Tere päevast, kallid raadiokuulajad. Aitäh, et kuulate rannas olevat Reispass. Mina olen niimoodi, et eriti suur tänu eelmiste saadete külalissaatejuhtidele Jakob Rosinale, nende kõrvitsalaev külalistele Juhan Kullerkupp ja piibe kui ka. Sa aitasid mul neid eelmisi saateid teha, kel huvi, saate leida raadio kahe kodulehelt, raadio äppist kui ka oma lemmiktaskuhäälingu programmist kenasti järele kuulata. Aga siis ka kõikidele teistele teadmiseks, et me oleme jätkuvalt Peruus. Meelte sagedus Amazonases sai läbi, teised poisid läksid koju. Ja leib tahab teenimist, nii et istun, istun endiselt kliimas ja, ja koju ei tule veel nii pea, seega seega reistlasi saated jõuavad teieni siitsamast. Aga proovime leida erinevaid nurki. Ja, ja praegu on minu kõrval hea sõber Kristjan Sillaots, kes elab Peruus juba 15 aastat ja kellega oleme teinud päris päris mitu reispassi saadet twitteri Christian. Ega iva ütlen kohe ette ära, et mul on täna väga hea meel, väga hea tuju, täna. Mul on selle üle ka väga hea meel. Ja Triin, hea hea sõber kes jõudis Peruusse nüüd umbes vist neli-viis päeva tagasi. Just nii, tere, Ivo Prii Holland, hea mees, ma olen hästi saanud puhata. Nautida bürood. Ja mida te koos Triinuga alustame siit järgmist rännakut mägedesse ja džunglisse ja kindlasti kindlasti ühel hetkel. Täpselt nädala pärast oleme jälle klappida, mihklit vähem. Kuid praegu istume Kliima linnas Miraf lugurase linnaosas. See on selline liima. Noh, kuidas ma ütlen, selline kena linnaosa ta ei ole, ta ei ole kindlasti mitte kliima kliima, selline keskmine linnaosad on pigem ikkagi keskmisest keskmisest kenam, siin on palju hotelle, restorane. Istume pargis, mille nimi on Kennedy park muru peal. Alguses mõtlesime, et äkki äkki tullakse veetsite ära ajama, aga noh, eks siis eksis, vehime oma pressikaardiga ja proovime, proovime päiksele, nii et me saame sinuga saadet teha. Linnud laulavad palmipuude otsas, inimesed jalutavad. Päike paistab, sooja on umbes, võib olla 20 neli-viis kraadi. Natuke eemal sõidab mööda üksjagu buss ja ma loodan, et selle nende nende lärm jutuajamist väga ei segaja. Ja just võt võtsime omale ette värsked mahlad. Mango-apelsini istuli. Ja minu lemmik ja sinul oli apelsini. Ka minul oli apelsini Maidesse ja Kristjanil oli lukkuma piimaga nõukkuma piimaga, seal luukkumise on ka üks selline, mida nimetatakse selliseks super pruudiks selliseks kannatlikult väga hea, väga maitsvad. Ja ma ise mõtlen ikka alati, kui ma siin selle värske mahla võtan, mis ei maksa noh, meie mõistes suurt, mitte midagi, siis siis ma ütlen, see peaks olema ikka selline inimõigus. Sa lähed lihtsalt mahla, paaria, võtad omale suure tassi värskelt pressitud mahla ja see on lihtsalt niivõrd hea ja maitsev, et ta võib olla tollel hommikul ei taha mitte midagi süüa. Ja kui see on sulle niimoodi mõtted, aga mina joon mahla iga päev ja sellepärast ma käin iga pühaturul. Ma ostan need puuviljad ja siis kas ma ise teen seda või meil koduabiline teeb iga päev mahla mul iga päev menüüs. Ja mina olen siin, Peruus, isegi esimesed päevad on hommikul, lõunal ja õhtul. Et midagi muud ei olegi vaja, vahel. Peruu on mulle õpetanud igal juhul mitte pakimahla üldse mitte. Ikkagi Eestis ka kodus ikka pressid igal hommikul seda aga või kuusko turul näiteks seal on prouad on reas kõik vehivad oma nende kaardikastega ja umbes ühes ühe euro eest saad näiteks mango, roni apelsini, ananassi ja veel võib-olla selle Kasterpalu Figherim hoiab, ei tea, kuidas see eesti keeles on kaasas omale selle segu teha ja siis selle eest, mis ta sulle seal selle ühe euro eest annab, ta veel valab sellepärast veel kolm korda selle klaasitäis nagunii siis ma mõtlengi, et issand, et see peaks olema. Selle asja nimi on jaapa laiapa jaapani, kui sa jood oma mahla ära pool vähemalt. Veel, sest see on Jaapan ja jaka tähendab otseselt otsetõlkes on ta siis kingitus. Ja siis turisti ja kohaliku vahe ongi see, kui sa jood mahla ära, mitte ei anna lihtsalt klaasi ära, vaid pead ütlema ei hakka. Kingitus kingitus, siis valatakse sulle ikka natuke juurde. Aga tahtsime rääkida, ma ei teagi, millest me esimesena räägime. Kas räägime sellest, et triinse käisid esimest korda viimast seal? Võib-olla oleks pidanud seda mainima, et see ei ole sinu esimene kord Peruus. Ja me oleme sinuga, Ruus, ma ei tea, mitmenda. Ja ma olen ilma sinuta ka käinud. Ja kolm neli korda kokku sellisest. Ja, ja nüüd sa käisid esimest korda vikas plakat Hiinas ja Nazca jooniste juures. Et äkki räägime, räägime natuke sellest, mis koht see selline on, kaugele-kaugele viimast jääb ja miks sa sinna läksid? Peruu müstika on mind väga tõmmanud ja Nazca joonised, mis on siis hiigelsuured joonised? Skip platool? See on avastati kuskil viiekümnendatel? Ei, võib-olla isegi varem 1901, äkki olen kuulnud, et esmakordselt avastati Ja tõenäoliselt Nazca kultuurist või siis kaabarakase kultuurist on nüüd avastatud veel viimased joonised. Et sellised väga-väga suured ja sümbolid. Ja mida on näha siis ainult lennuki pealt. Ja siis ma võtsin seekord reisijat. Sõitsin igast bussiga kaks tundi, Nazca väikseks lennujaamaks, väiksed lennukid lendavad. Pisikesed kuuekohalised, kahekohalised. Võiksid läksin, sattusin Hollandi turistidega ühte lennukisse. Noh, eks ta üks selline okse trip oli. Et lennuk, pisike õhkutõus oli selline noh nagu hüppas ja ja, ja ega seal jah, süda paha oli tõenäoliselt kõigil tegelikult isegi piloodid, vahepeal, ärge muretsege, meil on ka süda paha. Jooniste vaatamine iseenesest 20 minutit, ta umbes tiirutas seal nende jooniste kohal. Ja lennuk kallutaset oli vaja näidata ühelt poolt inime, kallutame paremale ja vaatame nüüd tiivaots, näitab paremalt poolt nende jooniste peale ja nii nüüd me näitame seid sammule samu jooniseid vasakult poolt, nii et vaadake sealt aknast välja ja tiivaots näitab jooniste peale, näete, seal on, seal on koolibri, seal on kondor, seal on see käsi. Et kes, kes tahab teada, mis need on, siis noh, internetist leiab neid neid jooniseid. Üks naisterahvas oli ka, nimi oli Maria keisse. Oli kes, kes on põhimõtteliselt tänu temale on need joonised veel alles kohalikud, mingi hetk ta aastaid-aastaid tagasi mõttes tahavad sinna kasvatusse midagi külvata ja kasvatada sõnaga temaga nagu võitlus selle eest. Noh, ta, ma ei tea, kas ta enam elus on. Aga kõik igasugused muuseumid ja kõik on tema nimesid. Ja, ja tõesti, ta kaitses võitlus joonistades, sest tegelikult neid jooniseid oli rohkem usaldama. Nojah, need on kuidagi, on sealt mingi veokaga läbi sõidetud. Just tänu kari ja kes seal ikka grafiti on tehtud, ma olen lugenud sinna peale, et on nagu rikutud neid jooniseid tahetud rikkuda ja, ja pan-Ameerika see maantee ju ka tegelikult läbib ühte ühte joonist, nii et tänu sellele, et see pan-Ameerika tee sinna testi tänu sellele nad on tegelikult maailma noh, Unesco kaitse alla võetud, et et loodame, et enam ei rikuta siis kõigega see tegelikult ju kohalike neid koptereid ei, ei huvita, nemad lähevad ikka rajavad oma oma külakesed sinna ja ajavad oma lubavad karjad kodu. Täna on jah see teema, et inimesed tulevad lihtsalt sinna, nad tulevad sinna elama, tulevad mägedest alla, panevad oma oma nii-öelda putkad kuskile kõrbesse püsti, tulevad nii-öelda parema elu peale, et see protsess on Peruus igal pool käimas. Me oleme tegelikult sellest Kristjaniga varasemates saadetes natukene mad puudutanud. Kui need joonised on Barakase Nazca kultuurides Tallinnast umbes 500 aastat enne Kristust, kuni seal mingi 500 peal ei anna alust, et selle aja jooksul see kultuur elas ja, ja selle aja jooksul mõtlesime, tehti, nad on kuskil mõnesajast meetrist, kuni seal ma ei tea, kilomeetrid tõrjeks, eks tsirka kilomeetri pikk suurused need ahvid ja kämbla kooli brid ja ja kondarid ja kes seal kõik on ja siis umbes mingi mõõdia mõnekas mõneteist sentimeetri sügavusel ja kuna see kõrbe ei noh, seal ei ole tuult ja seal ei ole absoluutselt sademeid selleks kõigeks kuivemaid kohti tervel tervel maakeral siis seetõttu nad ei ole ka ja nad ei ole ka kuskile hävinenud. Ja, ja tegemist on tegelikult ühe Peruu kõige suurema vaata või no ühe kuulsama vaatamisväärsuse mintsa. Reeglina kõik kõik sellised klassikalised reisid, mis Peruusse tehakse alati Nazca joonised, inimesed soovivad neid näha. Ma ei tea, kas, kas noh, ma ei tea, kas sellega reeglina kaasneb suurem huvi selle Nazca kultuuri vastu, aga see on just see, et vot, et need Nazca joonised ja neid näeb ainult ainult siis lennukiaknast ja siis nende näitlejatest Hesnadega, seal seal neid lende tehakse. Sina oled Krister. On ka neid näinud ja minu lemmik vaieldamatu lemmik oli astronoom. Ja räägime sellest. Et see ilmselt mõtlen, milleks nad on tehtud ja arvatakse, et seal midagi tegemist veega ja kalendriga ja midagi ma täpselt ei tea. Väga süvenenud, aga mulle meeldis, astronaut, pani aga mõtlema see ülestõus ja kõik see lend ma mäletama mu elukaaslane siis elab igas ja ja ta oli panku Tombankuna, siis ta ta töötas seal selle firmaga, kes neid lende teedia. Mõtlesin, et olen nendega hommikul varahommikuse, äkki see aga, aga mulle mulle meeldib just nimelt see astronaut oli nagu ja teine asi, mis on, seal on väga huvitav, seal on üks perekond Vena viines nemad teevad selle paraatorlase kunstiga vastav kunstnik, hästi huvitavad sellised keraamilised, igasugused potid ja, ja seal on uus, on plaan mis on nagu väga huvitav siis kvaliteet, need joonistused ja kõik need kujud nendele sellele dünaamikale on väga huvitavad siis perekonda teeb meil täpselt samamoodi nagu neid omal ajal tehti sama tehnikaga, kõik need värvid ja asjad on selline pood gaasiale. No ma olen ostnud päris palju, aga, aga neid ei saa maalt välja viia. Kuigi nad on replica, et nad on nagu koopia, aga sellegipoolest see peab olema kultuuriministeeriumilt taotlema load seda asja välja Viljandi siin pildi ja need viimased ja toote. Aga, aga need on meil, ma olen endale nagu üks on väga kihvt kultuursem. Palju see lend üldse maksis, äkki keegi, kes tahab minna, tunneb huvi? Ja mina hakkasin natuke üle 100 dollari, et oleneb sellest, et kuidas ja mismoodi võtta, võtsin ühe ühe büroo kaudu, seal oli erinevaid hindu, pakuti, pakuti, nii et noh, oli niimoodi. Ega odav ei ole. See oli 20 minutit lendu ja aga eks ole inimestele, kes, kellel on selle vastu tekkinud suurem huvi, ütleme, lugenud. Ja kellel on huvi näha neid, siis sealt lennuki aknast, eks ju, noh, mina, mul, ma tagantjärgi mõtlen, et kas trip seda väärtalisest tagasi, ma sõitsin ju 10 tundi või kaheksa tundi bussiga veel liimasse, sealt see oli ka paras loksumine. Ja, ja noh, et, et kas, kas, kas see kõik oli seda väärt. Aga samas mul oleks kripeldama jäänud, kui ma ei oleks seal ära käinud ja nüüd ma alles eile käisin, eks ju, et ma olen tagasi tulemine, oli seal paras kiirustamine, varas seikluseks, et siis ma siis ma nüüd mõtlen selle üle, et et mis, mis sa mulle andisid, kindlas piida andis mulle nagu selle suurema pildi sellest, kui ma vaatan lihtsalt Google maps istuja, vaatan, vaatan sellest, aga seda ma seedin, et mis see, mis see minu jaoks tähendab, et et mõned puudutasid mind ikka sügavalt mõned joonised ja eks ma tunneb matsu Vitsur, või kus meil aega on, siis ma seal ilmselt kogu selle müstika selle peale siis siis mõtlen, tunnetan, et miks miks, miks need tehti, mille jaoks kuidas tehti nii, et head alles headma. Cannes on jah, et inimesed saaksid sellesse müstikas uskuda, neil oleks nagu tekiks too on midagi suuremat. Kelle jaoks need tehti, eks? Jajaa ei, nii palju kui mina tean, siis ei ole siiamaani ei ole kindlasti ei ole ühtset selgitust, et kelle või mille jaoks olid, et kas nad olid selleks, et jumalad saaksid neid vaadata või oli see hoopis mingite abiliste abiga tehtud või miks ja kuidas ja nii edasi ja astronaut Jasson, noh ta on ka, ongi astronaut, lehvitas seal, seal kiiver peas. 500 aastat enne Kristust, eks ju, selline tegelane kolib riide ja madude ja ämblike kõrval, eks. See pani mõtlema, see astronaut lehvitav, sellel oli nagu seal jah, kuidagi seal elamise pilt seal. Peruu riigi lugu ka sellega seotud pühenedest. Ja olid, kas ta võis olla niisama või võis olla? Ja see on kahju, me ei saa praegu siin visuaali näidata, aga, aga võime sellele Ahvi saba on selline spiraal nagu, nagu see mul üks tänavakunstnik tegi just kõrvarõnga ja seletas mulle ära, et näed, et see siin samal ajal tegi traadist, eks ju, keeras et see on siin Peruu sümbol, see spirit spirituaalsus keeras, eksju, ja siis tegi erinevad nurgad nii, see on, emamaa, see on see taevas, kõik need kontorid ja, ja kooli Priide kõik tegelased pani mulle sinna kõrvarõngasse. Liblika kasutati kasaris palju. Mis on selline vägev? Istutakse tõruga sellest logost ja kahju, et me ei saa siin visuaali näidata, aga, aga me võime selle logo panna. Las. R2 reispassi Facebooki lehele, et see logo just mingisugune kas nad tagasi vist välja mõeldud ja see on väga-väga ilus logo e-tähtaeg, niimoodi spiraalid ja, ja minu meelest see on nagu on hämmastav on, see ei taha siin midagi paha öelda meie koduse rändrahnu kohta. Aga selle asemel, et otsida paaniliselt midagi, mis on unikaalsed, on teinekord lihtsalt vaja väga head disaini. Ja Peruu on selles mõttes suurepärane näide, siin on palju asju, mis siin on veidrad, imelikud, nihkes ja võib-olla kehvasti, aga ühe asja nad on suhteliselt suurepäraselt suutnud teha ja seal logo ja seal on ainult see spiraal ja Peruu kiri märk ja see on niivõrd ilusti õnnestunud, et Peruu Peruukad ise kannavad seda hea meelega oma T-särkidel. Lennufirmad panevad seda logo vabatahtlikult omale saba peale bussifirmad igasuguseid võtta, et seal on igal pool silma ees ja ta ei ole mitte mingisugust midagi nagu keerulist või ulmelist lihtsalt. Kõik kodumaised tooted kõigile on see Võtavad hea meelega, et on lihtsalt hästi õnnestunud disain ja kõik. Et see on selles mõttes nagu midagi, mida nad on siin teinud väga hästi, 10 punkti ja kuulame vahepeal natukene hispaaniakeelset muusikat. Ja siis. Ja siis vaatame, kuhu jutt, meid, kuulujutt Meidsid mikrofloora pargistadasi. Proteiiniliivaluust flooras, kellede nimelises pargis istume koos Kristjan sillaotsa, Triin Hiiuga, jaga murul. Andke andeks, kogu see taustamüra, keegi mängis saksofoni, inimesed kõnnivad mööda taksot signaalitavad ja mida kõike? Aga rääkisime. Rääkisime Nazca joonistust triinsele viimase laulu ajal tuli jälgimas taksoga, sealt tagasi hakkasid tulema, räägi sellest ka neile. Ja mul oli see need abilised, kes mul olid selle Nazca jooniste reisi korraldanud väga ekspromt, siis ma otsustasin seda enamvähem mingi tunnikene ennem, et nii ma lähen sinna ka siis siis nad olid selle bussipileti mul niimoodi ümber muutnud, et pärast maandumist mul oli vaja 30 minuti pärast õigemini isegi 25 minuti pärast olla, siis lennujaamast bussijaamas ja astusin sealt välja, hakkasin vaatama, et kuidas on siis nüüd kiiresti saaksin endal süda veri kergelt paha ja, ja vaatasin valed bussid olid seal või siis hakkasid minema, küsisin, et kas ma saan bussijaama jaajaa palju me siin umbes siis, kui buss saab täis, et umbes 20 minuti pärast mõtlesin, et siis on mul ikka täitsa hilja, siis ma ei saa. Ja, ja, ja siis oli keegi vanamees, seal tuleb sul nii kiire või ma viin su ära. Siis viis juhatus mind autoni, auto oli selline, et põhienamvähem nagu paistis läbi mõnest kohast, et väga jaga igivanapaari klaasi olnud ees. Natuke kahtlesin, aga mõtlesin, et mul tuleb ikka saavad, ma teadsin, et see sõit ei ole kuigi pikk, et umbes 10 minutit või 15 minutit, palju see on? Läksin peale, riskisin, mõtlesin, et lähen peale, tundus sõbralik see vees mitte nagu enamus pruukaid ja läksin peale, võtsin selle riski, hakkasime sõitma. Mõne hetke pärast tundus, et liiklus on väga aeglane, et, et ütlesin, et noh, et, et siin hommikul ma pean minema kõrvalteid. Meenusid ivo lood sellest, Triin, ära kunagi lase takso well mototakso well, ära kunagi lase ennast kõrvalteedele viia alati lubajaadees mööda. Ma mõtlesin, et okei, päevane aeg, mõtlesin, küsisin ta käest, et kas me ikka peame minema, et äkki äkki ikkagi saab otse, et meil on ju natuke siiski veel aega, et lähme ei, ei jõua siis ei saa. Panigi kõrvale. Siis ma mõtlesin, et nii seiklus algav. Palusin oma ingleid appi ja ja sõitsime siis ja, ja keeraski kuskile nurga taha ja mingil hetkel aeglustas autod, siis ma sain aru, et okei, aeglustus. Et siin oli auk, kuskilt tulid mingid inimesed sealt nurga tagant välja. Siis mõne hetke pärast keerasime veel kõrvaltänavale, siis jõudsime prügimäe kõrvale, mõtlesin, et oi-oi-oi nüüd läheb juba päris ohtlikuks. Aga varsti olime peateel väljas, nii et väga ilusasti lõi. Kas mõnusasti ja me jõudsime bussipeatuses? Väga täpselt jõudsin bussi peale, nii et seekord läks, õnneks läks hästi, ma tundsin, et ma olen hoitud. Aga seiklus, talija põnevust oli. Kui tuli sellega meelde endal, kuidas minu kõige esimene saabumine liimasse. Ilmselt ei ole neis passi saates seda konkreetset lugu rääkinud. Mismoodi? Noh, samamoodi meil oli takso. Takso oli nagu vastas, aga aga hoiatati, et vastu hommikut on kõige hullem aeg, eriti just lennujaamast tulles on kõige hullem, sellepärast et sul on, ma ei tea, Christian, ta vist ka ütlesid, et kui sa siis, et sa oled seal 15 aastat elanud, kui sa sõidad lennujaama asjadega või tuled lennujaamast, et siis sa ei võta ka lihtsalt tänava pealt tänava pealt taksot, on see nii. Nojah, viimasel ajal pole üldsegi Taksutajatele, samasin, toimivad kõik need ooperid ja enam ei ole üldse enam trükkida. Aga noh, taksoga vas, vahest vahest ikka juhtunud, aga inimesed on hakanud kindlasti vähem võtma, neid tahab taksos. Ja väga paljudel on olemas aplitatsioonide võtavad selleni ja sa ei pea olema krediitkaarti. See on huvitav. Sa paned sinna kässija, maksad sularahas. Igal juhul see takso kõiki neid lugusid silmas pidades ja lennujaamas liimas sellises noh, ikkagi mitte kõige kenama linnaosas ja sõidame seal vastu hommikut, mäletan, mul oli mingitest rõhuvahedest millestki nagu kehva olla ka seal takso tagaistmel ja ja teine sõber istus kõrval Jõksistessis kõrval esiistmel. Ja taksojuht järsku ütles, et kuule, et ma pean sind tegelikult ma pean sind sisse keerama, et ma pean ühe sõbra nende aku juhtmetega käima aitama hommikul kell pool viis. Ja keerab kuskile, ma ei tea, kuhu slummi siis mõtlesime okei, et noh, see nüüd ei ole kõige parem lugu praegu. Jääd seisma. Seal ongi mingisugused tüübid, midagi seal läheb autost välja asjatama auto mootor käib ukse lahti, automaatkäigukastiga auto. Ja meie oleme seal kõik täiesti kabuhirmus ja siis me nägime eemalt kuskilt eemalt lähenes selline vana hipi moodise Volkswagen buss. Ja tuleb ja tuleb ja me mõtlesime selge, sealt tulevad kindlasti mingid mehed välja ja röövivad neid ja meil oli kokku lepitud järgmine skeem, mis meie peas sündis umbes 10 sekundiga. Et nii kui see buss seisma jääb. Niisiis, see tüüp, kes istub kõrvalistmel, tema paneb jala üle vajutab piduripedaali, et ta saaks tõmmata siis selle käigukangi draivi peale ja siis vasaku jalaga lükkab gaasi põhja ja samal ajal kui auto hakkab liikuma, siis alles ronib üle ja tõmbad juhiukse kinni ja siis vaatame, sõidame minema. Ühesõnaga me olime millisekundi kaugusel sellest kaaperdada liivalinnas. Pärast pärast esimest mingit umbes me olime jõudnud Peruus olla selleks umbes 20 minutit. Aga ei midagi seal, kus tegelikult ei jäänud seisma, ta sõitis mööda, see autojuht, aitaski, Need tüübid käima, hüppasime auto peale, viis meid hotelli ära ja kõik korras. Aga no tagantjärgi mõelda, et noh, et see, see hetk oli, oli korraks lähedalt. Hull värk. Aga tahtsin küsida, tegelikult triinse käisid veel ühes kohas kus Kristjan on elanud, kus mina olen mitu korda käinud ja ja sina olid seal nüüd esimest korda ja selle nimel. Ja see on selline, seal on kõrge see niisugune väike kõrbeoaas, mille, mis on ümbritsetud hiiglaslikest liivadüünides, mis on väidetavalt maailma kõrguselt teised liivadüüni peale nomiiliad. Seal sõidetakse liivalaudadega, seal tehakse bagidega mingeid trippe, ta on selline nagu selline, selline selline. Nojah tore oaas keset kõrbe, see hakkas siin on ja kuidas see kohtades mind väga hästi ma see oli, mul oli vaja seda siis ma sain seal puhata, seal turiste palju. Ma tundsin ennast turvaliselt. Ja, ja samas oli põnevust ka, et ma olen selline veidi ekstreemsportlane ka, et mulle mulle see kõik, see, see lauatamine ja see pagi pool meeldis, nii et et ma sain seal puhata, ma sain seal seigelda ja ja nüüd ma tunnen, et ma olen valmis Peruus edasi seiklema. Ja, ja ta ei kuulanud midagi head, väga palju vigasem. Et meile see teile meeldib see koht, et igavest igat seostatakse siin viinamarjadega piskuga. Mis on siis viinamarjapuskar? Jah, aga ta on, ta on väga hea maitsega. Ja alasin seal aasta aega oma elukaaslasega. Ja seal sain ma ka endale esimese töökoha. Sain oma abikaasaga, tahaks, siis kolisin tema juurde, seda tema kestan pankurina. Siis ma passisin Kallasega kaaslasel passid nädal aega passi sees, mõtlesin mina või sina teed nagu käin hinge mööda tuba, panin plätud jalga, lühikesed lühikesed, sortsid, väikesärgid, T-särk seljas ja lähen käin mööda teed. Vaatan instituudo, okei, mingi kooli. Sellel ajal hispaania keelt veel väga hästi ei räägi. Ma mõtlesin, et inglise keel, et, et siin oleks inglise keele õpetaja. Astusin uksest sisse, küsisin, et ta tol ajal Inglise keelt hospiitsi oskan. Elad siin ja Anti õpikute komplekt, öeldi, et tule homme tööle. Niimoodi saime endale esimese Toivo. Ja ma elasin aasta aega ja see oli esimene aasta, kui ma siin Peruus. Ja me käime siiamaani, käin üks kord aastas käime ikka sellepärast, et meil on siiamaani väga head nagu perekonnasõbrad-tuttavad. Ja, ja lahe koht, meil on seal igasugused omaette. Kasvatatakse härgasid ja seal tegeldakse kukepoksiga. Igasugused sellised huvitavad asjad ei tule mis ei meeldi paljudele inimestele, aga inimestel on seal väga selline kirg selle vastu kukepoks. Kukevõitluskukevõitluse. Kui võitlus on läbi, siis saab suppi. Ma käisin seal, meil on üks Kristjaniga, üks ühine sõber, ei saaks öelda, aga tuttav Roberto Pennyga Preira, kes korraldaksime kahe kõrbesse selliseid mitmepäevaseid trippe ja tegelikult Ma ükskord tegin sellest, salvestasin kaks veis passi, mida on võimalik samuti Peruu marutõbine kõrberebane vist selle selle saatel laetüüpe. Ja noh, see oli ikka, see oli ikka nii, et noh oleks sat telefoni kaasas olnud. Võib-olla tuleks siiamaani seal küll ja, ja ta on, ta on ta valge rass, on rohelised silmad ja kõlab kohesele laastud armas ja selle keskväljaku peal. Ja tema esivanemad on selle linna asutaja, elabki seal, noh, ta natuke jah, sooda, ühtegi igav kogu aeg ja aga temaga ma käisin ka kolm korda, Me käisime seal kõrbes hai hambaid otsimas. Kuskil seal kolm, neli päeva. Sest see oli kunagi ookeani põhi seal ühes 10 sentimeetri suuruseid ahi, hambaid ja vaalafossiile keset kõrbet. Väga äge, ega ta, ega ta teab küll, aga, aga jah, sa pead panema ennast absoluutselt teisele lainele, et aga nagu koos olla kolm päeva. Aga väga mõnus on, seal õhtul magan öösel magada ja hästi suurt kuue mingid sitikad, mitte midagi ei ole siis tähistaeva all ja, ja siis ta seal müüakse ka igasugust, seda seal haual. Hauakaevajad, kes käivad neid haudu kaevamas, võtavad seal visalt ehteid ja asju, mis on siin väga nagu aga keelatud välja. Lõksime Christian külmus, Istan, kas tahad teada, mis vahet on, kas sul on see originaalne see kae kaelakee või mitte? Seda ma ei tea, no ütles siis viisilisele haua juurde haua juurde. Lähme sinna sisse, tähendab, kahekesi koos, millised on sisse-. Ja nüüd nuusutan, tunned, seal on selline maisem ja siis ta valitseb mingit vedelesid mingisugused tükid, ütles, et näed, nuusutad nüüd leida, tuledasamale tunneks, no vot, näed sõnu originaale. Päris õudne, aga no põhimõtteliselt jah, kuid kes, kellel väga huvi hauast röövitud. Käisite surnud, surnud luukerede pealt võetud ehteid endale kaela riputada, kui peaks selline. Aiamaalt otsima ajab täiesti hasarti, neid on nii raske leida. Selles mõttes raske leida, on väga pikk ajalugu, kuidas nad sinna sattunud ja kõike, kuidas neid leida on ja ja noh, kui kedagi huvitab, mis nad väärt on, on väga palju väärt. Nende hinnad jõuavad 20 dollarini, inimesed müüvad internetis. Täitsa müstika, mina jõudsin nüüd sellepärast, et neid maha müüa. Olen kõik ära kinkinud oma sõpradele, aga aga alati, kui ma seda ära kingi, mul on siin hea meel, sest ma tean, kui raske kedagi leida. Seal on jah, see erosioon, toob nad või noh, ühesõnaga see erosioon, tuul toob need liiva alt need hambad välja. Ühel hetkel sa pead nagu õige nurga all, kuskil ma ei tea mitmeid tunni sõidu kaugusel lähimast maanteest või kus õige nurga all vaatama, kuidas päikeses leidub vastu selle hamba peal ja siis sa leiad ülesse ja Roberta rääkis, et ega see nagu lihtne selles mõttes ei ole. Et et kui see ühel hetkel see hammas välja tulnud, siis samamoodi umbes nädal hiljem on see erosioon või liiva, see on ta, tema, ta nagu ära hävinud. Tänud, et seal umbes seisab, kui sellel sellel sellel hetkel neid leiad. Aga, ja igal juhul düünid, et see on selline mõnus ajaveetmisviis, saad pagiga sealt üles-alla sõita, saad liivalaudadega seal sõita, saad lihtsalt päikest võtta või saad? Sõbrad kuulame vahepeal jälle muusikat või muud teha, siis jutustame. Püsime veel natukene viimase piimast lõunas. Kallid sõbrad, Kristjan, millest me millest me veel võiksime rääkida, Sid kliimalinnast. Räägiks õige sellest, mis me just tegime. Minu arust oli see päris põnev asjaajamine, kuidas me Donberyniooni saatsime siit kliima kesklinnast džunglisse? Hea küll, Tomberenjoole, Tomberginjootberyniooniks olid meil petrooleumilambid petrooleumilampe veel vaja saata džunglisse, selleks et. Ja siis ma pean hakkama natukene kaugemalt peale, sellepärast et see metsametsale otsima metsa kämping, mida me seal metsas peame ja kuhu me varsti lähen. Me kasutame seal öösel petrooleumilampe, selleks et valgus oleks, eks ole, kell kuus läheb pimedaks ja ja siis. Ja siis on ka tarvis natukene näha. See oleks ilus naturaalne valgus, mitte LED-lambid, eks ju. Just, ja just mõned aastad tagasi oli seal seal noh, täiesti tavaline, et Amazonase külades kasutati õlilampe valguse saamiseks. Aga aga nüüd paar umbes paar aastat on, on jõudnud selliseid kiitlasesse ka Hiina LED-lambid kõige odavamad. Ja tänu sellele ei ole inimestel seda petrooleumilamp, meil on vaja sellepärast, et seal oluliselt odavam, oluliselt odavam on seda hiina LED lampi kasutada majades kui, kui, kui petrooleumilampi ja, ja seetõttu neid absoluutselt enam mitte keegi kiitlase linnas ei müü, sest keegi inimesed, elukad on praktilised, meil ei ole, neil ei ole tarvis mingit ilu seal vahepeal uueks on vaja lihtsalt valgus, põletage, kole sinine, halb algus ja minu meelest see nagu ei sobi sinna Amazonase vihmametsa, et see ilus petrooleumilambi valguses on kena ja siis ma olen terveid kiitlase turul ja kõik kohad läbi otsinud ja ja ei ole seda lampe, neil ei ole mitte kellelgi ja siis eile me hakkasime Kristen, ega siin vaatama neid lampe, et äkki viimased 10 miljonit inimest, no kuskil ikka. Ja kogukond Kristian oma 15 aastase kogemuse pealt seal guugeldame, vaatame ja otsime sellest rauapoest teisest rauapoest, lõpuks saime teada, et kaks tükki on olemas. Siis kohalikus ka raudas Aga Truchiyo esituses vilt 1000 kilomeetrit põhja poole, kui ma kui ma ei eksi, ja siis, ja siis me leidsime mingid kohalikud kuulutused. Ja leidsime, et üks mees, mees mingit viite või kuute kaks utaja, nelja kasutatud lamp. Erinevat värvi, erinevad suurused, erinevad mudelid ja väga ilusad. Ja väga ilusad ja kuidas need siis nüüd jõudsid Lioodi, et võib-olla ma pean veel rääkima sellega ära, et kui me siin mõned päevad tagasi noh, alati kui oleme Kristjaniga. Sellest oli eelmises saates ka põgusalt, aga alati kui ma siin matkade vahel kliimalinnas olemas, sõidame Kristjaniga ringi mööda liimatule kliima erinevaid linnaosi ja, ja see liima avapool hästi palju erinevaid külgi tänu sellele, et see on hoopis midagi muud kui see Myra Bloores siin oma mahlabaaride ja ilusate väljakutega, need võivad olla ka täiesti kuskil mingisugused mägi agulides lummikus. Inimesed tänaval on ikka hoopis teistsugused ja liig ja vahepeal ikka tuleb ikka uksed lukku panna. Ja nii edasi, et, et see on väga eripalgeline linn ja, ja siis me mõtlesime ka, et me, et me valmistame sellest Ühe väikese lühika, mille nimi on päev liimas. Filmisime seda, aga ühesõnaga niisugune linnaosa nagu sanfonde Lurigantso, ma ei tea. Christian äkki ütleb paari sõnaga, mis koht see on? No see on kliima kõige suurem linnaosa, seal elab miljon inimest, ühes linnaosas elab miljon inimest, sinna linnu sisse viib võib-olla kuskil kolm või neli tee. Et siis ja muidugi seal on ronge. Aga see on väga suur, siis on väga, väga, väga suur. Ja siis mees sealt hakkas tulema lampidega kuni parancosse ja et ma toon sulle ära, näed, et oled sa ikka kindel, et sa maksad, jaajaa, maksame, maksame. Vaata nüüd ise. Üks ütleb sulle, et ma tahangi Sult ostoneid petrooleumilamp, aga ma olen siin parangosena. Aga too kohale toob kohale ja siis näiteks ei vasta telefonilt. Ah kuule, praegu ei viitsi tegelemine lampidega sõidabki sinna tagasi. Ma saan aru, et Peruus tavaline jah, nii tuleb ette küll inimestele, et sõidad kuskil lepid kellegagi midagi kokku ja siis siis ei võeta enam toru. Igal juhul mina võtsin toru, tegin mehega äri ära, kusjuures ta ei tahtnud isegi. Ega need lambid muidugi olid kokkuvõttes osad väga ilusad, aga natuke kallimad ikkagi kui need, millega neid poes müüdi selle transpordi eest nagu raha ei küsinud ja ja siis ma ütlesin, noh, sõidate tagasi oma sinna linnas, ma ei tea, kaua ta sealt võis tulla poolteist tundi külmkapis ringi ja, ja see oli ka ja ta ütles, et ma tulen kell üheksa rohkem kui 200 sellepärast et siis ei ole liitlustetud, hakkaks varem tulema, siis ta oleks veel kauem tulnud. Ja siis paranka linnaosa, mis on ka selline kenakene, vana sihuke boheemlaslik linnaosa, kus, kus me, kus me tegelikult siin viimase elame. Ja siis ta ütles, et Ma veel kohe koju tagasi ei lähe, et siin näeb nii ilus kõik välja, ma lähen jalutan siin ringi natukene. Ei usu, et aga väga tihti seal on käinud, ei ole. Linn on suur ja asja pole. No ja siis oli need petrooleumilambid vaja kuidagi saateid kiitusesse, linna, kuhu ei lähe mitte ühtegi maismaa teed. Ja siis me läksime mingisugusesse postmisena transpordifirmasse ja seal öeldi, et ei, et aga meie niimoodi ei, ei võta, et sa pead ikkagi vanemad on nagu isekastidesse. Aga mine seal üle tee, et seal on mingid need kasti firmad, nagu lähed sinna kasti firmasse ja seal oli väga sõbralikud inimesed, nad kohe olid, panid seal mullikile nendele pakkidele ümber, siis nad panid kastide sisse ja siis nad panid sinna hunniku hunnikul seda mingisugust vahtkummi, mingisuguseid tükke. Ja noh, põhimõtteliselt see oligi see, kui me Triinuga vaatasime täpselt nagu Tomberyniooni pudeleid, saadaks liite kasutatud petrooleumilamp ehk kinnituse linna, et luua metsas ilusat valgust ja head õhkkonda. Selle tulebki teha vahest ära palju selliseid raskeid ja, ja tüütuid ja asju, et inimestele inimestele pakkuda seda tunnet. Inimene tuleb sinuga sinna matkale ja ta ei. Ta ei kujuta ette, mis, mis asja. Me siin kõik tegema, et sul oleks petrooleumilamp. Ta vaatab, et näiteks petrooleumilamp. Need, mis varem oligi täiesti enesestmõistetav asi. Ja mis kõik tuli teha selleks, et, et seal oleks Ja, aga noh, see on hea meel ma alati ütlengi, et kui, kui siin kõik toimiks nii nagu ma ei tea, kuskil Eestis Šveitsis Aga siis, siis poleks reisijuhte vaja. Oleks vaja ja siis võib-olla ei oleks endal ka oli väga huvitav. Ja vahest ka nagu seriaal paga seoses ka nagu üritan inimestele selgeks teha, et. See on küll äri on ja kõik ja, ja mulle meeldib sarjaga. Aga et inimesed aru saaksid, kui palju sa tegelikult peaks nagu vaeva nägema. Et inimesele oleks luksuslik toode ühe kliki kaugusel. Et kogu see jada, mis kõik tuleb teha, kuidas neid mägedest tuua, neid nakatusid või üleüldse? Et, et see kõik oleks nagu inimesel kaugusmõõduks on ettevõtluslähiajal ju. Aga, aga see, meie meie töö kurb on väga-väga pikk, hakkame põhimõtteliselt nagu nullist seda asju tegema, kuni ta jõuab siis kellegi koju, et me ikkagi peame selle asjaga veel valmis tootma ja selle müüma ja marketingi tegema, et et seesama moosiga petrooleumlampidega, et seal on selline imestunud näidata, ilmselt mõistad? Jah, on jah, ainult üks klikese toode naturaalse tootluse meelde ütlema. Aga kui sa peaksid täpselt teadma, kuidas sinuni jõudis, siis on seal ka päris huvitav. No vot ja sellega seoses see sama päev viimase liigi jälle, et mõnes mõttes ühel hetkel ka võib-olla visuaalis näidata seda liiva linna ja mismoodi see sebimine siin käib, et sa pead sõitma ühest kohast teise, võtab sul mitu tundi selle aja jooksul vähemalt 40 liiklusohtlikke olukorda igas igas igas tunnis. Aga see selleks sellega seoses tahtsime rääkida. Venezuela lastest Peruus. Sellepärast et nii nagu siia ei jõua uudised Euroopast, sest see särk ei ole nii ihule lähedal, kui siin kohapealne maailm, niimoodi ei jõua Eestisse tegelikult Euroopasse uudised veeretada veel seda, et me küll teame, et seal on raske ja, ja et seal on taarkriis ja inimesed põgenevad sealt ja võitlevad oma elu eest ja seal on läinud väga ohtlikuks ja nii edasi ja kogu see režiim ja inimestel pole süüa ja see on nagu enam-vähem teada, aga vot siin Peruus Kristjaniga sõitsime mööda seda mööda neid uulitseid siis järsku järsku vastaseks tüüp sõidab autode vahel või tähendab, kõnnib autode vahel ja tal on selja külge sellise kahekronstein iga kinnitatud niisugune kaks korda kaks nikersi plakat. Ja seal on kirjas Vickers nelja kolm kahe hinnaga midagi niisugust, mis salli või midagi sellist. Aga ta ei näinud välja nagu selline keskmine tänaval müüa tali oluliselt sellisena valgema naha. Selline ma ei tea, ilusti pügatud habemega, selline viisakas, viisakas, nii-öelda noor, viisakas noormees täiesti viisakas ja, ja teisi akna lahti, ostsime talt viis nikersid ja kui ta juba ära läksime, hüüdsin talle sealt järgi, et aastaid on ta järeldada. Venetsueela siis küsisime veel, et mis tööd sa tegid? Mõtlesin elektriga. Ja siia, mis sa ütlesid, Christian jõuab praegu. Palju inimesi päevas jõuab Venetsueelast kruusa, no keskmiselt öeldakse, et tuleb 700, aga aga vahepeal taheti neil see õigus ära, võtad nad siia nagu, nagu tööloa saaksid siin see eelmine president, kes kes, kes siin oli, tema andis kõikidele Venetsueela kodanikele võimaluse tulla Peruusse ja saada kohe endale tööle uba kaheks aastaks. Siis on nagu äärmine žess humanitaarne sesse. Sest need inimesed tulevad, see tähendab seda, et sa mõtled, et nad tulevad, aga nad tulevad, nad tulevad jala. Ja kui nad saavad mingi auto peale või mingisuguse veoki peale, kui nad seal põhjapiiri pealt tulevad, siis nad tulevad ikkagi jala kõndides, inimesed lähevad sinna veokitega ja viivad neile venti, annavad seda vett. Ta tuleb oma lastega. Tulevad ükskõik kuidas nüüd ükspäev oli seal piiri peal 5000 inimest tulevad jala kõndides. Räägime riigist, kes oli, oli ja 30 aastat tagasi või isegi 20 aastat tagasi oli siin eeskujul triid. Meil on ju tohutud naftavarud ja kuidas selline populistlik poliitika võib ühe, ühe riigi nii kreeni ajada, ta Peruus on praegu pool miljonit sõela, kodanik. Ja Columbia, mis piirneb sõelaga, seal on minu teadlane Kordades ja kordades rohmiljon on, öeldakse, et miljon aga tõenäoliselt rohkem. Ecuadoris kohtasin ma kevadel ühte Noh, ettekandja oli Venetsueela Solano ja küsisin, mis ta sina tegid, ütles raudtee insener, oli. Siin oled sa nüüd, et kuidas sul siin läheb või niimoodi? No kuule, mis sa arvad, kuidas läheb, ega ma väga õnnelik küll ei ole ja noh, et eesmärk on minna seal edasi Argentiinasse atakki, seal saanud erialast siis midagi sellist, aga nüüd selle samas nikersiga seoses. Nädal või veidi rohkem tagasi ma seal siis mägedes akvas Kalientosi nimelises külas mõtlesin vitsu jalamil, kohtasin siis ühte paari Venetsueelast selles nikersi loo peale, sellega läkski nii hästi kokku, sellepärast et nemad olid tuletatud, rääkisid muuhulgas ka perfektselt inglise keelt ja ütlesid, et nad on seal kolm või neli kuud, on seal, on seal, on seal akvas kliente külakeses siis olnud ja ütlesid, et nad ei ole veel väga harjunud sellega ära, et võid õhtul minna kodust välja. Ja, ja sa ei pea kartma, et sellega nad ei olnud veel ära harjunud, nad teadsid, et see on täiesti turvaline koht, aga ütlesid, et ja siis ütlesid, et neil on sõpru, tapetud snickerseid šokolaadi pärast. See pani minu jaoks kuidagi, tõmbas selle kõikli selles nikersi ümber nii konteksti, et mulle läks nii korda ja ta ütles, et jah, et kui sa lähed kuskil oma toidupakki saama või midagi sellist ja kui sa tuled selle toidupakiga tagasi, sa viid oma, ma ei tea emale, lastele või kelle iganes. Et siis see riik on nii kreenis, et sind võidakse inimestel, noh, ütleme tsivilisatsiooni kihter nii kadunud kirjud esmavajadused ära teha. Et sind võidakse sedasama Slykersi või selle toidupaki pärast lihtsalt ära tappa ja selle eest seal kõik põgenevad. Ja põgeneda saavad ainult need, kellel on ikkagi raha natukenegi natukene natukenegi, aga paljudel isegi enam ei ole mingit rahast tulevad ikkagi jala ja ja enamasti need, kes tulevad, nad ongi nagu siis ütleme, nad ei ole need kurjategijad või minihobused tulevadki kindlasti korralikumad. Aga võib-olla neid peetakse, sest mina just hakkatsiinas nägin ka, kes oli Venezuelast tulnud ja siis ta proovis seal tööd leida, töötaski tegelikult ühe hotelli Ressepsonis, aga ta ütles, et oli mõnest kohast ära aetud ikkagi nagu mingi varguse süüdistusega, et et võib-olla ei suhtuta nendesse ka väga hästi siin või kuidas tead, Christian kudes. Ei, mina ütlen, et see on, see on ikkagi humanitaarne asi ja Peruulast on väga-väga Maitaalsega inimesi humaanselt normaalsed inimesed. Ja näiteks väga palju võid nüüd leida teenindus restoranides, ettekandjad. Ja ma ütlen ausalt, et see teenus, mida nemad osutavad, on palju parem on see on väga palju ja nad on väga-väga tõsiselt taastama töökohta ja väga palju asjad, väga paljud asjad on selles mõttes nagu paremaks läinud. Ja seal, kus mina elan, praegu, seal on ka päris palju Venetsueelast tulnud inimesi ja ja noh, okei, sa näed küll telekast, et Venetsueela inimesed röövisid, keda keda võtta nüüd arvestad, et siin on neid pool miljonit. Et ei ole mõtet nagu üle üle pingutada sellega. Et, et Venezuela inimene nüid röövis kedagi, kuhu inimesed samamoodi, ega mina neid ei karda seal. Ja siis ma ütlen, et ma tegin endale mingi hetk Kiisatoni sipsa. Mul oli see äri äriviisa, mis oli selline peavalu ja siis ma tegin endale teise viisa, mis on, Mu tütre kaudu munandite ruut, rulana, tütre lõhub asju, ma sain endale hea viidad ja üks üks nüanss on seal töötada Dinamo, Interpoli ja seal saan ühe paberi. Ja ma olen seal varem ka käinud ja ma tean, noh, et siiski, millal sa viimati käisid siis väga hull ei olnud. Nüüd kui ma käisin, seal oli, saba oli kaks kvartalit, ma räägin, seal võis olla, kui mina sinna jõudsin. Et ja noh, kõik need 700 inimest, kes tulevad, peavad sealt läbi käinud iga seitse tuleb ja ma arvan, et seal paja võiski olla seal müügis 500 inimest, 300 inimest. Oma seisnes selles samasse seltsi sellest alaseks neli või neli tundi või kuskil niimoodi ja siis rääkis ja kõik inimesed kõik, absoluutselt kõigega sa elad, kas on ju õpetajad, advokaadid, arstid? Me ei räägi sinna inimestest, kes kes pole elus vaeva näinud, et endale haridust saada, või midagi. Inimesed, kes on. Kultuurse teadmistega inimesed ütlevad ka, et no ei leia tööga müüvad kom ja kuskil poes oma erialast tööd täitsa võimatu. Õpetajaid hästi palju. Okei, ma siis selles tabaseleni ja seal oli ka, kuni seal on nii palju inimesi, nad, politsei on ka ikka kodanikega natuke seal. No üle. Ülekoormatud, onju? Okei, siis mingi hetk, ma tantsisin ka selle saba seltsi ära, sain sinna sisse ja siis seal suurt plats on ja seal pole isegi Päikese varjuline. Screen seisime seal tantsinud ja siis tuli politsei välja kisas üle selle platsi, kõigil peab olema kaasas must pastakas. Selle kuule, mis toimub, mees, ega ma sõjaväes ei ole, ma tulime mingit paberit tegema. Siis küsitakse, kuule, kas, kas või see tige panna. Kina must pastaka kilodega mu peas ei ole, mis sa üldse teed, kus on pikendanud? Veel ei tundu, aga samas on mõistlik, et kõigepealt tuleb, istusin seal saba, saaksid piketi, sisenes artikkel ja siis sa tead, mis sa tuled uuesti saba seisma. Et üleüldse, kust ta tuleb veel? Mõtlesin, et ma tulen. Mis kodanik saanud seal, eestlane, mis sa siin seisad seal ainult Venetsueelast sinu sabal seal, kus liiv inimesi? Terve kaablivabalt, aga, aga selles mõttes on mul hea meel, et ma täitsa sain nendega rääkida, puhul midagi muud teha. Mul on hea meel. Et ma ütlen, et ei tule siia kurjategijad, nad on ikkagi täiesti. Haritud inimesed oskavad keelt hästi, slaiusime. Sellisesse seisu, et nad peavad minema oma kodunt ära ja neile ei meeldi liin viima Kõrbida. Meile meeldida viimadega. Siin on küll ilus roheline, kõik, kuidas natuke läheb, kaugemale rohelises kaob koer rohelises, rohelises, nii palju tuld nautida, et sa pead, sulle tuleb iga kuu, tuleb mingisugune mingisugune paber, munitsipaaliste tähendab vallavalitsusest, et sa pead maksma maksu rohelises vees, mida ei ole olemas. Okei, sõbrad, meile antud aeg saab selleks korraks otsad. Tunneme siis südant, muret vilets menetluse Laanode pärast nii Peruus kui ülejäänud pool Ladina-Ameerikas. Ja loodame, et neil läheb hästi. Igal juhul meie jätkame siit oma teekonda. Aitäh, Kristjan sillad, aitäh. Kutsumast ja mul on väga hea meel sind alati näha. Kui, kui Yvonliimad, siis mina olen. Varangu kodus juba teatakse. Aitäh, pilvio. Aitäh. Kutsumast sinuga jätkame, jätkame teekonda mägedesse homme. Ühel hetkel räägime sellest ka reispassi kuulajatele, aitäh teile, kallid raadiokuulajad, et olite sellel tunnil meiega. Saade oli reispass, värske vabal raadi kaks. Mina olen juhatsepterkin ja kauni kohtumiseni järgmisel pühapäeval.