Vikerraadio. Mobiilid. Jaa, tere, lõpeb nädal on Eestimaale toonud nii tuult kui tormi, on olnud nii äikest, päikest, pärnad õitsevad, maasikad on muutunud väga magusaks, on oodata ta täna ka sõnajalaõite õide puhkemist. Millised on meie tänased maasikad ja kas sõnajalaõis on ka tegelikult olemas selles 100 aimu, kui järgmised 50 minutit vikerraadioseltsis olete ja rahva teenrid alustavad, täna oleme koosseisus Evelyn Kaldoja Postimehest ja Merilin Pärli ja Mirko ojakivi rahvusringhäälingust. Tere, head kolleegid. Tere. Tere. No ma püüan ette kujutada seda praegust meeleolu Eestimaa kodudes, millega inimesed tegelevad ja mida nad raadiost kuulata tahaks, et kindel on see, et inimesed, kes üks osa vaatab praegu kaitseliiduga raadioga, on ka inimesi, kes teevad veel sisseoste kas kohalikul turul või kaubanduskeskuses. Ühesõnaga mulle tundub, et käivad selliseid ettevalmistused õhtuseks jaanilaupäeva veetmiseks, et närviliselt vaadatakse taevasse mobiiltelefoni ilmaennustus rakendusi ja ilmateenistuse koduleht internetis. Teie saate aru, et miks see jaanipäev on kujunenud Eesti inimeste jaoks peaaegu et aasta kõige kesksemaks rahvapeoks, et kui noh, jõulud ja vabariigi aastapäev ja iseseisvuse taastamise päev on ikkagi sellised veidi kiimsemad pühad, siis jaanipäeval nagu ikka, tõmbab kohe Eesti rahva kokku. Noh, aga see on ka üks üks nendest pühadest, mis eelmisena mainisid, need kõik on sellised külmad, külma aja pühad, et siis võib-olla ei ole seda soovi kodust välja minna ja intiimne olla nii just kliima põhjustel, et kuna suvi on suvi on jaanipäeva ümber ja no okei, sel aastal meil olnud maist alates juba selline grillimise ilm, et nüüd on võib-olla korraks natuke jahedamaks tõmmanud, et eks see ikka ilmaga seotud olla. Mina näen siin ka eeskätt klimaatilisi põhjusi, sest kui vaadata kas või õnnetuste statistikat igal aastal, siis kui suvi algab, siis eestlane nagu toast välja pääsenud loom, kes lihtsalt hullub seal sooja ilmatingimustes, et siis kaob igasugune mõõdutunne ja tahaks seda kõike rohkem ja kohe ja jaanipäev annab just selle võimaluse nüüd kõik koos seda kõike ja kohe haarata. Võib-olla tähendab täna plust jaanipäeva, siis võtab see veidi mõõdukamaks, et meil on korrastunud veidi jahedam ilm ja lisaks sellele on tõesti olnud juba mõnda aega nagu aega ja auru välja lasta, et mõnel aastal nagu Jaaniks võib-olla jõuab esimene soe tavaliselt jaanipäevani, mil külmaks läheb ja vihma kallab, see on üsna nagu aamen kirikus, mõned väidavad, et see linnalegend Just seda ma soovitan lugeda rahvusringhäälinguportaalist esmaspäeval. Kirjutas Raul Rebane, ka uudis, pluss see nii-öelda kommentaari alt on võimalik helifailina leida ja kuulata, et Raul Rebane on selle meedia müüdi purustanud. Jaanipäev on alati vihmane, sajab ja ilm on kehv, et Raul vaatas viimast viite teist aastat ja leidis, et viimasel 11-l aastal on nendest 15.-st aastast on olnud ilm selline üsna okei, et selles mõttes, et meedial on loonud müüdi, me ise oleme seda müüti jäänud uskuma ja levitame kõikidele teistele ka ja tegelikult inimesed ka räägivad seda muidugi jah. Samal ajal ma lugesin ka ühe klimatoloogi ülevaadet, kes vastupidiselt Raul rebasele just nimelt tõdes, et jaanipäev satubki meil jahedamale ja Märjamaal ajale, noh, aga võib-olla see on hea, sest kui inimesed on kõik korraga vabad, neil on kõigil korraga palju kärakat käes ja nii edasi, et võib-olla see on, ongi hea ja ettehooldused meil sellel päeval on natuke jahedam, võib-olla võtab, et sellist nagu tuli tulepäisust veidi vähemaks, igal juhul on fakt see, et jaanipäev on soojem kui vabariigi aastapäev või aastavahetus, et see tundub olevat üsna kindel väide siin paari aastaga siiski ka natuke kõikuma löönud, et ühel aastal oli jõululaupäeval kaheksa kraadi soojaga jaaniõhtul neli kraadi, see oli alles paar aastat tagasi. Mulle tundub ajasenataks, mulle tundub, et ajakirjanik olla kusagil jaanipühade ajal, et see on selles mõttes üsna kohutav, et peamiselt saab uudiseid. Peab tegema sellest, kuidas praamijärjekord tekib esmalt mandrile, siis saad hakata kokku lugema liiklusele, tõsi ja siis tavalisi tervisekahjustusi, siis kunagi püha pühapäeva õhtul või pühade õhtul saad taas hakata Hiiumaalt ja Saaremaalt tegema neid reportaaže sellest, kuidas inimesed on praamisabas ja isegi saare Kalija tuulehaug on otsa saanud. Tead Merka, sellel ei ole väga vahet ülejäänud suvega, sest siis on meil fookuses kartulimardikas sinivetikas ja maasika hind turul n. Ma arvan, et see on hea elu, näitab, et inimestel on hea elu, kui sul põhiline probleem on see, et praamijärjekord on pikk, tuulehaug on otsas, et, et siis siis on kõik hästi, et ma arvan, et igal juhul näitab see, et rahval läheb hästi, kui me mingist muust teemast ei pea rääkima. Samas, ega tõde ei saa ju ka maha salata, et ajakirjandus on ju ühe meediateooria kohaselt ikkagi tegelikkuse peegel, jaga peeglit ei saa süüdistada selles, et tuulehaug ja kali on otsas. Aga üks asi on vist küll läinud Nende jaanipühade eel hästi, et see metsatulekahjude arvukus, mis siin veel nädala alguses siseministeeriumi muretsema pani siis vihmad on natukene leevendust toonud. Ja päris iga mets, kuhu nüüd särasilmsed vines inimesed tuld hooletult tegema lähevad, põlema ei lähe, aga, aga praegu veel vist oleks asjakohane ikkagi öelda, et kui te loodusesse lähete tuld tegema, siis jälgige ikkagi neid elementaarseid lõkke tegemise reegleid, et ärge päris puude vahele ja tehnikusse kuhugi oma lõket püsti pange, pärast kõik põleb jälle. No see kehtib igal juhul, see kehtib enne ja pärast jaani ka, et ärge pange metsa põlema, et ega tegelikult see parim metsapõlengu huvand tavaliselt algab juba mõne aja pärast veel alles. Et kui, kui te hakkate lõket tegema, palun uurige välja, kuidas lõket täpselt tehakse ja kuidas lõke muuta, täiesti mitte lõkkeks, siis kui sa oled nagu oma pikniku ära lõpetanud. No kui siin juba selliseks monitsemiseks läks, kuigi me ei ole siin moraalilugejad, et ikkagi Olge selles mõttes kui rooli istute, ikka kained, alkohol ja rool kokku ei käi, lõkkesse ka ei tasu hüpata, ärge tehke midagi sellist, millest, mil, mida te esmaspäeval kahetsete? Ma arvan, et niimoodi on kõige lihtsamast jaanipäev üle elada. Nii on iga päev ja nädalavahetus kõige paremini elada. Aga noh, põhimõtteliselt ju võiks ju proovida, et kas meil on võimalik järgmised 47 minutit siin seda jaanipäeva juttu veeretada, aga, aga vist hirmus põnev selles mõttes ei ole, et puudutab küll kõiki, aga sellist nagu intriigi ei ole, et kuidagi nagu pigem jaanipäev ikkagi Eesti inimesi ühendab, aga mulle tundub miskipärast, et nii ajakirjandust, aga ka meid ja võib-olla ka auditooriumi huvitavad alati need teemad, mis ei ole niivõrd ühendavad, kus on ikkagi pooltargumente ja vastuargumente ja ma ei tea, kui palju neid poolt ja vastu argumente üldse kuulata tahetakse. Mis te arvata? Sõltub sõltub inimese loomusest, ma saan aru, et sa juba vaikselt juhatajat sa nimetad ise varsti selle teema ära ja ma arvan, et paljud kuulajad on juba aimanud, millest sa jutt, millele sa nüüd juttu veeretatud. Aga ma arvan, et, et eks see sõltu dub meelelaadist ja see sõltub ka sellest, et mis avalikus ruumis toimub, alati ei pruugi peegeldada, mis inimeste peas või mis nende väiksemates juttudes toimub, et eks need kõiges kõige suuremad kisakõrid torkavad alati kõige rohkem silma. Ja muidugi teadlased on ammu ümber lükanud selle arvamuse, et inimene on eeskätt ratsionaalne loom, ei ole inimene väga emotsionaalne ja ta on väga mõjutatav, et me oleme, sellepärast ei olegi, nagu see ongi, eristab meid loomadest, et me ei ole väga ratsionaalsed. Jah, ja see võib olla ka, on heaks põhjuseks, miks meil igasuguteemadega nii lõkkele läheb, kohe. Nojah, aga no räägime siis selle nädala kõige kaalukamast otsusest, et neljapäeval otsustas Jüri Ratase juhitav valitsusliit, et Emajõe vesikonda planeeritava puidurafineerimistehase ei peaks sinnakanti tekkima, see, siis on otsene vastutulek nendele tuhandetele inimestele, kes sel teemal on murelikuks muutunud, tunud ja muretsema pannud ka kohalikud poliitikud ja ma ei tea, kas me selle teema puhul peaks üldse rääkima faktidest või noh, siin juba rõhutasime, et selline sisetunne ja stereotüüpide pealt lähenemine on oluline ja kirjeldama võib-olla peaks seda protsessi niimoodi, et ei tahagi või teie ikkagi olete pigem faktipõhise arutlema 11 austava debati poolt. Mind ehmatas see, et seal väga hästi kokkuvõttev lugu oli minu meelest sel nädalal Eesti Ekspressis Mik salul, et kui emotsioonipõhine, mitte mingit tõendust, tundub, et see tõesti ei tulnud mitte ühtegi fakti, vaid lihtsalt diskussioon veerese küpses ja inimesed, kes justkui peaksid olema ratsionaalsed ja vaatama asju rahulikult mingil hetkel lihtsalt andsid nii-öelda sellele veerevale diskussioonile alla ja kõik, et, et see oli, see oli minu jaoks päris šokeeriv, sest minu meelest demokraatia on see, et inimesed käivad valimas ja inimesed Telegeerivad oma otsused kellelegi. Ja siis usaldavad neid kolm või neli aastat, misjärel võib-olla kui need otsused on olnud halvad, siis nad annavad neile inimestele nii-öelda kinga ja panevad uued inimesed asemele ja selle ümber peaks olema turvisena õigusriik, mis omakorda siis paneb teatud nagu piirid ümber, et kui palju võib selle demokraatia piires manööverdada, ehk siis niikuinii ei tohiks ka võimul olev inimene Ta meie keskkonda solgiauguks, sest on teatud normid, teatud reeglid, teatud mõõdikut. Et minu meelest see oli nagu niisugune, nagu meil on küll sõnavabadus, mida tuleb austada, inimestele tuleb anda võimalus protestida ja seda protesti tuleb kuulata ja sellele tuleb ka vastata. Ja sellega tuleb dialoogi pidada, aga samas ei saa ainult protestipõhiselt meie ela viitsepõhises ühiskonnas enam, et me peaksime elama natukene sellises rahulikumas ja ette planeeritava omas keskkonnas ja minu meelest see oli suhteliselt ehmatav otsus. Üks asi on see, et Tartu, mis armastas kogu selle protsessi vältel rõhutada, et tegemist on ülikooli linnaga ise eelistas just nimelt hüljata ülikoolile omaselt põhimõtted, ehk siis et mitte läheneda küsimusele teaduspõhiselt ja faktidele otsa vaadates, vaid lükates kõrvale üldse võimaluse neid tekitada, mille pealt otsust teha. Ja poliitikud, kes kellest võiks oodata. Ta riigimehelikkust viskasid omakorda puid alla, sest me elame ju kogu aeg ka valimiste eelses ajas ja teadupoolest on meil siin rida erakondi, kelle toetus läheb järjest alla, nii et isegi Marju Lauristin, kes veel kuu aega tagasi siin meenutas enda sotsiaalministriks olemise aegu, üheksakümnendad algul, kui Eesti oli väga vaene ja äsja taasiseseisvunud ja ta pidi vastu võtma ebapopulaarse otsuse inimeste pensionite kallale minna, mispeale mäletatavasti kal rebiti lausa kapuuts mantli küljest ära. Siis ta ütleski, et ta tegi seda sellepärast, et see oli riigi tuleviku seisukohast vajalik otsus. Et nüüd me enam ei näe seda pikka vaadet või suure pildi nägemist nüüd ainult loeb see, et kas ma märtsikuus saan oma hääled kokku või ei. Jaa, see on kõige kurvem selle asja juures, et kõik, ka need, kes pea on siis valitud rahva poolt nii-öelda neid tarku otsuseid tegema, lähevad selle populismiga kaasa ja ja panevad siis hagu alla. Et täismahus sellist rahva tahte võidukäiku ellu viia. Seejuures tuletage meelde, et rahvas tahab enamasti asju, mis on neile kõige kahjulikkumaks odavat alkoholi, suhkrut, kaid, maiustusi, suitsu teha, avalikus olles igasugu asju, eks ole, et kui me nagu selle peale rõhuma, et see oli rahva tahe, nagu ka Urve Palo, kes varem väga pool, kas seda eriplaneeringu kehtestamist korraga ütles, et aga argumendid on ju laual, rahvas tahtis, niisiis ei ole nagu praegu kedagi, kes ütleks, et stopaga. Et tegelikult, et kõik need maa-asulate piirkonnad ei saa ainult korvi punumise ja turismipeal elada, et tegelikult seda SKP-d ja töökohti annab ikkagi meile ka arenenud mitte enam manufaktuuri tase, vaid siiski juba nagu tööstuslik tase ja teine asi on see, et ma ei tea, kui palju see lõpuks nendele protsentide piiril kõikuvatele erakondadele kasuks tuleb, mul on endal tutvusringkonnas ilmselt mõlemis sellest väiksemast valitsuspartei valijatest sõpru ja nemad just need väiks vaiksemad inimesed, kes pooldavad võib-olla veidi tasakaalukamad lähenemist, kui sa privaatselt vestled, nemad on päris šokeeritud. Nemad, et võib-olla ei oota, et nende poliitikud tegutseksid nagu ma ei tea, Syriza või Podemos, et nad lihtsalt lubavad, teevad suurejoonelisi žeste, millel tegelikult ei ole pikemas perspektiivis väga kasu inimestele see tõsiselt oli nagu Syriza Podemos ja siis vaid Shawese mehed koalitsioonis ja siis Beppe, Grillo ja viis tärni seal Tartu linnas, et see. Mõisad, Vannatlased või sellised võrdlused, ütleme minul kui praegu ka Tartu stuudios viibivale inimesele oleks oi kui lihtne öelda, et hoidke nüüd hobuseid ja siis mida te endale õige seal pealinnas lubate? Ma olen kindel, et tuleb mingisuguse kellelegi Facebooki sõimukirja näol või midagi ära, mina olen saanud sellised, ma arvan, et teised ka tavaliselt ei ole mingeid argumente, aga nad on väga tigedad. Ma tean, ma rõhutan, et mina olen siin kõigest teadusliku lähenemise eestkõneleja, ehk siis, et kõigepealt paneme faktid ritta ja siis otsustame, jah. Ei no loomulikult sa ei saagi, sa ei, mitte mingil juhul ka mina ei toeta seda, et valitsus lihtsalt ülerulliks inimestest või teeks keskkonnast solgiaugu. Aga me peame enne ära mõõtma, kaaluma, kas see asi on meie keskkonna taluvuse piirides või ei ole. Kas see asi hakkab põhjustama selliseid häirivaid nähtusi, mis ei lase enam inimestel tartus normaalselt elada, et nad tõesti haisu siis selle mattuvad, nagu seal olid hirmud või Tartu läheduses? Kas ei toimi, kas see toimub ikka tegelikult nii, et praegu ju oli lihtsalt palju vahtu? Ma siiski selles tehaseprotsessis tooks välja ka ikkagi ühe võitja ja seda võiduna tegelikult ei ole mitte vähe, et ma seda nii-öelda kindlasti saaks ka keskkonda, kui sellist hakata võitjana presenteerime, aga kuna me ei tea siiski, et ma tean, et raadio ees on vähemasti üks teadlane, kes ütleb, et tema juba kõike teab, et mul tekib mitmeid küsimusi, aga ka kodanikuühiskond võitis. Sest ma arvan, et see nii-öelda kogu see Tartu apelli loomine, kogu see protsess andis kodanikuühiskonnale võimaluse läbi viia üks korralik protestiaktsioon aktiviseerida tuumik, pidada maha erinevaid arvutusi elusid nii keskkonnateemadel kaasamise teemadel poliitika teemadel ja selles mõttes kogemusena, see on selline asi, mida ei saa ka suure raha eest osta ja ma arvan, et see on nagu positiivne pool ja kindel. See on kodanikuühiskonna võit selles suhtes, et kodanikuühiskond ei pea olema sõge inimkäitlus. Kodanikuühiskond võib olla. Rahus ma ei ole sellega nagu nõus, need inimesed on tegelikult väga arukad inimesed ja selles mõttes, et eita neile midagi ette, et nad kuidagi on midagi valesti teinud ei ole, tähendab pigem mõtlen Gusson probleem, probleem on selles, et siin on nii ajakirjanduse vastutuse küsimus, aga ennekõike see on ka kohaliku omavalitsuse ja riigivõimu vastutuse küsimus, selle asemel et selgitada. Ja loomulikult ka arendaja, et küsimused kui keegi arvab, et arendaja oli kogu selles protsessis selles mõttes see ingel ja tegi kõik õigesti, siis kahtlemata ütleme erinevaid strateegiaid kommunikatsiooni mõttes tehti seal on palju asju, tehti valesti, mida oleks pidanud tegema teisiti, et noh, tagantjärgi on alati see kõige targem täppisteaduse tarkus. Ma arvan, et see ei saa olla suhtekorralduslik probleem, et meil peab olema kindel investeerimiskliima, kus asjad otsustatakse vastavalt ratsionaalsetele kaalumistele, et antud juhul mindi selle vastu ja see jah, inimestel on õigus protestida täiesti õigus. Aga see juhtimine peab siiski toimuma niimoodi, et oleks rahulik, kaalutlev ja võtaks arvesse pigem seadusi ja norme. Aga seda keskkonda saavadki luua planeeringu läbiviijad, kes siis sellel kohal puhul oli vabariigi valitsus keskkonnaministeeriumi ja siis regionaalriigihaldusministri näol ja ütleme siis teine koht, mis on selles protsessis häda on, et oli viis, 10 alguses 59 planeeringuala, ma saan aru, lõpuks aktiivselt tegeleda Te vist 52 planeeringualaga, öeldakse, et arendaja oleks siis pidanud kõikides kohtades selgitama, et minu küsimus siis on millises, et kui sul on 52 ala, kõigepealt süüdistatakse, et miks neid nii palju on, et miks me ei tea, kuhu see tehas tuleb salatsevad, et niikuinii neil on midagi välja valitud ja siis kui pakuti välja, et noh, näiteks, et meil ei ole nagu ei taha Tartusse teha. Me tahaks Tartust eemale tehes oleks ahhaa ja te ikkagi teil oli kohta, aga see oli jällegi kui lugeda, mis on Eesti inimestel. Üks suur puudus on see, et kui on selline pikk tekst, siis funktsionaalse rahuliku lugemisoskusega on selles mõttes probleem, et ei loeta teksti rahulikult läbi, kui on sõna-sõnalt kirjas, et meie üks eelistus oleks see, mis ei tähenda seda, et see tehas peaks sinna tulema. Et aga siis kohe inimene ja, ja ongi nagu jällegi Aga see viitabki sellele, et tegemist ei ole mitte argumenteeritud dialoogiga, vaid seesama ühiskonna sinna kolmanda sektori liikumine, mida sa siin esile tõid lähtubki ainult emotsionaalsest, et ahah, leidsime sõna näiteks Varbusele ja sellest kohe tuleb, loodame, et nüüd ongi Vorbusele, kusjuures näiteks see oli Postimehes ei olnud isegi mitte arendajate seal. Aga mis, kui nüüd analüüsida, et mis siis nagu valesti läks, siis? Jah, üks asi on see, et mulle tundub, et algul käivitusse protsess arendaja jaoks nii libedalt, et see uinutaseid, et alul olid ikkagi juhtkirjad väga positiivsed ja siis tekkis lausa selline maakondlik konkurents, igaüks hakkas ütlema, tulge meile näiteks Valgamaa väga ootas, ma tahaks näha, kas Valgamaa juhid julgeksid nüüd pärast seda lahingut, et uuesti öelda, et kuulge, aga tulge siis ikkagi meile. On küll on küll kutsunud selles debatis ka, et lisaks Ida-Virumaale, aga jällegi, kui võtta nagu see kõik, kes eesti jõgede kulgemist teavad, siis see Valgamaal see vesikond on sama, et seal Väike-Emajõgi voolab siis Võrtsjärve ja Võrtsjärvest suurema jõgi tuleb Peipsi järve ja tegelikult needsamad inimesed, kusjuures huvitav saab olema selles protsessis vaadata, et kui viia kohe jutt nii-öelda tuleviku peale, siis Viru-Nigula vallavanem Einar Vallbaum Einar Vallbaum on kutsunud tehas siis oma valda ja terve maakond ootab seda. Mitte ainult, et mina üksi just täna oli koosolek ja kõik olid seda meelt, et võtame ettevõtluse vastu, mis meile pakutakse, noh veel ei pakuta muidugi, sest arendajad, et ei ole nagu S põhja poole minemise poolt või, või noh, äriplaan ei kannata seda välja, aga et selles mõttes on päris huvitav, et kui ta lõpuks lähebki sinna Ida-Virumaale, siis kas me näeme ka siis seda protestilainet ja kui palju siis seal on neid Ida-Virumaa inimesi, kes Ida-Virumaa looduse ja keskkonnas? Palju on neid, kes istuvad autosse ja teevad seal inimesi ja kes, kes ei ole Ida-Virumaaga mitte midagi pistmist, et tegelikult on ju probleemiks olnud ka see näiteks Saaremaa süvasadama puhul, et alati need ei olegi need kohalikud inimesed või seal on üks-kaks sellist nagu kohalikku, kes ongi tuntud selle poolest, et nad igale poole kaebavad ja igal pool protsessivaid vaid need on inimesed, kes ei tea kohalikust elust midagi, neid ei huvita kohalike töökohad, need ei huvita, et võib-olla seal on 20-st perest, kes kohalikus külas elavad, et seitsmel on inimesel kõik tööl Soomes ja ülejäänud 13-l keegi Soomes tööl, et need inimesed näevad ainult nädalavahetus tema perekonda, võib-olla ongi tselluloosi tehases, Soomest neid ei huvita Eesti metsa abiks juhid ütlesidki, et nemad on vastu igale poole selle tehase ehitamiseks, nii et nemad on valmis minema igale poole seda inimketi tegema. Kutselised protestijad, nagu on meil euroopas kutselised anarhistid, kes käivad igalt G7 ja NATO tippkohtumiselt läbi selleks, et nad tahavad lihtsalt veidike laamendada. Need inimesed õnneks ei taha laamendada, aga nad samas nad ei mõtle üldse, mulle tundub sellele, et on ka mingisugused majandustegevusel, on ka mingid põhjused. Selline aktiiv meenutab natukene nelja-aastast, kes surub kõrvad kinni ja lihtsalt ja silmad ka kinni ja siis lihtsalt kisendab ja trambib jalgu, et et sellise nii-öelda jõnglasega ongi raske ju dialoogi pidada või no nii-öelda teine ei ole valmis sind kuulama siis siis ei saagi neid ratsionaalseid argumente lauale panna. Mulle meenus sellega Ikkagi ma võib-olla hakkaks seda teemat selles mõttes kokku võtma. Ma küll annan teile veel selle teema raames ka sõnani, et ärge kartke, ma vaigistandeid, aga et see kodanikuühiskonna võitma jääks ikka selle juurde ja kui ütleme sellistest kaotajatest otsida märksõnu, siis eriplaneeringu protsess kui selline, et ka president on viidanud sellele, et see on oluliselt kahjustada saanud täiesti nõus tulevikus eriplaneeringu alusel väga keeruline planeerida, mida Eestisse, sest Need näiteks ka Siim Kiisler keskkonnaministrina otse uudistemajast saatesse lõppeval nädalal ütles, et valitsus siin planeerimas sellist asja, nagu siis on ohtlike jäätmete keskus. Ma tahaks näha, kuidas valitsusel õnnestub selline objekt ükskõik millisesse Eesti maaomavalitsusse piltlikult öeldes siis ilustades maha müüa, sest keskkonnamõju ei saa kindlasti olema positiivne, ikka negatiivne, me teame juba ette seda, mis me siin ikka uurima. Ja teine oluline asi on see, et ma arvan, et kaotas Eesti teadussuudeti omavahel tülli minna minnes oma kolleege sildistama, teisi lollideks kinni makstuteks nimetama, ma arvan, see on selles mõttes vääritu, et kui sellised inimesed oleks mõnes meediamajas töötanud, siis neil oleks tulnud pahandused ja teadlane ei saa minu arvates serveerida pooltõdesid ja kuritarvitada sellest teadlase amet, et rääkida sellest, et teadlasena on mul mure, et tulevikus hakkab tehas kuuluma hiinlastele ja mina kodanikuna sain sellise sõnumi, et kui sul ikkagi sisetunne on, õlise silmis on säde, siis polegi tarvis midagi uurida, aga see on selline kõrvalt vaatajapilt ja muuseas esimest kordama selles kaasuses muutuks kanud tartlaseks rõhutaks, et nüüd on tarvis siis ikkagi asuda Tartu linnalt ja Emajõega piirnevate omavalitsustelt nõudma, et Emajõgi ka päriselt puhtaks saaks. Tartu veevärk ei laseks oma sodi jõkke siin alles nädala eest. Tartu Postimees ütles, et suurte sadudega Supilinnas ehkki ühes siis sadeveega ka Emajõkke, ETK-le ja, ja muid igasuguseid. Fekaalid olid kõige leebem asi fekaalides looduslik osa sellest asjast saadet. Aga ma ei näinud siis ühtegi inimest linnavalitsuse ees protestimas, et meie, Emajõgi, meie püha jõgi, et aga, aga et kui ikkagi olla baas, siis tähendab ikka lõpuni. Aura veekeskus näiteks saastaks hirmsasti, et võib-olla panete kinni, et see vähendab ka kohe nagu koormat, et mis on siis majanduslikku tulu, noh nii ja naa, mis need lustivad. Aga tegelikult siis meenutada, et endise tartlasena ma mäletan, et ka Tartu vangla vastu oli hirmus protestimine, aga lõpuks ju sel hetkel jätkus toonasel peaministril selgroogu, see tehti ära ja lõpuks ei ole sealt midagi hullu juhtunud, et kindlasti on seal ka paljud Tartu Ülikooli vilistlased käinud istumas Tartu linnavalitsust, on seal inimesed ja lähedale viia olnud. Et noh, lõpuks ei ole ja peale selle on, ma saan aru, sain tartlased nagu vanglapidamised eeskujulikult hakkama saanud, et see on Ida-Euroopas üks selliseid tublimaid omasuguseid, et mõnikord ei juhtugi midagi, kui see Vanglast ei ole muuseas põgenenud mitte ühtegi vangi. Nii aga kõiki neid selliseid protestiliikumisi, mis argumenteeritud diskussiooni endale ligi ei lase, iseloomustab minu meelest väga hästi ulmekirjanik Isaac Asimovi kaheksakümnendatel Talle sõnastatud lause täpselt sellisteks olukordadeks ignorantsest jastas kõõljas. Ehk siis minu ignorants on täpselt sama hea kui teie teadmised, et inimesed panevad need samale kaalukausile ja nad ei tahagi teada. Selle teema kokkuvõtteks ütleks ka, et ajakirjandus ei suudleks, ei suutnud sellel teemal nõudlik olla mõlema osapoole suhtes, et vastastel lubati ohtralt demagoogiat, sildistamist, hirmutamist, liialdamist, valetamist. Aga arendajatelt küsiti kõikjalt, nagu ajakirjanike õpetatakse väga nõudlikult ja selles mõttes, et kõik said oma õppetunni. Aga nüüd jätkame selle teemaga, mis põhimõtteliselt on samast rubriigist, aga tuleb hoopis Euroopa Liidu teisest otsast. Lääne piiril on meil selline riik nagu Suurbritannia kahe aasta eest otsustas ka seal rahvas tunneta ja siseveendumuse põhjal. Et õigem oleks Euroopa Liidust väljas. Ratsionaalseid argumente polnud, enamasti olid valed ja võimendatud pooltõed. Venemaa kukkumine ja soovmõtlemine, võimendati emotsioone ja tulemuseks oli siis see, et Suurbritannias on praegu poliitiline kriis, majandus on seiskunud, et pass ikkagi on majanduskasv seal vähemasti kaks protsenti suurtes riikides siis Suurbritannias seal alla ühe protsendi poliitilises tegevuses jagub jaksu vaid sisemiseks olemus või olelusvõitluseks ja ükshaaval selguvad siis need valefaktid, mis paiskasid inimesi napilt, aga ikkagi kindlalt, et Euroopa liidust lahkuma. Jällegi, mis teie arvate, kas inimestel on ikka õigus ja vabadus? Selles mõttes, kui neil on antud, siis seda tuleb kasutada, et see on demokraatia või siiski oli see ka hääleka vähemuse diktaat. No see oli ilmselgelt rahvahääletus, et läks nii nagu läks, aga demokraatiat tuleb aktsepteerida ja siin on ka see, et kui sa oled vähemus kahjuks või õnneks sa pead aktsepteerima enamust, isegi kui sa oled suur vähemus. Et see oli ehmatus, ma sain aru ka paljudele nendele, kes läksid nagu Euroopa Liidust lahkumise poolt hääletama. Osadele neist tuli järgmisel päeval, et oih, ma ei arvanud, et see päriselt läbi läheb, ma tahtsin lihtsalt natuke protestida. Ja osadel on hakanud nüüd koitma, kuigi mitte kõigilt, tean isiklikult inimesi, kes on jätkuvalt tugevalt Brexiti poolt. Nad ei ole muutunud ja ma mulle tundub, et ka praegune ühendkuningriigi läbirääkimiste nõrk positsioon on tingitud sellest, et tegelikult need lõhet püsivad. Et ei ole toimunud mingit tohutut, et nii-öelda meeleparandust ühelt või teiselt poolelt. Oih, teil oli õigus, nüüd me tahame, tahame üht või teistpidi liikuda, seal ei ole need lõhed ära ära nagu silu silutud. Ja see tähendab, et ka peaminister Theresa May lisaks sellele, et võib Euroopa Liiduga kõnelusi pidama ja aeg-ajalt need asjad, mida britid nõuavad, neid lihtsalt ei ole võimalik Euroopa liidule anda või Euroopa liit. Kui siiski tugevam osapool lihtsalt ei anna neid, sest tal on ka oma huvisid sealhulgas meie huvisid kaitsta siis teine pool on see, et kui ta koju läheb, siis ta vaatab seal nende Brexitit inimeste otsa ja vaatab jääjate otsa. Ja siis peab neid kuidagi keskpõrandale kokku tooma. Tal on ühel pool, seal istub seal Philip Hammond kes mõnedel väidetel just oli see hämandi, teine, et nüüd Erbas jaga piim tablju, ütlesid, et nemad lähevad ära, kui te mingit mingi kokkuleppeni jõua, ehk siis see oli niisugune alati mäng, et et natukene survet süvendada. Teiselt poolt on Liam Fox, kes ütleb. Me lubasime ära minna ja nüüd teeme kõva Brexiti ja piir vahele. Kui ma olen kindel, et kui nüüd uuesti tehase küsitlus, siis täna valiksid britid siiski enamasti Euroopa liitu jäämise, aga see oleks väga suurenemas selleks suurem, kindlasti rohkes jääjaid oleks rohkem, aga need lõhed on alles, seda küll. Aga samas meenutagem ka seda, et kui käis kampaania Brexiti, eks siis sealt saime me endale suuresti selle mõiste tõejärgne poliitika mida siis Suurbritannia iseseisvusparteivahendeid valimata ellu viis külvata, kas rahva sekka faktide pähe väiteid, millel tegelikult mingit faktilist põhja ei olnud, ehk siis toimus selline labane inimeste hirmutamine, nii et ei tehtud otsust seal valimiskasti juures mitte faktide põhjal, vaid nende moonutuste põhjal. Ma arvan, et kusjuures selle demokraatia teema juurde naastes, et võib-olla oli probleem ka selles, et kui sa langetad nii suure otsuse, siis ei saa minna väike napp häälteenamus, vaid nii suureks muutuseks, mis mõjutab riigi elus nii palju. Peaks olema mingisugune veidi kõrgema lävendiga lävendiga jah, olgu see siis vähemalt 70 protsenti või, või vähemalt 60 protsenti, et see, et see oleks tunnetatavam koefitsient, muidu ongi nii, et ühel päeval olete teisel päeval alati vastu ja nii edasi, sama on. Ma arvan, et näiteks Šoti iseseisvusreferendumi puhul, et see võib ühel hetkel läbi minna, siis järgmisel päeval nad vaatavad, et tegelikult see ei ole nii soodne. Muutub jälle teisipidi, et selliste väga suurte riigi juriidilist ja rahvusvahelist positsiooni muutvad otsuste puhul ilmselt peaks olema mingisugune pisut kõrgem lävend kui 50 pluss üks, et instrumendid tuleks üle vaadata, aga need, et noh, seal on muidugi väga kõva kalibreerimise küsimus, et sa ei muudaks asja ilmvõimatuks, et meil on hea näide on ju sellega, et valimiskünnise, et meil on viieprotsendiline, mis tundub enam-vähem mõistlik, aitäh meie valimissüsteemi tegijatele. Meie valimissüsteem on päris hea ja see laseb siiski päris palju parteisid parlamenti, aga võib-olla neid selliseid ühe, ühe kahe mandaadiga taimetoitlased ja kuningriiklased ja sellised omanäolised asjad enam tänapäeva suhteliselt küpses demokraatias. Tahaks eeldada, et ei jõua läbi. Teisipidi, kui sa selle tõstad nii kõrgeks, nagu meil on nüüd näiteks Türgis ehk siis minu meelest on see 10 protsenti, siis see tähendab seda teatud võimendajatega juba annab teha ühe partei riiki ja need on Suurbritannia siis olukorras, kus tahaks säilitada kõik need hüved, mis Euroopa Liiduga kaasnesid, aga tahaks loobuda kõigist neist asjadest, mis ei meeldi. Keskne küsimus on selles, et me ikkagi eeldame, et inimesed käituvad ratsionaalselt. Meelime eeldused. Ei, igakülgne informatsioon, kui protsessi mõelda, et olete poolt või vastu, et tihtipeale noh, kogu see demokraatia on ju viidud nagu otsustuselementides suhteliselt lihtsale tasemele, et Eestisse kirjutatud, et siis riigikogu valimistel kord nelja aasta tagant omavalitsuste valimisel ka kord nelja aasta tagant lihtsalt ühe numbri Tallinnas on see neljakohaline mujal Eestis reeglina kolmekohaline, see tähendab seda, et kellele sa hääle annad ja siis sa Telegeerid selle nii-öelda oma otsustuse ja siis noh, põhimõtteliselt on ka instrument see, mida Eestis, tõsi küll, ei ole just üleliia tihti kasutatud siis referendum, rahvahääletus ma ei tea, mittesiduv rahvaküsitlus, et kus sa siis põhimõtteliselt saad vastata ja jah, aga see tähendab seda, et sa peaksid olema informeeritud, et kahtlen selles, et ka Brexiti puhul tegelikult need inimesed, kes ütlesid ei või tegelikult ka, kes ütlesid jah, et, et nad omasid selles mõttes väga head ülevaadet sellest, et just näiteks kui nad ütlevad, et nad tahaks lahkuda, et Erbussi töötajad näiteks siis jah, 14000, et nad on valmis, siis sellega riskima, nende töökoht läheb. Kera, aga äkki peaks referendumeid korraldama küsimustes, mis on nii keerulised komplekssed, et sa ei saagi eeldada, et inimesed seda kõikide peensusteni nüanssideni hoomaksid. Kus tegelikult ju seda mingites punktides ka välistab näiteks rahvusvahelised lepingud ja ja seal on rida Euroopa Liit on oma olemuselt terve rida. Jah, noh, selles mõttes küll, aga, aga et jällegi, et. Sa ei saa info välja, sa ei saa inimeste infovälja tänapäeval enam väga piirata, et see oli, see oli võib-olla viimati ma ei tea. Taasiseseisvumise ajal, kui oligi üks, üks raadio raadiokanalite võrgustik, mis on siis tänane rahvusringhääling ja paar lehte ja kõik see oli suhteliselt ja üks telekanal umbes sisu oli sama sisu oli sama või noh, vähemalt see suund oli sama ja ajakirjanikel oli mingit pidi palju suurem võim käes. Tänapäeval see parandamata. No aga mida ma tahangi öelda, tegelikult selles infoajastus ongi see probleem tegelikult, et see sotsiaalmeedia oma olemuselt võimaldab ju kõikidel meil olla siis põhimõtteliselt sõnumi edastajad. Et seda kontrollijaid, et kui Faroos ütleb, et kui me suur Suurbritannia siis lahkub Euroopa liidus, siis haiglates järjekord ei ole, koolid saavad paremaks, peale selle tõusevad seal veel ka sotsiaalabikulud ja nii edasi, et elu läheb ühesõnaga paremaks. Et inimesed jäidki uskuma, et kui selline ütleme traditsiooniline meediamudel ikkagi eeldaks ka seda, et, et kõik osapooled saavad sõna faktikontroll ja nii edasi, et aga sotsiaalmeedias on selles mõttes lihtne, et, et keegi ju ei jaksa neid lõimesid seal vaadata, lugeda ja kellelgi ei ole seal kohustust seda nii-öelda fakti reaalhoida. Eks see on meedia siin inimeste endaga meediatarbimise erinevused, et kas kesku süstemaatiliselt, mida tarvitab, et noh, üks osa on see, et kes tarvitavad nii-öelda protestimeediat, mis minu meelest on okei. Aga teine pool on see, et ka nii-öelda see meinstriin, eliit, kenad valge kraega inimesed Tallinna kontorites, kui sa küsid neilt, kui tihti nad vaatavad, AK-d kuulavad näiteks raadiouudiseid korralikke uudiseid, ma ei mõtle seda, mis tuleb disko raadiost, täistunnil, kus sul vale hääldusega loetakse mingisugust pila ja kõmu ette ja paljudel neist on mingisugune kehtib ükskõik kas Eesti või maailmaväljaande tellimus, siis see on suhteliselt nukker pilt ja need inimesed, kes meie eest otsuseid langetavad, meie seadusi, teevad, et mõnikord mul õõv ja mul on tunne, et kui ma tulen nende samade Tartu pensionäride või märsilohistajad tega rääkima, et nad on isegi paremini kursis, no meil ju isegi üks parlamendiliige tunnistas, et tema lehti ei loe, loeb ainult oma kohalikku lehte ja seda, mis suured lehed kirjutavad, seda ta kuulab. Taavi Libe kokkuvõttena esitatud, mis on isegi veel parem. Lärin raadiovalik on väga hea, selles mõttes ma ei nuriseks. Aga mis see Brexiti puhul need keskkeskmised, sellised või kesksed lahtised küsimused üldse on, et ma saan aru, see noh, ütleme, et suures pildis, et Iiri piir ja kogu see lahendus, kuidas siis Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa vahel inimesed ja kaubad liiguvad, aga aga kas see on nagu midagi sellist, millest peaksime rääkima? Tolliliit, või Euroopa Liidu majandustsoonijäämine, see on ikkagi põhiline asi. Kuni 100000 finantssektori töötajad võib lahkuda. Ja pluss on igasugune eksport-import, et kõik see, kas nad osalevad edaspidi Euroopa Liiduga samades kaubanduslepingutes või hakkavad neid ise sõlmima. See on ka arvestades, mida meil Ameerika ühendriigid teisel pool Atlandi ookeani teeb, see on kõige otsustavam, eriti brittide endi seisukohast, loomulikult see tekitab ka Euroopa liidule endale probleeme. Tööjõu vaba liikumine ja inimesed, meie inimesi on seal suhteliselt vähe tänu Soomele. Olgem ausad, aga samas poolakaid, rumeenlasi, teisipidi on brittidel endal tekkinud probleeme, neil pole neid hooajalisi, põllu põllumajandustöölise, neil tegelikult tööjõu probleem. Et, et see on see majandus ikkagi põhilised pluss Põhja-Iirimaa ja on poliitilised ka küsimus, poolakad, keda seal on siis Euroopa Liidust vaata et kõige rohkem on saanud juba tohutuid viha laineid enda peal tunda, mis, mis siis Brexit endaga kaasa inimesi surnuks pekstud. See ei ole normaalne. Kui reaalne üldse Brexitist loobumine on pigem vist ikkagi nullilähedane, et kui veel ütleme siin aeg-ajalt on ikkagi selliste lainetena käinud lootus, et äkki ikkagi kuidagi midagi noh, on räägitud teisest referendumist, kuigi poliitiliselt ma seda väga nii-öelda selles mõttes selle lahenduseks ei pea, et isegi kui sealt jah tuleb, siis noh, küsimus on selles, et mingi hetke pärast ikkagi tekib see järgmine laine ja, ja ikkagi see müüt või mull või lootus inimestel lootust. Ta peab alati andma ja see lootus, et kusagil mujal on parem, kus meid ei ole, on ikkagi selline üldinimlik inimesele omane. Praegu käivad kõik need diskussioonid, mis oleksid pidanud käima enne seda referendumit, et inimesed saaksid aru, et millisesse reaalsusesse nad võivad sattuda, kui nad ennast isolatsiooni mängivad, aga ma arvan, et Priks, brittide õppetund omakorda jällegi kainestus väga suurt osa Kontinentaal-Euroopast tegelikult seal ju mujal, kuigi osad populistid tahtsid näidata seda, et oh, britid olid esimesed, nüüd hakkavad juhtuma, mis iganes asjad teistes riikides tegelikult rahunes kontinentaal pigem maha, nad ehmatasid ära jäänud, õppisid sellest, et britid hüppasid täie hooga reha peale. Jah, meil on Itaalia, kes praegu on problemaatiline. Aga Itaalia puhul ütleme nii, et elame-näeme ja nende probleem ei ole, mitte et mitte brittide eeskuju, pigem see, et nad on oma immigrantidega üksi jäänud ja nende majanduses ei ole tehtud ära vajalikke reforme. Mõju muidugi Euroopa Liidu majandusele on väiksem oluliselt kui brittidel, aga ta on siiski päris suur, ta on suur, majandust on Suurne, ütleme Kreeka, kellel, kes on olnud see pidev hädaline, kellega nüüd vist saab enam-vähem joone peale, eks nad muidugi jätkavad teatud kreekapärasusega. Aga noh, see püsib sellises eurotsooni mitte hukutavas piiris loodetavasti mõnda aega. Et erinevaid Kreekast Itaaliast, Itaalia võib Euroopa pea peale keerata küll. Nojah, aga eks neid küsimusi seal kasvõi teaduskoostöö ja kas Suurbritannias Talibani Leod kasutada ja mida iganes neid küsimusi on päris palju, et selles mõttes ongi elu mitmetahulisem ja värvikirevam, kui me seda suudame ette aimata, ka kirjeldada. Aga noh, nii nagu me paljude teemade puhul siin saates saame öelda, mulle tundub, et ka Brexitist me ei rääkinud viimast kordadest, alles oli ju ikkagi selle rahvademokraatia või pidupäeva teine aastapäev ja küll neid aastapäevi ja ja, ja ka reaalne lahkumispäev millalgi seisab ees ja me saame sellest teemast rääkida veel ja veel. Aga nädala alguses kirjutas Eesti Päevaleht, et viimastel aastatel on 13 Eestist Soome tööle läinud arsti saanud seal töökeelu, seda siis põhjusel, et nende töös on esinenud suuri ja põhimõtteid, suhtelisi puudujääke, näiteks ravivigu on kaks sellist läbivat narratiivi üksi. See, et arstide soome keele oskus on olnud nigel ja teine, siis see ettevalmistus on olnud puudulik. Kui üks asi on see, et naaberriigi terviseameti hinnangul pole need arstid tööga hakkama saanud, et nad on siis ohtu seadnud patsiendi tervise ning kui nad saavad Soomes töökeelu, siis teine asi on hoopiski see, et nad võivad järgmisel päeval Eestisse tööle tulla ja sisuliselt keegi ei tea, kas nad on seal Soomes keelunimekirjas või mitte, et. Probleem ma sain aru pigem selles, mitte et üks probleem on muidugi see, et Eesti ja Soome vahel ei liigu info, mis oleks, liigub, liigub, aga see ei liigu, terviseamet, liigu terviseametis ja meie terviseametil ei ole süsteemi, kuidas meie enda arste siin jooksvalt, sest mõned neist inimestest, kes võiksid võib-olla olla teha aeg-ajalt vigu, ei ole üldse kunagi Soome läinud, vaid ravivad siin. Et, et meil ei ole samasugust süsteemi, kus saaks lihtsalt kontrollida. Kui sa tahad arstilt võtta ära luba arstide, siis peate kohtusse andma, see tähendab, et sul esiteks süsteem ei soosi seda ja teiseks ka patsiendina, kui sa oled juba kannatanud, sul ei ole seda raha, see protsessimine, isegi kui sa võidad, protsessimine võtab aega ja raha, sul peab olema välja käia midagi seda, et probleem on terviseametimaid juheliseks, neil on juba see ilmselt antud, mitte nad ei ole seda võtnud. Paistab välja mitmest, mitmest teemast, üks asi on jah, see, et terviseamet on eksju öelnud, et iga tööandja asi on ise välja selgitada, et tal on ebaprofessionaalne arst tööl. Mitte nende asi ei ole hoiatada, kui Soomes on mingid probleemid tekkinud või ükskõik kus mujal ja, ja teine asi siin oli endal meil juhtum, kus oli Ukrainast pärit naistearst Hiiumaal, kes tegi mitmeid väga räigeid ravivigu, nagu me Eesti ekspressist lugeda saime jälle. Asi oli selles, et terviseamet ei kontrolli kolmandatest riikidest pärit arstide pädevust ja neil lastakse siin tegutseda ja jällegi on terviseameti seisukoht, et see on tööandja asi kontrollida ja kolmandad riigid on meil põhiliselt siis kaks suurt ideed, tegelikult Venemaa ka Venemaa kaks suurt riiki, kus nii kus on väga palju arstiteaduskondi, kus on ilmselt väga palju väga häid arste, kus on samamoodi, kui sa võtad protsendi, palju neil on arstid, kui neil on täpselt sama protsent halbu arste nagu meil, siis see tähendab tohutult palju suuremat numbrit, sest neil on lihtsalt rohkem inimesi. Ilmselt nende. Võib-olla sellist patsiendi vaadet ka, et noh, ma ei tea, kui teie arsti juurde lähete, siis te ju eeldate ka, et see, kelle poole ta oma tervisemurega pöördute, et ta on haritud, ta teab kaasaegseid raviskeeme, ravivõtteid ja. Ja suudab minuga samas keeles suhelda ja ma olen isegi kuulnud, et Eesti Eesti venelastest, kes otsivad endale, kes räägivad täitsa normaalselt eesti keelt aga otsivad endale isegi ikkagi siis pigem venelasest arsti, sest ta tahab olla 100 protsenti kindel, et 100 protsenti aru saadakse. See on kõige isiklikum asi üldse, mis olla saab ja see on selline turvaruum, kuhu sa arsti lasel, et kui sa juba usaldad talle kõik oma andmed ja oma keha siis tahad olla 100 protsenti kindel, et sa saad sealt ka vastu seda, mida sa ootad. Aga see on elementaarne, et kui ma lähen arsti juurde, siis ma eeldan, et see arst on pädev, et minul patsiendina puudub igasugune võimalus kontrollida, ma ei hakka eksamineerima ja pärast saan teada, et ta tegi midagi valesti, kui minu tervislik seisund ei parane, vaid halveneb, et siin ongi küsimus selles, et kui meil on olemas arsti, tööandja, meil on olemas siis järelevalve asutused siis terviseameti näol ja siis on ravivigade tuvastamise komisjonid ja sellised asjad, et ühesõnaga patsiendi ja Eesti vabariigi kodanikuna tuleks alati eeldada seda, et süsteem toimib ja kui nüüd ei toimi ja me loeme, et kusagil on mingi register, kuhu siis tööandjad ise ligi ei pääse, nad saavad teha kusagilt kuidagi päringuid, et see tundub nagu selles mõttes jabur, et tõesti see 13 arsti selles mõttes ei ole hirmuäratav suurus ja lugedes ka päevalehest neid lugusid, et mis nende arstidega siis seal Soomes valesti läks, siis paljude puhul torkab silma just see, et see vähene soome keele oskus. Aga seal oli ka selliseid, nagu ma saan aru, mis ei olnud keelest tulenevad, et olidki valed ravi raviskeemid, mida. Ja inimene ei olnud pädev teda, kontrolliti, et üks asi siiski on, mis mulle tundub, on süsteemselt hakanud ka sellesse valdkonda meil sisse sõitma, on seesama meeletu salastamine, iga asi pannakse sinna isikuandmete kaitse sirmi taha. Et nii nagu Sulev Vedler kirjutas täiesti suurepärase ülevaate viimases Ekspressis sellest, kuidas järjest enam on avalikkusele antavat infot kinni keeratud ja salastatud. See kumas ka selles juhtumis, kus seal Hiiumaal viga saanud patsient tahtis välja selgitada selle ukraina arsti tausta ja talle öeldi, et see, mis haridus seal arstil on, kus ja kaua ja mida ta õppinud on, ei kuulu avalikustamisele, sest tegemist on delikaatsete isikuandmed, mis on, mis on absurd. Sellest kontekstis, et samal ajal on meil olemas portaalid, minu meelest selle nimi oli tervisetrend, kus siis inimesed kirjutavad oma suva järgi ülevaateid ja tihtipeale, kui sa vaatad neid ülevaateid, siis need on seinast selline, see on seinast seina ja mõnikord on seal näed, et tal on lihtsalt on paha tuju arstiga jälle midagi. Ja seal ta, noh, see on Marian, olete, küll sa varsti ära keelatakse. Ma tean arste, kes on saanud sellest ka väga tõsise trauma, kes on tegelikult tublid inimesed kaua praktiseerinud, siis lähedal üks asi valesti, tavaliselt hästi arstil käidud, sa ei lähe kaebama, Sa ei lähe sinna mingit kaebust kirjutama, tal võib olla 100 head patsienti, siis tuleb üks, kes on kellega läheb midagi nihu ka meie ka meie ajakirjanduse ja kommunikatsiooniprobleem ja ka meie ajakirjanikuna teeme vigu. Ma ikka teeme, aga, ja see ei tähenda, et me kohe oleksime halvad ajakirjanik, kui me seda kogu aeg teeme, siis ilmselt me oleme halvad ajakirjanikud. Aga see, kui me seal ükskord teeme vea, see veel ei ole viga ja seesama portaal, noh, see on vastuolus samas. Okei, sul on portaal, kus sa võid inimesi sõimata, vaata kus sa võid nende kohta väga halvasti kirjutada, puhtalt, oma subjektiivse hinnangu põhjal. Sul pole objektiivset infot, kus arst on saanud hariduse ja mis tema koolitus, et see on imelik, sest minu meelest, mis seal siis nii salastada on, arstiteaduskond on ju auväärne koht, kus õppida. Ja kui inimesel ikkagi on arstipaber õnnestunud oma õpingute tulemusena saada, sest see on tõsine, töö on tehtud ja, ja selliseid inimesi tuleb imetleda, aga, ja ikka juhtub, aga nüüd ongi küsimus selles, et kas juhtub hooletusest, pahatahtlikkusest või millest iganes, et kui ikkagi inimene kompuutertomograafia unustatakse mitmeks tunniks, siis sellele vist küll ühtegi sellist. See oli makstud magnetresonantstomo, selle, need on kaks erinevat asja igaks juhuks ütlen, kusjuures noh, see ei ole, see on ikkagi tundub lihtsalt hooletus, et see ei ole mingisugune, seal on väga raske nagu see, see ei ole otseselt ravi vigasem loomulikult ma kujutan ette patsiendile ikka päris õudne, sest kõik, kes seal on olnud, nendele on see juba see lühikene ettenähtud ajal seal sees viibimine on suhteliselt psühholoogiliselt raske. Et on hea, et see patsient suutis ennast ise vabastada ja ta hirmuga, et selle käigus ära ei surnud. Aga ei ole ravimid ja no siiski on selles mõttes, et see on ju, see on ju selge tehniku hooletused. Kui see inimene oleks seal hommikuni jäänud, mis oleks väga tõenäoline olnud nagu kommenteeriti, et kui see inimene oleks natuke suuremat kasvu olnud, siis ta ei oleks sealt iseseisvalt välja suutnud rabeleda. Et teda päästis see, et ta oli nii väikest kasu, kui inimene oleksin hommikuni jäänud, oleks tal tervishoiu tuksis ja suure tõenäosusega oleks teiega mõistus segi olnud. Aga, aga mind rohkem hirmutas see, kuidas Tartu Ülikooli kliinikum üritas seda juhtumit kinni mätsida. Ehk siis see on pigem näide väga halvast kommunikatsioonijuhtimisest. Ma ei oska öelda, kuidas sellel juhtumil oleks tulnud reageerida, et kas kohe teatada, see tundub nagu ka imelik, et kui küsitakse seevastu aga mitte hakata siis viitama kokkuleppele, mistõttu ei kommenteerita ka, et nagu sa ise ütlesid, kõik teevad vigu, aga nende tunnistamine, osa selles juhtusime, vabanda, võtame, me paneme võtame tarvitusele eraldi meetmed selleks, et tagada, et sellist hirmsat asja kunagi ei juhtu. Me saame aru teo ja juhtunu tõsidusest selleks normaalne öelda. No informatsioon kindlasti ka Eesti ja Soome vahel peaks liikuma ja kui siis tööandjate ülesanne on see, et tuvastada, et kas nende arstid on pädevad ja ega nad Soomes ei ole ravivigade pärast keelu nimekirja pandud, siis tööandjad võiks selle liigutuse siis et teha, aga räägime jalgpallist ka natukene saate lõpp hakkab lähenema, et ma ei tea, kui suured jalgpalli ja spordihuvilised te üldse olete. Mina olen Euroopa ja maailmameistrivõistlustele jalgpallis elanud kaasa alates alates ajast, mil ma olin 11, jah. Nii et jälgin küll, aga ma ei ole kindlasti nii selline haakkor jälgija, et näiteks klubijalgpalli ma ei vaata. Aga see on selline tore suvine meelelahutus, ma kindlasti ei jaksa kõiki kolme mängu päevas ära vaadata. Praegu on mul väga hea meel, et tänavused mängud on õiges ajavööndis, ehk siis ka tööinimene saabult oma meelelahutuse kätte ja ja kui sa küsid, kellele ma pöialt hoian, siis eurooplastele ja eriti põhjaeurooplastele Island, Taani. Ja luban, et jaaniõhtul ma jalgpalli ei vaata. Mina armastan vaadata, korvpalli jalgpalli jätab, ma olen proovinud, aga ta jätab mu leigeks, aga ma saan aru, et teistele meeldib ja paljudele meeldib ja seal on väga suured rahad ja see on tore meelelahutus minu jaoks. Ütleme, jättes kõrvale selle, et mind jätab jalgpall leigeks, mind natuke häirib see, et see nähtus peseb puhtaks Venemaal teatud asju. Arvestades, et Venemaa on selline režiim, nagu ta on, et see mind häirib, aga mind pigem häirib võib-olla isegi rohkem see, et leidub inimesi, kellel ei ole probleeme minnes kuuteri kontsertile, Scooter, kes on teatavasti Krimmi annektsiooni, noh, teatud mõttes propageeri. No mul on kolm mänguvälist aspekti ka, et rassismi sellisel kardet kujul praeguseks õnneks ei ole realiseerunud. Venemaa ja Inglismaa jalgpallifännid on suutnud ennast esialgu veel väga viisakalt üleval pidada siis inimeste jälgimine jalgpalli nii-öelda siis mängulinnades on totaalne, sisuliselt on tehnoloogia, kuidas jalgpalli fänne praegu eks inimesi jälgitakse, on arenenud nii võimsaks, et kui seda ka päriselus maailmameistrivõistluste järgselt kasutama hakatakse ühes näotuvastuse ja muuga, siis see ajab küll hirmu nahka ja ja võib-olla selline neljas aspekt on ka see, et, et uudis sündis ka sellest, et õlu sai paljudes jalgpallilinnades otsa. Just et nagu siin lugeda sai, siis inimesed, kes tunglesid oma jaaniõllesid sinna Läti piiri peale ostma ja on, on hädas, sellepärast et tootjad ei jõua nii kiiresti ette anda, kui õllejanused eestlased ära ostavad ja nagu ütles ühe selle piiripealse kaupluse juhataja, siis tänavune jaaniolla müüb on neil kolm korda suurem kui aasta tagasi. Ja üleüldse on neil siis praegune õlle müük või no siis alkoholi müük kaks korda suurem kui aasta tagasi. Meil on 30 sekundit, saate lõpuni, Merilin, ma saan aru, et tegelikult tuleks hoopis maasikaid minna ostma, et jätke see alkohol nendel joonide ajal ostmata ja sööge selle asemel hoopis maasika. Ja rääkisin mitmete maasikakasvatajatega, kes tõdesid, et kuigi nad ise tahaksid igasugu erinevaid maasikasorte inimestele pakkuda, Misson ideaalsemad, kui palka, siis inimesed nõuavad ikka polkat, nii et palk alati jääb. Selline sai tänane rahvateenrite saade Evelyn Kaldoja, Merilin Pärli, Mirko ojakivi teie seltsis järgmisel nädalal siin ühes minuga, Aivar Hundimägi ja Peeter Helme. Kohtumiseni.