Vikerraadio. Rahva teenrid Tere. Kuulajad ja tere tulemast kuulama juulikuu esimest rahvateenrite saadet. Kui aknast välja vaadata siin Tallinnas, siis on käes tõeline juuli. Päike paistab ja on suvine ilm, aga nädala jooksul oleme saanud nii vihma kui ka tuult metsade all üle Eesti võib näha nii punaseid, rohelisi, kollaseid kui siniseid pleid, sest mis siin salata, käes on aktiivne matkamise aeg ja telgikuplit, mis metsa alt vastu vaatavad, annavad kinnitust, et eestlased on ikkagi loodusrahvas küll ja naudib eestimaal suvitamist, kusjuures metsa all on nähtud ka juba mustikaid ja pärast põuast juunitton, rohi roheta maha, rohelisemaks muutunud ja umbrohi vohab nagu alati, aga puhkuste aeg ja ka uudi. On ka puhkuste aeg. Uudiseid vaadates võib öelda, et on natukene rahulikum aeg, meie siin stuudios oleme ka päris rahulikud, istume kolmekesi nagu ikka täna koosseisus Merilin Pärli Eesti rahvusringhäälingus. Tere. Tere hommikust ja ma lisan siia juurde, et Lõuna-Eesti marjakasvatajad hoiatavad, et mustikaid siiski väga ei ole sel aastal oodata, sest põudeli liiga pikk Sulev Vedler Eesti ekspressist tere ja mina olen Taavi Eilat, samuti Eesti rahvusringhäälingus, nagu ikka keskenduma nädala olulisematele arutlusteemadele ja enne veel, kui läheme sisusse, annan väikese ülevaate, mida tänasest saatest oodata võib. Täpselt ühe nädala kestnud eksperiment, maksumaksja kinni makstud ühistransport ja kuigi iga sõitja näib rõõmustavat, kui ta ei pea oma rahakotist eurosid välja võtma, siis on juba tulnud välja kummalisi olukordasid, mis panevad kahe käega peast kinni hoidma. Nagu näiteks Tartus seik, kus bussist väljuda ei tohi. Ja teisalt võib olla see idee ikkagi suur arhitektil. Kadri Simsonil ongi õigus, et kogu selle teema juures ja see asi ongi väga hästi õnnestunud, räägime sellest pikemalt, nii nagu räägime ka elektrihinnast, mis prognooside kohaselt tõuseb aasta lõpuks, kus tavalisel majapidamisel selline kolm-neli eurot. Ja Eesti energiaturg juhatab meid ka sisse teemasse, milleks on loodusliku ressursi tööstuslik kasutamine, arutleme Erakond Isamaa ühe valimisloosungi üle, muuta kõik koolid ja lasteaiad eestikeelseks ja välismaalt. Räägime Donald Trumpi ja Vladimir Putini kohtumisest ja ka USA suursaadiku Eestist lahkumisest. Aga enne veel, kui nende teemade juurde Läheme, tahaks minna mõtetes ja juttudes taisse, kus 12 noort jalgpallurit koos treeneriga on lõksus ja kogu maailm neile kaasa elab. Nimelt läks seltskond noori jalgpallureid siis 23. juunil pärast jalgpallitrenni koobastiku matkama ja sattus lõksu, kui ootamatu vihmasadu lõikas ära nende väljapääsutee. Tänaseks on olukord nii keeruline, et küsimus on juba ju inimeludes ja üks päästja on ka seal surma saanud. Sisuliselt on, ma saan aru, kolm valikut oodata ära mussoon hooaja lõpp ja veetaseme alanemine, aga see võtab kuid puurida koopas siis läbi lõhe päästjad ja aidata nad sealtkaudu välja või siis tuua grupp välja sukeldumisega. Sukeldumine on nii keeruline ja riskantne, et seda ette võtta ei saa vist nagu ma olen nüüd viimastest uudistest. No eks sellepärast sukeldumine nii keeruline ongi, et üks päästjatest just selle sukeldumise käigus hukkus, et see ei ole mingisugune selge vesi ja helesinised laguunid, vaid tegemist on kitsaste käikudega ja poisid ei oska veel ujuda ükski. Ja teekond on väga-väga pikk, et kohati vist räägitakse lausa kolmest kilomeetrist, mis tuleks läbi ujuda. Ega see puurimine ka lihtsam ei ole, et nüüd tänased uudised ütlesid, et vist on poisid 600 meetri sügavusel seni räägiti umbes ühe kilomeetri sügavusest ja kas puurimine õnnestub? Ei tea. Tore on muidugi see, et, et see on noh, nii palju on siis nagu internetist ja sellisest globaliseerumisest kasu, et kogu maailm mõtleb kaasa. Elon Musk teatas ka eile, tema saadab oma meeskonna kasina nuppu oma lahendust. Kui meenutada, võtame oma, meil on endal ka olnud selline analoogne olukord, mis küll kahjuks nii hästi lõppenud viitan siinkohal Kurkse retkele. Et eks Tai olukord, selline omalaadne Kurkse retk on lihtsalt tänapäevane info levik on nii kiire, et maailm saab väga kiiresti osa sellistest sündmustest. Meenutage, on alles siin. Juuni keskel elas kogu maailm kaasa ühe pesukaruretkele. Mööda hoone seina ja seesamamoodi ühendas inimesi üle maailma ja, ja hingati siis kergendatult, kui lõpuks see pesukaru oma oma vapra teekonna elu ja tervisega lõppema. Kas, aga üks, üks asi pani mind mõtlema, et me samal ajal kui nad jalgpallipoisid, 12 aastased, istuvad seal koopas lõksus juba kaks nädalat? Toimub meil jalgpalli MM, aga ma ei ole näinud. Ma üritasin guugeldada, ma ei leidnud, et UEFA oleks avaldanud kas või sümboolset toetust sel ajal FIFA peaks seda tegema, see on maailmameistrivõistlustel ja, aga ikkagi ma proovisin erinevaid organisatsioone vaadata, kas keegi on neile toetust avaldanud, ei näinud, et oleks ta ometigi ju käib jalgpalli juurde retoorika, et jalgpall ühendab kõiki ja see on selline universaalne mäng, et olekski enam minu meelest. Briti lehtedes kirjas, et näriteks poiss, kannataja inglise koondise särke ja nii edasi. Mis meil praegu siin tehas on ainult lihtsalt kaasa elada, et meil on nii häid näit, et maailmas Tšiili kaevurid, kes istusid väga kaua aega maal lõksus, kinni ja lõpuks nad päästeti ära, aga me ei tea, mis nende poistega saates. See, see võib nii ja naapidi, et kahjuks tänapäeval ongi niimoodi, et see on nagu kõige halvem variant, et seal on seiklusfilm, reaalelus lihtsalt. Nimelt ütles Tšiili kaevurite, kus 33 kaevurit siis oli ka ju vaid vaid ise või noh, lõksus siis mis kaks kuud kestis, see asi lõpuks, kuniks nad sealt välja toodi, et et ega tõesti selles mõttes on õige, et ega me muud vist teha ei saa, kui kaasa elada ja loota, et kõik läheb kõige paremini, mis saab minna. Päris abitu tunne on sellist asja reaalelulist draamat kõrvalt jälgida. Aga jätkame teemaga, mis siis sellel nädalal sai lõpuks töösse või, või noh, hakkas kehtima, et lootus, et inimesed kolivad autodest otse bussi ehk ja räägime sellest, et kuidas siis tegelikult selle asjaga on. Esimesest juulist ehk eelmisest pühapäevast on avalikel bussiliinidel üle Eesti sinine kiri tasuta. Need bussid, mille eest reisija maksab null eurot pileti eest ja pileti maksavad Kadri Simsoni käsul kinni teised maksumaksjad ja esimesed päevad algasid ootuspäraselt. Kui ajakirjanikud tegid tänavaküsitlusi, siis maakonnasiseste bussidega sõitnud sõitjate juures ja enamasti siis nende 11 maakonna inimesed, kus on sõit tasuta ja nelja puhul ei ole tasuta, et enamasti räägiti nendega, kes siis said tasuta sõita ja otse loomulikult, et kui inimesed käest ei küsita raha sisse, miks ta ei ole õnnelik, et muidugi ta on õnnelik geni. Nii see ka vähemalt selline esimene mulje jäi, kui inimestega räägiti. Ma küll tunnistan ausalt, ei ole ise bussiga sõitma jõudnud, nüüd maakonnaliinidele küll maakonna sees Harjumaal, kus ei kehti see tasuta ühistransport, sõitsin, aga sõitsin rongiga, mida ei kuidagi ei soodustata eraldi. Ja seepärast küsin teilt, et olete te juba jõudnud siis tasuta bussi peale ei ole, sest aga tahan täpsustada, et on 11. maakonnas 15-st kehtib see süsteem, et Harjumaal ei kehti. Lääne-Virumaal ei kehti Raplamaale Pärnumaale, kes nagu tahaks saada lootust, et hakkab Tallinnast Pärnusse tasuta sõitma, siis see ei ei saa seda ellu viia. Ja kõigele lisaks on siiski kommertsliinid ka veel alles, et nad ei ole nii, et kõik absoluutselt kogu liiklus Natuke retoorikast jäänud kõlama selline mulje, nagu varem bussid ei käinud ja nüüd käisid tegelikult mida Kadri Simson saavutas ühe saavutusega tõesti on teinud, ta saavutas selle, et ta saab nüüd teha linnukese kasti tehtud, ehk siis jah, see ühistransport on need tasuta, aga mida ta ei saavutanud, on see mida, mida ei ole ka lähteülesandeks seatud, et üldse oleks meil liinid, mida mööda sõita, et minu meelest olukorras, kus meil on piisavalt piirkondi, kus buss sõidabki kaks korda nädalas. Tõsi, ongi piinlik sellise teenuse eest raha küsida. Et Ma ei tea, mis probleemi sellega lahendada püüti, see kindlasti ei tee teenust kättesaadavamaks. Pigem kutsun üles ametnikke, kes meil ühistransporti korraldavad, püstitada endale eesmärk teha selline ühistranspordi võrgustik, mida ka ise kasutada tahaks ja saaks ja siis aeg-ajalt seda kasutada, et säiliks reaalsus tunne, et saaks aru, et mis asi see siis on, mida siin korraldati. Nii et noh, kasvõi seesama Tartu näide, nagu sa juba mainisid, et keset linna ei tohi maakondlikust liinist väljuda. Mis tahaks küsida, et mis see eesmärk siis oli, kas mitte suurendada inimeste ühistranspordi kasutamise harjumust ja kui inimene siis ka linnas otsustab või bussi kasuks, selle asemel, et sõita autoga, siis minu meelest on siin küll eesmärk täidetud. Ei, no aga Tallinnas on samasugune olukord tegelikult, et meil on Tallinnas Tallinna elanikele tasuta tasuta sõit, aga siin sõidavad ju samamoodi ka neid linn, lähed Harjumaale ja see, need ei ole tasuta, et kui sa tahad ütleme sellise liiniga sõita Tallinna sees ühest punktist teise, siis sa võid pileti osta. Põhimõtteliselt seda, et jah, et Arnold Humal on võimalus võtta tasuta, siis ma jään, ma mõtlen, et see ei ole selles mõttes nagu midagi erandlikku, seal see Tartu värk lihtsalt kõla kõlab imelikult, aga, aga noh, meil on samasugused liinid, et mis ei ole kõikidele linlastele tasuta ja ühistranspordikeskuse juht, ma saan aru, on öelnud, et see ei ole selline sihtsihipärane kasutamine, see siis sellisel juhul, kui sa sõidad linna kesklinnast, siis sõidad äärelinna ja lähed sealt maha, et eesmärk on ikkagi see, et sa saaksidki minna Tartu maakonda seal kuskile mingisse teise teise valda, et aga, aga noh, ma ei tea, kas see siis on halb, kui inimene saab ka linnas sees hetkeks tasuta sõita, et seal samast Tartust tuleb tunnistada, olen ka ise kasutanud võimalust tasuta sõitmise võimalus, tegelikult eksisteeris seal juba varem küll selliselt, et seal on äärelinnas mitmed kaubanduskeskused, kes veavad tasuta ekspressliiniga, siis inimesi siis kaubanduskeskusesse ja ka ise läksin bussi peale, kuigi kaubanduskeskusesse pärast ei läinud, vaid läksin sinna linna serva muid asju toimetama ja täitsa kasutasin seda ära, et kui inimesed on nutikad, siis miks nad ei võiks sõita sele bussiga siis äärelinna oma muid asju ajama. Tore oleks, tegelikult oleks üle Eesti siis ühesugune süsteem, sellepärast et seal läheb ikkagi asjad lähevad sassi minema. Mina ka kipun Tartus ära unustama, mõnikord, et nad seal tuleb pilet osta. Aga seal ta lihtsalt on niimoodi. Õige on see jah, et et ega see ei paranda siis tihedamat busside käimistesse, et seda ei juhtu, aga meil on ka elanikkond muutunud, lihtsalt maal ei ole inimesi, kes bussiga sõidaks, ilmselt kolivad linnadesse ära, kolib Tallinnasse, lähevad, kolivad Tartusse nad lähevad Soome. Aga eiei ärge rääkige, et maal pole inimesi, kes bussiga sõidaks, selles mõttes rääkisin ühe inimesega, kuna ma ise tõesti sõitnud ei ole. Bussiga sõitis Pärnumaal nädala sees hommikupoolsel ajal. Tuli siis buss Vändra-Pärnu liinil ja ütles, et on sellega sõitnud lapsepõlvest saati. Noh, ütleme siin viimased 20 aastat. Ja et noh, kunagi ei ole seal olnud rohkem kui 20 inimest bussi peale ja mida tema nägi bussis pungil rahvast täis 11 inimest seisis viimased 30 kilomeetrit püsti sest lihtsalt nii palju inimesi oli bussis enamasti tõsi, olid need siis pensioniealised või noh, ütleme vanemate inimesed. Ja tuletan meelde, et Pärnumaal siis kehtib süsteem, kus eakad ja noored saavad tasuta, teised maksavad pileti eest ja ja mu hea sõber kolleeg painiga kirja, et mida siis inimesed seal rääkisid, sellesse pungil täis bussis. Ja üks siis suuremat kasvu vanahärra ütles, et on 20 aastat sellega bussiga sõitnud, aga sellist jama pole veel näinud. Parem ostan pileti ja istun. Kui trügin siin püsti, Simsonil ikka paraja jama kokku keeranud, kirjutas siis ülesse tsitaadi minu tuttav, et see pahameel oli seotud sellega, et ta tahtis bussist maha minna, aga kuna lihtsalt vahekäik oli inimesi täis, ei saanud ta sealt maha ja pidi üle bussi karjuma bussijuhile tee tagumine uks kaela ja, ja üks teine vanatädi on öelnud, et et asi läheb veel hullemaks ja noh, ühesõnaga pahameel seal bussis oli küll väga suur, ei. No aga süsteemid muutuvad siis see on täitsa normaalne. Alguses on segaduses siis mingil hetkel asjad. Lähevad paikakse, mõnikord ei lähe ka. Huvitav oleks teada, et kas need inimesed ka seal olid, lihtsalt proovimas seda sõitu või nad ajasidki oma asju ja võib-olla läksid tööle, nii nagu on ju eesmärk, et autost välja bussi ja tööle. No Tallinnas, kus on ühistranspordi võrgustik, päris hea on, on siin tore sedasi arutleda, aga põhiprobleem ma tuletan veel kord meelde on ikkagi see, et bussiühendus maapiirkondades ei ole piisav, ehk et need inimesed jaotuksid ühtlasemalt ja ei peaks tunglema ühes bussis, kui see buss käiks normaalselt. Mul näide oma siitsamast lähedalt Harjumaalt. Minu suvekodu asus Loksa külje all haras jämedalt 60 kilomeetrit Tallinnast. Lapsepõlves, kui ma seda liini sõitsin, siis käis kolm bussi päevas. Ja nüüd umbes 20 aastat tagasi hakkas see bussiliin üha harvemaks ja harvemaks jääma. Algul võeti üks liin ära, siis võeti teine liin ära. Ma nüüd täna hommikul vaatasin, mis seisan Tallinnast. Harale saab sõita üks kord päevas. Õhtul tagasi saad sa sealt järgmisel varahommikul, nii et sa jõuaksid kaheksaks Tallinnasse tööle. Nädala, see tähendab nädalavahetusel käib üks buss veel. Aga see käib veel suurema rendiga sinna 60 kilomeetri kaugusele sõit võtab peaaegu kaks tundi. See minu meelest ei ole näide heast ühistranspordi korraldust. See on muidugi õige, et kui nüüd tehti, siis linnuke ära sinna tehtud kasti, et siis võiks seda teist linnukest hakata ka tegema, et et tõesti neid liinivõrke ju on ammu räägitud, et on vaja üle vaadata, on vaja tihendada ja et noh, kui tõesti, et kui sealt Vändra bussiga hakkab nüüd nii palju inimesi sõitma, siis sinna tuleb ka neid busse juurde panna, on ju, et midagi pole teha, et see raha tuleb ka leida, kuigi ma saan aru, et Kadri Simson ka kogu aeg ütles, et see raha on ju ka olemas, et mõlemad rahad, rahakotid eksisteerivad, et et siin on huvitav muidugi see, et et kas nüüd need neli maakonda, kes siis ei läinud üle tasuta sõidule, et et kas neil on siis kuidagi lihtsam ja parem seda liinivõrku täiendada, nagu mina aru saan, siis neile selleks mingit eelistust ei antud ja sisuliselt jääb mulje, et see nagu nelja keeldumine sellest tasuta ühistranspordist on natukene lihtsalt selline jonn. Et noh, mis sa praegu ütlesid, et võib-olla oleks ikkagi siis ju mõistlik, et igal pool on selle transport tasuta. On ta jonn või ei ole, seda näitab tulevik, et kui seal on mõistlikum ja neil on kasulikum minna tasuta transpordile üle, siis nad lähevadki. Ja vastupidi ka, et nad, kui on seal tasuta transport osutub mõttetuks, siis minnakse tasulisele ülejäänud. Aga kas seda on praegu liialt varase täheldanud? Siis kui Tallinnas tulika tasuta transport inimeste arvasid? Hästi, palju poliitikutest sellele arvamusele kukub varsti kokku. Minu meelest praegu see poliitik, kes hakkaks ütlema tallinlastele, et lõpetame selle pulli ära? No tema ei võidaks neid valimisi, see nii inimestele nii ära harjunud. Et kuigi me maksame selle transporditeistpidi kinni, ta ei ole tegelikult ju tasuta. Samas, ega see Tallinna ühistranspordi kasutus ei ole ka ju plahvatuslikult kasvanud, inimesed ei ole autosid ühistranspordi vastu vahetanud, mida näitavad ka järjest hullemad ummikud Tallinnas ja mis ei ole tingitud ainult teede remondist. Aga Ma pigem ütleks, et jonn on see, et Kadri Simson piltlikult öeldes jalgu trump ütles, et peab tulema tasuta, kuigi ühistranspordikeskused ütlesid, et pigem võiks selle raha suunata just nimelt liinivõrku tihendamisse. Ja teine aspekt on see, et miks me räägime ainult siis pussidest, kui tegelikult kõige keskkonnasäästlikum transpordiviis on rong. Et miks, miks me sedasi üritame siis ühte transpordiliiki eelisarendada ja miks on sellest buss. Samamoodi võiks ju ka Ruhnu see laev, kui ta üldse sõidab tasuta olla. Aga ma tooksin võib-olla selle tahuta kehtestamise, selle 11 ja nelja nagu näiteks välja Järvamaa ühistranspordikeskuse juhi Harri Lepametsa öeldu reporteri uudistesaates sisema, tsiteerin piletiga müük või osaliselt tasuta tehti keeruliseks meile ja siis leiti, et nullpilet on lihtsam variant, lihtsalt ehk siis väga loogiline ühistranspordikeskused said aru, et kui nad hakkavad kehtestama seal seda noortele ja eakatele tasuta piletitega teistele, noh, et see on nii keeruline, et, et pidanuks võib-olla ikkagi siis sellesama Simsoni määrusega, mida Simson ei tahtnud ise teha, et ta paneb selle nullpileti hinna sisse. Aga positiivsest poolest ma peaks ütlema, et see üleminek isegi hoolimata sellest, et see, see oli ju nii loetud nädalad, enne tuli see lõplik otsus, et kas nüüd minnakse tasuta või mitte, et see on siiski üllatavalt nagu tõrgete vabalt, et siis läinud, et noh, mõnes kohas ei töötanud see kuidas tallinlased ütlevad, on see kvaliteet, valideerimine ja tartlased ütlevad tuvast tuvasti juurest tuvastama siis oma kaarti, et et mõnes kohas ei töötanud see ja et ja et kas peab ikka andma inimesele selle pileti, mille peal on ümmargune null, et et noh, need küsimused ja sellised väiksed tehnilised asjad. Aga üldiselt pandi silt peale ja bussid sõitsid. Aga üldiselt inimesed harjuvad suhteliselt lõdvalt siis kui asi läheb nende jaoks kehvaks, et siis nad ei harju ära. Et kui keegi raha ei küsi, siis noh, ma arvan, kõik rahul just nimelt, et ega ka ise ju, kui ma lähen bussiemalt raha ei küsita, siis ja bussiga ei ole midagi muutunud seal halvemaks muutunud või või midagi sellist, siis ma olen ju pigem ikkagi õnnelik. Ma ikka selle juurde, et baastase on kehv eksise. Me ei, vaidlesin sinuga küll aga tasuta ühistransport on veel poliitilises mõttes ka ikkagi endiselt arutlusteemat. Erakond Isamaa proovib seda siis pea peale pöörata ja toetab nimelt siis ka rahandusministeeriumi see üks pool ühte ja teine pool teist ehk siis algatust, et muuta seadust nii, et bussipileti hinna ja soodustuse üle saaks otsustada siis ühistranspordikeskused ehk sisuliselt aetakse Kadri Simsonit selle koha peal, siis võin käest ära võtta. See on ju iseenesest ettepanekuid teha, aga siis peab jälle mõtlema, et kuidas koalitsioon hääletab, et see eelnõu vist ainult Riigikogusse üle juuni keskel sügisel võib-olla hakatakse seda mingit pidi lugema, kui ta on, kui ta on komisjonid läbi käinud, kas ta komisjonist üldse saab heakskiidusõnu oma? Omaette küsimus, et ja väga võimalik, et see kõike jääb kuhugi vinduma, sellepärast et kas seal koalitsioonil on mingit sellist lõhkimineku tahet enne valimisi? Ei usu. Aga samas kõneleb see samm ikkagi lähenevatest valimistest, et igaüks hakkab nüüd seda tekki vaikselt enda poole sikutama. Märts ei ole enam kaugel. Aga soovime Kadri Simsonile igatahes sitkust ja jõudu ja ma ise küll soovitan mõelda ka sellele, et millisest piirkonnast ta kandideerib järgmistel valimistel, et Pärnu, mis on tema piirkond alati olnud, on selline aktiivne Simsoni plaani vastu võitleja, et et ei tea, et kas siis võib-olla ei olegi see piirkond talle kõige parem kandideerimiskoht ütles, tuleb äkki Tallinnasse või kus ta ka vist juureaalset praegusel ajal elab, aga seda saame kindlasti näha, sest ka ERR-i portaal ma vaatan siin avaldab järjest erinevate piirkondade kandidaate ja saab näha, kes näiteks Pärnus hakkavad kandideerima. Aga kui bussisõidust nüüd siis raha üle jääb, siis meil on teile uudis, selle saate teeb anna oma elektriarve maksmisel sinna, sest suure tõenäosusega vähemalt neli kuni kolm kuni neli EUR tõuseb elektriarve siin aasta lõpuks, sellisel keskmisel tarbijal kolmekümneprotsendist siis hinnatõusu ennustas Eesti Energia juht Hando Sutter. Ja see tuleneb siis üldisest finantsturusituatsioonist, et. Mitte üksnes ta ütles mulle intervjuusata Põhjamaad, kust meil seal börsielekter tuleb, et seal on lihtsalt põua see kevade tõttu hüdroreservuaarid tühjemad kui muidu, ehk siis see tuleneb ka looduslikest oludest. Jah, ja siis CO2 on, kallineb, süsihappegaasi energia üldse kallineb, et kes on käinud näiteks autot tankimas, siis ka tähele pannud, et bensiinihinnad on kallimaks läinud, siis päris tuntavalt. Et see on üleüldine trend, meil. Ja noh, eks valusamalt lööb kõigepealt tootjaid ja, ja siis hakkab see hinnatõus jõudma juga toodetesse teenustesse ja et elektrihinna tõus on ainult üks osa paketist, me hakkame ka kõikide muude toodete eest astmete kolmandiku, aga siiski kallimat hinda maksma. No seal on jälle omaette küsimus, et kuidas see elektri hind, eks see kujuneb, et saame elektri hind teine osa on siis võrgutasu, kolmas osa tuleb sinna juurde, maksud. Et nad, käibemaks kindlasti ka kasvab, kui sul aga elektri hind kallim, aga noh, need kõik komponendid ei kallinada seal taastuvenergia energia tasu selle tõttu juba kallinema. Aga meil on turuhind, eks ju. Et vabaturg on just see võib-olla tasub üle rõhutada, et Eesti energia ei määra seda hinda ise, vaid see on turuhind ja, ja siis alati on võimalik, kui sa pelgad, hinnatõuse siis on võimalik teha selline teistsugune pakett, fikseerinud endale elektri, naera seda, energiafirmad müüvad ka Eesti energia ise on, on muuseas päris palju maha müünud sellise odava hinnaga juba ette. Et kui, kui turu hindasin sügiseks jah, tõesti ennustatakse Ta võiks olla, see oli 55 eurot megavanni megavatt-tunni kohta, siis siis Eesti energia on minul näiteks järgmisesse aastasse ühe tunnihinnaga 33 eurot, et nad, need on ka sellised juba ära fikseeritud paketid. Selliseid variante on ka võimalik teha, aga kui jällegi hind langeb, eks ja sul on see fikseeritud pakett, siis maksad jalg üle, eks ju. Et see kõik sõltub sinu riskivalmidusest. Ja see on nagu eluaseme laenuga, et ta alati, et läbi mõtlema, et kas sa tahad oma intressi ära fikseerida või lähed nii-öelda aegade vooluga kaasa, mis turgudel liigub. Aga siin on üks aspekt veel, et sotsid tulid sel nädalal välja mõttega, et võiks põlevkivi ressursitasu tõsta mis tõstab juba Eesti Energial siis oma hinda, kui nad selle selle pealt üldse veel enam näevad mõtet toota. Hando Sutter kommenteeris kätt eteks. See tähendab siis seda, et nad hakkavad lihtsalt põlevkivi asemel rohkem õli tootmisele keskenduma, et säiliks veel mingi majanduslikust No ressursitasu on siis üks osa keskkonnatasudest, et et nii-öelda meie maavara, siis mida me anname sellele ettevõttele, et selle eest tuleb ju maksta, et see ei ole niisama, aga, aga sinised aasta tagasi 2016, kui ma ei eksi, oli see, kui tehti ju suur soodustus ressursitasu, sest elektriturusituatsioon oli nii halb ja ja siis kehtestati see 0,27 eurot tonnist. Mis on küll, mis tol hetkel olin, praeguseks on see 0,8 eurot tonnist, see, see sõltub nüüd sellest, et kui kõrge on, kui madal parajasti on raske kütteõli hind maailmaturul. Et seal on graafik ilusasti, siis vaadatakse, et kui palju ta siis eelnevas kvartalis oli ja selle järgi siis see ressursitasu arvestatakse. Iseenesest on loogiline, et kuna põlevkivist tehakse kahte asja põhiliselt, eks on õli ja teine elekter, siis, siis võiks ka selle põhjal seda seda arvestada, et uus idee on, et näiteks kaheks lüüa. Et see põlevkivi, millest tehakse elektrit. Et selle ressursitasu võiks sõltuda elektri hinnast, see, millest tehakse õli üldiselt sõltudes õlinast. Noh, ja siis tõesti sotsid tegid ettepaneku, et see elektritegemisele minev osase võiks olla siis päris krõbe andes sisuliselt signaali, et kuulge, et lõpetame selle põlevkivist elektri tegemise ärad saastab koledasti ja ja võiks sellega olla siis lõpp, mis on iseenesest ju tegelikult nagu õige. Selles mõttes õige, näed, kui sa teed õli sisse halasse rohkem saab rohkem nii raha kui ka siis ka energeetiline värsse kulutatakse rohkem ära, et ega sellest põlevkivist elektri tegemine kõige õigem asi ei ole, aga, aga see üleminek ei tohi olla väga järsk, et nagunii tegelikult Torstise põlevkivielektril osakaal kukub, kuna Eesti energia peab oma vanad jaamad kinni panema. Pluss see, et põlevkivist pool ressurssi on nüüdseks ammendunud See sotside idee on sisuliselt see nii-öelda põksid ehk siis põlevkivist nii-öelda siis elektritootmisest väljumise idee, mida siin on ka ju aktiivselt propageeritud, kogutud allkirju ja nii edasi, et et sisuliselt kra Rainer Vakra eestvedamisel on siis idee sotside valimisloosungiks tõenäoliselt saamas ja eks see on selline igipõline küsimus ka, et mis me siis oma ressurssidega teeme, et kas me pistame nad otse ahju või me katsume neid väärindada ja siis siis teha nendest midagi head-paremat, et, et see ei kehti ju sugugi mitte ainult põlevkiviteema puhul, et nüüd, kui me räägime näiteks ka siin meie metsanduse olukorrast või sellest samast suurest tehase vaidlusest, mis sel nädalal küll ütleme hoidis ärevil ajakirjanikke, sest kuuldavasti pidi toimuma üks kohtumine siin ma ei peaministriga, mis jäi ära, siis pidi mine toimuma tehase meestel investoritega. Kas see vist kuuldavasti jäi ära ja mingit uudist tegelikult avalikkuse ette jõudnud, aga, aga, aga noh, seal on samamoodi oli ju küsimus selles, et, et mis on see pikaajaline plaan või laiemalt poliitilises mõistes, et mida me tahame oma siis loodusressursiga teha. Vot siia saatesse tulles ma mõtlesin eelmise vabariigi ajal oli üleskutse, aga ma ei mäleta kumbapidi, kas see oli see, et kaevandage põlevkivi Eesti metsa kaitseks või oli vastupidi kasutagem rohkem metsad meile põlevkivi jääb, mulle tundub, et ikkagi oli vist nii kaevandagem põlevkivi Eesti metsa kaitseks. Praegu muidugi, aga looduskaitsjad haaraksid kahe käega peast kinni, et kuidas nii võib. Mis puudutab seda Est vurri asja, siis siis seal on iseenesest väga huvitav olukord, et valitsus on justkui öelnud, et hakkame lõpetama seda seda eriplaneeringut, aga need investorid v siis tehase kavandaja ei ole otseselt ennast näinud. Täitsa huvitav oleks teada saada, millega siis valitsus seda põhjendab, et lõpetame selle pulli ära. Ja siis on looduskaitse aktivistid, kes on öelnud, et nemad on sellise tehase vastu ükskõik kus, ehk siis, et isegi kui investorid hakkavad kaardi pealt uusi paiku välja valima siis nad peavad igal juhul arvestama uute protestidega, mis sellega kaasnevad. Samas kui vaadata maailma selliseid keskkonna üldisi arenguid arvestades, alustades sellest, et et varsti võime ju enam plastlusikaid ja plasttopse ja joogikõrsi kasutada ja ka kilekottide kasutust tuleb kõvasti koomale tõmmata, mis ongi väga mõistlik see, mis maailma meredes toimub, reostus on ju massiivne siis tegelikult, mis siis, mis meil siis alternatiivid on? Alternatiiviks on ikkagi ju tselluloosi tootmine, ehk siis need ühekordsed plastnõud, kõige tõenäolisemalt asendataks papptopside ja, ja mingisuguste pabermassist toodetud nõudega ja samamoodi joogikõrre Laitsetakse. Paber tuleb, eks ju, teadupoolest metsast ja keskkonnasõbralikum on seda kõike teha ikka siin kohapeal, mitte hakata hiinast seda kaupa sisse vedama. Jah, aga mis puudutab seda jällegi veel korra seda eriplaneeringu lõpetamist, siis seal ja Tartu linn pöördus kohtusse. Kohus tagastas Tartu linna kaebus, öeldes, et see kuidagi ei riiva Tartu linna õigluse. Et seda, et Tartu linn saab oma kohaliku elu küsimusi lahendada, see on jätkuvalt jõus, et sõltumata sellest, kas planeering tuleb või ei tule, eks, et kusjuures valitsus toetas sedasama seisukohta, saatis ka valitsuse vabandust kohtule kirja, et me oleme sellel seisukohal. Ja siis on täitsa huvitav teada saada, et kuidas siis valitsus neid põhjendab, et me lõpetame selle ära, et ta nagu ei segaks kedagi. Aga kui seda Tartu tehase teemat korraga vaadata natuke laiemalt detailidesse minemata vaadata, mis siis Eesti ühiskonna kohta kõneles meile siin aastal 2017 18, et või mis see õpetussõna on, mis me sellest kaasa võtab, noh, on tõenäoline, et seda tehast ei tule praegusel kujul võib-olla mingis teises variatsioonis, aga aga mida see õpetas või mis mis näitab ühiskonna kohta hästi palju kahepalgelisust, ega ta muud ei näita. Et Kaja Kallas ütles selle aasta kõige paremini kõik lollitate ära, et kohalikud elanikud olid tera ja ettevõtjad ja ja ega valitsus ise ka selline noh, alguses oli ühtepidi teistpidi pärast palju segadust, kus ta muusika näitas. Jah, üldiselt ootaks ju Poliitikutelt, et vajadusel ka riigimehelikkust, ehk siis otsustamise koht, et, et sa ei saa kõike teha ainult selle järgi, et kui keegi kisab väga kõvasti, et siis see on argument lõpetamiseks, mis mille tõi esile Urve Palo. Et sealt loomulikult rahvas on kõnelnud, me ei saa sellega edasi minna. Laiemat pilti ootaks rohkem, et mis, mis, mis see siis on, mis me tahame, kas me tahamegi muutuda Amishitaks, kes ei tarvita elektrit? Vestavad ise omale puulusikaid naabriselt viidast võetud puualust, sest ise ju ei tohi enam metsa maha. Või, või on ikkagi uuritus? Naaber võttis just nimelt, et või siis ikkagi ja me näeme ja tunnistama, et mingisugune tehnoloogiline areng on vajalik, me peame lihtsalt otsima kaasaegsemaid tehnoloogiaid. Loodussäästlikumalt. Oma elu edasi korraldada, aga siiski mitte keskaega tagasi minna, energeetikas on see hästi näha. Põlevkivi põlevkivist elektri tegemine ei sobi. Tehkem tuulikutest, tuulikud on inetud vaadata, ärgindavad undavad, tuulikud ei sobi, isegi kui tuulikud on kaugel meres, siis ka ei sobi kole vaadata. Ikka kole vaadata, jäävad lindudele, kaladele ja nii edasi. Et mitte miski ei sobi. Välismaalt elektri ostmine ka ju ei sobi, sellepärast et see viib raha Eestist välja. Kallis on ka, kallis on ka ja siis jääbki siin täiesti loll tunne nagu, et mitte midagi teha ei saa, ükskõik mida, ükskõik kuhu suunas sa keerad, alati on keegi sul inimketina ees, ütleb, et me oleme selle vastu, selge see, mida Hando Sutter esile tõi, et, et igasugune kodu, kodaniku aktiivan väga tervitatav, aga see peab olema konstruktiivne, ehk siis et kui ei saa, niisiis paku välja, milline see sobiv alternatiiv siis on ja noh, muidugi rääkides nagu sulav juba mainis siin kahepalgelisust, et ega see kodaniku aktiides praegu kõige rohkem kisada, et ei tee seda ju puhtalt ainult omal initsiatiivil, et siin ikkagi päris selgelt viivad niidid ühe suurtootja, kes ilmselt seda aktiivi rahastab puhtalt oma ärihuvide kaitseks. Sest et ega siin need huvigrupid, kes võitlevad aktiivselt, et tõesti nagu sa ka ütlesid, et nüüd tundub, et natukene nagu kasutatakse ka ära, et ülaltpoolt nemad küll ajavad tõesti seda oma maailmavaatelist asja, mida nad usuvad, aga seal tagant mingisugused niidid viivad nagu kuskile poole ja nii edasi, et et see on võib-olla natuke kurb, et kui nad ei saa lihtsalt nagu aatelistel põhimõtetel siis karjuda, vaid, et nad nemad saavad, okei, aga lihtsalt toetus tuleb kuskilt mujalt veel juurde. Ja laiemalt poliitilises mõistes on küsimus see, et kui palju siis valitsus või riik peaks minema oma visiooniga, kui palju ta peaks kuulama rahvast, et noh, nüüd on mindud seda teed, et me kuulame siis seda rahvast, seda osa rahvast, kes ütles oma seisukoha välja, et praegu neid ei kuulatud, kes siis seisukohta ei öelnud ja raske on ka kuulata, kui inimene ei kõnele, aga aga et ja et kui palju peaks olema valitsusel oma pikk plaan, mingisugune nägemus, mida me tahame, Eesti siis ma ei tea metsaga teha, et on seda vaja väärindada, on seda vaja vastupidi, palkidena välja vedada või on vaja neid puulusikaid vorpida? Siinkohal ma jälle meenutaks, ma olen seda juba korra teinud Marju Lauristini, kes paar kuud tagasi just ütles intervjuus, meenutades siis oma aega kunagises Laari valitsuses sotsiaalministrina, et kuidas ta pidi siis vihastele pensionäridele tegema selgeks, et me oleme sunnitud täie Nõukogude Liidu määratud pensionide kallale minema ja neid alandama, sest Eesti riik lihtsalt ei ole nii rikas, et neid teile sellisel sellises mahus välja maksta, muidu oleks riik pankrotti läinud, ehk siis selliste pikemalt vaadet tervikvaadet ehk siis riigimehelikkust, mida me juba tükk aega siin taga igatsema. Aga tulles selle teema alguse juurde tagasi, siis elektrihinna juurde tuletan meelde sellise fakti, et selle aasta esimeses kvartalis oli hind 28 protsenti kallim kui eelmise aasta esimeses kvartalis. Ehk sisuliselt noh, peaaegu kolmandiku tõusis ka. Ja me isegi ei märganud Aga muidugi, elektri hind sõltub ju ka ilmast. Ehk siis suvel ta reeglina ongi odavam ja talvel ta kallineb. Täna on ilm ilus, aga kuidas me detsembris oma arvet maksame, siis seda saab näha, et aga selle elektrihinnateemaga mul tuleb meelde lihtsalt see, et pakutakse ju või noh, see, see küsimus on ju selles, et et noh, meie väikesed eraisikud ilmselt neelame selle kergemini alla kui suurtootjad, et suurtootjatel on ikkagi tekib siin suuri probleeme ja et kuidas nemad selle sellega toime tulevad. Ma saan aru, et neile pakutakse ka seda fikseeritud hinnavarianti, millest sa, Sulev kesinist rääkisid ja nemad ikka saavad, et noh, et see ongi puhas elektrikaubanduseks, see ka enda kodus, muuseas mul oli vist alguses selline kindel pakett fikseeritud hinnaga, nüüd on nüüd vist on juba turuhinnaga ja noh, muidugi kuigi me kõik tarvitame, eks ju, pärsi elektrit siis ikka tasub aeg-ajalt vaadata, mida konkurendid pakuvad. Eesti energia ei ole turu ainus tegija ja elektri hinda fikseerida saab ma saan aru ka taastuvenergia siis süsteemidega, et siin paigaldatakse sulle siis päikeseenergia see paneel kuskile katusele ja sellega fikseeritakse ära sulle 20 kuni 25-ks aastaks, siis see hind jällegi ja siis sa sellega 25 aastat võib põhimõtteliselt elada, et noh, sina ei pea midagi tegema. Ettevõte on see, kes selle korraldab ja ja see on küll ma saan aru, mõeldud, et siis mitte eraisikutele, vaid vist ikkagi ettevõtetele lauda katustel võib need pigem näha. Soomet kodus paneelmaja aknast välja ei saa panna vist? Ei no meil on tegelikult siiski ka eramajadel on täitsa väiksed, on eelolevas, muutub kogu aeg nagu üha üha popimaks. KredEx, muide ka toetab ühistuid päikesepaneelide paigaldamisel ja just sel nädalal kirjutas Soome Kauppalehti, et Soomes lähevad kauplused järjest enam päikesepaneelide peale üle. Enamik on ju selliste lamekatustega, et sinna peale annab panna. Meil on koopa mo logistikakeskuse katusele pannud, aga, aga pole märganud, et kauplused sele, kas vaikselt tuleb lihtsalt nüüd? Elektripaneelid on kogu aeg läinud odavamaks. Aga selle teema juures, kus alustasime elektriga, jõudsime vahepeal metsanduse olukorra ära kaardistada ja tagasi elektri juurde lähme nüüd hoopis järgmise idee juurde. Järgmise võib öelda valimisloosungi juurde, mille käis sel nädalal jõuliselt välja erakond Isamaa kes on 20 aastat väikeste mööndustega meie riiki tüürinud ja nad on jõudnud nüüd arusaamale Eesti lasteaedades ja koolides oleks nüüd lõpuks ometi aeg minna üle siis sajaprotsendiliselt eestikeelsele õppele. Noh, see on ka selline lõputu teema, mida me siin saates olema ka ühte ja teistpidi arutanud, aga äkki me enam kui peaksime rääkima selle idee sisust, et kas see on siis hea või halb, peaksime analüüsima seda, et mida poliitikud, kes sellist juttu räägivad, tahavad sellega saavutada. Minu meelest tuleks kõigepealt suunata pilk korraks Eestist välja ja vaadata näiteks põhjamaade poole, et ja mitte ainult Euroopas laiemalt ja ka mujal maailmas ei näe kuskil mujal sellist olukorda nagu siin meil Eestis või Lätis, et kellelgi ei tule isegi pähe hakata ta Soomes või Rootsis või Saksamaal või Prantsusmaal, kus on ju väga suured migrantide kogukonnad nõudma araabiakeelseid koole, et siis on muidugi elementaarne, et on, kui sa sinna elama lähed, siis sa pead omandama selle keele ja see on kõige kindlam viis, kuidas inimesed mingilgi määral integreeruksid ühiskonda ei oleks võimelised seal tööturul kaasa rääkima ja osalema, et minu meelest on, oleks lihtsalt nüüd poliitilist otsust vaja, et see siin vägagi muu maailma praktikast erinev olukord lõpetada. Nagu üks Venemaalt Eestisse elama asunud dissident, just sel nädalal kirjutas avalikus kirjas, et tema jaoks oli üllatav ja teda see häiris, et tema lapsed ei saa siin omandada eestikeelset haridust ja eesti keelt. Ja kui ta üritas lapsi eestikeelsesse laagritesse panna, siis lapsed lihtsalt seal täiesti üksi, sest need kasvatajad ei osanud vene keeles nende lastega rääkida ja ei osanud, mis peamine neid lapsi omavahel eesti lastega suhtlema panna. Ta ütles, et lastel on selline traumad. Päris eesti kooli, praegusel kujul ei saaks neid panna, nad ei ole esimese klassi lapsed, eks. Aga samamoodi tema soovitus oli ikkagi, et see peakski olema maast madalast integreeritud, see ei tähenda seda, et me ju Nende inimeste kultuurilist keelelist identiteeti kuidagi maha suruksime, et ega see ju ei kao kuskile. Samamoodi kui me vaatame neid suuri Araabia kogukondi, et nad räägivad ikka omavahel omas keeles ja täidavad oma kultuuri kombeid, aga nad räägivad vabalt ka selle riigi keelt, kus nad elavad ja minu meelest see on elementaarne. Nüüd tuleb lihtsalt see Yana Toomi kisa ära kannatada ja asi ära teha. Noh, kui me vaatame selle nädala uudiseid, siis Taani kohta siiski sealt tulid mõningad sellised uudised, et Taani tahab võtta vastu seadusi, mis sunniks nüüd niinimetatud geto elanikke rohkem taanistamat. Seal on tekkinud juba sarnased probleemid, nagu meil Eestis on tegelikult Narvas ja võime rääkida küll eestikeelsest õppest, aga aga seal on nii palju venekeelseid elanikke, neil, nad ei hakka lihtsalt eesti keeles omavahel rääkima. See on meie ei hakkaks omavahel vene keeles rääkima. Seal omandavadki, eks ju haridust eesti keeles omavahel loomulikult. Jah, ja aga noh, Eesti mure on ju selles, et see, see probleem on noh, niisuguse pika ajalooga, et et kui tekib uus kogukond, et kui siis see sinu Merilin pakutud variant ju saab minna töösse, aga kui me oleme inimestele juba tekitanud ootuse ja eeldused, nad saavad õppida vene keeles, siis selline nagu läbiraiumise meetodiga. No ma ei usu, et see töötab. Et võib-olla see mailis Neile ei meeldi see, aga see ongi, see on nüüd juba kommunikatsiooni küsimus ka, kuidas seda teha, aga aga nagu seesama Vene dissident ütles, et Eesti ei saa endale juba julgeolekuliselt lubada seda, et me peame üleval kahte erinevat inforuumi. No vaata, siin on see asi, et mida varem sa hakkad teist keelt õppima, seda paremini sa temaga omandad. Et kui sa pead üle minema kuskil seal poole õppetee ajal, noh, praegu nagu gümnaasium siukse eesti keelele siis sul on raskem õppida, sa ei oska, ava eest eesti keelt ja siis pead veel sama sellest nii-öelda võõras või puupool omas keeles omandama ka mingi õppeaine. Ja seda on kõik poliitikud rääkima, nõelad. Hakkame varem pihta. Praegu need lapsed, kes vene koolides justkui õpivad eesti keelt, ei räägi seda keelt samamoodi nii nagu eesti lapsed, kes eesti koolides õpivad vene keelt, kooli lõpuks ei räägi vene keelt. See, seda eesti keelt nad ikkagi saavadki omandada ainult sellisel juhul, kui need maast madalast nende eestile Ei nõustu, et nad ei räägi eesti keelt, räägivad küll, et noh, muidugi sõltub jällegi, et kui paljud neist räägivad ja mul on väga mitu tuttavat, kes on õppinud venekeelses koolis ja räägivad ilusti eesti keelt, ei ole mingit probleemi. Nädal tagasi just pakkusin küüti kahele tee ääres hääletanud koolipoisile. Tahtsid sealt Paljassaare poolsaare tipust oma kodukohta tagasi. Võtsin nad peale. Tegemist oli kolmeteistaastaste poistega, üks kui ma noh, niimoodi viisakalt nendega vene keeles rääkima hakkasin, ütles mulle kohe, et tema võib eesti keeles ka rääkida. See oli küll konarlik jalgel nagu õudsalt tahtis ja püüdis ja teine oli vait kui sukk järvede ja lõpuks ma siis küsisin, et miks sa ei räägi ja siis selgus, et see poiss, kes minuga oskas eesti keeles rääkida, käib lisaks ka keelekursustel, aga teine poiss, nad on klassivennad on selle keele peal, mida ta siis on koolis püüdnud pida ja ta ei suutnud meie vestlusest osa võtta, kuigi see oli väga lihtne jalgelina. Aga kuidas see praktiliselt siis ikkagi siis välja näeks, et mismoodi, et septembrist Me ei ava siis enam neid venekeelseid koole? Ei, ei, no ega seda ei saa praegu teha jah, aga võib-olla ühest septembrist nii saaks seda teha. Aga sellest tuleb ettevalmistusi tehakse, et seda ei saa niimoodi, et kuulge, et september on siin pooleteist kuu pärast või mitte, nii ei käi, see asi, see ikka võtab natuke rohkem aega, loomulikult aga lasteaedade idee, mida Mailis Repsi mõni aeg tagasi edendas, et toome esmalt tõesti üleminekuks siis ma eeldan, et seal üleminekuks alguses ühe eestikeelse lasteaiaõpetaja siis sinna tööle, et siis see on see meetod või noh, see võib ka olla milles tahes, mida varem ja mida rohkem eesti keelt õpitakse? Parem üks tuttav venelane rääkis, kuidas tema laps vene vene perest pärit laps käis eestikeelses lasteaias, sai kenasti eesti keele suhu, siis läks vene kooli ja loetud aastatega unustas seal eesti keele ära, mis seal lasteaias sai? Aga ma tulen tagasi oma alguses esitatud küsimuse juurde, et mida poliitikud sellega saavutada tahavad. Poliitilises mängus. Minu häält nad sellega küll kuidagi ei saa, sellepärast et see on võõras murem olla. Ma tahaks loota, et ma tahaks loota, et seal taga on ka laiem vaade, mitte ainult häälte püüdmise soov ja nad peavad natuke ka meie julgeolekulist aspekti silmas. Ja poliitiline mäng selles mõttes oli kõik ootuspärane, et kui Isamaa eesotsas Sven Sesteriga siis selle idee välja käis Helir-Valdor Seeder, seda siis ka toetas. Siis tuli Yana toom, kes ütles, et see on täiesti jabur mõte. Ja et 27 aastat on ühte kogukonda Eestis kiusatud, siis Jaak Madisson siunas selle peale natukene Isamaa erakonda ja ja et noh, mäng käib sellises tavalistes nurkades, et igaüks paneb oma mängu täpselt nii. Aga saate lõpuks võiksime tulla korraga välisteemade juurde, et nädala ja kahe päeva pärast kohtuvad Helsingis Donald Trump, pea Vladimir Putin, tippjuhtide kohtumine, mille eel on taas siis räägitud palju sellest, et mida trump ikkagi võib teha ja kas ta saab Putiniga väga heaks sõbraks või vastupidi, et vaenlaseks, et siis võib-olla hästi lihtsasti, mida prognoosite. Noh, mina ei ole siin mingi prognoos ja küll aga toetun nendele vestlustele ja intervjuudele, mis ma olen siin sel nädalal küll ise pidanud ja lugenud teiste intervjuudest välja. Jonatan Vseviov näiteks rääkis väga kenasti ERR-i intervjuus, turvavöö peab alati peal olema, ehk siis et Eesti ei saa ennast iial lõdvaks lasta. Ja ka seda, et kindlasti ei hakata maailma jagama nüüd seal Trumpi ja Putini kohtumisel, et pigem kaardistatakse, kus võivad olla ühised huvid ja räägitakse ka nendest teemadest, kus konsensust siiani pole leitud. Ja see, mingisuguseid selliseid põhjapanevaid lepinguid tema hinnangust tulemas ei ole. Annavad kas Helsingi Tallinnast kaugemal kompaid, eks selles mõttes. Seekordne kohtumine on, on eestlastele kuidagi nagu geograafiliselt lähedal. Putin ja Trump on saanud juba varem ka kokku paar korda ühekordseid Hamburgis ühe korra Vietnamis. Aga nüüd on siis selline, nagu spetsiaalselt nende omavaheline kohtumine varem nädalaid teiste ürituste raames trehvanud. Selles mõttes nagu täiesti tundmatute tüüpidega ei ole, nad on omavahel silmast silma rääkimast küll. Kas see tähendab nüüd, et, et maailma jagama hakatakse, loodetavasti mitte aga niinimetatud headuse telje murenemist? Seda kardetakse küll, et ka siin. Ka siin Eesti poliitilise eliidi seas on kasvanud mingi mure. Mine tea, milleni võidakse. Trump pärimehena käitub Merkantiilselt, ehk siis teda huvitab, mis kasu saab USA. Teda ärritab, kui keegi tema tunnetuslikult laseb justkui USA seljas liugu, millest on Euroopa liitu süüdistanud. Sest sugugi kõik riigid ei panusta kahte protsenti SKT-st. Kes siis on NATO liikmed ja tema huvi on, ongi maailmas siis saavutada selliseid kokkuleppeid, mis siis USA-le kasu tooksid. Majanduslikku kasu? Eks seal ole, viska küsimus sellest, et kellena sa ennast positsioneerida, et kas sa oled ameerika juhiks, pead ennast või sa pead kogu maailma juhiks, eks. Ja trump peab ühe kuumaks, tänasest peab või kõlbaks punn. Mulle tundub, et siin nagu kaks maailmajuhti saavad kokku. Ei, ei, mulle tundub, et trump on vägagi oma Ameerika küljes kinni, et Ameerikas on see tema asi, aga kui siin käis Obama ekse, siis tema rääkis sellest ikka juttu, nagu ma seal vanast heast musketäride raamatust teadsime, et üks kõigi, kõik ühe eest, eks ju. Et nato see vihmavari kaitseb meid kindlasti. Praegu Trumpil on, ega ta ta ei ütle otseselt NATO'l oleks midagi viga või nädalaks, aga aga ta ikkagi kindlalt Ameerika peale ja Putin kelle peale tal veel siis oleks mõelda? Oma Venemaa peale, eks trump selle pärast nende autokraatlike juhtidega kergemini ühist keelt leiabki, et ta on ise ka selline. Ehk siis ta mõistab just nimelt, et igaüks mõtleb eeskätt enda peale ja teda ära ei huvitatud sellistest. Kõik ühe üks kõigi eest liitudest, kus ta otsest kasu Ameerikale ei näe. Aga natuke on võrreldav Põhja-Korea liidri Kim Jong Uni kohtumisega, kus ka ega palju räägiti ette, palju räägiti, järel, vahetati viisakusi ära, ega mis nüüdsest sai, ega ei teagi, et eks saame näha sellest Putini puhul ka. Aga ma läheksin siin, saate lõpuks korraks ka teema juurde, mis otsapidi seostub Donald Trumpiga jätkuvalt, see on nimelt USA suursaadiku lahkumine Eestist, kes siin siis 2015.-st aastast alates on olnud Tšaimsti Melvil kes teatas eelmisel nädalal, et paneb ameti maha ja seda seepärast, millist poliitikat ajab Donald Trump teada, tõi oma Facebooki postituses välja Euroopa ja NATO poliitika positiivseid jooni ja kirjutas juurde ja ma tsiteerin. Ja kui nüüd USA president ütleb, et Euroopa Liit on loodud vaid selleks, et Ameerika Ühendriike ära kasutada, et rünnata meie hoiupõrsast või et NATO on sama halb kui nafta, siis ei ole see ainult faktiliselt vale, vaid kinnitab ka, et nüüd on mul aeg minna. Melvil lahkumine, ma ei tea, siin tundus nagu äärmiselt oluline, ma arvan, et maailma kontekstis ei värise isegi vist uudiskünnist. Päris mitte, sest et lugesin täna hommikul seda ülevaadet, mille Mihkel Tamm Eesti Päevalehes kirjutas ja ja seal suursaadik meil veel ütles küll, et tal on USA-s mitu väljaannet, kes ootavad temalt intervjuusid. Kuivõrd ta on kolmas USA suursaadik, kes on pärast Trumpi ametisse nimetamist ameti maha pannud just sel põhjusel et ta ei suuda sellist poliitikat ära kaitsta. Ja tema lihtsalt pärast seda üsnagi otsekohest diplomaadi kohta vägagi otsekohest postitust nüüd enam ei tahagi seda kommenteerida. Et ma ei tea, kas talle öeldi midagi oma kodumaalt, mis pani tal suu kinni või, või ta lihtsalt, ega see ei olnud sellega maha, see avalik postitus sõpradele malt. No aga ta ei ole ju ometi nii naiivne, ta arvaks, et kõik, mis on Facebooki kirjutatud, on sama hästi kui õues seina peale kirjutatud, et kui sa ikka kirjutad, et keegi on loll, siis saavad seda lugeda kõik, kes mööda lähevad. Aga nagu näha, siis saates täna jalgpallis tõttu ei tulnudki, sest stuudios olid rahva teenrid koosseisus Merilin Pärli, Sulev Vedler ja Taavi Eilat. Järgmine nädal on rahvast teenimas Mirko ojakivi Evelyn Kaldoja ja Heidit Kaio. Soovime kõigile kuulajatele kaunist suve ja kuulmiseni.