Tere päevast. Me oleme praegu Eesti raadio valges saalis ja meil on siit lühike otseülekanne klassikaraadioprogrammi et tutvustada klassikaraadio sünnipäeva puhul ilmuvat raamatut. Nüüd muusika ehk uued helid klassikaraadios. Meie raamat on jäädvustus meie tööst. Vaadake, raadiotöö on selline õhuline saade, tuleb, saade lõpeb ja läinud ta ongi. Aga raamat on pikk ja põline raamat on trükitud. Raamat elab ka siis, kui meie enam ei olegi selle töö peal. Meie raamatu artiklite kogumik meie autorite artiklitest. Need räägivad nüüdismuusikast Eestis väga erinevatest stiilidest. Siin on meie saadete tekste. Siin on meie autorite käsitlusi uuest muusikast Eestis. Ja meie raamat on paks, ta on isegi raske. Tal on palju pilte sees. Siin on pilte, mida ei ole varem avaldatud. Siin pilte muusikutest raadiotöötajatest. Ja see raamat on valminud meie toimetuse, meie autorite ühistöös. Kokku on siin 20 artiklit, erineva pikkusega erinevatel teemadel. See raamat räägib eesti nüüdismuusika ajaloost eesti nüüdismuusikamaastikust selle tegijatest praegu jaa, varemgi. Ja sissejuhatuseks muusikaliseks näiteks meie raamatuainest tahaksime paluda mängima siia Monika Mattiiseni koos Martti raidega. Nemad on üks selle raamatu aine, siis on Monica Mattiiseni küberstuudiost raamatus artikkel. Ja esitavad nad praegu meile Tõnu kõrvitsa tuulemaalaulude kolm osa. Niimoodi mängisid Monika Mattiiseni Martti raide Tõnu kõrvitsa tuulema lauludest kolm osa. Aga nüüd saab sõnaraamatu tervitamiseks Eesti Raadio juhatuse liige Sulev Valner. Tervitused siis ka minu poolt nii raamatule aga ennekõike klassikaraadiole, palju õnne sünnipäevaks. Ja seda siis kogu Eesti raadio poolt. Võiks ju ühtpidi öelda, et klassikaraadio on ainult üks viiest eesti raadioprogrammist aga samal ajal on ta ometigi midagi hoopis suuremat ja olulisemat kui lihtsalt üks raadioprogramm, mis mängib tõsisemat muusikat. Sellise väite üheks väga heaks näiteks ja tõestuseks on kindlasti ka see tänane väga ilus kevadise kaanega raamat. See raamat räägib, et tänane klassikaraadio on loomulik ja väga väärikas osa ühest palju pikemast ajaloolisest traditsioonist mida siin majas juba aastakümneid on arendatud Eesti Raadio tiiva all Eesti raadiolainepikkustel. Et see, mida on tehtud, on kindlasti vanem kui klassikaraadio. Klassikaraadio kannab seda edasi. Ning seda raamatust lugedes. Me näeme, et seda tüüpi raadio on hästi loomulik, oluline ja lausa vältimatu osa Eesti muusikaelust. Samamoodi nagu näiteks konservatoorium või rahvusooper. Ja kolmandast küljest võib öelda ka nii, et sellise oma valdkonna suhtes põhjapaneva julgen nii-öelda raamatu sündia valmimine klassikaraadio eestvõttel ja klassikaraadio peatoimetaja eestvõttel näitab, et klassikaraadio tahab ja suudab olla oma alal palju-palju enamat kui lihtsalt üks raadiokanal. Sel nädalal olen pooltõsiselt korra öelnud, et tulevase rahvusringhäälingumaja fuajees võiks teiste kõrval oma koha leida kindlasti ka klassikaraadiot, rajaja, püst või vahakuju. Aga isegi kui seda kunagi ei tule, siis vähemasti see raamat elava tähisena Eesti muusikaelu, dokumenteerimise ja mõtestamise lukku kindlasti jääb. Ja suur tänu kõigile klassikaraadio ja selle raamatutegijatele kõige tehtu eest. Aitäh niimoodi, rääkis Eesti Raadio juhatuse liige, programmi juht Sulev Valner. Aga nüüd siis asume raamatu peategelaste esilekutsumisel, aja tõstmisele ja kõigepealt raamat algab kaanest, raamat on ikkagi raamat ja esimene asi, mida sa näed, on demagaan ja kaane on kujundanud Eerik Teemägi, kes on teinud paljudele klassikaraadio ilu asjadele. Kujundusi. Erik, ole hea, tule võta raamat. Mis kaanest edasi tuleb yangla Saiko pangema aparaat praegu ärasest. Ma palun, et te tuleksite siia ette. Ja see raamat oli meie jaoks meie koostajate jaoks tohutu mahukas ja suur töö, siin on ikkagi 300 lehekülge, siin on igasugust kraami sees, erineva kvaliteediga jutte ja pilte ja suurusi ja mõõtmeid. Jaanglusegalise mees, kes öösiti mulle tundub väga väga suurt vaeva nägi, et seda kõike ühtlustada, et teha atraktiivseks, et ta, et ta oleks, ta mahuks ära. Meil on, meil on väga tihe raamat muide ja Jaan, kes on väga kogenud raamatukujundaja, võib-olla te olete korra ette, ütlete, kas meie raamat oli midagi erilist, oli see üks täiesti tavaline raamat? Austatud sünnipäevalaps. Raamat loomulikult oli eriline, aga eriti eriline on klassikaraadio ja kui ma olen mõelnud selle rea peale, et juhul, kui helilooja kirjutab muusikat iseendale ja kui saatejuht koostab saarte ise ennale muusikud esitavad saadet ise Ellale mida jääb siis vaesel kuulajal üle? Need on ülimod, õnnehetked, mida ma üpris sageli olen kogenud klassikaraadiot kuulates. Teie mängite minule suur tänu selle eest need õnnehetked, kus ma leian selle kooskõla teiega. Kas ma võin teile üle anda ühe pisikese sünnipäeva kingituse seal küberstuudio viimati KUMUs ja boonusena hoopiski teisest reast? Seal fantaasia saanud Jaak Johanson ja meelika Haifa üks esinemine. Ja sama ma annaksin meie üldisele küberlemmikule Monika montiisanile. Raamatukuninga talusele töö, levitajad. Me oleme jõudnud sisu juurde ja ma pean ütlema väga palju tänusõnu oma heale sõbrale, imo Mihkelsonile, kes on selle raamatu toimetaja ja kes ilmselt ei ole ka ise oma pika ja huvitava elu jooksul midagi nii riskantset midagi nii mahukat ette võtnud. Sest ausalt öelda töö iseendaga on raske, me kõik teame, aga töö teiste inimestega, töö erinevate artiklitega, erinevate materjalidega, nende erineva pikkuse, suuruse sisu laiusega oli päris pingutav, et Timmo, suur tänu sulle. Ja tahaksin öelda veel imo enda kahe artikli kohta kaks sõna siin raamatus võib-olla kõige pikem jutt üldse on Eesti raadio nüüdismuusika ajaloost, nimelt Eesti Raadio on mänginud eesti nüüdismuusikaelus väga tähtsat rolli vähemalt kaks aastakümmet kuskil 50.-te lõpust kuni 80.-te alguseni. Ja IMO seda perioodi põhjalikult uurinud, ta on selle suures osas ka üles kirjutanud siia raamatusse. Ma usun, et meie raadiokolleegidele on see võib-olla kõige huvitavam peatükk sellest raamatust, sest ta räägib, ta räägib meie lugu. Ja paralleelselt selle artikliga piima praegu ka saatesarja uus heli, kus on neid samu vanu raadiosaateid, mida, mille vahel me tegelikult siin praegu seisame siin valges saalis arhiivis nende elavaid helilõike on ta välja noppinud olulist teravat pärleid, ajaloolist et see on nagu meie ajalugu ja Timale, aitäh. Ma tahaksin väga kiita ühte meest, kes ei kuula meid praegu, tema nimi on Jüri Reinvere, ta on hetkel Hollandis ja ta ei ela Eestis nagu üldse. Ja aastal 1998, millal sai Eesti laat, millal sai Eesti vabariik 80? Tellisime temalt kodukirjandi teemal, mis on eesti muusikas olulist, olemuslikku ja põhjalikku. Jüri kirjutas sellise loo, millega meie raamat algab muide selle tekstiga kus ta kirjutaski tegelikult sellest, mis on Eestis olemuslikku ja olulist. Ta kapas läbi fantaasia hobuse kukil Eesti muusika lühikese ajaloo, ta tegi seda halastamatult. Ta tegi seda vaimukalt. Seal on lauseid, mis ei lähe meelest ära. Nii et Jüri Reinvere artikkel avab meie raamatu ja Ma usun, et kõik, kes seda raamatut loevad, seda artiklit ikka loevad, kas nad edasi joovad, ei tea. Aga järgmine sealt on minu enda jutt, see, see on tegelikult ka väga huvitav, ütles ta, räägib meie heliloojatest Rostrumil ja seal on toredasti näha kõik meie heliloojate pildid, kes Rostrumil on käinud ja millised on nende tulemused olnud, seal on faktid ja seal on ka igasuguseid emotsioone. Ja selle Rostromi, selle salapärase Rostromi väike ajaloo ülevaade on seal ka sees. Ja siis edasi tuleb, näen ma natukene nurga taga Märt-Matis, Lille, kes palun liikuda siiapoole. Eesti helilooja, filosoof ja näitleja, kes on kirjutanud meie raamatusse artikli modernismist Eestis. Ja see artikkel mind üllatas, sest ma ei teadnud, et sa kirjutad nii. Ja igatahes on see hästi hästi põnev, käsitluse intrigeeriv ja meie asi ongi intrigeerida ja inspireerida, aitäh sulle. Raamatus tuleb edasi Elena Lassi ülalaada meie nüüdismuusika meie Eesti riigi nüüdismuusika veduri nüüd ansambli eluloost ja Elena lass on ka kuskil nurga taga, palun, Elena, tule siiapoole. Ma tahaksin väga teile näidata seda noort toimetajad tema kohta on veel mul huvitav kogemus selle raamatuga seoses, et Elena on fantastiline toimetaja. Ma ei ole näinud ammu inimest, kes suudaks leida nii palju vigu sealt, kus teised on kõigi vead ära parandanud. Helena on suurepärane toimetaja, suurepärane kirjutaja. Ta on meie kõige noorem toimetaja. Elena kirjutas nüüd ansamblist, aitäh sulle. Kahjuks ei ole siin praegu Liina Fjuk ja kellel on ühekuune poeg ja kes kirjutas raamatusse kaks artiklit 11 ta analüüsis nüüd festivali retseptsiooni Eesti ajakirjanduses, mida siis nüüd nii-öelda nüüd nähtusest arvatud. Ja teine jutt, mille ta kirjutas, oli pärimus pärimusmuusikast, pärimuskultuurist, identiteedist, Mirje Mändla, artikli ainest me äsja kuulsime, siin Monika Mattiisen mängis, Mirje kirjutas oma raadiosaate põhjal, ta tegi Monikaga intervjuu küberstuudio küberööbikutegemisest ja siis selle intervjuu põhjal valmis meil siis saade ja mittesaade, et saade valmis ka, aga pärast seda tuli meil artikkel. Niiet viri, aitäh sulle. Eks kõige ulatuslikum või isegi võib-olla pirakam artikkel meie raamatus räägib ka sellisest üsna vähetuntud käsitletud aines nagu elektronmuusika Eestis. Ja selle töö tegi ära Meie toimetaja Gerhard Lock kes on muusikateadlane ja tegelikult tulnud Saksamaalt elanud Eestis mõned väikesed. Aastatega kirjutab Eesti muusika ajalugu nobedamalt, kui mõni mõni teine kohalviibija ja Gerhard tegi põhjaliku ülevaate elektronmuusikast Eestis. Intervjueeris heliloojaid. Tema jutus on näha paljude heliloojate pildid, nende mõtted. Nii et Gerhard, aitäh sulle. Ja võib-olla viimane, mis me enne otseülekande lõppu jõuan siia ära jutustada, on intervjuu Udo kasemetsaga. Udo kasemets on Eesti kõige vanem elav helilooja. Elab ta üldse mitte Eestis, vaid teisel pool maapalli intervjuudega immo Mihkelson temaga möödunud aastal, kui ta siin käis. Ja ma pean ütlema isiklikult, et Udo kasemetsa mõtted üllatasid mind palju lugenud ja palju kuulnud inimest. Sest ta, Ta rääkis muusikast kuidagi niimoodi, et see inspireeris ja pani mõtlema teistmoodi. Nii et tema vanavana targa eesti helilooja mõtteid soovitan igal juhul lugeda. Ja siis tuleb meil vestlusring Eesti ballaadidest üks kõige tähtsamaid muusikasündmusi, mis eesti muusikas on viimasel ajal toimunud. Ja mul on õudselt tore meel, et meie toimetajad töötavad nii hästi, et nad hoiavad kätt elu pulsil ja kutsuvad kokku vestlusringi, kus inimesed räägivad, diskuteerivad, arutavad, toovad esile teravaid nurki. Üldistavad ja selle vestlusringi piss läbi Kersti Inno eesti ballaadidest. Ja rääkisid tal seal folkloor folkloristide Arne Merilai, Madis Arukask ja muusikud Aarne Saluveer ja Jaak Johanson. Aga see jutt väärib, väärib lugemist, kui te vähegi tunnete huvi, Eesti ballaadid ja vastus on väga huvitav, aitäh sulle. Kerstik. Ja siis tuleb meil intrigeeriv artikkel, meie noor toimetaja Maria Mölder kirjutas artikli valest muusikast klassikaraadios. Ma ei hakka sellest lahti seletama, mida see võiks tähendada, sellepärast et need, kes arvavad, et selline asi on olemas, need teavad väga hästi meeles, et millest see räägib. Aga Maria, tule ole hea, võta üks raamat ja käepigistus selle inspireeriva ja põnev artiklist vastu. Ja kirjanik Berk Vaher, kes viibib praegu Kirjanike Liidu aastakoosolekul, kahjuks ei saa siin olla. On kirjutanud meie raamatu jaoks ja teinud ka saata meie eetris autobiograafilise analüüsi sellisest asjast, nagu vikerviisid sind raadiomaja seinte vahel, teavad kõik, mis asjad vikerviisid on, kes ei ole just lausa alla 20 aasta vanad. Aga Bergi Jaakson Vikerviisid olnud oluline muusikažanr, muutnud tema elu, kasvatanud teda üles, nii et sellest on see artikkel. Kahjuks pean ma praegu lõpetama otseülekande Eesti raadioeetris klassikaraadio eetris, kunagi L1 tulevad uudised ja pärast seda tuleb saade mängivad, kus mängitakse klassikalist muusikat. Aga meil siin vaikselt valges saalis jätkub veel esitlus. Veel tahaksin mainida mitut autorit, kes on kirjutanud meie raamatusse artiklid, nagu, nagu ma juba rääkisin või nagu te aru saite, igaüks ajas nagu oma laulu seda laulu, mida ta meie eetris ajab, mis tal öelda on, eks igal inimesel on oma teema. Ja see on tore, kui on üldse selline teema olemas. Igal inimesel ei ole ka. Aga Joosep Sang, meie meie programmi džässi isa, kellel on mitu-mitu džässisaadet regulaarselt eetris, kirjutas meile mõtiskluse Tšassist raadios. Tule tule, näita ennast. Meie raamat nüüdismuusikast jõuab ka uljalt nüüdismuusika äärealadele, isegi võib-olla nendele aladele, mida Maria kirjutas teemal valemuusika klassikaraadios. Ja meil on päris hästi käivitunud Arni Alandi koostatud sari New Šveitsist Öölendurid, mis tuleb laupäeva öösel salapäraselt meetrisse ja Arni kirjutas siis ka oma saatesarja temaatikal, põhinedes raamatusse, juttub Arni, ole tänatud. Ja veel on mul rõõm näha siin kaugel Hannes pikatid, kes tegelikult nii harva on Eestis elab üldse Pariisis. Hannes kirjutas novelli meie raamatusse, Hannese teema on pärimusmuusika maailma muusika. Hannes on toonud Eestisse maailma muusika artiste tutvustanud tulihingeliselt ülientusiastlikult nende loomingut. Ja sellel teemal ta siis mõtiskles ka meie raamatu jaoks, millised on Eesti Eestimaailma muusikavõimalused maailmas suurtes linnades Rovi juurest kaugemal hanestule võta raamat. Ja meil on rõõm, et meie hulgas on ka Eesti suurim Frank Zappa, uurija Avorop ja avara opon teinud Frank Zappa erinevatest klassikateemadest meil mitmeid saateid. Ja meil on plaanid praegu pooleli, kuidas need saated kõik jätkuvad ja tema artikkel, mis toob esile meie kuulajate jaoks Frank Zappa int intrigeerivama idia inspireeriva maid. Teid on lisaks veel varustatud ühe väga erilise fotoga võib-olla isegi tuleks, ütleks, mis fotos on, et avatule siia. Väike lausa see foto, mis siin selle artikli juures on, ta seda ei ole varem kusagil avaldatud. Selle foto tegi ühe minu sõbra naine, Frank Zappa pool kodustab, ta töötas niisugusel ametil nagu kuulsuste fotograafina ja oli siis üks fotosessioon sappa pool kodus, kus proua need pildid tegija ja siiamaani seda kusagil neid pilte avaldatud ei ole, aga suur tänu Eerik Petersonile Californiast, kes meile selle pildi saatis siia raamatusse selle sai panud. Meie raamatu kõige viimane jutt räägib Sven Grünbergi legendaarsest loomingust ansambliga ansamblist Mess. Sven on praegu siin, aga ma ei tea, kas on siin artikli autor Margus Kiis. Et tulge igatahes nüüd siia. Selles raamatus on pilt Sven Grünbergi eest, kus ta on nii noor, et, et ma ei tea, kas isegi seda pilti näinud olevate Terele Teed ma lähen selle pika sisukorra nagu ette lugenud ja mul on väga tõsine tänu nendele inimestele, kes toetasid selle raamatu ilmumist. Ma räägi siin Eesti Raadio eelarvest, mis oli väga kena, et meie saime selle loa seda raamatut teha. Aga meid toetas väga oluliselt Eesti vabariigi kultuuriministeerium. Ja kui te näete siin Kultuuriministeeriumi töötajad, siis otsige ta välja. Ja teiseks, Eesti vabariigi kultuurkapital ja need ei ole ainult tänusõnad väga raskem pälvida usaldust, kes organisatsioonides? Ma usun, et te kõik teate seda, et usaldus on kulla hinnaga. Ma tänan kõiki fotograafe, kelle pildid siin on, meil on võib-olla veel mõned suhted klaarimatega, me jätkame seda tööd, meil on siin 100 fotot ja olgugi et neist võib-olla 10 tegin mina, aga aga siin on proff fotograafide pilte ja väga ilusaid pilte, nii et et fotograafiga pöörduge minu poole, palun kõigil ajakirjanikul pöörduda minu poole, et saada raamatu, kirjutada sellest, mitte raamat, aga noh, ütleme revüü. Ja siis ma tahaksin veel tänada inimesi, kellest selles raamatus kirjutatakse ja ja mul on kohutavalt suur rõõm, et Arvo Pärt on vist üle. Ma ei tea, mitme aasta tulnud raadiomaja territooriumile. Et tahaksin vägedele raamatut kinkida, sest seal on selles raamatus on teist kirjutatud mitmel leheküljel mitmel põhjusel. Ma isegi ei mäleta kõiki neid põhjusi. Ja siin on reprodutseeritud pilte ajakirjast noorus. Kus te olite? Ma ei teagi, võib-olla 20 aastane. Nii et suur tänu, et te tulite, olite, tulge, võtke üks raamat. Ega te ei näe siin Ivalo Randalu. Ja head sõbrad, väga tore, et tulite siia ja aitasite meie raamatule elu sisse puhuda. Et nüüd võtame natukene kohvi ja kringlit ja ajame omavahel juttu, aitäh.