Jumala isa ja poja ja püha vaimu nimel. Aamen. Elu ja surma issand, on Venno laulu kutsunud siit ajalikus elus, igavikku. Usus ja lootuses. Jätame ta täna jumala hoolde. Ja me saame lohutust seitsmendalt Kristuselt, kes ütleb? Mina olen esimene ja viimne ja elav. Ma olin surnud ning ennäe, ma elan igavesest ajast igavesti. Ning minu käes on surma ja surmavalla võtmed. Taavet kirjutab 20 kolmandas salmis. Issand on minu karjane. Mul pole millestki puudust. Haljale aasale paneb ta mind lebama. Hingamisveele saadab ta mind. Tema kosutab mu hinge. Ta juhib mind õiguse rööbastesse oma nime pärast. Ka, kui ma kõnniksin pimedas orus ei karda ma kurja. Sest sina oled minuga. Sinu karjasekepp ja su sau, need rööstivad mind. Sa katad mu ette laua mu vastaste silme all. Sa hoiad mu pead õliga, mu karikas on pilgeni täis. Ainult headus ja heldus järgivad mind kõik minu elupäevad. Ja ma jään issanda kotta eluajaks. Au olgu isale ja pojale ja pühale vaimule. Nõnda kui alguses oli nüüdki, on ja jääb igavesest ajast igavesti. Aamen. Ja me tõuseme alguspalve. Issand, jumal. Sina oled elu allikas. Sinus mäe elame, liigume ja oleme. Hoia meid oma armastusega nii elus kui surmas ja lase meid sinu armuväel jõuda sinuni. Ja võime võtta istet ja laulame üheskoos laululehtedelt ühislaulujumal, sul ligemal ihkab mu vaim. Me tõuseme kuulama jumala sõna. Elu kaduvuses surmaks valmistumisest, kristlase, lootusest ja igavesest elust. Kodu ja raamatus on kirjutatud. Igale asjale on määratud aeg ja aeg on igal tegevusel taeva all. Aeg sündida ja aeg surra. Aeg istutada ja aeg istutatud, kitkuda. Aeg tappa ja aeg terveks teha. Aeg maha kiskuda ja aeg üles ehitada. Aeg nutta ja aeg naerda. Aeg leinata ja aeg tantsida. Aeg kive pilduda ja aeg kive koguda. Aeg kaelustada ja aeg kaelustamisest hoiduda. Aeg otsida ja aeg kaotada. Aeg hoida ja aeg ära visata. Aeg rebida ja aeg õmmelda. Aeg vaikida ja aeg rääkida, aega armastada ja Aegi vihata. Aeg sõjal ja aeg rahul. Jeesus Kristus ütleb Markuse evangeeliumis. Valvake nüüd. Sest ei tea, millal majaisand tuleb kas õhtul või keskööl või kukelaulu ajal või varahommikul. Et ta äkitselt tulles ei leiaks teid magamas. Aga mida ma ütlen teile, ütlen kõigile valvake. Apostel Johannes esimesest kirjast Me loeme. Jumala armastus meie vastu on saanud avalikuks selles et jumal oma ainusündinud poja on läkitanud maailma, et me tema läbi elaksime. Selles on armastus. Ei, mitte selles, et meie oleme armastanud jumalat vaid et tema on armastanud meid ja on läkitanud oma poja lepitusohvriks meie pattude eest. Ning Johannese ilmutusraamatu 20 esimeses peatükis on kirjutatud. Ma kuulsin valju häält troonilt hüüdma. Vaata jumala telk on inimeste juures ning tema asub nende juurde elama ning nemad saavad tema rahvaiks ningi, jumal ise on nende juures nende jumalaks. Tema pühib ära iga pisara nende silmist ning surma ei ole enam ega leinamist, egagisendamist ning valu ei ole enam. Sest endine on möödunud. Aamen. Jeesus ütleb oma jüngritele. Nõnda, nagu isa on armastanud, Win. Olen minagi armastanud teid. Jääge minu armastusse. Kui te peate minu käske, siis te jääte minu armastusse. Minu käsk on see. Armastage 11, nagu mina olen armastanud teid. Aamen. Venno laulu abikaasa Reet Tütar Meeli koos abikaasa Timo ja tütarde Eliisa Heleene ja estriga. Vennapoeg Indrek koos abikaasa Triin, Mareti ja poegade Jakobi ja Brunoga ning Venno õdede perede lapsed. Kõik sugulased kõik kolleegid, kõik mõtte- ja võitluskaaslased kõik laulupoisid. Kelle kohta või kelle arvu kohta ütles juba 96. aastal Venno Laul, et neid on umbes 1000. See kirjakoht, mida lugesin Kus Jeesus ütleb, minu käsk on see armastage 11, nagu mina olen armastanud teid. On üks neid pühakirja kirjakohti Johannese evangeeliumis mis on vana liturgilise laulu uubigaaritas. Et Amor sõnumi aluseks. See laul, mille algusfraas kõlab tõlkes kus on halastus ja armastus. Seal on jumal. See oli Venno laulu üks kõige armsamaid lugusid ilmselt mida ta ka juhatas. See jookseb läbi helina peaaegu kõikides tema raadiointervjuudest. Igal pool me leiame selle loo. Kus on armastus? On jumal mis on toonud meid kõiki kokku siia täna sellesse pühakotta. Armsad sõbrad, see ei ole lihtsalt viisakus. See on austus. See on armastus Venno laulu vastu mehe vastu, kes oli oma loodud kooripoistele 30 aastat isa ja sõbra ja õpetaja eest. Või nagu üks muusikamaailma tippu jõudnud Eesti muusik ja muusikapedagoog oma kaastundeavalduses kirjutab. Pean Venno laulu kahtlemata enda kui muusiku ja isiksuse teekonna rajajaks. Ja ma usun, et seda tõdemust ja tunnet jagavad küllap kümned ehk sajad tema poistest. Või nagu võime lugeda üht-teist järelhüüet, kus mälestaja ütleb. Kooripoistele, oled sa Venno olnud elav mehelikkuse etalon? Läbi ja lõhki härrasmees. Venno Laul alas oma poistekooriga kõik uksed purustas kõik müürid murdis kõik piirid ja vallutas kõik südamed. Peaaegu kõik mandrit, Ki. Vastavalt sellele, kuidas avanes maailm, pikenesid ka kontsertreisid. Poiste jõudmist rahvuskaaslaste ette Austraalias, Kanadas ja USA-s meenutatakse sealmail tänaseni pisarsilmil. Venno Laul on ise tunnistanud, et poistekoor on olnud tema jaoks üks elutöö. Pange tähele. Tavaliselt me räägime, et inimesel on üks elutöö. Venno Laul ütles, et see oli üks mitmest. Teiseks elutööks pidas ta konservatooriumi hoone ehitamise alustamiseni jõudmist. Jõuda rektorina 10 aastaga olukorrast kus keegi ei olnud Tallinnasse sellist hoonet isegi planeeringu tasemel kavandanud jõuda. Hoone nurgakivini oli suure kannatlikkuse ja järjepidevuse tulemus. Paljude piikide murdmine, paljude südamete võitmine. Et oma elu mõtestada ja seda väärtustada, ei piisa ainult selle tegemisest, mis meeldib. Kõige alus on haridus. Ilma selleta tulemusi ei ole, ütles Venno Laul ühes raadiointervjuus. Mitte ainult rektor laulvaid Venno Laul kõigis oma ülesannetes oli jumala kingitus eesti muusikaharidusele. Meie kooriloole, perekonnale. Üks tema õpilastest 22. keskkooli päevilt 1960.-te algusest meenutas et nooria pik, õpetaja, laul, kes oli meist vaid mõni aasta vanem oli see, kes õpetas armastama klassikalist muusikat. Seda kuulati tundides palju. Ja õpetaja ise innustus sellest, pannes kaasa elama kogu klassi. Hoolimata keerulistest aegadest õppisid ka poistekoori poisid laulma, missasid millest need, kes oleks võinud otsustada repertuaari üle. Midagi aru ei saanud? Need olid erinevatelt autoritelt erinevatest ajastutest. See oli muusikahariduse vundament aga ka kristliku õhtumaise kultuuri kaitse. Venno Laul oli esmalt nõudlik ja karm iseenese suhtes. Tal oli põhimõte, et kui näed enda kallal vaeva, teed tööd ja annad parima alles siis võid nõuda ka teistelt. Kuid mitte ainult nõuda matka, teha seda tõelise hoolivuse ja armastusega. Unustamata ka head huumorit või nalja. Olgu siis poistega, kooris või kolleegidega, konservatooriumis või mujalgi rääkimata lasteaialastelastega kodus. Lõpuks oli Venno Laul jo Saaremaa mees. Talle meeldis saaremaine identiteet, sidus teda oma isa Jakobiga kes oli koolijuht ja tõeline maa sool väikeses Pidula koolis. Kuid kelle Venno kolme aastasena kaotas. Ta ei mäletanud isiklikult oma isa. Kuid tal olid paljud lood ja mälestused oma isast, mis tänu õe Velda tublile kroonika tööle olid kokku kogutud. Venno laulusaaremaine identiteet väljendus kas või saare murrakus mis tuli tema huulilt kohe. Kui pere oma Saarele Vilsandile maakoju jõudis. Tõdesin seda ühte teleintervjuud vaadates. Vilsandil tehtud osa intervjuust oli saaremaise ööga. Oma kangelaste ei unustanud ska, saarlased ise mitte. Nõnda pälvis Venno Laul 2008. aastal õige saarlase vabandust õige saarlase tiitli. Usun, et see oli talle niisama armas kui president Lennart Meri poolt 2001. aastal antud valgetähe teise klassi teenetemärk. Oma tegevuse ise kinnitas kinnitades või hinnates, tõdes Venno Laul ühes intervjuus. Elu on nagu spiraal. Ja iial ei tea, kuhu see spiraal ennast keerab. Ta ütles seda rääkides oma kolmandast elutööst. Estonia klaverivabrikust, mille juhatajaks ta alates 2005.-st aastast kuni oma elu lõpuni oli. Ta ei läinud pensionile. Ta hindas oma tööd Estonia klaverivabrikus kui kõigile senistele töö ja elukogemustele toetuvad missiooni. Koos poja Indrekuga. Abikaasa Reedaga tõsteti Estonia klaver maailma parimate kontsertklaverite ritta. Ja mitte nimekirja lõppu vaid ikka ette. Sellega ei tahetud teha head nime mitte ainult iseendale või oma perekonnale. Ikka Eestile. Estonia, klaver, jõu. Vähe sellest, et Estonia klaver on Brüsselis Euroopa Parlamendi hoones on suurem osa Estonia klaverivabriku klaveritest hoopis Ameerikas. Ja mitte ainult seal Hiinaski ja paljudes muudes kohtades. Siiski, ütles Venno Laul, kord kui saame tellimuse Eestist, peab ameerika ootama. Seega Estonia sööst, NUT Ameerika. Ka vabriku juhatajana lähtus Venno Laul põhimõttest et esmalt tuleb olla nõudlik enese suhtes. Kui ta kord tõdes. Meie konkurendiks oleme meie ise. Nõnda arendati tema juhtimisel välja kaks uut klaverimudelit mis osutusid koheselt väga edukaks. Kogu Venno laulu mitmeetapilise ja spiraalina käänulise elutöö kaasteeliseks partneriks mõttekaaslaseks on Venno laulu abikaasa Reet kellega tehti oma elutööd. Number neli. 55 aastat abielu on olnud tõeline ühes hingamine sest ka töö ja ametiülesanded on suuremal määral ajast täidetud ühiselt. Olgu siis poistekooripäevil või ka klaverivabrikus. Töö tuli koju või pere tuli tööle. Võta nüüd kinni. Nende elude ühendas armastus, kus muusika ja seda mõlemat jagasid nad ka oma lastele, meilile ja Indrekule. Ja nemad on jaganud seda omakorda oma perele oma lastele Lenno ja Reeda lastelastele. Vasja oli hüüdnimi, kuidas lapselapsed Venno laulu hüüdsid. Nii oli lihtsam. Küllap ka armsam. Nii Heleenele, Eliisale estrile kui ka Jakobi leiab ruunale. Pühendas Venno alati aega. Kas pole see mitte kõige kallim tänapäeval? Aeg võtta aega, olla nendega, kes sulle kallid? Ta käis nendega jalutamas mere ääres. Ta vestles nendega mitte möödaminnes, vaid võttis aja rääkida, küsida, kuidas läheb? Tütretütred rääkisid sellest, kuidas vanaisaga oli põnev mängida lauamänge. Ta juhendas neid muusikas, andis väikeseid vihjeid ja tegi märkuseid. Aga ta oli ka lihtsalt vanaisa kellel oli alati suur naeratus ja veelgi suurem kallistus. Sellisena jääb ta oma lastelastele südamesse. 10 aastat tagasi ütles Venno Laul tähelaeva saates. Elu on protsess ja iga uus etapp on kuskilt otsast korvamatu ja ületab õnneks eelnevat perioodi. Venno laulul on algamas nüüd uus etapp. Tema silmade jaoks on avanenud täiesti uus perspektiiv. Enne oma lahkumist jõudis ta oma lähedastele ära öelda kõik, mida ta soovis. Kõik, mida ta tundis kõik selle, mis meilgi on oluline oma lähedastele iga päev öelda. Ta jõudis üle anda kõik pooleliolevad asjad. Tegelikult ta jõudis need ära lõpetada. Nõnda, et temal endal ei jäänud midagi pooleli. Tema elutöö või elutööd said väärikalt lõpetatud. Aga ta ütles, kõik peab minema edasi. Täna on Eesti kõige pikema laulu viimane noot lõplikult kõlanud. Vaadates täna tagasi, oleme tänulikud jumalale Eesti tõelise suurmehe, väärika, mõtestatud ja viljaka elutöö eest. Armsad sõbrad. See laul, Venno Laul Väärib veel üht aplausi kui ta täna. Selle sadade pealise koori Eesti kirikust lahkub. Et minna ja anda oma panus taevaste kooride juhatamisel. See aplaus. Kõlagu nüüd tõuseme ja kes tahab liituda, siis? Aplaus Venno Laulule. Sinu käte halastaja isa. Me usaldame Venno laulu. Lootuses Sa Jeesuse kaudu äratan ta üles viimsel päeval koos kõigi nendega. Kress Kristuses on uinunud. Viide emas lõpule, mida sina pühas ristimises oled alustanud ja kingi talle igavene rahu Jeesuse Kristuse, meie issanda läbi. Issand õnnistagu sinu sisse tulemist ja sinu väljaminemist nüüd ja igavesti. Aamen. Ja Me palvetame. Issand, püha taevane isa. Me usaldame selle Eestimaamehe sinu kätesse. Ja palume, et sa võtad ta eneserahusse vastu annab meile tarkust hinnata ja väärtustada tema elutööd. Võta sealt eeskujuks kõik see mis viib edasi elu Eestimaal kogu maailmas. Meiegi endi kodudes. Ole sina see, kes kingib talle elupärja. Ja kui on midagi, mis on olnud ekslik siis issand, sina oled see, kelle peale me loodame, et sina andestad. Vaata ka tema perekonna peale. Kõigi tema kallite peale laota oma käed õnnistuseks kaitseks ja juhtimiseks nende peale. Ja aita neil edasi minna, kandes südames Venno Laulu mälestust. Sinu nimel, meie palume üheskoos. Meie isa, kes sa oled taevas. Pühitsetud olgu sinu nimi, sinu riik tulgu, sinu tahtmine sündigu nagu taevas, nõnda ka maa peal. Meie igapäevast leiba anna meile tänapäev ja anna meile andeks meie võlad, nagu meiegi andeks anname oma võlglastele ära saada meid kiusatusse, vaid päästa meid ära kurjast. Sest sinu päralt on riik ja vägi ja au igavesti. Aamen. Ja nüüd õnnistagu teid jumala isa, kes leid on oma näo järele loonud. Jumal poekest heidan oma verega lunastanud. Jumal, püha vaim, kes teid on pühitsenud ja oma templiks valmistanud. Õnnistagu teid kõiki kolmainus jumal, isa, poeg ja püha vaim. Aamen. Järelhüüdeks saab järgnevalt sõna. Eesti muusika ja teatriakadeemia. Prorektor Margus Pärtlas Eesti muusika ja teatriakadeemia on kaotanud ühe oma väärikama ja teenekama liikme emeriitprofessor Venno laulu. Venno Laul lõpetas konservatooriumi 1961. aastal Heino Kaljuste õpilasena. Õppejõuna naases ta oma alma maatorisse 11 aastat hiljem 1972. Venno laulu pedagoogiline tegevus kooridirigeerimise õppejõuna kujunes pikaks ja viljakaks. Tema klassi on lõpetanud Silvial Andra Elvira Maasalu, Andres Ammas, Lauri Aav, Eero Raun, Kalev Lindal, Vahur Soonberg ja paljud teised. Venno Laul oli ja jääb neile suureks ja armastatud õpetajaks. Venno laulutegevuses avaldasid ka väljapaistvad organisaator ja juhivõimed, mis lubasid ette võtta suuri asju ja kanda hoolt tervete institutsioonide eest. Õppejõu töö kõrvale tekkisid konservatooriumis järk-järgult muud ametid. Dekaani prorektori ja 1982. aastal rektori oma. Toona tuli asju ajada veel nõukogude võimuesindajate ja Moskva plaanikomiteega. Asjaajamiste fookuses oli kogu kümneaastase ametiaja jooksul konservatooriumi uue maja ehitus. Rektor laul oli veendunud, et kivimäel asunud hoonetekompleks oli täiesti kõlbmatu Eesti ainsale muusikakõrgkoolile. Ta asus tööle selle nimel, et tuua konservatoorium, kesklinna läbirääkimised, võimukandjatega, kavalus, survestamine. Kõiki neid vahendeid tarvitusele võttes õnnestuski hankida krunt, viia läbi arhitektuurikonkurss ja projekteerimine ning lüüa sümboolselt kopp maasse. On kahju, et Venno Laul ei saa elamu osaleda muusika ja teatriakadeemia ehituse teise järgu avamisel ja meie ülikooli 100. aastapäeva pidustustel. Üheks tema viimaseks külaskäiguks Akadeemiasse jäi valmiva saalikompleksi nurgakivi paneku tseremoonia. Oli päikeseline, kevadpäev kogu akadeemia koos paljude kohale tulnud vilistlastega rõõmustas. Usun, et Venno laulul oli tol hetkel hea meel näha oma 35 aasta tagust suurt eesmärki lõplikult täitumas. Venno laulu erialased teadmised ja kogemused ühenduses esindusliku käitumise hea suhtlemisoskuse ja organiseerimisvõimega lõid eeldused veel üheks tähtsaks tegevussuunaks tema elus. Nimelt osales ta paljude koorikonkursside ja festivalide žürii riides ülemaailm, sealhulgas kuus korda Itaalias aretsos ja Dakarasukas Jaapanis. Professor laulu enda arvepidamise kohaselt oli selliseid konkursse tema elus äärmiselt aukartust äratav arv. 99. Täna mõtleb Eesti muusika ja teatriakadeemia liikmeskond austuses ja tänutundes professor Venno laulu ja tema poolt meie ülikooli heaks tehtu peale. Meie akadeemilise pere nimel avaldan sügavat kaastunnet. Venno laulu omastele. Eesti poistekoori nimel kõneleb koori vilistlane Jaan skolimowski. Mul on au aga eelkõige väga kurb olla siin täna öelda kogu meie kunagiste RAMi poistekoorilauluvendade nimel viimased sõnad kaasa vennale tema viimsele teekonnale. Alustasin RAMi poistekooris, laulis seitsme aastasena ning lõpetasin kui olin juba liikunud poiste selja taha meeste ridadesse. Nendesse aastatesse mahtus loendamatu hulk kooriproovitunde oskuste lihvimist ja kontserte suurtes kontsertsaalides üle laia maailma. Sarnase looga minusuguseid laulupoisse on tänaseks sadu ja sadu. Osad neist on täna ka siin, meie seas vennad pära saatmas. Nendest poistest on sirgunud mehed, kes igaüks käib nüüd oma eluteed. Meid ühendab muusika ühendavad ühtsed aastad kontserdilavade laudadel aga ühendab ka miski muu. Ei, see on midagi, mille andis meile kõigile kaasa vennas. Väärikus, distsipliin, austus enda ja teiste suhtes. Teadmine, et parima tulemuse saavutamiseks on vaja pingutada ning et keskpärane ei rahulda Veel kord väärikus. Nagu laulukaaslane ja hea sõber Toomas Luhats järelhüüdes paar päeva tagasi kirjutas Venna ei olnud suur vaid oma pikkust silmas pidades vaid suur oma hingelt ning suur oma eesmärkides. Armastusmuusikat, oma kodumaad ja oma pere. Kõike, mida ta tegi tegi ta hingega ja jättis sügava jälje ka meisse. Kõik need lauluvennad, kes on siin täna et sind viimasele teele saata ning ka need, kes kuskil mujal on aga mõtetes meiega tänavad sind südamest. Et olemas olid. Sõjad meile igaveseks meelde. Õpetajana suure algustähega. Jumalaga venna. Endiste üliõpilaste nimel kõneleb Anu tähemaa. Armad õpetaja. Kas mäletate päikselist päeva augustist 1994, mil esmakordselt kohtusime endise Muusikaakadeemia juures Kivimäel? Tulin kooli muusikaosakonnas sisseastumisi ankeeti täitmast, kus tegelikult mind kerge muige saatel delikaatselt teie juurde saadeti. Noor inimene on julge, esinesin avaldusega, et tulen siia kooli õppima ainult siis, kui teie õpilaseks saan. Mulle selgitati lahkesti, et olen selle ka sutsu hiljaks jäänud ja professor laulu õpilaste hulka saamiseks peab kindlasti olema õppejõuga eelnev nõusolek. Et kas olen teiega arutanud. Kus ma siis olin, kui olin teid enne vaid televiisorist näinud. Ja hetk hiljem põrkusimegi seal Kivimäe A ja B maja vahel, kus ma oma tagasihoidliku soovi ühe hingetõmbega ootamatult välja paiskasin. Peatusite ja minu paremaks kuulamiseks pidite lausa kummarduma. See sügavalt imestab ilme ja tagasihoitud naerupahvakas ja hetk sõnu valides väga meeldiv, noor daam. Mul pole aimugi, kes te olete ja mida te oskate, aga teil on väga vedanud. Just täna helistas üks õpilastest, kes oli otsustanud jääda akadeemilisele. Saame siis kõigepealt tuttavaks, mina olen Venno Laul. Nii algas meie koostöö ja kasvamine. Oli suur au saada teie viimaste õpilaste sekka. Meenuvad erineva tunnikus repertuaari kõrval noore inimese väärtushinnanguid kujundati ja juhtimisvõtteid pärandati. Nüüd tagantjärgi vean paralleele, et koorijuhtimine on nagu festivali juhtimine tuleb hoida õiget meelsust, aidata ja innustada neid, kes teemat edasi kannavad lubades teistel hingata ja pausi pidada. Väljapeetud, delikaatne ja tark ja hooliv. See oli viis, kuidas Venno andis tagasisidet alati täis sügavat lugupidamist. Õpetaja, kelle kindlameelne uske tunnustus ka peale kooli lõppu pani järjest rohkem uskuma endasse, et suures maailmas oma rada käies hästi hakkama saada. Kui vennale midagi ei meeldinud, siis ei suutnud taluda mustalt laulmist. Minu meelest oli tema jaoks lausa suur piin ja seda oli ka näost näha. Selle parandamiseks soovitas ta tähelepanelikult lauljaid ka eraldi kuulata ja neid õige viisi peale tagasi aidata. Ainult nii saab koori kõlama. Kas pole see mitte aktuaalne ka meie tänases ühiskonnas, kus kõik justkui kuulevad, aga keegi ei kuula? Venna kuulas alati. Me tõepoolest saime akadeemiast tugeva hariduse läbides nii-öelda lordidekasvatuse, mille pärast pole pidanud kunagi piinlikust tundma üheski meistriklassis üle maailma. Saime ju kuulda, mis toimub Eesti kõrgkultuurimaastikul, aga meie maailmapilt laieneb ka läbi rahvusvaheliste konkursside, kuhu venna oli palutud. Kõik need muljed ja kogemused põimiti osavalt partituuri vahele. Aga kogu selle akadeemilise kõrval oli Venno Laul lihtsalt siiras ja armas inimene, nagu isa ikka toetudes ja kaasa mõeldes. Ning tunnis meie lapsi põlvel hoides ise vaimustunult hüüdes oi kui vaid reet seda näeks. Tal oleks kindlasti kade meel. Milline väike ime tänamul tunnis käis ja see väike ime aina noogutas ikka ta sõna peale. Noogutasime meiegi, sest kõik, mis te arvas või ütles, tundus kuidagi oluline ja väärtuslik. Aeg annab ja aeg võtab. Nii on see olnud ja jääb alati olema. Oleme tänulikud, et meie elus oli selline õpetaja alati suure algustähega, kes elab edasi oma õpilastesse. Puhka rahus, armas Venno Laul, kurvastame teiega, omaksed ja lähedased, kallid kolleegid ja eesti rahvas. Suur aitäh. Armsad sõbrad. Me oleme valmistanud Venno laulu Võte. Teele saatmiseks siit kirikust. Venno Laul maetakse metsakalmistule. Eduard Tubina helilooja ja koorijuhi kõrvale See on koht, kuhu ta puhkama jääb ja Sillamäe tänada saadame. Me saame sinna minna kõik üheskoos. Pärjad ja lilled, mille te olete andnud üle siia ja need on asetatud altari juurde need võetakse kaasa eraldi autodega, ei pea nendele siia uuesti praegu järele tulema. Kellel on isiklikud autod, siis me läheme metsakalmistule. Ja värav, millest me sisse läheme on nõndanimetatud valitsuse värav. Peaks olema siitpoolt minnes teine. Selle värava ees kohe üle tee on parkla, kuhu saame jätta autod. Kiriku altaripoolses otsas väljaspool rüütelkonna maja ees on peaks olema kaks bussi, mis viivad inimesed metsakalmistule, kellel oma transporti ei ole. Ja pärast üks nendest ussidest tuleb ka linna tagasi. Ja peaks kõik inimesed ära mahutama, kes soovivad kesklinna tagasi tulla. See laul millega me saadame venna laulu siit teele On helisalvestus Kuldar singi pubi karitas kus on halastus ja armastus, seal on ka jumal. See on salvestatud 98. aastal eesti poistekoori esituses ja seda juhatab dirigent Venno Laul. See oli tema soov saada kantud välja siit kirikust selle laulu saatel. Ma palun abilisi selleks, et võiksime asuda siit altari ees teele. Kõige ees läheb rist. Seejärel kantakse riiklikku autasu seejärel pärjad, lähedaste pärg või pärjad seejärel presidendi pärg, siis puusärk, perekond ja perekonnale võime järgneda siis kõik ülejäänud, et minna kirikust teele. Me oleme valmis head teed.