Õieti sattusid need memuaarid kavasse kõrvalise seiga tõttu. Kolleegide tähelepanu oli äratanud keegi mees, kes läinud lumerohkel talvel toitis päevast päeva Pirita jõel parte. See mees on poksija Bernhard Salong. Mina olen Tallinnas sündinud ja mis aastal 1914. aastal ja peab ütlema, et Pelgulinnas ja sealt toodi mind siis peaaegu kohe toodiga Narva maanteel ja ühesõnaga, Narva maanteel on mu elu rohkem olnud kui selles ümbruses kõik Naromaadi teras, tänav, Kredsultena selles ümbrus olnud, võib öelda. Oma 60 aast. Noorusaeg langes teil 20.-tesse aastatesse. Siis 20. aastal juba hakkas see spordiandnud juba peale, ma mäletan, kui hakati juudi koolimaja oli Raua tänaval ja siis nad tulid minu Kreutzwaldi nurgal, praegu on siis ta binaati täna vist jah, kui ma ei eksi ja seal nad alati kogunisti trammi peale tulla. Ma mäletan, et minul, kuna meil oli ka näiteks sellest, et ma olen, ma olin väike poiss Fashion kuus aastat vana ja. Mul oli valge müts peas, võtsime valge mütsi, viskasid maha aga seal lörts mustaks, mina nuttes läksin teistele poistele ka, et mu tehtud palju vanemad siis meil on üks suur lahing seal, nii et ükski jälle poiss, kes sõitis trammiga, ei saanud trammiga sõita, kõik löödi segamist. Aga muidugi siiski juudi koolimaja hakati ehitama, Maccabi hakkas harjutama seal väljakul, kes või mis seal Maccabi, Maccabi jalgpalliselts. Ja see hakkas hardumisel, no mina olin ka nii jalgpallisõber, käisin ka nende hulka, siis mängisime koos. Nii et nendega sai samuti läbi käidud ja mina olin seal kõrval, teisel aed, aedvilja tänav, kaks maja, valge kartone, ma ei mäleta, mis ta nimi oli, see oli maja peremees seal ja üks maja natukene siiapoole, praegust on seal kauplused ja sul on, tähendab, minu maja asus tegelikult seal kahekordne puumaja oli ja aga hoov oli meil väga suur ja see u mängis. Peab ütlema, et meie elus väga tähtsat osa, sest sinna kogunes palju poiss, ümbruskond, nii karu tänavalt, nii ka Narva maanteed ja ja siis nimetati seda salongi hoobiks juba minut perekonnanime järgi vanemate perekonna vanemate perekonnanime järgi see jäi ja seal meil sai palju niukseid, elulisi küsimusi lahendatud ja väga huvitavaid asju, siis käisime kui sinisele tsirkus oli. Sealt me õppisime, uurisin maadlust, vaatasime sealt pealt kõik, aga me olime siiski mina, tsirkus, see oli sünnitusel tsirkus, tüüdžed, seda nimetus oli ikka paik. Tsirkus. Tsirkus, Rant, Marina kõrval see plats, kus on ehitada praegune ujula. See kõik oli üks suur park ütelda ja seal oli siis üüriti välja, jalgrattaid. Välja sa ei saanud minna, kui sa olid väikemees, sul ei olnud mingisugust luba, siis sa seal ringi sees kogu aeg sõitsid. Kellel raha oli seal sõita, kel kellel Yoldakse, siis käis Käisi poisikest keerlev talla mullaga sõita. Kas jalgratas oli siis selline järeldused? Nööride ja ratas oli kallis lõbu, arvestame niimoodi, isegi kui ma toon teile lihtsa lihtsa lahenduse, kui keskmine palk oli töölisel Eestis kaks krooni, eks ole, õigus, aga jalgratas maksis, tähendab ütleme 150 krooni, tähendab, 15000 päevapalk oli kaks krooni päeva. Nii et võid arvestada praegu, no kasvõi ütleme, hinna tagatis ka sisse siis Väino ringist välja ei lastud selle aeg. No Ülo ja sa ei saa minna, sellega läheb kohe ära seal üks üüris neid ja me saime seal sõita ja õppida ja kui palju poisse tipptundidel salongi hoovi kogunes ja mis nad seal tegid, millega tegelesid, meil oli seal, meil oli seal väga palju tegemist oli, kõigepealt tegime selle huvi, jagasime ära, üks vana voodi oli siis üksistus peal, sellega loss mendel ringi, siis tegime risti seal keskel ka ja siis hakkasin mängima küla väljastada ei tohtinud Okt ära, nii et see ringijooksmine läks seal päris 10 12 poissi oli, rohkem oli ka vähem oli. Kas sportiga tehti? No aga see ringijooksmine oli see sport. Neid oli, mängisime laptuudvat, laptuumeng oli meil väga hea, siis mängisime jalgpalli, aga meil seda palli on lihtsalt nii palju raha ei olnud ostestada mingisuguse kera saime kätte seal riides kera üldse ja, ja siis selle soovisel nii tugev mängit. Aga siis meil olid väga-väga meile lähedane, oli Pirita Pirital oli seitse, kaheksa kilomeetrit, tuli minna nii et alati me läksime sinna Piritale ja Piritalt, ma mäletan juba sest ajast, teised olid minust viis-kuus aastat varem vanemad ja mina olen ikka nende kambas, nii et ma juba kuueaastaselt hakkasin Piritaga harjuma. Aga muidugi tol ajal ma üldse joonistanud boksis, sest et meil on rohkem jooksmine ujumine seal ja hiljem 30. aastal maksja nõudmisega tegelema, siis isegi võistlusest võtsime osa, võitsin karika. Huvitav oli see, et mul oli oma poistekamp, meil oli üks noorte noorteklubi Olimkas ja selles noorteklubis ma olin siis jälle sõudetreener, olin. Ja nii arendasin välja, et ühesõnaga linnas pandi karikas, väljuks kaupas hõlbanis karika välja, me võitsime selle karika, kõik kõiki, võitsime access teid poksiringis. Poksiringi tuli niimoodi välja, et me ikkagi kodus tegime boksi ja tuli välja, et ma seal olin võidumees ka, ükskõik et ma olin noorem, teid salongihoovis ja kindlaid oli teile. Ei need kindlad, me muretsesime niimoodi, et ühel olid kindad olemas, aga ta oli siis nüüd ütelda rahamees, ta oli algul selle maja omanik oli omaniku poeg ja maaomaniku poeg oli ja teised kindlad muretseda, samuti oma tuttavate kaudu ära kõik. Aga hiljem mina ostsin ka endale ühe paari noaga, see oli kole kallis, lõbuaedades vanad poksikindad. Mina sain ta üheksa sendiga kätt 900 margaga, tol korral oli sellega nii, et see oli suur raha ikkagi. Ühe parima endale. Ja kus need esimesed võistlused said peetud? No ikka, uuris, sai peetud ära, hoovis oli ikka meil seal määrustega midagi tulnud, kes ikka tugevam oli, see näitas kohe välja. Et sul oli tehniliselt midagi, vahest silmad kinni lõid ja. Nii et, aga et seda nüüd taktik ja kõik see tuli pikkamisi hakkas arend välja ja vot ma mäletan seda. Haab tema vend oli ametiühingu tegelane. Haab, rääkis mulle. Kuule, poksiklubis. Poksikursused, tule, lähme seal, nii et haav oli see mees, kes viisu poksiklubis ja tuleb välja, et nii-ütelda jäingi, seal on muidugi palju kordi. Ma tahtsin sealt ära tulla, mispärast sellepärast et Meil oma seltside vahel, mis oli, oli kõva rebimine seal ja kui sa olid parem, olid võitja Sult võit võeti käest ära ja mulle tehti seda palju kordi ja ma olin mitu korda läinud aega. Hea küll, näed minemisest, aga kuidas võimalik võitu käest ära võtan. Kolm kohtuniku, sul õigus. Väga lihtne ja vot nii sihukeses asjas olid, siis ma tahtsin mitu korda äramini, aga kihulmatus oskasin auku pähe rääkida ja ma tulin uuesti tagasi. Ta oskas seda nii huvitavalt teha, aga ta tegi niisugune võix mõtlise, sina oled nüüd massi hulgas, sa pead sellest massist välja tulema. Ma mäletan neid sõnu peale, et sa pead sellest massist välja tulema kõik, et mis aastal te läksite Tallinna poksiklubisse, nii nimetate seda? Poksib poksiklubi asutati 29. aastal ja ja mina läksin samuti 29, mina tulin üks, kolm kuud hiljem Nigulmaatsooli treener Vurmatusele treener. Aga kust see mees üldse pärit on? Nii kui mina hakkasin tegema sellega, siis tulid välja, ütles, et nemad ütlesid, Eesti poks hakkas peale 1921. aastal, sel ajal, kui nemad läksid poksi gurustele sporti spordile, poksikursused viidi läbi. Ja et see oli eesti poksi areng ja selle kaks peal ja praeguses kasutatakse ka seda meile entsüklopeedias, praegust aga tuleb välja, et see on vale, sellepärast tihti sakas poksitegevus juba ametlikult viidi läbi. Jälle 1000 910-l aastal Tartus. Olid juba poksivõistlused olid juba boksi või kust te sellele olete leidnud? Aga ma võin teile pärast raamatu näidata, kui soovid, no mul on olemas seepärast, et huvitav on märkida seda, et kuni 1009 tartu suu hoiti kinni ja siis, kui meil juba hakkasid demokraatlikud tuuled puhuma, siis Tartu said läbi viia oma 30 aasta poksi juubeli, see oli 1904. aastal ja selleks nad andsid välja raamatu Tartu Pops 30 neljakümnaason seal. Jah, see on siis 1940. aastal ilmunud väike raamatut teha 30 aastat Tartus kas, ja paistab jällegi, mis on, lugege siin, kui Pieter matsu soovib, õnne veel tartlasele ja siin veel Richard Kaljo linoollõige või puulõige on kaanekujunduseks. Ja see on üks haruldane. Ütleme jah, ei tahetud lihtsalt oma prioriteete käest ära ja huvitav on see, et meil oli korrustel midagi 78 osavõtjat ja nendest jäi järele viia. Kui viis aastat oli möödunud, oli järele jäänud ainult üksainuke, mina käin järele. Nii et kui oli kolm aastat möödunud, siis oli viis inimestel järel, minu vennal oli ka ma vennaga koodakse poksima. Kas matsu, seda siis mõtleski, et sa pead massist välja tulema sel ajal vä? Äi, siis ta mõtles, et siis kui ma tahtsin ära minna ja tahtsin ära minna, siis ma arvasin juba midagi midagi näitama. Aga treenerina oli ta hea Tenori ta ja, ja tubli väga kõigepealt ta ju arenes ise meiega koos elada, kui me võistlusi pidama õppis, tema võidetud ja õppisime meiega. Ja nii, kes ma mäletan, et kunagi esimest korda meie ajaloos 1932. aastal pole sellist olnud, et vabariigi koondmeeskond sõitis välja. Aga siis tehti üks, üks niisugune huvitav reis Poolasse ja nemad ütlesid, teate, mis poisid, et meil ettepanekud teil on ainult niisugused meie maksame või me anname teile sõidu, annan teile korteri, aga meil nii-ütelda praegust nimetatakse kaudsele, töötasu ega toitu ei saa talle praegu standard, niisugused tingimused on nimelt rasked. Mitmed käivad sellest seal ära, mäletan kaubi, kes oli Eesti meistri, võitis käbid. No jälle tema kaasa ei sõitnud, seal seal veel mõned teised niidet käbi tegelikult sõitis kauplesime kaasa. Ja kuid Poola oli tugevamaid Euroopas, võib-olla ta tol ajal oli väga-väga dogovori poksima poksimaa ja ja meie esimene võistlus oli lootsis. Muidugi peab ütlema, et närv oli kõige rohkem pingul meie meie treeneril ja meie seal juhatajal Pieter mad, et raske oli, väga suur, aga meie noored noh kaitsjate kaasa, mina läksin ka, kui me jõudsime lootsi siis huvitav oli, see Hendrikson tuleb, mul oli juba sõbraks saanud, seal oma vastasutab vaatamist ei oska üldse poksida, mingisuguse poos oli seal peal kõiki, me vaatame ka kaasa poksipoos pildi peal ja ega ta suurt poksima midagi ei ole ja selle pildi tulemus ja mis üle ringi, seal oli nii raske võistlus. Hendrikson ütles, et jälle ta ei oskanud endal kohta seal üldse leida, nii et sai korraliku sauna poolaka käest. Kuidas teil läks, minul läks, mina karnitse rääkiga võistlus masendava peksa, kaotasin talle, aga väga suuri laineid lõi Kuura seal. Kuula, seal võitis oma mehe suurelt kohe ja nii et, et see juba tekstis. Me kaotasime ainult ühe punktiga. Ühe punktiga kaotasime Lootsi meeskonnale. Noh, see oli nii suur edu, et järgmisel päeval meie esindajateks meile teate, mis me annan teile lõunaga. Ameerika kui me Poolasse sõitsime, siis marsime ühte asja, et me oleme niikuinii kaalutjad, mehed, et noh, mis toidus sellest metsast otsijana laen, mõningal pean võtma alla. No ja see oli juba suur edu, et me saime lõuna, aga ma mäletan, et oli mingi supp, oli roheline, super, minagi supp, sellepärast küsin miskit, missugune see oli spinatisupp muidugi see nii kaua säält on jäänud meelde, mis olid esimesel suuril, võistluse nuiad, teised võistlused, mis pidasime pärastokis ja minus kõik võitsime. Kõik, mis, no see oli nüüd nii-ütelda juba Eesti poksi poksiklubi oli juba suur edu. Nii et meie Poola reis andis sellise, et meil hakati ka teistesse kohtadesse kutsuma. Peab, ütleme ühte asja, et tol ajal ma õieti oskand seda mõista, seda poksiasjandust, kuid mulle is ei, see box ei sümpatiseeri nii nagu meil seda vabariigis tehti. Seal ma ütlen seda kolme sõnaga, ta oli toores. Ta oli tuim ja ta oli jõuline, tuim, oli ta ta sulle midagi head, teadsid, et need inimesed meil ju kasvasid sealt palju väljakesse, kellest sai elupõletajad. Ma võin ju, neid nimesid hakati nimetama jää, kui nad meile ükskõik meid, poksijad, pidised, sidrunid välja visati kõrvale. Aga miks siis võiks ju näiteks ka saada tublisi mehi sul õigus? Väga hästi, aga neid teisi oli ka olemas, millest saavad lihtsalt elupõletajad. Te ütlesite, et Eesti box sel ajal oli toores jõuline, jõuline, tuim ja tui. Kas sellises moodsas stiil? Ei, tema stiil oli hea, kuid küsimus peitus selles, et boksi taga süsteem, miks seda teha? Peitust materiaalne väärtus oli, raha peab, ütleme, et elu nõudis oma osa, selles nõudis, et sa pidid ringis lööma. Kui solid leita maha, siis olid sa ikka tubli mees. Mida rohkem verd, seda parem poksivõistlus. Kuidas minevik reageeris, hoida, reageeris väga alused, ma mäletan, et mõtelge ise, ajad on palju mündaga, nendel oli üks niisugune lause, et see oli. Peab ütlema seda lauset, ma kuulsin Tartus esimest korda, et aukilukarpi ühesõnaga löödi poksija kuskile maha. Vot niisugused väljendused on olemas, sellega muidugi mürgamini oli sellest isegi siin Tallinnas olid võistlesid, ma mäletan, kui loobiti pudelid nihukest prahti, loobiti ringi, kui olnud rahul, väga, väga palju on möödas juba sellest võib ütelda, et 50 aastat sellest möödas ma hommikul läksin tööle, siis töölt tööle minnes läksin läbi turult alate läbi ja. Ma kuulen, üks esmaspäevane päev oli, kuulen, kaks naist räägivad selja taga. Üksinda. Kuule, tead mis, ma käisin pühade poksivõistlust vaadata. Et kas verd oli seal õiget verd ei olnud näha, noomis poksi võistlusi oli muidugi see sarnane, oli arusaamine boksist. Et taheti ikkagi verd saada ja meie oma ajakirjandust tuli ka. Ma mäletan, et kui Raadik lõi seal, siis tulid inimesel juba sädemed tülist peast välja minule regioonidesse karikatuuri joonistama, siis tekib mul üks rootslane, oli pikk mees, oli nii kui Meil seal tülin, oli tülid, mast ja kui ta ringist läks ära, siis läks neli tükki ringist ära. Võtanast joonistused olid karikatuurid olid, teed nii, et kõik see aitas kaasa. Sellele paratamatult tuli seepärast, et võistluste iraadisse ja oligi vaja tollest ajast nii palju on aeg on tagasi, kuid ta on mulle teravalt jäänud nii-ütelda ajju sisse. Missugused olite teie kõige paremad tulemused enne sõda? Enne seda kõige paremad tulemused peab ütlema, et mul neid vigastusi asju näiteks Euroopa meistrivõistlustele sõites sain õlast vigastada, kukkusin suusatamisel. C5 juba kõrvale, peale selle oli vaja ka niisugust. Noh nii kui öeldakse, toorest boksule vaja, raiuvad maha lüüa, kõik see mulle ei meeldinud, nii et oli kaks võimalust, kas loobuda boksist või jätkata teksti box, aga meil vabariigis seda hinnatud üldse. Ja mäletan, et 1900 34. aastal Eesti poksimeeskond sõitis Budapesti võistlema. Mina tol korral kaasa ei sõitnud ja siis oli samuti ennem peeti kaks võistlust ära, kui nad Budapesti jõudsid, nad olid juba siis seal. Käed olid vigastatud, kulmud olid katki, nendel kõik, kuid muidugi uinus kohaline nendest ükski ei tulnud, aga võistlused peeti ära ja kui nad sealt jälle ära tulid, pidasandeid jälle veel kolm võistlust ära. Need, et tihe oli see kyll väga hästi teeniti, balti meister. Olin ma kaks korda võistlesin kaks kord, tulin balti meistriks, aastad need olid, need olid 35 ja 36. 1936 te olite Balti meister seal rini oli. Peast ja no Berliini olümpia-aasta kujunes nii huvitavalt välja, et meie poksitegevuse suhtes hinnati nii, et kolm poksijat saavad sõita Berliini olümpiale. Need kolm olid nende kolme hulgas, olin ka mina sinna arvestatud. Kuid siin juhtus üks niisugune huvitav asi, et tsehhid olid siia võistlema, tulud ja tööl, mulle mehed räägivad, kuule seda võistlused. Salong on kirjutatud peale, et sa võistlejatena poksis vale, tead mulle, kui ma töölt ära tulin, vaatan, reklaam on väljas, ma võistlen kuuletastel kuulutustulba peal, et ma võistleja tähendab meie isegi poksijad võisime saada oma teate kuulutustulba pealt, mitte et meil oleks ennem öeldud juba, et võiks, on muidugi võistluste ju raha sisse nendele, kes seda organiseeris ja korraldas. Aga mina tol korral ei saanud võistluse, mina läksin kooli, tegin oma eksamitöö ära, tulin ära, läksin võistlusele, see oli viimane võistlusel ja Niguliste mulle, et ma täna ja sain niukse peapesu nagu korral korraliku peab. Miks ei Tultsinabidena võistlemagi, selles ma ütlesin, et ma ei saa, et ma olin, koolis on eksamid sellega mis tähendab eksamit. Kas Berliin või kool, sul on valida, kui sa homme võistlema ei tule, siis tõmbame sinu olümpianimekirjast maha. No mina läksin kooli, andsin, eksime ära sellepärast et Berliin Berliinis ja niimoodi jäigi. Kuid siis tekkis niisugune huvitav asi. Matsud olid ettepaneku teinud raadikud saates olla, kuid spordiliit ütles ära sellega, et radikas salongikest kaotas salongile on palju nõrgemini nõrgemat meest saada jälle olümpiale. Siis mõtlesin, et teeks niisuguse ilusa asja. Nad ütlesid strippulumile, et sina pead võistlema ülehomme radikuga. Vaat on kuulutanud välja ja võitis. See pole, ütlesin mina, olen kaks kaalu raadikus kergem ja mina temaga ei võistle. Jäi ainult kaks, üks oli Polo ja teine oli see pere kolmandad nendel välja välja panna ei olnud, seal arutati lahendite kõigi küsimust, tehti seal katse võitnud kõiki ja Berliini saadeti ainult kaks poksijat, kuna ühe boksi asemel läks üks esindaja. Aga meie Nigul matsu tegi juba tol korral ütles, et tuleb võistlused Berliinis ja siis me peame eestistama oma nimesid, rääkisid augu pähe, ennem oli see Berta nimi, nii et selleks, et olümpiasõit Eestisse oma nime, Nigul maatse instites ka oma nime, nii et kõik oli selleks valmis. Kuid nagu ei saadetud sellest, et tol korral seal spordiliidus võideldi, kes saab sõita nii, et selle kohta peetilisele väga tugevaid lahinguid. Ja jäigi tol korral sõitmata, kuid Peeter matu sõitis omal kulul, sõitis Berliini, ta ei olnud küll olümpialadus, vaid elas teises kohas. Nojah, aga mis teie hing ütles siis, kui teised olid Berliinis ja teie olete siin? Oi, koolieksam selle kohta väga rahul oli mitte midagi, nagu olümpiauudiseid ikka, jälgisin. Koguaegne olümpiauudist olid meil, kui, kui oli palusalu, anna valu nad siis nii et me tol korral olin vaimustuses, eriti meie poksija, kui me teeme seal hõbemedali ära. Stepolevideeveeesse hõbemedal oli seotud väga, väga niisugune raske, raske küsimus oli, kõigepealt Nemad olid kaheksa olümpiakülas ei olnud ju kedagi, kelle karedad siis nad said sidemed luua Soomega ja seal oli see, kes aitas tugevalt kaasa, kuna isegi poksikingad olid juba Berliinis juba kõik maha müüdud, nii et ei olnud kuskilt saada isegi poksi kinni, nii et tahtjaid oli palju, üle maailma sõitis kokku ja ei olnud lihtsalt varustati anda, müüa välja, kes, kes ees, see mees, kes varem sai kätte oli, aga meil ei tulnud seda pähe, mõtlesime, et seal on seal olemas, saame saalis, harjutasime saali, lihtsakid ei olnud, seda lihtsalt peab sulle oma kindaid kaasa ei võetud kaaslasele. Ja siis soomlased andsid väga tugevalt kaasa tolleaegne soome tere ütles, et seal tulid ka olümpiavõitjad. Ta sugugi ei valetanud, sest et hõbemedal ei olnud mitte kaotus temale, vaid kohtunik ei lasknud tal oma võistlust läbi viia. Esimesel võistluspäeval oli kohtunikuks belglane ja tol korral ei teadnud seda, missugust pandaazi panna, kas panna kõvabandaaž või pehme pandaaž. Nuia stipulov oma märkmetes ütleb, et mulle öeldi, et panna Tehme pandaaž pani pehme mandaadi ja kui ringis kohtunik katsus pehme montaaž kohe ära ja valmis, isa no õnneks. Peeter aitas kaasa seal, et see, et need kongi saanud lüüa ja muretses soomlaste käest kõva fantaasia, seal poksiringis pandi fantaasiat kuid ringi kohtunikul jäi niukene vimm sisse. Et see seal see, et ta ei saanud kõrvaldada mees, kuna tal ei olnud vastavalt riietatud, nagu ette nähtud oli. Ja see vimm kandis edasi kuni finaalvõistlustele, siis oli sama kohti Ringi kohtunikuks, Bella. Ja kui Pulphakas võistlema Võistlus edasi, teine hoiatus, müüdjaistipulovil kui mind visatakse välja, siis ma ei saa üldse kolme kohta jah, kolme hoiatusega, siis ma seal üldse mingit kohta. Aga kui ma jään sisse, ma võin siis vähemalt ikkagi hõbemedali saada, nii et oli valida, mis vahel. Ja nii vaadates seda pilti oli olümpiaraamat tuli välja, seal on kaheksate Pulphia harangi on koos siis haarangil on üks silm ainult siit välja ülejäänud pea seotud, nii et tol korral oli niivõrd ülekaal vastane ja see oli lavastaja ja finaalis, see oli ta arengule vastane finaalis. Nii et see pole väga tugev tol korral väga tugev, oli ta hästi sellega läbi. Esimene raudõppest erilist suurt löökide raju ei olnud, mõlemad esitasid nii-öelda teaduslikku tehnilist, poksi, külma jahedat, milles tundus tsipakene juuksekarvavõrd olevat parem. Stebulod. Seeberg on sealsamas ringi juures ja aitab pesta ning. Pesta ning toibutada meie Stebulovit, meie parimad poksijad. Eesti raadio heliarhiiv reportaaž Berliini olümpiamängudelt Deutschland Hallest. Aga peseb Pulovi nägu ja nüüd rätikuga vehitale värsket õhku kopsudesse. Ta teeb seda tugevate löökidega teises väljaspool ringi ja stipulovi nägu on symbol, ta hoiab pead otse püsti. Nüüd Seeber kuivatab näo ära. Iga silmapilk on oodata sakslane, hüüab ringis ring Frey kõlaski kond taburetid välja. Mehed panevad käed vastastikku kokku ja algab teine raund. Kõik ei ole veel lööki sooritanud, kuid siis läks peale. Poolov, esimene löök tabas, teine haak läks mööda selja taha tühjusesse. Mõlemad mehed uuesti. Attackeerivad. Debulov näitab tubli poksi. See tahab lõgerina löögimehena päästa või vähendada oma tehnilist instorioriteetistipulovi. Siilane, kuid see ei näidal õnnestuvat. Debulov valitseb olukorda. Siilonon taganemisel ja Stebulov käib peale igatahes puhtamini poksi praeguste Bullock, kuid me ei ole kindlad, mis, millise otsuse teevad kohtunikud. Siin olnud juba poksiringis tehtud sääraseid otsuseid, mille kohta Saksa lehed ja muu Euroopa paistvam kirkam. Kas teil olümpiasportlaste koju jõudmist ja vastuvõtva mäletad? Oi, teate, mis, ma isegi leidsin ühest ajakirjast pildi, kus jälle Raadik on ühel pool ja mina olen teisipäeval ja kannamiste Pulovid. Nii et see pilt on olemas ja pilt on mul alles ka. Balti jaamas me tulime ära ja see on võetud umbes kuni tehnika tänavani jõud, umbes seal kohapeal on pilt võetud ja meie turjal Polov ja teinud seeper, teistel teistel tuli ja minu kõrval just Raadik. Nii et tol korral olime ikka tugevamad löömamehed kahegisanud, midagi ütelda. Ja väga hea mälestuse. Sellest, missugune on teie enda kõige raskem matš olnud? Vaadake, inimesel tuleb kaheksa niisugune mõte, et ma lähen poksiringi ühesõnaga surema, aga ma veel viimast võitlust näitan sellega surenitrite võideldes. Ja minul Rootsis sarnane asi juhtus, oli rukutse Rootsi võistlustele ja meid ei olnud palju. Kolmekesi mina, linnamägi, Preimud. Tol korral sõitsime loti lennukiga Helsingisse, sealt istusime rongi peale, sõitsime turuks ja turutaksime üle üle Botnia lahe. Stockholmi, aga Stockholmis tol ajal toimus streik hotelli teenetest riik. Üksainuke Park hotell oli, mis nüüd ütelda, tegutses? Seal me ööbisime. Ja järgmine päev sõitsime edasiviskes tuules, seal toi, seal toimusid võistlused, kuid minul hakkas väike Frunkel käe peal. Ja see arenes, arened arenes, ravi ei olnud midagi teha, läksin turule, ostsin sealt sibula, panin talle peale, et see välja tuleks. Mädamis hakkasin kogunema. Nuia olime, oli meski suunas, sinna me saame korterisse, ühte suurde perekonda. Järgmise päeva hommiku viidi mind veel arsti juurde ja arst vaatab ja vaatab, aga mul oli juba punased jooned läksid kaenla alla, nii et oli, oli nakest, olete võistelnud juba ei olnud, ei olnud või ei olnud ja võistelda. Ja arst vaatab, vaatab, noh, pole viga seal midagi. Ja vaat nüüd seniajani ma ei, ma ei saa aru, kas oli nüüd arst või oli see mõni sarlathangele juurde, mind viid need sälgud ja tulin kodu ja mulle öeldi niimoodi. Peter ütleb, et vaadake, kui sa nüüd ei võistle, tsirkus oli maha võtta, sest et minu vastas, kus oli olümpiahabemed, on vist tiller, norralane, norra poksijad olid seal võistlemas, nii et tegelikult Rootsi, Norra ja Eesti võistlused korraldati seoses tsirkuses Circus läbi müüdud maja. No reklaam oli väga hea, Berliini olümpiamees tiller ja tema vastane salong seal. Nii et reklaami oli väga tugev, maha müüd kõik ja ütleb, et sa ütled mulle tagasi niux raha ei ole, nii et tee, mis sa tahad, jätsid ja kõik. Aga minul ei olnud midagi valida, minul tuli endale üks asi meelde, et üks Soome poksija võistles maavõistlusel Taanis ja ta jäi haigeks, oli palavikus. Kuid talle räägiti auku pähe, ta võistleb siis keda võistlus ja ta sai sealt nakaudi ja viidi haiglasse ja suri seal maha. Ja minul jäi ka samane mõte, et noh, kes siis mul hakkasid mõtlema, kui sa saad knockout'id ja siis on seal ja nii, et ma tol korral läksin ringi surema, nii et see on minu elu raskem võistlus. Kuidas võistluslaanes? Kui linnamägi jälle Reimot mulle fantaasiaid on, mul oli tädi, kunagi saan natukene vigastada ja ma kandsin alati fantaasia küünarnuki pealt, siis mul ei olnud vahest hoida tugevalt kuus, nii et käsi Saiska vabalt olla puhata ja siis ei, tema ei liikunud ära, nüüd sellega panid raputad pead, käsi on nagu puupakk mõlemad, nii, ühesõnaga nendel oli tuju ja niivõrd suured pass oli, nendel oli ka oma tuju all ja muidugi see mõjus ka nende uss, nii et ka nemad olid kaupmehed, nii toll päevaga täielikult. Kuidas, aga minul, mina läksin poksiring ja peab ütlema, et, Ma tol korral esimese rondi, ma lihtsalt oskasin ära petta tilleri oskasele norralduse ära bet, ühesõnaga Berliini olümpiahõbemedalimehe ära oma taktikaga petsin ta ära, et ta ei taibanud, et, et minu vasak ei tööta just sellest poksija teavet, kui vasak ikka ta kaitseväe barreli, sest ta oli ju suurepärane maksja. Kõigepealt oma keha poolest ei olnud kuskil rasva märgata, väga soliidne pikkusi, natuke pikem minust oli ja ühesõnaga hästi liikus ringis ja suurepära mees ei saju olümpiast tulla ka hõbemedal, kui sa ei oska poksida. Ja tol korral ma peksin ta esimese ringi ja ringi hakkasin võistlema, kas ta märkas, et minu vasak ei löö? Esimene liigutus küll muidugi valu oli nii suur, et vesi oli püksis, nii et ei olnud midagi teaduses. Ja jälle. Rongi lõpus lööme seal ilusti üle vasaku käe mulle lõugama, olin põrandal maas. Loeb üks kaks, mõtlesin, et noh, et nüüd on läbi, aga see niisugune niisugune niisugune võistlustahe, et ma ei ole veel ju, ei ole ju veel kaotanud, ma ei suuda, meil tõusin üles, jätkasin uuesti võistlust, jätkasin, siis tuli kandja, istusime peedeebee mulle tuult. Peter mõttes oli tol korral kaaslasel esindajaks, teeb mulle tuult ja kõik järsku ringi kohtutele mööda, hakkab vaatama, vaatame, katestab seda, vaadake, ta raputab pead, kõik tuleb, ei saa, kõik inimesed siis minu elu raskeim võistlus lõppeski, katkestati, katkestati ära. Ma läksin koju siis ja mõtlesin, et noh, et mooramees on oma töö teinud. Ja mooramees nüüd võib. Läksite koju, aga mitte arsti juurde, kus arsti juurde põled, lähed arsti juurde, sellest kallis raha olema, seal arsti oli minna, mul ei olnud ju teada, kavused on ühe Charlothani juures käisin, polnud midagi. Aga järgmisel päeval tulid meieni Rootsi esindaja ja siis Peeter tulid, võtsid, nugasid, viisid arsti juurde, kirurgi juurde, vaatas kätte, tuleb lõikuslauale panna ja kohe Cocial kõik, mina hakkasin narkoosiga, mina narkoosi, taheti kõik sellesse. Kõik see käis läbi kahe mehe linna peale, ma rääkisin eestidele dünamiidi rääkides saksa keeles, rootslase vedasi, rootslane rääkis siis juba Arci rootsi keel ja arst taipas korrapealt, taipasin, kui ta niimoodi hakkab rääkima, veremürgitus on olemas, siis see asi on juba pärast raske päästa. Löödi mind lauale, nii. Käsipall üks, üks lõige, teine Luige ja niisugune kõik olime kalts, märg, üleni, kohe niivõrd. Aga hea tunne oli, kui seetse mäda, verine mäda kadus ketsidest ära, puhastati ära, käsi seoti kinni ja käsi jäi mulle kaela, siis anti mulle üks pakk tabletis, ütles, et võtke seda kolm korda, päevased tabletid ja lõpuks jäin elama siiski. Ja võistlusele jõudmiseks läbida, selleks õigesti oli mul võistlused läbi ja siis hiljem, kui ma seda vaatasin, seda tillergi võistluse peab ütlema, et see on lihtsalt väga soliidselt võistluses võistles. Ta tegi, Örepros tegi ja esimene rood läks ilusti mööda, teisel noodil ei saanud arukaga vastavani. Bagnatoots. Oled nakkuks, saamane nali juhtus ka jälle. Göteborgis. No seal oli, tekkis niisugune suur vaidlus, meie esindaja ja selle koha pealt esindajat mikspärast nüüd mina ei võistlusel, ma poleks uskunud rootslased, oskad nii singi kõvasti üteldes seal riielda seal hiljemgi oli väga tugev. No lõpuks lahendati siiski küsimuse ära ja tol korral samuti tiller võitlusvõistluste kõrval liikus katalüsaatori vastanduva põrand. See käis nii, et nagu valgust ei näinudki võistluse põrandal täpselt, kus oli vaja, oli täpselt pits, nagu me vahest õpime, märgime kotil, Kääranitsa liigutasin, nüüd löödi üles teise ja kolmanda kolmapäev täpselt lööma. Ta tõstab oma küünarnuki kõrgematel, jääb see maksakoht sind vabaks, liigume viima tuleb seal ühesõnaga kaks, kolm miljonit kergemad juba tugev löök täpselt. Ja ta oli nii vahvalt töötanud välja selle süsteemi omal, et iga mees istus põrandal, isegi mul tuli see põrand katsuda. Kate tema löögist ära. Aga ei olnud viga. Päris pehme oli, sest poksi põrandal alati pehme, kui kukkuda, ega tema ei ole kõva. Ainult pärast, siis tunned, et kuskil midagi hakkab valutama. Mitu korda te olete Eesti meistriks tulles? Kui Eesti meistriks ma olen vähe tulnud? 37. aastal tulin 41. aastal ja 45. aastal, nii et kolm korda need kõik sellest kõnelenud kogu aeg olnud ühes kaalus ei ole, ma hakkasin poksima juba 67-st kilost kuni raskekaaluni meeskonna huvides tuli mul raske võitjatena. Raskele vaatas ka nii, et need neli kaal olema kõik läbi vedanud. Aga kõige paremat tulemust on mul tegelikult olnud ikkagi Puurasega. Kuidas te sõja üle elasite vil? Kõigil, kes meil olid, läksime, kodanikukohust, täitsid meid, mobiliseeriti siin valin staadionil veel nagu mere rajoon olin staadionil ja sealt Läksime kohe minema sadamasse. Meie läksime siit ära juuli lõpupoole, sest et ma kohale jõudsin. Uuralites jõudsin kohale teisel augustil, nii et me tegelikult läksime väga kiiresti. Ja huvitavalt kujunes välja, et meil meie kampas, kui me jõudsime, oli olemas nelistamistert. Linnamägi oli seal, mina olin. Käbi oli ja Gutman ja külast veid midagi, kaks päeva olime seal külas, siis viidi meid metsema, hakkasin metsa tööle, ma mäletan, et lumi tuli mul maha. Minu sünnipäeval, 28. september tuli lumi maha, aga meil oli külm, seal kujunes 40 50 transile harilik külm. Ja kui ma nüüd võrdlesin huvitavalt seda pommi asja, siis näidata seal telgiga telkides oli elekter olemas. Meie tol korral algus hakkas. Me magasime okstjonnides. No muidugi tööpataljonis hui, meil olime telkides, elasime telkides, põlesid meil kaks, kaks ahju, aga ainuke halb asi oli see, need olid ühekordsetel. Millal see spordimehi hakati välja tõmbama juba? No vat siin peab ütlema, et tänu Arnold Kressile, tema haka, Suur-Uurali, siis kui ta oli jälle Eesti esindaja Uurali sõjaväeringkonnas, oli tema, hakkas neid välja noppima, sealt neid, ta tõi välja seal insenerist, tõi välja seal töötajaid, tõi välja seal laulumehi ja siis hakkas ta tuumaga sportlasi ja kuhu edasi siis minule tehti teine ülesanne, öeldi, et te peate nüüd koostama, olete võimeline koostama poksi, meeskonna Nukosson, poksi meeskonna teise meeskonna ka veel kõik selleks. Ja teate, mis asi on, tuleb raadio siseneda. Raadios ja poksimeeskonnaga tuleb raadiuse esineda poksivõistluse kohtumist, ravimid, mispärast sellepärast et praegust on kodus Eestis okupeeritud Eestis on nii tugev propaganda, et kõik sportlased on tapetud ja meil tuleb vastulöök anda ja vot selle vastulöögi teete praegu teie ära, et Moskvast tuleb viia poksivõistlus läbi. Me juba teadsime sinna. Ja kui te olete läbi teinud, siis kannatasin, ülem, kannatasin tulemusest üle, kus võistlus, nii nagu see kõik tegelikult oli. Ja kuma jälle jõudsin, Moskva, mul mul on ainult kaks ülesanne, tuli üks luua spordiside üleliidulise kehakultuurispordiga meiega ja teine ülesanne 500 võistlus läbi risti läbi ehki ma täitsa ülesannet mõlemad. Ja siis ma hakkasin mõtlema, et propaganda suhtes oleks vajalik teist veel ja ma sain teada Meie boksjate käest, et meil on maadlejad olemas. Leppisime Moskva spordikomiteega kokku, kirjutasin Kressile, et me viime mad sussi. Kress, teatas Tele2 müügiajad nõus ja teatas ette takti ettevalmistumise võistlused viidi läbi maadlejad, vaadet ringleb ja see oli niivõrd tugev ja võimas, kui me küll jälle kauplesime poksivõistluse seal. Kuid see näitas, et me olime kõvad poksijad. Nemad valmistasid ette, aga meie tulime ju pool meeskonda, frondi poolmestanud, tulid tagavarapolgus. Millal tegelikult viimast korda poksiringis olite? Maalin poksiringis 1946. aastal. Siis ma olin juba jõudnud tulla kahekordseks Üleliidulise Spartaki meistriks. Kas viimane matš lõppes teie võiduga või kaotusega? Teate, mis asi on tulla Spartaki ülindus, meistriks, see oli Leningradi võistlus, see tähendab, ja kõike seda, et ikkagi võiduga. Ja kui ma lahkusin, siis malakas võitjana poksiringis, nii et oleks võinud edasi võistelda, haigus oli kallal ja, ja see haigusi ma sain juba 43. aastal Kaukaasias malaaria, malaaria, malaaria oli see ja ma ise ei teadnud ka selles, kuna 1944. aastal, kui olid Nõukogude Liidu meistrivõistlused, siis arst vaatab, ütleb teie süda on haige, meie ei taba teid üldse võistlema. Malaaria tegelikult tulime, Alar ja mina tulin ära sealt ja me elasime siis kõik koos linnalgi, mina ei kotkas ja Kotka ütlevad, et mul on süda haige, ah, mis sa räägid, süda, mine. Lama üks tund aega, lamamine siis uuesti. Magasin. Lamasin tund aega, lähen sinna, vaatame, uuesti, vaatavad pea küll, võite võistelda. Mis te arvate praegusest Eesti poksitasemest? Vaat kui võtame 1950. aastal oli Nõukogude Liidu meistrivõistlused dünamo, staadion tolmist ja meie poksijad tulijad seal neljandaks. Kuid Leedu, kes oli tol ajal Baltimaadelt kõige nõrgem on nüüd kõige parem. Tei ära Melbourne'is, pronksmedali, Tokyost, hõbemedali ja mehikus, kuld ja hõbe, aga meie tegime suure nulli selles. Nii et me ise oleme aktiivselt töötanud, et Nõukogude Eesti puks ei tohi parem olla, kui ta oli enne sõda. Kui sa ikka poksiring lähed, siis sa pead õppima liikumise ära õppima, kaitse ära õppima, löömis ära ja õppima kataktilised tundma boksis, aga meil seda praegu ei ole, aga selleks on ju arendatud välja tohutu kaader. Meid tuli tagasi, oli midagi 50 ümber ja sealt võeti osa mehi ära, kuid me suutsime luua, Luutsime luua sellise kollektiivi, mis juba esimesel olümpiaadil. Tei ära viis medalit, kuid praegust oli viimane olümpiat, me saime Gide medalit. Võtame üks 10 aastat tagasi ajakirjanduses, ma lugesin, oli niimoodi, et noomiti noored ei taha seda teha, ei saa teid ja meie noored on väga ma nendega aastaid töötanud, nüüd on tõesti väga head, ainult nendega tuleb osata töötada. Noortele tuleb näidata kätte, mis viited edasi, aga mitte seda. Kui ma vaatasin münda, jalgpallivõistlused olid Valgevene ja eesti mängisid siis seal televisioni. Televiisori reporter räägib just relva. Eesti esierinevate. Teate, mis asi on meil peab olema. Tähendab stiimulid, mis edasi viia, et näiteks meil oleksime B klassis, et juba see on meil stiimul sõnu, kus ma selle varsti vaid, kuid ei saa nõrka meeskonda panna sõna teise klassi, me peame ise oma tagajärgi näitama ja selle aja sees, mis ta rääkis seal minut või pool teisse laheks löödi meie värav juba kaks pall sisse. Ligi 2800. Sporditöötajad oli 1979-l aastal, kui ma kehakultuurist lugenud ja neid on 1600 kõrgharidusega ja selle tulemused on meil olemas. Kuue 13. koht Nõukogude Liidust tol ajal me olime praktikud ja nüüd on ainult 50, aga praegust on ligi 3000 teoreetikud muidugi erandid on olemas, nii et ma vabandan, mõni tunneb ennast solvatuna, erandid meil vabariigis on olemas, kuid eranditega ei võida kaotatud positsiooni kuuendat kohta.