Vikerraadio. Jaa, tere, Rahva teenrid alustavad ja kui teha tähelepanekuid loodusest, siis pärnad valmistuvad õitsemiseks õuna- ja kirsiõitest on hakanud kasvama viljad. Tõsi, need, kes sügist ei oota, siis need viljad on siiski veel üsna pisikesed ja turul on saadaval juba esimesed eesti maasikat. Pärnu jõest leiti eesti vetes esmakordselt uus kalaliik mõrukas ja hea uudis kõikidele koolilastele on aga see, et selle nädalaga lõppes ametlikult Eestis õppeaasta ning Eesti üldhariduskoolide õpilased saavad nautida üht maailma pikimatest suvepuhkust. Kustest. Rahva teenrid ei puhka ja täna oleme auvalves koosseisus. Krister Paris, Eesti Päevaleht Delfist Urmet Kook, Mirko ojakivi rahvusringhäälingust tere Teile tervitus. Tere. Teemasid on palju, aga ma alustaks täiesti ootamatult Edgar Savisaare kohtukaasusest ja sellest, et suur on olnud paljude Eesti inimeste üllatus kui ootamatult on sellel nädalal selgunud, et Eesti kohtusüsteemis on haigele inimesel võimalus pääseda kohtuvalt. Just nii ja küsimus on siis juba pikemat aega kestnud Savisaare kohtukaasuses ning selle nädala alguses Harju maakohtus kohtunik Anne Rebase poolt tehti määrus. Edgar Savisaare terviseseisund on selline, et tema osalus on kohtupidamine, kui mitte võimatu, siis suisa väga keeruline ja ühe arsti hinnangul on siis Savisaare puhul ka olemas see oht, et kohtupidamine tema üle võib lõppeda ka fataalselt, et praegu on muidugi selle Savisaare kohtu alt pääsemise osas mitmeid vastuseta küsimusi, aga esmalt muidugi see, et kas prokuratuuril on õigus või võimalus seda kohtumäärust vaidlustada ja kui on, siis kuidas mõjutab tulevikus kohtuprotsessi ja kui pole, siis on minu jaoks keskne küsimus selles, et kuidas tulevikus Eestis seda kohtupidamist kavatsetakse muuta või siiski ongi põhimõtteliselt nii, et kui inimene on haige, siis ei ole võimalik tema üle kohut mõista, et või Urmet ja Krister, mis teie jaoks selle Savisaare nii-öelda siis kohtu alt vabastamine? Ma ei tea, kuidas see juriidiline termin on, et selles kaasuses, mis see kõige olulisem teie jaoks on. Võib-olla ma teen esmalt ühe väikse detailse täpsustused et see ei olnud ju ainult ju kohtunik Anne Rebase otsus, et Harju maakohtus on ju oli kolm kohtunikku Harju maakohtu kohtunik Anne Rebane ja kaks rahvakohtunikku Harry Potteri metas Harry. Ja see otsus oli neil, nagu ma aru saan, konsensuslik, et oleks keegi jäänud neist eriarvamusele, siis oleks määruses fikseeritud olnud. Et see ei olnud ainult Anne Rebase otsused, see oli kolme inimese otsus ja konsensuslik mis, nagu võib-olla kõige olulisem võib-olla kõige olulisema lihtsalt öelda kõigepealt seda, et, et see määrus ei tähenda seda, et Edgar Savisaar oleks õigeks mõistetud või et ta oleks süüdi mõistetud. See kohtumäärus vabastas ta noh, praegusel, Kujul kohtu alt, et kas sellel prokuratuuril tekib see võimalus see vaidlustada, mitte seda me näeme, aga kõige põhilisem asi on see, et, et kuidas me seda lugema peaks, on see, et Edgar Savisaar ei mõistetud õigeks ega ei mõistnud süüdi minu arust see on see, mida ta võiks selle puhul nagu avastada. No eks ta ennekõike kõige sisse, hästi palju selliste õigus segaduste, näiteks Tartu Ülikooli kriminoloogiaprofessor Jüri Saar on tõstatanud, on hästi palju küsimusi. Ütleb, et tegemist on segas otra, kuna ta ka ühest küljest pretsedent, seda pole väga palju võtta, seda praktiliselt ema ei tea, et oleks varem olnud selliste määrust üldse tulnud, et on olnud juhtumeid, kus inimene vabastatakse Läks humaansetel kaalutlustel karistuse kandmisest. Midagi sellist ta pole siiamaani kogenud. Peab hästi palju küsimusi, just, et mis siis nagu kestis praegu Edgar Savisaar üldse on, et näiteks kui läheb protsess edasi ja kõik hakkavad lükkama enda väidetavaid pahategusid Edgar Savisaare kaela, siis Savisaar ei kaitsta ümber lükata ta just nagu pole mitte keegi ta just nagu oleks surnud, aga samas taga ei ole surnud. Ehk siis asematesse paha just see, et selline pretsedente nagu loodi, noh, niivõrd lai avalikku huvi pakkuva protsessi puhul niivõrd kõrge endise poliitiku puhul see kindlasti riivas rahva õiglustunnet kõvasti rohkem, kui oleks olnud mingisugune vähem tähtis protsess, kus oleks saanud juristid seda ka rohkem läbi vaielda. Aga iseenesest on huvitav see, et kui muidu ikkagi käib Eestisse noh, kohtuvaidlused käivad läbi mitme kohtuastme puha, siis praegu kohtunik ise ja ütles, et see otsus ei ole vaidlustatav. Õigusteaduse professor Jaan Ginter näiteks tõi Päevalehes välja mitmeid punkte, kus ta võib-olla oleks vaidlustatav, ehk siis sellega äkki saab edasi minna, aga see on juba selline juristide tegutsemismaha väga kaardistamata territooriumil. Et jah, et olulisem on see, et kuna Eesti vabariigiski tib süütuse presumptsioon ehk siis kui kohus pole sind süüdi mõistnud, kui kohtuotsus pole jõustunud, oled sa õige inimene, sa ei ole süüdi, ehk siis kuna Edgar Savisaare puhul ma saan aru puht formaaljuriidiliselt, kuna see kohtumäärus Pole edasi vaidlustatav, vähemasti kohtuniku tõlgenduse kohaselt. Aga tõsi on ju see kaks juristi ja kolme erinevat arvamust ja kõigil võib olla õigus, muuseas siis puht formaaljuriidiliselt Edgar Savisaar on täiesti õige inimene. Ja see selles osas nüüd siis ma saan aru, et kas tema üle saab kohut pidada või mitte. Siiski proovitakse siis kohtuvaidlustele pidada. No vähemalt on see iseenesest on see hea, hea on see, et, et süütuse presumptsioon sellisel kujul kehtib, et igasugused muud tõlgendused oleksid halvemad. No ma tean, et mõnes riigis on, mäletame kui oli näiteks Šotimaa mõistis kohut Lockerby väidetavate pommipanijat üle, siis oli ka seal öeldi, et on veel kolmas variant, et not pruubeline pole tõestatud. Aga Eestis on täpselt ahel, et kas süüdi või süütu ja muid tõlgendusi ei ole, mis on nagu hästi hea, selle puhul on see, et et kui ma olen kuskil noh, mõnes rohkem korrumpeerunud kesk-ja Ida-Euroopa riigis oleks tulnud esimesena välja süüdistuse kätte, no vaadake, ikkagi peaministripartei kohtunik, üksainuke inimene juustega otsustab survet, ütleb küll, et oli kolm, aga noh, reaalselt Eestis väga harva. Need rahvakohtunikud vaidlustavad päris kohtunikku. Et väga tuntud kohtuprotsessi juures ma ei hakka täpselt ütlema olnud niimoodi, kus esimese astme kohtus rahvakohtunikud kaks tükkijaid kohtunikust eriarvamusele ja ja, ja nii oligi, et seal ongi nagu häälte-enamuse põhjal, nagu tehakse otsus, et selles mõttes rahvakohtunikud saavad ka jääda eriarvamustele. Just, aga vähemalt, mis on see, et Eestis ei tulnud välja keegi tõsiseltvõetavalt ei korruptsioonisüüdistustega ega seda, et seal poliitiliselt kuidagi mõjutatud ehkis vähemalt Antoprotsessiga valdava osa inimeste usk sellesse kohustage sõltumatult, see otsus oli kahtlemata ebapopulaarne, see jäi püsima, et jah, tõesti näiteks EKRE poolt tulid signaalid, et see näitab taas, et on vaja kohtureformi ja nii edasi. Aga noh, üldiselt kohus ei allunud seekord mitte ei poliitilise survele ega ka sellele, et mida tahavad nii-öelda rahvaelamus tahtis, vaid vastupidi, langetas pigem ebapopulaarse otsuse. Et ajast võib-olla meenutada seda, et et tegelikult meil on ühtede protsesside puhul olnud alati see tervise küsimus üleval ja need on olnud mitte korruptsiooniprotsessid, vaid inimsusevastased kuriteod. Milleks nüüd tänaseks päevaks on enamik ära menetletud Eestis ehk nende puhul olid alati, kui siin Kaitsepolitsei tõstatas mingi mõne endise küüditaja või mõne sellise tegelase suhtes asja, siis olid nende kaitsjate põhiline argument sanktsioon oli see, et need inimesed on haiged ja väga vanad inimesed ja seetõttu ei tohiks nende üle kohtuprotsessi nagu pidada kuulsa näidata. Kindlasti oli ju Arnold Meri juhtum aga kõigi nende protsesside puhul oli siis see, et oluline oli oli see, et, et see õiguslik hinnang nendele tegudele saksa antud ja mitte kedagi neist minu teada ei vabastatud oma vanusega tervise pärast. Kohtu alt ja ka toona ei olnudki kaitsepolitseile ühtegi eesmärki, et reaalselt inimesi vangi saata vaid et nende eesmärk oli see, et anda nende inimeste tegude kohta õiguslik hinnang. Ja, ja see on hoopis olulisem kui see, et kas inimene vanas eas saadetakse karistust kandma vanglasse. Aga me räägime, kaetakse veel tervisest, siis meenutame kasvõi näiteks Assar Pauluse ja tema kamba liikmetele veeta protsessi, kus toodi kenasti kohtusse invavoodi ja protsess jätkuda. Jah, aga kuna Eesti on õigusriik, siis oluline ongi see, et las nüüd kohtusüsteem vaidleb, sest prokurör tuuri huvi ma saan aru, on siiski olemas ja oma olemuselt kui õigusemõistmise printsiibist lähtuda, siis Eestis on selline kolmeastmeline kohtusüsteem ja enamasti siis on kõik otsused edasi kaevandavad ja nüüd on küsimus selles, et kas ka siis kohtumäärus, mis sisuliselt ju tegelikult lõpetab siis ühe inimese ülekohtupidamise, et kas, kas see on edasi kaevata või ei ole ja, ja siin nüüd siis nagu ma ütlesin, tõlgendusi mitmeid. Üks oluline nüanss on veel, et kas sellel kohtu määrusel on ka mingi mõju nende teiste Savisaare altkäemaksu andmises süüdistusega kohtu all olevat Ettevõtjate protsessidele või mitte, et, et kuidas see määrus hakkab, kui savisaart ennast näiteks jääbki nii et tema ta pääsabki sellest nüüd kohtu all olemisest? Et ei olegi võimalust prokuratuuril seda vaidlustada, et mis moel hakkab see siis mõjutama Aivar Tuulberg, Alexander Kofkini, Hillar Teder ja Vello Kundmani protsesse? Seetõttu öeldakse, et altkäemaksu justament altkäemaksuvõtjat just nagu ei ole et iseenesest alati on võimalik ju eraldada kohtuprotsessides sügavusest ka sellega, kas ka antud juhul oli see paar korda laua peal, ma saan aru, aga kuna, kuna oli näha, et juba tegelikult Edgar Savisaar alates oktoobrist saadik ei ole istungitel osalenud, ehk oli näha, et see võib ka igasuguse määruseta lihtsalt venima jääda. Aga noh, selge, et kui sa võtad ära peategelase, siis muutub kõik ülejäänute suhtes menetlemine selliseks jaotlema huvitavaks, tegelikult kindlasti juristidel ja miks mitte ka näiteks tulevastel juurat punaste juristide praegustel juuratudengitele on väga põnev sel teemal kirjutada oma teadustöid. Ma olen aru saanud, et Savisaar siiski ka sellel puhul, kui ta nüüd menetlusosaliste seast kõrvaldatakse, siis tunnistaja nädal tuleks ikkagi kohtus käia, sest selles protsessis on tal nii-öelda oma kandev roll ka siis nii-öelda tulevikus, kui tema ei ole kohtualune, siis ta saab tunnistada. Peab tunnistajana kohale ilmuma ja huvitav detail oli, aga muuseas see mäletavasti. Ta leidis 22. septembril 2005. 15. aastal kaitsepolitsei läbiotsimise käigus hundisilmal ja võttis asitõendina ära ka 300000 Eesti krooni ja 186000 eurot. Ja Savisaar on jõudnud väita, et raha polnud tema oma. Nüüd aga on siis Savisaare kaitsjad öelnud, et nad taotlevad raha Savisaarele tagasiandmist. Et siin on märkimisväärselt hämmastav ju see, et kui Savisaar on lõpuni kindel, et raha pani sinna kaitsepolitsei, siis miks ta seda võõrast raha endale tahab, muuseas, kui ka selle peale, kuidas tagasi saab, kas teil on ka makse maksma selle eest, et kui, kui nüüd tõesti on selgunud, et savisaarel siiski on olnud kodus nii suur hunnik sularaha, siis maksumenetlus ma saan aru, selle saaks juba praegu käivitada maksu- ja tolliamet võiks ju siis tuvastada kas sellelt rahalt maksud makstud ja mil viisil see on saadud, et kui kriminaalmenetluses ei saa inimene enda vastu tunnistusi anda ja põhimõtteliselt võib ta enda huvides ka valetada, siis maksumenetluses peab inimene igakülgselt kaasa aitama tõe väljaselgitamiseks ja nüüd on siis maksuameti korda võimalus tõde jalule seada. Kujutan ette, kuidas näiteks praegu täidab Edgar Savisaar maksudeklaratsioone, kirjutab 180000 eurot pani kapo. Aga siis ei ole ju tema raha ja kui, kui armsad alati ei ole kellelgi raha, siis sa pead politseisse viima. Põhimõtteliselt küll. Jah, täpselt, et, et alati saab teha kingitusi, aga siis peab see olema Kaimselt kinkija soov. Aga jah, et. Mõttes on nüüd see põnev, et menetlus teiste osaliste üle jätkub ja veider peaks olema tõesti see, et kui kohtus leiab kinnitust, et keegi on siiski näiteks ebaseaduslikult menetlusest tervislikel põhjustel kõrvaldatud isikule mai tea andnud altkäemaksu, teinud seal kingitusi, et mooton päris põnevusega, kuidas kohus peaks selle kaasuse selles mõttes lahendama, kui seal tulevad ka siis teiste menetlusosaliste osas süüdimõistvad otsused praegu peab eeldama, et, et jällegi, et süütuse presumptsioon, keegi pole neid tegusid toime pannud. Kui kohus leiab, et on, siis saab öelda, aga et noh, ma mõtlen jällegi konstruktsioonina, et siis kas sellist päevaleht, kes kirjutas, et kohtupidamine Savisaare üle küll lõppes, aga tema tegude üle nii-öelda kohus annab ikkagi tema tegudel, annab ikkagi kohus hinnanud. No see on selline interpretatsioon, millele juristid võivad üsna terava vastu vaielda, kuidas saab kohut, mõistetakse inimeste tegudele moraalsest küljest küll, jah. Teeme aga jah, et ma ei tahaks võib-olla isegi selles küsimuses isegi mitte Savisaar rele, vaid sellisele menetlusseadustiku poolele keskenduda, et kurb on see, et poliitikud avastavad mingite suurt avalikku huvi pälvivate kaasuste järgselt, et midagi on korrast ära, et selle asemel, et ma ei tea tegeleda burkakeeluga või ronga vanematelt juhilubade äravõtmisega, et ma usun, et vähemalt haru Et siin väikse vihje anonüümse vihje Urmas Reinsalu suhtes. No kui sa nii tõlgendad kui ka Urmas Reinsalu ennast ära tunneb, aga et küsimus on seal ja kusjuures mitu juristi on ka minuga nõus sellel teemal, et kui ma ka eile suhtlesin ja küsisin, et mis selles kaasuses justkui siis valesti on, siis öeldakse, et tegelikult kogu seda menetlusseadustiku muudatust justiitsministeeriumis on ju proovitud aastaid-aastaid ettevõtta ja seal nii-öelda detailidega on tegeletud, aga kogu see menetluse pool alates sellest, et Eesti riigis vaid väga rikkad inimesed jõuavad rahakoti peal vastu pidada kriminaalmenetluse, et kui sa võtad, et selline keskmine kohtueelne uurimise periood seal kangemad kaasustel on kolm-neli aastat, siis noh, sul on kogu aeg advokaati vaja advokaadi tunnihinnad alla sadat eurot väga ei ole võimalik ka siis, kui lõpuks algab kohtulik menetlus, ka seal tuleb advokaadi eest maksta ja ja noh, võime võtta näiteks ma ei tea Tartu endise abilinnapea Kajar Lemberi juhtumi, et inimene jäi oma tööst ilma, sisuliselt võib teda tabada ka see, et ta jääb oma varast ilma ja katsu sa siis sellises olukorras ennast kaitsta, väga keeruline. Et et ühesõnaga pigem nagu võiks selle menetlusliku poole tõesti üle vaadata ja, ja ma arvan, et kaasusepõhiselt ei maksa sellega, et niimoodi tegeleda, et kui jällegi ilmneb, et oi, siin kunagi sai midagi muudetud ja ja tõesti juhtus nii, et haiget inimest ei saa kohtu vahet solgutada, siis miks me avastame selliseid asju alles siis, kui juhtumid Käes urvet enne mainisin ka Reinsalu, siis arvestame, et on valimiste eelne aasta ja näiteks Helir-Valdor Seeder olemuselt ühines Ekrega rünnakutes kohtunike vastu, öeldes, et, et kohtunikud on, on nagu langetama poliitilisi valikuid ja tuleb midagi ette võtta, siis täpselt on keegi küsimus, et aga kes on see inimene, kes oleks saanud vastavaid eelnõudega juba tegeleda? Viimased neli aastat, see on Urmas Reinsalu. Ja teine teema on see, et kui me räägime, on see, et menetlusperiood on pikk, siis siin on see, et küsimus, et, et kas meil läks vaja juurde kohtunike või võib-olla nagu mõtlema kriitiliselt sellega sellele, et viimastel aastatel on kohtutele igasuguseid uusi ülesandeid juurde pandud, et et võib-olla kohtud ei peaks tegelema kõige sellega, millega saaks, aga ma näiteks ma ei tea, omavalitsused või mõned teised riigistruktuurid. Aga siin on ka probleem selles, et meie kohtusüsteemis endiselt on võimalik see, et kui keegi ei taha, et tema üle kohut veetakse ja kui see seltskond on väga suur ja sinna seltskonda juhtub sattuma eakaid ja, ja ka põdratervisega inimesi, siis tegelikult kõik võimalused selleks, et pärast hakata väitma, et oi, oli ebamõistlikult kõik kohtupidamise aeg ja, ja et selline mõistlik menetlusaeg on ammu möödas, et, et selleks on kõik võimalused eesti menetlusseaduses praegu olemas. Aga aga teate, et menukas, väga hea iseenesest olemas olemuselt hea, sellepärast et aga kõvasti parem kui eksida teises suunas, ehk siis et näiteks kiiruse efektiivsuse huvides oleks inimeste õigusi kuidagi piiratud, selles pole ka mitte midagi erakordset. No ma ei tea, ma alati tooks, tooks näite, kui sellised protsessid on Silvio Berlusconi näol, kellel oli tohutu hulk protsesse, küll küllalt aegusid, küll leiti mingisuguseid seaduslikke, küll ta suudles vahepeal ise või seaduse enda kasuks pöörata. Lõpuks ta sai selle reaalse üheaastase vangistuse, mida ta vanglast läbi teinud, aga sa ei saa kätte, ehk siis noh, see on sa õigusriigile paratamatu, sest kõiki kahtlustusi tõlgendatakse alati süüdistatava kasuks ja, ja ma väga loodan, et see ka nii jääb. No aga praegu, no ma ei tea, võtame sellise klassikalise eeluurimise faasi või siis kohtueelse uurimise faasi siis praegu needsamad uurijad vormivad neid sündmuskoha ülevaatusakte teha päevade viisi. Kui toimub võetus, siis sa pead ju kirjeldama seal paberi peale detailselt, mida nägid, mis oli leheküljel see ja see kõik fotografeerima, et tihtipeale noh, meil on ammu juba leiutatud videokaamera, et paljusid asju on võimalik, ma saan aru, näiteks mis puudutab väärtegusid siis liikluses nii-öelda seadusandja tahe on olnud see, et võiks hakata seda siis vaatama ja juba lähitulevikus kriminaalmenetluses praegu väga palju seda ei saa kasutada, et kas või seesama asi, et selle selleks, et pidada kellelegi üle videosilla vahendusel kohut, siis peab olema see isik sellega nõus, et no miks peaks keegi, kes ei taha, et tema üle kohut peetakse, sellega nõus. No seal on natuke teine teema, et üks asi on tõesti tõendamiskoormuse kui on võimalik näiteks seetõttu, et halvasti kirjeldatud tõendeid vaidlustada, siis jällegi, kuna peab tõlgendama kõik kohtualuse kasuks sisse, kohtunik võtab sõidutada tõendiga kõrvale, aga mida siin on hoopis teine teema, et kui sa nii-öelda kaasaegne tehniline lahendus, mis võimaldab pidada kohut, siis, siis noh, see, seal puudub igasugune seos kaebealuse õiguste riivega. Nii vahetame teemat, üks meie kolleeg on tabavalt öelnud, et Vene välisministeeriumi sissesõidukeelu nimekiri on nagu rikaste edetabel. Kõik, kes välja jäid, on pisut pettunud, et ajakirjanikele oli selles nimekirjas. Selles mõttes üllatusi väga vähe, aga ajakirjanikke ka oli vähe, et ma ei teagi, et etteheide või tunnustus meie tööle, aga neljapäeval avalikustas siis Eesti ajakirjandus, et Venemaa on vastusammuna Magnitski nimekirjale tegu on siis Ameerika Ühendriikide kongressi poolt 2012. aastal võetud Magnitski seadusega, mille kohaselt siis rakendatakse nii viisakeelu kui ka varade külmutamist nende Venemaa kodanike suhtes. Kellele, kelle osalusel otsesel osalusel siis suri, mõisteti maksukuritegudes süüdi jurist Sergei Magnitski ja hiljem on siis seda seadust rakendanud ka rakendatud ka teiste Venemaal inimõigusi rikkunud tegelaste suhtes ja ja Eesti aktiveeris selle nimekirja kusagil märtsikuus ja, ja Venemaa välisministeerium siis vastusammuna koostas omapoolse nimekirja, kuhu kuulub siis umbes vist 20 inimest Eestist ja ma saan aru, et üks nendest on naine, 19 on mehed, et mis selle nimekirja puhul siis kõige olulisem on, et ma saan aru, et me arutleme sellel teemal. Suunurgad on muigel üleval, paljud nendest inimestest, kes selles nimekirjas on, ütlevad, et tegelikult, et ega nad ei olegi plaaninud Venemaale minna, sest ma saan aru, et see kõige olulisem probleem ongi selles, et, et noh, see on sissesõidunimekiri, et nad nüüd Venemaale ei pääse. Aga miks me sellest nimekirjast Üldse räägime ja ma arvan, et mina seda nimekirja või noh, ütleme neid nimesid esimest korda nägin siis tundus, et need nimed on sellised juhuslikud ja ja noh, et, et, et need, need pole nii olulised, nimetasin, et mida ma neid nimekirja näinud ja vaadanud ja inimestega rääkinud kes oli see julgeolekupoliitikaga tegelevad, siis ma arvan, et see nimekiri ei ole juhuslik, et ja olulisem kui see et kes seal nimekirjas on, on see, et keda seal nimekirjas ei ole, seda Mart Helmet. No just et üks näide on see, et, et selles nimekirjas on sees EKRE poliitikutest Henn Põlluaas ja Urmas Reitelmann. Aga ei ole kumbagi kaabut ehk ei Mart ega Martin Helmet, kes kes oleks nagu loogilisem nimetasin, on sees ja see tekitab paratamatult küsimuse, et noh, et Urmas Reitelmann, et ta ei ole noh, ta on küll EKRE Tallinna fraktsioonis seal tähtsal kohal, aga, aga noh, ütleme rahvusvaheliste suhete plaanis on ta ju tegelikult täiesti tundmatu Su ju tegelane, et, et miks need nimelt sinna saavad, on pandud, on pigem mulle tundub, et võib-olla võib-olla Venemaal nii mõnegi sinna nimekirja pääsenaliimisele teinud teadlikult teene. Et võimendada. Tandvale valimisteks eelsetes riigikogu valimisteks mingi võimenduseta muutuks järsku mitte kellestki kellekski. Et see mulle nagu tundus nagu esmane asi ja teine asi, mis mulle tundub, et, et et Venemaa on targu nagu vaadanud seda nimekirja, koostada sellele, et see nimekiri on koostadega isikutest, kes Eestis tekitaks sellise suure kõneaine kes on sihuke tuntud nimed ja Ilves, nii jah, et ka mõned ajakirjanikud on jaa. Aga, aga tegelikult ju, kellest ju reaalselt Eesti-Vene suhetes mitte midagi sõltu, et et need nimed on sinna pandud pigem nagu selleks, et meie siin Eestis hirmsasti nende üle arutleks. Aga, aga ega Eesti-Vene suhetesse nende nimedest noh, ega väga palju ei ole. Nojah, et ehkki ei, ei vene poolega Eesti pool ju avalikult nimekirja ei avalikustanud, oli see täpselt suunatud sellele, et need on inimesed, kes on piisavalt tuntud. Et küll nad enda endast ise märku annavad, siis tekitab kõneainet. Iga iga riik võib keelata igasuguste nimekirjadega ta ükskõik kellel välismaalasel enda territooriumile sisenemise, aga seda tehti just silmade selline, nagu märgiline näiteks kas või Jevgeni Kristafovitš ütleb, et tema on juba ammu mitte sisesõitnud sõitvate, eks. Sissesõidukeeluga inimeste nimekirjas. Ja küllap on mõnigi teine, kes kuivad oleks taotlenud Venemaa viisat poleks seda lihtsalt ka varemgi saanud. Aga noh, see ainult just selleks, et see nagu see fakt, et anti üle kõikaga pakad uurima ja siis hakkavad sellest sellest rääkima. Mis te, mis te arvate, kas tegelikult, kui välisministeerium selle nimekirja tervikuna enda valdusesse sai, et kuidas õigem oleks olnud, et kas olekski olnud mõttekam siis kui need inimesed läbi helistada ja küsida, et teate, et me teeksime selle sellise teate siis ise või kuidagi? Tähendab, mina arvan, minu minu seisukoht on see, et välisministeerium oleks need inimesed läbi helistada võib-olla kiiremini, kuni kahe päevaga, ühe päevaga oleks jõudnud need 20 inimest läbi helistada, sest seal tekkis ka mõne inimese puhul niukene piinlik olukord, et näiteks ühe inimese puhul me helistasime talle, kuna meil oli informatsioon, et on sinna nimekirja pandud. See oli, see oli nii-öelda siis välja lekkinud. Ja inimene ütles, et oi ei, ma ei ole seal, läks pool tundi mööda, inimene helistas toimetusse tagasisides, kuule, mul hakkas süda vaevama. Et helistasite mulle, ma helistasin ise välisministeeriumis, oli teise päeva lõunal. Ja nad ütlesid mulle, et jah, ma olen seal, olen seal nimekirjas, et temal ei oldud, siis pärast tuli välja, et oli talle vist saadetud hommikul email, mida ta ei olnud lugenud, onju, et helistage meile tagasi, on ju. Et, et selles mõttes, et et kui vaatame sellele, kuidas see teema praegu nagu hargnes, siis kahtlemata on Venemaa Venemaale kasuliku suunas Olisse. Jaa, jaa, ja öelda, et meedia poleks siin, ma ei tea tohtinud seda teemat kajastada või, või oleks pidanud olema muidugi vaoshoitud, noh, ma arvan, see ka ei ole päris õige, on ju. Ma ütlen ühe termini, ma ütlen ühe termineid, mida ma ei ole. Tegema minu meelest on seal tegema seda, et välisministeeriumile stralt kiiresti need kõik need inimesed 20 inimest läbi helistama, mitte emaili saatma mõnele ja küsima nendelt inimestelt luba, et vabandage, et te olete suhtes avaliku elu tegelane, et kas annate loa, et see, et me võime teie nime avalikustada, vabaned sellest 20-st nimest 15 oleks kohe öelnud, et mulle mingit probleemi ei oleks, ma annan sulle korraga seda nimekirja välja, oleks see teema olnud nagu mõned tunnid üleval üldse teemaks maa, sellelt mitte ei oleks jauranud selle üle nagu mitu päevani. Pole nõus ka päris sellega, kes ütlevad, et oleks pidanud avalikustama nagu igal juhul tegemist on ikkagi noh, ametlikult pole Eesti välisministeeriumi ja mitte keegi, tegemist on kolmandate isikute ja Venemaa Föderatsiooni vahelises isiklike suhetega, kusjuures tal puudub vähimgi võimalus tegelikult kinnitada, et see, mida Vene Föderatsioon väidab tõele, et see nimekiri üldse oma mingisugustki sisu ehk siis see täpselt see vajaks, oleks vajanud kindlasti inimeste nõusolekut, aga see, mida Urmet välja pakkus, on on igati igati mõistuspärane. Jah, aga praegu tõesti läks siis nii, et me arutlesime sellel teemal ja see teema püsis päevakorral võib-olla kauem, kui sellele teemale tegelikult tulnuks. Või teema väärinuks kajastamist, sest õige on see, mida sa, Krister ütlesid, et kui riikide tavasid arvestada, siis selline sisenemiskeeld viis aastat ja igal riigil on õigus valida, kes pääseb riiki kesi nähes, et see on täiesti tavaline praktika ja ma usun, et mitte keegi meist ei tegutsenud selle nimel, et mingisse nimekirja pääseda. Küll aga võib-olla naaberriigi huvi selles, et hirmutada inimesi sellega, et kui te meile ei meeldi siis ja ei tee nii, nagu meie tahame, siis me paneme teid sinna. Ja tagatipuks tembeldame selle veel, kuidas see termin nüüd oligi. Russofoobia ja nimekiri? Jah, et termin, mida ma hea meelega üldse Eriti eriti naljakad olid siis puhastest eetilistes venelastest russo foobid nagu kasvõi Kristafovitš või Metlev. Selge see, et tegemist oli inimestega, kelle poliitik ärritab kremlile ja, ja kes ei ole ajanud, enamik nendest ei ole ajanud solistidena rahvuslikul põhisel põhjusel verevastast poliitikat, aga teisest küljest me peame aru saama ka seda, et ega see ei olnud mingisugune kremli väike suur samm Eesti suunas. Magnitski nimekiri tuli eestlasele käivitu. Kas ta peegel? Vastus on? Tavapärane diplomaatiline praktika saaks vastata asümmeetriliselt vastavaks, Vasata kuskile mujale lüües valusamalt. Aga kui sa tahad, nagu seda poleks teinud, oleks ka käinud pigem Venemaa väärikusega, ta pidi nagu midagi kuskilt tegema ja mäletavuse teade tuli 20 Rusofoobisima teisena, pea peas kõik läbi. Aga kes üldse Eestis on, et üldiselt Eestis nende üldine avalik arvamus? No on Venemaa suhtles, ütleme kriitiline pehmelt öeldes, et kes siis nagu niimoodi välja paistavad, et sinna nimekirja pääseda, noh juba siis umbes teame, kes Venemaa. Kui ma ei eksi, siis selles Magnitski nimekirjas, kas on umbes 40 nimed, kas tõesti siis Moskvas ei leitud 40-ni? Et Magnitski nimekiri, et samamoodi kui Venemaa kehtestas Eestile, ta kehtestab kõikidele teistele riikidele on ja need oma nimekirjad, et summa summarum, tuleb see nii-öelda vastu nimekiri oluliselt pikem kui see, mis Magnitski nimekiri oli. Samamoodi Leedus näiteks sel nädalal tuli välja need, kes, kes Leedu Leedule teatati, need nimed. Aga jah, et oluline selle teema kokkuvõtteks on veel rõhutada, et ega siis need 20 inimest ei ole ainsad, et siin näiteks on jõudnud ka Tunne Kelam teatada, et tema juba ammu on selles nimekirjas, et eks me neid teateid veel kuuleme lähiajal, kes veel on ja kes kes ka siis avaldavad kurbust, et nimekirjas ei ole, aga lõpuks siis läheks nüüd järgmise teema juurde, räägiks natukene ka alkoholist, võib-olla mitte nii väga pikalt, sest et see teema on meil siin rahva teenrites olnud viimase, ma ei tea aasta jooksul korduvalt ja korduvalt üleval, aga oleks patajana mitte sellel teemal rääkida, sest lõpuks on siis saanud ka ametliku kinnituse see, et Jevgeni Ossinovski alkoholipoliitika selles mõttes ei toiminud, rahvas ei joonud vähem, kui oli plaanis, et meile müüdi neid alkoholiaktsiisitõuse ja nende keeldudega. Kui te maailma maha, siis väitega, et nii saab kõikide Eesti inimeste alkoholi tarbimise aastas viia alla kaheksa liitri absoluutalkoholi kohta aastas ja seda ei juhtunud. Inimesed hakkasid protestist käima Lätis odava õlle ja viina järel. Tulemuseks on siis see, et alkoholi tarbimine tõusis 0,7 0,8 protsenti. Sellest tõusust on aga tegelikult olulisem see Ozzy Ossinovski juhtimisel siis peatus märkimisväärne trend, kus inimesed ise oma hoiakutest vähem tarbisid. Ühesõnaga, minnes lahendama sellist poliitilist probleemi, ajas sotside alkoholipoliitika inimesed jooma. Noh, võib-olla natukene liialdatud, aga olemuselt on küll see, et mina näiteks arvan ka täiesti, vastab tõele nende väidet, aga kõik need meetmed on pikaajalised ja küll te alles näete ja ma olen täiesti peaaegu täiesti kindel, et järgmine aasta saab uhkusega kuulutada, et ikkagi kokkuvõttes on vähenenud, sest just nimelt sa ütle sõna trend. Viimased 10 aastat on alkoholi tarbimine vähenenud, see, et see aasta praegu pigem jah, tõesti protestist ja võib-olla sellest, et soetate koju suuremaid varusid ja nii edasi see natukene suurenes, see üldist trendi vähem ei väära, et inimesed on vähendanud oma tarbimist valitsuste tegevusest sõltumata. Praegu vaatame siis selle samas konjunktuuriinstituudi uuringus kõige rohkem vähenes viina tarbimine, mida üldse nii tugevasti rünnatud, aga, aga jah, et see sattus rünnaku, ollakse õlu sees, ei, kasvas märgatavalt rohkem kui 0,700 kasvas üle kahe. Vaata Mirkko meile tuttav ühine tuttav, rahandusministeeriumi ametnik, ma tema nime siin ei ütle, et on sotsiaalmeedias kirjutanud, et et tema on seletanud seda hoopis sellega, et on olnud majanduskasvu inimestel on oluliselt rohkem raha ja sellest tulenevalt hoopis võimalusi alkoholi. Kusjuures keegi tõi välja väga huvitava nüansi selle juures, et kas mitte tulumaksuvaba miinimumi tõus ei olnud see, mis aitas kaasa. Rahval on jah, selles mõttes ma olen nõus rohkem raha käes, aga kui vaadata ka sedasama konjunktuuriinstituudi tabelit ehk siis mis on juhtunud õlle ja viinapudeli hinnaga, siis see on muutunud kallimaks panna. Tähendab, seal on teatud loogika on olemas, aga see, kui asi muutub kallimaks, hakkame seda asja siis rohkem tarbima, et seal on nagu ma vaidleks nagu mõneti vastu, et seal selles samas lõimes tegelikult küsiti ka, et kas inimesed siis ostavad ka rohkem bensiini, sellepärast et see on kallim, et seal nagu on teatud nii-öelda selline loogika ka on olemas, aga, aga ma arvan, et tuleks võtta seesama konjunktuuriinstituudi paberit ja seal selle analüüsi ehk siis õunte pealt vaadata ja mis puudutab näiteks ka sedasama nii-öelda õllenäidet, siis puht tehniliselt õllehindu. Kuna õlleaktsiis tõusis märkimisväärselt kõige rohkem siis justkui peaks inimesed siis õlut vähem tarbima. Aga mis juhtus, oli ju see, et välismaalt ostetud ostetud alkohol tõusis eelmise aastaga võrreldes 240 protsenti. See on selline number, mida ütleme, ükski prognoos ja mitte kunagi suutnud ette näha, et see naguniivõrd meeletult saab kasvada, et kui 2017 versus 2016 oli, see oli kolm protsenti ja 2016. aastal selline alla ühe protsendi siis see on nagu see asi, mis mille pärast me rohkem joomegi ja see ongi see valitsuse töö, see on valitsuse nii-öelda kätetöö. No aga vaatame pikemas perspektiivis, sest minu meelest kõige hullem, mis juhtus, on see, et kui kogu aeg räägiti terviklikust alkoholipoliitikas, sellest, et on vaja mitmesuguste meetmete koosmõju ja ja see kõika vaikselt toimis, tegelikult hakkas ühiskonda viimastel aastatel sellest probleemist nõukoguga noh, teada teaduspõhiselt ja arukalt rääkima ja nüüd, kus, kus üks sammas ehk siis aktsiisi nii kõrgusesse kõik hakkasid rääkima järsku Lätist alkoholi pidevalt pigem positiivses võtmes ajalehtede esikülgedel, siis mis juhtus, on see, et kui nüüd tahab keegi tulla välja mingisuguse mõttega, et hakkaks uuesti aja mingeid alkoholipoliitikat, siis esimese hooga tulevad koeraks sulle taha jälle läiti, kui palju seekord viime, ehk siis sellel nagu mõistuspärane arutelu on tükiks ajaks pärsitud. Ka seesama konjunktuuriinstituudi analüüs, et kui veel aasta tagasi pooldas märkimisväärne hulk kusagil seal vist 80 protsendi ringis karmimaid alkoholi karmimat alkoholipoliitikat, siis seal nüüd kukkunud sinna kusagile 40 protsendi peale, ehk siis langus on olnud märkimisväärne ehk siis lõppkokkuvõttes vintse üle keeratud, et ma ei ütle, et kõike seda ei ole tarvis teha. Loomulikult rahvatervise argument, et on väga oluline ja ja kõik, kes sellega tegelevad, et eesti rahvas vähem jooks on õigel teel, aga nüüd ongi küsimus selles, et suurt tankerit, et ei saa pöörata ühe minutiga Ja ma arvan, et üks põhjus, miks asi nagu ka liiva jooksis, oli ka selline, kus ma sulle ütlen, et selline retoorika selle juures, et et näiteks ma ütlen ausalt, mina ei ole käinud Lätis odavat alkoholi ostmas, sest Tallinnast minna läks sinna mõttetu ja ja, ja ei ole mind, see alkoholipoliitika muutmine kuidagi ka tarbimisharjumusi mõjutanud, aga aga mis me selle asja juures häiris, oli see, see üldine retoorika synni juhtiva sotsi poolt, et et riik teab paremini, mis mulje on hea, mis mulle on halb. Et justkui ma ise ei suudaks seda valikut teha, et kas ma tahan, kui palju ma seda alkoholi võin juua või mitte. Ja ma arvan, et see on üks põhjus, miks miks sotsiaaldemokraadid on kaotanud ka oma toetust, et et inimestele ei meeldi, et riik nende eest otsustab, mis nende tervisele või elule hea. Me kui veel rääkida retoorikast, siis Ossinovski kunagine väidame, et õlletootjad on surmaga kauplemisele ilmselgelt üle igasuguse piiri. Samas ei maksa seda alaõlletootjate lobi makstakse. Ka alahinnata, kusjuures mina näiteks just selle koha pealt vaidleks sinna, kui pidevalt Ossinovski tõi, tõi välja, et ta on ikka alkoholitootjate, lobi ja puha, siis mina arvamustoimetuses muna vaja olnud isiklikult pöörduda ja taotleda, et ma saaksin mõne alkoholitootja käest arvamuslugu see, kuivõrd käib kuskilt teist teistes teisi kanaleid kaudu, aga mitte mitte. Mulle ei helista iga hommikul, härra Noop natuke keerulisem tehti, aga no see on ka muidugi selline jällegi ohtlikke retoorikaid siin võrreldakse nüüd seda, et aktsiisitõus või võtta siis jah, pudeli õlle hinda ja meie poest sealt maha lahutada aktsiisitõus siis alkoholitootjad olid justkui pahad, et nemad tõstsid veel rohkem, et ma meenutaks, et praegu on viimastel aastatel del palgad tõusnud siis keskmiselt seal ligi 10 protsenti nagu aastas ja lisaks on olnud ka tootmissisendid, see tõus ja kui nüüd valitsuses või valitsuskoalitsioonis leidub poliitikuid, kes ütlevad, et alkoholitootjad on meid kiusama hakanud, et noh siis väitega, et kunstlikult tõstetakse poodides toote hinda. No ausalt öeldes ma tahaks seda kaupmeest näha, kes viib poodi aina kallimaid tooteid, et seda jumala eest ei ostetakse, et kui nagu selline majandusloogika toimib, siis ma sooviks küll palju. Ja konjunktuuriinstituudi uuring väidab täpselt vastupidist, ütleb, et kõrgema maksumääraga toogu arvestama nii aktsiis kui ka siis täiendavalt rohkem laekuma pidanud käibemaks oleks pidanud kallinema 19,6 protsenti õlu poes kallines 17,4 ehk siis see kõik tuli kaupmeeste marginaalide arvelt, sest see väide vähemalt selle uuringu valguses Vale, aga ma meenutaks siis, et kõik algas ikkagi sellest, kui sotsiaaldemokraadid 2014. aastal valitsusse läksid, siis soovist ennaktempos tõsta lastetoetust tõsteti aktsiise sealt selle ennekõike siis kange alkoholiaktsiisi ja sealt see lumepall veerema. Kas jäädi poliitikat imetlema ja selle ohvriks? Aktsiisid oli esimene selline katteallikas. Et kui tekkis mõni hea poliitiline mõte ja siis oli küsimus alati selles, et kust see raha võtta, siis teati kohe väga hästi, et sealt saab, et nüüd öelda, et, et ma ei tea. Kõik teised tegid ja aktsiisid poliitika eest vastutab rahandusministeerium. Noh, see selles mõttes ei ole aus, et kui koalitsiooniläbirääkimistel öeldakse, et raha tuleb võtta sealt, siis tulevasel rahandusministril on väga keeruline. Kui see veel ei ole ka tegelikult selge, kes on tulevane rahandusminister, öelda talle, et sina oled süüdi. Olemas on muidugi see, et oleme liikunud tootmise pealt rohkem tarbimise maksustamisele on olnud siiamaani ta pigem õige trend kooskõlas sellega, mida teeb, teeb muu maailm. Aga nagu näha, nüüd vähemalt ühe koha pealt tuli selgelt piir ette. Selle teema kokkuvõtteks inimesi ei saa sundida, igasugused sotsiaalsed trendid on küll muudetavad vaikselt ja positiivselt. Sega šveikil on alati õigus. Aga selle nädala alguses ilmus Eesti Päevalehes Emajõe vesikonda puidurafineerimistehast rajada soovivad investorite grupi esindajate Margus Kohava ja Aadu Polli arvamuslugu milles nad veel kord selgitasid, miks nad soovivad tehase rajada Eestisse ja just Emajõe vesikonda. Aga selles loos sisaldus siis esmakordselt ka üks konkreetne asi, koht, kuhu arendajad sooviksid seda tehast ise kõige enam ehitada, see on siis tartust linnulennult 21 kilomeetri kaugusel asuv Tabivere valla metsaküla, see oli siis, ma ei tea, no oli see arendajate poolt tark tegu, mingi konkreetne asukoht välja öelda nendest 52-st sõelale jäänud asukoha valikust välja üks koht ja öelda, et siia võiks tulla tehas. No selle asja puhul on alati tekib selline põhimõtteline vastuseis Nothing my back yard, et kas me räägime tselluloositehasest, me räägime kaitseväe polügooni st või mõnest muust asjast, et ükskõik kuhu sa, kuhu sa selle asja, selle risti teed Eestimaa kaardi peale, siis ma võin kihla vedada, et alati tekib selle koha peal vastuseis, et ka seesama asi, et kui netist seal Kundast eelnevalt juttu, et Kundas tõesti omavalitsustegelane ütles, et et võiks sinna ja Soome lahe kaldale seda teha, et tõenäoliselt täpselt samamoodi tekiks selles omavalitsuses ka leiduks inimesi kes ütleksid, et see on väga halb mõte, nii et noh, see on nagu, nagu noh, nagu loogiline, inimlikult arusaadav. Et ükskõik kuhu sa teed, selle risti, et Eesti, Eesti on nii väike ja et ei ole kohta, kus see ei tekitaks nagu vastu seisma. Aga minu meelest võttis päris hästi kokku selle Peeemmardiste, kes on küll võib-olla et ühe poole esindaja, ehk siis ta on erakonna Eestimaa rohelised, Tartu piirkonna juht, aga ta on ka aastaid tegutsenud ÜRO-s just nimelt taoliste projektide hindajana ja ütleb, et on olemas see Tabivere kumine näitasingi, arendate meeleheidet, et kuna nii palju oli nüüd juba saanud puhtalt avaliku arvamuse tandril laki seda välja just nagu sellise ohutu piirkonna tartlaste jaoks, mis tuli küll välja, et Tobivale inimesed kuulsid sellest üldse üldse esimest korda ja muide, kogu selle nii-öelda eriplaneeringu uuringute mõte peakski olema see, et selgitada välja parim asukoht, mitte nüüd see Me ütleme, et me tahame saada seda kohta ja siis las uuringud ei, kinnitab seda, ehk siis nagu ta ju tegelikult Et sellessamas tekstis arendajad, ütlesidki, et see meie arvates üks võimalikest parimatest asukohtadest, et vaata aga, aga mis selle protsessi puhul väga jabur ongi see, et öeldakse, et minge ja rääkige siis kohalike inimestega läbi, et äkki kogukonnaga saate siis kokkulepped midagi justkui ma jätaks võib-olla selle noh, nii-öelda konkreetse tehase, et võtaks nagu sellise üldise planeeringu protsessi, et minge ja rääkige kogukonnaga läbi. Aga nüüd ongi küsimus selles, et kui sul on 52 planeeringuala kaardile on kantud sellises umbmäärases viiluta teatud diagonaalis ja, ja nüüd ongi küsimus selles, et aga millise 52 omavalitsuse või asukoha inimestega läbi tuleb rääkida ja ja siis kui nüüd keegi ütleb välja h, siis öeldakse ei, et te ei ole meiega rääkinud. Et ma lugesin ausalt öeldes, sellist teisipäeval, kui see Päevalehes ilmus tunde, kui ma vaatasin, millal hakkasid siis esimesed lood nii-öelda siis sündmuskohalt ilmuma. Et meie kolleegid siis olid juba kohal ja küsisid inimeste käest, mida te arvate, et no ma ei tea, et selles mõttes, et eeldada, et inimesed kohe siis, kes seal Tabivere kandis elavad, suudavad paari tunniga poolt ja vastu argumendid, mis siis oleks ratsionaalsed välja mõelda. Ega väga reaalne just ei ole, et seal pigem ma vaatasin, ajakirjanikud olid ka teemale väga loominguliselt lähenenud, hakati üle lugema nende inimeste hambaid, et kes seal Tabiveres elavad, et Postimehe loos seal kirjutati, et pooldajatel oli rohkem hambaid kui vastastel ja noh, ausalt öeldes need olid sellised lõbusad reportaaži vormis lugemised. Võimas oli vaadata, milliseid kirjutamistehnikaid Eesti ajakirjanikud reportaaži vormis valdavad, aga kas sealt nüüd sai uut informatsiooni? No ma ei tea. Jah, ikkagi hoian nende juurde, et see kuna täpselt ja kokkuvõttes see uuring, mille käivitamist pole veel otsustatud, peaks selle asukoha määrama, siis see oli lihtsalt üks suvalise väljapakutud asukoht, mis tundub olevat tõstagustar tartlaste jaoks kõige sellisem meeldivam ja ohutus on, tegemist oli ennekõike Piia prügiga praegu seda pinget maha saada. No, ma arvan, tartlaste jaoks veel, ütleme ohutum oleks kusagile Ida-Viru-Peipsi äärde ei no kui räägite, rääkida Emajõe vesikonnast, et kusagil seal kallaste kandis, et seal on ka neid 52-st uuringualast vähemasti kaks või kolm või isegi mitte neli, ei ole Peipsi ääres. Aga mulle endale tundub, et kui välja jätta see aspekt, et see tehas siis on, ütleme siis eraomanduses või noh, eraomanikud soovivad seda rajada, et mida siis osa inimestest erinevatel põhjustel ei taha, siis mulle tundub, et selline planeering nagu seda on riigi eriplaneering, on tegelikult väga vajalik planeeringuvorm. Sest on rida taristu objekte, mida keegi mingi hinna eest ei taha, et noh, võtame vangla, võtame polügooni, võtame hullumaja, sõjaväeosa, tuumaelektrijaama, kaevandus ja nii edasi, et kui keegi kusagil arvab, et ma ei tea, vangla ehitus algab sellest, et lepime kokku, et teeme sinna või tänna, siis teate, igas kohas on oma Urmas Laos oma Andrus Ansip ja võib rääkida, selgitada ja seda peabki tegema, aga tihti jääb inimeste grupp, kes on vastu, et see on inimlik ja paratamatu ja, ja ausalt öeldes täiesti loomulik, et rongi ette jooksevad poliitikud, kes siis punase lipukesega vehivad ja ütlevad, et meie võitleme rahva eest, et oluline selle tehase kaasuses on, ma arvan, ikkagi see, et meil on erinevad teadmised, et meil on sellised erinevad kartused ja grupi inimesi, kasutab ära hirme ja püüab oma arvamust teistele peale suruda. Kõik kõik need nimekirjad, mida sa, selle kõik nimed, mis ette lugesid, need alates polügoonidest ja, või tuumaelektrijaamadest need on riigile olulised objektid, seda täiesti arusaadav. Kas eriplaneering loodigi selleks, et kui on vaja luua täpselt kaitseväe polügooni, on seda võimalik teha, see on puhtakujuline, mingit ärimeeste üks äriprojekt, jah, suuremahuline, aga ma vastust sügavalt eriarvamusele, et see on riigi jaoks niivõrd oluline, et ei peaks kasutama sellist instrumenti. Kusjuures ma olen sellega nõus, et tegelikult ma ise ootan ka pikisilmi seda kohtukaasust, mille siis Tartu linn on algatanud ja ausalt öeldes tegelikult oleks päris huvitav, kui see vaidlus jõuaks, ma ei tea, näiteks kas või riigikohtusse välja ja riigikohus panekski paika selle printsiibi, et selle eriplaneeringu vormi kasutamine, et mis see printsiip on siis, et kus see jookseb, et noh, näiteks tuumaelektrijaam, ega riik ju ei hakka ehitama ise tuumaelektrijaama, et Eesti kontekstis ma arvan, et seda siis mai tea rajaks kas mõni riigile kuuluv äriühing või siis mingi erainvestorite grupp ja nüüd ongi küsimus selles, et jällegi, et kus seal siis piiritleda, et kas see on riigile oluline või ei ole, et tahaks, seda printsi oli kuulda ja, ja noh, ma ei tea, see selles mõttes on kirgi küttev ja huvitav teema, aga aga ma olen selles mõttes kas jällegi nõus sellega, et läbi vaielda tuleks need asjad. Ühesõnaga, peab ära ootama valimised, enne mõistlikku vaidlust ei tule. Nojah, paljud lootsid, et juba sellel neljapäeval valitsus lõpetab selle eriplaneeringu ära, aga ma ei tea, mingisugustel põhjustel see teema siis valitsuskabinetis ei jõudnud, aga jah. Mulle tundub, et selle teema puhul me saame ka järgmistel ülejärgmistel nädalatel tagasi tulla, aga üks teema, mis on suhteliselt värske haridus ja teadusminister Mailis Reps on jõudnud siis tõdemusele, et lasteaed tahaks kolmandast eluaastast tulevikus olema kohustuslik. Et kõik need lapsed, kes ei käi lasteaias, peaks siis mingi aja tagant käima end ette näitamas Soomes väidetavalt siis viimasel aastal, nii on, et kohal ei pea käima võib-olla vanematega kodus, aga oluline on siis see, et kooli eel saavutab laps teatud sotsiaalsed oskused. Mis mõtteid teis mailis Repsi kohustusliku lasteaiaplaan tekitab? Kas meil on selleks vajalikke ressursse kohe minu esimene küsimus. Idee on olemuselt ilus just nimelt, mitte see, et sa pead käima kohustuslikus korras lasteaias, vaid see, et väga sageli lapsevanemad ise ei märka, kuid enda lapsel on kas mingi erivajaduse või näiteks mingi sotsiaalne vajadus, eksis, pere on piisavalt vaene, see annaks kõik võimalused vaiksest hästi varakult sekkuda. Väga paljude näiteks eripärade puhul on kolmeaastaselt juba vaja hakata tegema lapsega tööd, et ta jõuaks võimalikult kiiresti nii-öelda tavalisele sotsiaalset sotsiaalse rütmi läbida, varem tööd hakata tegema, seda paremad on, on tulemused, et see kõik oleks suurepärane, aga me näeme seda, et ikkagi ka praegu ka need lapsed, kes käivad lasteaedades väga sageli on puud eripedagoogide eest on puudu erispetsialistidest. Et see praegusel kujul lihtsalt niimoodi tooks küll lapsed kuskile, kui aga automaatset ei tagaks neile mitte mingisugust paremat teenust. Absoluutselt ma olen Kristeriga nõus, et, et see probleem ei ole ju see, ma ei saa, ma ei saa täpselt aru, mis probleemi Mailis Reps üldse lahendama läheb sellega, et minu meelest, kui me läheme, räägime lasteaedadest, siis mis seal lasta eesti lasteaeda probleem, kui me vaatame näiteks võrdluses Soomega. Probleem on selles, et rühmad on liiga suured. Probleem on see, et õpetajaid, kes nendega tegelevad, on liiga vähe. Probleem on see, et tugipersonali on need logopeedid, kes iganes on viimastel aastatel pidanud koondatama, et need on Eesti lasteaedade tegelikult probleemid, näen ma ise just lasteaia lõpetanud lapselapse nagu kogemuse pealt ja tegeleda tuleks selliste asjadega, et meil oleksid väiksemad rühmad rohkem lastele õpetajaid, lasteaiaõpetajate tasud oleks kõrgemad, oleks tugipersonal, mitte sellega, et muudame mingi asja kohustuslikuks. Kui see asi, kui lasteaed muudetakse kohustuslikuks, siis on mul tekib kohe küsimus, et kui meil on üldharidus, tasuta kõrgharidus tasuta, kas siis ka lasteaia kohatasu kaob. Praegu on lasteaia kohatasu veel hästi jabural moel seotud alampalgaga. Kui ala ja seal mingi protsent, siis alampalgast protsendi vahemik, mida siis omavalitsus saab ise otsustada, näiteks Tallinnas minu, minu lapsel oli see 61 eurot kuus. Et et kui meil on üldharidus tasuta kõrghariduse osas, siis peaks olema ju loogiliselt ka alusharidus tasuta, aga selle jaoks on rahalised vahendid olemas. Ja siin on nii palju nagu küsimus, et ma ütlen ausalt, ma ei saa täpselt aru, mis probleemi läks, mailis. Seda enam, et 95 protsenti oli vist selles arv, lastes käib mingi hetk lasteaias, et seal siis viie protsendi nimel. 73000 lasteaiaealist last, kellest 2000 last ei käi praegu lasteaias 1000-l lapsevanemal on siis selline konkreetne soov, et nad seal ei käi, nemad ongi siis ütleme siis kodus. Seega me räägime praegu 1000-st lapsest ja nüüd mida ma ei tea ja mida oleks huvitav teada, et kas need 1000 last ei käi lasteaias sellepärast et et neil ei ole lasteaiakohta, nende vanematel ei ole raha või, või on mingi või lasteaed on liiga kaugel, et tahaks teada nende tuhan laps asemel põhjus, erinev. Raitas, kui seal on kolme, kolme, kolm laskunud järjest siis tähendaks see mõnes omavalitsuses umbes iga kuu lasteaias käimine kolmesajaeurost arvet, mis me kujutame ette, et on päris karm, et võib-olla odavam pidada neid kodus, seda esiteks. Teiseks me mäletame veel mõni aasta tagasi oli müü tõsiseks probleemiks oli lasteaiakohtade pluss järjestallil lahendas selle niimoodi, et muudeti kogu liin üheks piirkonnaks. Piltlikult võis juhtuda, et sa elad, mustamäel, aga pead lapse viima Lasnamäele lasteaedades kohtuni olemas ja kus oleks kohustuslik, kas siis olekski see kohustus sinna viia? Tead, ma räägiks veel selle lasteaia teema taustal, et kui lasteaiakohtade puudus oli, siis riik lahendas selle teenuse olemust niimoodi, et suisa kurb oli vaadata, et kuidas siis näiteks Tartu linnas lahendati probleemi, kuna ministeerium asub lähedal, siis oli hea käia kurtmas ja tegelikult räägiti mure ära, et kui laste hoidudele anda rohkem hingamisruumi, siis tegelikult erasektor suudab üsna kiiresti oma kohaliku omavalitsus lõi lasteaia hoiukohti aga lastehoiu teenust see on noh, nagu juustulaadne toode, et ta ei ole päris juust, aga, aga Ta maitseb nagu juust. Ja siis see juhtuski niimoodi, et väga paljud lapsed paigutati laste hoidudesse ja siis selline valitsev haridusministeeriumi suund oli, et peaasi, et lapsed on hoitud, nüüd siis minnakse teise äärmusesse, öeldakse, et ei see on ikkagi haridusliku sisuga ettevõtmine ja et seal laps peab saavutama siis teatud sotsiaalsed oskused, kusjuures viimane idee isegi, et väärib kiitmist, et nüüd on aru saadud seda, et selleks, et laps oleks hoitud, ei ole tarvis tema ette ühte täisealist inimest, kellel on santehniline raamat või terviseraamat korras, kes ei ole pedofiilia paragrahvi eest alusel karistatud ja ja siis see kolmas asi ka oli. Ta peaks olema, siis oli vist 240 tundi läbinud mingisugust koolitust, et kui nüüd sellised lapsed sellised inimesed siis panna laste eest vastutama ja kogu aeg suurendati siis seda rühma koosseisu, siis noh, ausalt öeldes, minul lapsevanemana tekkis mure. Nii, aga ma vaatan kellale ja tahtsin ka korvpallist rääkida, aga vist ei jõua või, või põgusalt. Jõuab võib-olla, et et. Ja siis seal. Tegelikult oli ju, mis me siin ikka pikalt keerutama, et Tartu pakub meile veel siis saate lõputeema, et selgub, et tasemel korvpalli nüüd mõned aastad Tartus ei mängita läbi sai siis see aeg, mil Tartu Ülikooli akadeemiline spordiklubi oli valmis maksma peale meeletuid summasid Tartus oleks korralike välismängijate ja korraliku eelarvega spordiklubi, et see on siis kurb Eesti korvpallile ja isegi Kalev Cramo fännina pean tunnistama, et ega sellest otsusest võitis vaid tõenäoliselt ainult Tartu Ülikooli spordiklubi eelarve. Ma päris nii nagu ei ütleks, et ma arvan, et kuna sa esindad seda seisukohta, mis on olnud siin valdavalt ajakirjandus kõlanud, siis ma võib-olla esiteks teistsugust seisukohta ka, et ma arvan, et et Tartu ülikool ei pea maksma aastas pool miljonit eurot selleks, et pidada üleval profikorvpallimeeskonna, kel pole ülikooliga mitte mingit otsest seost, kus nad mängivad keskpärased välismängijad, kelle kortereid, palku, autosid makstakse kinni. Aga samal ajal me räägime, et meil on tohutult rahapuudus. Teadus-arendustegevused. Ma arvan, et selles mõttes ma olen ka väga suur korvpalli fänn palli mängus, mulle meeldib enim korvpall. Aga ma vaatan laiemat pilti, mis eesti korvpallis on toimunud siis näiteks võrdluses võrkpalli või jalgpalliga on eesti korvpall vajunud iga aasta üha enam sügavasse. Ja ma arvan, et võib-olla see, mis nüüd Tartu Ülikool tegi annab nagu põhjusega eesti korvpallis põhjalikeks reformideks mõelda seda, et kuidas korvpall. Et selleks, et nagu aru saada, et midagi muud muuta, peab olema mingi radikaalne asi juhtuma. Et muidu inimesed ikka tiksuvad edasi ja ma arvan, et see otsus tuleb kasuks lõppkokkuvõttes ülikoolile. Tuleb kasuks Eesti korvpallile kui ka sellele, et me ei pea avalikku raha lihtsalt kulutama sellistele kohtadele, millel ei ole nagu see sihtotstarbel. Kuna saateaeg on otsas, siis jõuagi sellel teemal debatti avada, et Taavi Eilat Heidit Kaio, Peeter Helme on järgmisel nädalal siin täna. Krister Paris, Urmet Kook, Mirko ojakivi tänavat kuulamast ja kena nädalavahetust.