Kui hobune ümber pööras, vend ja hobune ta ümber pööras, venna ütleb maha mammust, ma ütlen, maha jääb võhma, moos, ma lähen kohe koormale, emal läänega kohe Kaarmale. Kus ma sõidu siis uue sõiduses tegin Miku õue. Hobuse ai silmi, kui õue, hobused, haisid, läksin kohe kambrisse, ma läksin kohe kambrisse, kus vanaisa istus üksi, rääkis endal omas. Ütlesin, ma tulin koos ja ütlesin, ma tulin, kostja. Isad. Kas võtad sääsest noorest liigest ilma, jätan siinsest käigist, võtad sääsest vanast liigest osaga, annan sulle terve sea ja lambakarja pulmaajaks bana härja jaagu jõudvadi udupäevad, need kameenudi jäävad jaagu. Jumalad mulle annab elu, püüan maadel merest kalu. Kui mul noorem ei anta, jätan maasi vanadada. Mustjalas on teatavasti praegu veel madalad allikad ja Saaremaal olid ju endisel ajal kaks väga ranged meest vanakurja suurtel, kes kunagi ei tahtnud üks ühele, teine teisele alluda. Kunagi vana kuri oli maganud osaled siis ja kuigi sel ajal seal osales nimetatud küll veel ei olnud, tema puhkas seal kusagil ja suurtel oli vaatanud, et väga hea teda rünnata, siit mere poole ajada ja oli temale löönud kolme Pihlakase kepiga ühe tugeva üle turja ja vanakuri ehmatanud sellest väga une pealt tõusnud üles astunud surma oda peale olnud klaveri peal ja see läinud katki selle peale näinud Tõllu pannud jooksu ja öelnud, et oda, lätse ja sellest tekkis see Odaletsi nimetus ja Odaletsi allikad. Nii et igast tema jalajäljest, mis tema siis edasi jooksis, tuli välja hiljem, Allikalse jooksis mere äärde välja, Kahnus, sealt siis tõuga liiva, viskas seda merre ette, et endale teed teha. Sellest liivaviskamisest sellest õudusest liivaste tekkis tagamise poolsaar ja seda haketi kutsuma tagaajamise maa praegu ta on tagamise poolsaar, hiljem oli seal tagamõisa ja vana kuri jooksiski merre, uppus ära ja tuul ajastama kondid kusagile randa sinna lähedale. Need kolisid seal tormiga ja siis tekkis sellest kolina rand ja hiljem tulid ka sarved. Randa tekkis sarina rand ja suurtel tulles sealt tagasi, see oli väga niisugune pehme ja mudane. Maapind oli määres sellega oma jalad ära. Jalad olid mustad ja sellest hakati kutsuma seda maa-ala must jalakse. Teine variant on veel sinna kohta, et tema oli astunud kellelegi Talumehe Tõrva katlasse, selle jooksuga vanakurja järele ja sellest tõrvastest jalgadest. Siis tuli mustjala. Anto Toomessalluv, kes meile Mustjala kohta need toredat mustandit rääkis, on ise põline Laimjalamees, kui suur laimina? Kaheksa küla oli siin enne sõda 28 kõla. Ja siis sajandivahetusel, kui mõisad olid siis oli siin viis naised, kas Laimjala kuulus ordu alla või kui piiskopi? Laimre jortuaalne mulle sellepärast, et moderiegi lõikas läbi see osa, mis oli seal pulmade jõge, Sigulus, piiskopile ja see, mis oli siin pool seal jor tooma ja küllap sellest list maadevahejõgi oma nimi. Kui me põlist lainera inimest kividena Läksime Kungla külast otsima, siis öeldi, et olevat jalgsi tulnud tasakülasse sihitada, kätte saime nii et on vist õiget Laimjalas on siis heade jalgadega inimesed, kes suudavad neid ikka maa vahele jäi 80. Oli seal aprillis selgunud, tuli täna sealt jalakas, te tulite nii palju kilomeetreid, on see umbes 15. Ja niisuguse palavaga seda Antsiga visata? Jah, ma läksin. Hakkasin seal kolhoosi esinesid juures, seal on seesama mis laimi elave, jah. Vanad inimesed nimetad seda kohtades laimlakse nuudid räimi ära. Kuidas siin siis nii viis, 60 aastat tagasi, kuidas sind laimlas elati? Ja kuidas siis olime, siis olid päevad joostes tõusin üles, hommikul vapusid tulema, siis peaksime kõigepealt väike, hakkas vähe palka, siis on juba hilja. Kartsemit jääb hiljaks jäänud, hobused karjusid. Jällegi see nagu plärnadele kahenis, sealt siis rohtukuid hakkas täituma, Päkiga punaseks hakkas, siis hakati korruse tulen, siis hakkasid veel karjusid ja nüüd on ju meil energia kolhoosielu on ju muidugi asi, karjud ka seal noored, kus mul et kolhoosis tööl, ma ütlesin, et see pole mitte tegelikult sinna ei nõua, kus, kus mina käin, tule, kus kõik arvutid, koserni, maja, peatselt kõik saidil klassi masinaid testiti midagit, teil, mehed olid merel, lõhedel merel, higi voolas. Paksud riided vaid seal, kus niidul õhukesed riided, inimestel seal kesiseid, kodu, teatud sellestki asjatult särgid, püksid, inimestel särgid seal kui siin asjaolule, et saad võrdset Keedud kuuetzi, algaslak, niitsin käsi Joosis muidugi värvi maha. Need riided tehti, talvitusid. Klassid köiki, talvel saitlejad jätud kujutud tunnis õigesti. Aga talveõhtutel, kui tööd tehti, kas siis vahel mõni laul ka lahti läks või on veel meeles mõni vanaaegne laul? Nälg meile, need jäävad müütne neiule. Kössikulgla pruudiks. Diood, räägi. Paised, kui nüüd kuskil kuulun kõige lon mokad, punnis seal headiootike Evatsiooni kookosjahu plagnordiski kuust lõpu Eestist ja lihtne söövaid keskmisestest. Uuesti kuulge asjadega. Õpetaja ta jätab, teatavasti ei saa seal muudkui aega, eks ju, ja kuulsin kui läksime, ruttu, taastuks ise nagu võlu, et sind justkui oleks ta nüüd lammas lohistada. Et peaksin, siis põlvneb, jääksin mütu jahti, kuigi ma saaksin hullustavati idu oma laulule. Poisid tõid ka õpetajad, kui krossitraati Niksinastioloori kuulati. Kui arv seal Koosida kuisuaalike all joogavantsi armastava pruudiga. Aitäh talle aimata, kui kurvaks läks neiu meelsus varblast. Mihkualkad. Kõdi, tõsi, mis siin juhtus? Niiden Rootsis. Jah, no see oli küllalt pikk laulja. Kas siin Laimjala kandi rahval oli ta oma rahvariie kanti rahvariiet palju tollal? Sel ajal olid sisside moodulid kelku panija must jakk oli seal kellani puhas õhtuni. Sissitädid olid alguses päris nõelutud. Ma tädi neid veel siin olime muuseumis. Baari peabki, sisin, muidugi käidi kõigis. Nojah, kui teie noor olid, ega siis poesest palju käidud, kõik püüti koduse särada. Lõikleti kodu voodis midagi poest. Uudis ole ka poe Voltki vankri määratanud ellingu vankri märtsini pandi searasv, seal pandi vankri määrus palgalisi vääritivankrit searasvaga. Saaremaal on üheksa jalga ja kui nüüd selline, kes neid jalgu täpselt ei tunne, kuuleb mänd. Jalg arvab kohe, et see on nüüd paksu männimetsa sees ja keset Saaremaad. Tegelikult on vist mändjalas palju merd, mände ja meremehi. Mändjala küla on vist oma kaks pool kilomeetrit pikk, piki merekallast. Kui palju siin taresid on? Kuus tehtud umbes kuus-seitseteist, niimoodi on, pere ei. Nojah, ja kõige suuremad kuulsust on siis mändele toonud tema tore rand. Jah, kui sain kõige kaugemad külalised, on mändjala elu käinud imetlemas kosmonaudid kehit ja CNN paljugeen. Mändjalamehed need on siis leiba ikkagi vist merest toonud ja Eike mere väiksed kohad rohkem suvitise koha, et kui nad on aldi, tulutoovad kohad. Ja meri on ikke neid kogu aeg toitend, teie olete loa kalur olnud või, või on märka sõidetud? Aeg rohkem sellised umbes pooleks v brändide elu aja 16 aastat merd 70 16 aastat, Kalamees. Eks siis selle 16 aastaga vist on sellel maakerale mitu tiiru peale sõidetud kõik kauged rannad, lennad, sadamat nähtud. On siis ka mujal maailmas niisugused toredad, merele andamis, mändjala silmad ette nad ei ole. No vaevalt. Nii et ei elevust arementika leida, kui nende rand, millist kala siis mõndjale mehed praegu merest välja toovad? Rõhku panema sellele rohkem välja tuua angerja ikka selle aasta hiie ajan Anda väikond, ei ole Hi suuri tagajärgi midagi annud. Aga loodame edaspidi või veretuuled ja parem. Koos Nasva omadega. Kui me juuli lõpus Valjala tulime, siis selgus, et õigel ajal väljalasud olid valmis saanud just uus sööta. Need Valjala perenaised enam kodus siia teenil. Ei tee, see uus söökla on meil olnud juba kolm päev, aga ta ei hakka, vilutan, et keegi kodus pliita ääres kükitada ei taha, vaid igaüks hilibede keskpäeva. Söökla saaks sealt kõhu täis ja perele ka kopikat pihku ja saavad needki. Meil ei ole jah enam keegi söögi peal, meil on kõik toiduraha peal. Ja praegu istume muistsele elusalt Valjala linnamäel, seda te vist peaksite kindlasti veel mäletama. Kuidas sai teist Valjala, Viiu. See on üks väga kentsakas lõka kultuuri teetijatega käsile Muhus ja seal oli vabariiklikud, metoodilise kabineti töötajad korraldasid ühe niisuguse õhtu lihtsalt ja seal esines mu kuumare. Ja mina laulsin siis Valjala segakooris ja teised ei käinud seal ja pärast koori harjutama. Seal. Kui see õhtu oli möödas, hakkasid, hakati küsima minu käest, et mis seal siis oli ja mina siis hakkasin neile matkima, seda Muhu Maret rääkima, mis Mare seal rääkis ja teised hakkasid köit minule ütlema, et miks TTT midagi muud. Ja sel ajal siis iga kultuuriasutus pidi andma rajoonis ühe niisuguse aruande, kontserdi, oma tööst isetegevusringide tõesti, ja meie läksime ka siis oma aruande kontserdiga ja kontserdi pikkus oli ette nähtud juba ja meil ühe tegelase haigestumist tekkis sinna sihuke pisike lünk vahele. Nii et oleks, jään mõned minutid sellest tavast puudu, aga kava pikkus oli ka tähtis, et see oli nii võistlusena välja kuulutatud. Siis ma hakkasin sel korral seal tegema. Jutt pärast sain nagu pahaks haiguseks, millest Te ei saa tänapäeval külge jäänud ja Viiusson minu ana veetud nimi, ma ei tohi nuriseda. Seal ikka kutsuvad vàlja lävi on üks 10 aastat vana, kuidas on? 10 aastat vast just ei ole, aga kaheksa tuleb küll ära. Juba Kingissepa linnas tunti, räägite Valjala viust, seda õiget ja pärisnime teatud. Kas kirjad tuleksid ka kätte? No eks ikka tuleksid, Järvakandi rahvas võinud seda tunnistada hakanud isegi Valjala viiulimedal mulle kirja saatnud ja ma sain selle väga hästi kätte, et nimetatud laulate Valjala segakooris me oleme osa võtnud Nendest laulupidudest, mis peale isamaasõda on olnud siin ja käsime ka tänavu oma segakooriga Tallinnas juubelilaulupeol tuju oli kõigil väga hea ja see oli väga huvitav ja tore minemine. Ainult üks asi oli see, et tänavu oli see tänav, paljugi see on kui igal aastal, kust sai läbi mind rahvast. Aga kontakt publikuga südamelt tihedalt. Tekkis niisugune vastastikune, väga südamlik ja soe õhkkond. Tunti küll. Me siin alustasime juttu sellest, et Valjalas töötab kolmandat päeva söökla tähendab, Valjala on ikkagi siis üks selline suurem suurem jalg Saaremaal oma söökla ja millised asutused ja ettevõtted siin Valjalas üldse nüüd on, kui hakata otsast lugema? Noh, kui me hakkame vaatama, siis meie külanõukogu, Valjala külanõukogu, see jaguneb meil kaheks kolhoosiks. Viktor Kingissepa nimeline kolhoos ja Valjala kolhoos, Valjala kolhoos on meil siin keskuses ja Valjala kolhoosi territooriumil paiknevad meil siin veel niisugused asutused nagu Valjala külanõukogu, Valjalas, sidejaoskond, siis on siin teed siis on siin vana kirik, Öeldakse, et kui on kirik, siis peab olema ka kõrts. Kõrtsi neil ei ole, aga kõrtsi aset täidab meil kauplus, mis on kohe kiriku külje all kaupluse taga, seal on kohe meil siis petivabriku ise või tööstusnüüd, ta on küll siin mingisugune tootmist, jah, aga rahvas kutsub teda ikka Valjala meierei nagu vanasti. Sest see uus nimi, see on nii pikk ja keeruline, vaevalt seda teavad need inimesed isegi, kes seda nime iga päev peaksid kirjutama ja veel vähem need külainimesed, kes piima siia toovad, kuigi inimesed meile väga vähe või üksikpiimatoojad meile veel väga vähe toovad piima, hobust meile üldse enam vaid sooviline võidus nime täpselt. Seerumi Saaremaa piimatoodete kombinaadi Valjala tootmisse läheb ära ja just sai sööklas tuldud, muidu oleks vahepeal pidanud lõuda tegema. Ja selle nime pärast on nii palju, vaidlesid seda jääd ja, ja kõik oleks ikka selle poolt olnud, et ta oleks ikka meierei oldud nagu varastas. Jah, aga mis ikka kõige rohkem naljale nime ja kuulsust andnud on? Seesama linnustamine vali ääres. Jah, eks see linnus on andnud väga palju kuulsust juba muistsetest aegadest peale, sest see oli üks viimaseid linnuseid, mis Saaremaal alistatud. Ja et siis sellega on need inimesed, kes siin sel ajal elasid. Need Valjala inimesed olid siis ka ühed väga tublid võitlejad, sest muidu nemad ei oleks nii kaua vastu pidanud siin. Ja räägitakse, et kui 1227. aastal siin Valjala linnuses on siis lõplikult linnus on alistatud, siis küünlapäeval on siin ristitud inimesi ja nii palju on neid süstitud, et ristimisveest on saanud see linnuses olev kaev tühjaks. Aga paar nädalat hiljem siit natuke kaugemal rahu küla kohal on olnud muistne hiis, seal hiies pühas allikas on see ristimise läbi jälle maha pestud ja vanaviisi edasi elatud. Oi, nüüd prooviks seda seda pikka nime maha pesta, sel Rohuküla allikas. Seda allikat ei olegi enam, nüüd on juba nii suured kraavid ja magistraalid kaevatud, et isegi küla kaevud tühjaks lastud, rääkimata sellest allikat, ei tea keegi selle õiget päris kohtagi elab siin, soid palju ümberringi, soid on palju jahmil soode peal, meie elundid peamiselt käibki. Te kurtsite, kui me kokku saime Valjalas tuttes Saaremaa inimeste asetavate alati viimasele kohale muidugi tähestiku järgi, v säästiku lõpust. Aga kuidas nii? Jalgade, töö sammudega jalgadest, siis viimane õle. TÖÖ sammudega jalgu mõõta siis Valjala igatahes sammud teistest hulga maad ees kui mitte just kõigil elualadel, aga siis põhilistel olgu see siis heinatöö või kesakünd või kevadkülv või lehmapiima välja lüpski, ega ta just viimaseks ei jää. Kui me nüüd tahaks teile kirjutada õige nimega, kuidas ta peaks aadressi veel märkima? Viiu nimega tuleks kätte, hakkab? Just tõesti tahate siis te võite kirjutada Helmi peegeli nimele, siis tulebki. Kõljala sovhoos on oma tööde ja toimetamistega Saaremaa majandite paremiku hulgas, nii et võib arvata, et Kõljala õmblus on tublid põllumehed, küllaks sõjapõhi on ka selles põritud, kõlli elas, oli ju vanast põllutöökool väga võimalik ähvannastabelude koolseepellude kooli juhataja sai desk oli sõlmiseks niisugune lugupeetud mees, kes pani oma töökuse, ta pani selle nodelluseda ise armas välja tööd. Ja siit Kõljala põllumajanduskoolis tulent, mitmed mõi saanutel tuule tiibadesse, mitmed praegused tuntud põllumajandus meil vabariigis. Nagu seltsimees Rüütel, dissident. See oli tema, tema ise ka, no mulle tundus ikkagi kõrvalt vaadata, palju töötasid ja tahtis olla ise kõiki, pole olla äikest, ütles niiviisi kõige parem sport alla maailmas töö. See tasub ennast ära. Ma ei tea, kas nüüd laimulõksuga Valjala rahvas rääkis, et Kõljala on selle poolest tuntud, Kõljala on hästi palju pull vääramil ja siin ikka kõige rohkem neid seal üksus küljealale, saarema jalgadest ka üks selline jälkus, mandri jalg kõige rohkem käib. Teil on siin oma järv. Jah, muidugi, järve tõttu käib väga palju inimesi ja selle tõttu siis käivad ka küll. Hanijala külas on praegu ainult neli talu, kus pered sees elavad. Miina rikas nime poolest olete ikka Ani jala kõige rikkam inimene lääne poolest. See olete kuulnud Teie siin külavanemate inimeste käest, kust see nimi on tulnud Anijale? Äimatel, sellest mente, kas siin on vanast palju anilisid peetud või või on siin mõni kuulus anni olnud? Alland olnud? Anedasa on jälle edasi siis ikka hanedega, sest tegemist on sama veski all see Leic majamasse Jan maantee äärde. Ja siis me veel vana järje peale. Kõrts, inimesed, no siin ikka oli vanas suur kõrtsis või? Jah, see oli suur kõrts, mis neid oli ju nii tihele, siit edasi, natuke on siin pole partiromeetrit, vahel oli ka äärmusedelt, praegu läheb suur kroosi kaari mööda siin oma neli-viiskümmend peadvustega, vanasti nii palju lehmi ei, kus neid nii palju oli, 100 peal on sadamad kõnes kohe ja palju siin küla siis oli ühiskarjamaa, vanasti siin Kulasse käik oli karjamaa, palju oli Lehtmises nüüd ütelda, iga mehe seal oli ikka kaks ja kolm ja rohkem pole peetudki, oli noorkari ja ka ja segamini. Loomi 10 korda rohkem, kas on karjamaad juurde tulnud, noh, aetud näinud soose ülese jää aritage pärast, siin on üks veskile, õlg küll, ilma tiibadeta, elektri julged jah, legendile lätleyoul enne ta oli tiibadega. Siis ma käin abistada laest tuulega ise ringi ajada tuulde. Täitsa talle nii raske, tegelikult liikumale Temme nõnda. Aga mõtlesin, et nüüd on nüüd palun vajuta, nupunenk käib. See on kõik lõbusast jahja jäik, läbi lastud, see pole mõtte ära lagunenud. Noh, nad vahest andada veterane natuke väljakrite siis rohkem pole olnud, siis on viis talu, üks on täitsa kadunud. Siis meil on siis well, sei natuke, nii kaua kestab maa, ela, oleme kadumas, siis pole pool kohtka kadunud. Kõik lähevad linna, näe, jäik tahtnud, len, aga ma arvan ja seegi pole nõnda kiita. Ka ei taha Kingissepa elamine ahvena lähimina mulle mõtte tahtnud, sellele mul lapsi on, nii mõistlenner maal lõburu Lenna elu, nende igav. Mustjala on üks kolmest Saaremaa suuremast jalast, mis kannab külanõukogu nimetust, kui suur territoorium on külanõukogu, esimene Alvinaadi kaks kolhoosi, Mustjala kolhoosi võhma asutusi, meil on siin vähe, metsamajand on meil siin siis veel, tähendab kauplused, mis alluvad kihelkonna kooperatiivile ja muud erilist. Midagi meil siin ei ole, meie elame kõige rohkem Saaremaa siin kruusa, sel linnal. Kui palju inimesi elab mustele külanõukogu territooriumil üle 1300? No legend räägib, et vanasti, kui nimi tekkisid, siis olevat siin palju ka tõrva. Ei, praeguses kolhoosi olukorras ei ole seda enam vajalik kunagi meie võhma kolhoosi piirkonna rahvas ajas terva ja muidugi oli tingitud sellest, et viige seda Saaremaa sisemaale, mille Eestis tuua jälle vilja köidi meestelt pööratise põline mustele inimene linemustele Eline ja olen töötanud külanõukogu esimehe juba 15 aastat siin kohapeal ja kodu ka samas külanõukoguks tööd tööst, need kõige tuntumat nimetamata, mis on üle mandli juba teada-tuntud mustele konk mustele, rong Eige jahmustele muidugi ekskursioonid, mis Saaremaad külastavad, tavalised külastajad, kõik mustile palka. Aga nii kahju, kui ta on mustele, rong on juba rohkem minevikku vajunud, sest teda siin enam iga päev ei liigu. Sigangas pulmi peetakse mustlasei pulmad olla pulmalda võib-olla liigub, aga mitte nii, nagu ta vanasti oli, igal peol tantsiti, kuidas nii suhe on? Mustjala külanõukogus on mehi, rohkem naisi, rohkem naisi rohkem vist nagu igal pool Mustjala rahvariie oli selle juubelilaulupeo rongkäigus väga ilus silmale vaadata. Kas Mustjalarahvas ka laulupeol käis ise? Nii kurb, kui ta on öelda meie muste rahvas juubelilaulupeost osa ei võtnud. Nii kurb, kui ta on, meil ei ole kohapeal laulujuhti. Kaks aastat tagasi suri meie segakoorijuht ja peale selle ei ole suunatud meil enam. Sellist inimest, kes oleks võimeline juhatama, õpetab meile laulu ja koha peal, siis inimestes meil seda pole. Mustjalamehe kaupluse asju ja Aleksander kaubriga tema maja juures pingil ja teie kodukoha ümbrus on siin mitut vana hoonet ajahambast puretud, mis siin on olnud kunagi siin otse ees õnnest vana sepilud olnud. Õllepruulimaja viinaköök gold vanast mõisa ajal ise ajad ja mõistena vana mustele riigimõis. Kuidas mõisnik, kolisin, mõisnik olnud üsna keskmise olekuga mees ikka andanud ikka piitsa ja tööd ja kõiki leiba ka nendele sepapajas Olidzeused, vimka mehed, et vähe tööd tegid. Ainult selle kapekab, kiputasid õllevabriku siinsamas kõrval sigalat ja üsna ligidal, mõni samm ja üks vana õllepruul oli, ei olnud vana Kaiu adurcivalduses naise kange õllevaat jäi asi muidugi seppadele taandas ja siis muidugi tsidüüs tähega, kuid kenasti. Aga härra oli neid ikka passinud. Antud siis seda ihunuhtlust igale mehele viis hoopi. Teise päeva löömaks lähevad ja tüür paremini edeneks. Aga vana peasepp oli siis niisugune mees olnud lubanud vankri assidele kääni tala kiitide. Ja ajas selle raua siis niivõrd keema kamandasid, nii et keik kolmest haamrist pihta panevad. Raud oli Neivelt pehmed, põletas härrad keegi voodiga härra läks põlema, siis sädemete pildujad ja pildus sädemeid ja, ja siis, kui häältatsliga dünastiat härrab kustutama saan, siis ikka teda kustutasid, lõhutakse, siis viisid voodiga välja ja öeldaks härra, tundes, et tuleks. Mõisa õlle ja viinakelder hakkab nüüd üsna lagunema vorsti või lihtsalt kokku. Kas see tähendab, et musti olemuselt õlut enam ei tee või, või teeb igaüks ise kodus oma normi? Nüüd need tiivad ja igaveses oma kodus oma jõudu mööda. Aga see ühisõlle tegemine, see on nüüd küll muistsest asjaks jääb, seda enam. Ei ole, ei kõrtsis väänam põle, kus kuule Saarele, Kingissepa linnale 10 kõrtsi tee ääres, iga maantee ääres, nüüd pole ühtegi. Ega telgis õlledega vist raske pole, vanast ajast selle õllevabriku ümber hästi palju humalaid. Jah, siiani humalaid ja siin maal ikka teinud ja räägiti sealt, kus kus mõisnikule õlut seisnes, pidid olema kõige paremad kaevud. Aga kuidas nüüd sepatööga, kuidas kolhoosisepad on sama osavad ja nupuga mehed nagu vanasti Jaa, on küll väitel on praegusi kaks sepa üks jõgi toomas jooniseid, päris peenikesed. Seedib isegi autole kastid ja ja lisabensiinipaagid külge kirbule raua, talle ja kerge hulgas lauad. Kaaslasi on küll niisugune mees, aga see on nüüd näha, noori peale ei tule, kui nimed on otsas, siis Sisvun seppadest päris suur puudus. Kuidas nüüd? Vanal ajal aastakümneid tagasi, kuidas siis mustele mehed ümbruskonna valdadega teiste valdadega läbi said? Ei ole viga, aga siiski. Iga vald oli omaette, rohkem teiste valdade suurt läbikäimist polnud ja aga Mustjala oli üks rahulik vald. Aga silona vald oli Siimite kõrval. Kui oligi suured õlle ju vaja, nad jõulupühad Saaremaal peetakse kõvasti jõulud, vanasti, aga need sulle siis jõulud? Kui Loonal pole ühtegi meest maha löödud, ikka 11 hirmuks jõulupühadeks maha. Ja suusad olid teise vallane. Mustjala vald oligi sihuke rahulik. Vald oli Siiblane tantsust sousti, hirmu. Millise vallaga siis enam kembelda, millise valla kohta lauludel meeles? Mustjala valla laul veel meeles abula küla kohta. See oli ka sihuke talumiste ja jõukate meeste küla oli, no kuidas laul siis kõlab, mis laulame ka. Igas valdas on ju oma keele murrak ka. See hakkas seda mõõdiad pare sort Parezortagannaga laulma pare sort, paraja sort taga mäda laulma Segissiga, nii pole mitmes vallas kuldsele, abula Laakonnas käri õues irnus, määra Peetriga õues pulmakäär aadiga õues, kus Kuits ja Simmu õues supi suits essil tallaga Patty ja Ventsel sööma kutsuti, laasida laulas passidena. Ma jään siin hülgels, kas ikka osta ja nii ta seda pidas kellaga toomas. Õues püsti, hambad taeva poole resti ja kursoomaskitlast juba Räsumeekiale otsis küna raagidega aller alla Laasaygenbiliinud tüssata. Mäega Mikkeli keegeeki lopsu toomas lolli poissi, mäega meiki, niidi kiki loob suutoomas lolli poiss. Koksi laius istaja mees kooksiga laiuses taimi. Vaat sedamoodi, vaat vaat sedamoodi peab just olema kalli küülaskolmesperes auku söövad koerad, noored vaat sedamoodi. Vaat vaat sedamoodi peab just olema kitsa kaadrigeeri linn ja varesega sander Teeemmaviend vaat vaat sedamoodi, vaat vaat sedamoodi peab just olema kull väänavoori meestama sõidab pulmarongi ees, vaat vaat sedamoodi võtvad seal. Sedamoodi jääb Justoolema. Aitäh toreda laulu eest on teil meeles, millal esimene raadio tuli Mustjala külas? Esimene raadi tuli 23. aastal vana Kubija kohule taluse Eduard ühesalu. Poeg tõi esimese raadio ja saamismetsa ära. Põnev oli, selle mõtte peale. Ostame raadio ja võtsid, aga siis käisid palu kuul kuulamas, oli rahvast, nii, kui oleks kirikus torni all olnud, nii palju inimesi igavesti seal kuulamas oli huvitud. Ja üks vanamees arvas seda. Varsti tuleb maailma lõpp ka. Kuna siis esimest korda autot siinmail nähti Üks vanamees ehitas Tallinna meestele maja, raiusin siis talgutega, läksime seda ära, viib roomastada, siis vanaemal oli kolm hobust. Pole küll Äram linnas, mitmel aastal, vanamees käis ikka metsi möödunud hobustest, vōi tiirleb endale autodega.