meeldib see, et Mailis Reps selliseid palle õhku viskab, et, et ja mulle meeldib ka see, et, et kui, kui 15 aastat tagasi võttis ühiskond, ütleme, kui minister viskas mingi palli õhku, siis võeti neid väga valuliselt vastu, just nagu see oleks juba otsus, et mitte, et me hakkame nüüd arutama vaidlema, et justkui ministri välja pakutud ideed on, ongi nüüd juba otsustatud, et ilmselt see on selline autoritaarses ühiskonnast tulemise taak, et kui, kui autoriteet ütleb midagi, siis siis uni on, aga, aga, aga nüüd on siis tõesti märkimisväärselt rahulikumalt suhtutud ja mulle meeldib ka see, et Reps oskab neid ideid välja tuua sellise tasakaalukalt moel, et me oleme siinsamas saates rääkinud ka näiteks põhikooli eksamite kaotamisest, et mis on ideed repsi ideena välja tulnud ja mis ongi selline teema siis, mida samamoodi nagu need lasteaiateemad, mida siis nüüd vaagitakse mitut pidi. Et aga, aga tulles sinu küsimuse või mõtte juurde, et, et eestikeelse et eestikeelne õpetaja vene lasteaeda, siis ma ei näe selles mingit mingit probleemi, tõesti, nagu eesti keele eesti keele rääkija eestikeelse lasteaiakasutaja poole pealt, et see probleem on ilmselt venekeelse elanikkonna seas. Kuidas see nagu praktiliselt kas või saab toimima, kui rühm on venekeelne seal on üks kasvataja või õpetaja, räägib siis vene keelest teine räägib eesti keeles, et kas võib eeldada, et see õpetaja jääb ikkagi rääkima siis eesti keeles, kui kõik räägivad talle vastu vene keeles või kas seal on ainult tunnipõhine selline lahendus, et noh, praeguses tunnis Me õpime tähti, eesti tähti või see on ikkagi nii, et. Ma tahan pissile minna, siis ma küsin seda eesti keeles ja, ja siis õpetaja vastab mulle eesti keeles. Ma millegipärast arvan, et see saab olema väga selline persoonidest kinni, et kuidas keegi suudab ennast kehtestada ja iseenesest ei ole see mingi ebatavaline mõte, et lasteaed võiks olla siis nagu selle selle rahvuskeelepõhine, kus, kus ta siis asub, et hea näide on Luksemburg, kus räägitakse mingisugust suhteliselt, sest väike riik tegelikult te nimetate seda ju linnriigiks suisa, kus, kus räägitakse siis mingit saksa, prantsuse keeles selliste murrakut, kus ja Luksemburg on tuntud ka selle poolest, et seal on mitmed siis Euroopa Liidu institutsioonid asuvad seal, eks seal on väga palju selliseid lühemad või pikemad, et aega selles riigis elavaid võõraid inimesi nii-öelda, kes ei ole siis ise Luksemburg lased ja samas on Luksemburgi lasteaiad väga põhimõttekindlalt luksemburgi keelsed, et kõik need ma ei tea, Eesti või kes iganes saksa või prantsuse ametnikud, kes seal töötavad tahtes panna lapselapse kohalikku lasteaeda lapsed pärast siis selle imeliku imelikum või noh, ütleme suhteliselt väikese dialekti, millega ta suures skaalas ei ole ju midagi pihta hakata, aga, aga, aga selles samas konkreetses kogukonnas siis nagu integreerimise põhimõttel loomulikult loomulikult on nii, et, et see mõte, see mõte ei ole Euroopas kaugeltki mitte võõras, aga siin ilmselt on küsimus sellises ajaloolises taustas mitte ilmselt, vaid kindlasti on siis meie ja meie ja meie vene kogukonna ajaloolisest taustast meie pulsi on rohkem küsimusi. Aga kuidas sellega on, et aeg-ajalt ikka käib ajakirjanduses ka läbi, et venelase vanemad eelistavad sageli panna oma lapsi just eesti lasteaedadesse? Eks see tuleb, ma arvan, üksikutel lapsevanemad, et see ei ole nüüd ülemäära massiline, aga tõsi on see, et ka näiteks minu laste lasteaiarühmades on olnud näiteks üksikuid vene lapsi, kelle vanemad, kelle, kelle puhul on see vanemate valik, on, et nad tahavad panna lapse. Vastupidi, ma tean ka neid, kes on pannud eesti keelt kõneleva lapse siis vene rühma, just need on juba kurioossed, ma ei teadnud, et need on küll üksikuid näiteid selles mõttes täiesti, aga. No tean näiteks inimesed, kes on võtnud hiin hiinlannast lapsehoid oma lapsele, et ta õpiks hiina keelt. Seenenäitab iseenesest see venekeelse lasteaia või, või siis see, nagu see keeleõpe teema on hästi oluline, aga no mida räägib meile see, et seda ideed nüüd esitleb Keskerakonna minister Mailis Reps, et reformierakondlased tulid siin kohe peale selle reformi siis avalikustamist, et kuulge, me oleme seda ju kogu aeg rääkinud, kus te seni olite ja miks te ei ole juba ära teinud seda asja? Mulle tundub, et seal on mingisugune kummaline kummaline osa algavast valimiskampaaniast, aga sellisel juhul jääb mulle täiesti arusaamatuks, et miks teeb sellisel juhul Mailis Reps Reformierakonna valimiskampaania. Ja jah, tõesti, ja see iseenesest on huvitav see lasteaia kohustuslikuks muutmise plaan, et et see tähendab, see tähendab, et noh, nagu üsnagi massiivsed, lisaraha lubaduste alusharidusse. Sama on see eesti keele asi, kust tuleb raha, kus tulevad inimesed. Need küsimused on ju täiesti. Kuhu kaovad sokid? Ja tõesti, et, et need on siuksed alusküsimused, et kus, kus see raha tuleb, et, et selles plaanis plaan ütleme, alushariduse kohustuslikuks muutmine võib olla tore, aga seal on ju ka kohe see märge, et sellest hetkest, kui see on kohustuslik, peab olema olemas, peavad olema tasuta, et, et, et see oleks kõikidele inimestele kättesaadav. Siin ütles ju kuuenda juuni uudis plussis, Mailis Reps ühe väga kummalise huvitava mõtte ja nimelt nii-öelda filosofeeriks selle lasteaedade kohustusliku lasteaedade jah, kõigile kohustuslikuks tegemisele ja tõi mingisuguse Soome näite, ütles, et seal on igale lapsele ette nähtud teatud hulk kohustuslikke lasteaiatundi nädalas, see vist oli neli või midagi sellist, hästi-hästi vähe. Ja ütles, et aga noh, et kes tahab lapsi kogu päeva lasteaias hoida, peab maksma noh, tegelikult see tähendaks see seda, et kui see kohustuslikuks tegemine mille põhjendusena tõi Reps välja selle, et eri aastate lõikes on meil kuus kuni 10 11 protsenti lapsi, kes eri põhjustel lasteaias üldse ei käi. Et selle väikese rühmaprobleemide lahendamiseks tegelikult peavad kõik täie rauaga maksma hakkama. Umbes nii, tuleb sellest välja tegelikult sellisel juhul ju siis on eriti noh, ütleme otse välja sigaduslik skeem, selleks et ühe väikese rühma probleeme lahendada sunnitakse ikkagi kinni maksma ja tehakse see nii-öelda riiklikult kohustuslikuks. Tõesti öelda, et see on ja seda Veidike ütleb sellisel juhul ikkagi ju tasuta süsteemiks, et minule tundub see sellise koolihariduse varasemaks toomine see ei lahendanud, tegi seda nii, et me alustame kooli iga, ma ei tea, viie aastasena. Paljudes Euroopa riikides on see nii, aga, aga kui ikkagi jääda selle juurde, et see on selle väikese seltskonna, kelle lapsed mingil põhjusel sageli sotsiaalsetel põhjustel lasteaeda ei satu, kui see nende probleem, siis äkki võikski üritada lahendada selle vähemuse probleemi, mitte hakata seda laiendama ka ülejäänud 94-le protsendile lastest. Ja noh, ma näen iseenesest nagu kolme kolmeivad, miks see kohustuslikuks muutmine võiks olla teema, nendest üks on just nimelt see sotsiaalne kontroll, et, et nii-öelda riik ja lasteaeda, lasteaiad, sotsiaaltöötajad saaksid siis nagu ülevaate kõikidest meie riigi lastest, et mis seisus nad on, kuidas nende vanemad on, mis, kuidas nende toimetulek on ja mis põhjusel nad siis püüavad näiteks lasteaeda vältida, et, et on ka küllalt palju neid, kes seda teevad ideoloogilisel põhjustel. Et ei, need ei maksa unustada, et, et on väga tugevad sellised kuidas seda nimetada, natuke võiks öelda, isegi radikaalsed liikumised, kus, kus vanemad ei pane lapsi lasteaeda just sellepärast, et see on, et lasteaed on nagu riigikontroll, mis on süsteemi osa ja nad tahavad Sist oma lapsi hoida süsteemist väljaspool. Et siis üks oleks see sotsiaalne kontrollnumber kaks olnud tegelikult hariduslik ühtlustamine, mis on väga oluline riikides, kus on suur hariduslik ebavõrdsus näiteks Inglismaa, Prantsusmaa, kus, kus tegelikult lasteaiaharidus algabki väga noorest east, et kolmandat, kolme-nelja-aastaselt juba ja neljas põhjus võiks olla siis hariduslike erivajaduste märkamine, mis on minu meelest, on lihtsalt on, on tore mõte, aga, aga ma ei näe, et see ka praegu koolis toimuks väga-väga edukalt, et ja nüüd on siis küsimus selles, et kas meil on vaja seda sotsiaalset kontrolli, mida, mida siis peaks tooma ja, ja mulle tundub see nagu huvitav, et noh, mul ei ole ju selle kohta ju andmeid, et kas see tõesti Eestis on probleem. Et jah. Mulle tundub ka, et siin on ikkagi, kui sa tõid sisse sõna ideoloogiat, siin on Repsise äärmiselt ideoloogiline, et ikkagi esindab sellist Kano ema riigi kontseptsiooni. Et riik kontrollib, kas laps on ikkagi järje peal, et noh, ma saan aru, et kohustus tähendaks seda, et et kui sa ka ei käi igapäevaselt mingil põhjusel lasteaias, siis käisid nagu last ette korra kuus või noh, kuidas see on, et noh, nii nagu koolilapsed käivad kes on koduõppel ju samamoodi, et ma ise tegin minek tagasi Aivar Pohlakuga lugu, kes on kõik oma lapsed kasvatanud ju koduõppel ja ta käib oma lapsega siis Ruhnu koolis ma saan aru iga poole aasta tagant ette näitamas, kuidas, kuidas areng on need samamoodi toimuks siis lasteaiast. No just, et kusjuures tegelikult Eestis on see koduõpe liikumine noh, mitte nüüd ülemäära lai, aga ta on täiesti olemas ja see toimub Eestis enamasti bioloogilistele põhjustele. Ta on tõesti Lääne-Euroopas juhuseid, kus on näiteks eriti Inglismaa, kus inimestel pole, kus pole siis nagu seda isikukoodisüsteemi või isiku isik jah, et inimeste ütleme riigil ei ole kontrolli oma oma riigi inimeste üle või nende riik ei tea täpselt, palju neil inimesi on ja seal on tõesti olnud juhtumeid, kus on selgunud, et lapsed on kuidagi sattunud süsteemist välja või et või noh, isegi nagu mingi väärkohtlemise noh, alla, et kus nende vanemad on selgelt asotsiaalselt või, või isegi väga või isegi väga kurjad või ütleme, et väga pahatahtlikud oma lapse suhtes, et et see sellistes riikides on see probleemiks, aga ma, ma ei tunneta, et see Eestis on tõesti, ma ei tea, võib-olla on Repsil mingisuguseid teistsuguseid andmeid selle kohta, et meil on mingi tohutu hulk keldri lapsi kusagil, keda, keda, keda peaks nagu riik kontrollima, et kas nad saavad hästi hakkama. Nojah, seda vist ei ole, aga ma olen iseenesest muidugi Repsiga nõus, ta ütleb, et kui see tõesti on ka väga väikese hulga probleem, on ka väike hulk liiga palju, aga noh, nagu sa ise seda juttu Heidit alustades ka ütlesid, et on iseenesest hea, et minister pakub midagi välja, nagu me oleme tõdenud, on siin äärmiselt palju selliseid küsitavusi või ei ole üldse selge, kuidas neid lahendama peaks, aga ilmselgelt on hea, et teema on lauale toodud. Just et ma ise arvan ka, et see, et lasteaiareformi on mingil kujul kindlasti vaja või noh, et tuleks üle vaadata, et kas süsteem toimib või mitte ja siis sellega edasi minna. Sest minu meelest seal lastereform, mis juures kõiges üks oluline argument on see, et me oleme tegelikult PISA testides väga-väga edukad ja meil nagu noh, mulle tundub, et see, see probleem, et meil ei ole nagu probleemi selles lasteaia alushariduses Jah, me oleme targad ja õnnetudeks PISA testid välja on toonud, et, et ilmselgelt käib see ka selle või algab see kõik sealt lasteaiast, aga jah, ma ei ole kindel, kas lastesundimine lasteaeda minek minna, kui nad ise ei taha või nende peredes ei taheta seda, kas nendest õnnelikumaks teeb? Aga järgnevalt kõneleme ka teemal, kus sundimine juskui näib olevat üks osa. Pealkirjastada võiks selle siis väga jõuliselt selliselt kesksuukorvistama ajakirjandus, ehk siis sel nädalal pidi olema kolmandal lugemisel isikuandmete kaitse seaduse eelnõu, mis lisaks muudele punktidele pidi saama heaks kiidu ka punktis, kus jamad, tsiteerin isikuandmeid võib andmesubjekti nõus olla, cute töödelda ajakirjanduslikud eesmärgil eelkõige avalikustada meedias, kui selleks on ülekaalukas avalik huvi ning see on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega, see sõna ülekaalukas seal lauses siis on, see vist tekitas tormi juba möödunud nädalal, kui Mart Raudsaar kirjutas arvamusloo sellel teemal, kuidas kuidas see siis sisuliselt suukorvistada ajakirjandust. Kusjuures eelnõus, mille saatis riigikogu valitsus sedasama ülekaalukas sõna sees ei olnud, seal oli öeldud ainult et avalikust huvist lähtuvalt, aga põhiseaduskomisjonis tuli see sinna sisse. Ja see on päris huvitav nüanss, et kuidas see sinna sisse sai. 18. mai sirbis kirjutas Gadjell tähiste sellestsamast seadusest ja tõi välja et seaduse eelnõus kasutatakse terminit avalik huvi. Mis on siis pakub ajakirjanikele sellist laiemat vabadust, ütleks nii. Aga sellesama seaduseelnõu seletuskirjas on kirjas ülekaalukas avalik huvi. Ja ma tsiteerin seda artiklit. Lähtuda tuleb muidugi seaduse tekstist ja seletuskiri on üksnes abimaterjal selle paremaks mõistmiseks. Aga kui ülekaaluka avaliku huvi nõue jääb seadusest välja välja ka pärast riigikogu menetlust, tuleks ajakohastada ka uue seadusega ka kaasas käiv seletuskiri, eriti sete võimalik selleteemalisi vaidlusi. Tsitaadi lõpp. Ja siin on juba oluline hoiatus ette. Sõjapoleemika on tekkinud Hanno Pevkur sellele samale artiklile viidates põhiseaduskomisjonis, siis küsis selle kohta ja mismoodi need jutud edasi arenesid, see on minu jaoks natukene ebaselge, aga see ülekaalukas ei võetud välja mitte seletuskirjast, vaid tõsteti tagasi ka sisse eelnõusse ja ja see oli minemas läbi, kuni siis selle hetkeni, kuni ajakirjandus ise tõstis selle teema üles ja viitas, et oot, mis te teete. Ja siin on minu meelest oluline väike väike tagasipööre tehase ja mainida, et, et, et see toimuks siis kõik selles selles raames, et mai lõpust hakkas kehtima Euroopa Liidu uus andmekaitseseadus, mille suur, suur ja nagu iva on selles, et siis seda andmekaitse seadust kohandada. See oli 21. sajandi vajadustele nutimaailma ja sotsiaalmeediavajadustele ja siin on nagu hästi oluline tõesti tavalise inimese seisukohast see, et, et selles uues ühiskonnas või uues nutimaailmas tegelikult inimeste siis andmete töötlemist väga täpselt reglementeerida ja, ja seal on ka nüüd on tekkinud inimestele ka õigused. Seoses sellesama andmekaitse seadusega, mis on siis Euroopa Liidu oma ja mis tegelikult hakkaks ka Eestiski. Vaadatakse on Euroopa Liidu direktiiv, direktiiv ei ole seadusdirektiiv seaduseks teha ja ma ei ole seda konkreetset direktiivi näinud, aga teinekord võib direktiiv olla väga vabas sõnastuses, jätab igale riigile üsna suure vabaduse. Seekord ei ole, see on üsna, üsnagi, üsnagi täpne ja selle, võib-olla kõige suuremaid point'e või on tavalise inimese jaoks see, et, et tal on õigus olla unustatud ehk siis kui tal on huvi ennast nii-öelda, et enda andmeid kustutada, siis siis tegelikult igasugused kingimüüjad, kingamüüjad ja, ja poemaid, supermarket, boonuspunkti kogujat peaksite ära unustama, juhul kui inimesel endal suvi on, tal on, mul on näiteks selle direktiivi kohaselt minul Heidit Kaio on õigus pöörduda Selveri poole ja küsida sealt välja kõik andmed, mis nad on minu kohta kogunud. Et näiteks on see see õigus olemas tõesti, see on üsna hirmuäratav firmadele, sest see on võib-olla mingid metsikud, metsikud hulgad, pöördumisi ja eks nad siis hakkavad seda siis isekeskis noh, nagu siis parimaid, nagu neid praktikaid välja töötama, siis samamoodi on inimesel näiteks õigus mitte isegi inimesel, vaid, et juhul kui näiteks telehelistab telefoni müüa ja pakub midagi müügiks, siis teil on õigus öelda. Palun, ärge mulle kunagi enam helistage ja kustutage kõik minu kohta käivad andmed teie andmebaasist ja tegelikult see peab siis ka päriselt niimoodi sündima, et et, et noh, teoreetiliselt on nii, et kui praegu mingi telefoni pärast nüüd seda mai pärast seadustamist telefonimüüja teile helistab, siis ta peaks lugema kõigepealt ette teile kõik teie õigused nagu advokaat. Ja teil on õigus öelda siis just seda ja ta peaks ka pärast küsima, kas ma võin teile veel pärast helistada, hiljem kunagi helistada, kas ma võin neid andmeid teie kohta koguda, kusjuures mul on ka vahepeal helistatud ja, ja seda ei ole küsitud, nii et kui oleks nagu tahtmiste kurjust täis võiks, võiks taha, keda ma lihtsalt tahtsin selle tagasi viited teha, et mis kontekstis see avaliku huvi jutt käib. Ja need on siis jutt siis sellest, et, et, et see üks sõna seal selles samas seadustamist vajavast tekstis, et, et kas siis on mingisugune õigustus, nagu sa mõtlesin, et inimesel on õigus olla unustatud ja tema kohta käsitada tema kohta käivaid andmeid kustutada siis, et kas on mingit põhjendust, miks võib mingisugusel ettekäändel siiski inimese kohta andmeid koguda. Ja see puudutab ajakirjandus tõesti, et ajakirjandus on see, kes võib tahta mingil hetkel inimese kohta andmeid koguda ja siin siis on siis see avaliku huvi õigustus. Nojah, ja siin on küsimus selles, et kui suur peab see avalik huvi olema, kas sina, Heidit, Kaio, Eesti naise peatoimetajana oled keegi, kes langeb avaliku huvi või ülekaaluka avaliku huvi alla. No just jah, et see on, see on nüüd jah täpselt see koht, mis, mis on, mis vajab kaalumist, kuigi samas on olemas ka Eestis täiesti korralik kohtupraktika ka selle sellesama noh, ütleme, avaliku huvi vaagimisel, et noh, näiteks 2016. aastal on riigikohtust Äripäeva case olemas, kus, kus siis keegi isik, ma ei tea, kes oli sage säripäevad ta Äripäev oli koostanud börsiinvestorite TOPi ja pannud selle inimesega siis sinna sisse ja siis see inimene hageset, et, et see on tema nagu andmed põhjendamatu käsitlemine. Ja riigikohus tegi tookord otsuse, et äripäeval on siiski õigus selliseid andmeid koguda ja ka põhjendas selle täiesti korralikult ära ja seal siis üks neid põhjendusi oli see. Ja ütleme, et riigikohus andis ikkagi noh, nagu ajakirjandusele väga suurelt õiguse, et, et see peab olema, et seda ei pea nüüd väga nüüd iga grammi kaupa kaaluma, kui suur see avalik huvi on, et kui ajakirjandus leiab, et see on, et see on põhjendatud, siis, siis siis on tal õigus seda teha, lisaks pole börsiandmete kogumine ülemäära tiimne või noh, nagu eraeluline nagu tegevus ja veel ka ei sisaldanud nende andmete kogumine mingisuguseid hinnanguid selle inimese suhtes, et, et sellega ei antud mingeid väärtushinnanguid ega ei mõistetud teda hukka ega heaks, vaid et see oli tegelikult neutraalne börsi börsiinvestorite TOP. Et selles noh, minu meelest see riigikohtu lahend tegelikult annab üsna hästi ja noh, nagu need piirid kätte Kusjuures praegu on oluline märkida, et praeguses seadusandluses on ju samamoodi kasutuses seesama ülekaalukas avalik huvi, mitte avalik huvi ja kehtinud see juba 2007.-st aastast ette. Ma saan aru lihtsalt, et viide on sellele, et esiteks Euroopas on teistsugune direktiiv ja teiseks see, et nii palju neid kohtupraktikaid annavadki võimaluse rohkem hakkeda ka ajakirjandustegevust kõikides asjades, sest noh, et tõendada ära, kas on ülekaalukas avalik huvi või on see nii-öelda laiemalt avalikud. Mida tähendab sõna ülekaal ja oled oma rahvahääletuse mingisuguse tõsielusaate tegelasest kirjutada midagi, kui rahvas ütleb, et tohib, siis on ülekaalukas. 49 ei huvita, siis ülekaaluka puhul ei ole. Selles samas riigikohtu lahendis on ka kirjas, et, et see ei tohi olla sensatsioonihimuline ega lihtsalt selline uudishimu seal see tähelepanu, kusjuures minu meelest on Eesti ajakirjandus ülimalt isegi delikaatne, et ma olen näinud tantsi, esik küljel uudist selle kohta, et peaminister lahutab ja, ja see on siis nagu nende hinnangul esikaane vääriline avaliku huvi nagu teema. Kuna see võib mõjutada riik ja, ja peaminister toimetulekut, siis, siis ma ei kujutaks näiteks Eestis Aitäh, võib-olla lihtsalt räägib meie moraalsest valgest, aga, aga nüüd on tegelikult ju küsimus selles, et kui nüüd meie kolleege see teema väga ärritas, nii käidi lausa justiitsministri juures, et et praegu, kuulates teid olemata selle teemaga liiga hästi kursis, siis tekibki mul küsimus, et kas nüüd see erutamine, see paanika ja jutt sellest, et meil tahetakse ajakirjandust suukorvistada, on põhjendatud või mitte. No tegelikult ma ütlen ausalt, et mina väga seda ei kardaks, et et mulle tundub, et Eesti ajakirjandus on piisavalt tugevalt jalgadega maa peal ja tegelikult ei ole õnneks väga palju pretsedente, kus oleks ajakirjandus noh, nagu kohtus väga alla jäänud. Muidugi neid on, aga need on ka õigustatud, et aga see ei ole mingisugune ülemäärane noh, nagu peksmine ajakirjanduse suhtes samamoodi nagu meditsiinis, meil ei ole ju väga selliseid jõulisi kohtulahendeid, kus arstid süüdi jääksid. Minu meelest selles teemas on natukene meediaorganisatsioonides ka sellist liigset hüsteeriat või noh, ma ei tea, minu jaoks eluliselt lihtsalt ei ole usutav, et poliitikud aastal 2018 mõtleksid, et me nüüd suukorvistama ajakirjandust, et see, see pigem tundub sellise tööõnnetusena, et kui Pevkur siis seda küsis sellel põhiseaduskomisjoni koosolekul, et siis mingitel segastel asjaoludel pandi sisse seesama ülekaalukas sõna sinna, saamata aru, mis see tegelikult nagu tähendab uudistetoimetused ja üldse noh, meediamajad natuke töötavad ka sellise üksteise üleskütmise peale, et üksteisega minnakse nii nagu et oi-oi, see on nii oluline teema ja siis noh, võib-olla ma reedan praegu saladuse, kuidas töötavad mulle vahel tundub, et niimoodi need asjad nagu natukenegi on ja siis unustatakse tegelikult ära, et mis, mis, mis tegelik asi on, kas inimesi üldse inimestele korda läheb või vaid kas see, mida see kaasa toob, endaga? Sest ma olen sinuga nõus, et nad, kui me elame ajastul, kus meil on väga palju infot, liigub Facebookis, mis ei ole mitte kuidagi mingi seadusega kontrollitav ja tegelikult Songina täiesti demokraatlik infovoog, kui me elame ajastul, kus ma tea, Delfit loeb ma tea, miljon inimest on ju, et, et mis, mis suu koristamisest siin nagu rääkida saame, et ma arvan, et meie ajakirjandus on ikkagi vägagi vaba. Nojah, ja tõesti, kui sa mainisid juba Facebookis sotsiaalmeedias jagavad inimesed enda kohta igasuguseid intiimseid detaile, mis ei kuulu ei ülekaaluka ega üleüldse avaliku huvi all. Ja selle seadusega läks tegelikult veel ju hästi minu meelest see, et noh, leiti, et asi on praak ja see kõrvaldati, võeti maha, noh, me võime siin diskuteerida, kes hääletas alguses ühtepidi ja teistpidi, aga inimesed kui nad noh, näiteks Jevgeni Ossinovski alguses hääletas ühtepidi, aga ta sai kuidagi teada, ma saan aru, et Marju Lauristin, kes koosolekul rääkis, kuidas asjad on, kui inimene saab targemaks, saab aru, et et võib-olla ei olegi nii hea teha, siis teeme teistpidi, otsustab ümber siis minu meelest täiesti loomulik asi, me iga päev teeme otsuseid. Mõtleme oma otsuseid muidugi Ossinovski halb näide on piisavalt näiteid, kus ta on ilmselgelt aru saanud, et asi oli halb, aga ikka raiub nagu rauda, et oli hea, aga noh, see selleks. Aga läheme järgmise teema juurde ja see nädal avalikustas ERR ka värske Turu-uuringute tehtud erakondade reitingu siis edetabeli, mis toovad välja viimase aja trendid Eesti erakonnamaastikul ning võiksime sellel ka põgusalt oma saates peatuda. Juuni tulemused, Reformierakonna toetus 28 protsenti, Keskerakonnal 27, siis tuleb EKRE 18 protsendiga sotsid üheksa, Isamaa viis, vabaerakond neli rohelised, kas ehk siis noh, tõenäoliselt kõige üllatavam esmalt või siis see, et Reformierakonna trend, mis alguses, kui Kaja Kallas sinna parteisse tuli, oli selline tõusev ja ootusärev, siis nüüdseks on nad pigem vajunud ikkagi allapoole ja on trendiga alla, et et ma ei tea, kas siis ei nähta Kaja Kallasest seda võimalikku uut peaministrit. Nad on aprilliga võrreldes kaotanud lausa viis protsenti, tipphetk oli tänavu aprillis 33 protsenti. Ja tegelikult sotsiaaldemokraadid on jälle tõusujoonel, ei läinud aprillis, kus oli nende kõige madalam hetk, oli neid vaid kuueprotsendine toetus võrreldes praeguse üheksale. Aga võib-olla on reformiga see, et nagu kuidagi liiga vara mindi juba sellise valimiskampaania lainele või äkki isegi ei ole viga selles, vaid nagu avalikkus hakkas liiga palju ootama. Ja teine variant siis ongi see, et tegelikult on ju noh, kui nende valimiskampaania lainest räägime, siis praegu on nagu natuke loll hetk, et praegu on võib-olla mõistlik hetk mõned asjad ära öelda, siis meil on suvepuhkusele hakata sügisel taguma, näidata, et et ma arvan, et see praegu ei näita veel väga palju. Ma usun, et sügiseks võib see pilt väga palju muuta. Siin tahaks tõesti veel ühte kuud näha, et mis see põhjus on, et, et mõnikord võib olla ka lihtsalt statistiline viga, millest saab teha suure skandaali, et, et see on tõesti põnev. Erakonna juba aprillist näeme langus siis ikkagi midagi annab. Midagi ei anna, midagi toimumas on ja selles mõttes on huvitav, et reform tegelikult ju kogus väga palju oma toetust, mitte midagi tegemata lihtsalt selle selle selle najal, et valitsuses olevad koalitsioonipartnerid ise koristasid ämbritega ja kõik inimesed meenutasid häid Ansipi aegu, et et tõesti nad said väga-väga suure toetuse, lihtsalt mitte midagi tegemata. Ja nüüd seda hämmastavam on see, et, et midagi tehes on hakanud neile see reiting kukkuma. No aga äkki, ma ei tea, võib-olla see on natuke liiga klammerdumine ühe teema külge, aga Kaja Kallas ju ütles, noh mitte päris otse, aga enam-vähem andis mõista, et tal ei oleks selle tselluloositehase vastu midagi, et võib-olla see mõnda inimest ärritanud. Seal on muidugi tähelepanuväärne, sest et Tartu on olnud Reformierakonna kants, küll võiks öelda. Parteilt selliseid hoiakuid, mis tartlaste hingega restaureerida Ja neid hoiakuid saab ka Urmas Klaas ja kõik teised. Tartu reformierakondlased saavad esitada ja noh, ma ise ausalt öeldes sedasi ostsin võib-olla liiga palju ei näe, et pigem on küsimus selles, et kas Kaja Kallas on nähtav praegu Eestis? Indrek Tarand ütles siin raadiouudistest mõni päev tagasi, et teda ei ole nähtud ka Euroopa Parlamendis, aga, aga see selleks ja teine võib-olla kõige üllatavam on see, et EKRE või noh, ma võiksin üllatav, aga märkimisväärne kindlasti 15-lt protsendilt 18-le tõus. Ja noh, ma julgen prognoosida, et järgmiste riigikogu valimiste järel on see EKRE ikkagi ju valitsuspartner number kaks, kes saab otsustada, et kellega siis asju hakatakse mängima. Muidugi EKRE nagu huvides kindlasti valimistele minnes on see, et nad peavad leidma endale ikkagi veel neid inimesi, keda piirkondadesse panna. Just ma tahtsin ka just sedasama öelda, et natuke võtaks hoogu maha seda EKRE probleem on ikkagi näod ja inimesed, et nad võivad nende ideed. Ma võiksin öelda, et see siin on toetus nende ideedele näivad olevat ühiskonnas väga-väga toetatud, aga aga nende praegune pink on siiski suhteliselt lühike. Aga no käivad ka sellised oletused ja jutud, et siin mõned riigikogu saadikud, keskerakonnas, kes siin nüüd on siseopositsionäärid saanud, et nimetaks Peeter Ernitsalt, Heimar Lenk ja võib-olla Märt Sultsi, et räägitakse, et noh, võib-olla nemad on liitumas nendega, et nagu me teame, et Heimar Lenk on ju kandideerinud varem seal Kagu-Eesti piirkonnas edukalt? Jaa, jaa, küllaltki ma arvan, et ka EKRE nimekirjas võiks seal edu olla ja samamoodi Peeter Ernits ja Tartumaale. Nojah, neil võib edu olla, aga lihtsalt ei kujuta hästi ette, kuidas näiteks seal kantserdama hakatakse, sest me peame kõik sellised suured isemõtlejad. Aga, aga kui me juba personali juures personaalia juures olema, siis roheliste toetus oli mais neli protsenti, praegu kaks protsenti ja ma olen siin saates ka mitu korda nende üle irvitanud, aga tundub, et taas ei, üldse mitte sellepärast, et levib kuulujutte, et kui nad saavad endale võib-olla tuntud nimed, eriti pean ma silmas viste nimega ta Taavi ka äsja just mainisid, siis ei maksa neid kuidagi maha kanda. Tonja spekuleeritud sellega, mida teeb Indrek Tarand ja on räägitud nii tema liitumisest vabaerakonnaga kui ka tema liitumisest rohelistega. See on ajakirjandusest läbi käinud. Ma ei tea, kui palju seal tõtt ja kui palju sellist sensatsioonihimu on, aga kui nüüd tõesti tõsiselt mõelda, tema on häältemagnet, tal on lihtsalt vaja parteid. Jah, aga noh, tema räägib ka sellisest liikumise tegemisest nii nagu Emmanuel Macron omal ajal rääkis Prantsusmaal, aga. 100, see ju ka nokitseb midagi. Just aga võiks põgusalt ka Keskerakonnal peatuda, et 27 protsenti, mis on küllalt stabiilselt siin kuude jooksul olnud sealsamas suurusjärgus, et kõikumisi ei ole ja no ma ei tea, aga kokkuvõttes võib vist öelda, et Jüri Ratase valitsus on hästi hakkama saanud, et tublid et hoidnud seda taset, et teised erakonnad, kes valitsuses on, kukuvad või noh, Mul on seal kuskil allpool liigas, aga Keskerakond näib usaldusväärse juhina ja ja noh ka see, et Edgar Savisaare Sis kukutamise järgselt 2016. aasta novembrist kui nad oleks tol hetkel jäänud opositsiooni, oleks võinud sealt tulla ikkagi kõva kukkumine ka reitingu mõistusega. Prantslased teostada ükskõik mis nad teevad, sedasama uuring, kellel huvi on, minge ERR-i uudisteküljele, seal on kohe eraldi alajaotus, reitingut, sõdobi välja rahvustepõhise jaotuse ja siin on ikka väga selge, et Keskerakond võib teha või tegemata jätta ükskõik mida. Aga eestivenelased hääletavad nende poolt ja väga võimalik, et paljud neist isegi kiristavad hambaid, neil ei pruugi meeldida see, kuidas Edgaril on läinud, neile ei pruugi meeldida Keskerakonna koalitsioonikaaslased, aga vaadates seda, kui ülivõimsalt nad toetavad ikkagi keskerakonda, siis ma arvan, nad jäävad seda toetama. No just et me oleme ju näinud seda, et, et vene valijaskonda tegelikult sellised päevapoliitilised uudised väga ei kõiguta ja ma ei imestaks, kui nad poleks nendega kursis üleüldse. Et pigem on see nagu antud antud lojaalsus ja, ja see püsib järjepidevalt. Aga ega Keskerakonna toetus sisu ainult vene valijaskonnale tugine. Ei, aga see on umbes mingi, ta on ikkagi aastate lõikes olnud alati niimoodi umbes kaks kolmandikku, üks kolmandik. Nii et seega see nende kõikumine ja kukkumine saab olla palju väiksemates piirides, siin on seda etteantud valijat väga palju, alla 20 protsendi ei saa kukkuda lihtsalt sellepärast, et umbes nii palju on neid vene valijaid. Aga keskerakonda ei näi selles mõttes kõigutavat või, või enam ei ole isegi uudisväärtust see, kui sel nädalal loeme uudistest, et ta üks 1,3 miljoni eurone siis tagasimakse nõue võib oodata erakonda siis erakondade rahastamise järelevalve komisjoni poolt. See on seotud siis selle Paavo Pettai varasemate reklaamidega aastatel 2009 kuni 2016, kui mitt filt tegi, siis ma saan aru, 2,25 miljoni euro eest siis kampaaniaid jäädes noh, olles siis kokku leppinud, et hiljem maksate 1,3 miljonit veel, et et ja kui mõne teise partei kohta tuleks selline uudis selleks, noh ma ei tea, suur skandaal, et kuidas, aga Keskerakonna puhul see enam üldse ei puuduta nii tavapärane. Me oleme sellega harjunud. No ja see kuidagi noh, ütleme, et nad on kuidagi, sest nad on ise ka harjunud sellega, et selliseid asju nagu käsitlema, et ja seal on ju väga hea näidata, et see juhtus enne, et see oli nagu me oleme nüüd uued ja puhtad ja alustame uuesti ja uuelt lehelt, et see, mis, Puhtad, aga kui ikkagi 1,3 miljonit, see ähvardab pankrot, et, et maja müügis nad said 1,2 miljonit, aga sellele nad on juba suures osas laiali jaganud. Noh, siin võib ka võib-olla väikese künismi piisaga öelda, et see on väga motiveeriv, nad peavad tegema väga hea tulemuse järgmistel valimistel, siis saavad nad rohkem rahakohtade riigikogu kohtade järgi jaotatakse seda ja ja siis läheb kõik hästi, nii et seda tuleb võtta kui väikest sellist motivatsioonile. Aga saate lõpetuseks räägime põgusalt ka Tallinna Sadama börsile minekust sel kolmapäeval, siis algas börsikellahelina saatel Tallinnas Sadama aktsiate avalik kauplemine Tallinna börsil ja kui aktsiate märkimisel investoritel võimalus maksta, siis aktsia kohta 1,7 eurot, siis kauplemine algas 2,0 eurot. Et ma saan aru, et kõik, kes märkisid, on ikkagi juba praegu väikeses kasumis. Nojah, aga ega me muidugi ei tea, mis see endaga kaasa toob. Ma tunnistan ausalt, mina ka väikese summa eest märkisin neid ja minu loogika midagi aktsiaturgudest suht teadmata oli see, et meil ei ole siin mulliga, vaid meil on tegu siin ühe eduka toimiva ettevõttega maailma ühel kõige elava maal reisiliiklusega liinil, nii et tegelikult On ju tegu korraliku ettevõttega. Et muidugi, eks ole näha, milleks emissioon tehti võib-olla mõne sellise ulmeprojekti arendamiseks, siis ma arvan see hind nii kõrgele ja, aga praegu on tõesti ootused kõigil üsna laes. Nojah, et, et ütleme, et see alati on põnev see, et kui, kuhu need, kuhu see hind päriselt pidama jääb, et on ka olnud selliseid emissioone, kus, kus algusest läheb see taevasse ja siis juba noh, aasta lõpuks on, on tõesti no mitte nüüd nullilähedane, aga ikkagi kõvasti kõvasti madalam, nii et siin eks see tõehetk saab olema, et ja samas ma olen sinuga sama meelt, et, et iseenesest on ju tegemist tugeva ettevõttega, et ma ei näe tegelikult põhjust, miks see aktsent peaks. Oluliselt kukkuma, võib-olla põnevam küsimus on ikkagi see, et miks emissioon tehti, miks tehti just selles ulatuses, mis on need ootused. Ja mingis mõttes olime me juba enne ju aktsionärid kõik, sest et see on ju ettevõte, mis kuulub riigile. Et mis selle taga on, kas lihtsalt soov kiirelt raha saada või ikkagi mingisuguse aetakse taga mingisugust strateegilist ideed, mingisuguseid uusarendusi, midagi sellist, noh, ma ei tea. Päris huvitav oli jälgida ka seda, et kes siis märkimisel osalesid, et siin ma saan aru, et erainvestoritest kõige rohkem Andrus Randi siin märkis Oleg Ossinovski, Alar Tamming, et et ja noh, oli seal ka erinevaid tuntuid, inimesi tõi meedia välja, et kes, kes kõik nüüd Tallinna sadama omanikud otsapidi on, aga. Nende inimeste puhul tuleb arvestada sellega, et nendel on vaba raha, mis otsib kohta, et, et ütleme, ma pigem muretseks Peetri suguse pärast, et kes, kellele see 400 eurot on ikkagi oluline oluline raha on ju, et. Ei, ei, ära, ära nüüd ära nüüd muretse, ma ei märkinud neid kindlasti mingi hõlptulu ootuses. Aga head kolleegid sellega tõmbame tänasele saatele joone alla ja lähme välja nautima ilusat laupäeva. Täna olid rahva teendritena vikerraadio stuudios Heidit Kaio, Peeter Helme ja Taavi Eilat. Nädala pärast jaanipäeval deva teenivad rahvast Mirko ojakivi, Merilin Pärli ja Evelyn Kaldoja. Meie täname kuulamast ja soovime ilusat laupäeva kuulmiseni.