Tere õhtust, kell sai kuus ja uudistetoimetus võtab neilt kokku tänase päeva. Stuudios on toimetaja Kadri Põlendik. Eesti majanduskasv on muutunud laiapõhjalisemaks, kuid suurima osa moodustab ehitussektor on saavutanud oma tipu. Peab arusaamatus valitsus, eks ole, kes oma otsustega kõige olukorda tööturul veelgi keerukamaks muudab. Tervishoiu valdkonnas sõlmiti kaheks aastaks üleriigiline kollektiivleping. Haigekassa aga kas läheb kokkuleppe täitmiseks järgmisel aastal 40 miljonit ja ülejärgmisel aastal 48 miljonit eurot. USA, Mehhiko ja Kanada sõlmisid kaubanduslepe. Viimase viie aastaga on uute HIV juhtude arv Eestis kahanenud kolmandiku võrra, ligi 1000 inimest pole aga enda nakatumisest teadlikud, märgitakse tervise arengu instituudi ülevaates. Kultuuriasutused saavad alates järgmisest aastast esitada taotlusi kultuuripärand digiteerimise projektile. Eesmärk on viie aastaga parandada kultuuri kättesaadavust ja kasutust. Kui kõik läheb nii, nagu kava ette näeb, peaks aastaks 2023 kultuuri- ja mäluasutuste kultuuripärand olema inimeste jaoks. Koduste kättesaadav digitaalselt ööpäevaringselt. Eesti meeste korvpallikoondis võõrustab täna õhtul maailmameistrivõistluste valikmängus Gruusiat. Ilm on öösel ja homme vähese pilvisusega. Öö on sajuta, siis homme õhtul võib sadada kohati vähest lund. Öösel on oodata kuus kuni 11 külmakraadi, homme jääb õhutemperatuur nulli ja miinus kuue kraadi vahele. Eesti majandus kasvas möödunud aasta kolmanda kvartaliga võrreldes üle nelja protsendi, kuid sellesse enim panustanud ehitussektoril on lagi ees. Ehitusettevõtete teatel jääb puudu tööjõust. Indrek Lepik räägib lähemalt. Sisemajanduse kogutoodangu kasv on jätkuvalt võimas, üle ootuste tuli majandusse aastases võrdluses lisa 4,2 protsenti. Majandusanalüütikute sõnul on kasv laiapõhjaline, sest ehkki suurim panus tuli ehitusest, on tugevad ka töötlev tööstus, info ja side ning mitu teistki sektorit. Samas on oluliselt kasvanud sisenõudlus, mille hoog on 6,4 protsenti. Samal ajal on langenud eksportkaupade ekspordi kasvu peatumise tõttu vaid 0,8 protsenti kasvas. Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja asetäitja Erki Lõhmuste sõnul on tegu aga mõistlikult tasakaalustamisega. Kui me vaatame jooksevkonto saldot, siis tegelikult kogunendasena pärast nende majanduskriisi on jooksevkonto olnud ülejäägis, mis tegelikult ei ole päris omapärane arenevale majandusele. Esialgu see võib olla väga suur murekoht ei ole, aga kui see, kui selline areng jätkub ka edaspidi, siis probleemid natukene natukene sügavamad. Investeeringute kasvu põhjendab Lõhmustega osalt sellega, et tööjõuturul Andressurs sisuliselt ammendunud. Rohkem nagu varianti ei olegi, kui inimesi rohkem võtta ei ole, siis tuleb rohkem panustada masinatesse, seadmetesse. Ehitusettevõtja Tiit Kuuli sõnul tähendab tööjõupuudus aga seda, et ka Eestis peavad ehitusmahud vähenema, nii nagu põhjanaabrite juures. Selles olukorras ausalt öeldes tekitab arusaamatust valitsus, eks ole, kes oma otsustega seda olukorda tööjõuturul veelgi keerukamaks muudab, et esiteks blokeerides Eesti keskmist ületava palgaga spetsialistide töö lähetusi kolmandatest riikidest ja, ja see on tekitanud meile kümnetesse tuhandetesse ulatuva renditööjõu sissevoolu, kes meie riigieelarvesse pennigi ei panusta ja noh, samuti puudub nende täpsest hulgast tegevusest igasugune ülevaade. Veelgi suurem mure on kuuli hinnangul see, et kutseharidussüsteem ei liigu tööturuga samas taktis. Kui ettevõtjad on aastaid võidelnud selle eest, et kutsehariduse rahastamismudel toetaks tegelikke vajadusi tööjõuturul noh näiteks, eks ole, kui me räägime niisugusest valdkonnast, kus energiatõhusate hoonete ehitusega puutume igapäevaselt kokku, siis siis Eestis koolitatakse aastas ventilatsiooni- ja jahutuse spetsialiste 20 inimest, Soomes on sama arv üle 1000. Rääkides ehitussektori laiemast mõjust muule majandusele, kinnitab kuuli siiski, et võrreldes eelmise majandusbuumiajaga on suurem osa projektidest ehitatud oma rahaga, mis tähendab, et krahhi korral jääb pangandus terveks siiski optimistliku väljavaadet tuleviku suhtes. Tal pole. Ma usun ikkagi seda, et kui me nii jätkame, siis me saame siin mõne aasta pärast vaadata tagasi ja mõelda, kui hea oli meil aastal 2018. Tervishoiutöötajad allkirjastasid uue kollektiivlepingu järgmiseks kaheks aastaks, teema võtab kokku Janek Salme. Uus kollektiivleping tagab tunnitasu alammäärade tõusuni järgmisel, kui ülejärgmisel aastal suurendab öötöö lisatasu, kehtestab kõrgema töötasu nädalavahetusel töötamise eest ning pikendab iga-aastast lisapuhkust. Samuti lepiti kokku erialase täienduskoolituse tingimustes. Tervise- ja tööministri. Riina Sikkuti sõnul on haigekassa eelarves kokkulepitu katakse järgmisel aastal ette nähtud umbes 40 miljonit eurot ja ülejärgmisel aastal 48 miljonit eurot. Praegu kehtiva kollektiivlepingu järgi on näiteks arstide töötasu alammäär 11 eurot ja 35 senti tunnis ning eriarstidel 12 EUR tunnis. Arstide liidu president Jaan sütt ütles, et töötasu tõuseb nii järgmisel kui ülejärgmisel aastal keskmiselt seitse kuni 7,5 protsenti. Ta avaldas lootust, et uus kokkulepe annab ka motivatsiooni Eestis toimetada. Seda on näidanud ka juba viimased kaks kollektiivlepingut, mis on sõlmitud samuti kaheks aastaks, et tegelikult ütleme viimase nelja-viie aasta jooksul, on pidurdunud nende noorte kolleegide lahkumine Soome just põhiliselt, et selle üle on, on väga hea meel ja ma usun, et, et, et sellel on kindlasti oma põhjus ka sellel samal töötajaid väärtustaval kollektiivlepingul. Õdede öösel töötamise tunnitasu on järgmise aasta aprillist alates viis protsenti suurem ning nädalavahetusel töötamise tunnitasu kerkib ülejärgmise aasta aprillist 10 protsenti. Õdede Liidu asepresident Gerli Liivet. Nii et teada, et seda, seda panust, et nad on perest eemal ja nad ei saa võib-olla osaleda kõikidel Padaja tegevustel, mis nende pereette võtab natukenegi on kompenseeritud. Lisa lisasissetulekuga on kindlasti motiveeriv. Haiglate liidu juht Urmas Sule ütles, et kokkuleppe saavutamine ei olnud lihtne, kuid seekord saadi hakkama ilma riiklikku lepitajat. Ja alati kokkuleppe saavutamisel tuleb siis jõuda kompromissile, et kui palju on võimalik tulevasel aastal käsutuses oleva rahaga parandada patsientidele teenuse kättesaadavust, tuua uusi teenuseid ja neid hinnamuudatusi hindadesse, mis on möödapääsmatult vajalikud ja siis, kui palju läheb palkadesse, et see kompromiss on otsustav ja selle kompromissi osas ma arvan, et tänane leping on hetke parim võimalik. Soome transpordi- ja kommunikatsiooniministri Janne berneri sõnul on Soome otsustanud valmistuda ühinemiseks balti riikide ühisfirmaga RB rail, mis koordineerib rail Balticu projekti. Tema sõnul on Rail Baltic oluline uus tee Soome transpordivõtmetähtsusega turgudele. Berne rääkis sellest Helsingis pärast kohtumist Eesti majandus ja taristuministri Kadri Simsoniga. Simsoni hinnangul tooks praegu vaatleja staatuses oleva Soome tule Kerber Eili täisliikmeks projekti muuhulgas väga kõrgetasemelist raudteealast, tehnilist oskusteavet. Soome toetab Rail Balticu trassi. Ta on seda avalikult toetanud ka Euroopa Liidu tasemel, kui on arutatud tuleviku rahastamist ja Soome näeb rail Balticus võimalust oma ettevõtjatele saada kiirem ühendus, siis suurte turgudega. Järgmisena kohtuvad Eesti, Läti ja Leedu ministreid Tallinnas 10. detsembril ja siis loodetavasti teeme me selle ametlikuks selle ettepaneku tulla täisliikmeks Rail Balticu ühisette. Me oleme Soomele edastanud kõik vajalikud dokumendid, jaga ühisfirma auditeeritud aastaaruanded, et nad teaksid, millises finantsseisust ettevõte hom, kelle osalus Nad sisenemas on. Nüüd tuleb silmas pidada ka seda, et ühisettevõtte osanikud ei ole riigiti nende valitsused vaid iga riik, Balti riik, kes senimaani osanik on loonud ühe oma ettevõtte meiepoolses Rail Baltic Estonia, kes omab osalust, teisi ettevõtteid ja komberdad samamoodi valima siis selle üksuse, kes osanikuks tuleb. Või siis nimetada juba mingi olemasolev riigiettevõtte Sarolli käituma. Välisuudistest teeb kokkuvõtte Uku Toom. USA, Mehhiko ja Kanada liidrid allkirjastasid uue kaubandusleppe, mis asendab vana Põhja-Ameerika vabakaubanduslepet nafta. USA president Donald Trump teatas Buenos Aireses G20 tippkohtumisel toimunud allkirjastamistseremoonial, et see on eeskujulik lepe, mis muudab jäädavalt kaubandusmaastikku. Trump oli enam kui aasta pidanud kõnelusi Kanada ja Mehhiko liidritega ümber kirjutada Põhja-Ameerika vabakaubanduslepet, mis tema hinnangul ei soosinud USA töötajaid. Enne, kui lepe jõustub, peab selle nüüd ratifitseerima ka USA kongress. Euroopa ülemkogu president Donald Tusk ütles, et Euroopa Liit laiendab Venemaa sanktsioone seoses Ukraina aluste hõivamise ja meremeeste vangi võtmisega. Tusk ütles Buenos Aireses toimuval G20 kohtumisel, et Euroopa on Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse küsimuses ühtne ning kutsus pühapäevast vahejuhtumit suureks mureallikaks. Pluss kergitas ka teisi tippkohtumisel osalejaid kasutama kohtumist võimalusena pingete, sealhulgas Vene agressiooni arutamiseks ja tuss kinnitas ka Euroopa Liidu seisukohta Brexiti osas, öeldes, et Suurbritanniaga saavutatud kokkulepe on parim võimalikest, kuid Euroopa liit on valmis igasugusteks arenguteks. Suurbritannia peaminister Theresa May lubas jätkata pingutusi, et Briti parlament toetaks lepingut 11. detsembri hääletusel. Euroopa Liit otsustas anda Ukrainale 500 miljonit eurot makromajanduslikku finantsabi. Euroopa komisjon kiitis jah, Euroopa liidu nimel heaks otsuse teha Ukrainale esimene finantsabi väljamakseviissada miljonit eurot. Seega on Euroopa liit Ukrainale alates 2014.-st aastast andnud taolist finantsabi kokku 3,3 miljardit eurot, mis on suurim abi summa, mida ühelegi euroopalitu mittekuuluvale riigile on seni makstud. Programm aitab Ukrainal katta rahastamisvajadusi ja toetab ulatusliku struktuurireformi kava rakendamist ning Gruusia välisministeerium edastas, et NATO nõukogu arutab järgmisel nädalal olukorda Musta mere piirkonnas. Istungil osalevad ka Gruusia ning Ukraina välisministrid. Arutelu toimub Brüsselis NATO välisministrite kohtumise käigus. Täna läksid aga Brüsselis kõrgete maksude ja elukalliduse vastu protestija politseiga kaklema ja mitukümmend inimest peeti kinni. Politsei tulistas valitsushoonetele ja Brüsseli kesklinnas büroodele lähenevaid meeleavaldajaid veekahuritest. Protestijad vastasid kivirahega ja asusid tänavakividest barrikaade ehitama. Politsei pressiesindaja hinnangul oli väljas umbes 300 inimest 60. Meeleavaldajad peeti avaliku korra rikkumise eest kinni. Eesti Lasterikaste Perede Liidu tehtud pöördumises sotsiaalministeeriumile seisab, et suurperede hinnangul on halvenenud paljud teenused, toetused ja soodustused pärast omavalitsuste ühinemist. Põhjus on selles, et teenuste ühtlustamises suures omavalitsuses on liigutud pigem ebasoodsamas suunas, jätkab Jane Saluorg. Näiteks on perede tagasiside põhjal mõningates omavalitsustes täiesti kaotatud või muutunud raskemini kättesaadavaks lasteaia kohatasu või huviharidusega seonduvad toetused, räägib Lasterikaste Perede Liidu juhatuse liige Katrin Kiisk. Kui mingites omavalitsustes ta eelnevalt oli siis maksuvaba lasterikastele peredele, siis pärast ühinemist rakendati teise omavalitsuse meetmeid ja see kohatasu siis muutus uuesti tasuliseks. Teine näide on näiteks vastu huviharidusega seonduv. Kui eelnevalt või siis ühes vallas olla näiteks ühele lapsele selles konkreetses lasterikkas peres huviring tasuta või mitmele lapsele perekonnas siis soodustingimustel pakutud ja siis pärast ühinemist need konkreetsed soodused siis kadusid. Sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna juhataja Hanna Vseviov on üllatunud ja sõnab, et kuuleb lasterikaste perede jaoks halvenenud olukorrast. Esimest korda. Reformi ju just nimelt seetõttu läbi viidigi, et teenused jõuaksid abivajajateni paremini ja tegelikult peaks just andma suuremas kohalikus omavalitsused paremad võimalused ka jõuda just selliste spetsiifilisemate gruppideni. Samas pöördumises teeb liit poliitikutele ka ettepanekuid, kuidas tulevikus lasterikkaid perekondi riigi poolt paremini toetada. Näiteks on välja käidud ideed vanemapalgast alates kolmandast lapsest, peretoetuste indekseerimisest kui ka riikliku toetuse maksmise jätkamisest peredele. Kui suur pere laps asub õpinguid jätkama ülikoolis? Katrin Kiisk. Toome näiteks kolmelapselise pere näite. Kui ta 19 aastaseks saav lõpetab gümnaasiumi ära, siis senikaua saidi perekond toetust riigilt 500 ja 10 eurot 55 kahe esimese lapse eest. 100 eurot selle kolmanda lapse eest ja 300 eurot lisab liikvel lasterikka peretoetuse näol, eks ole. Nüüd ta saab 19 lõpetab kooli ära, perele makstav toetus langeb 510-lt eurolt automaatselt 110-le eurole. Seeviovi sõnul on pöördumises tehtud ettepanekutel oma iva sees, kuid eelarve on alati piiratud. Ainuüksi suurperede laste ülikooliõpingute toetamine tähendaks riigi jaoks lisakulu ligi 28 miljoni euro ulatuses. Eestis elab üle 2500 HI-viirusesse nakatunud inimese, kes pole oma nakatumisest teadlikud või ei saanud möödunud aastal järjepidevat ravi, märgitakse tervise arengu instituudi ülevaates jätkab Janek Salme. Eestis elas möödunud aasta lõpus 5939 HIV-diagnoosiga inimest. Lisaks neile on Eestis hinnanguliselt ligi 1000 inimest, kes pole enda nakatumisest teadlikud. 74 protsenti neist, kel HIV on diagnoositud, on 30 kuni 49 aastased. 46 protsenti HIV-diagnoosiga inimestest elab Ida-Virumaal ning 35 protsenti Harjumaal. Tervise arengu instituudi nooremteaduri Liis Lemsalu sõnul on inimeste teadlikkus HI-viirusega seonduvast aastate jooksul küll kasvanud, kuid see võiks veelgi parem olla. Ainuüksi kolmandik inimestest arvab, et ta ei taha teha HIV testi sellepärast et ta ei taha saada teada juhul, kui tal on hirm mis näitab seda, et HIV-testi peaks igaüks tegema ikkagi isegi, kuidas ta kardab. Teadlikkus antiretroviirusravi positiivsest mõjust võiks kindlasti parem olla, sellepärast et kui inimene teab, et tema tervist on võimalik täiesti heana hoida samaväärselt elukvaliteeti pakkuda, siis kindlasti võiks teadlikkus parem olla. Tänavu 23.-ks novembriks oli Eestis diagnoositud 173 uut HIV juhtu. Viimase viie aastaga on uute juhtude arv kahanenud kolmandiku võrra. Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler maris Jesse. Me oleme saanud nende tarkus juhud alla tulema just nimelt järjepideva tööga, kus on korraga nii kahjude vähendamine ehk süstlavahetus, erinevad teenused süstivatele, uimastitarvitajatena, samuti HIV testimine, ravi samaaegne ennetus nii riskirühmadele kui ka ringkonnale, põhimõtteliselt, mida me peame edasi tegema, ongi jätkama kõikide nende tegevustega järjepidevalt. HIV on krooniline nakkushaigus ja seetõttu iga niipea, kui me natukenegi oma tähelepanu ja pingutusi lõdvendame, on oht, et me saame uue, kiirema HIVi leviku. 30 aasta jooksul on Eestis HIV diagnoositud kokku 9711-le inimesele. Neist oli eelmise aasta lõpuks surnud 1831 inimest. Kõige levinumad surma põhjused olid narkootikumide üledoos ning nakkus ja parasiithaigused, märgitakse tervise arengu instituudi ülevaates. Alates järgmisest aastast saavad kultuuriasutused esitada taotlusi kultuuripärandi digiteerimise projektile. Tegemist on suurejoonelise digiteerimiskavaga, mille eesmärk on parandada kultuuri kättesaadavust ja kasutust hariduses, ettevõtluses ja kultuurivaldkonnas laiemalt. Erle loonurm räägib sellest lähemalt. Kui kõik läheb nii, nagu kava ette näeb, peaks aastaks 2023 kultuuri- ja mäluasutuste kultuuripärand olema inimeste jaoks koduste kättesaadav digitaalselt ööpäevaringselt kõneleb Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste osakonna raamatukogunõunik Ülle Talihärm. Me läheme üsna sama sammu teiste riikidega, sest see on tänapäeva elu, noorte ja üldse elu vajadustest. Inimene tahab lisaks füüsilisele pärandile mingile kogemusele, saavad digitaalset informatsiooni, sest see on sageli teenuste juurde sisse riskajaks, tekitab isu, tekitab huvi ja võimaldab ka uusi tooteid luua, sest kui mõtleme loomemajanduse peale, siis kõike seda vana pärandit on võimalik ka uues rakendada ja kasutada. Valdkondade üleselt on kokku lepitud, millised asutused taotlusiesitavad ja seejärel hakatakse projekte ellu viima koos valitud partneritega. Eesti kirjandusmuuseumis algas digiteerimine 1996. aastal kuna meil võimekus puudus digiteeriti näiteks vaharulle rootsis. Kultuuripärandi digiteerimise projekt on kirjandusmuuseumi jaoks suuremahuline, ütleb Kirjandusmuuseumi arhiivraamatukogu juhataja Merike Kiibus. Meil on trükisõbrant, meil on dokumendid, meile on heli, videosalvestused, meil on konspee, pole erand. Ka kõige suurem töö toimub ikkagi käsikirjade ja trükiste ja Seliga. Eesti rahvusarhiivi filmiarhiivi direktor Eva Näripea ütleb, et praegu on nende filmikogust digiteeritud umbes 20 protsenti. Digiteerimine on äripea sõnul oluline, kuna võimaldab ajaga kaasas käia. Tegevuskava järgi plaanitakse digiteerida filme umbes 400 tunni jagu aga nüüd selle 400 tunni sisse käivad ka rahvusringhäälingu arhiivis säilitavad filmid. See on oluline selle digitaalse pöörde valguses, mida me kõik iga päev kogeme. Ei ole enam olemas filmiprojektorid, milles 35 millimeetrise filme näidatakse ja kõik see, mis peaks jõudma vaataja, et mingil muul moel, kui siin kohapeal käia ja vaadata, see saabki olla ainult digiteeritud. Kultuuripärandi digiteerimise projekti lõpptähtaeg on seatud aastaks 2023 ning selle kogumaksumus on üle üheksa miljoni euro. Öisest homsest ilmast räägib meile nüüd sünoptik Kertu sild. Ka homme jääb Eesti põhja atlandil pöörleva võimsa madalrõhkkonna ja Venemaal laiuva kõrgrõhkkonna piirile. Öö tuleb selge või vähese pilvisusega ning sajuta. Puhub lõunatuul neli kuni üheksa, puhanguti kuni 14, saartel ja rannikul üheksa kuni 14, puhanguti 18 hakul kuni 22 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on miinus kuus, üks kuni miinus 11, Lääne-Eestis null kuni miinus viis kraadi. Homme Päeval annab kõrgrõhkkond veidi järele ning tuur võtab järk-järgult hoogu maha. On vähese ja vahelduva pilvisusega ilm, kuid õhtul võib kohati vähest lund sadada. Puhub lõuna kagutuul kolm kuni kaheksa, saartel ja rannikul seitse kuni 12, puhanguti kuni 17 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on null kuni miinus kuus kraadi. Spordiuudistest teeb nüüd kokkuvõte Juhan Kilumets. Eesti meeste korvpallikoondis võõrustab täna maailmameistrivõistluste valikmängus Gruusiat valiksarja esimesest faasist Kreeka ja Iisraeli järel ning Suurbritannia ees edasi pääsenud Eesti on teises ringis seni saanud kaks suures koorilist kaotust. Septembris kaotati Saksamaale kodus 43 punktiga ning võõrsil Serbiale 26 punktiga. Gruusia võitis septembris viie punktiga Iisraeli ja jäi vaid ühe punktiga alla Kreekale. Eesti koondises on tagasi septembrikuistest mängudest eemale jäänud Kristjan Kangur, Janar Talts, Siim-Sander Vene ja Sten Sokk. Eesti-Gruusia MM-valikmäng algab Saku suurhallis kell seitse. Eesti järgmisel vastasel Saksamaal ja Kreekal on enne tänast täisedu kaheksa võitu. Serbia jätkab viie, Gruusia ja Iisrael kolme ning Eesti kahe võiduga. Korvpalli euroliigas alistas Kaunase Žalgiris koduväljakul Milano Olympia 83 78. Eelmisel hooajal euroliigas kolmanda koha saanud Žalgiris jagab praegu liigatabelis nelja võidu ja kuue kaotusega üheksandat kohta. Milano meeskonnal on kaks võitu rohkem. Liidrite duellis alistas Moskva CSKA võõrsil Madridi Reali 93 88. Enne tänaõhtuseid. Mänge on sees ka üheksa võiduga tabelis ainuliider. Tiitlikaitsja reaalsai kaheksa võidu kõrvale teise kaotuse. Kristjan Ilves sai Lillehammeris toimuval kahevõistluse maailmakarikaetapil 34. koha. Hüppevooru järel 28. olnud Ilves pääses murdmaarajale poolteist minutit pärast esimesena startinud austerlane Franz-Josef Reeli, kuid eestlane langes murdmaadistantsiga kuus kohta. Esimeseks kerkis lõpuks norralane Jarl Magnus Riiber, kes edestas vaid 0,1 sekundiga sakslast Erik frentselit. Rerr langes kolmandaks, Kristjan Ilves kaotas võitjale finišis minuti ja 47 sekundiga. Andreas Ilves sai 55 lõpetaja seas 52. koha. Lillehammeris toimuval murdmaasuusatamise maailmakarikaetapil ükski Eesti sprinter kvalifikatsioonist edasi ei pääsenud. Raido Ränkel sai parimana 38. koha, kaotades kiireima aja välja sõitnud norralase Johannes kleebole ligi 12 sekundiga. Edasipääsust jäi rankelil puudu 1,2 sekundit. Karel Tammjärv oli 47., Marko Kilp 72. ja Andreas Veerpalu 104.. Sprindivõistluse võitis lõpuks itaallane Federico Pellegrino norralase Emil iverseni ja kanadalase Alex Harvey ees. Suurfavoriit Kläbo võistluse rikkus poolfinaalis murdunud suusakepp. Naiste sprindi võitis kvalifikatsioonis alles 26. aja välja sõitnud rootslanna Joanna sundling, kes edestas finaalis kaasmaalannat Stiina Nilsonit ja ameeriklanna seedib Jannseni. Sellega tänane Päevakaja lõpetab ilusat õhtut.