Kell on kuus õhtul, uudistetoimetus võtab kokku kolmapäeva, 28. novembri olulisemad päeva sündmused. Mina olen Uku Toom. Narva lähedal riigikülas toimus vabadussõja mälestusüritus, millest võttis osa üle 300 gümnaasiumi õpilased. Just õpilastel oli tookord tähtis roll. Vabatahtlike ja koolipoiste vastupanu tõmbas kaasa rahvamassi ning vabadussõja tipphetkeks oli lipu all juba 100000 eesti meest. Aasta kodanik 2018 on niva truu värk. Veterinaar- ja toiduamet tuvastas viie tootja hakklihast linnuliha kasutamise. Euroopa ettevõtted investeerivad võrreldes USA ja Hiinaga väga tagasihoidlikult, sest puudus on vajalike oskustega tööjõust. Sama mure on ka Eesti firmadel. Ukrainas kehtestati sõjaseisukord. Eesti välisministeerium toetab täiendavate sanktsioonide rakendamist Venemaa vastu. Roheliste eesmärk on saada riigikogus 11 kohta, et olla koalitsiooniläbirääkimistel piisavalt heas positsioonis riigi keskkonnapoliitika mõjutamises. Politsei hinnangul ei ole Lätist Leedust pärit sulide pätiteod sagenenud. Piiriäärsetes maakondades annavad tooni pigem kohalikud pisivargad. Teatud intervalliga ikka tekib selliseid tegijaid, kes kas vabanevad vanglast või saavad mingi hea mõte või läheb kodumaal jalgealune tuliseks nii-öelda, et tulevad siia üle piiri, aga et see arv kasvanud oleks, seda küll ei ole. Heategevusfondi aitan lapsi eestvedamisel on valminud 26 originaalselt eesti disainiga laste lugemiskeskust, mis lähevad üle Eestimaa raamatukogudesse. Eks need riiulid hakkavad oma elu elama igal pool raamatukogus ja täpselt selle näo järgi, siis kuidas raamatukoguhoidjaga seal kohapeal komplekteerib, saab meie käest soovitusi. Pärnu Võrkpalliklubi võõrustab täna õhtul tugevuselt kolmanda eurosarja põhiturniiril Itaalia meeskonda Monza. Ja ilm püsib vahelduva pilvisusega ja tuuline temperatuur öösel nullist miinus 12 päeval pluss kahest miinus seitsme kraadini. Alustame sellest, et täna möödus siis 100 aastat, vabadussõja algusest ja keskpäeval toimus ka Narva lähedal riigikülas vabadussõja mälestusüritus, millest võttis osa üle 300 gümnaasiumi õpilase, Narvast ja Tallinnast ja kõigest sellest räägib Jüri Nikolajev. Mälestusüritus toimus Narva lähedal riigikülas neli aastat tagasi kaitseministeeriumi rahva annetuste toel taas avatud vabadussõja mälestussamba juures. Kohal oli väga palju kooliõpilasi, sealhulgas Narva Eesti gümnaasiumist ja Tallinna reaalkoolist. 100 aastat tagasi osalesid mõlema kooli õpilased vabadussõja avalahingutes. Seda märkis oma kõnes president Kersti Kaljulaid. Need olid eelkõige koolipoisid, vabatahtlikud ja ohvitserid, kes vaatamata pealtnäha lootusetus olukorrale võtsid siiski endale vastutuse ning andsid siin Narva all vastastele esimesed lahingud. Vabatahtlike ja koolipoiste vastupanu tõmbas kaasa rahvamassid ning vabadussõja tipphetkeks oli lipu all juba 100000 eesti meest. Mälestusüritusel pidas kõne ka Narva Eesti Gümnaasiumi 12. klassi õpilane Kaitseliitlane Silver ilmenski. Meie õpilased, koolipoisid läksid sõtta, vabadus, et vabatahtlikult sõtta ja Eesti poolt olemegi täna siin meiega kaasa, et naasta neid siis, kuna sel ajal Eestis eriti vägisi olnud ja oli vabatahtlikke ja seepärast noh, ongi hea asi, ongi ta tahtis. Tallinna reaalkoolist saabus Narva enam kui 300 gümnaasiumi õpilast selleks, et koolitunni asemel reaalselt külastada vabadussõjaga seotud lahingupaiku räägib Tallinna reaalkooli 12. klassi õpilane Andres Kauri. Kindlasti on side nende õppur sõduritega, kes siis 100 aastat tagasi tulid võitlema, kes meie enda koolivennad. Ja ma arvan, et see on see kõige suurem seda selle tänase päeva jooksul, mis on tekkinud, milliseks kujuneks teie koolivendade saatus, loodussõjas? Tuleb tunnistada, õnneks suurem osa ei saanud hukka kuigi neli kahjuks hukkus ja ka meie õpetaja Anton õunapuu mida praegu tänapäeva noored arvavad vabadussõjast, ma arvan kindlasti, et see oli vajalik. See on see, miks meie, praegune Eesti vabariik saab üldse olemas olla, see oli 100 aastat tagasi, aga see oli alus selleks, et meil praegult saaks olla see riik. Narvas mälestati vabadussõja alguse sajandat aastapäeva kolledžis toimunud kõnekoosolekuga raekoja platsil, jagas kaitseliit linnaelanikele sõdurisuppi Uudistele Jüri Nikolajev, Narva. Tallinnas ajaloomuuseumi suurgildi hoones toimub just praegu tseremoonia, kus anti üle kodanikupäeva aumärgid ja kultuuriminister Indrek Saar tegi teatavaks aasta kodaniku, kelleks on Eva Truu värk. Indrek Saare kommentaar. Tänavune laureaat on kaasa tõmmanud nüüd miljon vaid miljoneid suutiaid. Kõige olulisem on idee, on ta ise öelnud. Sul on olemas mõte, sa usud sellesse täielikult? Ma pean ise uskuma, et see parandab maailma kasvõi aga pisikesel moel. Ta on olnud aastaid üks neid liblikaid, kes on tiibadega löönud rohkem kui üks kord. Ja tulemuseks pole olnud mitte taifuun, vaid puhtam, sõbralikum, koos töötavam ning jah, heakodanliku hoolt kordades sagedamini, näitab Eesti, kui me võib-olla unistadagi oleme julgenud. Euroopa investeerimispanga värske uuringu järgi on Euroopa ettevõtted hakanud kriisiajaga rohkem investeerima, kuid USAst jäetakse maha. Eesti, nagu ka suurem osa Euroopa ettevõtjate jaoks on peamine probleem vajalike oskustega tööjõupuudus. Kadri Põlendik räägib lähemalt. 12500 Euroopa ettevõtte seas tehtud uuringus jõuti osaliselt positiivse tõdemuseni, et pärast majanduskriis on ettevõtete investeeringud taastunud. Põhjust rõõmustamiseks aga ei ole, sest kaubandussõjad ja intressimääradega toimuv tekitab ettevõtjates ebakindlust ja pärsib investeeringute tegemist. Kõige suurem mure on euroop ja ka Eesti ettevõtjate jaoks oskustega tööjõupuudus ja iga kaheksas ettevõtja 10-st ütles, et see on põhjus, miks investeeringuid ei tehta. Uuringu juht Debora revoltella ütles, et osalt on sellise olukorra tekitanud väga suletud tööjõuturg. Ma arvan, et ka Balti riikides, kui palju sellest, kuidas suhtutakse rändesse, kui reeglid on karmid, jääb riiki väga kitsas tööturg, kus on vähe inimesi ükskõik millisel tasemel oskustega Euroopas peaks olema rohkem arutelusid selle üle, kuidas on korraldatud oskuste arendamine ja haridussüsteem. Kui meil on tööjõu vaba liikumine, tuleb nende küsimustega tegeleda, et ei tekiks sellist olukorda, nagu on praegu Balti riikides, kus on suurem ja riigid jäävad tööjõumurega üksi. Kui rääkida riikidest, kus olukord on Euroopa keskmisest parem, toob revoltella esile riike, kus on seadusandlus selline, mis soodustab uute tehnoloogiate arengut ja innovatsiooni. Moorandinaatik, hantreitsed, samadhercantrist säält rain to. Peamiselt on need põhjamaad, osariike üritab ka samas suunas liikuda ja luua keskkonda, mis toetaks väikeseid innovaatilisi ettevõtteid. On erinevaid näiteid. Ma tean, et ka Baltimaades on tekkinud tugev idufirmade kultuur ja see on väga hea. Ma arvan, et innovatsiooni soosiv kultuur, mis laseb väikefirmadel Euroopas kasvada, on väga oluline. Revoltella rõhutas, et Euroopa peaks rohkem vaeva nägema ja hoolitsema selle eest, et siin sündivad innovaatilised ettevõtted, kellel on potentsiaali saada globaalseteks edulugudeks, ei läheks Euroopast ära, näiteks. Evelyn Villers jätkab välisuudistega. Ukraina president Petro Porošenko allkirjastas sõjaseisukorra kehtestamise seaduse pärast Venemaa pühapäevast sõjalist rünnakut Ukraina mereväealustele Kertši väinas, teatas riigipea pressiesindaja Facebookis. Ukraina parlament kiitis kolmekümnepäevase sõjaseisukorra kehtestamise heaks esmaspäeval. Sõjaseisukord kehtestatakse tagasiulatuvalt 26.-st novembrist kella 14-st 10. Ukraina oblastis, samuti Aasovi-Kertši akvatooriumi sisevetel. Leedu valitsus kiitis heaks 21,5 miljoni euro suuruse kaitseministeeriumi lisaeelarve, et tõsta veel sel aastal kaitsekulutused NATOs nõutavale tasemele kaks protsenti SKP veest lisakulutust, et olnuks Leedu käesoleva aasta kaitse-eelarve tänu oodatust kiiremale majanduskasvule 1,96 protsenti SKP-st. Valitsus on teinud ettepaneku tõsta järgmisel aastal kaitsekulutused 2,01 protsendini SKP-st. Leppeta Brexiti korral võib Briti majandus 15 aastase perioodi jooksul kasvada 9,3 protsenti vähem kui muidu, teatas ühendkuningriigi valitsus. Valitsuse raportis märgiti, et kuigi ka praegune Brexiti lepe vähendaks riigi majanduskasvu, oleks leppega Brexiti negatiivne mõju 3,9 protsenti sisemajanduse koguproduktist ja leppeta Brexiti puhul, nagu öeldud, 9,3 protsenti. Indoneesia transpordiohutuse komiteed taset oktoobris alla kukkunud Lion reisilennukil oli eelmisel lennul tehniline probleem ning seetõttu poleks seda tohtinud enam kasutada. Indoneesia transpordiohutuse komitee juht nurgahju Ottomo ütles ajakirjanikele, et komitee hinnangul ei olnud lennuki enam lennukõlblik Chuck hartast õhku tõusnud. Boeing seitse, kolm seitse maks kaheksa kukkus 29. oktoobril Jaava merre. Hukkusid kõik pardal olnud 189 inimest. Kreeka transporditöölised korraldasid täna 24 tunnise streigi seisates kõrgemat palka ja pensioninõudes raami ja rongiliikluse. Streigi tõttu peatus Ateenas praami, rongi ja ühistranspordi liiklus, põhjustades pealinnas suuri ummikuid. Ametiühingud nõuavad, et peaminister Alexis Tsiprase valitsus tõstaks palkasid, kuivõrd augustis sai läbi rahvusvaheline võlaabiprogramm, mille pidid kreeka varasemad valitsused kulutamist ja palkasid kärpima. Tsipras on lubanud 2019. aasta valimiste eel tõsta miinimumpalka ka ja vältida plaanitud pensionikärpeid. Veterinaar- ja toiduamet tuvastas, et viie tootja hakkliha sisaldab ka linnuliha, jättes selle pakendile märkimata rikkumise puhul, kus toode sisaldab linnuliha. Ehkki märgistusel puudub taoline teave, on tegemist toidu võltsimisega, ametegi hakklihatootjatele, ettekirjutused ja alustas väärteomenetlust toidu võltsijate karistamiseks ja neid ähvardab seega rahatrahv. Eeloleval laupäeval toimub erakonna Eestimaa rohelised üldkogu. Kavas on paika panna valimisprogrammi üldisem raam ja erakonna esinumbrit piirkondades Margitta. Otsmaa räägib edasi. Roheliste eesmärk on parlamendivalimiste järel saada riigikogus 11 kohta, et olla koalitsiooniläbirääkimistel piisavalt heas positsioonis riigi keskkonnapoliitika mõjutamiseks. Erakonna juht Züleyxa Izmailova ütleb, et valimisprogramm ei ole praegu veel paigas, see on koostamisel, aga siiski olulisemad punktid on selged. No olulisemad on inimeste tervis, keskkond, majanduspoliitika ja kodanikuühiskond. Kas te kinnitate seekord ära ka valimisnimekirjad ja piirkondade esinumbrid? Üldkogul ma arvan, et me ei kinnita seda praegu, et aga eks me otsustame seal kohapeale. Izmailova ise kandideerib Põhja-Tallinnas, Kristiines ja Haaberstis Artur Talviku looduda samuti rohelise ilmavaatega elurikkuse erakond rohelistele konkurentsi ei paku, ütleb Izmailova. Meie konkurendid on ikkagi suured erakonnad, kes on praegu ka Riigikogus, et me vaatame ikka sinnapoole. Kui palju te siiski loodate kohtu Riigikogusse saada? Meie kampaania on praegu üles ehitatud selliselt, et saada riigikogus 11 kohta. Viimaste arvamusküsitluste järgi koguvad rohelised kolm protsenti valijate häältest, jäädes sellega valimiskünnise alla. Izmailova sõnul reiting kindlasti tõuseb. Tiivne kampaania pole meil veel alanud ja meie kampaania ongi sellele keskendunud, et reiting tõuseks. Valimispäeval õigele numbrile. Kuidas teile tundub, kes teie valija on? Aga meie valija on keskkonnateadlik haritud inimene, kes saab aru, et on vaja teha olulisi otsuseid nii kliimapoliitikas ja ka majanduses mitte rääkima sellistest kosmeetilistest muudatustest, vaid vaid põhimõttelisi muudatusi ikkagi tegema oma riigi juhtimises ja me ei tohiks alahinnata ennast kui väikest riiki. Roheliste käes peaks kindlasti olema keskkonnaministri kohta, ütleb Izmailova. Riigikokku saades ei välistada koostööd ühegi erakonnaga, on vaid punased jooned, millest ei taanduta. Ja nendeks on siis metsade raie peab vähenema kindlasti rail Balticu leppe sellisel kujul tühistada. Ja loomulikult üleminek taastuvenergiale peab olema kiirem ja põlevkivienergeetika tootmine ja põlevkivi kaevandamine peab saama otsustava suuna põksidkile. Paar päeva tagasi pidas politsei kinni Läti kodanikust mehe, keda kahtlustatakse vargustes Pärnumaal. Mõned nädalad tagasi olid tähelepanu keskmes Leedust pärit autovargad. Siiski ei ole politseinike hinnangul põhjust muret tunda piiriülese kuritegevuse kasvamise pärast. Marii Kangur räägib lähemalt. Nii Lääne prefektuuri kriminaalbüroo juht Nils Sempelson kui Lõuna prefektuuri Valgamaa piirkonna vanem Robert Kõvask kinnitasid, et naaberriikidest pärit pisisulid on vahel vähem vahel rohkem aktiivsed, aga pätitegude sagenemisest pole põhjust rääkida. Robert Kõvask. Teatud intervalliga ikka tekib selliseid tegijaid, kes kas vabanevad vanglast või saavad mingi hea mõte või läheb kodumaal jalgealune tuliseks nii-öelda, et tulevad siia üle piiri, aga et see arv kasvanud oleks, seda küll ei ole. Valga tingimustes on ikka, aeg-ajalt tuleb neid ette, kus on näiteks korteri või taluvargusi panevad toime meie külalised. Lääne prefektuuri kriminaalbüroo juht Nils Sempelson rääkis, et tema piirkonnas annavad kõige rohkem tooni ikkagi kohalike poolt toime pandud pisivargused. Eks tihti on meie piirkonnas eriti vargused just talumajadest ja noh, võib öelda, hooajalised vargused on näiteks talvete, kui paneks vargus toime, siis just kevaditi avatakse need, kuna inimesed suvilatesse asjades ei käi, aga võib-olla isegi kõige rohkem toonianad meile ikkagi vargused kauplustest just nii-öelda pisivargad, kes endal seal toitu või alkoholi varastavad või ka siis riideid ja sellist kaupa, pigem need on meie enda kohalikud inimesed, kes siin poodist varastavad. Robert Kõvask selgitab Valgamaa olukorda. Nii kui Läti vabariigi kodanikud satuvad meie juurde ja teevad siin midagi, nii satuvad ka mehe inimesed Lätti ja toimetavad seal oma musti tegusid. Kuna meie linn on niivõrd erinev, et elatakse Eestis, käiakse Lätis, tööl, elatakse Lätis, käiakse Eestis, tööl, me sellist päris statistikat ei pea endale, kes selle teo toime pani, kohalikud elanikud seda riigipiire nagu võib-olla ei märkagi enam, et ta on üks linn, üks ruum. Nils Semperson märkis samuti, et naaberriikides käivad vargil ka eestlased ise. Kindlasti on teada meil juhtumit, kus eestlased käivad Soomes vargil. Paadimootorid on siin üks viimane lugu, kui nad siin paar aastat tagasi käisid ja samamoodi käivad nad mobiile ja riideid varastamas samamoodi mujal Skandinaavia riikides. Politsei teeb tihedat koostööd nii Läti, Leedu kui Soome kolleegidega. Nils Sempelson. Meil on koostöö ka siin, Skandinaavia politseiga, et meil olemas siin Soomesid, ohvitser Tallinnat ja samamoodi on üks meie ametnik on Helsingis, kelle puudu meil väga tihe infovahetus toimub. Robert Kõvask. Kuna me elame sellises kohas, siis siin on see koostöö kogu aeg olnud, isegi sellel ajal, kui riigipiir oli meil nii-öelda infovahetus ja see toimub igapäevaselt ühispatrullid, toimuvad ühised õppused, ühised nõupidamised. Kuna meil nii-öelda klientuur ja kogukond on tegelikult üks Meiega noored suhtlevad hästi-hästi tihedalt omavahel, siis viimase aja võib-olla probleemid on just see ühine noorte tegevus, mis ei ole päris seadusekuulekas, suitsetamine, lõhkumine, alkohol, kauplustes nii-öelda pisivargused. Siin peame ka hästi tihedalt koostööd tegema, mitte ainult politsei, vaid ka Läti-Eesti poole lastekaitse ja sotsiaaltöötajad, et selliseid probleeme lahendada. Kuressaares juhtus täna hommikul kella poole 11 paiku ettevõttest orong Eesti OÜ keemiaõnnetus, kui ühest anumast valgus maha umbes 80 liitrit 35 protsendist väävelhapet. Tegemist on Saaremaal viimase aja suurema keemiaõnnetusega ja kuna Saaremaa päästjatel pole keemiaõnnetuse likvideerimise võimekus, sõitsid reostust likvideerima Pärnu keemiaõnnetuse likvideerimise võimekusega komandot ja Margus Muld usutles paar tundi tagasi sündmuskohal päästetööde juhti Mihkel kombed. Mis seal sees siis tegelikult juhtub? Plastikmahuti oli lihtsalt natukene mõranenud ja maha valguses väävelhappe ja on siis selles, no mis nii-öelda laiali valgunud ja tan liivaga kaetud. Et siis üsna koheselt sai kutsutud sündmus kohale ka Pärnu keemiavõimekusega komando, kellel on suutlikkus reostus nii-öelda kokku korjata ja praeguses tegeletakse selle reostuse kokkukorjamisega hinnanguliselt palju, seda võib tulla, ütleme niimoodi, et peaaegu tonni tal liivaga liiv on see, mis kaalub selle, selle tõstame siis suurtesse kottidesse hetkel ja siis ette võtta ise siis tellib siia jäätmekäitleja, kes tegeleb sellega edasi päeva jooksul ükski inimene kannatada ei ole saanud. Hetkel ei ole teada, kelle keegi oleks tervisekahjustuste pärast pöördunud haiglasse või kiirabi poole, on see nüüd esimest korda, kui pärnu tihedama konteineriga spetsiaalselt nüüd päriselt tulevad saarevol likvideerima? Jah, see on minu teada esimest korda. Et nad on varem küll käinud siin lõpusel kus oli enam-vähem taoline stsenaarium, et et see on läbi mängitud. Meil ka ennem. Heategevusfondi aitan lapsi eestvedamisel on valminud 26 originaalsed laste lugemiskeskust, mis lähevad üle Eestimaa raamatukogudesse, jätkab Erle Loonurm. Tegemist on liikuvate raamatukeskustega, mis täidetakse lasteraamatutega. Neid aitab täita koos kohalike raamatukogudega ka Eesti lastekirjanduse keskus, ütleb lastekirjanduse keskuse juhataja Triin Soone. Need raamatud on raamatukogudes olemas ja tegelikult ongi, sest meie raamatukogud üle Eesti väga palju komplekteerivad ka uute lastekirjandust, aga nende riiulitega lähevad ka kaasa tegelikult Eesti lastekirjanduse keskuse poolt ka mõned uuemad draama natuke veel ja meil on väga tore koostöö olnud sele projekti raames Soome instituudiga, kus tegelikult me saime ka sellist head abistavat kätt selleks, et lugemisprogrammi üle Eesti viia, aga nemad annavad ka kaasa nende riiulitega siis Soome head lastekirjandust, mis on tõlgitud eesti keelde ja tegelikult eks need riiulid saavad oma elu elama igal pool raamatukogu, see täpselt selle näo järgi, siis kuidas raamatukoguhoidjaga seal kohapeal komplekteerib, saab meie käest soovitusi, juhendeid, nii et tegelikult nende abistavaks käeks ja heaks partneriks jääb ikka Eesti lastekirjanduse keskus. Raamatukeskused on loonud Eesti kunstiakadeemia disaini tudengid Ellen Rannamets, Riina Kurvits, Ellen Rannamets ütleb, et raamatukeskuste kujundamisel said nad inspiratsiooni lastest. Vaatlesime laste joonistusi ja mõtisklesime selle üle, et iseenesest ükski laste käega tehtud joonistused ei ole joonet korrektsed, korrapärased horisontaalselt vertikaalselt, et niimoodi me tegelikult püüdsime just liikuda selles suunas, et andlusele riiulile mängulisust. Et sealt ka need viltused, riiulijooned ja teisest küljest inspireeris meid raamat iseenesest, et just see mõte, kuidas raamat haarab kuulaja enda sisse, et nii me nagu tegelikult vihjamisi selle riiuliga anname edasi seda raamatu proportsiooni, et laps saaks sinna riiuli sisse minna. 26 liikuvate raamatukeskuste jõuavad igasse Eesti maakonda paari nädala jooksul. Helve Meitern räägib, milline tuleb homne ilm. Kõrgrõhualakeskmega kurama lähistel liigub kagusse, kuid selle läänepoolne serv jääb katma ka järgmistel päevadel. Eesti samal ajal survestab seda briti saarte lähistele ja Norra merele koonduv madalrõhuala ning meie järgmiste päevade ilm on olulise sajuta, kuid väga tuuline. Eeloleval ööl on vähese ja vahelduva pilvisusega mandril olulise sajuta, kuid saartel sajab kohati lörtsi ja lund. Puhub edela ja lõunatuul kolm kuni üheksa, saartel ja rannikul tugevneb kuue kuni 12-ni sumbuti kuni seitsmeteistkümne meetrini sekundis. Ja külma tuleb kolm kuni üheksa, Ida-Eestis kuni 12 kraadi, saarte rannikul kohati aga null. Homme päeval püsib vähese ja vahelduva pilvisusega olulise sajuta ilm. Jätkub edela- ja lõunatuule tugevnemine kuue kuni 11, puhanguti 15, saartel ja rannikul üheksa kuni 16, puhanguti 18 kuni 23 meetrini sekundis. Ja õhutemperatuur on miinus üks kuni miinus seitse. Saarte läänerannikul tõuseb aga kuni pluss kahe kraadini. Sarnane vähese ja vahelduva pilvisusega olulise sajuta ning külmakraadide ning väga tugeva lõuna ja kagutuulega on ilm ka reedel ja laupäeval. Oleme jõudnud spordi uudisteni ja need toob teieni Juhan Kilumets. Täna alustab eurohooaega Pärnu võrkpallimeeskond, kes läheb tugevuselt kolmanda eurosarja CEV Challenge Kapi põhiturniiril koduväljakul vastamisi Itaalia klubi Monsaga. Monza on kõrgetasemelise Itaalia liigas seitsmendal kohal. Viimati saadi kolm, kaks jagu liidermeeskonnast Bergiast. Pärnu on kodust Eesti-Läti ühisliiga hooaega alustanud kuue võidu ja nelja kaotusega. Mäng algab Pärnus kell seitse, korduskohtumine peetakse viiendal detsembril Itaalias. Positiivse dopinguproovi andnud Narva transi jalgpallimeeskonna mängijale Igor Rowsiannikovile määrati nelja aasta pikkune võistluskeeld. 11. augustil Eesti meistrivõistluste mängul võetud proovist leiti kokaiini ameti leheksanamiini. Ovisiannikov keeldus B-proovi avamisest jai vaidlustanud otsust, millega talle määrati võistluskeeld. Jalgpalli meistrite liigas mängitakse sel nädalal alagrupiturniiri viienda vooru kohtumised. E-alagrupist tagasid pääsu kaheksandikfinaali Müncheni Bayerni Amsterdami Ajax. Bayern võitis kodus viis, üks, Lissaboni Benfica. Ajax oli võõrsil kaks. Null parem Ateena AEK aast. Enne viimast vooru on Bayerni kolm testi ajaks 11 punkti. F-alagrupis mängisid Manchester City iial joon kaks, kaks viiki. Viigipunktiga kindlustas City alagrupist edasipääsu. Cityl on nüüd 10, jal joonil seitse punkti. Donetski Šahtar sai kolm. Kaks jagu Hoffenhaimist ning tõusis viie punktiga grupis kolmandaks. D-alagrupi liidrite duellis võitis tiitlikaitsja Madridi Real võõral väljakul kaks. Null Aes Roomat. Mõlemad meeskonnad on taganud koha 16 parema seas. Mõlemad edasipääsejad on selgunud ka haala grupis. Torino Juventus alistas üks. Null Valencia. Manchesteri United võitis Marwan Phelaini tabamusest kohtumise esimesel lisaminutil samuti üks, null berni. Young Boysi. Juventusele on enne viimast vooru 12 ja samuti edasipääsu kindlustanud Unitedil 10 punkti. Londonis peetava male MM-tiitlimatši võitja selgub täna peetavate kiirpartiide järel. Kõik 12 klassikalise malepartiid lõppesid viigiga. Tiitlikaitsja Magnus Karlssoni ja Fabian hakarvana purustasid tiitlimatši viigiseeria rekordi juba üheksanda partii järel. 27 aastane Magnus Carlsen püsib maailmameistri troonil alates 2013.-st aastast. Ja ongi Päevakaja sõnumit teieni toodud kuulmiseni.