Aga selle jutustas mulle ühe Inglismaaülikooli prantsuse kirjanduse õppejõud, kes minu arvates oli selleks, et valetada liiga kõrgete põhimõtetega, mees. Mina panin sellele pealkirjaks näivus ja tegelikkus. Minu meelest on see jutt üks olulisemaid filosoofilisi teoseid, mis siin maal 19. sajandil on välja antud. Seda on raske, kuid huvitav lugeda. Ta on kirjutatud suurepärases inglise keeles humoorikalt ja kuigi realugeja vaevalt et suudab mõista kõiki subtiilseid argumente, mis ta sisaldab kujutab see lugu endast põnevat vaimset tasakaaluharjutust metafüüsilise kuristiku kohal ja lõpeb meeldiva järeldusega, et kokkuvõttes pole miski väärt, et end üles puua. Mis puutub minu jutu Bomboossesse pealkirja, siis pole mul muud vabandust, kui see loole nii suurepäraselt sobib. Oli filosoof ainult selles mõttes, nagu me seda kõike oleme, proovis ta jõudu eksistentsi probleemide kallal. Lisett oli prantslanna ja ta veetis iga päev suure hulga oma töötundidest riietudes ja lahti riietudes. Ja seda Pariisi ühes kõige kallimatest ja moodsamatest asutustest. Meeldiv tegevus noorele naisele, kes suurepäraselt teab, et tal on kena figuur. Lühidalt Tauli mannekeen. Et kanda boa asemel kaela ümber tervet rongi ja sealjuures elegantne välja näha. Ta puusad olid nii kitsad, et teda spordiriietes nähes tundsid vaatajad sõrmeis kanarbiku lõhna. Ta pikad jalad võimaldasid tal kas või pidžaamas vapustav välja näha. Ja ta sale piht ning väike rind muutsid kõige tavalisema rannakleidi vaimustavaks. Ta oleks võinud ümber panna mida tahes. Paksud naised, suured naised, tugevad naised, kondised, naised, vormitud naised, vanad naised, kõhnad naised istusid teda vaadates ruumikates tugitoolides. Ja kuna liidet nii hea välja nägi, ostsid nad ära riided, mis talle nii väga sobisid. Letil olid suured pruunid silmad, suur punane suu ja väga puhas, kuid kergelt tedretähnilise nahk. Tal oli raske säilitada seda ülbet distansseeritud ja külmalt ükskõikset hoiakut, mis näib olevat mannekeenile omane, kui nad kaalutletud sammul sisse purjetavad. Aeglaselt pöörduvad ja põlgusega kogu maailma vastu, mis on nii iseloomulik kaamelile uuesti välja purjetavad. Liseti suurtes pruunides silmades välkus, kaval sädenike. Ja tema punased huuled värastusid aeg-ajalt, nagu võiks ta iga hetk naerma puhkeda. Kaval sädemeks oligi see, mis äratas mis räim olles üüritähelepanu. Nimetatud mees istus ehtsas Lui 16. aegses toolis oma sulgudes teise naise kõrval kelle pealekäimisel oli ta tulnud vaatama kevadmoode. See oli tõend, mis le sööri vastu tulelikkusest, sest ta oli erakordselt hõivatud mees, kellel võiks arvata, oli palju tähtsamaid asju teha kui tund aega istuda ja jälgida tosinat noort naist parateerimas kostüümide metsikus mitmekesisuses. Ta ei uskunud, et ükski neist kostüümidest võiks muuta tema naise kellekski muuks, kui too oli. Ja oli ta ju pikk, nurgeline 50 aastane naine. Välimuse pärast polnud mees küll temaga abiellunud ja nainegi ei olnud isegi mitte mesinädalate ekstaatilistel päevadel kujutlenud, et see nii oleks. Mees oli temaga abiellunud, et ühendada õitsva järjel terasetehased niisama õitsvad järjel Lokko motiivi Manufaktuuriga. Abielu oli olnud edukas. Naine oli talle sünnitanud poja, kes mängis tennist peaaegu nagu professionaal, tantsis nagu gigolo. Ega jäänud pritsis osavalegi mängijale alla ja tütre, kelle pärandusest piisas, et kasvõi ehtsa printsiga abielluda. Tal oli põhjust oma laste üle uhke olla. Visaduse ja aususega oli tal õnnestunud saavutada kontroll suhkruvabriku filmikompanii autotehase ja ühe ajalehe üle. Ja lõpuks võis ta kulutada piisavalt raha, et veenda teatava piirkonna vaba ja sõltumatut valijat teda senatisse valima. Ta oli väärika väljanägemisega mees, meeldivalt korpulentne ja punetama näoga kena halli kandiliseks pügatud habemega pea kiilas ja rasva padi anud kaela taga. Ta oli mees, kes otsustas kiiresti. Ja kui ta naine läks moemajast otse pritsi mängima teatas ta, et sportlikel eesmärkidel läheb senatisse jala. Seal tuli täita kohust oma kodumaa vastu. Sellegipoolest ta nii kaugele ei kõndinud, vaid piirdus edasi-tagasi jalutamisega kõrvaltänaval, kuhu, nagu ta õigesti oletas, moemaja noored daamid peale tööpäeva lõppu ilmuvad. Ta oli vaevalt veerand tundi oodanud, kui nägi suuremat hulka naisterahvaid tulemas. Mõned olid noored ja kenad, mõned mitte nii noored ja kaugeltki mitte nii kenad. Niisiis oli saabunud moment, mida ta oli oodanud. Ja paari-kolme minuti pärast astus liidet tänavale. Senaator sai hästi aru, et oma väljanägemise ja, ja tõttu ei tunduda noorele daamile esmapilgul eriti ihaldusväärsena. Aga ta oli arvamusel, et tema jõukus ja positsioon teevad need miinused kuhjaga tasa. Lisett polnud üksi ja see oleks vähem tähtsa mehe kohmetuma pannud. Aga senaatori kahelnud hetkegi, taastus ligi ja kergitades viisakalt kaabut, demonstreeris ta ühtlasi oma kiilaspäisust. Õhtust, preili, ütles ta armuliku naeratusega. Tüdruk vaatas teda hetkeks, ta täidlased punased huuled, varastasid nagu mõtleks ta naerma puhkeda. Aga pöördus jäigalt kõrvale, ei astunud vestlusse oma kaaslasega, läks ülimat ükskõiksust teeseldes edasi. Põrmugi kohmetumata. Järgnes senaator tüdrukutele. Need kõndisid algul mööda kõrvaltänavat, pöörasid siis bulvarile ja läksid mad lääniväljakult bussi peale. Senaator oli väga rahul, ta oli teinud hulga õigeid järeldusi. Asjaolu, et Lisett läks koju koos kellegi tütarlapsega, tõendas, et tal pole kindlat austajad. Asjaolu, et ta oli ära pöördunud, kui teda tervitati näitas, et ta on tagasihoidlik ja hästi kasvatatud, mis senaatorile ilusate noorte naiste juures meeldis. Ja tema jakk, seelik, lihtne must kübar, joone kasukad osutasid, et ta on vaene, kuid maitsekas. Senaatorile oli kummaline tunne. Midagi seesugust veidrate mõnusalt ja siiski valusat polnud ta kogenud juba aastaid, aga ta tundis selle kohe ära. Taeva nimel, see on armastus, pomises ta. Ta polnud lootnud, et ta võiks seda kunagi enam tunda ja end sirgu ajades kõndis ta enesekindlal sammul edasi. Ta läks eradetektiivibüroosse ja andis korralduse teha järelpärimisi noore daami kohta, keda kutsutakse sätiks ja töötab mannekeeni na sellisel aadressil. Informatsioon, mida ta soovis, saabus kolme päeva pärast. Kalliks ei läinud. Preililiset lärion elas koos oma lesestunud tädiga kahetoalises korteris Pariisi kvartalis, mis on tuntud pataljoni nime all. Ta isal ilmasõjas haavata saanud kangelasel oli tubakapood väikeses alevis Edela-Prantsusmaal. Korteri üür oli 2000 franki. Ta elas korraliku elu, armastas kinos käia, olemasolevatel andmetel armukest ei pidanud ja oli 19 aastat vana. Kojanaine oli temast heal arvamisel ja kaastöötajatele ta meeldis. Ilmselt oli ta õige austusväärne noor naine ja senaatorile ei jäänud muud üle, kui arvata, et tema sobib suurepäraselt täitma sellise mehe vabu hetki, kes tahab puhata riigi muredest ja pingutavast äritegevusest. Pole mõtet jälgida detailselt samme, mis ärales astus, et meeles mõlguvad eesmärki saavutada. Ta oli liiga tähtis ja hõivatud mees, et asjaga ise tegeleda. Aga tal oli usaldusväärne sekretär. Sekretär tegi visiidi lesest tädile, madaam salanud läänile ja rääkis talle, et härrale söör, kes käib alati ajaga kaasas, on viimasel ajal filmist huvitatud ja kavatseb isegi sellega tegelema hakata. Harold on vapustatud vaatepildist, mida preililised moemajas pakkus. Ja härrale on pähe tulnud, et preili võiks väga hästi sobida teatavasse ossa, mis ta tema jaoks on varunud. Sekretär kutsus prouadele koos lõbuga lõunale, kus nad kõik võiksid tutvuda ja senaator saaks otsustada, kas preili sätil on selliseid eeldusi filmi jaoks nagu võiks oletada. Kui proua Laden selle ettepaneku Lisetile edasi andis, viidates nende lahke võõrustaja positsioonile väärikusele ja tähtsusele kehitas noor daam põlglikult oma kauneid õlgu. Igatahes pakutakse meile uhke lõuna, ütles proua Laden. Ja lõppude lõpuks pole sa enam laps kus me pidime sööma Satoodematu riigis. Igaüks teab, et see on maailma kõige kallim restoran. Ja miks ta ei peakski olema. Toit on seal väga hea, veinikelder suurepärane ja asukoht muudab seal viibimise kenal varasuvisel pealelõunal väga meeldivaks. Õige kaunis lohuke, ilmuselised tippusesse ja naeratus ilmestas ta suurt punast suud. Ma võiksin ju moemajast kleidi laenata, pomises ta. Mõni päev hiljem tuli sekretär neile taksoga järele ja viis madam saladeni ja ta võluva nõbu Voloni metsa. Lisett nägi vapustav välja ühes firma kõige huvitavamatest tualettidest ja malam sala oli igati auväärne oma isiklikus musta satiinkleidis ja kübaras, mis sellised selleks puhuks oli teinud sekretär tutvusta daame härrale söörile, kes tervitas neid südamliku väärikusega nagu poliitik, kes käitub armastusväärselt tähtsa valija naise ja tütrega kohtudes. Omasel läbi nägelikkuses arvas ta, et nimelt kellekski taoliseks tema külalisi peetakse. Lõuna möödus väga meeldivas õhkkonnas ja vähem kui kuu aja pärast kolis Lisett võluvasse väikesesse korterisse sobivas kauguses, nii oma töökohast kuis elatist. Ära söö, soovis, et Lisett käis endiselt tööl. Talle sobis, et tüdrukul oli mingit tegemist nende tundide jooksul, mil ta ise oli hõivatud sest see hoiab ära üllatused. Pealegi teadis ta väga hästi, et kui naisel pole päev otsa midagi teha, kulutab ta hoopis rohkem raha kui naine, kellel on tegemist. Tark mees mõtleb sellistele asjadele. Kuid ekstravagantsuse oli pahe, mis oli septile võõras. Senaator oli vaimustuses ja lahtise käega talle pakkus rahuldust, et õige varsti hakka selliset raha kõrvale panema. Ta oli majapidamises kokkuhoidlik ja ostis oma riided odavalt. Iga kuu saatis ta kindla summa koju oma kangelasest isale, kes ostis selle raha eest väikseid maatükk. Lisette, lase endiselt vaikset ja tagasihoidliku elu ja oma heameeleks kuulis, mis sööb koja naiselt. Seal oli poeg, keda ta tahtis valitsusasutusse tööle sokutada. Et Liseti külastas ainult tema tädi ja üks kaks tüdrukut moemajast. Senaator polnud oma elus kunagi nii õnnelik olnud. Talle pakkus rahuldust mõelda, et juba siin ilmas saab heategu tasuta. Sest eks olnud ju see puhas headus, kui ta nõustus naisega moemajja minema tol õhtupoolikul, mil ta esimest korda võluvat Liseti nägi. Ta oli lõbus ja armastusväärne. Ta oskas jätta mulje, et ta pole mitte ainult armuke, vaid ka sõber. Senaatori sõbrad väitsid, et ta näeb 20 aastat noorem välja ja just nii ta ennast tundiski. Ta teadis, et tal on vedanud, aga ta oli arvamisel, et see on tema väljateenitud tasu töörohke elu ja ühiskonna teenimise eest. Ligi kaks aastat olid asjad läinud õnnelikult ja senaator sai peaaegu soki, kui ta ühel pühapäeva varahommikul oma valimisringkonnast naastes, kus ta õigupoolest pidi veetma küll kogu nädalavahetuse Pariisi tuli ja tagavara võtmega korterisse, sisenes, arvates, et leiab Liseti puhkepäeva tõttu voodist. Avastas hoopis, et tüdruk sööb kellelegi tundmatu noormehega hommikust. Pealegi oli noormehel seljas senaatori uus hinnaline pidžaama. Lisett olid teda nähes üllatunud, alustas aga julgelt. Too puhkus, siis sina välja hüppasid. Ma ei oodanud sind enne homset. Mind kutsuti tagasi. Pakutakse siseministeeriumis kohta. Tegelikult see polnud üldse see, mis ta öelda tahtis. Ta saatis pidžaamas džentelmenile raevuka pilgu. Kes see noormees on, hüüdis ta. Liseti suurele punasele suule ilmus kõige võluvam naeratus. Minu armuke, vastas ta. Mis üles öö oli tegudeinimene, ta marssis sätti juurde ja andis talle vasaku käega tugeva laksu paremale põsele ja parema käega tugeva laksu vasakule põsele. Kui jõhker püüate selliset. Senaator pöördus noormehe poole, kes jälgis kirjeldatud vägivallastseeni mõningase kohmetusega ja osutas dramaatilise žestiga ukse suunas. Välja karjus ta välja. Noormees oleks õieti pidanud ukse poole sööstma. Aga kummaline küll, ta seisis paigal, vaatas ainult abi otsivat, liideti suunas ja kehitas kergelt õlgu. Mida te ootate, karjus senaator. Kas ma pean jõudu kasutama? Ta ei saa ometi pidžaamas välja minna, tähenda sellised, ja seda enam, et see on minu pidžaama. Härrale söör vaatas ringi ja silmas toolil meesterõivaid. Võtke oma riided, härra, ütles ta jaheda üleolekuga. Poiss korjas riided käsivarrele, võttis üles kingad ja kadus kiiresti ruumist mis ülesööril oli silmapaistvat kõnemehe annet. Kunagi polnud ta seda tõhusamalt ära kasutanud, kui nüüd ta ütles letile, mis ta temast arvas? Liis ette ei püüdnud end kaitsta. Ta kuulas vaikides, vaatas maha ja murendas masinlikku saiakest, mille söömise senaatori ilmumine oli katkestanud. Mees vaatas teda ärritatult. Ma tahtsin, et sina oleksid esimene, kes häid uudiseid kuuleb ja tulin jaamast otse siia. Ma lootsin, et me sööme koos hommikust ja mina istun sinu voodi jalutsis. Vaeseke, kas sa pole hommikustki söönud? Ma kohe tellin sulle midagi, ma ei taha, tühi jutt, sellise vastutava töö puhul nagu sinul, tuleb jõudu hoida. Lisett kutsus toatüdruku ja käskis tuua sooja kohvi. See toodi. Jälizett valas neile mõlemale. Mees ei puudutanudki seda. Lisett võttis saiakese ja määris võib peale. Mees kehitas õlgu ja hakkas sööma. Hea vähemalt seegi, et sa pole nii jultunud, et end õigustama hakata. Otsekohe, kui olen oma kohvi lõpetanud, lahkun siit igaveseks. Lisett ohkas. Peale selle ma võin öelda, et mul oli plaanis sulle üllatus valmistada. Meie tutvumise aastapäeva puhul mõtlesin sinu nimele teatava summa raha kanda, et kindlustada sulle sõltumatus juuks, kui minuga peaks midagi juhtuma. Kui suure summa? Küsis Lisett süngeks, muutudes miljon franki. Tüdruk ohkas uuesti. Äkki lendas midagi pehmet senaatorile vastu kukalt ja ta võpatas. Mis see oli, hüüatas mees. Ta tagastab sinu pidžaama. Noormees oli ukse avanud, pidžaama senaatori pea suunas läkitanud ja ukse kiiresti sulgenud Donnales kombed. Paistab, et su sõber on täielik mats. Ja nii peen ta muidugi ei ole, kui sina pomise sellised, on ta sama arukas kui mina. Oh ei, on ta rikas, puh paljas taeva nimel. Mis sa temast siis leidsid? Ta on noor, naeratas Lisett. Senaator vaatas maha, talle tõusid pisarad silmi ja neid veeres mööda põski alla ning tilkus kohvitassi. Vaene sõber, kõike ei või elus keegi saada. Ütle sellised madja. Ma tean, et ma pole noor aga ma arvasin, et mu positsioon, minu ettevõtlikkus ja vedamine ka ma arvasin, et see teeb kõik tasa. Pealegi on naisi, kellele meeldivad just vanemad mehed. Mõnigi kuulus näitlejanna peab enesele austavaks olla ministri sõbratar. Ma olen liiga hästi kasvatatud, et sulle su päritolu nina alla hõõruda, aga fakt on, et sa oled ainult mannekeen kelle korteri üür oli vaevalt 2000 franki aastas. Sinu jaoks oli see kõik siiski samm ülespoole. Ma olen küll vaeste vanemate tütar, aga mul pole põhjust oma päritolu häbeneda ja kuigi ma teenin elatist tagasihoidlikus ametis, pole sul mingit õigust mulle etteheiteid teha. Kas sa siis armastad seda poissi? Ja, ja mitte mind? Sind ka? Ma armastan teid mõlemaid, ainult et sind teistmoodi. Sind armastan ma sellepärast, et sa oled kuulused, sinu jutt on huvitav ja õpetlik. Ma armastan sind, sest sa oled kena ja lahke. Ja teda ma armastan, sellepärast et tal on nii suured silmad, lokkis juuksed ja ta on ta nii jumalikult tantsib. Sa tead küll, et minu positsiooni juures ma ei saa viia sind kohtadesse, kus tantsitakse. Ja ma julgen arvata, et kui tema saab sama vanaks kui mina, pole tal rohkem juukseid peas kui mul praegu. See võib ju tõsi olla, nõustuslised. Aga ta ei paistnud neile sõnadele erilist tähtsust. Omistavad. Kui kaua see lugu teil juba kestab? Sellest ajast peale, kui ma moemajas töötab? Ta on suurele joonist siidifirma esindaja. Ühel heal päeval tuli ta siidiproove näitama. Me meeldisime teineteisele kohe. Senaator jätkas, katkestatud hommikueinet. Ei rääkinud midagi. Ja mõnda aega valitses vaikus. Sedamööda kuidas senaatori söögiisu sai rahuldatud, muutus ta meeleolu. Tal hakkas enesest kahju ja vihalis Etti vastu lahtus. On nii raske loobuda millestki, millega oled jõudnud harjuda. Kui mul õnnestus näpata mõned hetked oma tegemiste vahelt oli nõnda hea ja kosutav siia tulla. Kas sul pole minust põrmugi kahju? Lisett? Muidugi on. Mees ohkas sügavalt. Ma poleks kunagi arvanud, et sa oled selliseks pettuseks võimeline. See pettus vaevab mind ennast ka pomise sellised mõtlikult. Mehed on mõnes mõttes nii naljakad. Nad ei või kannatada, kui neid ninapidi veetakse. Nad on nii auahned. Nad pööravad tähelepanu asjadele millel pole üldse tähtsust. Kas sa nimetad seda tähtsusetuks asjaks, kui ma leian su hommikus söömas poisiga, kes kannab minu pidžaamas oleksid sina minu armuke ja tema, mu abikaasa, peaksid sa seda igati loomulikuks. Võimalik. Sest siis petaksin mina teda ja minu au oleks kaitstud. Lühidalt. Mul tarvitseb ainult temaga abielluda ja kõik oleks korras. Hetkeks oli senaator segaduses, siis taipas ta kiire mõistus öeldu mõtet ja ta heitis tüdrukule põgusa pilgu. Liseti silmis välkus jälle tuluke, mis senaatorit alati nii võlus. Ära unusta, et senati liikmena olen ma vastutav moraali ja korraliku käitumise eest. Kas see tähendab sulle nii väga palju? Vaoshoitud ja väärika žestiga raputas senaator oma kena kandis habet. Tuhkagi ei tähenda, vastas ta. Ja väljendi kaljapärane mahlakus oleks ta konservatiivsemad toetajaid kindlasti šokeerinud. Kas see poiss abielluks sinuga, küsis ta. Ta jumaldab mind, loomulikult abielluks ta minuga. Kui ma talle teatasin, et mul on miljon kaasavara, ei peaks seda üldse midagi paremat soovida. Mis sööle söög vaatas uuesti tüdrukule otsa. Kui ta vihahoos oli öelnud, et ta kavatseb tema nimele miljon franki kanda oli ta kõvasti liialdanud lootuses, et tüdruk kahetseb, saades teada, kui palju ta reetlikus talle maksma läheb. Aga ta polnud mees, kes hakkaks auküsimustes tingima. Seda on palju rohkem kui tema positsiooniga noormees võiks loota. Ja kui ta sind armastab, jääb ta alati sinu kõrvale. Oi, kas ma ei rääkinud sulle, et ta on kaubareisija? Ta saab Pariisis olla ainult nädalavahetustel. No see on juba teine asi, ütles senaator. Tal oleks kindlasti meeldiv teada, et tema äraolekul hoian ma sul silma peal. Ja kindlasti, arvas Lisett. Vestluse hõlbustamiseks tõusis ta toolilt ja istus senaatorid põlvedele. Mees pigistas õrnalt ta kätte. Lisett, sa meeldid mulle väga. Oled sa kindel, et ta teeb su õnnelikuks? Ma arvan küll. Vaja veidi järelpärimised ja sinuga ei lubaks ma abielluda kellelgi kes pole eeskujulikku iseloomu ja laitmatu moraaliga. Meie kõigi huvides on vaja välja selgitada, keda me kavatseme enda hulka võtta. Lissetil polnud vastuväiteid. Seejärel asutas mees minekule, tahtes oma häid uudiseid mad amm seeria jagada. Pealegi pidi ta ühendust võtma mitmete isikutega Parlamendi grupist, kuhu ta kuulus. Veel üks asi, ütles ta, olles Lisetiga kirglikult jumalaga jätnud. Kui sa abiellud, pean ma paluma, et sa tööl käimise lõpetaksid. Naise koht on kodus ja see käib minu põhimõtetele vastu. Kui abielus naine meeste ees töö ja leiva ära võtab. Lisett kujutles, et terve tugev noormees võiks üsna veider välja näha edasi-tagasi, kõndides, puusi üritades ja uusi moode demonstreerides, aga ta austas senaatori põhimõtteid, kuidas soovid, kallis, ütles ta. Senaatori järelpärimised andsid positiivseid tulemusi ja abielu sõlmiti ühelt pühapäeva hommikul kohe, kui nõutavad formaalsused olid täidetud. Pidulik söömaaeg Peeti Satoode Madriidis, sest selle paigaga olid härrale sööril seotud erilised mälestused. Tema pulmakingitus noorpaarile oli väga kena kaheistmeline auto, ta oma vabrikust ja selles siirduski noorpaar pulmareisile. See pidi kestma ainult nädalavahetuse jagu, sest peigmeest ootasid tööasjad Marsseys tulloolis enniitses. Lisett suudles hüvastijätuks tädi ja tädi suudles, mis sööri. Ma ootan sind esmaspäeval kella viieks, sosistas Lisett. Tulen kindlasti, vastas minister. Noorpaar sõitis minema ja mis üles hõõrninud, madam Salanen vaatasid väikesele kollasele autole järele. Peaasi, et nad on õnnelikud, ohkas proua, kes polnud šampanja ka harjunud ja muutus põhjendamatult melanhoolseks. Kui poiss teda õnnelikuks ei tee, tuleb tal minuga tegemist ja lubas härrale. Söö suureliselt. Tena auto kanti ette. Nägemiseni, kallis proua, bussi peale saate avenüü töö nüüd. Ta hüppas autosse ja kui talle meenusid riigi asjad, mis tema tähelepanu ootasid, ohkas ta kergendatult. Tema olukorras on kindlasti paslikum, kui ta armuke pole lihtsalt väike moemaja mannekeen vaid auväärne abielus ta.