Aeg sport ja Heino Mikkin. Hallo hallo siin Kadrioru staadion. Algab Heino Mikkin saade, mis seekord kannab pealkirja kirjutamata memuaare. No mina elasin Tapa linnas tol ajal alevikus minu sünnimaja ees oli turuplats, aga kõrval kohe suur tagahoov, aga soov oli niivõrd suured sinna. Vajasime poistega oma staadioni, tähendab, panime jalgpalli väravad ülesse. Kergejõustikualadest harrastasime ainult siis kõrgushüpet kaugust ja teivashüpet puu teibaga. Siis oli meil niisugune mõisnikud, ei klubi kolme tappa lähedase mõisa omanikud olid rajanud sinna üsna suure niisuguse. No kuidas öelda, Klubi, aga see oli siis ka tegelikult seltsimaja sõnaga, kus peeti siis kohalikud. Tolleaegsete organisatsioonid pidasid oma pidusid ja näitemängu, mängiti orkestrid, kontserdid ja kõik need asjad, põhimõtteliselt need kolme paruni pärandusele oli jäänud minu isa kuuri, mis asjad, suusad? Selle tõttu oli see esimene asi, millega mina mitte uhkustada, vaid sõita juba. Aga peale selle oli terneb mõisnike pärandus jäänud kaks tennisereketid siis kriketimäng vasaratega ja pallidega. Need loomulikult tulid poistel kõik kohe mängu ja hiljem siis sealt hakkaski kasvama see jalgpallihuvi kõigepealt muidugi. Aga veel turuplatsil käis iga päev juba lõunast õhtuni lab too mäng, poiss, oi, kogu ümbruse poisid olid seal, seal kujuneski see minu sünnikodu ja haarav ja turuplats niisuguseks kohaks, kus oli alalõpmata ühte hiljani, käis igasugune tegevus. Huvitav, kus olid siis või kes olid need eeskujud, ütleme näiteks teevase, kust te tulite üldse mõtte peale tehasel puudee vase hüpata, oli see ikka teada, et niisugune spordiala on olemas? Ja nagu kogu Eesti spordile oli väga oluliseks teguriks ja esimeseks nii-öelda pisut teadlikumaks spordialade õpperaamatuks soomlase Lauri pihcala poiste spordiõpetus, mis eesti keeles oli ilmunud juba 1918. aastal ja vot sealt Me nautisime, kesid mõõtusid ja asju ja kuidas hüpata, kuidas joosta ja jooksud olid meil. Piki maanteed lasi veere järjest ka kuulus asja juurde ja sealt tuli kylemit, jalg, jalgpall, mis jäi ikka väikese aleviku ja pärast ka linnapeaalaks. Kergejõustiku kõrval oli alus see, et hästi palju jooksime. Kuidas teist sai lehe spordireport? No see oli ka tapal, tuli niimoodi, et et olin tööta tõeline kolmekümnendatel aastatel. Korraks sain küll tappa sõnumite toimetusse ja seal siis sai mõnusat tööd tehtud. Aga ühel päeval tuli Tallinnast Telegram omaaegselt aastakümneid spordilehe toimetaja olnud Adolf radari kes olid tapal ka Tallinna läinud ja see tuli nii ootamatult. Telegram enne õhtupoolikul on kõne. Kõne oli lihtne, et homme võtad jalad, selge, sõidad õhtul kell seitse rong Tallinnas. Lähed kohe Dicki väljale, seal mängivad Helsingi Pallase ora Tallinnas Spart. Kirjutad sealt nii palju, kui südamel tunned, toimetuse ära tulegi, enne kui tuled võistluselt ära. No ja pikemat juttu midagi jalg ei olnud sõitsingi. Adarbideleid tundma siis juba. Ja Ada reali tapal enne Tapa spordiklubi asutaja, kus maalin tal süsti aseesimeheks ja ühtlasi jalgpallimeeskonna juhiks, kapteniks, sekretäriks ja pesuvesi ütlesi Adarvitis, kes seal vastu toimetusse uudis toimetusse kõrval käis, just oli muu töö juba kõik lõppenud, aga traktikud ootas veel seda pikka jalgpallikirjeldust. Aderi tuli korra juur, ütles, et istu nüüd rahulikult kirjutaja, kui kõrvaltoas on kõva tuju tõstmine laupäeva õhtu. Et säärele sellest segada vaid vaid kirjuta rahulikult ja siis anna käsikiri ära, kiirustage midagi. Asusin tööle ja asi tahe, siis tuli veel üks tolleaegne juhtiv spordiajakirjanik, et kuidas läheb. Pole viga. Ärge kiirustage, aeg on, kui siin mingist laura hääled kostavad kõrvalt, siis harjuge kohe ära, et tulevikutöös kindel, kirjutasingi ära ja. Järgmine päev see oli pühapäev mängisid uuesti. On teil meeles, kuidas te ostsite lehe järgmisel hommikul, et kas on sees või ei ole sees? Igal juhul jah, ma selle radari juures rin korteris tuli nomicu pühapäeva hommik välja võtsin lehe vaatasin, pealkiri oli muutmata absoluutselt. Aga pealkiri oli muide spordiverelaene viitschelsingi Pallase euroga. Seejärelkajasid sain tunde kohe kaks tundi hiljem, kui oleksin uuesti tykki väljale. Et eks see tähendas Tallinna jalgpalliklubi ja see väljakasus Praegune ETK Velliga eri Kadri juures. No ja seal oli siis tykki juhatuse mees, oli vana kuulus eesti sportlane Anton Ohaka ja oli kohe ka juba lehe läbi lugenud. Seda ma kuulsin siis Athariumi kellegi teise kaudu. Hurraa, nokats maalt siia kohe-kohe sarja võt. Sport ei oska, mändide. Öeldi, et ära seda väljadele, need vanad asjad, aga niikuinii ei salli neid eriti torgitakse, noh siis läkski lahti. Nii algaski siis spordiajakirjanikutöös sportides. Täpselt pidev töö, iga päev tuli teha midagi absoluutselt iga päev absoluutselt iga päev, kuigi tol ajal ei olnud just eriti hea kuulsusega see uudisleht, aga sel ajal, kui mina sinna läksin, tulid neli kõva meest juurde. Nende hulgas praegu hästi tuntud kunstiteadlane Leo Soonpää Jaan Jensen, kunstnik jada Realis pea toimet. Ja kolm, kolm nii-öelda käsualust töödele. Raskelt. Ühtlasi oli see töö, mis viis teid kokku huvitavate tegelastega ja omaaegsete tuntud spordiliikumise, juhtide ja organiseerijate, samuti tippsportlastega. Jah, see oli paratamatult. Artur Kukk oli Eesti vanimaid kiiruisutajaid, kes juba tsaariaegsetel võistlustel Moskvas ja Petrogradis oli saavutanud väljapaistvaid võite. Ja Ta oli väikene, halb ärimees, oli väga energiliselt oma elu üles ehitanud, Helsingis aga pani kõik oma tulud omaette, spordiseltsi asutas seal. Aga kõik tagus selle auhindadeks ja need, kui ta Eestisse tagasi tuli kuskil kolmekümnendatel aastatel, siis oli ta vaene, vaene mees, aga tuld ja hinge täis ja siis hakkasin poistega õiendama. Siis ta oli Harjumaa spordiinstruktor, jalgsi käis mööda Harjumaad pesapallikaigas ja poksikindad õlal ja nii ta käis kõiki alastad, tundis, hästi, tundis ja püüdis seda edasi anda. Lehtede, sinus, Kuke treeningu marsruut jäävas sel kuupäeval Kehras sel kuupäeval. Kristeritedel käis rahvast, poiss, noori hästi palju, aga lõpp oli Jakob Hurt sai õnnetult surma ja ei kirjutatutest kodalisel ajal vaadati, ah, vana-vana-vanamees on, mis ta ikka teeb? Et see on mees, kes on Eesti spordi heaks Palju läinud, väga palju teinud, väga palju teinud ja niisugune mehi on palju, väga suur sportlastest muidugi. Praegu võime rääkida hästi seal. Aleksander Kolmpere Grünberg, kes oli omal ajal kümnevõistluse maailmarekordimees, keda võib julgesti nimetada Eesti kümnevõistluse isaks, sest temast alates juba kuni tänapäevani kümnevõistluse Eesti kergejõustiku kõige kõige väljapaistvama ala olnud. Kuna ma olin lühikest aega ka spordi keskliidu propagandabüroos tööl, siis istusime üle laua vastakuti väga aktiivne mees, kes püüdis jälle hästi paljud teistele anda. Ja nii on ta jäänud ka Eesti spordiajaloos väga väljapaistva kujuna. Just 35. aastal, kui olin uudistetoimetus, kuulutas ringhääling välja üldise reporterite konkurssi. Noh, ma mõtlesin, et lähen ka, teen kaasa. Aga siis ma tegin juba ringhäälingule tumma kaastööd või ainult uudiseid ja niisuguseid asju. Ja need majas olime juba tuntud tegelane, aga läksin katsetele, noh, tegin katsed ka kuidagi seotud, pisikesed killukesed meelde jäänud, soliiski küsimus, lugeda hästi rasked nimed, otsitud, nende hulgas ka ordionid, kid. See selle õieti veel pärast ankeetides vaadati, et enamik läksid selle nime otsa, hääldasid valesti, aga mul oli ka pisiviperusi. Noh, tsirka seal kolm tonni või nii ja naa, oli ka niisugune. Lugege lause, vaat toodi kolm tonni jahu kaupu, tsirka kolm tonni. CA Ma teadsin, mis see sisuliselt ütelda, kas mõtlesid searajal? Aga miks ma just ütlesin, et ümmarguselt ümmarguselt kolm tonni all kõlaska pensikult moor oligi nende katsete või žürii esimees. Ja tuli siis ka pärast talled. Teil poleks tarvis alt tulla, et te olete niikuinii meil juba silmapiirile võetud ja et lugesite ka balletiga. Aga esimene esinemine mikrofoni ees See oli 1936. aastal pärast olümpiamänge Berliinis, kui Riias toimus balti jalgpalli turniir nende aastakümnete kõige põnevam sündmus alati kolmele balti vabariigile, kus kuude viisi enne käis suur möll, arutamine, löömine, õiendamine. No ja siis see oligi siis 36. aasta sügisel olime Riias. Peareporteriks oli siis Oskar Lõvi. No ja siis? Vaatasime parajasti Eesti Läti mängu, see oli juba õhta videvikus. Lõvi muidugi raporteeris aga ta talle silmades väike viga, need videvikuks läks üks mulle vaikselt kõrval, et kui ma näitan näpuga, et see on oma mehi ka enam ei tulnud niivõrd pimedasse kadusse mäng. Ja nii oligi, targut küsis vaikselt, mina ütlesin, jälgisin muidugi ka teie innukesel kõrval kõrgel katusel kuskil. No ja nii oligi, rahulitataks kõik edasi, põnev mäng oli põnev nagu ikka ja alati. Järsku ütles sul elastkümned. Edasi, jätkub reportaaži Heino Mikkin. Põnev situatsioon oli mulle hea sisse astuda ja nihastasingi. Kuule, kuule, ma lähen, nägid ära valla, tähendab lõpp peale. Jooksis valla küllas selle juures palli kasti. Kohe lõi, kuid räpane maha visatud, sai jala vahele ja olukord üsna ohtlik olukord lahenes paljud jällegi keskväljal restoranis, restoranis, tollid Matsaluga Matsalu müdistada pisut tugevalt. Pall lendas selle juures üle küljejoone. Kohtunik siiski karistuslöögi naerab, vaid on ainult Läti küljeaudi sissevise. Ei siiski lätlane paneb palliväljale on karistada. Lisaks kesklinna lähedal. Tugev löötleadme karistusalale, et purjus peaga pall uuesti Selle jaapani murdis läbi, aga käega tõmbas selle juures. Praegu oli niivõrd raske olukord meie väravale. Mõnelt Läti paremsisemine murdis läbi karpjooksjatele vastu, kuid lätlane selgesti käega tõmbas karbist mõõda, samal momendil leeris jõudis vahele pall tiirutas tiireldes meie väravajoonelt kõige rohkem meeter maad väravas. Kohtunikule märkimata jätmine tahtis lüüa, kuid pall põrkas otsejoones nurgalööki lõkkele, lööb värava alla. Dokumentaalset tõe huvides tuleb täpsustada, et kuuldu ei ole Heino Mikskini esimene reportaaž. See ei ole meie teada säilinud. Vaid üksikud ringhäälingu heliplaadid on üle elanud sõja, Estonia põlemise ja plaadikogu hävingu ning läbi juhuslike kätte jõudnud tagasi raadioarhiivi. Üks selliseid haruldasi ongi Heino Mikkin. Reportaaž Eestile. Timaa võistluselt 1938. Noh ja nii algaski, siis läks juba täie täie hooga ja iga nädal ja iga õhtu Millal spordisaade kavas oli? Õhtul hilja päeva uudis viimane ja siis värsked spordiuudised kohe takkaotsa päevauudistega kemplus. Päevauudised ei olnud tol ajal nii operatiivselt, võeti lehest välja ja oli kohe esimene spordi vaenlane seal päevauudiste toimetaja, hilisem Saksa okupatsiooni aegne tähtis tegelane ja hiljem kuskil Läänes ka saalide nimelist talvikese, mis port, et igal pool muud polegi, sportringhäälingukava juba muud ei ole kujuta, kui reportaaž täna reportaaž, homme jalgpall, homme kergejõustik üleval, paks siin täitsialisesse sisemise vihaga. Liiga palju sporti. Aga teisest küljest, sport on ta nagu kogu Euroopas ja kogu maailmas väga suuridel. Hästi oodatud ja põnevusega oodati tervet rida suuri võistlusi. Mis aastad kujunesid teil neil aegadel kõige tegevusrohkemaks ja missuguseid spordi suursündmus ei tasuks meenutada? No siin ei ole pikalt mõtelda kõhe, 1937 38 37 oli nats meel, tolleaegne kaike lemmikala jalgpall. Noh ja 37. aastal mängis Eesti jalgpallis oma kõige paremad mängud maailmameistrivõistluste sarjast. Rootsi oli tol ajal üks Euroopa tugevamaid. Ja Rootsiga oli siis maavõistlus, nii et kuue minutiga juhtis Eesti kaks. Null Rootsi vastu oli täieline Euroopa sensatsioon. Vara hõisata. Pärast Rootsi võitis selle seitse, kaks siis kõige tähtsam 37. aasta sündmus oli Eesti-Saksamaavõistlus jalgpallis selle pärast väga huvitav, et see oli ka maailmameistrivõistluste sarjas. Eelgrupimängude sarjas mängiti mäng Königsbergis. Hitlerlik Saksamaa fašistlik võim oli oma hiilguse tipul kõigil aladel ja demonstreeris seda ka spordis sellega, et näiteks jalgpallis pidas hitlerlik Saksamaa kolm maavõistlust ühe korraga, et näidata, kui suur ja tugev ta rinna enne seda Eesti-Saksamaa võistles Königsbergis. Saksa ajakirjandus ilmus palju jutulist propagandajutt, et noh, väike Eesti on meie järgmine vastane. Ja see on tugev spordimaa juba luurisitest hakin Smittidest Haaberkidest arvates pakson Euroopa box täiesti maadlusest rääkivate. Aga meie Eizarnels, kes taotleb nendel maailmameistrivõistlustel ei vähemat ega rohkemat kui kulda võidab seda väikest ja tugevat spordimaad, vähemalt kahekohalise arvuga. Panime poisid lugesid rahvusmeeskond endale hästi ette valmistatud ja kõik. No ja siis ma võistluste tseremoniaalne. Kenasti midagi, 30000 pealtvaatajat oli. Mäng läks lahti. Neli, viis minutit sakslastest loomuliku pressi, aga ilma erilise välja paistis, et kusjuures iga kord, kui saksa värav vaht oli kõige kuulsam mees Jacob. Teda loeti nii Euroopa suurimaks jalgpalliäss, eks tollal. Esimest korda lõi hästi tugevalt välja tribüünid. Hoo hoo kiituseks ergutamiseks Jakovil meie samal ajal tribüüni, mõtlesime, et meie väravas oli Eesti ka kõigi aegade kuulsaim mängumees Evald Tipneri tipneril oli just see leiva numbergi igast trikkidega asjade kõrval palli väljalöömine väravalt taliomapäraselt, mida hiljem ei ole Yašinidega keegi kasutanud, seda. See oli omamoodi trikke tal hästi kätte niinimetatud Halfol lei kui löök, kuidas seal, ühesõnaga palli viskab maha ja samal ajal selle nurga all pall lendab igal juhul ainult peakõrguselt, aga kaugele nihuke kolmnurgapõrge tekib siit ja sellega Pälsoni hiigla tugev hoo. Me ootasime, et Peaksite tipter varsti palli saavad, siis näevad, alles, ei anti kaua oodata, sakslast, kerged rünnakud olid, tipp, sai palju tuli siis kergelt põrgatades kuni karistusalajooneni välja sealt pani siis selle esijälgi vaikis ja siis kus oli nisukene aplause toi alb seal esimese viie-kuue minuti jooksul. Mäng täiesti tasane kid, sakslased ka ei püüa, midagi demonstreerivad iga head mängu meil kate, korralik jäärünnakud, üksikud juba algminutitest mäletan ka hästi mängitud. Ja järsku ilus, täiesti hästi läbi mõeldud, plaanitsetuudiga läbi mängitud. Seda mäletan selgelt Kurema söötis Simensonile Siemens on ilma, et oleks rehkendanud temas ühe nõksuga saksa kuulsast kaitsjat Müncembergist mööda ja kohe virutas raamatutes hiljem Mil Jaltule raamatutes valesti märgitud, paremasse nurka ei olnud, see Simsoni löök oli nii paras madal. Hakas hüppel püüdmas haugub aga komistas, kukkus pall üle pea, nisuke välk. Siis surmavaikus absoluutselt surmavaikus hiigla tribüünidel. No edasi läks kohe hiiglak märuliks, Tralliksaksest rõhuvad midagi, igaüks on need ees. Pärast Saksa lehed kirjutati Kelbeskyfaar kollane häda tuli ootamatult vältikuid. Kollane häda, miks? Kollane? Vaat see on hea küsimus, vahel. See näitas jälle Hitleri Saksamaa igal alal temale rahvusvaheliselt määrust ei loe midagi. Juba mitukümmend aastat on rahvusvaheline jalgpallimäärus niisugune, et maavõistluste puhul. Ma korraldav meeskond vahetab dressi. Kui vastasel on ka sama samad värvid. Aga sakslased teadsid juba enne saksa rahvusvärv oli mustad püksid, valge särk. Eestil oli valge särk, mustad püksid, see neid häiris. Et Eesti meeskonnal tuleb värvisid, puute. Muidugi mitte truu alamlikutega porinaga muudeti ära, võeti meil siis kollane särk lõppes ära. Minu kõrval istus meie tuntud spordi ja jalgpallitegelane Oskar kuningas, praegu muide on väga raskelt haige. Ja see panime kohe alla, panime tribüünil otse, peaaegu rahva vahelt läbi. Mina läksin, siis tahtsin saksa meeskonnale minna. Viisakas liigutus ei saa, kuidas ei saa, ei saa. Aga noh, ei jõudnud vaielda. Ühesõnaga mäng jätkus juba niisuguse ootamatustegad blokeeriti vastumäärasid kohe kolmandal või neljandal minutil. Tipner blokeeriti oma väravaalas, kus ei tohi üldse väravavahti rünnata. Aga nurgalöögist tuli pall ja ta võeti nagu kärpi, lihtsalt kipper, kuigi ta oli kõrged pallid oli tema leivale. Ja ai esimene värav tuli veel niimoodi. Nurgalöök oli sakslaste käsuks jap palguniškaariga, ET lendas tagumise väravapostiteravikku vaste, kargas platsile tagasi, nii käis kohe vile vilemeheks. Kohtunikuks oli tol ajal Sudeedi sakslane. Ütles kõik ära juba. See on oma, võis. Oli vile, seda. Väravad näited kohtadelt näitab keskele ära, aga seal olid muide ainult värava taha lasti. Meie üks ajakirjanikest oli ka seal ja kolm või neli saksa fotograafi need ka kõik pärast kinnid ei olnud värav. Ja, ja ei teinud välja vaielda ei annaks, 11 kord korrati täpselt seesama diplarblacki ja värav. Ploki oleks pidanud karistuslöögi andma, selle väravavahialal ei tohi väravavahti rünnata, rünnati vaata pealt ainult paljad sisse, noh lõpuks veel kaks väravat juurde, need olid juba nii mängitud, polnud midagi eriti öelda, aga kohtunike soodustusega muidugi. Aga see oli siis moment, millal te hakkasite taipama, et poliitika on tunginud sport. Ei, seda teadsime ammugi ammugi, aga nii toorelt tehakse, seda ei kujutanud. Tahes-tahtmata saite ringi vaadata tolleaegsel hitlerliku Saksamaad, missugused olid muljed? Päeval käisime ringi kohvikute sööklat, vaatame. Mis asi, see on, üks mees jõudis järele uurida seal vasika maonahasupp, mis oli siis nagu kõige parem eri delikatess ja mitmel pool olisi täitmist, mis tähendab Göringu laused ei ole, vajasin rasv võidega piima, vaid kahureid ja püsse. Siis meid, see oli esimene niisugune, mis torkas silma. Teine oli huvitav juhus, lõbusa iseloomuga. Õhtul kõnnime ringi, satume Königsbergi ja suurjaam, ehitati perroon. Terve meeskond olis jalutamas üksnes ütleb, et näe, siin üks ja sadat meetrit joosta. Noh, Eesti rahvusmeeskonnas oli tol ajal üks väljapaistvaid mängumehi Valterniiris, kes isamaasõjas surma ütleb, et noh, poisid, teeme 200 meetrit siin. Aga ühte nii väitneriteronalid täitsa tühi ja jääma ümbrus ka. No ja lepime siis kokku, järsku? See Neeris ütleb, et ega ma tühja jooksime, väike proff, nüüd paneme otsa alla ka midagi nihukest söödava all. Üks nendest oli siis jutumees veeris jaskar, kuninglike jutt. Meelis oli muide kindel 11 kaheksa meest 100. meetris. Mina olin ka lapsest saadik hästi Eesti sadat meetrit jooksnud 12-ga alati ka Egoniga jälle täitsa huumori joosta. Rein peatreener läks siis mõõdeti kõik 100 meetrit välja ilust. Noh, need ei ole muidugi enam kena öelda, et kuulsa jooksu võitis mehel terve kaks nädalat, me olime siis veel Leedus, tuli kohe balti turniir igal pool. Mis tagavad aga teised sistes, kuule näe, siin on ilus, ilus rada, sai ta selle kraadi kulliga sadat meetrit joosta ka see oli niuke lõhus, väike ja pala hakkab ära tulema ja ma peauksest mööda, vaat seal siis taipasid teispool kandis, mis on hitlerlik Saksamaa. Ühesõnaga me olime lugenud, lugesid kuskil kodus iga päev tol ajal niisuguseid asju, aga sa ei mõelnud pikalt selle peale, nüüd tuleme järgmiselt peauksest mööda. Vaata mis silt seal sihukene on ukse peal kohe näha eemalt, ligemale Juudmister Winst, juudid siin ebasoovitavad, noh vot nii, mõtlesid nad teisiti, et mehed ka vajadused nagu ei uskunud, et nii toores võib see asi olla. Aga kui seal silma ees näed ei ole. Samal 1937. aastal raporteerib Heino Mikkin eestirootsi poksivõistlusi. Vastastikku kaenlasse haaramisega. Hästi praegu lõim mõlema käega tublisti tabas rootslastelt mitte väga raskelt, aga puhtalt punktid siiski. Jällegi varitsemist hüplemist rootsada võttis hirmsasti hoogu, tahtis lüüa, kuid leedkaitses hästi ja vastase löögid maandusid leedi kinnastele. Jällegi 1938. aasta august Eesti Leedu kohtumine jalgpallis ja Heino Mikkin. Veidemanni käest Veideman lükkas pika söödukastile kassilt viruvärava lähedalt hästi liik hästi palju. Mul on nüüd labi kohe Silmenson lõi täielt jooksul tee korda tugevasti üle milles meie meeskond täna tugevasti parem on olnud. Siiasaadik vähemalt on pealelöökide rohkus, Leedu ei ole sooritanud õieti ühtki kardetavad pealelööki, meil on aga neid juba esimesel poolajal kui ka teisel olnud üsna mitmeid palju keskväljal leedulaste käest edu, kes palgati, vaata puu söötma paremsisemisele. Nõksutab kehaga, tahab varbast mööda minna, tahtis Ta äärele Teppas vahele. Uuesti on versioonis uuesti peale liik ettevaatamatult leivale, leedulase jalgadele klaasile ja on karistuslöök Leedu head. Jon poolelt väljal. See oli pühapäevane päev, läksin mina kella 12-ks Kadrioru staadionile. Seal Narva hokiklubi mängis Eesti meistrivõistluse sarjas, kellega seda enam Hokiklubi mängis jalgpalli. Täpselt punavalge oli, nende võistlusdress. Lähen ma Kadriorgu nagu ikka, pühapäevastel mängudel on ikka alati palju rahvast, tribüün vähemalt täis. Vaatan lehemehi peaaegu ei olnudki. Olin sellel Rahva hääle toimetuses. Vaata midagi torkas silma, mitte kõige vähematki. Ja tuleb üks jalgpallimees ka, istub minu kõrvale? Küsib, et noh, istud nii rahulikult, no mis siis on, see mäng peab erutama, noh ei tea, sõda on lahti. See, see pallimees oli muide Helmut Kippardali pärast korpuses ja hakkasime võistluse lõpul tulema Vilde muuseumi kohal. Järsku hakkas plaks plaks, õhutõrje hakkas tulistama ülesse. Ja siis vaatame seal. Haakristilennuk oli üleval, aga kõrgel hästi kõrgele Alt muidugi tulistati kõvasti. Tulime edasi, nägi, mitte iganenud, kuidagi põnev on, vaatasin just praegu ei ole trammi ja seal oli siis juba teated üleval. Aga õhtu hilja, läksin ma siis toimetusse. Noh seda meeleolu kirjeldada. Seda nagu ei tahakski, igaüks mõistab seda, mis siis, mis siis oli? Keegi teab, mis, mida tuleb siis alles õhtu. Kella 11 ajal tulid mingisugused sport, teiega midagi ei lähe, vaid tuleb ametlik teadaanne. Millal see tuleb? Ei tea. Oligi sõda alganud. Ja siis tuli järgmine oligi mobilisatsioon ja siis 28. õhtul alustasime teekonda, aga mitte laevadega, vaid rongiga. Ülemistelt. Sõitsime. Pool Narva puumajad, õlg vikatiga niidetud, mitme kilomeetri ulatuselt. Seal oli jah vist üks tabamus laskemoona, rong, laskemoona, rongi just see oligi. See oli 28. juuli. Juuli Narva see oli, mis 29. varahommikul kella viie kuue ajal sõit läks teadmata suunas alles aru saama, hakkasime siis midagi, kui Leningradist kuskilt kaugelt Leningradis sõitsime mööda ja järgmine, kui ja mis Molmeed meelde jäi, oli kuskil hommikul nägin Midžuurini kuju, oli kuskil, see oligi Vidžuurinsk meie ešeloni, sealt kõik need spordikuulsustest. Kergejõustikumehi Gustav Sule, Aksel Kuuse, Need olid meie meie ešelonis, meie vagunis oli veel tuntud jalgpallitreener Elmar Saar. Siis peaaegu kogu rahvusmeeskond oli järgmises vagunis, need ka mõnes jaamas ikka pall oli kaasas nagu kord ja kohus. Ja veel valge Realiga. Kas kaks vagunit neist ees, nii et sellel oli jälle oma oma akordion kaasas? Kõike muusid käis ka ikka laulud ja pallimäng nagu ikka. Ja sattusime kesis esimesse oma peatuspunkti, sõjaline linn, Krasnogorski 300 kilomeetrit. Ja sealt siis juba Eesti diviisi. Kas sõja ajal tehti sporti? Tehti küll kuu aega pärast seda, kui me olime juba uued mundrid selga saanud tuli juba ühel heal päeval Fred kudu, ütles, et on vaja Spart käima panna. Kiiresti noh, ja nii pandigi, tegelikult kevadel juba igal pool käis, kus kuulid olid välja võetud, muud ei olnud kuul hüppamised jooksnud, et tõesti kõik oma algatusel. Kudu algatusel korraldati varsti kahe diviisivaheline võistlus, 1942 selle 249. diviisi laagrites kõigil aladel. Jalgpall, korvpall, kergejõustik, veel oli paar paar-kolm ala, need olid nii suured võistlust, korraldajate tegijad valjuhäälselt, kõik oli platsis, nüüd mõtlesime, et Eestis ei jäänudki enam spordimehi, aga jäi ikka siia ka, et võistlused, võistlused, eestlased, on need vaid õiget tagajärjed, eriti naeru omadega. Aga ma mäletan, pärast oli veel juba üleliidulised võistlused ka, kus, kus armiaegne mitmekordne Eesti meister kolmikhüppes ja. Ja tegi seal üleliidulise rekordi vist mitte rekordi, vaid selle kõvera tippsaavutuse hüppas üle kuue eetrikaugust. Aga siis võistlused jah, seal olid hästi toredad ja tugevad ja praeguseni nimetanud, kes oli tegelikult, kes selle spordiliikumise seitsmendas diviisis, ühesõnaga esimene algataja oli, see oli praegune. Võru rajooni täitevkomitee esimees Feliks Pärtelpoeg, kutsus siis kõik Fred Kudu Heinrich troost, Felix barre ja mina olime see grupp, kes hakkas siis diviisides mõlemas diviisis sporditööd tegema ja noh siis seal kahe diviisi kohtunud. Nonii, seal oli nii palju ilusat ja keegi ei teadnud, kes on, järsku näed, arvasid, et see mees on Eestis tere hoopis ka elus ja terve. Ja nii oli järgmine spordi suur asi, siis, see oli juba korpuse liinis oli pärast Luki lahinguid Palin siis ka teisi diviisi üle viidud 249.-sse ja tulime siis Leningradi eesti kõigennalid Leningradi sõjaväeringkonnavõistlused, kus meie korpuses esines kõigil aladel ta jalgpallis, muide, esimene Leningradi mäng oli napilt, kaotasime selle üks, kaks. Aga siis tähtis oli see, et seal kuulsime võistluste ajal et esimene linn Narva punaarmee poolt vabastatud meega taipsed ruttu väeosades, kohe võistlust olid lõppenud kohe tagasi, et nüüd on, meil ka sõid, nii, oligi. Esialgu tulime siis Kingissepa taha ja suurtükiväeosad juba kohe otse Narva jõe taha. Need olid huvitavad võistlused taga tipp oli siis viimane vilkus spordiga ja see on juba eesti territooriumil. Pidasime Narvas. Korpuse võistlused ujumises ehitasime Narva jõe peale kolme päevaga mehe diviisi, sa need sapöörid ehitasid ujula, mida me 30 aastat Tallinnas ei ole saanud Piritale ehitadena, seal tehti vähem kui kolme päevaga tehti valmis, eeskujulik, täiesti hüppetornidega, kõigiga kaugele lähevad, need olid selleks tuju nii mägedes, just sinimägedes käisid alles lahingud, need seal ujumisvõistlustelt ära tulime Kreenholmi kasarvutesse. Hakkasime sealt ära tulema, nii sinimägedest hakkas järsku sadamapomme, meil suur masin ees, ühed ei lähe kordseks rakendustest. Mida rutem saame, seda rutem oli silla peale tehti siis juba suitsukate ja üks mürsk oli tulnud just raudtee ülesõidukohale, nii et mõne meetri pealt sõitsime mööda ja seal oli veoauto, upakin tähendab vaatluseliselt sinimägedest ikka nii põhjalik, no me saime suure suure hurraaga üle ja tagasime Kingissepa alla. No ja siis tulime mehikum alla, see meeletu tee pargas käis siis Mehhiko, arvestades seda kaks-kolm kilomeetrit, mis seda vahet on ja meie masin oli laaditud vatiga, nii et ma olen nimetanud, et mina tulin kodumaale üle piirivati sees. No see oli meditsiin pataljoni varustuses masin ja olime siis seal kahe mehega siis vat seal ta oli siis ka metsandati apteeker, istume, vaatame, imeilus päike hakkas looja minema ja järsku ta läks kobistusse autos taga midagi ja. Noh, selle arvatava piirijoone kohal järsku Tervitus sünnimaale tagasi jõudmise puhul. Selle oli sissiotsal ta Tallinnast kaasa võtnud ja kõik see kolm ja pool aastat kannud teiste apteeki pudinurgas. Ja niisuguseid asju oli, saime teisele kaldale. Läks juba videvikuks, meie seal on, jäi masinateks, jäime masinatesse järsku öösel kella 12 ajal. Lennukipommid sakslaste metsavaht pani meie esimese esimese masina juurde aga kõrvale kõik need kolm mürsk mitte mingisugust kahju ei teinud. Ja see oli siis ka veidi teistmoodi, tervitas siin üle piiri tagasitulekul. Esimene rahuaegne töökoht oli siis jälle ajalehe juures. Noorte hääle toimetusse. Osakonnajuhatajaks, seal läks ka kohe raginaga laht, haljastus, kohe hädaled, tol ajal tuli öösel ikka töötada. Kella kahe kolmeni, kõik töötasid hästi, aga ma ei tea, millegipärast oli nii, et leht tuli ka alles kella hommiku kella üheksa-kümne ajal, well spordil muidugi oli õnnetus see, et teised tegid ikka kõik valmis. Sa pidid ootama kuskilt Kiievist ja Moskvast, kus keegi helistas selle. Jalgpall oli see esimene, mis kohe käima läks üle liidu ja oligi kõige populaarsem sport. Kergejõustik niisama. Ja ka töö oli mõnus, sellepärast kõik tuli organiseerida ja ja teha ja kirjutada ja propageerida, et spordile uuesti jalgu alla saada. Jälle siin oligi sport, sai kiiresti oma ja ajakirjandust, seesama. Kas te olete arvestust pidanud, kui palju te üldse olete esinenud raadios ja mitmel korral televisioonis? Ei siin ülid, andmed, võid kohe julgesti öelda. 37 38 39 igal õhtul. Nii palju kui tarvis oli, aga iga nädal oli vähemalt kolm reportaaži väljaspool Eestit ja Eestis. Nii et tol ajal ka uudisleht tegi statistikat, et raadios esineb, oli sport esikohal. Esikohal oli Heino Mikkin, siis minutimahu. Jah, kahtlemata ilma igasuguse suurendamisete ja teisel oli siis Hugo Laur oma lugemistundidega. Aga siis televisioonis, kui 57. aastal ülekandejaam tulin, siis oli ka sporti, ta tegigi aastal. Tallinna ajalehtedele rääkides 18 28.-st aastast, nii et üle 50 aasta kindlasti neid nisukesi, ümmargusi tähtpäevi ma pole ka pidanud. Täpset statistikat mul ei ole kunagi pidanud. Takkajärgi, mul on veel igasugust leht- ja andmestik alles, aga ei ole aega praegu kõige vähem aeg. Nii alluvad.